Vaideotsus

TK Family Office OÜ 03.06.2025 nr 11.3-1/25/2640 Kase tn 6-8

Järva-Jaani alev

Järva vald

73301 Järvamaa

VAIDEOTSUS

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi RRF üldmäärus) § 15 lõike 2,

kliimaministri 24.10.2023 määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja

kord“ (edaspidi meetme määrus) § 5 lõike 2 ning haldusmenetluse seaduse §-le 73 ja 85 punktile

4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vahendusasutus või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta rahuldamata TK Family Office OÜ vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 31.03.2025 taotluse

rahuldamata jätmise otsuse nr 11.3-1/25/1675 peale.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. RRF üldmääruse § 15 lõike 2 ja meetme määruse § 5 lõike 2 alusel vaatas RTK

läbi TK Family Office OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 30.04.2025

esitatud vaide RTK 31.03.2025 otsusele nr 11.3-1/25/1675 taotluse rahuldamata

jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti taotluse nr

20.1.01.25-0966 „Kwartal“ (edaspidi projekt) osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotleb projekti uut

hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas 20.01.2025 vahendusasutusele taotluse projekti rahastamiseks.

Taotluste esitamine toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 10.12.2024-

20.01.2025. Projekti abikõlblik maksumus on 40 984 eurot, sh toetus summas

20 492 eurot.

2.2. Vahendusasutus kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need

vastavaks meetme määruse § 14 lõike 2 alusel. Edasi hindas projektitaotlust

meetme määruse § 16 lõike 1 alusel kaks eksperti lähtudes meetme määruse § 16

lõikes 3 nimetatud hindamiskriteeriumidest. Projekte hinnati skaalal 0-4, kus 0

tähendab puudulikku ning 4 väga head hinnet. Vastavalt meetme määruse § 16

lõikele 5 lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus,

kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2.

2.3. Vastavalt projekti hindamislehele on eksperdid hindamiskriteeriumis 2 hinnanud

projekti hindele 1. Kuivõrd hinne oli väiksem kui 2, siis tulenevalt meetme

määruse § 16 lõikele 5 eksperdid taotlust edasi ei hinnanud ning vahendusasutus

tegi meetme määruse § 18 lg 1 punkti 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et otsus on tehtud vastuolus määruse sätete, hindamiskriteeriumide

ja haldusmenetluse aluspõhimõtetega ning tugineb subjektiivsetele ja sisutult

hinnangulistele eeldustele. Vaide esitaja on vaides toonud välja järgnevad

põhjendused:

3.1. Hindaja ei ole hinnanud projekti tegelikku innovatsiooni ega fookust.

Eksperdid on jätnud tähelepanuta taotluses selgelt välja toodud aspektid, mis

teevad projekti unikaalseks: Kwartal ei konkureeri ainult Korto, vaid kogu

olemasoleva primitiivse haldustarkvara turuga, Kwartal integreerub hoonete

tehnosüsteemidega ning kasutab andmepõhist juhtimist ja tehisintellekti

ennustusteks ning Kwartali eesmärgiks on hoonefondi ulatusliku andmestiku

kogumine ja rakendamine otsustusprotsessides.

Kwartaliga soovitakse süsteemset ja reaalajas hoonete seisukorra,

energiatarbimise, renoveerimisjärgse mõju ja tehnosüsteemide toimivuse andmete

kogumist. Tuvastada renoveeritud hoonete tegelikku energiatarbimise muutust

ajas, sh hoonetele paigaldatud päikesepaneelide reaalse tootlikkuse või selle

mõjude kohta hoone üldisele energiatõhususele koondatud info. Juhtida või

analüüsida hoone elukaare protsesse. Kwartal on andmeplatvorm, mis loob sisendi

nii korteriühistutele kui riigile, pakkudes ülevaadet sellest, kuidas Eesti elamufond

tegelikult toimib, muutub ja milline on selle reaktsioon poliitikameetmetele.

Projekti eesmärk on automatiseeritud, integreeritud ja andmepõhine otsustustugi.

