taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/4

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi: Kõrgema Kunstikooli Pallas teadmussiirde võimekuse suurendamine

Taotleja: Kõrgem Kunstikool Pallas

Valikukriteerium Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Pallase projekti tegevused panustavad TAIE arengukava üldeesmärkidesse, kuid ühegi konkreetse fookusvaldkonnaga seotud

ei ole, st seos TAIEga on kaudsem. Kui Pallas teeb läbi järkjärgulise ettevõtlikkuse kultuuri muutuse, tagab see kestlikkuse.

Projekti raames arendatakse Pallase spetsiifilist ettevõtluskoostööd, elluviiduna vähendab Pallase teadus- ja loometegevuse

eraldatust ühiskonnast ja majandusest, annab tõuke Pallase koostööle ettevõtlussektoriga, eriti teaduspõhiste innovaatiliste

loovlahenduste ja disaini rakendamisele ettevõtluses. Pallas püüdleb koostöö tõhustamisele ettevõtjatega läbi nutika

spetsialiseerumise. Projekti tulemusena käivitab Pallas Ettevõtlus- ja arenduskeskuse, arendab välja vastava digiplatvormi.

Projekti olulisemad mõõdikud on unikaalsete ettevõtetega ettevõtluslepingute arv (30) ja ettevõtetega sõlmitud TA-lepingutest

teenitav tulu (30 000 EUR), mis jääb väga tagasihoidlikuks. See ei teeni tagasi isegi investeeringut veebilehte, rääkimata sellest,

et suudaks ülal pidada loodavat ettevõtluskeskust.

Projektis on esitatud ka nn tegevuspõhised näitajad, kuid need ei ole mõttekad, sest on n-ö isetäituvad ja pigem viitavad sellele,

et osa sellest sisulisest tööst oleks pidanud olema juba käesoleva taotluse jaoks ära tehtud. Näiteks on mõõdikud: „Tugiteenuste

tellimise kava on iga-aastaselt välja töötatud…“ (4 tk). „Teadmiste ning oskuste täiendamise tegevuste kava on iga-aastaselt

välja töötatud“ (4 tk). Vajaka jääb tegevuste sisuline avamine, kuidas planeeritakse jõuda eesmärgistatud tulemuseni (lepingute

arv ja maht), millised on konkreetsemad kommertsialiseerimistegevused. Ja arendusvõimekust alles luuakse, teisalt – millegi

alusel peab olema arvutatud sihttasemed.

Pallase enese spetsiifikast tulenev teadmussiire on kindlasti asjakohane, mis on ka käesoleva meetme eesmärk universaalselt.

Projekti lõppedes peaks Pallas olema märgatavalt turundusvõimekam ja nähtavam ettevõtjate hulgas, lisaväärtusena pakub

inspiratsiooni ettevõtjatele, mis paljuski ongi Pallase realiseerimata potentsiaal ühiskonnas.

3,88

Leht 2/4

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Pallas rakenduskõrgkoolina annab kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalast kõrgharidust. Pallasele on tõsiseks

väljakutseks lahendada teadmussiirde süsteemi ja ettevõtluskoostöö vajakajäämised ning ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde

tugiteenuste ja tegevuste killustatus. Kitsaskoht ja arenguvajadus on selgelt olemas – hetkel puudub Pallasel tervikuna

teadmussiirde võimekus. Teadus- ja arendustegevuse arendamine ühtses tervikus teadmussiirdega on Pallasele uus hädavajalik

arengusuund.

Eesmärgipüstitus on küll mõneti puudulik – põhimõtteliselt öeldakse, et kuna meil ei ole palju teadus- ja arendustegevust, siis

on projekt põhjendatud.

Positiivne on, et Pallas toimetab mitmel rindel, kasutatakse kõiki võimalusi teadmussiirde tõhustamiseks. Käesoleva projektiga

haakuvalt on Pallas saanud toetust SekMo meetme raames tippspetsialisti kaasamiseks ja teadmussiirdedoktorandi palkamiseks.

Kuid seni saadud toetused pole olnud piisvad, et süsteemselt arendada Pallase teadmussiirde ja innovatsiooni võimekust ning

teadmussiirde teenuseid.

