Harjumaa Kiili vald Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 27.05.2025 korralduse nr 193 juurde

Detailplaneeringu nimetus Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneering (DP0372).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 40928,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m²

Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Papimetsa 8471.0 30402:001:0091 Maatulundusmaa 100% 2 Papi 9152.0 30402:001:0088 Maatulundusmaa 100% 3 Papiniidu 16516.0 30401:001:2637 Maatulundusmaa 100% 4 15 Tallinn-Rapla-

Türi tee T2 6789.0 30402:001:0115 Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m²

Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Männiku polügoon 10852546.0 71801:001:0983 Riigikaitsemaa 95% Mäetööstusmaa 5%

2 11 Tallinna ringtee T15

136.0 30402:001:0112 Transpordimaa 100%

3 Ojaveere 2909.0 30402:001:0122 Ärimaa 100% 4 Viljandi mnt 168 12817.0 30402:001:0119 Ärimaa 100% 5 Tammeoksa alajaam 147.0 30402:001:0123 Tootmismaa 100% 6 15 Tallinn-Rapla-Türi

tee T7 2102.0 30402:001:0111 Transpordimaa 100%

7 11 Tallinna ringtee 117413.0 30401:001:1646 Transpordimaa 100% 8 15 Tallinn-Rapla-Türi

tee T4 2513.0 30402:001:0077 Transpordimaa 100%

9 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T3

1234.0 30402:001:0116 Transpordimaa 100%

10 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T5

2681.0 30402:001:0089 Transpordimaa 100%

11 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T6

3353.0 30402:001:0092 Transpordimaa 100%

12 11 Tallinna ringtee T3 16093.0 30402:001:0086 Transpordimaa 100% 13 Hirvo 18468.0 30402:001:0085 Maatulundusmaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

1

Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Esmane

kasutuselevõtt Ehitisealune pind

Korruseid

- - - - - -

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Kitsenduste mõjuala ID Ulatus (m2) Nimi 1 Riigikaitselise ehitise

piiranguvöönd 51 8471.0 Männiku harjutusvälja pv

2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

11tn 25.71 Tallinna ringtee

3 Uuringu ala U1552 8471.0 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum

4 Ranna või kalda piiranguvöönd

VEE1094507_ 2821.43 Kokasoon

5 Ranna või kalda veekaitsevöönd

VEE1094507_ 492.70 Kokasoon

6 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

VEE1094507_ 1360.41 Kokasoon

Tabel 4: Papimetsa katastriüksuse kehtivad piirangud

Kitsenduste mõjuala ID Ulatus (m2) Nimi 1 Riigikaitselise ehitise

piiranguvöönd 51 9152.39 Männiku harjutusvälja pv

2 Uuringu ala U1552 9152.39 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum

3 Ranna või kalda piiranguvöönd

VEE1094507_ 3097.25 Kokasoon

4 Ranna või kalda veekaitsevöönd

VEE1094507_ 762.74 Kokasoon

5 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

VEE1094507_ 1634.22 Kokasoon

Tabel 5: Papi katastriüksuse kehtivad piirangud

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Algatamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Papi ja Papimetsa katastriüksuste (30402:001:0088 ja 30402:001:0091) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse

2

määramine. Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused (30401:001:2637 ja 30402:001:0115), mille kaudu lahendatakse ligipääs.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 ärimaa krunt, 4 transpordimaa krunti ja 1 maatulundusmaa krunt.

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõikide planeeritavate hoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Transpordimaa krundi eesmärk on tagada ligipääs uuele ärimaa krundile ja Hirvo katastriüksusele. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt. Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused. Moodustatakse uued transpordimaa krundid, mille kaudu lahendatakse ligipääs. Papiniidu ülejäänud osa säilitab maatulundusmaa sihtotstarbe ja 15 Tallinn-Rapla- Türi tee T2 säilib transpordimaa sihtotstarve. Transpordimaa, kuhu on planeeritud sõidu- ja kõnniteed (sõidutee laius vähemalt 7 m ja kõnnitee min laius 3 m) min laius peab olema 24,0 m ja peab olema kõrghaljastatud. Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) parklale koostada uus ohutu liiklemise lahendus.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

3

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Papi ja Papimetsa katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks üldkasutatava hoone maa (A) ja võimalik maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Planeeringuala kõrvalotstarve ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ärihooned.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p. 2.2.4.3. toodud tingimused: Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B): o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada

ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla

4

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam.

Algatamise juurde koostati analüüs planeeritud ala ja lähipiirkonna ärimaa osakaalu üldplaneeringu kohasel üldkasutatava hoone (A) ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (B) juhtotsarbega alal. Analüüsiti kogu kaardil piiritletud ala – valla piirist kuni Kesa tänavani, üldplaneeringus kollasega viirutatud ala. Ala suuruseks on 160835 m2, millest juba olemasoleva ärimaa osakaal on 24% (38613 m2). Maakasutuse analüüsi tulemusena on kehtivas üldplaneeringus määratud ala, millest olemasoleva äri ja planeeritava ärimaa osakaal moodustab kokku 34%. Ärimaa osakaal: 38613 m2 (olemasolevad ärimaa kinnistud) + 16028 m2 (planeeritud ärimaa krunt) = 54641 m2 (34%).

Esitatud detailplaneeringu lahendus ei ole üldplaneeringut muutev, kuna vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei ole kõrvalotstarve 40% ületatud. Analüüs käsitleb, et Hirvo ja Papiniidu kinnistute maakasutust ei muudeta.

Üldkasutatava hoone maa (A): o Koolid projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku

saastavatest ettevõtetest. Kooli maa-alaga piirnevad teed ja tänavad ehitatakse tolmuvaba kattega. Maa-alast peab olema haljastatud vähemalt 40 %, kusjuures kooli maa-ala pindala sõltub ühes vahetuses õppivate laste arvust (üldjuhul ei tohiks olla väiksem kui 20 m2 ühe õpilase kohta). Koolid peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja mänguväljakutega.

o Lasteasutuste kruntide planeerimisel peab olema 40 % maa-alast haljastatud, kusjuures maa-ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta.

o Koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond.

o Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus.

Planeeritud alal ei ole asukohast tingituna soovituslik üldkasutatava hoone maa (A) väljaarendamine. Planeeritava ala piirnemine riigimaanteega ning kõrgem mürafoon ei ole sobiv kooli, lasteasutuse ega tervishoiuasutuse väljaarendamiseks. Üldplaneeringus on samuti välja toodud, et tervishoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

5

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Papi ja Papimetsa katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon tootmise maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.

Tootmise maa-alal on lubatud: o Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-,

keemiatööstuse-, toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.

o Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone.

6

o Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse- vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.

o Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).

Ehitustingimused: o Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on

põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.

o Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.

o Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.

o Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

o Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna

7

kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

5.1.1. Ärimaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

8

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ärihoonete planeerimiseks on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele arvestades Kiili valla üldplaneeringut.

5.1.2. Ärimaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna

kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o ettevõtluse arengu soodustamiseks tootmisettevõtete võimalike asukohtade esitamisega.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla

sotsiaalse ja majandusliku arengu.

9

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 ja 3 (lk 26 ja 27). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.

Mõju Tulemus

Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: võib öelda, et mõju on positiivne ja võimalikud negatiivsed häiringud on kas ajutised või võimalik vähendada täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus.

