Eesti seisukohad 12. - 13. juunil 2025 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

04.06.2025 nr 5-1/29-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. juunil 2025. a

istungil (siseküsimused)

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. juunil 2025. a istungil

(siseküsimused).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. juunil 2025. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. juunil 2025. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu seletuskiri.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

5. juuni 2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. juuni 2025.

a istungil (siseküsimused)

1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. juuni 2025. a istungil:

Ukraina põgenike õiguslik seisund tulevikus

1.1 Eesti toetab ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2027. aasta märtsini, et

tagada Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine. Ajutise kaitse kohaldamisest

väljumise strateegia puhul peame oluliseks koordineeritud Euroopa Liidu ülest lähenemist, et

vältida ulatuslikku teisest rännet liikmesriikide vahel. Toetame muudel alustel tähtajalise

elamisloa taotlemise võimaldamist juba ajutise kaitse direktiivi rakendamise ajal. Samuti on

vajalik EL koordinatsioon ja koostöö Ukrainaga sõjapõgenike toetamisel nende kodumaale

naasmise korraldamisel, kui tekivad võimalused ohutuks naasmiseks.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 12. – 13.

juunil 2025 (siseküsimused)

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministrite

istung toimub 13. juunil 2025. aastal Luksemburgis. Eestit esindab JSK istungil siseminister

Igor Taro.

13. juunil toimuval JSK nõukogu siseküsimuste päeval keskendutakse järgmistele teemadele:

i) Schengeni ala toimepidevus; ii) koostalitlusvõime rakendamine; iii) määruse eelnõu

võitlusest laste seksuaalse väärkohtlemisega veebis; iv) EL-i varjupaiga- ja rändepaketi

rakendamise tulevik, tagasisaatmiste tõhustamine ning Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse

staatuse pikendamine; v) Euroopa sisejulgeolekustrateegia; vi) juurdepääs sideandmetele; vii)

geopoliitilise olukorra mõju EL-i sisejulgeolekule ning ohtude maandamine; ning viii) raske ja

organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse (EMPACT) 2026-2029 tsükli järeldused.

Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, piirivalve- ja

rändeosakond, sisejulgeolekuosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning Eesti alalise esinduse

EL juures erialadiplomaadid Birgit Paal ([email protected]) ja Rando Käsper

([email protected]).

1. Schengeni ala toimimine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: päevakorrapunkti esimeses pooles tutvustab Euroopa

Komisjon 2025. aasta Schengeni olukorra raporti sisu. Sellele järgneb mõttevahetus, kus

ministrid saavad avaldada arvamust nii raportis sisalduvat kui ka EL Nõukogu eesistuja Poola

pakutud 2025.-2026. Schengeni tsükli prioriteetteemade üle.

Schengeni Nõukogu formaadi esimese päevakorrapunkti sissejuhatavas osas tutvustab Euroopa

Komisjon Schengengi 2025. aasta olukorra raporti sisu. Tegemist on iga-aastase Euroopa

Komisjoni avaldatava dokumendiga, mis käesoleval aastal on kantud muu hulgas 40 aasta

möödumisega Schengeni vaba liikumise ala loomisest (Schengeni leping allkirjastati 14. juunil

1985). Raport annab ülevaate 2024. aasta Schengeni alal vaba liikumise ja julgeoleku tagamise

nii peamistest strateegilistest saavutustest kui ka toob välja täiendavat tähelepanu vajavad

väljakutsed. Üheks raporti keskseks sõnumiks on, et Schengeni ala strateegilise kasu jätkamise

eeldusteks on pidevad investeeringud ning liikmesriikide jätkuv pühendumus poliitilisel,

õiguslikul ning operatiivsel tasandil.

2024. aastal võeti vastu järeldused Schengeni baromeetri – Komisjoni koostavatav perioodiline

ülevaade Schengeni ala arengutrendidest – skoobi täiendamise järeldused, laiendades analüüsi

kaheksale täiendavale valdkonnale andmelünkade täitmiseks. Eeldatakse, et uuendatud

baromeeter saab pakkuda suuremat tuge liikmesriikidele juba Schengeni 2025-2026 tsükli ajal.