Peamised tulemused on selgelt kirjeldatud, tegevuste kirjeldus on küll napp, kuid sümpaatne. Projekti tulemusel palgatakse

ettevõtluskoostöö koordinaator. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, planeeritud tegevused toetavad projekti eesmärki –

Ettevõtlus- ja arenduskeskuse käivitamine, huvigruppidele suunatud digiplatvormi arendamine ning ettevõtlikkuse kultuuri

arendamine Pallases. Tore on näha, et tegeletakse Pallase ettevõtlikkuse kultuuri arendamisega – selle teadvustamine, et vaja

ei ole ühte keskust või töökohta, vaid kultuurimuutust, tagab pärast ka projekti jätkusuutlikkuse. Ka ettevõtluse lõimimine

õppesse töötab samas suunas, kuigi see ei ole ASTRA+ suunaga (oht, et rakenduskõrgkoolina keskendutaksegi rohkem õppele

kui teadusele).

Tegevuskava on oma olemuselt liiga tehniline, kirjeldatakse tehnilisi protsesse (koostame ametijuhendi, toimub aruandlus,

tellime tugiteenuseid, töötame välja teadmiste ja oskuste täiendamise kava jne). Tegevuskava peaks olema juba oluliselt

tuumakam tehtavate sisutegevuste osas. Tegevuste ajakava on kindlasti realistlik.

Taotlejal on ootus, et loodav võimekus hakkab pärast projekti genereerima teatud tulu. Kuna kavandatakse järkjärgulist

ettevõtlikkuse kultuuri muutust, siis on teostatav, aga TA tulu teenijana ennast tulevikus pigem ei näha.

Tuleb nõustuda taotlejaga, et investeeringud digilahendustesse ja infosüsteemidesse loovad eeldused pikaajaliseks ja

jätkusuutlikuks ettevõtluskoostööks ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde arenguks Pallases, kuigi ilmselt ettevõtlikkuse kultuuri

ja ettevõtliku mõtteviisi kasvatamine Pallases on järjepidev pikaajaline protsess ja (loome)majanduse hüvanguks peab jätkuma

ka peale projekti lõppu (31.08.2029).

4,0

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Pallase projekti eelarve tugineb Pallase strateegilistele eesmärkidele, varasematele arendustegevustele ning kehtivale

hinnatasemele. Üldjoontes on kulud mõistlikud ja mõõdukad. Kõik Pallase kavandatud kulutused on eesmärgipärased ja

3,5

Leht 3/4

vajalikud. Pallase eripära (kunstikõrgkool, kus rakendusteadus tagaplaanil) arvestades, tegevustega võrreldes on kulud

tasakaalus, nagu ka koostöösse kaasatud ettevõtjate numbrit arvestades (30).

Kuluefektiivsus ettevõtlustulu vaates on aga nigel, erasektoriga lepingute maht 30 000 eurot ei ole otseselt kuluefektiivne

taotluse 249 000 eurot vaates. Siiski toetavad projekti tegevused ja planeeritud koostööde maht (30 ettevõtet) meetme eesmärke

ja loovad positiivsed eeldused jätkusuutlikuks tegutsemiseks ning lisanduvateks tuluvoogudeks.

Projekti eelarvet lugedes tekib küsimus, kas plaanitakse värvata oma valdkonna eksperte (kommertsialiseerijaid) või pigem

administraatoreid. Ehk ei ole kindlust, kas palgakulud lähevad sisutegevusele või koordineerimisele, sest eraldi on väiksemas

mahus nähtud ette osta sisse olulisi teenuseid (IO ja lepingu küsimused, jms ekspertteenused).

Mida kujutab endast sisse ostetav digiplatvorm – on see CRM või avalik veebileht, mis on selle funktsionaalsus – oleks olnud

vajalik selle avamine taotluses.

Veebilehe arendus on asjakohane, aga ilmselt mitte täies mahus selle projekti teenistuses (kui kulu/tulu suhet vaadata).

Eelarve koostamisel arvestatakse võimalusega minimeerida projektile järgnevad püsikulud, et need kulud oleks võimalik katta

olemasolevatest või täiendavatest sissetulekuallikatest. Loodavad teadmussiirde mehhanismid teenuste osutamise kaudu peaks

aitama Pallasel teenida omatulu.

Kuna sama eesmärgi nimel tegutsetakse mitme projektiga, siis natuke tulu/kulu küsimus tekib.

4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

Vastab tingimustele. Õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks on olemas, kuivõrd Pallast

on arendatud riigi toel, õiguslikus raamistikus, täidab riiklikult seatud ülesandeid. Kuivõrd samas suunas liigutakse mitme

projektiga, siis see teeb tulemuseni jõudmise realistlikumaks.