Majandusliku arengu intensiivistumine

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab

majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: Negatiivne mõju on suuremalt jaolt ajutise iseloomuga. Pikemalt on näha positiivne mõju: suureneb kohalike teenuste tarbimine ja pakkumine.

Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 uus ärimaa krunt. Otseselt detailplaneering KOV elanike arv ei suurenda, kuna ei moodustata uusi elamumaa krunte.

Positiivne mõju: 1. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Olemasolevat infrastruktuuri

hoolduse kulud ei suurene. Tegemist saab olema eraomandis olevate teedega ja

10

kõik kohustused jäävad omaniku kanda. 2. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. Tegemist saab olema

eraomandis olevate teedega ja kõik kohustused jäävad omaniku kanda. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab

majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

4. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega.

Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu

kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

2. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. Tegemist saab olema eraomandis olevate teedega ja kõik kohustused jäävad omaniku kanda.

3. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: vähesel määral positiivne mõju. Ühistranspordi tasuvuse paranemine

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Enamus töölisi hakkavad kasutama ühistransporti, mille tulemusena tihendatakse

ühistranspordi graafikuid.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb

liiklusohutus. Töölised kasutavad isiklikku transpordivahendit. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

11

Kokkuvõte: hetkel raske ennustada kas mõju on positiivne või negatiivne. Eeldades, et enamus töölisi ja kliente kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne.

Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu

kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

3. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Otseselt detailplaneering KOV elanike arv ei suurenda, kuna ei moodustata uusi elamumaa krunte.

4. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. Tegemist saab olema eraomandis olevate teedega ja kõik kohustused jäävad omaniku kanda.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt.

Kokkuvõte: positiivne mõju, kui arvestada ainult autode ligipääsetavuse võimaluste paranemist. Eeldades, et enamus töölisi ja kliente kasutavad autotransporti on mõju ikkagi negatiivne.

Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Puudub

Kokkuvõte: positiivne mõju. Maastiku killustumine Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile

tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Põllumaastiku ja selle Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile

12

harimise tasuvuse vähenemine

tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Puudub. Tegemist pole põllumaastikuga ja detailplaneeringuga moodustatakse

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena uus ärimaa krunt.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Maaparandussüsteemid e rikkumine

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Puudub. Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatakse uus

ärimaa krunt.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Ehitusalade stiihiline areng

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma

kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

Negatiivne mõju: 1. Puudub. Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatakse uus

ärimaa krunt.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

13

Positiivne mõju: 1. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Otseselt detailplaneering

KOV elanike arv ei suurenda, kuna ei moodustata uusi elamumaa krunte. 2. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. Tegemist saab olema

eraomandis olevate teedega ja kõik kohustused jäävad omaniku kanda. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab

majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 2 tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: Mõju valla eelarvele negatiivne. Positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega.

Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Kokkuvõte: mõju puudub. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: väike negatiivne mõju, samas võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Radoonioht siseõhus Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida

14

detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Võimalik visuaalne reostus

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi

tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik keskkonnakvaliteedi paranemine ning valla tuntuse ja maine tõus

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuuri (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside

ringistamisega on võimalik tagada parem varustuskindlus. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab

majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

4. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Maaettevõtluse arendamine ja mitmekesistamine

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab

majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Uued ettevõtted ei tegele maaettevõtlusega.

Kokkuvõte: mõju negatiivne. Loodusressursside Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile

15

tarbimise suurenemine

tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades.

2. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tootmisaladelt tulenev võimalik keskkonnasaaste

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

3. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 6: Detailplaneeringu mõjud.

Tabelis 6 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et ärimaa moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et ärimaa moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua ärimaadele

uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele;

16

2. tabelis 6 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;

3. ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades;

4. detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa krunt. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine;

5. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt;

6. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist;

7. planeeringualal ei ole asukohast tingituna soovituslik üldkasutatava hoone maa (A) väljaarendamine. Ärihoonetele logistiliselt väga hea asukoht. Lõpptarbijal on mugav sõita oma kaubale järgi konkreetse ettevõtte ukseni ning ka ettevõttel on lihtne tagada kaubavedu otse oma äripinnale.

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ.

Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

17

Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/d.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 13.02.2025 – Kiri nr 8-1/311.

Taotluse esitamine. 18.02.2025 – Projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon nõustus detailplaneeringu algatamisega taotluses esitatud kujul. 13.05.2025 – haldusleping nr 8-15/64-25.

8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu (vastavalt 13.02.2025 kirjaga nr 8-1/311 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule).

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

18

MÄRKUSED: 1) Planeeringu ala paikneb täies ulatuses riigikaitselise ehitise piiranguvööndis 2) 3)

Tehnoloogilistest vajadustest lähtuvalt võib hoone osa olla kõrgem Papiniidu ülejäänud kinnistuosal säilib maatulundusmaa maakasutus

2K P15

P15

P15

P15

P15

tee 15

ka its

ev öö

nd 30

m

Laadimisala ja 4 dokki

on illustratiivsed. 7

7

7

42

Ko ka

so on

v oo

luv ee

ko gu

Tal linn

a r ing

tee

Mä nn

iku h

ar ju

tu sv

äli

4 Ä 100%

4 18m 6000 m2 12

16028 m2

75

Vil jan

di mnt

3

LT 100%

3 - - --

1600 m2

-

2

1

LT 100%

2 - - --

1541 m2

-

LT 100%

1 - - --

549 m2

-

ų

PLAN. ALA PIIR

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLAN. MAAPEALNE HOONESTUSALA

PLAN. SÕIDUTEE

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLAN. PARKIMINE JA KOHTADE ARV, VÕIMALIK LAHENDUS

PLAN. KÕNNITEE

PLAN. HALJASTUS, VÕIMALIK LAHENDUS

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV KALDA VEEKAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND

OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND

OLEMASOLEV AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND

PLAN. POSITSIOONI NUMBER

VÕIMALIKU TEE TRASSIVARIANT, KAHETASANDILINE RISTUMINE

OLEMASOLEV HOONE

PLAN. JUURDEPÄÄSUSERVITUUT (1733 m2)

LEGEND

P3

2K

Ä 100%

1 18m

6000 m2 1 2

17623 m2

75

krundi pos nr

sihtotstarve

hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus

ehitisealune pind maapealne/maa-alune

hoonete arv krundil

krundi suurus parkimiskohtade arv

1

Huvitatud isik: Luige Tulevik OÜ

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: PAPI JA PAPIMETSA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Joonis: LAHENDUSSKEEM Töö nr: 01/24 Mõõtkava: 1:1000 Joonis nr: 3 Kuupäev: 13.02.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 1 9 , T A L L I N N 10129 T E L 5 2 2 4 2 9 2 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr Krundi

planeeritud suurus (m²)

Hoone ehitisalune pind maapealne

(m²) Hoone suurim korruselisus

Hoone suurim lubatud

kõrgus (m) Hoonete arv

krundil

Krundi kasutamise sihtotstarve ja

osakaalu % (KÜ liikide kaupa)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja

osakaalu % (DP liikide kaupa)

Maapealne suletud

brutopind (m²)

Täisehitus % Haljastuse osakaal %

plan. parkimiskohtade

arv

1 549 - - - - LT 100% L 100% - - - - 2 1541 - - - - LT 100% L 100% - - - - 3 1600 - - - - LT 100% L 100% - - - - 4 16028 6000 2 18 1 Ä 100% BT 50% TL 50% 11250 37 17% 75

Ä - Ärimaa; BT - Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; TL - Laohoone maa; LT - Transpordi maa;

Huvitatud isik: Luige Tulevik OÜ reg kood 16875597 Oliver Tiidus 5183460 Töö nr: 01/24 DP ID:

PAPI JA PAPIMETSA KINNISTUTE DETAILPLANEERING

ALGATAMISE TAOTLUS ESKIISVERSIOON

Detailplaneeringu koostaja:

RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 19

10129 Tallinn reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92 maastikuarhitekt

ruumilise keskkonna planeerija kutsetunnistus nr 109263

maarja@ruumjamaastik.ee

Tallinn 2025

Detailplaneeringu ala kirjeldus Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus on esitatud Kiili vallas Luige alevikus Papi ja Papimetsa kinnistute planeerimiseks.