Samuti loodi Belgia eesistumise ajal Schengeni kõrgemate ametnike kohtumiste formaat, mille

ülesandeks oli viia läbi tehnilise tasandi arutelusid akuutsetest probleemidest ning pakkuda

2

välja aruteluteemasid Schengeni Nõukogu istungite tarvis. Nende kohtumistega jätkatakse ka

edaspidi.

Samuti viidi 2024. aastal läbi Schengeni riiklik hindamine Horvaatia, Poola, Ungari, Tšehhi ja

Slovakkia kohta, mille eesmärgiks oli tuvastada piirihalduse kitsaskohti ning

arengupotentsiaali. Lisaks jälgis Euroopa Komisjon vajalike paranduste sisseviimist Kreeka,

Iirimaa ja Taani puhul. 2024. aasta veebruaris teostati ka pistelisi kontrolle Saksamaa, Poola ja

Hispaania saatkondades Mumbais, Indias, et tuvastada võimalikke nõrkusi või protseduurilisi

nõrkusi.

Euroopa Komisjon viis 2024. aastal läbi analüüsi seoses 30. septembril 2022 väljastatud juhiste

rakendamisega, mis puudutavad Schengengi viisade väljastamist Venemaa kodanikele.

Üldjoontes on toimunud langus viisade väljastamises võrreldes Venemaa agressioonisõja eelse

perioodiga: kui 2019. aastal väljastasid liikmesriigid umbes 4 000 000 viisat Venemaa

kodanikele, siis 2023. aastal langes see arv 500 000-ni. Samas on suureks murekohaks endiselt

liikmesriikide erinevad lähenemised Venemaa kodanike lubamisele Schengeni alale: on riike,

kes viisasid ei väljasta, ning on riike, kes taolisi piiranguid seadnud ei ole. Seetõttu soovitakse

jõuda tugevama lähenemiste ühtlustamiseni liikmesriikide vahel Venemaa kodanike viisade

küsimuses.

2024. aastal viidi läbi ka Schengeni temaatiline hindamine, mis seekord keskendus

tagasisaatmiste tõhustamisele. Hindamise käigus tuvastati kolm peamist nõrkust: i)

riskianalüüside puudumine, mis aitaks liikmesriikide õiguskaitseasutustel valmistuda

ennetavalt suurteks tagasisaatmiste mahtudeks; ii) õiguslikud puudujäägid tõhusa ja kiire

menetlusprotsessi toetamiseks (nt vaiete esitamise süsteem; isikutuvastus; tagasipöördumise

kohustuse täitmise seire); ning iii) tagasisaatmisteavituste tõhus rakendamine Schengengi

infosüsteemis. Samas on tagasisaatmiste puhul märgata väikest positiivset trendi: 2024. aastal

tõusis edukate tagasisaatmiste määr 12% võrra võrreldes 2023. aastal, moodustades kokku

123 400 edukalt täideviidud otsust suuresti tänu Frontexi toele. Samuti suurenesid ka

vabatahtlike tagasipöördumiste määr: 64% 2024. aastal võrreldes 56% 2023. aastal. Paraku

vaatamata positiivsele trendile on tagasisaatmiste tõhusus Schengeni alal ja EL-is võrdlemisi

madal, mille tõttu on vajalik eelmainitud kitsaskohtade leevendamine.

Raport sisaldab ka Euroopa Komisjoni ettepanekut Schengeni tsükli prioriteetideks. Esiteks,

Schengeni juhtimisraamistiku konsolideerimine ja poliitikate koordineerimine, mis võimaldaks

läheneda väljakutsetele struktuurselt, rakendades leevendusmeetmeid ühiselt ja jagades

vastutust nende eest. EL-i tasandil tähendaks see struktuurse raamistiku loomist, mis

võimaldaks paremini seirata prioriteetide rakendamist. Selles valdkonnas kavatseb Euroopa

Komisjon töötada lähedaselt EL Nõukogu eesistujariigiga. Liimesriikide tasandil tähendaks

antud konsolideerimine siseriikliku koordineerimise parandamist vastutavate asutuste vahel.

Teiseks, sisejulgeoleku tagamine läbi tõhusama politseikoostöö liikmesriikide vahel.