3.2. Turuanalüüs ja probleemide kirjeldus on taotluses selgelt ja detailselt olemas.

RTK hindajad on väitnud, et taustatöö ei olnud piisav ja ei olnud mõistetav, milles

seisneb Kortost erinevus. Taotluses on selgelt kirjeldatud olemasolevate

lahenduste piirangud (sh Korto puudused), sektori kitsaskohad, nagu

paberimajandus, võlgnike manuaalne jälgimine, hoolduse ja tehnoseisundi

dokumenteerimatuse probleemid, vajadus uue põlvkonna AI-toega lahenduse

järele ja pikaajalise planeerimine ja energiatõhususe alase otsustamise aluseks

oleva andmestiku puudumine. Taotleja on suhelnud sadade korteriühistutega,

kaardistanud ootused ja loonud lahenduse, mis täidab just nende vajadusi.

Hindajad on taotluse sisu, kas ignoreerinud või ei ole võimelised eristama sisulist

erinevust pealiskaudsest sarnasuse tundest.

3.3. Hindamine on vastuolus määruse sätete ja HMS põhimõtetega.

Määruse § 16 lõike 3 järgi hinnatakse muuhulgas probleemi kirjeldust ja

aktuaalsust, lahenduse sobivust ja kasusaajate potentsiaalset mõju. RTK hindajad

ei ole neid punkte korrektselt analüüsinud, vaid on keskendunud ebamäärasele

„eristuvusele Korto ees“. See ei ole määruse ega hindamiskriteeriumi nõue. Kuskil

ei ole sätestatud, et konkurentsivõime peab olema määratletud läbi olemasolevate

konkurentide detailse funktsiooni-analüüsi.

HMS §-de 5, 6 ja 10 kohaselt peab haldusorgan langetama otsuse objektiivselt,

tagama võrdse kohtlemise ja mõõdetavuse ning põhjendama otsust selliselt, et see

oleks kontrollitav. RTK otsus ei vasta ühelegi neist tingimustest.

3.4. Hindajalt lisaküsimuste keelamine ei saa olla argument hinnangu pinnapealsuseks.

Kui meetme tehniline korraldus ei luba hindajatel taotlejalt küsida lisaküsimusi, ei

tohi see viia olukorrani, kus taotlus heidetakse tagasi ainut seetõttu, et hindaja „ei

mõistnud“ tehnilist loogikat. HMS §-de 6 ja 10 kohaselt tuleb haldusaktid teha

põhjaike faktide alusel, mitte arusaamatuse või oletuste põhjal.

Sellises olukorras tuleks muuta hindamisprotsessi, mitte karistada taotlejat selle

eest, et ekspert ei mõistnud tööriista tööprintsiipi. Veelgi enam, kui hindaja

kopeerib hinnangu valesse projekti, ei ole tal võimalik ka hinnata objektiivselt

Config projekti sisulisi tegevusi.

3.5. Projekti kvaliteedi hindamine jäi ära alusetult.

Hindamine katkestati 2 hindamiskriteeriumi hinde 1 tõttu, kuid seejuures ei

väljendu hindajate hinnangus mitte tegelik kvaliteediprobleem, vaid arusaamatus

või võhiklikkus turu arengute ja vajaduste suhtes. Kui sektor ei kasuta täna veel

andmepõhist juhtimist ega AI-vahendeid, ei tähenda see, et innovatsiooniprojekt,

mis neid pakub, oleks tarbetu. Selline hinnang peegeldab status quo hoidmist,

mitte innovatsiooni hindamist ja on vastuolus toetuse eesmärgiga.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt HMS § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti

andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasust

ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest. RTK selgitab,

et projektitaotluse hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on

piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas

hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei

vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist.

4.2. Vaide lahendaja selgitab, et Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukohta,

mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute ekspertide

hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra

järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu halduskolleegium on

12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste

otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste

omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt

kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul,

kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest1.

Kohtuasjas nr 3-3-1-77-12 täiendab Riigikohus varasemaid seisukohti järgnevalt:

tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning

täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult

keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindamispunktide

õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendustetagi2. Eelkirjeldatud kohtupraktikale tuginedes

on Riigikohus teinud 15.10.2020 otsuse haldusasjas nr 3-18-121, kus sedastab, et

kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust,

vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning

põhjendamiskohustuse täitmise kohta ning kordab varasemat, et kohtul on

võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on

kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus.