Planeeritav maaüksus:

aadress katastritunnus maakasutuse sihtotstarve kinnistu suurus

Papi 30402:001:0088 maatulundusmaa 100 % 9152 m2

Papimetsa 30402:001:0091 maatulundusmaa 100% 8471 m2

Planeeritavale alale juurdepääsu tagamiseks on kaasatud ka Papiniidu ja Tallinn-Rapla-Türi tee T2 kinnistu osad.

Papiniidu 30401:001:2637 maatulundusmaa 16516 m2 Tallinn-Rapla-Türi 30402:001:0089 transpordimaa 2681 m2

tee T5

Planeeritav ala piirneb läänekaarest Saku valla Männiku küla Männiku harjutusväljaga ning idakaares Tallinna ringtee põhimaanteega nr 11.

Planeeritavale alale juurdepääs toimub läbi Viljandi mnt 168 kinnistu.

Ala on valdavalt looduslik rohumaa, metsamaa osa paikneb kinnistute lääneosas, läänepiiril paikneb oja. Planeeritava ala paikneb riigikaitselise objekti piiranguvööndis

Väljavõte maa-ameti aluskaardilt.

PLANEERITAV ALA

Planeeritava alaga piirnevad järgmised kinnistud:

aadress katastritunnus maakasutus kinnistu suurus sihtotstarve

Tallinn-Rapla-Türi 30402:001:0092 transpordimaa 3353 m2

tee T6 Hirvo 30402:001:0085 maatulundusmaa 18468 m2

Männiku polügoon 71801:001:0983 riigikaitsemaa 10852546 m2 mäetööstusmaa

Kiili valla üldplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsusega nr 26.

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeritud ala paikneb arengualal:

A- Üldkasutatava hoone maa; B- Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa

Ala paikneb ka võimaliku tee trassivariandil (kahetasandiline ristumine), mis on juba välja ehitatud. Planeeritud ala paiknemine Luige aleviku tiheasustusealal näeb ette piirkonna arendamise üldplaneeringu juhtotstarbest ning lähiala viimastest arengutest lähtuvalt. Üldplaneering määras alale kaks võimalikku juhtotstarvet, asukohast tulenevalt on võimalik ala väljaarendamine kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maana (B).

Planeeritud alal ei ole asukohast tingituna võimalik üldkasutatava hoone maa (A) väljaarendamine. Planeeritava ala piirnemine riigimaanteega ning kõrgem mürafoon ei ole sobiv kooli, lasteasutuse ega tervishoiuasutuse väljaarendamiseks. Üldplaneeringus on samuti välja toodud, et tervishoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust.

PLANEERITAV ALA

Detailplaneeringus on analüüsitud planeeritud ala lähipiirkonna ärimaa osakaalu üldplaneeringu

kohasel üldkasutatava hoone ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotsarbega alal.

Analüüsiti kogu kaardil piiritletud ala (valla piirist kuni Kesa tänavani, üldplaneeringus kollasega

viirutatud ala) mahust.

Ala suuruseks on 160835 m2, millest olemasoleva ärimaa osakaal on 24% (38613 m2):

Kesa tn 1 (30402:001:0007) – 1735 m2, ärimaa 100%;

Viljandi mnt 162 (30501:001:0614) – 20429 m2, ärimaa 100%;

Viljandi mnt 164 (30501:001:0615) – 1529 m2, ärimaa 100%;

Luige tankla (30402:001:0121) – 2103 m2, ärimaa 100%;

Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) – 12817 m2, ärimaa 100%;

ÄRIMAA KINNISTUTE PINDALA KOKKU 38613 m2

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 (30402:001:0115) – 6789 m2, transpordimaa100%;

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T7 (30402:001:0111) – 2102 m2, transpordimaa100%;

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T4 (30402:001:0077) – 2513 m2, transpordimaa100%;

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T3 (30402:001:0116) – 1234 m2, transpordimaa100%;

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T5 (30402:001:0089) – 2681 m2, transpordimaa100%;

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T6 (30402:001:0092) – 3353 m2, transpordimaa100%;

11 Tallinna ringtee T3 (30402:001:0086) – 16093 m2, transpordimaa100%;

11 Tallinna ringtee T15 (30402:001:0112) – 136 m2, transpordimaa100%;

Ojaveere (30402:001:0122) – 16093 m2, transpordimaa 100%;

TRANSPORDIMAA KINNISTUTE PINDALA KOKKU 50994 m2

Põllu tn 35a (30402:001:0081) – 985 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 28 (30402:001:0056) –2501 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 26 (30402:001:0054) – 2409 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 24 (30402:001:0052) – 2379 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 22 (30402:001:0014) – 1410 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 20 (30402:001:0520) – 1442 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 18 (30402:001:0100) – 1935 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 18a (30402:001:0045) – 2399 m2, elamumaa100%;

Põllu tn 14 (30402:001:0460) – 3161 m2, elamumaa100%;

ELAMUMAA KINNITUTE PINDALA KOKKU 18621 m2

Papiniidu (30401:001:2637) – 16516 m2, maatulundusmaa 100%;

Papi (30402:001:0088) – 9152 m2, planeeritud äri- ja transpordimaa (DP pos nr 4 ja 3);

Papimetsa (30402:001:0091) – 8471 m2, planeeritud äri- ja transpordimaa (DP pos nr 4 ja 3);

Hirvo (30402:001:0085) – 18468 m2, maatulundusmaa 100%;

ANALÜÜSITAVA ALA SUURUS ON KOKKU 160835 m2

Maakasutuse analüüsi tulemusena on kehtivas üldplaneeringus määratud avalikult kasutatavate

hoonete (A) maakasutuse juhtotstarve ja kõrvalotstarbena kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete

maa (B), millest olemasoleva äri ja planeeritava ärimaa osakaal moodustab kokku 34%.

Ärimaa osakaal:

olemasolevad ärimaa kinnistud (38613 m2) + planeeritud ärimaa krunt pos nr 4 (16028 m2)=

54641 m2= 34%

Esitatud detailplaneeringu lahendus ei ole üldplaneeringut muutev, kuna vastava maakasutuse

juhtotstarbega alal ei ole kõrvalotstarve 40% ületatud.

Analüüs käsitleb, et Hirvo ja Papiniidu kinnistute maakasutust ei muudeta.