Kolmandaks, digitaliseerimise hoogustamine, mis võimaldaks rakendada paremat kaitset nii ala

sise- kui ka välispiiridel. Liikmesriikidel siinpuhul eeldatakse kiiret ja tõhusat lähenemist

suuremahuliste IT-süsteemide rakendamisel.

3

Eesti võtab esitatud info teadmiseks.

Päevakorrapunkti teises pooles toimub arvamuste vahetus Schengeni Nõukogu 2025-2026

tsükli prioriteetide üle. Seletuskirja koostamise ajal on EL Nõukogu eesistuja Poola pakutud

prioriteetteemadeks alljärgnevad: i) digitaliseerimise kiirendamine ja suuremahuliste IT-

süsteemide valmisoleku edendamine (üksikasjalikumalt koostalitlusvõime päevakorrapunkti

all); ii) välispiiri turvalisuse ja tagasisaatmiste tõhususe suurendamine; ning iii) Schengeni

siseturvalisuse suurendamine, tagades isikute vaba liikumise sisepiirikontrollideta Schengeni

alal. Kuivõrd EL-i liikmesriikide siseministrite arutelu ettevalmistavatel kohtumistel ei ole

leitud liikmesriikidele sobivat kompromissi sisepiirkontrollide teemal jätkub kokkuleppe

otsimine 4. juunil 2025 toimuval arutelul COREPER II tasandil.

Eesti põhisõnumid:

Eesti jaoks on tõrgeteta Schengeni toimimine olnud alati prioriteet, mistõttu toetame järgmise

tsükli raames ajutiste ja / või ebaproportsionaalsete piirikontrollide kehtestamise arutamist.

Välispiiririigina on oluline jätkata idapiiri ehk EL-i välispiiri tugevdamist. Oluline tagada

Schengeni ala toimepidevus ning arendada seda viisil, mis suudaks tõhusalt vastata praeguse

ebastabiilse geopoliitiliste olukorra väljakutsetele. Seetõttu on oluline süvitsi analüüsida

Schengengi ala väljakutseid ning pakkuda neile konkreetseid ja praktiliselt teostatavaid

lahendusi. Eesti toetab võimalikult kiiret ja toimivat Schengeni ala digitaliseerimist, mis

võimaldaks võtta kasutusele suuremahulisi piiriüleseid IT-süsteeme ja käivitada nende

koostalitlusvõimet.

Eesti vaatest on tagasisaatmiste tõhustamine samuti oluline prioriteet tagamaks Schengeni ala

turvalisust ja toimepidevust ning EL-i rändepoliitika usaldusväärsust. Eesti toetab

tagasisaatmise õigusraamistiku ajakohastamist, kuid peab oluliseks, et liikmesriikidele säilib

piisav paindlikkus riigisiseste menetluste ja infosüsteemide kujundamisel. Uue tagasisaatmise

infosüsteemi loomise asemel tuleks pigem kasutada paremini ära Schengeni infosüsteemi

(SIS) funktsionaalsust, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel sisestada SIS hoiatusteade isiku

kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus. See on juba praegu väga oluline meede

liikmesriikide vahelise koostöö edendamisel isikute tagasisaatmisel.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad tagasisaatmiste määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud 8.05.2025.

aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 23.05.2025. aastal Riigikogu ELAKi istungil).

2. Koostalitlusvõime rakendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Poola teeb ülevaate viimastest

arengutest suuremahuliste piiriüleste IT süsteemide koostalitlusvõime rakendamisest.

4

Ajavahemikus 2017–2018 on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kiitnud heaks mitmed EL-i

üleste suuremahuliste infosüsteemide määrused, mis on suunatud piiri- ja rändehalduse ning

sisejulgeoleku parandamisele. Nende süsteemide sekka kuuluvad ajakohastatud Schengeni

infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem

(Eurodac), riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES), EL-i reisiinfo- ja lubade süsteem

(ETIAS), ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ja Euroopa karistusregistrite andmete

vahetamise süsteem (ECRIS-TCN). Süsteemide arendamiseks ja õigeaegseks kasutuselevõtuks

eraldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele sihtotstarbelist raha.

