taotluse rahuldamata jätmise kohta

Leht 1/4

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi: EKM teaduspärandi digilabor

Taotleja: Eesti Kirjandusmuuseum

Valikukriteerium Hinne:

1. 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Taotluses ei ole kirjeldatud, kuidas projekt on seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

valdkondliku arengukavaga (TAIE), samas on viidatud mitmele teisele valdkondlikule arengukavale, nagu näiteks

digiühiskonna arengukava, kultuuri arengukava, siseturvalisuse ja riigikaitse arengukava. Siiski ei kavanda taotleja projekti

raames teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekuse kasvatamist, vaid loob ühte konkreetset teenust. Laiemalt see

organisatsiooni teadmussiirde võimekust ilmselt ei kasvata, küll aga teenuste mahtu. Projektil on mõju ilmselt asutuse

lepinguliste teenuste mahu kasvule, seda eeldusel, et on olemas sihtrühm, kes seda teenust vajab. Seda osa pole aga taotluses

piisavalt avatud. Arendatav võimekus on aga reaalselt kasutatav Eesti Kirjandusmuuseumi enda jaoks. Projekti tulemuste

ulatus on suunatud väga kitsale sihtgrupile ning ühe konkreetse teenuse arendamisele, mis hõlmab digitaliseerimist, kuid

mitte otseselt teadmussiiret. Taotluses markeeritud noore teadlase uurimisrühm mikroajaloolise kultuuripärandi valdkonnas

ei too välja selle tegevuse kooskõla meetme eesmärgiga - teadmussiirde võimekuse tõstmine läbi kommertsialiseerimise

(koostöö ettevõtetega) ja/või kiire rakendumise ühiskonnas. Projekti lõppedes tekib asutusse uus digitaalne tööriist, mille

ülalpidamine eeldab ilmselt täiendavat riigipoolset rahastust, sest ettevõtlustulu on prognoosi kohaselt väike.

Projektil on väike mõju meetme väljund- ja tulemusnäitajatele. Taotluse kohaselt pakutakse projekti lõpuks teenust 3-le

ettevõttele, 2 haridus-ja kultuuriasutusele ja 3 eraisikule, mahuks 10 000 eurot. Panus ettevõtluse suunal on pigem väike,

kuid seda tüüpi asutuse puhul ootakski pigem teadmussiiret ühiskonda, mida on selles projektis paraku ka üsna vähe.

2,13

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Projekti raames planeeritakse välja arendada käsikirjade automaatse tuvastuse mudel. Taotluses on kirjeldatud, et projekti

tulemusena luuakse EKM-i ülesannete täitmiseks uus ja efektiivne tööriist, mis aitab muuta kättesaadavaks EKMi arhiive,

2,25

Leht 2/4

pakkuda teenust efektiivselt väljapoole ning samuti tuua EKM-i uurijate kasutusse uut allikmaterjali. Lisaks soovib EKM

pakkuda loodava tööriista abil teenust nii erasektorile, avalikule sektorile kui ka eraisikutele. Lisaks digiteerimisele

kavatseb EKM pakkuda ka materjalide säilitamist enda serverites ja kasutada saadud andmeid oma uurimistöös. See nõuab

arvestamist ka andmekaitse nõuetega, mida on taotluses ka mainitud. Taotluses ei ole täpsemalt avatud, kas sarnaseid

tööriistu on olemas või arendamisel ka mujal Eestis. Taotluse kohaselt luuakse projekti tulemusena värskelt doktorikraadi

kaitsnud teadlase juhtimisel uus uurimissuund ja -rühm, mis tegeleb mikroajaloolise kultuuripärandi uurimise ja

mõtestamisega. Uurimissuuna avamine ei ole antud meetme skoobis. Projekti eesmärki on kirjeldatud läbi taotleja enda

sisemiste vajaduste, mitte läbi kasutajate/klientide probleemide ja kitsaskohtade lahendamise.