See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi3.

4.3. Vastavalt meetme määrusele (§ 16 lõigetele 3, 4, ja 5) ja lõike 9 alusel koostatud

hindamise tööprotsessile (punktid 2.1., 2.2. ja 2.3.) hinnatakse projekti järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki;

2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet;

4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu;

5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja.

Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4

väga head hinnet ning juhul, kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on

väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus.

4.4. Käesoleva juhul jäeti TK Family Office OÜ 20.01.2025 esitatud projektitaotlus

rahuldamata põhjusel, et hindamiskriteeriumi 2 hinne ei ületanud meetme määruse

§ 16 lõikes 5 kehtestatud hinnet (hinne on väiksem kui 2). Meetme määruse § 16

lõike 5 ja hindamise tööprotsessi punkti 2.3. kohaselt lõpeb taotluse hindamine,

kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2 ning juhul kui

taotlus ei kuulu rahuldamisele meetme määruse § 16 lõike 5 alusel, teeb

vahendusasutus meetme määruse § 18 lg 1 punkti 2 kohaselt taotluse rahuldamata

jätmise otsuse. Vaidlustatud otsuse ja selle lisaks oleva ekspertide hindamislehe

kohaselt jäi TK Family Office OÜ projekti puhul hindamiskriteeriumi 2 hinne all

2 punkti (täpsemalt 1 punkti), mistõttu oli ekspertide otsus taotlust mitte edasi

hinnata ja sellele järgnenud RTK mitterahuldamise otsus kooskõlas õigusaktides

sätestatud nõuetega.

4.5. RTK peab oluliseks märkida, et projekti on hinnanud valdkonna kaks eksperti, kes

on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses meetme määrusele ja

1 Riigikohtu 12.05.2008 otsus nr 3-3-1-18-08, punkt 13 2 Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12, punkt 18 3 Riigikohtu 15.10.2020 otsus nr 3-18-121, punkt 12

hindamise tööprotsessile. RTK menetleb taotlust lähtuvalt haldusmenetluse

seadusest ja toetusmeetme õigusaktidest, kontrollides taotleja ja taotluse

vastavaust ning saates vastavaks tunnistatud taotlused ekspertidele hindamiseks.

Vastavalt meetme määruse § 16 lõike 1 kohaselt hindab projekte valdkonna kaks

eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja. Ekspertide nimekirja kohta

on teinud ettepaneku Kliimaministeerium. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimääruse“ §-le 6 kuulub

elamumajandus ja ehitus ministeeriumi valitsemisalasse, seega ei ole RTK-l alust

seada kahtluse alla Kliimaministeeriumi poolt välja pakutud eksperdid ja nende

pädevus ning mitte arvestada nende seisukohtadega. Seetõttu ei ole RTK pädev

hindama ekspertide poolt antud seisukohti, täpselt nagu ei ole RTK-l õigus muuta

ekspertide poolt antud hindeid. Samuti puudub RTK-l konkreetse projekti

teadusliku sisu valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa

ümber hinnata ekspertide hinnangut, vaid saab üksnes hinnata selle õiguspärasust.

4.6. Vaide lahendaja peab oluliseks välja tuua, et projektitaotluste menetlemisel tuleb

tagada taotlejate võrdne kohtlemine. Seetõttu on peale taotluse esitamist taotluse

osas selgituste ja lisateabe küsimine lubatud üksnes siis, kui vahendusasutus

tuvastab taotluses puudusi, mille parandamine ei anna taotlejale teiste taotlejatega

võrreldes eelist. Taotluse menetluse käigus lisaselgituste küsimine eesmärgiga

anda projektile parem hinne ja tekitada läbi selle olukord, kus projekti on võimalik

rahastada, rikub taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtete ja on seega vastuolus

taotlemise eripära ja eesmärgiga. Samuti kaoks sellisel juhul ära kogu taotluste

hindamise mõte.