Kiili vallas on koostamisel uus valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostamine algatati 19.04.2018 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 10 ja kooskõlastati veebruar 2022.

Luige alevik on valla lähikeskuseks ning tiheasustusala, kus on keskmisest suurem ehitatud keskkond ja kuhu on koondunud rohkem inimesi. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik.

Väljavõte uue üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeritud ala paikneb Tootmismaa arengualal.

LÄHIALA STRUKTUURPLAANI ETTEPANEK (vt. Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs)

Struktuurplaanile on Maa-amet seisukoha esitanud 12.09.2024 nr 6-3/24/10603-2

Pos nr 4 (Papimetsa, katastriüksuse tunnus: 30402:001:0091 ja Papi, katastriüksuse tunnus: 30402:001:0088):

- Krundi suurus 17 623 m2 - Hoone ehitisealuse pinnaga 6 000m2; - Hoone korruselisus 2 korrust; - Krundi täisehituse protsent 34% - Sihtotstarve: Ärimaa 100%

Pos nr 5 (Hirvo, katastriüksuse tunnus: 30402:001:0085):

- Krundi suurus 18 468 m2 - Hoone ehitisealuse pinnaga 5 535m2; - Hoone korruselisus 2 korrust; - Krundi täisehituse protsent 30% - Sihtotstarve: Tootmismaa 95%, ärimaa 5%

Pos nr 6 (Papiniidu, katastriüksuse tunnus: 30401:001:2637):

- Krundi suurus 16 514 m2

PLANEERITAV ALA

TOOTMISE MAA-ALA JUHTOTSTARVE:

Kavandatud sihtotstarbed: ärimaa, tootmismaa

5 c o p y

4

6

- Hoone ehitisealuse pinnaga 4 990m2; - Hoone korruselisus 2 korrust; - Krundi täisehituse protsent 30% - Sihtotstarve: Tootmismaa 95%, ärimaa 5%

Struktuurplaani koostamisel on aluseks valla ruumilise arengu eesmärgid (koostamisel olev ÜP):

- tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad ehitised; - eelisjärjekorras arendada välja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaad; - tootmis- või äritegevusega seotud veokite vm raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata; - alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tulen nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet.

Detailplaneeringu lahendus on vastavuses valla koostamisel oleva üldplaneeringu lahendusele.

Planeeringus kavandatu

Detailplaneeringu koostamise ettepanek on esitatud Papimetsa, (katastriüksuse tunnus: 30402:001:0091) ja Papi (katastriüksuse tunnus: 30402:001:0088) kinnistutele kruntide moodustamiseks, ehitusõiguse määramiseks ning juurdepääsu kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla kehtiva üldplaneeringu elluviimine võttes aluseks ka koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtteid.

Planeeringus määratakse hoonestusala, mis arvestab oja ehituskeeluvööndi ning maantee kaitsevööndi ulatusega. Planeering näeb ette kinnistute liitmise üheks krundiks.

Juurdepääs krundile on kavandatud Viljandi mnt 168 kinnistult, läbides Tallinn-Rapla-Türi tee T2 ja Papiniidu kinnistuid. Juurdepääsu teele on planeeringus ette nähtud avaliku kasutusega transpordimaa kruntide kavandamine (pos nr 1, 2, 3).

Juurdepääsu kavandamiseks on vajalik seada juurdepääsuservituudiga ala, suurusega 1733 m2 Kiili Vallavalitsuse kasuks.

Kavandatud on:

Positsioon nr 1 krunt

Moodustatakse avaliku juurdepääsutee kavandamiseks

Krundi suurus 549 m2

Krunt moodustatakse Tallinn-Rapla-Türi T2 transpordimaa maakasutusega kinnistust

Positsioon nr 2 krunt

Moodustatakse avaliku juurdepääsutee kavandamiseks

Krundi suurus 1541 m2

Krunt moodustatakse Papiniidu maatulundusmaa maakasutusega kinnistust

Positsioon nr 3 krunt

Moodustatakse avaliku juurdepääsutee kavandamiseks

Krundi suurus 1600 m2

Krunt moodustatakse Papi ja Papimetsa maatulundusmaa maakasutusega kinnistutest

Positsioon nr 4 krunt

- Krundi suurus 16 028 m2 - Maakasutuse sihtostarve ärimaa 100% - Hoone ehitisealuse pinnaga 6000m2; - Hoone korruselisus 2 korrust; - Hoone kõrgus kuni 18m, tehnoloogilistest vajadusest lähtuvalt on võib hoone osa olla kõrgem; - Maapealne suletud brutopind 11250m2; - Krundi täisehituse protsent 37% - Haljastuse osakaal 17% - Parkimiskohtade arv 75

Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs

Joonis nr 3 Lahendusskeem

Liikluslahenduse ja detailplaneeringu eskiis liikuvusuuringu on koostanud Stratum OÜ

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse

27.05.2025 korralduse nr 193 juurde

LUIGE ALEVIK PAPI JA PAPIMETSA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneering (DP0372).

Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 40928,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Papimetsa 8471.0 30402:001:0091 Maatulundusmaa 100% 2 Papi 9152.0 30402:001:0088 Maatulundusmaa 100% 3 Papiniidu 16516.0 30401:001:2637 Maatulundusmaa 100% 4 15 Tallinn-Rapla-

Türi tee T2 6789.0 30402:001:0115 Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Papi ja Papimetsa katastriüksuste (30402:001:0088 ja 30402:001:0091) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused (30401:001:2637 ja 30402:001:0115), mille kaudu lahendatakse ligipääs.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 ärimaa krunt, 4 transpordimaa krunti ja 1 maatulundusmaa krunt.

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõikide planeeritavate hoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Transpordimaa krundi eesmärk on tagada ligipääs uuele ärimaa krundile ja Hirvo katastriüksusele. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt. Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused. Moodustatakse uued transpordimaa krundid, mille kaudu lahendatakse ligipääs. Papiniidu ülejäänud

1

osa säilitab maatulundusmaa sihtotstarbe ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 säilib transpordimaa sihtotstarve. Transpordimaa, kuhu on planeeritud sõidu- ja kõnniteed (sõidutee laius vähemalt 7 m ja kõnnitee min laius 3 m) min laius peab olema 24,0 m ja peab olema kõrghaljastatud. Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) parklale koostada uus ohutu liiklemise lahendus.

Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 10) Eesti standardid

5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused:

a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

2

b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja ja keskkonnasäästlikele tingimustele;

c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt. Transpordimaa, kuhu on

planeeritud sõidu- ja kõnniteed (sõidutee laius vähemalt 7 m ja kõnnitee min laius 3 m), min laius peab olema 24,0 m ja peab olema kõrghaljastatud. Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) parklale koostada uus ohutu liiklemise lahendus. Kaasata teedespetsialist ja vajadusel maastikuarhitekt haljastuse nõuete koostamiseks.

6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Kaitseministeeriumiga; 2) Maa- ja Ruumiametiga (end. Maa-amet); 3) Põhja päästekeskusega; 4) Terviseametiga; 5) Transpordiametiga; 6) Saku Vallavalitsusega; 7) Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) omanikuga.

Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3

Tallinn 2025

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

2

Nimetus: Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: RUUM JA MAASTIK OÜ Reg nr 11038715 Väike-Ameerika tn 20/2-11, Tallinn, Harjumaa, 10129 Tel +372 6615645 E-post info@ruumjamaastik.ee

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post info@lemma.ee

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Liis Promvalds

Töö versioon: 16.03.2025

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................................ 10

3.1 Harju maakonnaplaneering ........................................................................................... 10

3.2 Kiili valla üldplaneering ................................................................................................. 11

3.3 Kiili valla koostatav üldplaneering ................................................................................. 12

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 15

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 15

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 15

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 16

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 17

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 18

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 22

4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 22

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 22

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 22

4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 23

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 25

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 27

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja RUUM JA MAASTIK OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana kasutamiseks.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostada infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Kiili Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta ka kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

5

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas Luige alevikus Saku vallas Männiku küla Männiku harjutusvälja ja Tallinna ringtee põhimaantee nr 11 vahelisel alal. Tegemist on maatulundusmaadega, kus hetkel olemasolevad hooned puuduvad.

Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:

- Papi, 30402:001:0088, maatulundusmaa 100%, 9151 m²;

- Papimetsa, 30402:001:0091, maatulundusmaa 100%, 8471 m²;

- Papiniidu, 30401:001:2637, maatulundusmaa 100%, 16518 m²;

- 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T3, 30402:001:0116, transpordimaa 100%, 1234 m²;

- 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T4, 30402:001:0077, transpordimaa 100%, 2513 m².

Detailplaneeringuala pindala on u 40928 m². Planeeritavale alale juurdepääs toimub läbi Viljandi mnt 168 kinnistu.

Planeeringuala on enamasti looduslik rohumaa, metsamaa osa paikneb kinnistute lääneosas,

läänepiiril paikneb Kokasoon oja (VEE1094507). Hoonestust alal ei paikne (Joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala Maa-amet ortofotol (03.03.2025). Planeeringuala märgitud punase joonega.

Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 50 m.

Kontaktvööndis esinevad käesoleval ajal äri-, riigikatse- ja transpordimaad. Planeeringuala piirneb läänes Männiku harjutusväljaga Männiku polügoon 6 (71901:001:0990). Planeeringuala kattub täielikult Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga (id 3714764). Planeeringualast u 380 m

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

6

kaugusele lääne suunas jääb Rail Balticu raudteetrassi lõik „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“, u 215 m kaugusele jääb trassi koridor. Planeeringualast umbes 350 m kaugusele jääb sama raudteetrassi kaitsevöönd.

Planeeringuala jääb Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alale.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 0,5 km raadiuses puuduvad kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Lähimaks registreeritud Natura elupaigaks on elupaigatüübi siirdesoo- ja rabametsad (91D0)* eraldis, mis piirneb planeeringu alaga lääne küljel. Planeeringualast u 40 m lääne poole jääb Natura elupaigatüübi rabad (7110*) eraldis (Joonis 2).

Planeeringualast lääne pool paikneb Valdeku (Valdeki, Männiku) turbamaardla (registrikaardi nr 629) 1 ja 2 plokk (joonis 2). Maavara on määratud aktiivseks reservvaruks.

Joonis 2. Natura elupaikade, maardlate ja pärandkultuuriobjekti paiknemine planeeritava ala suhtes Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaardil.

Planeeritava alale lähim puurkaev asub u 340 m kaugusel ida suunas, Kvaternaari Männiku- Pelguranna põhjaveekogumi puurkaev PRK0014710. Puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 10 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu sanitaarkaitsesala ei ulatu planeeringualani.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

7

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.

Planeeritaval alal ning 0,5 km raadiuses ei paikne ühtegi kultuurimälestist. Planeeritaval ei paikne ühtegi pärandkultuuriobjekti. Planeeringuala külgneb läänes pärandkultuuriobjektiga Turbavõtukoht (reg nr 718:TVK:0011) (Joonis 2). Objekti seisund on määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud alla 20%.

1EELIS. Pärandkultuuri objekt: Turbavõtukoht (718:TVK:001). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=428861128

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

8

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku eskiisversioonist.

Vastavalt detailplaneeirngu algatamise taotlusele soovitakse detailplaneeringuga Papimetsa, (kü 30402:001:0091) ja Papi (kü 30402:001:0088) kinnistutele krundid moodustada, ehitusõigus määrata ning juurdepääs kavandada (Joonis 3). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla kehtiva üldplaneeringu elluviimine võttes aluseks ka koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtteid. Detailplaneeringuga moodustatakse 4 ärimaa krunti, 3 transpordimaa krunti ja 1 maatulundusmaa krunt.

Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused. Nendest moodustatakse uued transpordimaa krundid, mille kaudu lahendatakse ligipääs. Papiniidu ülejäänud osa säilitab maatulundusmaa sihtotstarbe ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 säilib transpordimaa sihtotstarve. Transpordimaa, kuhu on planeeritud sõidu- ja kõnniteed (sõidutee laius vähemalt 7 m ja kõnnitee min laius 3 m), min laius on 24,0 m ning teed kõrghaljastatakse. Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) parklale koostatakse uus ohutu liiklemise lahendus.

Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.

Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale ning vee ettevõtte tehnilistele tingimustele.

Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse. Planeeringulahenduse koostamisse kaasatakse maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

9

Joonis 3. Papi ja Papimetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendusskeem. Ruum ja Maastik OÜ. Töö nr: 01/24.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering2

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste koondkaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale (Joonis 4) ega väärtuslike maastiku alale.

Planeeringuala kattub täielikult Männiku harjutusvälja pv riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta on keelatud. Kaitseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutus võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa ja kasutusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks.

Joonis 4. Planeeringu ala maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku ala suhtes.

Muud maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering- 2030/

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

11

3.2 Kiili valla üldplaneering3

Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei asu planeeringuala rohevõrgustiku alal ega väärtusliku maastiku alal.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala võimalikul arengualal juhtotstarbega A- Üldkasutatava hoone maa ja B-Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (Joonis 5).

Ala paikneb ka võimaliku tee trassivariandil (kahetasandiline ristumine), mis on juba välja ehitatud. Planeeritud ala paiknemine Luige aleviku tiheasustusealal näeb ette piirkonna arendamise üldplaneeringu juhtotstarbest ning lähiala viimastest arengutest lähtuvalt. Üldplaneering määras alale kaks võimalikku juhtotstarvet, asukohast tulenevalt on võimalik ala väljaarendamine kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maana.

Planeeritud alal ei ole asukohast tingituna võimalik üldkasutatava hoone maa (A) väljaarendamine. Planeeritava ala piirnemine riigimaanteega ning kõrgem mürafoon ei ole sobiv kooli, lasteasutuse ega tervishoiuasutuse väljaarendamiseks. Samuti asub planeeringuala Rail Baltica trassikoridori lähialal.

Eeltoodust tulenevalt soovitakse käsitletavat detailplaneeringut koostada kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Joonis 5. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punase joonega.

3Kiili valla üldplaneering. Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsuega nr 26. Kättesaadav: https://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

12

3.3 Kiili valla koostatav üldplaneering4

Planeeritaval alal on algatatud Kiili Vallavolikogu 19. aprilli 2018 otsusega nr 10 Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt ei asu planeeringuala rohevõrgustiku alal ega väärtusliku maastiku alal.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala Tootmismaa arengualal (Joonis 6). Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad ehitised. Tingimused äri- ja tootmise maa-alal on järgmised:

- Eelisjärjekorras arendada välja olemasolevad ja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaad. Eelistada olemasolevate alade laiendamist täiesti uute alade hõivamise asemel.

