Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna

arendamise investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ sekkumise 8.2 „Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks

maapiirkonnas“ raames antavate kohaliku ettevõtlustaristu toetuse ja ettevõtlushuubi toetuse

(edaspidi koos ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat

liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022,

lk 1–81) (edaspidi põllumajandusliku grupierandi määrus) artikli 55 tähenduses, kui toetatakse

maapiirkonnas põhiteenuste ja taristu investeeringuteks mõeldud tegevusi, kohaldatakse

nimetatud määruses sätestatut.

(2) Kui toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT

L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus), artiklite 26, 27 või 56

tähenduses, kui toetatakse vastavalt teadusuuringute taristu, innovatsiooniklastri või kohaliku

taristu investeeringuteks mõeldud tegevusi, kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(3) Kui toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

EELNÕU

04.06.2025

2

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses, kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese

tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) Riigiabi andmisel võetakse arvesse põllumajandusliku grupierandi määruse artiklis 8

sätestatud abi kumuleerimise reegleid ning vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse

komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava

vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

2. peatükk

Kohaliku ettevõtlustaristu toetus

§ 3. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse andmise eesmärk

Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna

arendamine, suurendades selle kaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. Sellel eesmärgil toetatakse

ettevõtja majandustegevuseks vajaliku side-, interneti-, elektri-, gaasi-, soojusenergia-, vee- või

kanalisatsioonitaristu (edaspidi koos kohalik ettevõtlustaristu) loomist.

§ 4. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse vorm, suurus ja määr

(1) Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise

reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT

L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelikult tekkinud

abikõlblike kulude hüvitamise teel.

(2) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühes taotlusvoorus

on 800 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 40 000 eurot.

(3) Projekti abikõlblike kulude maksumus võib olla kuni 2 000 000 eurot.

(4) Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse vähemalt 15 protsenti projekti abikõlbliku kulu

maksumusest.

(5) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse maksimaalne määr on kuni 50 protsenti projekti

abikõlbliku kulu maksumusest.

(6) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda kohaliku ettevõtlustaristu toetust

rohkem kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses.

§ 5. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatavad tegevused

3

(1) Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamiseks maalises

või väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi koos maapiirkond) väljaspool Tallinnaga

piirnevat Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda järgmiste tegevuste

elluviimiseks:

1) kohaliku ettevõtlustaristu ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras või

kohaliku ettevõtlustaristu renoveerimine;

2) kohaliku ettevõtlustaristuga seotud võrguga liitumine;

3) kohaliku ettevõtlustaristu juurde kuuluva materiaalse või immateriaalse vara ostmine.

(2) Kohaliku ettevõtlustaristu ehitamiseks või renoveerimiseks või materiaalse vara ostmiseks

antakse kohaliku ettevõtlustaristu toetust, kui on täidetud järgmised nõuded:

1) kohaliku ettevõtlustaristu, välja arvatud internetitaristu ehitamise või renoveerimise korral

või sellise materiaalse vara ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse

ehitises, on see ehitis ja sellealune maa taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel

vähemalt kolmeks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi

PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest;

2) kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa

on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

(3) Kui toetust taotletakse kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks

üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel, on taotleja selle kohaliku taristu omanik või on

taotlejal selle kohaliku taristu suhtes tegelikud õigused ja kohustused, mis tavaliselt kuuluvad

omanikule vähemalt ajavahemikul, mis ei ole lühem kui kohaliku taristu täielik amortisatsioon.

(4) Kohaliku ettevõtlustaristu toetust ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel ega tegevuste kohta, mis on seotud justiitsministri 28. detsembri

2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt järgmiste tegevusaladega:

1) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu S, alajagu 92);

2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu L);

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu M), välja arvatud enda või renditud kinnisvara

üürileandmine ja käitus (EMTAK-i jagu M, alajagu 68201);

4) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK-i jagu A).

(5) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ei või oma kavandatava tegevusega (edaspidi ka

projekt) alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava

tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIA-le kohaliku

ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 6. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja

mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks

vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil

ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis

on vajalikud kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eesmärgi saavutamiseks. Seejuures on

abikõlblikud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava

tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja

ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad

4

normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks

kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks;

3) töötasu;

4) uuringu tegemise kulu;

5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu;

6) kasutatud masina, seadme või muu sisseseade ostmise kulu;

7) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud ostetava materiaalse

vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega;

8) sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina,

traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki,

haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulu olenemata selle sõidu- või

veovahendi tehniliste andmete kohasest liikumiskiirusest;

9) päikesepargi ja akupargi rajamise ning päikesenergia tootmisseadme, sealhulgas

päikeseenergiat salvestava seadme ostmise kulu;

10) põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 lõike 3 punkti a alusel maapiirkondade

mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks antava abi puhul

taastuvenergia, energiasäästu ja lairibataristu investeeringuteks mõeldud tegevuste kulud;

11) enne PRIA-le kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamist tekkinud kulu;

12) kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimise seisukohast

põhjendamatu kulu.

§ 7. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse kulude mõistlikkuse

tõendamine

(1) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, koostab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse

taotleja projekti maksumuse prognoosi ja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist

ostumenetluse §-s 26 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse

ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud,

tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on alla 100 000 euro, selgitab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja kulude

mõistlikkuse välja selles paragrahvis sätestatud viisil.

(3) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on

alla 100 000 euro, kuid 20 000 eurot või rohkem, küsib kohaliku ettevõtlustaristu toetuse

taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat

hinnapakkumust.

(4) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse juhul,

kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik.

(5) Hinnapakkumus peab sisaldama kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja nime,

hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva

ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga

maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele

spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuseks loetakse ka muu dokument, millest peavad selguma

5

nimetatud andmed, välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või

vara käibemaksuta maksumus.

(6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele ehitise

kohta järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu,

pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(7) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(8) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja huvide

konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval

isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

(9) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks

jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada

projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

(10) Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja on

hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete

seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse

esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

§ 8. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ja nõuded taotlejale

(1) Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse äriseadustiku tähenduses äriühingule (selles

peatükis edaspidi ka taotleja), kui tema müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud

mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 40 000 eurot.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud nõudele vastab taotleja järgmistele nõuetele:

1) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress,

on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla

tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas;

2) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

3) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372,

373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;

4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

6

5) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele

kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud

tagasimaksed ettenähtud summas;

6) ta ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

§ 9. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamine

(1) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-

le avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad

dokumendid (selles peatükis edaspidi koos ka taotlus).

(2) Määruse alusel esitatavad taotlused ja muud dokumendid esitatakse üksnes elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

(3) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

§ 10. Nõuded kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) projekti nimetus ja kirjeldus;

3) projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus;

4) kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas aitab projekt kaasa sellele, et kohalikku ettevõtlustaristut

kasutavad ettevõtjad võtavad kasutusele uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse;

5) kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas aitab projekt kaasa sellele, et kohalikku ettevõtlustaristut

kasutavad ettevõtjad parandavad ressursitõhusust, nagu energia kokkuhoidu, materjali kulu või

jäätmete koguse vähendamist või materjali taaskasutamise suurendamist;

6) projekti elluviimise asukoht maapiirkonnas;

7) projekti raames taotletava kohaliku ettevõtlustaristu toetuse suurus ja projekti

kogumaksumus;

8) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave

kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;

9) teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;

10) riigiabi puhul teave selle kohta, kas kohaliku ettevõtlustaristu toetust taotletakse üldise

grupierandi määruse artiklite 26, 27 või 56 alusel vastavalt teadusuuringute taristu,

innovatsiooniklastri või kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks;

11) riigihanke nimetus ja viitenumber, kui toetatava tegevuse elluviimiseks korraldatakse

riigihange;

12) projekti elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende

elluviimise tähtaegadega.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid:

1) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid, sealhulgas hinnapakkumused

ja ehitise ehitamise korral ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused;

2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist

kättesaadavad;

3) äriplaani lühikirjeldus selle kohta, kuidas suureneb projektiga seotud kohalikku

ettevõtlustaristut kasutava taotleja konkurentsivõime taotluse esitamisele järgneva kolme

majandusaasta jooksul, ja PRIA vormi kohane finantsprognoos kolmeks aastaks alates taotluse

esitamise aastast;

4) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele

kavandatakse ehitis ehitada;

7

5) ehitise ehitamise korral ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;

6) ostetava materiaalse vara paigaldamise korral ehitisse, mis on taotleja valduses

võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;

7) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ostetav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis

olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

8) üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud

tegevuse elluviimise korral PRIA vormi kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu

prognoos.

§ 11. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasuse

kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise

nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

§ 12. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse hindamine

(1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele

vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjon hindab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse

elluviimiseks esitatud nõuetekohaseid taotlusi lõigetes 5–8 sätestatud hindamiskriteeriumite

alusel.

(3) Hindamiskomisjon annab iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus

kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks

kohta pärast koma.

(4) Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlused.

Võrdsete koondhinnetega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa

on väiksem. Võrdsete toetuse summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud

projekti omafinantseering on suurem.

(5) Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eesmärkide

saavutamisele, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste

alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava taotleja konkurentsivõime

suurendamine, mille puhul hinnatakse tema müügitulu suuruse ja puhasrentaabluse muutuseid,

võttes aluseks tema majandusaasta aruanded ja finantsprognoosi – 60 protsenti esimese

hindamiskriteeriumi hindest;

2) kohaliku ettevõtlustaristu kasutamise võimaldamine rohkematele ettevõtjatele, mille puhul

hinnatakse projekti tulemusel loodava kohaliku ettevõtlustaristu ettevõtjatest kasutajate arvu –

40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.

(6) Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab

30 protsenti taotluse koondhindest ning mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad kavandatavad

tegevused kaasa kohaliku ettevõtlustaristuga seotud kitsaskoha lahendamisele, kuivõrd

asjakohaselt on tegevused kavandatud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine.

(7) Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis

moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning mille puhul hinnatakse taotleja

8

majandusaasta aruannete ja finantsprognoosi põhjal tema võimekust katta projekti

elluviimisega seotud kulud.

(8) Neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ja uudse

tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe

parandamisega, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste

alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti

elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise

asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 25 protsenti neljanda

hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas

projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023“ nimetatud vähemalt ühes

regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti –

25 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti seos uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega, mille

puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise

lahenduse kasutuselevõtmisele projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava ettevõtja

poolt – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

4) projekti seos ressursitõhususe parandamisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekt

kaasa energia kokkuhoiule, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamisele või materjali

taaskasutamise suurendamisele projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate

ettevõtjate poolt – 10 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest.

(9) Taotluse koondhinne on lõigetes 5–8 sätestatud nelja hindamiskriteeriumi kaalutud

keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi

hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse

koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

(10) Lõigetes 5–8 sätestatud hindamiskriteeriumite miinimumnõue on järgmine:

1) taotluse koondhinne on vähemalt 1,50 ja

2) taotlus on saanud lõigetes 5–7 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 1,50.

§ 13. Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA rahuldab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks

ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud § 12 lõikes 10

sätestatud nõuded.

(3) Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab

PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele

kuluvat aega.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 5

sätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

9

(5) Kui nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab kohaliku ettevõtlustaristu toetuseks

ettenähtud vahendeid, võib PRIA toetuse summat vähendada ulatuses, mis on vajalik selle

taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et taotluses kavandatud projekt

viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse

vähendamisega, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(6) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saamiseks esitatud

nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(7) PRIA teeb taotluse osalise, täieliku või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse või taotluse

rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

3. peatükk

Ettevõtlushuubi toetus

§ 14. Ettevõtlushuubi toetuse andmise eesmärk

(1) Ettevõtlushuubi toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna

arendamine, suurendades selle kaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. Sellel eesmärgil toetatakse

ettevõtlusinkubaatori, koostöötamis-, tootearendus- või innovatsioonikeskuse või muu

ettevõtluskeskuse (edaspidi koos ettevõtlushuub) võimekuse suurendamist või uue

jätkusuutliku ettevõtlushuubi loomist.

(2) Ettevõtlushuub selle määruse tähenduses on maapiirkonnas ettevõtjate arengut stimuleeriva

ökosüsteemiga ettevõtlustaristu, mis pakub ettevõtjatele ja teistele ettevõtlusega tegelevatele

isikutele äritegevuseks tänapäevase keskkonnaga töötegemise kohti, kvaliteetset

internetiühendust, ettevõtlushuubi personali poolt kliendituge, juurdepääsu ühiskasutuses

olevatele infotehnoloogilistele seadmetele ja ruumidele ning ettevõtluse arendamiseks

vajalikele teenustele.

(3) Ettevõtlushuubi toetuse andmise tulemusena luuakse maapiirkonda uus jätkusuutlik

ettevõtlushuub või paraneb oluliselt olemasoleva ettevõtlushuubi võimekus.

§ 15. Ettevõtlushuubi toetuse vorm, suurus ja määr

(1) Ettevõtlushuubi toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamise teel.

(2) Ettevõtlushuubi toetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 800 000 eurot ja toetuse

minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 80 000 eurot.

(3) Projekti abikõlblike kulude maksumus võib olla kuni 2 000 000 eurot.

(4) Ettevõtlushuubi toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu

maksumusest.