Vastavalt eu-LISA 2023. aasta oktoobri JSK nõukogule esitatud uue infosüsteemide

rakendamise ajakavale pidi infosüsteemide käivitamise ja koostalitlusvõime rakendamine

toimuma nelja lainena: I laine 2024. aasta III-IV kvartal (EES-i käivitamine), II laine 2025.

aasta I-II kvartal (ETIAS-e käivitamine, et tagada kiirem EL reisijainfo vahetus), III laine 2025.

aasta II-III kvartal (ECRIS-TCN rakendamine liikmesriikide justiitskoostöö tõhustamiseks)

ning IV laine 2026. aasta III-IV kvartal (koostalitlusvõime arhitektuuri tehnilise rakendamine).

Kahjuks ei ole õnnestunud planeeritud ajakavas püsida seoses tsentraalsete ning osade

liikmesriikide arenduste hilinemisega eelkõige EES osas mis omakorda on mõjutanud

järgnevate infosüsteemide juurutamise ajakava. Samuti tuli 2024 aasta lõpus Euroopa Komisjon

välja ettepanekuga EES-i järkjärguliseks kasutuselevõtmiseks maandamaks EES

rakendamisega seotud riske.

Seoses sellega ning eu-LISA Haldusnõukogu 2025. aasta veebruari erakorralisel kohtumisel

esitati ettepanek uuendada ajakava võttes arvesse alljärgnevat:

 EES-i kasutuselevõtt 2025. aasta oktoobris;

 Saavutada ECRIS-TCN tehniline valmisolek 2025. aasta neljandas kvartalis.

 Juurutada uuendatud EURODAC 2026. aasta juunis, mis on olulisim osa rändepaketi

infosüsteemidest;

 ETIAS kasutuselevõtt on kavandatud alles 2026. aasta neljandas kvartalis vältimaks

riske Eurodac kasutuselevõtu tähtajale.

Vahemikku 2027-2028 on kavandatud ülejäänud koostalitlusvõime arhitektuuri komponentide

juurutamine ning konkreetsemad tähtajad täpsustatakse 2025. aasta sügisel.

Esimesed koostalitlusvõime komponendid (eelkõige jagatud biomeetria teenus – sBMS)

rakendusid peale VIS4EES õnnestunud rakendumist 19. mail 2025 ning täiendavalt suureneb

nende kasutuselevõtt juba 2025. aasta oktoobris seoses EES kasutuselevõtuga. Eesti on püsinud

vajalike arendustega graafikus ning on valmis rakendama EES-i tervikuna 2025. aasta

oktoobris.

Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

5

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

3. Määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks ja tõkestamiseks veebis

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Poola esitab eduaruande

määruse eelnõu menetlemise hetkeseisust.

Euroopa Komisjon esitas määruse ettepaneku 11. mail 2022, millega sooviti kehtestada

eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (edaspidi CSAM).

Kahjuks ei suudetud vahepealsel perioodil saavutada kõigile liikmesriikidele sobivat

kompromissi. Kõige lähemal kompromissile on oldud Belgia ja Ungari eesistumiste ajal, kuid

piisavat toetud siiski ettepanek saanud ei ole. Liikmesriigid on jagunenud kahte leeri, need kes

toetavad võimalikult laia kohaldamisala ning on see juures nõus suurema privaatsusõiguse

riivega ja teiselt poolt need, kelle jaoks privaatsusõiguse tagamine on prioriteetsem.

Praegune eesistuja Poola seadis üheks oma prioriteediks saavutada kõikidele osapooltele sobiv

kompromiss. Poola seisukohad selles teemas on suuresti sarnased Eesti seisukohtadele. Sellest

tulenevalt kitsendati ettepaneku reguleerimisala üksnes teadaolevale CSAM materjalile.

Mais 2025 jõudis Poola eesistuja järeldusele, et nende eesistumise ajal kompromissini jõuda

pole võimalik. Juuni siseministrite kohtumisel antakse ülevaade tehtud edusammudest ja

potentsiaalselt tutvustatakse võimalust ajutist regulatsiooni pikendada, mis praeguse seisuga

kehtib kuni aprillini 2026. Järgmisest neljast eesistujat 3 (Taani, Iirimaa ja Leedu) kuuluvad

nende liikmesriikide hulka, kes toetavad võimalikult laia kohaldamisalaga lahendust ning on

see juures nõus suurema privaatsusõiguse riivega.

Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad 19.-20.10.2023 EL JSK nõukogu istungil (heaks kiidetud 12.10.2023.

aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16.10.2023. aasta ELAKi istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

(heaks kiidetud 3.11.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 25.11.2023. aasta

ELAKi istungil);

 Eesti seisukohad 10. – 11. oktoobril 2024 toimunud EL justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil (heaks kiidetud 3.10.2024. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning

4.10.2024. aasta Riigikogu ELAKi istungil).

4. EL-i varjupaiga- ja rändepaketi rakendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL liikmesriikide siseministritele esitatakse ülevaade

EL varjupaiga- ja rändepaketi rakendamise hetkeseisust ning arengutest viimase 6 kuu jooksul.

6

Varjupaiga õigustiku reform toob kaasa märkimisväärse õigusruumi ja praktika

muutuse. Reformi eesmärgiks on varjupaigasüsteemi kuritarvitamise vältimine, EL ühtse

menetluse loomine, rändekriiside ära hoidmine ja vastastikune abistamine. Reform hõlmab 9

EL-i määrust ja 1 direktiivi, enam kui 20 Euroopa Komisjoni rakendusakti ning umbes 170 EL-

i Varjupaigaagentuuri kohustuslikku praktilist juhist ja tööriista. Eelmainitud määruste ja

direktiivi rakendamine toimub astmeliselt. Ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel

vastu võtmise raamistiku määrus jõustus 11. juunil 2024. aastal ning rakendus tavalises korras.

Ülejäänud 7 määrust ja 1 direktiiv jõustusid samuti 11. juunil 2024. aastal, kuid nende lõplikuks

rakendamistähtajaks on 2026. aasta juuni. Vaatamata sellele on osade sätete kohaldamisel

varasem tähtaeg. Näiteks määrustes ette nähtud pikaajaline varjupaiga- ja rändehalduse

strateegia ja kriisideks valmisoleku plaan tuli koostada 2025. aasta aprilliks. Euroopa

Komisjoni juhtimisel koostatakse EL ühtne rakenduskava, mille aluseks on liikmesriikide

rakenduskavad.

Eesti esitas 2024. aasta detsembris Euroopa Komisjonile tähtaegselt varjupaiga- ja

rändehalduse õigustiku reformi riikliku rakenduskava1 ning 2025. aasta aprillis EL-i

Varjupaigaametile riikliku kriisideks valmisoleku plaani. Riiklik rändestrateegia on hetkel

koostamisel ning selle esitamise tähtaeg on 12. juuni 2025. Eesti jaoks on rakendamisel

suurimateks väljakutseteks taustakontrolli ja piirimenetluse loomine, IT-arendused

integreeritud juhtumikorralduse tagamiseks ning varjupaiga- ja tagasisaatmiste tööprotsesside

tõhustamine. Samuti solidaarsusmehhanismi juurutamine, mille rakendamine algab 2026. aasta

juunist ja liikmesriikidelt oodatakse panustamise meetmete otsustamist 2025. a sügisel (kas

rahaline solidaarsus või ümberpaigutamine või kombinatsioon meetmetest2).

Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

5. Ukraina sõjapõgenike tulevane õiguslik staatus

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: päevakorrapunkti esimeses pooles soovitakse saada

siseministrite poliitiline nõusolek Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse staatuse kehtivuse

pikendamisest. Teises pooles tutvustab Euroopa Komisjon ettepanekut nõukogu soovituse kohta

ühtseks lähenemiseks ajutise kaitse rakendamisest väljumiseks.

1 Riikliku rakenduskava kokkuvõte on avalikult kättesaadav Siseministeeriumi kodulehel. 2 Eesti panus solidaarsusmehhanismi on võrdlemisi väike: 0,26% EL-i kogupanusest (arvutamisel kasutatakse

mudelit 50% SKT + 50% rahvaarv). Arvestades ELi solidaarsusmehhanismi rakendamiseks kokku lepitud

miinimumkünnist tähendaks see kas 79 rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmist abi vajavast liikmesriigist või

rahalist panust u 1,7 miljonit aastas või ekspertide saatmist, kui seda taotletakse või kombinatsiooni nendest

abistamismeetmetest. Vabariigi Valitsus teeb esimest korda otsuse solidaarsuspanuste kohta 2025. aasta sügisel.