- Igapäevaselt külastatavad äri- ja teenindusasutused kavandada asulatesse, kus on mugavam juurdepääs ning tihedamalt elanikke.

- Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse. Elamute, ühiskondlike hoonete alade ja puhkealade vahetusse lähedusse on soovitav lubada vaid selliseid tootmistegevusi (uusi või olemasolevate laiendusi), millega kaasnevad häiringud inimeste tervisele ja heaolule on väheolulised. Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei ole soovitav lubada uute elamute, puhkealade või teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldekandeasutused) rajamist, kui ilmneb, et tootmisest tulenevalt ei suudeta tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti (sh mürataset). Keskkonnahäiringuid põhjustavate tegevuste lubamise otsuse tegemisel on oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et tagada tasakaal erinevate huvide ja õiguste vahel.

- Uute elamute või tundlike hoonete kavandamine õigusakti kohase õhusaasteloa künnist ületavatest põllumajandusettevõtetest lähemale kui 300 m ei ole soovitatav. Samuti ei ole soovitatav õhusaasteloa künnist ületavate uute põllumajandusettevõtete kavandamine lähemale kui 300 m elamutest. Erandi lubamine saab olla võimalik vastava eksperthinnangu alusel, mis näitab lõhnahäiringu piirtasemele vastavust ja seda juhul kui põllumajandusettevõte kasutab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi lõhnaemissiooni oluliseks vähendamiseks (nt sõnniku anaeroobne töötluse korral, mis vähendab oluliselt lõhnahäiringut).

- Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

- Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse arenduste kavandamisel on kohustuslik detailplaneeringu koostamine ka juhul kui tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustuse juhuga.

4Kiili valla koostatav üldplaneering. Algatatud Kiili Vallavolikogu 19. aprilli 2018 otsusega nr 10. Kättesaadav: https://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uue-uldplaneeringu-koostamine

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

13

- Põllumajanduslike tootmishoonete ja -rajatiste paigutamist veekogude piiranguvööndisse tuleb vältida.

- Tootmis- või äritegevusega seotud veokite vm raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata.

- Üldjuhul tuleb juurdepääsud kavandada avalikena ja universaalse disaini põhimõttest lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega, kui kavandatav äri- või tootmishoone kasutusotstarve seda eeldab.

- Kavandada läbimõeldud, mugav ja universaalse disaini põhimõttest lähtuv parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega inimestele vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise toetavaid lahendusi.

- Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

- Suure reostuskoormusega või spetsiifiliste reoainete emissiooniga ettevõtete puhul tuleb vajadusel rakendada lokaalset eelpuhastust, mis tagab ühiskanalisatsiooni juhitava vee nõuetekohasuse.

- Äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee reostuskaitse. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende keskkonnaloa või kompleksloa kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks. Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õigusakti kohast õhusaasteluba.

- Võimaliku reostusega aladel (endistel tööstusaladel) tuleb eelistada edasist kasutamist tööstusaladena. Tööstusalade arendamisel eelkõige mittetööstuslikul eesmärgil tuleb hinnata ka pinnasereostuse esinemise võimalikkust detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.

- Juhul kui detailplaneeringu raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine, on selle käigus vajalik pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju olemasolevate heiteallikatega.

- Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet.

Ala paikneb ka võimaliku teekaitsevööndis. Maanteeäärsete alade arendamisel tuleb arvestada teekaitsevööndi ning vastavate seadusest tulenevate piirangutega. Vastavalt ehitusseadustikule võib ehitiste kavandamisel kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ainult riigitee omaniku nõusolekul eeldusega, et kavandatu ei ohusta riigiteed või selle korrakohast kasutamist.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

14

Joonis 6. Väljavõte Kiili valla koostatavast üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punase joonega.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

15

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on Rahumäe loodusala (EE0010143; RAH0000451) üle 8 km kaugusel põhja suunas. Plaaneeringuala ja Rahumäe loodusala eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Seega ka kavandatava tegevusega kaasnevat mõju neile oodata ei ole.

Alast 0,5 km raadiuses ei paikne I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohti. Planeeringualale lähim kaitsealuse loomaliigi leiukoht asub u 580 m kaugusel I kategooria kaitsealuse loomaliigi Haliaeetus albicilla (merikotkas) elupaik (KLO9126840, viimane kinnitatud vaatlus 31.05.2023, 1 paar, pesa asustatud, edukas pesitsus). Elupaiga kaitseks moodustatud Sausti merikotka püsielupaik (KLO3002200) jääb planeeringualast 950 m kaugusele.

Planeeringualast u 1,1 km kaugusel asub I kategooria kaitsealuse loomaliigi Pandion haliaetus (kalakotkas) elupaik (KLO9128969, viimane kinnitatud vaatlus 07.11.2023, 1 paar, pesa asustatud, edukas pesitsus, pesas 3 poega palju maastikusõidu jälgi soos). Elupaiga kaitseks moodustatud Männiku kalakotka püsielupaik (KLO3001801) jääb planeeringualast 1,5 km kaugusele.

Ärihoone rajamine toob kaasa maastiku muutuse merikotka ja kalakotka kodupiirkonnas. Tegevusega ei mõjutata merikotka ja kalakotka pesa ümbritsevaid pesametsasid. Kuna merikotkas ja kalakotkas toituvad valdavalt veekogudel, siis ei muutu liikide jaoks oluline toitumisalade hulk ega kvaliteet. Eelneva alusel ei ole oodata, et ärihoone rajamine põhjustaks merikotka või kalakotka elupaikade seisundi halvenemist või oluliste toitumisalade vähenemist. Ehitusfaasis toimuvad tegevused jäävad merikotka ja kalakotka pesapuudest kaugele (vähemalt 550 m) ning seega ei ole oodata ehitusaegseid häiringuid pesitsemisele.

Alast 0,5 km raadiuses ei paikne I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohti. Planeeringualale lähim kaitsealuse taimeliigi leiukoht asub üle 3 km kaugusel ida suunas III kategooria kaitsealuse taimeliigi Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 09.08.2017, 12 isendit, kraavi ääres oleva võsa servas hajusalt). Leiukohad on alast piisavalt kaugel, neid eraldab planeeringualast juba olemasolev tiheasustusala. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või kaitsealuste taimede kasvukohtadele.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

16

Planeeringualale lähimaks registreeritud Natura elupaigaks on elupaigatüübi siirdesoo- ja rabametsad (91D0)* eraldis, mis piirneb planeeringu alaga lääne küljel. Planeeringualast u 40 m lääne poole jääb Natura elupaigatüübi rabad (7110*) eraldis (Joonis 2). Natura elupaikasid eraldab planeeringualast Kokasoon (VEE1094507). Planeeringus määratud hoonestusala on arvestanud oja ehituskeeluvööndiga. Natura elupaikasid eraldab seega eraldab planeeringualast juba olemasolev oja ning selle ehituskeeluvöönd. Eelneva alusel ei ole oodata, et ärihoone rajamine põhjustaks Natura elupaikade seisundi halvenemist.

Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti5 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel peamiselt määramata seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Kavandatava tegevuse alal ja selle läheduses puudub teadaolev jääkreostus. Hoonete ja rajatiste ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise

5 Keskkonnaportaal. ELME kaardikihtide kataloog. https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog- 2021

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

17

võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala külgneb läänes Kokasoon ojaga (VEE1094507). Planeeringualale jääb Kokasoon oja kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (joonis 5). Detailplaneeringuga on arvestatud vastavate vöönditega. Tegevusega eelduslikult ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse. Samas ei saa seda välistada. Kui esineb vajadus heitvee juhtimiseks, siis tuleb seda teha kehtivate õigusaktide tingimuste kohaselt.

Joonis 7. Veekogu mõjualade ja puurkaevude paiknemine planeeringu ala suhtes

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.

Planeeringualale ei jää VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevusid (Joonis 7).

Vastavalt 18.05.2023 määrusele nr 5 kinnitati Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 Kiili vallavolikogu poolt. Kava kohaselt Luige aleviku piirkonnas (sh Sausti põhja osa) on ÜF projekti raames rajatud uus ühisveevärk kogu endise Luige ja Sausti suvilapiirkonna alale ning kõik olemasolevad suvilaühistute puurkaevud on jäetud olmevee varustuse tarbeks süsteemist välja. Projekti raames rekonstrueeriti Luige aleviku varem ehitatud veevärk Luige baasi piirkonnas ja laiendati veevõrk kogu piirkonna elamukinnistutele, mille tulemusena amortiseerunud torustikke süsteemis ei ole. Vesi suunatakse võrku Luige C-V puurkaevu (kat. nr 1102) juurde 2011.a. rajatud/rekonstrueeritud veetöötlusjaamast, mis tagab nii kogu piirkonna olmeveevajaduse kui ka tuletõrjeveevõtu hüdrantidest. Planeeringuala on võimalik ühendada ühisveevärgiga.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

18

Luige alevikus lõpetati ÜF projektiga ühiskanalisatsiooni rajamine 2013.a-l, mil kogu sel hetkel kinnitatud reoveekogumisala kaeti ühiskanalisatsiooniga ning reovesi suunatakse transiitsüsteemiga Tallinna ühiskanalisatsiooni. ÜF projektiga uuendati kõik nõukogudeaegsed amortiseerunud torustikud. Kogu Luige endises suvilapiirkonnas kasutatakse sademevee ärajuhtimiseks ainult kraave, mis suunatakse kahte eelvoolu:

- peamine osas Luige piirkonnast, st kogu Luige va selle põhjapoolne väiksem osa, suunatakse Sausti peakraavi ja sealtkaudu Vääna jõkke.

- põhjapoolne väiksem osa suunatakse maaparandussüsteemi eesvoolukraavi (Luige- Kangro, ÜP-229; II-1), mille lõplikuks eesvooluks on samuti Sausti peakraav.

Planeeringuala on võimalik ühendada piirkonnas olemasoleva reoveekanalisatsiooniga.

Kiili valla elanike veevajaduse muutust saab hinnata elanike juurdekasvuga, mis on vastavalt valla prognoosidele aastaks 2026 - 7374 inimest ja aastaks 2034 - 9341 inimest ehk kasv on 36% võrreldes aastaga 2021 (5936 in.)

Juriidiliste isikute veetarbimise kasv sõltub suuresti lisanduvate ettevõtete iseloomust ning tegelik vooluhulkade erinevus võrreldes planeeritutega võib erineda väga suures ulatuses. Arvestades, et viimastel aastatel on Kiili valla juriidiliste isikute tarbimise kasv olnud proportsionaalne elanike omaga (moodustades ~10% elanike tarbimisest), siis on mõistlik arvestada sama trendiga ka edaspidi ehk seoses elanikonna kasvuga kasvab samas suhtes ka juriidiliste isikute tarbimine.

Kiili, Luige ja Vaela veetöötlusjaamade juures olevate puurkaevude (5 puurkaevu) keskkonnalubadega lubatav veevõtt on 1258 m3/d, mis on suurem kui ÜVK arengukava perioodi lõpu veevajadus, kuid veelgi pikemas perspektiivis jääb eeldatavalt ressursist puudu. Juhul kui ettevõtetena lisanduvad valdavalt suurt laopinda vajavad ettevõtted, mille veevajadus on seotud eelkõige töötajate olmeveega, siis nende veevajadus ei ole reeglina märkimisväärne ja vastava veemahu kasvu võib arvestada nö elanikkonna kasvu suhtesse (10%). Planeeringuga soovitakse rajada ärihoone, mille veevajadus ei ole eeldatavalt märkimisväärne (ei kavandata suure veetarbega ettevõtet).

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Piirkonnas veeressurssi oodatava tulevase puudujäägi tõttu tuleb planeeringu koostamisel pöörata kõrgendatud tähelepanu säästlikule veekasutusele, sh võimalusel vee taaskasutusele.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringu elluviimise enda mõjud õhukvaliteedile on eeskätt ehitusaegsed. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

19

KOTKAS heiteallikate registri6 andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas heiteallikaid. Seega planeeringualal õhukvaliteedi piirnorme ületavate saasteainete kontsentratsioonide esinemine on ebatõenäoline.

Planeeringuga kavandatav ärihoone rajamisega ei põhjusta piirkonnas otseselt ega kaudselt (läbi liikluskoormuse) õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut. Küll aga paikneb planeeringuala piirkonnas, kus esinevad võrdlemisi kõrged müratasemed. Planeeringualast idas asub tugimaantee nr 15 Tallinna-Rapla-Türi tee ning läänes asub kavandatav Rail Balticu raudteetrassi „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ koridor. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ulatub DP alani maanteeliikluse müratase ööpäevasel ajal vahemikus 55–64 dB (Joonis 8) ja öisel ajal 45–54 dB (Joonis 9).

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamisel on koostatud keskkonnamüra hinnang7. Müraallikatena on käsitletud perspektiivset Rail Balticu raudteetrassi, perspektiivse liikluskoormusega ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil. Müratasemete arvutused on teostatud 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis iseloomustab inimese kuulmise kõrgust. Mürahinnangu alusel ei ole planeeringuala kavandatava raudtee mürast olulisel määral mõjutatud (Joonis 10, Joonis 11).

Lisaks maanteele ja kavandatavale raudteele jääb piirkonda ka Männiku harjutusväli.

Joonis 8. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mürakaardist. Tänavaliiklusmüra ööpäeval (2022 strateegiline, Tallinn, Tartu), planeeringuala tähistatud punasega.

6 Keskkonnaamet KOTKAS. Heiteallikate register. https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=&nav_tab=registry_emission_source

7 Kajaja Acoustics OÜ. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise keskkonnamüra hinnang. 2022.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

20

Joonis 9. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mürakaardist. Maanteeliiklusmüra öösel (2022 strateegiline), planeeringuala tähistatud punasega.

Joonis 10. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ päevane müraolukord leevendusmeetmetega raudtee- ja autoliiklus 2043/2046, planeeringuala tähistatud punase joonega.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

21

Joonis 11. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ öine müraolukord leevendusmeetmetega raudtee- ja autoliiklus 2043/2046, planeeringuala tähistatud punase joonega.