(5) Ettevõtlushuubi toetuse maksimaalne määr on:

1) vähese tähtsusega abi, üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu

investeeringuks antava abi ja põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 lõike 3 punkti a

10

alusel maapiirkondade mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks antava

abi puhul kuni 65 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;

2) üldise grupierandi määruse artiklite 26 ja 27 alusel teadusuuringute taristu investeeringuks

antava abi ja innovatsiooniklastri investeeringuks antava abi puhul kuni 50 protsenti toetatava

tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(6) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda ettevõtlushuubi toetust rohkem

kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses.

§ 16. Ettevõtlushuubi toetuse raames toetatavad tegevused

(1) Ettevõtlushuubi toetust antakse §-s 14 sätestatud eesmärgi saavutamiseks maapiirkonnas

väljaspool Tallinnaga piirnevat Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda

järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) ettevõtlushuubi toimimiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud

tingimustel ja korras või ettevõtlushuubi toimimiseks vajaliku ehitise renoveerimine;

2) ettevõtlushuubi juurde kuuluva materiaalse või immateriaalse vara ostmine.

(2) Ehitise ehitamiseks või renoveerimiseks või materiaalse vara ostmiseks antakse toetust, kui

on täidetud järgmised nõuded:

1) ehitise ehitamise, välja arvatud uue hoone püstitamise, või renoveerimise korral või sellise

materiaalse vara ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see

ehitis ja sellealune maa ettevõtlushuubi toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või

võlaõiguslikul alusel vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest

ning riigiasutusest taotleja puhul on see ehitis ja sellealune maa riigiasutusest taotleja

valdusesse antud riigimaal või maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus vähemalt

viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

2) uue hoone püstitamise korral on see hoone ja sellealune maa ettevõtlushuubi toetuse taotleja

omandis või on hoonealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks

aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

3) kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa

on kaasomandis, on ettevõtlushuubi toetuse taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava

tegevuse elluviimiseks.

(3) Kui ettevõtlushuubi toetust taotletakse kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse

elluviimiseks üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel, on ettevõtlushuubi toetuse taotleja

selle taristu omanik või on taotlejal selle taristu suhtes tegelikud õigused ja kohustused, mis

tavaliselt kuuluvad omanikule vähemalt ajavahemikul, mis ei ole lühem kui taristu täielik

amortisatsioon.

(4) Ettevõtlushuubi toetust ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel ega tegevuste kohta, mis on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. a

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt järgmiste tegevusaladega:

1) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu S, alajagu 92);

2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu L);

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu M), välja arvatud enda või renditud kinnisvara

üürileandmine ja käitus (EMTAK-i jagu M, alajagu 68201).

(5) Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ei või oma kavandatava tegevusega (edaspidi ka projekt)

alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse

11

elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIA-le ettevõtlushuubi

toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 17. Ettevõtlushuubi toetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja

mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt,

mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Seejuures on abikõlblikud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil

elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaseks

tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks;

3) töötasu;

4) uuringu tegemise kulu;

5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu;

6) kasutatud masina, seadme või muu sisseseade ostmise kulu;

7) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud ostetava materiaalse

vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega;

8) sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina,

traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki,

haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulu olenemata selle sõidu- või

veovahendi tehniliste andmete kohasest liikumiskiirusest;

9) enne PRIA-le ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamist tekkinud kulu;

10) projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 18. Ettevõtlushuubi toetuse raames toetatava tegevuse kulude mõistlikkuse

tõendamine

(1) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, koostab ettevõtlushuubi toetuse taotleja

projekti maksumuse prognoosi ja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist

ostumenetluse §-s 26 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse

ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud,

tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on alla 100 000 euro, selgitab ettevõtlushuubi toetuse taotleja kulude mõistlikkuse

välja selles paragrahvis sätestatud viisil.

(3) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on

alla 100 000 euro, kuid 20 000 eurot või rohkem, küsib ettevõtlushuubi toetuse taotleja

üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(4) Ettevõtlushuubi toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse juhul, kui kolme

hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik.

(5) Hinnapakkumus peab sisaldama ettevõtlushuubi toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime,

registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või

12

vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse

korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Hinnapakkumuseks loetakse ka muu dokument, millest peavad selguma nimetatud andmed,

välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või vara käibemaksuta

maksumus.

(6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele ehitise

kohta järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu,

pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(7) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(8) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub ettevõtlushuubi toetuse taotleja huvide konfliktist.

Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul,

sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

(9) Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks

projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava

töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(10) Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui ettevõtlushuubi toetuse taotleja on hankija

riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust.

Kui taotleja korraldab riigihanke pärast ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamist, teeb ta enne

taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

§ 19. Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ja nõuded taotlejale

(1) Ettevõtlushuubi toetust antakse järgmistele isikutele (selles peatükis edaspidi koos ka

taotleja):

1) äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing;

2) valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus).

(2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:

1) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress,

on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla

tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas;

2) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

3) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372,

373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;

13

4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

5) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele

kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud

tagasimaksed ettenähtud summas;

6) ta ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

§ 20. Ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamine

(1) Ettevõtlushuubi toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le

avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid

(selles peatükis edaspidi koos ka taotlus).

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

§ 21. Nõuded ettevõtlushuubi toetuse taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) projekti nimetus ja kirjeldus;

3) projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus;

4) teave ettevõtlushuubi personali kohta, sealhulgas personali erialaste teadmiste ja

töökogemuste kirjeldus ning pärast projekti lõppu töölepingu alusel töötavate töötajate

ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja kavandatavad brutotöötasud;

5) projekti elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende

elluviimise tähtaegadega;

6) projekti elluviimise asukoht maapiirkonnas;

7) projekti raames taotletava ettevõtlushuubi toetuse suurus ja projekti kogumaksumus;

8) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave

kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;

9) teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;

10) selgitus, kuidas on kavandatud tagada projekti oodatava tulemuse jätkusuutlikkus;

11) riigihanke nimetus ja viitenumber, kui projekti elluviimiseks korraldatakse riigihange.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid:

1) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 18 nimetatud dokumendid, sealhulgas hinnapakkumused

ja ehitise ehitamise korral ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused;

2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist

kättesaadavad, ning taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse

esitamisele vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga;

3) PRIA vormi kohane finantsprognoos viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast;

4) enne taotluse esitamist ettevõtlushuubis olemasolevate töötegemise kohtade arv ja projekti

tulemusel loodavate uute töötegemise kohtade arv;

5) äriplaani lühikirjeldus koos selgitusega ettevõtlushuubi kontseptsiooni, valdkondliku

fookuse ja selle kohta, kuidas on projekt seotud infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia

rakendamise edendamisega ettevõtluses;

6) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele

kavandatakse ehitis ehitada;

7) ehitise ehitamise korral vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on nõutav

ehitusseadustiku kohaselt;

8) ostetava materiaalse vara paigaldamise korral ehitisse, mis on taotleja valduses

võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;

14

9) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ostetav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis

olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

10) üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud

tegevuse elluviimise korral PRIA vormi kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu

prognoos.

§ 22. Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise

nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

§ 23. Ettevõtlushuubi toetuse taotluse hindamine

(1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele

vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjon annab iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus

kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks

kohta pärast koma.

(3) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste kohta kaks eraldi paremusjärjestust

järgmiselt:

1) äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlused;

2) riigiasutuste esitatud taotlused.

(4) Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlused.

Võrdsete koondhinnetega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa

on väiksem. Võrdsete toetuse summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud

projekti omafinantseering on suurem.

(5) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlusi hinnatakse lõigetes 6–9

sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning riigiasutuste esitatud taotlusi hinnatakse

lõigetes 10–13 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(6) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste esimene

hindamiskriteerium on projekti mõju ettevõtlushuubi toetuse eesmärkide saavutamisele, mis

moodustab 35 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite

kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju uue loodava ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele või olemasoleva

ettevõtlushuubi võimekuse suurendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on

ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv ning kuivõrd kvaliteetne on ettevõtlushuubi

juhtimine, ettevõtluse arendamiseks vajalike teenuste osutamine ja ettevõtlushuubi personali

suutlikkus hallata klientide kogukonda – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

2) ettevõtlushuubi vastavus tänapäevasele töökeskkonnale seatud ootustele, mille puhul

hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubis juurdepääs kiirele internetile, ühiskasutuses olevatele

infotehnoloogilistele seadmetele, nagu riist- ja tarkvara, ning ruumidele, kliendituge osutavale

ja klientide kogukonda haldavale personalile ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele

asjakohastele teenustele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

3) ettevõtlushuubi valdkondliku fookuse olemasolu, mille puhul hinnatakse, milline on taotleja

kontseptsioon ettevõtlushuubi kohta ning kui selge ja asjakohane on valitud valdkondlik

fookus, seejuures kuivõrd on see suunatud ettevõtjate arenguks vajalike eelduste loomisele –

20 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.

15

(7) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste teine

hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti

taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde

põhjal:

1) ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus ning taotleja äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille

puhul hinnatakse, kuivõrd on finantsprognoosis toodud kulud ja tulud põhjendatud ja

realistlikud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide

realiseerumine – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

2) kavandatavate tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd

põhjendatud on kavandatavad tegevused ja nende maksumus projekti eesmärkide saavutamise

seisukohast, kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused kavandatud ja kuivõrd

realistlik on projekti tähtajaks elluviimine – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb taotletava

ettevõtlushuubi toetuse suurus projekti raames loodava ühe töötegemise koha kohta –

25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest.

(8) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste kolmas

hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab

25 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise

hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd

motiveeritud ja pühendunud on ettevõtlushuubiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal

olemas erialased teadmised ja töökogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on

komplekteeritud ettevõtlushuubiga seotud personal ja määratud projekti eest vastutajad –

50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) taotleja vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas

projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või

kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad nimetatud ressursid tekitada –

50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest.

(9) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste neljas

hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga, infotehnoloogia

või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ning koostööga teadus- ja

arendusasutustega, mis moodustab 10 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste

alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti

elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise

asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 20 protsenti neljanda

hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas

projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023“ nimetatud vähemalt ühes

regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti –

20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti seos infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega

ettevõtluses, mille puhul hinnatakse, kuivõrd selgelt on ettevõtlushuubi puhul seatud

fookusesse infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia kasutamine ning kuivõrd lähtutakse

sellest teenuste pakkumisel ja ettevõtlushuubi ökosüsteemi kujundamisel – 40 protsenti

neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

4) projekti seos teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga, mille puhul hinnatakse,

kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi teenuseid kasutavatele

16

ettevõtjatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega –

20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest.

(10) Riigiasutuste esitatud taotluste esimene hindamiskriteerium on projekti mõju, mis

moodustab 40 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite

kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju uue loodava ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele või olemasoleva

ettevõtlushuubi võimekuse suurendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on

ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv ning kuivõrd kvaliteetne on ettevõtlushuubi

juhtimine, ettevõtluse arendamiseks vajalike teenuste osutamine ja ettevõtlushuubi personali

suutlikkus hallata klientide kogukonda – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

2) ettevõtlushuubi vastavus tänapäevasele töökeskkonnale seatud ootustele, mille puhul

hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubis juurdepääs kiirele internetile, ühiskasutuses olevatele

infotehnoloogilistele seadmetele, nagu riist- ja tarkvara, ning ruumidele, kliendituge osutavale

ja klientide kogukonda haldavale personalile ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele

asjakohastele teenustele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

3) ettevõtlushuubi valdkondliku fookuse olemasolu, mille puhul hinnatakse, milline on taotleja

kontseptsioon ettevõtlushuubi kohta ning kui selge ja asjakohane on valitud valdkondlik

fookus, seejuures kuivõrd on see suunatud ettevõtjate arenguks vajalike eelduste loomisele –

20 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.

(11) Riigiasutuste esitatud taotluste teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja

realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste

alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus ning taotleja äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille

puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on finantsprognoosis kajastatud kulud ja tulud ning

kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide realiseerumine – 50 protsenti

teise hindamiskriteeriumi hindest;

2) kavandatavate tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd

põhjendatud on kavandatavad tegevused ja nende maksumus projekti eesmärkide saavutamise

seisukohast, kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused planeeritud ja kuivõrd

realistlik on projekti tähtajaks elluviimine – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb taotletava

toetuse suurus projekti raames loodava ühe töötegemise koha kohta – 25 protsenti teise

hindamiskriteeriumi hindest.

(12) Riigiasutuste esitatud taotluste kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt

tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb

järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd

motiveeritud ja pühendunud on ettevõtlushuubiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal

olemas erialased teadmised ja töökogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on

komplekteeritud ettevõtlushuubiga seotud personal ja määratud projekti eest vastutajad –

50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) taotleja vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas

projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või

kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad nimetatud ressursid tekitada –

50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest.

(13) Riigiasutuste esitatud taotluste neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt

tasakaalustatud arenguga, infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise

edendamisega ning koostööga teadus- ja arendusasutustega, mis moodustab 10 protsenti

17

taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde

põhjal:

1) projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti

elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise

asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 20 protsenti neljanda

hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas

projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023“ nimetatud vähemalt ühes

regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti –

20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti seos infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega

ettevõtluses, mille puhul hinnatakse, kuivõrd selgelt on ettevõtlushuubi puhul seatud

fookusesse infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia kasutamine ning kuivõrd lähtutakse

sellest teenuste pakkumisel ja ettevõtlushuubi ökosüsteemi kujundamisel – 40 protsenti

neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

4) projekti seos teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga, mille puhul hinnatakse,

kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi teenuseid kasutavatele

ettevõtjatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega –

20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest.