Võimalike arenguvõimalusi ning teadmussiirde potentsiaali on kirjeldatud, kuid taotluses näidatud tulemusnäitajad ei

valideeri seda. Eesmärgipüstituses kirjeldatakse mitte niivõrd asutuse teadmussiirde võimekuse hetkeolukorda, kui ühe

asutusele endale vajaliku tööriista puudumist, mida siis projekti raames tahetakse lahendada. Üldist ja horisontaalset

teadmussiirde võimekuse kasvu eesmärgiks ei seata. Projekti tulemusena loodav tööriist võimaldab kindlasti pakkuda

teenuseid nii era- kui avalikule sektorile, kuid taotlusest selgub peamiselt EKM enda huvi tööriista kasutada. Teiste asutuste

ja eraisikute huvi on pigem hüpoteetiline, mida näitavad ka planeeritud tulemus- ja väljundnäitajad. Puudub kirjeldus

teadus- ja arendustegevuste tulemuste kommertsialiseerimise kohta ja mõju osas majandusele/ühiskonnale. Puudub selge

seos EKM uue uurimissuuna ja planeeritud digitaliseerimise tegevuste vahel, sh mõjust majandusele ja ettevõtluskoostööle.

Projekti loogika on enda eesmärki arvestades (asutuse enda ülesannete täitmine) arusaadav, kuid teadmussiirde vaates

vähemõjus. Kuna asutuse olemasolevad infosüsteemid on aegunud ja ebaturvalised ja eesmärgiks on seatud nende

konsolideerimine Rahvusarhiivi andmebaasidega, ei ole mõistlik järjekordset uut infosüsteemi asutusse luua.

Kommertsialiseerimine ei ole seatud eesmärgiks, asutuse töötajate teadlikkusega või neile toe ehitamisega ei tegeleta, sest

luuakse endale vajalikku tööriista, mida on võimalik huvilistele ka hiljem teenusena vahendada.

Ajakava on realistlik, kuigi hästi üldine. Süsteemi käigushoidmiseks on vaja IT spetsialisti, mille kulud katab EKM pärast

projekti lõppu omavahenditest. Teenust hakkab pakkuma teenuste spetsialist, kelle töötasu on planeeritud teenuste müügist.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkus sõltub seega teenuse pakkumisest, kuid turuanalüüsi selle teenuse vajalikkuse kohta

taotluses esitatud ei ole. Kuna asutusel puudub juba olemasolevate IT-süsteemide haldamise võimekus, siis ei ole veenev

veel ühe uue süsteemi loomine, mis ise ennast majandada ei suuda.

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Projekti kogueelarve on veidi üle 300 000 euro, projekti periood on 36 kuud (3 aastat). Suurima osa eelarvest moodustavad

personalikulud (233 000), ülejäänud kulud on seadmete ost (40 000) ja kaudsed kulud. Tehtavad kulud ei ole kooskõlas

planeeritava tuluga. Erasektoriga lepingute maht on planeeritud 10 000€, samal ajal taotluse toetus on 262 000€.

2,5

Leht 3/4

Koostöömaht ettevõtetega 3, eraisikutega 3 panustab meetme eesmärki tagasihoidlikult. Projekt ei ole kuluefektiivne.

Taotleja mainib jätkukulude katmist pakutud teenuste arvelt, taotluses näidatud väljundnäitajad ei toeta seda võimekust.

Hetkel on HTM andnud EKM-ile ülesanne konsolideerida oma IT-süsteemid Rahvusarhiivi infosüsteemidega ja viia nende

haldamine sinna üle. See tähendab, et alates 2028. aastast ei rahasta HTM enam IT-süsteemide arendamist ja haldamist

EKM-is endas.

Planeeritud väljundi saavutamiseks ei ole kulud ülemäärased ja on tõenäoliselt vajalikud. Kuna täpsemaid kalkulatsioone

ega hinnanguid ei ole esitatud, siis ei saa nende mõistlikkust hinnata. Osa projektile järgnevaid püsikulusid on mõeldud

katta asutuse eelarvest, kuid arvestades asutuse eelarve pingelisust on see seotud riskidega.

4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

Taotlejal on kompetents digiteerimise ja arhiveerimise valdkonnas ning pikaajaline kogemus selliste protsesside läbiviimise

ja riskide hindamisega. Taotluses ei ole kirjeldatud, milline on taotleja kogemus ja kvalifikatsioon teadmussiirdega. Antud

projekti elluviimise võimekus asutuses on seega pigem madal, nagu ka jätkusuutlikkus, kuna praegu asutus

baasfinantseerimise ja välisrahastuse toel toime ei tule. Samuti on risk see, kas projekti eesmärkide saavutamiseks on

võimalik kaasata pädevat personali.