7

Käesoleval JSK nõukogu istungil soovitakse saavutada poliitiline heakskiit ajutise kaitse

pikendamiseks Ukraina sõjapõgenikele 2027. aasta märtsini. Euroopa Komisjon avaldab

vastava eelnõu eeldatavasti 4. juunil 2025.

Ajutise kaitse staatus tuleneb ajutise kaitse direktiivist, mis on Eesti õigusesse üle võetud

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Ajutine kaitse on sõjapõgenike

kaitsmise EL erakorraline meede, mis võimaldab eriolukordades vältida rahvusvahelise kaitse

süsteemi ülekoormamist ja anda lühiajaline elamisluba suurele hulgale sõjapõgenikele

lihtsustatud korras. Pärast täiemahulist Venemaa agressioonisõja eskaleerumist Ukraina vastu

24. veebruaril 2022. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada direktiivist tulenev

ajutise kaitse mehhanism. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusele (EL) nr

2022/382, käivitati mehhanism esmakordselt 4. märtsil 2022. aastal. Ajutise kaitse staatus

võimaldab sõjapõgenikel kasutada ühtlustatud õigusi kõigis EL liikmesriikides, milleks on: i)

õigus elamisloale, ii) juurdepääs tööturule ja eluasemele, iii) sotsiaal- ja arstiabi saamine ning

iv) hariduse saamise võimaldamine. Mainitud staatuse omandanud Ukraina kodanikud saavad

EL liikmesriikide vahel vabalt liikuda ning valida EL liikmesriigi, kus soovivad kasutada ajutise

kaitsega seotud õigusi.

Hetkel on EL Nõukogu otsustanud ajutise kaitse pikendamise kuni 2026. aasta 4. märtsini.

Võttes arvesse tagasipöördumise võimatust kestva Vene agressioonisõja ja sellest tuleneva ohu

tõttu, on uue rakendusotsusega, mille ettepaneku lõplik tekst avaldatakse Euroopa Komisjoni

poolt 4. juunil 2025, kavas pikendada ajutist kaitset veel aastaks ehk kuni 2027. aasta märtsini.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut ajutise kaitse direktiivi rakendamise jätkamiseks

samasugustel tingimustel nagu varasemate rakendusotsuste puhul. Tulenevalt Nõukogu

otsusest (EL) 2022/382, kohaldatakse ajutist kaitset või selle pikendamist need Ukraina

kodanikud ja nende pereliikmed, kes elasid kuni 24. veebruarini 2022. aastani Ukrainas ja

lahkusid Ukrainast sõjalise konflikti tõttu alates 24. veebruarist 2022. Euroopa Komisjoni

tegevussuunistes ajutise kaitse tõlgendamisel on ette nähtud vaid üks ajutisest kaitsest välja

jätmise alus, milleks on mõjuv põhjus arvata, et isik on pannud toime rahuvastase kuriteo,

sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, ta on väljaspool vastuvõtvat liikmesriiki enne ajutist

kaitset saava isikuna sellesse liikmesriiki vastuvõtmist pannud toime raske mittepoliitilise

kuriteo või ta on leitud olevat süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes (artikkel

28). Seeläbi on liikmesriikidel on lubatud põgenikule ajutist kaitset mitte võimaldada, kui on

alust käsitada seda isikut ohuna vastuvõtva liikmesriigi julgeolekule või vastuvõtva liikmesriigi

ühiskonnale.

25. mai 2025 seisuga on Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel kokku 34 167

isikul (2,5% rahvaarvust). Kokku on alates täiemahulise sõja algusest Eestis esitatud 58 888

ajutise kaitse taotlust. Ajutise kaitse pikendamise taotluseid on 2025. aastal esitatud 4 092 ning

ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on 25. mai 2025 seisuga esitatud 8 713. EL-i ja Schengeni

ala riikides on arvestuslikult 4 666 876 aktiivset ajutise kaitse taotlust, kellest 4 516 836 on EL

8

liikmesriikides. Hetkel puuduvad indikaatorid, mis viitaksid sõjategevuse peatsele lõppemisele

ja ajutise kaitse vajaduse äralangemisele.