(14) Taotluse koondhinne on nelja hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud

keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava

hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse koondhinne

arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

(15) Taotluse hindamisel on hindamiskriteeriumite miinimumnõue järgmine:

1) taotluse koondhinne on vähemalt 1,50 ja

2) äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlus on saanud lõigetes 6–9 ja

riigiasutuste esitatud taotlus on saanud lõigetes 10–13 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest

hindeks vähemalt 1,50.

§ 24. Ettevõtlushuubi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA rahuldab ettevõtlushuubi toetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks

ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud § 23 lõikes 15

sätestatud nõuded.

(3) Taotluse rahuldamisel ja rahuldamata jätmisel järgitakse § 13 lõigetes 3–7 sätestatud

nõudeid.

4. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 25. Projekti elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas täidab projekti eesmärgi ja saavutab tulemuse

ning esitab kõik projekti elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud,

18

ehitatud või renoveeritud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Toetuse saaja tagab projekti sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse

abil ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul

(edaspidi koos sihipärase kasutamise periood):

1) kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest;

2) ettevõtlushuubi toetuse saamise korral vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest.

§ 26. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on

100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja enne projekti elluviimisega alustamist

korraldama tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks

riigihangete registris ostumenetluse.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või ostetava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste

valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist

kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(4) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi

andmeid ehitise kohta:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatise kulu, aluse-

ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(5) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

19

(6) Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on

objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(7) Toetuse saaja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames

tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik

sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada projekti raames tellitava töö või

teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 27. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest,

projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele

isikule, või projekti raames ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipärast kasutamist

takistavast asjaolust;

5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Ettevõtlushuubi toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel

toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on

kalendriaastas ettevõtlushuubi pakutavaid teenuseid kasutanud ettevõtjate arv peamiste

teenuste kaupa.

(3) Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saaja vastab § 8 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud

nõuetele ning ettevõtlushuubi toetuse saaja vastab § 19 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud

nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

(4) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui tema suhtes ei ole kuni sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni algatatud likvideerimismenetlust või algatatud sundlõpetamist ja tal

ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(5) Lisaks lõigetes 1–4 sätestatud kohustustele peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil

ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused,

sealhulgas:

1) hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise ehitusluba või ehitusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

3) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on olemas tegevusluba või esitatud

majandustegevusteade, kui toetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks, mille puhul on

asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel tegevusalal

majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade.

20

§ 28. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse elluviimist PRIA-le

maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses vähemalt järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

4) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

5) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) ehitise ehitamise või renoveerimise korral selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud

töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö;

4) ehitise ehitamise või renoveerimise korral ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta

eraldi.

§ 29. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-s 28 nimetatud dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule,

Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 30. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

projekti elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 25 tööpäeva jooksul

arvates §-s 28 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub projekti elluviimise nõudeid

või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja

korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

21

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 31. Dokumentide säilitamine

Projektiga seotud dokumente säilitab PRIA vähemalt 31. detsembrini 2039.

§ 32. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/435

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna

arendamise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_ettevotluskeskkonna_arendamine.pdf;

2. Seletuskiri, SK_ettevotluskeskkonna_arendamine.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Allar Korjas

+372 625 6162

[email protected]

Helen Palginõmm

+372 625 6260

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 ettevõtluskeskkonna

arendamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2023–2027 ettevõtluskeskkonna

arendamise investeeringutoetus“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24

lõike 1 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151

artikliga 73.

Eelnõu on vajalik „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–

2027“2 (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.2 „Investeeringud ettevõtluskeskkonna

arendamiseks maapiirkonnas“ raames antava kohaliku ettevõtlustaristu toetuse ja

ettevõtlushuubi toetus (edaspidi koos ka toetus) rakendamiseks.

Toetus lähtub strateegiakava erieesmärgist 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset

kaasatust ja maapiirkondade arengut“ ning panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“3 (edaspidi PõKa) esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik

põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse.

Täpsemalt panustab toetus PõKa tegevussuuna 6 „Maa- ja rannapiirkonna areng“ eesmärgi

„Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus“ saavutamisse.

Toetus on adresseeritud kahele olulisele väljakutsele seoses maapiirkonnas tegutsevate

ettevõtjate konkurentsivõimega.

Üheks väljakutseks on eelkõige tootmisettevõte puhul ettevõtjate poolt kasutusel oleva taristu

võimaluste ebapiisavus tootmisvõimsuse kasvatamiseks ja ettevõtja jaoks uudse tehnoloogia

kasutusele võtmiseks. Ettevõtjate poolt on tunnetatav vajakajäämine eelkõige elektri, side ja

interneti aga ka vee ja kanalisatsiooni ning soojusenergiaga seotud taristu osas.

Teiseks väljakutseks on noortele ja spetsialistidele atraktiivsete teadmispõhiste ja suurt

lisandväärtust loovate töökohtade nappus maapiirkonnas, mille üheks põhjuseks on

innovatsiooni ja arengut soodustava ökosüsteemiga ettevõtluskeskkonna koondumine

ennekõike suurematesse linnadesse. Regionaalselt tasakaalustatud arengu seisukohast on

oluline soodustada maapiirkonnas teadmispõhise ettevõtluse jaoks atraktiivse

ettevõtluskeskkonna tekkimist näiteks valdkondlike innovatsioonikeskuste, ettevõtjate

koostöötamiskeskuste, ettevõtlusinkubaatorite ja muude ettevõtluskeskuste (edaspidi kõik koos

ettevõtlushuub) näol, kus toimib ettevõtjate igapäevasel lähestikku tegutsemisel põhinev

ökosüsteem, mis soosib arengut, ärialast suhtlemist ja kontaktide loomist ning kus samas

keskkonnas igapäevaselt tegutsevate ettevõtjate sünergia loob eeldused innovatsiooniks,

konkurentsivõime kasvuks ja noortele atraktiivsete töökohtade tekkeks.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186).

2 Kättesaadav https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027.

3 Kättesaadav https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030.

2

Määruse alusel antakse eelnimetatud sekkumise 8.2 raames kaht toetust, millest üks on kohaliku

ettevõtlustaristu toetus (edaspidi taristu toetus) ja teine on ettevõtlushuubi toetus (edaspidi

huubi toetus).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika

ja analüüsi osakonna peaspetsialist Allar Korjas (tel 625 6162, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt

toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura

Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 8.2 „Investeeringud

ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas“ raames antavate taristu toetuse ja huubi

toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Eelnõu § 2 sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise õiguslikud alused.

Kui määruse alusel antav toetus on kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, tuleb

järgida komisjoni määruses (EL) nr 651/20144 (edaspidi üldise grupierandi määrus) ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Toetuse saajal tuleb tagada, et huvitatud kasutajatel on avatud, läbipaistval ja

mittediskrimineerival alusel juurdepääs toetuse abil ehitatud või parendatud taristule ning

taristu kasutamise tasu vastab turuhindadele.

Kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude

ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata

eelnevalt asjakohaste prognooside alusel. Taotlejal tuleb koos taotlusega esitada asjakohased

finantsprognoosid. PRIA koostab investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoosi jaoks

sobivad tabelipõhjad ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

Üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuteks antava abi puhul

saab toetuse saajaks olla infrastruktuuri omanik või isik, kellel on kohaliku infrastruktuuri

suhtes tegelikult õigused ja kohustused, mis tavaliselt kuuluvad ametlikule omanikule

ajavahemikuks, mis ei ole lühem kui infrastruktuuri täielik amortisatsioon.

Kui määruse alusel antav toetus on üldise grupierandi määruse artikli 26 alusel teadusuuringute

taristule investeeringuteks ette nähtud abi, tuleb järgida üldise grupierandi määruses sätestatut

ja tagada alljärgnev:

1) kui teadusuuringute taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi,

tuleb iga tegevuse rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja

objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;

2) taristu kasutamise eest võetav tasu vastab turuhindadele;

3) taristu kasutamine on avatud mitmele kasutajale, on läbipaistev ja on mittediskrimineeriv;

4) taristu investeeringuteks antud abi osakaal ei ületa 50% abikõlblikest kuludest.

4 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78).

3

Kui määruse alusel antav toetus on üldise grupierandi määruse artikli 27 alusel

innovatsiooniklastritele ette nähtud abi, tuleb järgida üldise grupierandi määruses sätestatut ja

tagada, et juurdepääs klastri taristule ja tegevustele on avatud mitmele kasutajale, on läbipaistev

ja mittediskrimineeriv. Klastri ehitiste kasutamise ja klastri tegevuses osalemise tasud peavad

vastama turuhinnale või kuludele koos mõistliku marginaaliga. Innovatsiooniklastritele antava

investeeringuteks ettenähtud abi osakaal ei tohi ületada 50% projekti abikõlblikest kuludest.

Üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 92 kohaselt on „Innovatsiooniklaster“ struktuur või

organiseeritud rühm, mis koosneb sõltumatutest pooltest (näiteks ettevõtjad,

mittetulundusühingud, teadusorganisatsioonid, teadustaristud, katsetaristud jne) ning mille

eesmärk on soodustada innovatsiooni ja uusi koostööviise taristu jagamise või selle jagamise

edendamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise ning klastri ettevõtjate ja muude

organisatsioonide vahelise teadmussiirde, võrgustumise, teabe levitamise ja koostöö tõhusa

toetamise kaudu. Kui ettevõtlushuubi taristut kasutavad valdavalt omavahelisele koostööle

mitte orienteeritud ettevõtjad ja kui eesmärgiks ei ole innovatsiooni arendamine läbi

teadmussiirde korraldamise, võrgustumise ning koostöö edendamise, siis ei ole huubi näol

tegemist innovatsiooniklastriga.

Kui määruse alusel antav toetus on abi maapiirkondade mikro-, väikese või keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi VKE) toetamiseks, tuleb jälgida komisjoni määruses (EL) 2022/24725

(edaspidi põllumajandusliku grupierandi määrus) sätestatut. Antud abi antakse

investeeringuteks, mis tahes liiki taristu loomisse, parendamisse või laiendamisse, mille

rahastamiskõlblikud kulud on piiratud 2 miljoni euroga, välja arvatud investeeringud

taastuvenergiasse ja energiasäästu ning lairibataristusse, mis ei ole abikõlblikud.

Investeeringutega hõlmatud tegevused viiakse ellu kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga

vastavalt maapiirkondade omavalitsusüksuste ja nende põhiteenuste arendamise kavadele, kui

sellised kavad on olemas. Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL)

2023/28316 tähenduses, kohaldatakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, tohib ühele ettevõtjale toetuse andmisele

vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega

olla mitte suurem kui 300 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Taristu toetus

Eelnõu § 3 sätestab taristu toetuse andmise eesmärgi, milleks on maapiirkonnas tegutsevate

ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine läbi maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna

arendamise. Toetatakse ettevõtjate tegevuste kulusid nende majandustegevuseks vajaliku side,

interneti, elektri, gaasi, soojusenergia, vee ja kanalisatsiooniga seotud kohaliku taristu

ehitamisel, rekonstrueerimisel ning vastava taristuga liitumisel.

Eelnõu § 4 sätestab taristu toetuse suuruse ja määra. Ühele taristu toetuse taotlejale ühes

taotlusvoorus toetuseks määratav summa on maksimaalselt 800 000 eurot ja toetuse minimaalne

suurus ühe taotluse kohta on 40 000 eurot.

5 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81).

6 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

4

Ühte kontserni kuuluvatel ettevõtjatel või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatel on ühes taotlusvoorus võimalik saada kokku taristu

toetust kuni 800 000 eurot.

Taristu toetuse osakaal on mitte rohkem kui 50% ja mitte vähem kui 15% projekti abikõlblikest

kuludest.

Projekti abikõlblike kulude maksumus saab olla kuni 2 000 000 eurot. Strateegiakava kohaselt

ei saa toetust kasutada suuremahuliste taristuinvesteeringute elluviimiseks. Suuremahuliseks

taristuks loetakse mis tahes liiki taristu, mille loomise, parendamise või laiendamise

rahastamiskõlblik kulu on suurem kui 2 miljonit eurot.

Põllumajandusliku grupierandi määruse alusel maapiirkondade VKEde toetamiseks antavat abi

ei saa anda investeeringuteks taastuvenergiasse, energiasäästu ning lairibataristusse.

Eelnõu § 5 loetleb abikõlblikud tegevused, tegevusvaldkonnad ja piirkonnad.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt saab taristu toetust kasutada investeeringuteks maalises või

väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi koos maapiirkond) väljaspool Tallinnaga piirnevat

Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda.

Taristu toetust antakse ettevõtjale elektri, soojusenergia, gaasi, side, interneti, vee ja

kanalisatsiooniga seotud kohaliku ettevõtlustaristu ehitamiseks või renoveerimiseks, nende

tegevustega seotud materiaalse või immateriaalse vara soetamiseks ja eelpool loetletud

taristutega liitumiseks.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab tingimused, mis on seatud taristu toetuse abil vara osmiseks ja

ehitise ehitamiseks või renoveerimiseks.