4.7. Antud juhul nähtub ekspertide hinnangust hindamiskriteeriumi 1 osas, et väiksem

hindepunkt oli tingitud peaasjalikult sellest, et taotleja ei olnud projekti

põhjendanud viisil ja mahus, mis taganuks ekspertide jaoks arusaama, et projekt

täidab hindamiskriteeriumi maksimumpunkti eeldused. Sellises olukorras ei olnud

võimalik taotlejalt lisaselgitusi küsida ja lubada taotlust parandada, kuivõrd see

oleks andnud taotlejale põhjendamatu eelise ja rikkunud teiste taotlejate suhtes

võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega tuli ekspertidel hinnata taotlust selle info

põhjal, mis taotluses esitatud oli.

4.8. Järgnevalt kontrollib vaide lahendaja hindamiskriteeriumi 2 hinnangut ja antud

hindamispunkti vastavalt meetme määrusele ja hindamise tööprotsessile ning

lähtudes vaides toodud põhjendustest.

4.8.1. Hindamiskriteeriumis 2 hinnati projekti põhjendatust, kus hindamise

tööprotsessi kohaselt 4 punkti saab siis, kui „projektis kirjeldatud

probleem on selgelt sõnastatud, aktuaalne ning vajab lahendamist.

Probleem on selline, mida saab digitaalsete tööriistadega lahendada.

Valitud lahendus aitab kirjeldatud probleemi lahendada ning omab

kasusaajatele piisavat positiivset mõju“.

2 punkti saab siis, kui „projektis on probleem kirjeldatud, kuid selle

sõnastus, aktuaalsus ja valitud lahendus ei ole üheselt selge ega oma

kasusaajatele piisavat positiivset mõju“.

0 punkti saab siis, kui „kriteerium pole täidetud“.

3 punkti saab projekti, mille hinnang jääb 4 ja 2 punkti hinnangu vahele

ning 1 punkti, kui hinnang jääb punkti 2 ja 0 vahele.

4.8.2. Ekspertide hindasid hindamiskriteeriumis 2 projekti põhjendatust

hindega 1 põhjusel, et „taotluses on nimetatud, et konkurendil nimega

Korto on mitmeid puuduseid, kuid neid pole välja toodud. Väidetakse,

et pole lahendust mitmete funktsioonide jaoks, mida Korto tegelikult

pakub (sh ülevaade hoone haldus-, hooldus- ja finantsandmetest).

Seetõttu pole aru saada, mille poolest pakutav lahendus konkurendist

erineb ning kas taustatöö on olnud piisav. Nii pole hindajatel taotluses

esitatud info põhjal veendumust, et planeeritud investeering on

põhjendatud ning omab kasusaajatele positiivset mõju võrreldes teiste

turul pakutavate tarkvaradega“.

4.8.3. Seega omistasid eksperdid projektile hindamiskriteeriumis 2 hinde 1

seetõttu, et projekti probleemi kirjeldus ei olnud piisavalt selge ega

veenev. Kuigi taotluses viidati probleemile seoses konkurendi (Korto)

lahenduse puudustele, ei olnud neid puudusi konkreetselt välja toodud

ega tõendatud. Samuti jäi ebaselgeks, milles täpselt seisneb planeeritava

digilahenduse erisus võrreldes olemasolevate turul pakutavate

lahendustega. Projekt ei loonud ekspertidele veendumust, et kirjeldatud

probleem oleks piisavalt aktuaalne, unikaalne või et seda ei saaks

lahendada olemasolevate vahenditega. Samuti ei olnud piisavalt

näidatud, millist märkimisväärset positiivset mõju uus lahendus

kasusaajatele pakub. Seega jäi projekti põhjendatus sisult nõrgemaks kui

2 punkti vääriline hinnang, kuid siiski ei ole see täiesti olematu või

asjakohatu, mis annaks 0 punkti. Probleemi olemasolu on viidatud, kuid

selle sõnastus, põhjendatus ja lahenduse mõju pole piisavalt selgelt

esitatud. Vaide lahendajale nähtuvalt on eksperdid oma hinnangus välja

toonud just need aspektid, mis on olulised hindamiskriteeriumis 2,

mistõttu oli põhjendatud anda taotlusele teises hindamiskriteeriumis 1

punkti.

4.9. Eeltoodud põhjustel jääb esitatud vaie rahuldamata ja vaidlustatud otsus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kerli Brandt

[email protected]