EKMi juba olemasolevad IT süsteemid on aegunud ja vajavad konsolideerimist/uuendamist, kuid asutus on liiga väike, et

tagada nende kaasajastamine ja turvalisus majasiseselt. Uute süsteemide ehitamist selles olukorras hindajad mõistlikuks ei

pea. Taotleja sõnul on projekti jätkusuutlikkus tagatud omavahendite ja teenitava tulu arvelt. Teadlaste järelkasvu teemat

otseselt mainitud ei ole, kui välja arvata see, et tööriista väljaarendamisel luuakse selle baasil uus uurimisvaldkond ja -rühm

äsja doktorikraadi omandanud isiku poolt. See on samas tavaline uurimisrühm, mis küll kasutab oma töös loodud tööriista

ja selle abil digiteeritud materjali, kuid ei ole rakendusliku fookusega. Kulusid projekti tuludest katta ei ole võimalik.

Täiendavate vahendite kaasamist taotluses mainitud ei ole.

2,5

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

Projekti kooskõla Eesti 2035 strateegiaga on kirjeldatud, kuid projekt ei ole veenev selles osas, kas projekt aitab kaasa

arengukavades toodud eesmärkide saavutamisele. Mõju rakenduskava erieesmärgi saavutamisele on vähene.

2,38

Leht 4/4

Koondhinnang:

Toetust on taotletud projektile, mis ei ole otseselt meetme eesmärkidega kooskõlas (toetada asutuste teadmussiirde võimekuse

kasvu).

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa):

2,33

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Juhtkomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. Taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -

metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele. Vastavalt määruse § 18 lg 10 p 1 kuuluvad rahuldamisele vastavaks tunnistatud

taotlused, mis vastavad määruse nõuetele ning on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50.

Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS 03.06.2025 nr 11.3-1/25/2652

taotluse rahuldamata

jätmise kohta

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 20 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lg 2 punkti 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus)

otsustab:

jätta rahuldamata Eesti Kirjandusmuuseumi (registrikood 70003879, aadress Vanemuise tn

42, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi taotleja) esitatud toetuse taotlus

registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-0877 projekti „EKM teaduspärandi digilabor“

rahastamiseks.

1. Rakendusüksuse põhjendused

Ühendmääruse § 8 lg 2 punkti 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui

taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel

rahuldamisele. Tulenevalt meetme määruse § 18 lõikest 10 ja § 20 lõikest 1 jäetakse rahuldamata

taotlus, mis on meetme määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud

koondhindeks vähem kui 2,50 või vähemalt ühes valikukriteeriumis saanud madalama hinde kui

2,00.

Rakendusüksus kontrollis meetme määruse § 16 lõigete 2 ja 3 alusel taotleja ning taotluse

vastavust meetme määruse §-s 8 ja §-s 10 sätestatud nõuetele ning edastas nõuetele vastava

taotluse hindamiseks rakendusüksuse poolt moodustatud juhtkomisjonile.

Meetme juhtkomisjon hindas taotlust meetme määruse § 17 lõike 7 alusel kinnitatud

rakendusüksuse valikumetoodika ja hindamisjuhendi1 (Astra+ Tegevus 1,2,4 juhtkomisjoni

hindamisjuhend 2024) järgi, lähtudes hindamisel meetme määruse § 18 lõigetes 1 ja 9 sätestatud

valikukriteeriumitest ja nende osakaaludest. Valikukriteeriumite lõikes hinnati taotlust skaalal 1

1 Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/BLXAZWD2TqCgyRt?dir=undefined&openfile=268310

(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti. Taotluse hindamisel antud koondhinne

moodustub valikukriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.

Vastavalt konsensuslikule hindamislehele sai taotlus valikukriteeriumite alusel koondhindeks 2,33

punkti, mis on madalam kui meetme määruse § 18 lg 10 punktis 1 sätestatud minimaalne 2,50.

Eeltoodust tulenevalt teeb rakendusüksus vastavalt meetme määruse § 20 lõikele 1 ning

juhtkomisjoni ettepanekule taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Vastavalt ÜSS §-le 12 ei põhjenda

rakendusüksus täiendavalt projekti koondhinnet või hindajate antud hinnanguid.

Otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja

selgitustel, mistõttu loetakse ÜSS § 13 lõikes 1 sätestatud taotleja ärakuulamisõigus tagatuks.

Otsuse lisaks on väljavõte juhtkomisjoni konsensuslikust hindamislehest, millel kajastub taotluse

koondhinne ja hinne igale valikukriteeriumile.

2. Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

5917 7417

[email protected]