Kohaliku ettevõtlustaristu, välja arvatud internetitaristu ehitamisel või renoveerimisel, või

sellise materiaalse vara soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises,

peab see ehitis ja sellealune maa taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel

vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase taristu toetusosa maksmisest.

Kui taristu toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu

investeeringuteks antava abina, saab toetuse saajaks olla ainult infrastruktuuri omanik või isik,

kellel on kohaliku infrastruktuuri suhtes tegelikult õigused ja kohustused, mis tavaliselt

kuuluvad ametlikule omanikule ajavahemikuks, mis ei ole lühem kui infrastruktuuri täielik

amortisatsioon.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt ei anta taristu toetust juhul, taristu investeering on seotud ettevõtja

tegevusega järgmistel tegevusaladel: hasartmängude korraldamine (EMTAK 2008, jagu S,

alajagu 92); finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu L); kinnisvara-alane tegevus

(EMTAK 2008, jagu M); põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK-i jagu A).

Eetilistel kaalutlustel ei motiveerita ega toetata rahaliselt ettevõtjaid, kes arendavad oma

tegevust hasartmängude ja kihlvedude korraldamise valdkonnas. Finants- ja kindlustustegevuse

ning kinnisvaraalase tegevuse valdkonnad on selles toetuses välistatud põhjusel, et nendes

valdkondades on turutõrge võrreldes teiste valdkondadega suhteliselt väiksem. Põllumajandus,

metsamajandus ja kalapüük on välistatud põhjusel, et oleks tagatud demarkatsioon käesoleva

taristu toetuse ja spetsiaalselt põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügi tegevusaladele

suunatud toetuste vahel.

5

Taristu toetuse raames elluviidava toetatava tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega

seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIA-le taristu toetuse taotluse esitamise päevale

järgneval päeval.

Eelnõu § 6 sätestab taristu toetuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on abikõlblikud taristu toetuse raames projekti elluviimiseks ja

taristu toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt,

mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil.

Eelnõu § 6 lõige 2 loetleb mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblik ei ole käibemaks, uuringute

tegemise kulu, töötasu, maa või ehitise soetamise kulu, sõidu- või veovahendi soetamise kulu,

kasutatud masina, seadme või muu kasutatud sisseseade soetamise kulu, veo- või sõidukulu,

mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või

seadistamisega, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu ja enne PRIA-le taotluse

esitamist tehtud kulu.

Eelnõu § 7 sätestab, kuidas tuleb tõendada taristu toetuse puhul kulude mõistlikkust.

Eelnõu § 7 lõigete 1 kuni 4 kohaselt tuleb juhul, kui projekti raames tellitava töö või teenuse

või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, viia

läbi ostumenetlus riigihangete registris. Väiksema maksumuse korral, kui projekti raames

tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, kuid

20 000 eurot või rohkem, küsib taotleja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Alla

20 000 euro suuruse maksumuse korral ei pea taotleja kulude mõistlikkust tõendama.

Taotleja ei või selle nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või

teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv. Vähem pakkumusi võib küsida ainult juhul, kui see ei ole

objektiivselt võimalik.

Eelnõu § 7 lõige 5 toob ära, mida hinnapakkumine kindlasti peab sisaldama.

Hinnapakkumine peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkimise väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajadusel tehniliste tingimuste loetelu,

mis osutub tehnilisele spetsifikatsioonile.

Hinnapakkumiseks loetakse ka muu dokument, milleks võib olla nt veebipoe väljatrükk pdf-

vormingus, kuvatõmmis töö, teenuse või kauba müüja veebilehelt või muu dokument, mis

sisaldab vähemalt hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise

kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga maksumust

ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Selline muu dokument ei pea sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja registrikoodi ja töö, teenuse

või vara käibemaksuta maksumust. Nt veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul on

aktsepteeritav, kui kontaktandmete osas selgub vähemalt hinnapakkuja veebilehekülje aadress,

kust toote või teenuse hinda on uuritud ning vastav veebipoe väljatrükk või kuvatõmmis

pärineb. Selliste dokumentide puhul ei saa eeldada, et alati selgub hinnapakkuja aadress või

telefoni number. Kuvatõmmiseid saab teha veebipoe erinevatelt lehekülgedelt ja need siis ühte

faili kokku koondada. See võimaldab detailsemat teavet dokumendil kajastada, et

projektitaotluse menetlejal oleks kogu terviklik teave koheselt kättesaadav. Hinnapakkuja nime

6

puhul tasub olla tähelepanelik selles osas, et lisaks kaubamärgile peaks dokumendist olema

leitav ka ettevõtja nimi, kelle veebileheküljelt dokument välja prinditi või alla laeti või

kuvatõmmis tehti. Veebilehekülje väljatrükil on hinnapakkumuse väljastamise kuupäevaks

dokumendi printimise või allalaadimise kuupäev. Kuvatõmmise puhul jääb pildile arvuti

ekraanil olev kuupäev ja kellaaeg. Kui kuvatõmmiseid lõigatakse ühte faili kokku, siis tuleb

lisada ise kuupäev või saab ka aluseks võtta dokumenti koostamise kuupäeva, mis on leitav

dokumendi tehnilistest andmetest. Veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul ei ole

võimalik tihtilugu saada teavet käibemaksuta maksumuse kohta, seetõttu peab kindlasti

kajastama andmed käibemaksuga maksumuse kohta. Rahvusvahelistelt veebilehtedelt tellides

on soovitatav teave käibemaksu kohta selgitada taristu toetuse taotluses lisateabena.

Eelnõu § 7 lõiked 6 ja 7 sätestavad ehitustöödega seotud hinnapakkumistega seonduva.

Ehitustööde hinnapakkumised tuleb esitada PRIA poolt koostatud vormil. PRIA teeb vastava

vormi kättesaadavaks oma veebilehel.

Eelnõu § 7 lõige 8 kohaselt tuleb tagada, et hinnapakkumuse küsimisel hoidub taristu toetuse

taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on

kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada

selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Huvide konflikti vältimise keeld

on seatud eesmärgiga selgitada välja asja, teenuse või töö mõistlik hind.

Eelnõu § 7 lõige 9 sätestab, et taotleja ei või hinnapakkumiste küsimisel jaotada osadeks

projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava

töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu § 7 lõike 10 kohaselt taotleja, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses,

hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust.

Eelnõu § 8 kirjeldab ära taristu toetuse taotlejale esitatavad nõuded.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt saab taristu toetuse taotlejaks olla äriühing, kelle müügitulu taotluse

esitamisele vahetult eelnenud mõlemal majandusaastal on vähemalt 40 000 eurot. Nimetatud

nõue tuleneb vajadusest seada fookus sellisele ettevõtjate sihtrühmale, kes on senise

majandustegevuse põhjal suurema tõenäosusega võimelised looma töökohti maapiirkonda.

Vähemalt kaheaastane tegevusajalugu näitab, millise ärimudeli on ettevõtja valinud ja kuivõrd

stabiilne on äritegevusest saadav rahavoog. Vähemalt 40 000 euro suurune aastane müügitulu

on enamuses majandustegevuse valdkondades vähemalt ühe töötajaga ettevõtja jätkusuutlikuks

tegutsemiseks minimaalselt vajalik.

Eelnõu § 8 lõige 2 toob ära taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja riikliku maksu võlg,

sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot.

Taotlejal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust ning taotleja suhtes ei toimu

likvideerimis- ega pankrotimenetlust. Taotlejaks ei saa olla raskustes olev ettevõtja üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

Eelnõu § 9 kohaselt esitab taotleja taristu toetuse saamiseks PRIA-le e-teenuse keskkonna

kaudu vastavasisulise taotluse. Taotluste esitamise tähtaja teatab PRIA oma veebilehel ja

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7

Eelnõu § 10 täpsustab taristu toetuse taotlusele esitatavad nõuded.

Eelnõu § 10 lõikes 1 on toodud loetelu andmetest, mis peavad taotlusel olemas olema. Nendeks

on andmed taotleja kohta, andmed projekti sisu ja maksumuse kohta, andmed projekti

elluviimise asukoha kohta. Taotlusel peab olema selgitus selle kohta, kas kui siis kuidas on

projekt seotud uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või

ressursitõhususe parandamisega projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate

ettevõtjate poolt. Ettevõtte ressursitõhususe parandamine tootmises või teenuse osutamisel

tähendab eelkõige materjali või elektrienergia aga ka vee või energiakandjate kokkuhoidu,

jäätmete vähenemist, praagiks mineva toodangu vähenemist, materjalide taaskasutuse

suurenemist jne.

Eelnõu § 10 lõikes 2 on loetelu täiendavatest andmetest ja dokumentidest, mis tuleb taotlusele

lisada. Lisatavate materjalide seas on soetatava vara kohta käivad hinnapakkumised, ehitamise

puhul ehitusprojekt, asjakohased lepingud maa või ehitise kasutamiseks ja PRIA poolt ette

antud vormil finantsprognoosid.

Projektiga seotud kohalikku ettevõtluskeskkonda kasutava taotleja puhul tuleb esitada lühike

kokkuvõte plaanidest järgneva kolme aasta osas, millest on näha kuidas on plaanis suurendada

taotleja konkurentsivõimet.

Üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohalikule taristule investeeringuks ette nähtud

riigiabi puhul tuleb esitada diskonteeritud puhastulu prognoos PRIA poolt ette antud vormil.

Eelnõu § 11 kohaselt on taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollijaks PRIA.

Eelnõu § 12 sätestab taristu toetuse taotluste hindamisega seonduva.

Eelnõu § 12 lõigete 1 kuni 4 kohaselt moodustab PRIA taotluste hindamiseks

hindamiskomisjoni, kes hindab taotlusi nelja hindamiskriteeriumi alusel, andes igale

hindamiskriteeriumile hinde vahemikus 0,00 – 4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim

null.

Eelnõu § 12 lõigetes 5 kuni 8 on ära toodud hindamiskriteeriumite nimetused, sisu ja

osakaalud.

Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju taristu toetuse eesmärkide saavutamisele, mis

moodustab 30% taotluse koondhindest. Selle kriteeriumi hinne kujuneb kahe alamkriteeriumi

kaalutud keskmise hinde põhjal. Nendeks alamkriteeriumiteks on:

 projektiga hõlmatud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava taotleja konkurentsivõime

kasv seoses projekti elluviimisega, mis moodustab 60% esimese hindamiskriteeriumi hindest –

ettevõtja konkurentsivõimet iseloomustab tema suutlikkus teenida kasumit, seejuures

kasvatades müügitulu, suurendades töötajate sissetulekuid ning tagades ettevõtja kestliku

arengu. Taotleja konkurentsivõime kasvu hindamisel arvestatakse koosmõjus taotleja poolt

esitatud infot oma arenguplaanide kohta ning taotleja müügitulu ja puhasrentaabluse

muutuseid aastate lõikes võttes aluseks taotleja majandusaasta aruanded ja finantsprognoosid.

Eelistatakse projekte, mille puhul on selgelt näha taristut kasutava ettevõtja konkurentsivõime

suurenemine järgnevate aastate jooksul.

 projektiga hõlmatud kohaliku ettevõtlustaristu ettevõtjatest kasutajate hulk, mis moodustab

40% esimese alamkriteeriumi hindest. Teise alamkriteeriumi puhul lähtutakse põhimõttest, et

taristu toetuse mõju on suurem projektide puhul, kus projektiga hõlmatud kohaliku

ettevõtlustaristu ettevõtjatest kasutajaid on rohkem.

8

Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30% taotluse

koondhindest. Hinnatakse, kuivõrd aitavad tegevused kaasa kohaliku ettevõtlustaristuga seotud

kitsaskoha kõrvaldamisele, kuivõrd asjakohaselt on tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik

on projekti tähtajaks elluviimine. Kõrgemalt hinnatakse projekte, mille puhul tegevused on

asjakohased ja projekti tähtaegne elluviimine on realistlik.

Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis

moodustab 20% taotluse koondhindest. Hinnatakse taotleja majandusaasta aruannete ja

finantsprognooside põhjal tema võimekust katta projekti elluviimisega seotud kulud.

Kõrgemalt hinnatakse projekte, mille puhul taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia

on kõrge.

Neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning uudse

tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe

parandamisega, mis moodustab 20% taotluse koondhindest ning mis kujuneb nelja

alamkriteeriumit kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium on projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul

hinnatakse, kas projekt viiakse ellu mõne suurema keskusega vahetus naabruses asuvas

asustusüksuses või mõnes kaugemal asuvas asustusüksuses. Suureks keskuseks loetakse

linnalist asustusüksust vastavalt Statistikaameti poolt koostatud linnalise, väikelinnalise ja

maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikas7 toodud jaotusele.

Alamkriteeriumi osakaal on 25% neljanda hindamiskriteeriumi hindest. Kõrgemalt hinnatakse

projekte, mis viiakse ellu kaugemal suurtest keskustest.

 Teine alamkriteerium on projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille

puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023“ nimetatud

vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või

Kagu-Eestiks loetavat Võru, Valga ja Põlva maakonda. Alamkriteeriumi osakaal on 25%

neljanda hindamiskriteeriumi hindest. Kõrgemalt hinnatakse projekte, mis viiakse ellu Ida-

Virumaal või Kagu-Eestis.