Reageerides liikmesriikide üleskutsele jätkata koordineeritud lähenemist Ukraina sõjapõgenike

abistamisel on Euroopa Komisjonil kavas avaldada 4. juunil 2025 ajutisest kaitsest väljumise

ettepanek (nõukogu soovituse eelnõu). Soovituse eesmärgiks on tagada pärast ajutise kaitse

lõppemist koordineeritum üleminek ajutiselt kaitselt muudele liikmesriikide siseriiklikus

õiguses sätestatud seaduslikele viibimise alustele; liikmesriikide tõhus infovahetus ja

infovahetus Ukrainaga ning meetmed, mis tagaks sõjapõgenikele võimaluse ohutult ja

vabatahtlikult naasta Ukrainasse. Ajutisest kaitsest väljumise soovituse ettepaneku arutelud

jätkuvad ka pärast käesolevat JSK nõukogu istungit.

Ajutise kaitse direktiivi kohaldamisest väljumise strateegiana eelistab Eesti tähtajalisi

elamislubasid (näiteks tähtajalised elamisload töötamiseks ja õppimiseks) ning ei poolda

pikaajalisi elamislubasid ega isikute rahvusvahelise kaitse menetlusse suunamist. Sarnaselt

teistele liikmesriikidele eelistab Eesti ajutise kaitse kohaldamisest väljumise strateegia puhul

koordineeritud ja ühtset EL-i lähenemist, mis aitaks vältida ulatuslikku teisest rännet ning

arvestaks Ukraina valitseva olukorra ja Ukraina sõjapõgenike vajadustega.

Eesti seisukoht:

Eesti toetab ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2027. aasta märtsini, et

tagada Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine. Ajutise kaitse

kohaldamisest väljumise strateegia puhul peame oluliseks koordineeritud Euroopa Liidu

ülest lähenemist, et vältida ulatuslikku teisest rännet liikmesriikide vahel. Toetame

muudel alustel tähtajalise elamisloa taotlemise võimaldamist juba ajutise kaitse direktiivi

rakendamise ajal. Samuti on vajalik EL koordinatsioon ja koostöö Ukrainaga

sõjapõgenike toetamisel nende kodumaale naasmise korraldamisel (kui tekivad

võimalused ohutuks naasmiseks).

6. Lõunaarutelu: tagasisaatmiste tõhustamine läbi koostöö kolmandate riikidega

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: ministrite lõunaarutelu raames soovib EL Nõukogu

eesistuja Poola vahetada mõtteid tagasisaatmiste tõhustamisest eelkõige läbi parema koostöö

kolmandate riikidega nende kodanike vastuvõtmise osas.

EL-i liikmesriikide siseministrite lõunaarutelu keskendub tagasisaatmiste tõhustamisele, mille

raames on võimalus anda tagasisidet nii 2025. aasta märtsis avaldatud tagasisaatmiste määruse

eelnõule kui vahetada mõtteid viisidest, kuidas edendada tagasivõtualast koostööd erinevate

EL-i tööriistade, eriti viisaeeskirja artikkel 25a senisest parema kasutamise abil. Kuna EL-i

üldine edukate tagasisaatmise määr on võrdlemisi madal (umbes 20%), tuleb leida viise nende

tõhustamiseks: hetkel töörühma arutelude tasandil olev tagasisaatmiste määruse eelnõu

kõrvaldab peamisi õiguslikke kitsaskohti, sel ajal kui tõhusam kolmandatele riikidele suunatu

tööriistade rakendamine võib suuremal määral motiveerida neid oma kodanikke tagasi võtma.

Selle puhul on EL-i oluliseks mõjutusvahendiks, viisa-, kaubandus- ning arenguabipoliitika,

mis võimaldavad luua soodsamaid tingimusi nende riikide jaoks, kes teevad aktiivsemat

koostööd, samal ajal karistades neid, kes koostööd ei tee (nn. rohkem rohkema eest põhimõte).