Ärihoone puhul ei ole tegu üldjuhul müratundliku alaga. Seega on ala hoolimata kõrgetest transpordimüra tasemetest ärihoone rajamiseks sobilik. Planeeringu koostamisel (hoone ehitustingimuste määramisel) on asjakohane arvestada siiski piirkonda planeeritava RB trassi ja maantee lähiala tõttu ala paiknemist potentsiaalselt kõrge müratasemega piirkonnas. Bürooruumide kaitseks tuleb vajadusel kavandada sobilik heliisolatsioon.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Mõju võib avaldada äripindade kasutamine, kuid planeeringu etapis ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom. Müratekitavad seadmed (sh jahutusseadmed ja soojuspumbad) tuleb edasisel projekteerimisel paigaldada elamutest maksimaalselt eemale vältimaks võimalike konfliktolukordade teket. Eelistatud on hoonestuslahendused, kus müra tekitavad seadmed ja hoonete laadimisalad paigutatakse hoonete varju sellisel viisil kus rajatav hoone ise hakkab toimima müratõkkena.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

22

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette ärihoone ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana ja metsamaana. Tegevus jääb kehtiva üldplaneeringu kohase kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alale, seega on DP kooskõlas üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega.

Äri- ja transpordimaa planeerimisel on Osaühing Stratum koostanud uuringu „Kiili vald, Papi ja Papimetsa kinnistute detailplaneeringu eskiisi liikuvusuuring“ töö nr: 2024-T004. Töö koostati Harjumaal, Kiili vallas, Luige külas asuva Papi ja Papimetsa kinnistute detailplaneeringu liiklusmõjude hinnanguks.

Liiklusuuringu modelleerimised näitavad, et ala liiklus koos perspektiivse liiklusega aastal 2045 ei tekita mingeid liiklusprobleeme. Ristmiku teenindustase oli ja jääb tasemele A (parim teenindustase). Planeeringuala juurdepääsuteelt vastavalt uuringule peab saama juurdepääsu ja Papiniidu ja Hirvo kinnistutele (riigimaad). Vaatamata sellele, et peamiseks liikumisvahendiks töö alale liikumisel saab olema sõiduauto, peab ette nägema juurdepääsutee äärde eraldiseisva kergliiklustee - olemasolevast kaubanduskeskusest töö ala hooneni/parklani.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeritaval alale lähimad kultuurimälestised asuvad u 1 km kaugusel lõuna suunas (kinnismälestis Kivikalme kaitsevöönd, id 14086344). Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud mälestisele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Planeeringuala ei jää vastavalt Maa-ameti ohtlike käitiste kaardile ohtlike ettevõtete ohualasse. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Piirkonnas on kehtestatud ja koostamisel mitmeid detailplaneeringuid (Joonis 12): - Tammeoksa kinnistu (Endise nimega Pärna IV) kehtiv detailplaneering (21086) külgneb

planeeringualaga põhjas. Detailplaneeringu eesmärk on kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

23

- Pärna IV kehtiv detailplaneering (44099) asub planeeringualast u 60 m kaugusel põhja suunas. Detailplaneeringu eesmärk on kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.

- Niine kehtiv detailplaneering (43867) asub planeeringualast u 120 m kaugusel põhja suunas. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine kaupluse, restorani, hotelli ja büroohoone rajamiseks.

- Tamme Talu Ettevõtted menetluses detailplaneering (43897) asub planeeringualast u 60 m kaugusel ida suunas. Detailplaneeringu eesmärk on jaekaubanduse ettevõtte, bensiinitankla ja heakorrastatud elamuala kujundamine.

Joonis 12. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti planeeringute kaardist, planeeringuala märgitud punase joonega.

Olulist ebasoodsat kumulatiivse mõju teket piirkonnas ei tuvastatud.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.10 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri-, maatulundus- ja transpordimaa kinnistute kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

24

kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Praegusel juhul olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust ei kavandata ning tegu ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

25

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringu koostamisega soovitakse muuta maa sihtotstarvet ärimaaks ja transpordimaaks ja lisada ehitusõigust. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. Detailplaneeringut võib pidada muuks samalaadseks projektiks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks olulist negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks ja võimalusel ka tehnoloogilise vee tarbeks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. Piirkonnas on põhjavee ressursid piiratud. Ärialadega kaasnevad suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Samuti eelistada katuse kattematerjalina heledates toonides materjale.

− Planeeringu koostamisel tuleb arvestada piirkonda planeeritava RB trassi ja maantee lähiala tõttu ala paiknemist potentsiaalselt kõrge müratasemega piirkonnas. Bürooruumide kaitseks tuleb vajadusel kavandada sobilik heliisolatsioon.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

26

− Hoonete müratundlike siseruumide (bürooruumid) kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

− Planeeringuala kattub täielikult Männiku harjutusvälja pv riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta on keelatud. Planeerimisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga.

− Kuna planeeringuga asendub metsa- ja rohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). Maksimaalselt säilitada olemasolevat metsaala.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Luige alevikus Papi ja Papimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 16.03.2025

27

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Killi valla üldplaneering (kehtiv)

Killi valla üldplaneering (koostatav)

Papi ja Papimetsa kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlus (eskiisversioon)

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: https://adr.envir.ee/

Keskkonnaotsuste infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 27. mai 2025 nr 193

Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 13.02.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/311 ja 13.05.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/64- 25.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post info@kiilivald.ee). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Lemma OÜ (Värvi tn 5, Tallinn, 10621, telefon 6007740, e-post info@lemma.ee). Detailplaneeringu koostaja on Ruum ja maastik OÜ (Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129 Tallinn, e-post maarja@ruumjamaastik.ee).

1. Algatada „Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu“ koostamine (DP0372). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 40928,0 m², planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Papi ja Papimetsa katastriüksuste (30402:001:0088 ja 30402:001:0091) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused (30401:001:2637 ja 30402:001:0115), mille kaudu lahendatakse ligipääs.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 ärimaa krunt, 4 transpordimaa krunti ja 1 maatulundusmaa krunt.

Papi ja Papimetsa katastriüksuste liitmise tulemusena moodustatava ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 18,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind on kuni 6000 m2. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõikide planeeritavate hoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Transpordimaa krundi eesmärk on tagada ligipääs uuele ärimaa krundile ja Hirvo katastriüksusele. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures kolmelt erinevalt arhitektilt.

Detailplaneeringusse on kaasatud ka Papiniidu ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 katastriüksused. Moodustatakse uued transpordimaa krundid, mille kaudu lahendatakse ligipääs. Papiniidu ülejäänud osa säilitab maatulundusmaa sihtotstarbe ja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T2 säilib transpordimaa sihtotstarve. Transpordimaa, kuhu on planeeritud sõidu- ja kõnniteed (sõidutee laius vähemalt 7 m ja kõnnitee min laius 3 m) min laius peab olema 24,0 m ja peab olema kõrghaljastatud. Viljandi mnt 168 (30402:001:0119) parklale koostada uus ohutu liiklemise lahendus.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

5. Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

6. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

7. Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Mitte algatada Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

12. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

13. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 27.05.2025 korraldusele nr 193; 2. Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Luige alevik Papi ja Papimetsa detailplaneeringu osas.