 Kolmas alamkriteerium on projekti seos uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse

kasutuselevõtmisega, mille puhul hinnatakse, kas ja kuivõrd aitab projekt kaasa uudse

tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmisele projektiga seotud kohalikku

ettevõtlustaristut kasutavate ettevõtjate poolt. Alamkriteeriumi osakaal on 40% neljanda

hindamiskriteeriumi hindest. Kõrgemalt hinnatakse projekte, mille puhul eelpool nimetatud

seos on suur.

 Neljas alamkriteerium on projekti seos ressursitõhususe parandamisega, mille puhul

hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa energia kokkuhoiule, materjali kulu vähenemisele,

materjali taaskasutamise suurendamisele või jäätmete koguse vähendamisele projektiga seotud

kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate ettevõtjate poolt. Alamkriteeriumi osakaal on 10%

neljanda hindamiskriteeriumi hindest. Kõrgemalt hinnatakse projekte, mille puhul eelpool

nimetatud seos on suur.

Eelnõu § 12 lõike 9 kohaselt on taotluse koondhinne eelpool nimetatud nelja

hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks

korrutatakse iga kriteeriumi hinne vastava kriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised

liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma

ümardamata.

7 Kättesaadav https://stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf

9

Eelnõu § 12 lõige 10 sätestab taristu toetuse andmiseks vajalikud hindamiskriteeriumite

miinimumnõuded. Taotluse koondhinne peab toetuse saamiseks olema vähemalt 1,50 ja

esimese kolme hindamiskriteeriumi hinded peavad kõik olema vähemalt 1,50. Neljandale

hindamiskriteeriumile eraldi miinimumnõuet kehtestatud ei ole.

PRIA moodustab taristu toetuse taotluste hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestuse,

kus paremaks loetakse kõrgema koondhinde saanud taotlus. Võrdse koondhindega taotluste

puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem ja võrdse toetussumma

puhul omakorda eelistatakse suurema omaosaluse summaga taotlust.

Eelnõu § 13 lõiked 1 kuni 6 sätestavad, kuidas hindamistulemuste põhjal toimub taotluste

rahuldamine või mitterahuldamine.

PRIA rahuldab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavad

hindamistulemuste põhjal paremusjärjestusse seatud parimad taotlused toetuseks ettenähtud

vahendite piires. Kui taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib

PRIA toetuse summat vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja

nõusolekul ning tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise

eesmärgid saavutatakse.

PRIAl on õigus teha tingimuslikke otsuseid. Näiteks kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku

kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, saab PRIA rahuldada tema taotluse tingimusel,

et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud mõistliku

tähtaja jooksul. Selline lähenemine väldib liigset bürokraatiat ning suurendab paindlikkust

taotluste ettevalmistamisel ja projektide elluviimisel.

Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 13 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse osalise või täieliku või kõrvaltingimusega

rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates

taotluste esitamise tähtpäevast.

Huubi toetus

Eelnõu § 14 sätestab huubi toetuse andmise eesmärgi.

Maapiirkonna arengu kiirendamiseks on vaja maapiirkonda juurde eelkõige kõrget kompetentsi

omavatele inimestele atraktiivseid töökohti ja suurt lisandväärtust loovaid teadmistepõhiseid

ning innovatsioonile orienteeritud ettevõtteid.

Sellise ettevõtluse arengut soodustavaks üheks teguriks on kvaliteetse internetiühendusega,

kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ja nõustamiskompetentsi omava tugipersonaliga

koostöötamise keskuste, ettevõtlusinkubaatorite, innovatsioonikeskuste, tootearenduskeskuste

ja teiste nn ettevõtlushuubide olemasolu, mis on avatud kasutamiseks eelkõige ettevõtjatele,

kuid ka teistele asjakohases valdkonnas tegutsevatele isikutele.

Huubi toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamine ja eelduste

loomine ettevõtjate konkurentsivõime kasvuks läbi ettevõtlushuubide poolt pakutava

ökosüsteemi kättesaadavaks tegemise võimalikult paljudele ettevõtjatele.

10

Ettevõtlushuubid on ettevõtlust stimuleeriva ökosüsteemiga taristud, mis pakuvad

tänapäevastele ootustele vastava ettevõtluskeskkonnaga töötegemise kohti, koostöötamise

ruume, asjakohastel juhtudel ka spetsiaalse eesmärgiga kohandatud ruume näiteks audio või

videosalvestuste tegemiseks, ühiskasutuses ruume näiteks kööginurga ja rekreatsioonala näol,

kvaliteetset internetiühendust, võrgus jagatud IT-seadmeid ning juurdepääsu äri arendamiseks

asjakohastele teenustele, sh professionaalsele IT-toele, nõustamisele, ettevõtte arenguks

vajalikule infole ja toele ärikontaktide loomisel jne.

Ettevõtlushuubi ökosüsteemi all on mõeldud tervikut, mis moodustub esiteks ettevõtlushuubi

taristust koostöötamiseks kohandatud erineva otstarbega ruumide, tehnilise infrastruktuuri ja

ühiskasutuses tehnoloogiliste seadmete näol, teiseks ettevõtlushuubi poolt ettevõtjatest

klientidele (edaspidi asukad) pakutavatest teenustest nagu näiteks IT-tugi, ettevõtlusalane

nõustamine, abi ärikontaktide loomisel, asjakohastel teemadel huubis infopäevade või

seminaride korraldamine jne ning kolmandaks ettevõtlushuubi asukatest koosneva kogukonna

professionaalse ja sotsiaalse tegutsemise tulemusena tekkivast sünergiast ettevõtlikkusele ja

arengule orienteeritud keskkonnas.

Ettevõtlushuubid stimuleerivad ettevõtlusalast aktiivsust, seda nii oma asukatest koosnevas

kogukonnas kui piirkonnas laiemalt, korraldades temaatilisi üritusi huubi fookusvaldkonnas

uute ärivõimaluste leidmiseks või algatades asjakohaseid pikemaajalisi tegevusi piirkonna

noorte ettevõtlusalasete teadmiste suurendamiseks, kohaliku kogukonna liikmete IT kasutamise

oskuste kasvatamiseks jne.

Ettevõtlushuubi jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et ettevõtlushuubis oleks tööl

vähemalt üks põhikohaga töötaja, kes täidab ka ettevõtlushuubi kogukonnajuhi rolli.

Kogukonnajuhi tööks on ettevõtlushuubi ökosüsteemi toimimas hoidmine. See töö sisaldab

muu hulgas ettevõtlushuubi asukatest koosneva kogukonna omavahelise aktiivse suhtlemise

üleval hoidmist, ettevõtlushuubi kogukonnale olulistes valdkondades asjakohaste ürituste

korraldamist, ettevõtlushuubi ja kohaliku kogukonna sidususe tugevdamiseks asjakohaste

ettevõtmiste korraldamist jne. Kogukonnajuht on see ettevõtlushuubi töötaja, kes muu hulgas

aitab kaasa ettevõtlushuubi asukatest koosneva kogukonna sotsiaalsele ja professionaalsele

läbikäimisele, kogemuste vahetamisele, kes aitab kontaktide loomisel ja vajamineva teenuse

osutaja leidmisel, kes tegeleb ürituste korraldamisega ettevõtlushuubis.

Ettevõtlushuubi taristu, sh ruumide ja tehnoloogiliste seadmete, kvaliteet on kõrge ja vastab

tänapäevasele arenenud ettevõtluskeskkonnale seatud ootustele. Tipptasemel IT-taristu ning

professionaalne IT-tugi on vältimatult vajalikud sõltumata sellest, mis valdkonna ettevõtjad

ettevõtlushuubi asukateks on. IT võimekuse kasv, uudsete IT lahenduste kasutuselevõtt,

automatiseerimine jne aitavad tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet sõltumata nende valdkonna

spetsiifikast.

Ettevõtlushuubi meeskonnalt oodatakse selget kontseptsiooni ja konkreetset plaani

ettevõtlushuubi jätkusuutliku arengu tagamiseks ja maapiirkonnas ettevõtluse arengule kaasa

aitamiseks. Ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele aitab kaasa, kui ettevõtlushuubil on fookus.

Fookuse olemasolu toob ettevõtlushuubi pühendunud asukaid.

Eelnõu § 15 sätestab huubi toetuse vormi, suuruse ja määra.

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab, et huubi toetust antakse toetuse saajal tegelikult tekkinud

rahastamiskõlblike kulude hüvitamise teel.

11

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab ühe taotluse puhul maksimaalseks huubi toetuse suuruseks 800

000 eurot ja minimaalseks toetuse suuruseks 80 000 eurot.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt on huubi toetuse määr minimaalselt 15% projekti abikõlblike

kulude maksumusest.

Eelnõu § 15 lõige 4 täpsustab huubi toetuse maksimaalsed määrad sõltuvalt abi liigist. Vähese

tähtsusega abi korral ja põllumajandusliku grupierandi määruse alusel maapiirkondade VKEde

toetamiseks antava abi korral on toetuse osakaal kuni 65% abikõlbliku kulu maksumusest.

Teadusuuringute taristule investeeringuteks ette nähtud abi ja innovatsiooniklastrile antava abi

korral on toetuse osakaal kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest.

Kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi korral on toetuse osakaal kuni 65%

abikõlblike kulude maksumusest, kuid abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja

investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata

eelnevalt asjakohaste prognooside alusel. Taotlusele tuleb lisada vastavad arvutused PRIA

poolt ette antud vormil.

Eelnõu § 15 lõike 5 kohaselt saab projekti abikõlblike kulude maksumus olla kuni 2 000 000

eurot. Strateegiakava kohaselt ei saa toetust kasutada suuremahuliste taristuinvesteeringute

elluviimiseks. Suuremahuliseks taristuks loetakse mis tahes liiki taristu, mille loomise,

parendamise või laiendamise rahastamiskõlblik kulu on suurem kui 2 miljonit eurot.

Eelnõu § 16 sätestab huubi toetuse raames toetatavad tegevused.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt toetatakse projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku materiaalse

ja immateriaalse vara soetamist ning ehitise ehitamist ja parendamist ehk renoveerimist.

Huubi toetuse abil loodud või uuendatud ettevõtlushuub peab asuma maapiirkonnas väljaspool

Tallinnaga piirnevaid Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdu.

Maapiirkonnana käsitletakse maalisi ja väikelinnalisi asustusüksusi.

Ehitise ehitamisel ja parendamisel kehtib nõue, et see tegevus tuleb ellu viia taotleja püsivas

tegevuskohas maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid eelpool nimetatud valdu.

Ehitamise all on mõeldud ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohaselt ehitise püstitamist, rajamist,

paigaldamist, lammutamist ja muud ehitisega seonduvat tegevust, sealhulgas ehitise

rekonstrueerimist, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

Ehitise lammutamine on ehitusseadustiku § 4 lõike 4 kohaselt ehitamine, mille käigus ehitis

eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult.

Ehitise parendamine või renoveerimine on ehitise üksiku osa vahetamine samaväärse vastu või

ehitise remonditöö, mille tegemise korral puudub ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või

loakohustus.

Immateriaalse vara puhul lähtutakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 30, mille

kohaselt on immateriaalne vara selline vara, millel ei ole füüsilist olemust, näiteks patendid,

litsentsid või muu intellektuaalomand. Nimetatud määruse artikli 14 lõike 8 kohaselt on

immateriaalse vara soetamine abikõlblik, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a) vara kasutatakse üksnes abi saavas ettevõttes;

b) vara on amortiseeritav;

c) vara ostetakse turutingimustel toetuse saajaga mitteseotud kolmandalt isikult;

12

d) vara on arvatud toetuse saaja varade hulka ja see jääb vähemalt kolmeks aastaks seotuks

sihtotstarbega, mille jaoks toetatava projekti raames abi antakse.

Immateriaalseks varaks on näiteks tarkvara aga ka näiteks elektrivõrguga liitumise leping.

Huubi toetuse abil soetatud immateriaalne vara tuleb põhivarana arvele võtta ja amortiseerida

mõistliku aja jooksul.

Projekti eelarve koostamisel tuleb silmas pidada, et huubi toetuse abil ostetav või ehitatav vara

peab olema kooskõlas taotlemisel esitatud teabega taotleja plaanide ja prognooside kohta ning

majandustegevuse seisukohast põhjendatud ja sedavõrd kauakestev, et toimida tavapärases

kasutuses vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase huubi toetusosa maksmisest.

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab nõuded, mis peavad olema täidetud huubi toetuse kasutamiseks

ehitise ehitamisel või juhul kui toetuse abil soetatav seade kavatsetakse paigaldada

konkreetsesse ehitisse.