Taotleja rakenduskõrgkoolina on pädev ja kvalifitseeritud andmaks kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalast

kõrgharidust. Pallase TA võimekus ja kogemus on aga väga väike, taotlejal selgelt napib teadmussiirde võimekust hetkel. Eesti

ainukeselt rakenduslikult kunstikõrgkoolilt võib eeldada, et organisatsiooni jätkusuutlikkus on tagatud edaspidi riigi toel,

erinevate toetusmeetmete abil, ja järjest enam aitab jätkusuutlikkust tagada loodavate teadmussiirde mehhanismide abil teenitav

omatulu. Kuigi, projekti kõrgema riskina nähakse ettevõtjate vähest huvi ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde teemade vastu.

Pallase projekti tulemused on jätkusuutlikud, kuigi ettevõtluskoostöö fookus saab olema pigem mujal kui teadus. Võimalikku

riski realiseerumist nähakse personalimuudatustes ja teadmussiirde spetsialisti lahkumises töölt. Noorteadlaste kaasamist ei ole

avatud.

Taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid vahendeid võib hinnata tagasihoidlikuks võrreldes teiste ülikoolide või

rakenduskõrgkoolidega. Võib eeldada, et see võimekus on olemas, kuigi taotleja on märkinud, et ASTRA varasemast

rahastusest jäid nad ilma. Kuna on mitu projekti teadmussiirde suunas tules, siis ei peaks kahtlema taotleja tahtes selles suunas

tegutseda.

4,0

Leht 4/4

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

Kooskõlas üldiste eesmärkidega. Üldjoontes vastab tingimustele, kuigi tulenevalt kooli eripärast, siis pigem kaudselt. Projekt

panustab Eesti loovmajanduse tootlikkuse ja ressursitõhususe kasvu, teadus- ja arendustegevuse erasektori investeeringute

suurenemisesse, teadmussiirde ja innovatsiooni edendamisse, teadussüsteemi mõjususe ja kvaliteedi kasvu, samas projekti

tegevused on välja töötatud lähtuvalt Pallase vajadustest ja väljakutsetest seoses teadmussiirde võimekusega, samuti eesmärgiga

saavutada Pallase lõpetajate oskuste parem kooskõla ühiskonna ja majanduse arenguga.

TAIE mõõdikutest toetab Pallase projekt teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtjate arvu kasvu.

4,13

Koondhinnang:

Projekt on hinnatud põhjendatuks ja mõjusaks. Kõrgelt tunnustatakse Pallase ambitsiooni teha läbi järkjärguline

rakenduskõrgkooli ettevõtlikkuse kultuuri muutus. Pallase projekti tegevused panustavad TAIE arengukava üldeesmärkidesse,

kuid ühegi konkreetse fookusvaldkonnaga seotud ei ole. Elluviija võimekust projekti ellu viia on peetud heaks. Kulude jaotust

on hinnatud asjakohaseks, kuid kuluefektiivsus on nigel. Tegevuste jätkusuutlikkus realistlik.

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa):

3,90

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Rahuldada taotlus taotletud mahus.

Juhtkomisjon soovitab projekti algfaasis läbi mõelda tegevuskava ja teenused, mida ettevõtetele pakutakse ja esitada ka see rakendusüksusele.

Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

03.06.2025 nr 11.3-1/25/2664

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Kõrgem Kunstikool Pallas (registrikood 70005950, aadress Tähe tn 38b 50103

Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 20.02.2025 esitatud toetuse

taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-0875 projektile „Kõrgema Kunstikooli

Pallas teadmussiirde võimekuse suurendamine“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 307 148,00 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 81,07% ja omafinantseering vähemalt 18,93% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne

toetuse suurus on 249 000,80 eurot.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2026- 31.08.2029.

4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi

saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav

tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus.

6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis

„Näitajad“.

7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:

7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses

ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning

keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“;

7.4. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises

proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks;

7.5. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle

arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja

mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

7.6. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;

7.7. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode;

7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti

toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;

7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi

ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud

aja jooksul; 7.11. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest;

7.12. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

7.13. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja

asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

8. Toetuse maksmine.

8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis

1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras.

8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §

27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate

kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole.

8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse

saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis

toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel.

8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui

projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole

abikõlblikud.

9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord

rakendusüksusele.

9.1. Toetuse saaja esitab maksed ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid

mitte tihedamini kui üks kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu.

9.2. Toetuse saaja esitab projekti toetatavate tegevuste elluviimise aruanded rakendusüksuse

poolt kinnitatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu ja määratud tähtaegadeks, lähtudes

Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt:

9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga);

9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.

10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud

juhul.

11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatule.

12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-

s 12 sätestatud korda.

13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.

14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

5917 7417

[email protected]