Kui toetuse abil soetatav seade paigaldatakse ehitisse, peab taotlejal olema õigus kasutada seda

ehitist või vastavat osa sellest ehitisest asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel, näiteks omandi,

hoonestusõiguse, kasutusvalduse või üüri- või rendilepingu alusel vähemalt viis aastat arvates

PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Kui toetust taotletakse ehitamiseks, peab ehitise alune maa asuma maapiirkonnas väljaspool

Tallinnaga piirnevaid eespool nimetatud valdu ja olema taotleja omandis või peab sellele maale

olema seatud taotleja kasuks hoonestusõigus või peab taotlejal olema õigus kasutada projektiga

seotud ehitist või vastavat osa sellest ehitisest asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel, näiteks

omandi, hoonestusõiguse, kasutusvalduse või üüri- või rendilepingu alusel vähemalt viis aastat

arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel antava abi puhul peab vastav taristu kuuluma

toetuse saajale või peavad toetuse saajal olema taristu suhtes tegelikult õigused ja kohustused,

mis tavaliselt kuuluvad ametlikule omanikule ajavahemikuks, mis ei ole lühem kui taristu

täielik amortisatsioon.

Eelnõu § 16 lõige 3 loetleb majandustegevuse valdkonnad, millele suunatud projektid

toetatavad ei ole. Loetelu aluseks on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator

(EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) tegevusalad. Ei toetata järgmisi tegevusalasid:

- hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu S, alajagu 92);

- finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu L);

- kinnisvara-alane tegevus (EMTAK 2008, jagu M), välja arvatud mitteeluruumide

üürileandmine ja käitus (EMTAK 2008 alajagu 68201);

Eetilistel kaalutlustel ei motiveerita ega toetata ettevõtjaid alustama või laiendama oma tegevust

hasartmängude ja kihlvedude korraldamise valdkonnas. Finants- ja kindlustustegevuse ning

kinnisvaraga seotud valdkonnad on välistatud põhjusel, et nendes valdkondades on turutõrge

võrreldes teiste valdkondadega suhteliselt väiksem.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et toetatava tegevusega ei tohi olla alustatud enne taotluse

esitamist. Projektiga seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem kui PRIA-le taotluse

esitamise päevale järgneval päeval. Toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid,

toetatava tegevuse eest esitatud arved ega toetatavate tegevuste eest tasumist tõendavad

dokumendid ei või olla varasemad kui PRIA-le taotluse esitamise päevale järgnev päev.

13

Eelnõu § 17 täpsustab, millised kulud on huubi toetuse puhul abikõlblikud ja millised kulud ei

ole abikõlblikud.

Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, siis kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks

vajalik, mõistlik, majanduslikult põhjendatud ja soodsaim ning kooskõlas sarnase töö või

teenuse või vara eest tavapäraselt makstava hinnaga. Huubi toetuse raames on abikõlblik kulu

ka toetatava tegevuse nõuetekohase tähistamise kulu.

Eelnõu § 17 lõikes 2 on selgitatud, millise kulud ei ole abikõlblikud.

Abikõlblik ei ole muu hulgas käibemaks, laenu- või liisinguintress, töötasu, uuringute tegemine,

loomade ja taimede soetamine, maa ja ehitise soetamine.

Abikõlblik ei ole kasutatud vara, sh kasutatud masina, seadme või sisseseade soetamine.

Abikõlblik ei ole veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud huubi toetuse abil soetatava masina või

seadme kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega.

Abikõlblik ei ole sõidu- või veovahendi, sh mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki,

liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kergliikuri, tasakaaluliikuri, robotliikuri, niiduki,

rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina soetamine sõltumata nende

tehniliste andmete kohasest maksimaalsest liikumiskiirusest.

Kulu ei ole abikõlblik, kui see on tekkinud enne PRIA-le taotluse esitamist.

Abikõlblik ei ole selline kulu, mis on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu, näiteks

toreduslik kulu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses või muu ebaoluline kulu või ei

ole kulu põhjendatud projekti eesmärgiga seoses.

Eelnõu § 18 sätestab nõuded kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamiseks projekti

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse väljaselgitamisel.

Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, kui tellitava töö

või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või rohkem.

Eelnõu § 18 lõigetele 2 kuni 4 vastavalt tuleb taotlejal esitada koos taotlusega vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumist, kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

käibemaksuta maksumus on 20 000 eurot või rohkem, kuid jääb alla 100 000 euro. Taotleja

võib esitada alla kolme hinnapakkumise juhul, kui kolme hinnapakkumist küsida ei ole

objektiivselt võimalik. Näiteks kui tegemist on olemasoleva seadme lisamooduliga, mida tarnib

ainult olemasoleva seadme tootja.

Eelnõu § 18 lõike 5 kohaselt peab hinnapakkumine sisaldama vähemalt taotleja nime,

hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumise väljastamise kuupäeva ning töö,

teenuse või vara kirjeldust, käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Hinnapakkumiseks loetakse ka muu dokument, milleks võib olla nt veebipoe väljatrükk pdf-

vormingus, kuvatõmmis töö, teenuse või kauba müüja veebilehelt või muu dokument, mis

sisaldab vähemalt hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise

kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga maksumust

ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

14

Selline muu dokument ei pea sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja registrikoodi ja töö, teenuse

või vara käibemaksuta maksumust. Nt veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul on

aktsepteeritav, kui kontaktandmete osas selgub vähemalt hinnapakkuja veebilehekülje aadress,

kust toote või teenuse hinda on uuritud ning vastav veebipoe väljatrükk või kuvatõmmis

pärineb. Selliste dokumentide puhul ei saa eeldada, et alati selgub hinnapakkuja aadress või

telefoni number. Kuvatõmmiseid saab teha veebipoe erinevatelt lehekülgedelt ja need siis ühte

faili kokku koondada. See võimaldab detailsemat teavet dokumendil kajastada, et

projektitaotluse menetlejal oleks kogu terviklik teave koheselt kättesaadav. Hinnapakkuja nime

puhul tasub olla tähelepanelik selles osas, et lisaks kaubamärgile peaks dokumendist olema

leitav ka ettevõtja nimi, kelle veebileheküljelt dokument välja prinditi või alla laeti või

kuvatõmmis tehti. Veebilehekülje väljatrükil on hinnapakkumuse väljastamise kuupäevaks

dokumendi printimise või allalaadimise kuupäev. Kuvatõmmise puhul jääb pildile arvuti

ekraanil olev kuupäev ja kellaaeg. Kui kuvatõmmiseid lõigatakse ühte faili kokku, siis tuleb

lisada ise kuupäev või saab ka aluseks võtta dokumenti koostamise kuupäeva, mis on leitav

dokumendi tehnilistest andmetest. Veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul ei ole

võimalik tihtilugu saada teavet käibemaksuta maksumuse kohta, seetõttu peab kindlasti

kajastama andmed käibemaksuga maksumuse kohta. Rahvusvahelistelt veebilehtedelt tellides

on soovitatav teave käibemaksu kohta selgitada toetuse taotluses lisateabena.

Eelnõu § 18 lõigete 6 ja 7 kohaselt peab ehitustööde hinnapakkumine lisaks lõikes 4 nimetatud

andmetele sisaldama järgmisi andmeid ehitise kohta: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri

kood; 3) katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral välisrajatiste kulud, aluse- ja

vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite

kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi

üldkulud.

PRIA koostab ehitustööde kohta käiva hinnapakkumise vormi ning avaldab selle oma

veebilehel. Hinnapakkumiste võrreldavuse tagamiseks tuleb kasutada PRIA poolt koostatud

ehitustööde hinnapakkumise vormi.

Eelnõu § 18 lõige 8 sätestab, et hinnapakkumuse küsimisel hoidub huubi toetuse taotleja huvide

konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval

isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Huvide konflikti vältimise keeld on

seatud eesmärgiga selgitada välja asja, teenuse või töö mõistlik hind.

Eelnõu § 18 lõike 9 kohaselt ei või kolme hinnapakkumise nõude eiramiseks jaotada osadeks

projekti raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega

soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada projekti raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks ainult siis, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

Eelnõu § 18 lõike 10 kohaselt peab taotleja, kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses,

kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt antakse huubi toetust äriühingule, sihtasutusele,

mittetulundusühingule ja valitsusasutuse poolt hallatavale riigiasutusele (edaspidi riigiasutus).

Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 kohaselt on valitsusasutused riigi eelarvest finantseeritavad

15

asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu

teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja

inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 kohaselt on valitsusasutuste hallatavad riigiasutused sellised

riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, vaid kes

teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal-

või muus valdkonnas. Valitsusasutuste poolt hallatavad riigiasutused on registreeritud riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

Eelnõu § 9 lõige 2 kirjeldab taotlejale esitatavad nõuded.

Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress,

peab olema väiksem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud ja ajatamise korral peab

maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on saabunud, olema tasutud. Nõude täitmist kontrollitakse

nii taotluse rahuldamise otsuse tegemisel kui ka enne huubi toetuse maksmise otsuse tegemist.

Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid sellised isikud, kes on usaldusväärsed ja oma

kohustused riigi ees täitnud.

Taotleja suhtes ei tohi toimuda likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega olla

tehtud pankrotiotsust. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust

võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka

nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Taotlejal ei tohi olla ka kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust. Need nõuded on kehtestatud selleks, et tagada toetuse andmine

jätkusuutlikele taotlejatele ning nende tegevuse jätkumise eeldused ka edaspidi.

Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku järgmiste süütegude toimepanemise eest:

§ 491 – ettevõtluskeeld; § 209 – kelmus; § 2091– hankekelmus; § 210 – soodustuskelmus; § 296

– altkäemaksu vahendus; § 298 – altkäemaksu andmine; § 2981 – mõjuvõimuga kauplemine; §

372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus; § 373 – ärikeelu rikkumine; § 384 –

maksejõuetuse põhjustamine. Strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel

lähtutakse mh sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega või avaliku võimu

otsuste enda kasuks kallutamisega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema

kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest

tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele.

Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse

alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult. Kehtivad karistused

on karistusregistris avalik info ja nõudele vastamist kontrollitakse registrist.

Taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu (edaspidi EL)

või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ja ta on riigieelarvelistest, ELi või

välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. See annab

kindluse, et ühe ja sama kulu kohta ei makstaks toetust korduvalt ehk antud nõudega välditakse

topeltrahastamist. Piirangu eesmärk on vältida ühe ja sama toetatava tegevuse kulu

topeltrahastamist näiteks erinevate arengukavade alusel antavate toetuste või struktuurifondide

vahenditest saadud abi või toetuste kaudu. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

16

määruse (EL) 2021/21168 artiklist 36, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et EAFRD-st

rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.

Huubi toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle antud tähtajaks tagasi maksmata nii

riigieelarvelistest, ELi kui ka välisabi vahenditest tagasimaksmisele kuulunud summa. Selle

nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed)

tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse

suurendamine.

Taotlejaks ei saa olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18

tähenduses.

Eelnõu § 20 sätestab, kuidas toimub taotluste esitamine.

Huubi toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus ja kõik muud määruse alusel nõutud dokumendid

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 21 käsitleb nõudeid taotlusele.

Eelnõu § 21 lõikes 1 on loetletud info, mis kindlasti peab taotluses sisalduma.

Taotlus peab sisaldama infot taotleja kohta, nagu taotleja nimi, äriregistri kood, kontaktandmed.

Taotlusel peab olema välja toodud info projekti kohta nagu projekti nimetus ja lühikirjeldus,

projekti eesmärk ja oodatav tulemus, projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev ning taotleja

püsiv tegevuskoht maapiirkonnas, kus projekt ellu viiakse.

Vajalik on taotluses ära näidata ettevõtlushuubi enda töötajate osas peale projekti lõppu

töölepingu alusel töötavate töötajate ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja

kavandatavad brutotöötasud.

Taotlusel tuleb ära näidata projekti kogumaksumus ja huubi toetuseks taotletav summa ning

info omafinantseeringu eest tasumiseks vajalike vahendite olemasolu kohta. Taotlusest peab

selguma, kuidas kavatseb taotleja rahastada omafinantseeringu osa projekti maksumusest ja

kuidas on plaanitud tagada ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus.

Taotlus peab sisaldama loetelu projekti raames planeeritud tegevustest koos eelarve ja

eeldatavate tähtaegadega.

Kui taotleja ei ole riigiasutus, siis peab taotluses leiduma teave selle kohta, kas taotleja on

autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või

muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta.

Eelnõu § 21 lõige 2 kirjeldab, millised dokumendid ja lisamaterjalid on vajalik koos taotlusega

esitada.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021,

lk 187–261).

17

Taotlusele on vaja lisada eelarves esitatud kulude suuruse aluseks olev teave ja

hinnapakkumised. Ehitise ehitamise maksumuse aluseks olevad hinnapakkumised tuleb esitada

PRIA veebilehel kättesaadavaks tehtud vormil.

Kui taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne ei ole äriregistrist kättesaadavad,

tuleb need taotlusele lisada. Samuti tuleb taotlusele lisada jooksva majandusaasta bilanss ja

kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, mis on vajalik kui

majandusaasta lõpust on möödunud üle kolme kuu.

Huubi toetuse taotlejal tuleb esitada finantsprognoosid vähemalt viieks aastaks alates taotluse

esitamise aastast. Finantsprognooside tarvis töötab PRIA välja vastavad finantsprognooside

põhjad, mis saavad olema kättesaadavad PRIA veebilehel.

Taotlusele tuleb lisada lühike kokkuvõte äriplaanist järgneva viie aasta kohta. Kokkuvõttes ei

pea esitama kõikehõlmavat äriplaani, vaid piisab lühikesest kirjeldusest, millised on taotleja

plaanid ettevõtlushuubi arendamisega seoses. Koos äriplaaniga tuleb esitada teave selle kohta,

kuidas kavatseb ettevõtlushuub aidata kaasa innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuenduslike

tehnoloogiate ettevõtluses rakendamise edendamisele.

Taotlusel tuleb ära näidata olemasolevate töötegemise kohtade arv ettevõtlushuubis taotluse

esitamise hetkeseisuga ja prognoositav töötegemise kohtade arv peale projekti elluviimist.

Taotlusest peab olema leitav projekti elluviimisega seotud meeskonna kompetentside kirjeldus.

Ehitamise puhul on vajalik taotlusele lisada vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui

see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt, mille alusel on leitud ehitise maksumus

eelarveprojektis. Ehitusprojekti staadiumiteks on majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a

määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lõike 1 kohaselt eelprojekt, põhiprojekt ja

tööprojekt. Nõue on kehtestatud selleks, et luua paremad eeldused ehitise valmimiseks ja

kasutusloa saamiseks projekti elluviimiseks ette nähtud kahe aasta jooksul.

Kui ettevõtlushuubiga seotud investeering tehakse ehitisse, mis ei ole taotleja omandis, siis

tuleb esitada hoonestusõiguse-, kasutusvalduse-, üüri- või rendileping.

Riigihankekohuslasest taotleja peab taotluses ära näitama riigihanke nimetuse ja viitenumbri,

kui toetatava tegevusega seotud riigihange on läbi viidud.

Kui huubi toetust antakse kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abina, siis tuleb

taotlusele lisada üldise grupierandi määruse artikli 56 lõike 6 kohane investeeringu

diskonteeritud puhastulu prognoos. Vastavad tabelipõhjad teeb PRIA kättesaadavaks oma

veebilehel.

Eelnõu § 22 sätestab taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrolli.

Eelnõu § 23 sätestab kuidas toimub taotluste hindamine.

Eelnõu § 23 lõigete 1 kuni 4 kohaselt moodustab PRIA taotluste hindamiseks

hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjon hindab taotlusi nelja hindamiskriteeriumi alusel, andes igale

hindamiskriteeriumile hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null.

Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta peale koma. Taotluse hindamisel

kujundab hindamiskomisjon seisukoha hindamiskriteeriumite hinnete osas kõiki asjaolusid

koostoimes kaaludes. Hindamiskomisjon põhjendab hindamiskriteeriumitele antud hindeid.

18

Hindamistulemuste põhjal moodustab PRIA kaks taotluste paremusjärjestust, millest üks

koosneb äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute taotlustest ja teine riigiasutuste

taotlustest. Paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus. Võrdse

koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa on väiksem

ja võrdsete toetuse summadega taotluste puhul omakorda eelistatakse taotlust, milles

omafinantseeringu summa on suurem.

Eelnõu § 23 lõiked 5 kuni 9 sätestavad äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute

poolt esitatud taotluste hindamise.

Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute taotluste esimene hindamiskriteerium on

projekti mõju (panus) huubi toetuse eesmärgi saavutamisse, mis moodustab 35% taotluse

koondhindest ning kujuneb kolme alamkriteeriumi kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 40% esimese hindamiskriteeriumi hindest on projekti

mõju uue jätkusuutliku ettevõtlushuubi tekkele või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse

suurenemisele. Selle alamkriteeriumi puhul hinnatakse, kas ja kuivõrd suureneb

ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv, kas tekib uus ettevõtlushuub või kuivõrd suur saab

olema olemasoleva ettevõtlushuubi arenguhüpe vaadates esitatud infot ettevõtlushuubi

juhtimise, teenuste osutamise ja huubi asukatest koosneva kogukonna haldamise kohta.

Eelistatakse projekte, mille puhul projekti mõju ettevõtlushuubi tekkele ja tema võimekuse

suurenemisele on suur.

 Teine alamkriteerium kaaluga 40% esimese hindamiskriteeriumi hindest on ettevõtlushuubi

vastavus tänapäevastele ootustele. Selle alamkriteeriumi hindamisel arvestatakse muu hulgas,

kuivõrd saab ettevõtlushuubi ökosüsteem olema projekti lõpuks kooskõlas tänapäevaste

ootustega töötegemise keskkonna, huubi poolt ettevõtjate arenguks pakutavate võimaluste ja

ettevõtlushuubi asukatest koosneva kogukonna toimimise osas. Ettevõtlushuubi ökosüsteemi

juures hinnatakse muu hulgas kiire interneti kasutamise võimalust, ühiskasutuses olevate

seadmete nagu võrguprinter jne kasutamise võimalust, samuti millistele asjakohastele

teenustele on ettevõtlushuubi asukatel juurdepääs. Eelistatakse projekte, mille puhul on taotleja

poolt kavandatav ökosüsteem on vastavuses tänapäevaste ootustele ettevõtlushuubi

ökosüsteemi osas.

 Kolmas alamkriteerium kaaluga 20% esimese hindamiskriteeriumi hindest on

ettevõtlushuubi fookus. Alamkriteeriumi hindamisel arvestatakse, kuivõrd arusaadav on

ettevõtlushuubi kontseptsioon ja kuivõrd on ettevõtlushuub keskendunud ettevõtjate arengule

eelduste loomiseks eelkõige selgelt välja öeldud konkreetses valdkonnas. Hindamisel ei

eelistata üht valdkonda teisele, kuid eelise annab fookuse olemasolu. Eelistatakse projekte, kus

fookus on selgelt sõnastatud.

Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute taotluste teine hindamiskriteerium on

projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30% taotluse koondhindest ning kujuneb

kolme alamkriteeriumi kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 50% teise hindamiskriteeriumi hindest on ettevõtlushuubi

jätkusuutlikkus ning taotleja plaanide ja finantsprognooside realistlikkus, mille puhul

hinnatakse, kuivõrd on finantsprognoosides näidatud kulud ja tulud põhjendatud, kuivõrd on

nad realistlikud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide

realiseerumine. Eelistatakse projekte, kus ettevõtlushuubi pikaajalise jätkusuutliku toimimise

tõenäosus on suur.

 Teine alamkriteerium kaaluga 25% teise hindamiskriteeriumi hindest on kavandatavate

tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on plaanitud

tegevused ja nende maksumus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast, kuivõrd

asjakohaselt on projektiga seotud tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik on projekti

19

tähtajaks elluviimine. Eelistatakse projekte, mille puhul plaanitud tegevused on asjakohased ja

projekti tähtaegse elluviimise tõenäosus on suur.

 Kolmas alamkriteerium kaaluga 25% teise hindamiskriteeriumi hindest on projekti majanduslik

põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb toetus projekti raames loodava ühe

töötegemise koha kohta. Eelistatakse projekte, kus toetuse suurus loodava täiendava

töötegemise koha kohta on väiksem. Juhul kui ettevõtlushuubi täiendavaid töötegemise kohti

projekti raames ei lisandu, on alamkriteeriumi hindeks 0.

Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute taotluste kolmas hindamiskriteerium on

taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 25% taotluse koondhindest ja

kujuneb kahe alamkriteeriumi kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 50% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest on

ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd pühendunud

on projektiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal olemas teadmised ja kogemused

projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on komplekteeritud ettevõtlushuubi personal ja

kuidas on määratletud nende tööülesanded. Eelistatakes projekte, mille puhul projektiga seotud

meeskonna pühendumus ja kompetents on suur.  Teine alamkriteerium kaaluga 50% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest on vajalike

ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas projekti

elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või kuivõrd on

taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad ressursid tekitada. Eelistatakse projekte, mille

puhul on taotlejal vajalikud ressursid projekti elluviimiseks.

Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute taotluste neljas hindamiskriteerium on

projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga, innovatsiooni, infotehnoloogia ja

uuenduslike tehnoloogiate rakendamise edendamisega ning koostööga teadus- ja

arendusasutustega, mis moodustab 10% taotluse koondhindest ja kujuneb nelja alamkriteeriumi

kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 20% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti mõju

tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse kas projekt viiakse ellu mõne

linnalise asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või mõnes kaugemas

asustusüksuses maapiirkonnas. Eelistatakse projekte, mis viiakse ellu kaugemal suurtest

keskustest.

 Teine alamkriteerium kaaluga 20% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti seos

regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga. Selle alamkriteeriumi puhul hinnatakse, kas

projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023“ nimetatud vähemalt ühes

regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa ja Põlva, Võru ning

Valga maakond Kagu-Eestis. Eelistatakse projekte, mis viiakse ellu Kagu-Eestis ja Ida-

Virumaaal.

 Kolmas alamkriteerium kaaluga 40% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti seos

innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega. Selle

alamkriteeriumi puhul hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubi kontseptsioon, fookus ja äriplaan

suunatud innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuendusliku tehnoloogiaga seotud ettevõtluse

edendamisele. Eelistatakse projekte, mille puhul ettevõtlushuub on orienteeritud innovatsiooni,

infotehnoloogia ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamisega seotud ettevõtluse edendamisele.

 Neljas alamkriteerium kaaluga 20% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti seos

teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga. Hindamisel arvestatakse kuivõrd on taotlejal

olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi asukatele võimalusi koostööks teadus- ja

arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega. Eelistatakse projekte, mille puhul on taotlejal plaan

ja potentsiaal pakkuda asukatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega.

Eelnõu § 23 lõiked 10 kuni 13 sätestavad riigiasutuste poolt esitatud taotluste hindamise.

20

Riigiasutuste taotluste esimene hindamiskriteerium on projekti mõju (panus) huubi toetuse

eesmärgi saavutamisse, mis moodustab 40% taotluse koondhindest ning kujuneb kolme

alamkriteeriumi kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 40% esimese hindamiskriteeriumi hindest on projekti mõju

uue jätkusuutliku ettevõtlushuubi tekkele või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse

suurenemisele. Alamkriteeriumi puhul hinnatakse, kas ja kuivõrd suureneb ettevõtlushuubis

töötegemise kohtade arv, kas tekib uus jätkusuutlik ettevõtlushuub või kuivõrd suur saab olema

olemasoleva ettevõtlushuubi arenguhüpe. Mõju hindamisel on oluline ettevõtlushuubi

jätkusuutlikkuse tõenäosus, mis sõltub muu hulgas sellest, kuidas on korraldatud

ettevõtlushuubi juhtimine, teenuste osutamine ja asukate kogukonna ühisel pinnal tegutsemisest

tekkiva sünergia ärakasutamine. Eelistatakse projekte, mille puhul mõju ettevõtlushuubi tekkele

ja tema võimekuse suurenemisele on suur.

 Teine alamkriteerium kaaluga 40% esimese hindamiskriteeriumi hindest on ettevõtlushuubi

vastavus tänapäevastele ootustele, mis arvestab kuivõrd on ettevõtlushuubi ökosüsteem

kooskõlas tänapäevaste ootustega töötegemise keskkonna, ettevõtlushuubi poolt pakutavate

võimaluste ja ettevõtlushuubi asukatest koosneva kogukonna toimimise osas. Ettevõtlushuubi

ökosüsteemi juures hinnatakse muu hulgas kiire interneti kasutamise võimalust, ühiskasutuses

olevate seadmete nagu võrguprinterid, eriotstarbelised seadmed jmt kasutamise võimalust.

Hinnatakse, millistele asjakohastele teenustele on ettevõtlushuubi asukatel juurdepääs ning

kuivõrd on ettevõtlushuubi personali suurus ja tööjaotus kooskõlas ettevõtlushuubi ökosüsteemi

toimimiseks vajalikuga. Eelistatakse projekte, mille puhul on taotleja poolt kavandatav

ökosüsteem vastavuses tänapäevaste ootustele ettevõtlushuubi ökosüsteemi osas.

 Kolmas alamkriteerium kaaluga 20% esimese hindamiskriteeriumi hindest arvestab, kuivõrd

arusaadav on taotluses esitatud kirjelduse põhjal ettevõtlushuubi kontseptsioon ja kuivõrd on

ettevõtlushuub keskendunud ettevõtjate arengule eelduste loomiseks eelkõige selgelt välja

öeldud konkreetses valdkonnas. Hindamisel ei eelistata üht valdkonda teisele, kuid eelise annab

fookuse olemasolu. Eelistatakse projekte, kus fookus on selgelt sõnastatud.

Riigiasutuste taotluste teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis

moodustab 30% taotluse koondhindest ning kujuneb kolme alamkriteeriumi kaalutud keskmise

hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 50% teise hindamiskriteeriumi hindest on taotleja

plaanide ja finantsprognooside realistlikkus ja ettevõtlushuubi prognoositav

jätkusuutlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on finantsprognoosides näidatud kulud ja

tulud põhjendatud, kuivõrd on nad realistlikud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi

arenguga seotud plaanide realiseerumine. Eelistatakse projekte, kus ettevõtlushuubi

pikaajalise jätkusuutliku toimimise tõenäosus on suur.  Teine alamkriteerium kaaluga 25% teise hindamiskriteeriumi hindest on kavandatavate

tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on

plaanitud tegevused ja nende maksumus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast,

kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik on

projekti tähtajaks elluviimine. Eelistatakse projekte, mille puhul plaanitud tegevused on

asjakohased ja projekti tähtaegse elluviimise tõenäosus on suur.

 Kolmas alamkriteerium kaaluga 25% teise hindamiskriteeriumi hindest on projekti

majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb huubi toetus projekti

raames loodava ühe töötegemise koha kohta. Eelistatakse projekte, kus toetuse suurus

loodava täiendava töötegemise koha kohta on madalam. Juhul kui ettevõtlushuubi

täiendavaid töötegemise kohti projekti raames ei lisandu, on alamkriteeriumi hindeks 0.

21

Riigiasutuste taotluste kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult

ellu viia, mis moodustab 20% taotluse koondhindest ja kujuneb kahe alamkriteeriumi kaalutud

keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 50% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest on

ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd

pühendunud on projektiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal olemas teadmised

ja kogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on komplekteeritud

ettevõtlushuubi personal ja kuidas on määratletud nende tööülesanded. Eelistatakes

projekte, mille puhul projektiga seotud meeskonna pühendumus ja kompetents on suur.  Teine alamkriteerium kaaluga 50% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest on vajalike

ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas projekti

elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või kuivõrd

on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad ressursid tekitada. Eelistatakse projekte,

mille puhul on taotlejal vajalikud ressursid projekti elluviimiseks.

Riigiasutuste taotluste neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud

arenguga, innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamise

edendamisega ning koostööga teadus- ja arendusasutustega, mis moodustab 10% taotluse

koondhindest ja kujuneb nelja alamkriteeriumi kaalutud keskmise hinde põhjal.

 Esimene alamkriteerium kaaluga 20% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti

mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse kas projekt viiakse ellu

mõne linnalise asustusüksuse vahetus naabruses asuvas asustusüksuses või mõnes kaugemas

asustusüksuses maapiirkonnas. Eelistatakse projekte, mis viiakse ellu kaugemal suurtest

keskustest.

 Teine alamkriteerium kaaluga 20% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti seos

regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga. Selle alamkriteeriumi puhul hinnatakse, kas

projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023“ nimetatud vähemalt ühes

regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Põlva, Võru ja

Valga maakond Kagu-Eestis. Eelistatakse projekte, mis viiakse ellu Kagu-Eestis ja Ida-

Virumaaal.

 Kolmas alamkriteerium kaaluga 40% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti

seos innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamise edendamisega

maapiirkonnas. Selle alamkriteeriumi puhul hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubi

kontseptsioon, fookus ja äriplaan suunatud innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuenduslike

tehnoloogiatega seotud ettevõtluse edendamisele. Eelistatakse projekte, mille puhul

ettevõtlushuub on orienteeritud innovatsiooni, infotehnoloogia ja uuenduslike tehnoloogiate

rakendamisega seotud ettevõtluse edendamisele.

 Neljas alamkriteerium kaaluga 20% neljanda hindamiskriteeriumi hindest on projekti

raames plaanitav koostöö teadus- ja arendusasutustega. Hindamisel arvestatakse kuivõrd on

taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi asukatele võimalusi koostööks

teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega. Eelistatakse projekte, mille puhul on

taotlejal plaan ja potentsiaal pakkuda asukatele võimalusi koostööks teadus- ja

arendusasutustega

Lõpliku seisukoha hindamiskriteeriumite hinnete osas kujundab hindamiskomisjon kõiki

asjaolusid koosmõjus hinnates.

Eelnõu § 23 lõike 14 kohaselt leitakse nelja hindamiskriteeriumi hinde põhjal kaalutud

keskmise hinde meetodil taotluse koondhinne. Kaalutud keskmise koondhinde saamiseks

korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne tema osakaaluga ning saadud korrutiste tulemused

liidetakse. Kaalutud keskmine koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma ilma

ümardamata.

22

Valem koondhinde leidmiseks: taotluse koondhinne = (esimese hindamiskriteeriumi hinne x

esimese hindamiskriteeriumi osakaal) + (teise hindamiskriteeriumi hinne x teise

hindamiskriteeriumi osakaal) + (kolmanda hindamiskriteeriumi hinne x kolmanda

hindamiskriteeriumi osakaal) + (neljanda hindamiskriteeriumi hinne x neljanda

hindamiskriteeriumi osakaal).

Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui on täidetud hindamiskriteeriumite miinimumnõue.

Eelnõu § 23 lõike 15 kohaselt on hindamiskriteeriumite miinimumnõue täidetud, kui taotluse

koondhinne on vähemalt 1,50 ja kolme esimese hindamiskriteeriumi hinded on kõik vähemalt

1,50.

Eelnõu § 24 sätestab, kuidas toimub huubi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab

PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele

kuluvat aega.

PRIA saab teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei

ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, vähendades huubi toetuse

summat mitteabikõlblike kulude võrra.

Kui nõuetekohase taotluse rahuldamiseks vajalik summa ületab huubi toetuseks ettenähtud

vahendeid, saab PRIA vähendada summat ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks.

Seda saab teha ainult taotleja nõusolekul ning tingimusel, et projekt viiakse ellu ja oodatavad

tulemused saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus huubi toetuse vähendamisega, teeb PRIA

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

PRIA teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates huubi toetuse taotluste esitamise

päevast. Kui taotluse menetlemise käigus avastatakse taotluses kõrvaldatavaid puudusi, ilmseid

ebatäpsusi või kui tekib küsimusi, mis vajavad selgitusi, määrab PRIA taotlejale puuduste

kõrvaldamiseks või küsimustele vastamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse

määratud tähtajaks, loetakse taotlus tähtaegsena esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks,

võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata.

Eelnõu § 25 sätestab taristu toetuse ja huubi toetuse raames projekti elluviimise ja kestuse

nõuded.

Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja projekti ellu, sh täidab toetatava tegevuse

eesmärgi ja saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti oodatavad tulemused,

ning võtab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Toetuse saaja võib taotleda projekti elluviimise tähtaja pikendamist ELÜPS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel. PRIA võib taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja algatusel muuta ja määrata

täiendava tähtaja projekti elluviimiseks üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt

kavandatud tegevus viiakse täies ulatuses ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja

toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik

toetuse taotlemisel ette näha. PRIA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

23

muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või projekti

lõpule viimise olulises ulatuses.

Eelnõu § 25 lõike 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja

kasutada seda sihipäraselt taristu toetuse saamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA

poolt viimase taristu toetusosa maksmisest või huubi toetuse saamise korral vähemalt viis aastat

arvates PRIA poolt viimase huubi toetusosa väljamaksmisest (edaspidi koos sihipärase

kasutamise periood).

Eelnõu § 26 sätestab ostumenetluse korraldamise.

Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on

100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja enne projekti elluviimisega alustamist

korraldama tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks

ostumenetluse riigihangete registris.

Eelnõu § 26 lõikes 2 on toodud nõuded, millele ostumenetluse korraldamine peab vastama.

Üles on loetletud info, mis peab kajastuma riigihangete registri ostuteates. Selleks infoks on

vastava töö, teenuse või vara kirjeldus, tehnilised andmed, hinnapakkumuste

valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev.

Eelnõu § 26 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab hinnapakkumus sisaldama toetuse saaja nime,

hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva

ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga

maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi

andmeid ehitise kohta:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatise kulu, aluse-

ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitustööde hinnapakkumuse vormi avaldab PRIA oma veebilehel.

Eelnõu § 26 lõike 6 kohaselt võib toetuse saaja loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud. Näiteks juhul, kui turul puudub

asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus ehk näiteks kui konkreetset teenust

konkreetses asukohas saab eksklusiivselt ainult üks pakkuja pakkuda.

Eelnõu § 26 lõike 7 kohaselt ei või tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt

koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks jagada osadeks, et vältida ostumenetluse

läbiviimist riigihangete registris. Töö või teenuse või ostetava vara osadeks jagamine on

võimalik ainult objektiivsetel põhjustel õigustatud juhtudel.

Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 27 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh

24

võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara

kohapeal; teavitama PRIA-t projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist

takistavast asjaolust, näiteks pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevusega seotud

vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRD

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2022/1299 sätestatud nõuete kohasel – minimaalselt on seda võimalik

teha toetuse saaja ametlikul veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti

sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse

eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile EL-ilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse

avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000 eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud

tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline

kuva, millel tõstetakse esile EL-ilt saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi.

Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

Eelnõu § 27 lõike 2 kohaselt esitab huubi toetuse saaja seiret või hindamist tegeva isiku või

asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed.

Sellisteks andmeteks on kalendriaastas ettevõtlushuubi poolt pakutavaid teenuseid kasutanud

ettevõtjate arv peamiste teenuste kaupa.

Eelnõu § 27 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni

vastama järgmistele nõuetele:

– tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on

väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise

ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud

summas;

– tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372,

373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;

– ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest või

muud tagastamatut riigiabi;

– tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Eelnõu § 27 lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja vastama kuni sihipärase kasutamise perioodi

lõpuni järgmistele nõuetele:

– tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole

kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Eelpool toodud lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded annavad kindluse, et toetuse saaja on

jätkusuutlik ning et ta jätkab projekti elluviimist vähemalt kuni sihipärase kasutamise perioodi

lõpuni.

Eelnõu § 27 lõike 5 kohaselt peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või

ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused. Näiteks peab toetuse abil ehitise

ehitamise korral hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kasutusluba või

ehitise kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

Ehitise kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis vastab ehitise kohta

ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

9 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu

toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT

L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

25

Eelnõu § 28 sätestab nõuded maksetaotlusele.

Eelnõu § 28 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu maksetaotluse koos lõikes 2 toodud täiendava teabega.

Riigihankekohuslasest taotleja lisab ellu viidud tegevusega seotud riigihanke dokumendid, kui

need ei ole riigihangete registrist kättesaadavad ja kui neid dokumente ei ole varem PRIAle

esitatud.

Eelnõu § 28 lõikes 2 on loetletud andmed, mis peavad maksetaotlusel vähemalt sätestatud

olema. PRIA-l on õigus kindluse saavutamiseks küsida täiendavaid dokumente taotluse

rahuldamise otsuses fikseeritud oodatavate tulemuste saavutamise tõenduseks.

Eelnõu § 28 lõikes 3 on loetletud maksetaotlusega koos esitatavad dokumendid.

Maksetaotluste hulga ega esitamise sageduse kohta jäika piirangut ei seata, eeldades et toetuse

saaja lähtub maksetaotluste esitamisel mõistlikkuse põhimõtetest. Mõistlikuks saab pidada

maksetaotluse esitamist kord kvartalis.

Eelnõu §-d 29 ja 30 sätestavad, kuidas toimub toetuse maksmine.

PRIA kontrollib maksetaotluses esitatud andmete õigsust ning vastavust taotluse rahuldamise

otsuses sätestatule. Toetus makstakse välja üksnes tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamiseks.

Kui tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid

toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades

vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest.

PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda

toetuse saaja arvelduskontole 25 tööpäeva jooksul alates nõuetekohaste dokumentide

esitamisest ja toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Eelnõu § 31 sätestab, kui kaua säilitab PRIA projektiga seotud dokumente. Nõue tuleneb

komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 6 lõikest 3, mille kohaselt säilitavad liikmesriigid

vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat alates abi andmise

kuupäevast.

Eelnõu § 32 kohaselt teavitab PRIA toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud korras. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete

töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe

ühelainsal veebisaidil. Eestis on selleks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul

toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui

makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

26

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk

1–78);

4) komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81);

5) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrus avaldab positiivset mõju majandusele, ettevõtjate konkurentsivõimele ja tööhõivele.

Taristu toetus annab maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele võimaluse kohaliku

ettevõtlustaristuga seotud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja loob eeldused uudse tehnoloogia

kasutusele võtmiseks, tootmismahtude kasvatamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

Huubi toetus loob eeldused ettevõtluskeskkonna arengule olulist mõju avaldavate

ettevõtlusinkubaatorite, koostöötamiskeskuste, innovatsioonikeskuste ja teiste

ettevõtlushuubide käivitamiseks ja nende poolt pakutava konkurentsivõime kasvu soodustava

kaasaegse ettevõtluskeskkonna kättesaadavaks tegemiseks maapiirkonnas tegutsevatele

ettevõtjatele.

Toetuse laiem eesmärk on edendada tööhõivet, majanduskasvu ja ettevõtluskeskkonna arengut

maapiirkonnas ning tõsta nii maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate kui tervikuna maapiirkonna

elu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet.

Määrus avaldab positiivset mõju tasakaalustatud regionaalarengule. Taotluste rahuldamisel

arvestatakse projektide seost regionaalse arengu tegevuskavas esile tõstetud kahe suuremate

regionaalse arengu väljakutsetega piirkonnaga, milleks on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning

ettevõtluskeskkonna arengule kaugemal suurtest keskustest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetust rahastatakse EAFRD-st ja riigieelarvest kokku 15 000 000 euroga, millest 9 000 000

eurot on EAFRD osalus ja 6 000 000 eurot on Eesti riigieelarve osalus, mis on planeeritud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.

Eeldatavalt jaguneb toetuse eelarve järgmiselt: taristu toetus 10 000 000 eurot ja huubi toetus

5 000 000 eurot.

27

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu väljatöötamisele eelnesid kaasamiskohtumised maakondades, millest võtsid osa

ettevõtjad ning maakondlike arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste ja LEADER kohalike

tegevusrühmade esindajad.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks

PRIA-le.