9

Eesti toetab nii tagasisaatmiste tõhustamist läbi EL-i õiguslike takistuste ja pudelikaelte

leevendamise kui ka läbi kolmandate riikide motiveerimise. Eesti seisukohti tagasisaatmiste

määruse eelnõu kohta kinnitati Vabariigi Valitsuse 8. mai istungil ning Riigikogu põhiseadus-

ning EL asjade komisjoni istungitel 20. ning 23. mail 2025. Nende raames toetas Eesti

tagasisaatmise mõiste laiendamist, kinnipidamise ja sissesõidukeelu kohaldamise tähtaegade

pikendamist ning tagasisaadetavale koostöökohustuse kehtestamist. Eesti peab samas oluliseks,

et liikmesriikidele säiliks piisav paindlikkus, et kujundada oma tagasisaatmis- ja

kohtumenetlusi vastavalt rändeolukorrale, sealhulgas võimaldades liikmesriigil luua

täiendavaid põgenemisohu, väljasaatmise või kinnipidamise aluseid ning näha ette mõistlikud

tähtajad asja läbivaatamiseks kohtus. Eesti ei toeta, et välismaalase, sh julgeolekuohtu kujutava

isiku väljasaatmine tuleb automaatselt tagasisaatmisotsuse vaidlustamise ajaks peatada. Eesti

leiab, et eelnõu reguleerimisalast peavad jääma välja normid, mis puudutavad kolmanda riigi

kodaniku väljasaatmist või väljaandmist karistusõiguse alusel.

Eesti toetab eelkõige juba olemasolevate mehhanismide maksimaalset kasutamist

kolmandate riikide motiveerimisel. Kuna oma kodanike tagasivõtmine on rahvusvahelisest

õigusest tulenev kohustus, on oluline kasutada kõiki meetmeid, et kolmas riik teeks koostööd,

sh isikute tuvastamisel ja dokumentide väljastamisel. Selleks toetame erinevate

poliitikavaldkondade kasutamist – viisa-, arenguabi-, kaubanduspoliitika – kolmandate riikide

koostööle motiveerimisel, rakendades „rohkem rohkema eest“ ja vastupidi põhimõtet.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad tagasisaatmiste määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud 8.05.2025.

aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 23.05.2025. aastal Riigikogu ELAKi istungil).

7. Euroopa sisejulgeoleku strateegia

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus Euroopa sisejulgeoleku strateegia

kohta.

19. detsembril 2024 toetas Euroopa Ülemkogu strateegilisi juhised õiguslikeks ja

operatiivseteks arenguteks Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta. Antud

raamdokument andis suuniseid EL-i poliitika kujundamiseks justiits- ja siseküsimuste

valdkonnas. Tõukudes Ülemkogu juhistest esitas Euroopa Komisjon 1. aprillil 2025 Euroopa

sisejulgeoleku strateegia ehk ProtectEU, milles toodi välja prioriteetsed eesmärgid ja

tegevused:

 Luua uus Euroopa sisejulgeolekualane juhtimisstruktuur;

 Ennetada julgeolekuohtusid läbi uuenduslike teabejagamisviiside ja

olukorrateadlikkuse tõstmise;

10

 Tugevdada õiguskaitseasutuste käsutuses olevaid õiguslikke tööriistu ning

sisejulgeolekuameteid üldiselt;

 Kasvatada vastupanuvõimet hübriidohtudele ning tugevdada julgeolekusuutlikkust;

 Kontrolli tugevdamine raske ja organiseeritud kuritegevuse üle;

 Võidelda terrorismi ja vägivaldse äärmuslusega;

 Kindlustada EL-i tugev roll rahvusvahelisel areenil julgeoleku valdkonnas.

Sisejulgeoleku strateegia on formuleeritud töötama koosmõjus teiste valdkondlike

strateegiatega nagu EL-i kriisivalmiduse strateegia, Euroopa kaitsevalmiduse 2030 valge

raamat ning 2025. aasta teises pooles välja tulev Euroopa demokraatia kaitse pakett. EL

Nõukogu eesistuja Poola kavandatud arutelus strateegias sätestatud prioriteetide üle on EL-i

liikmesriikide siseministritel võimalik avaldada arvamus eelmainitud eesmärkide ja tegevuste

kohta, samuti juhtida tähelepanu teemadele, millele ei ole strateegias tähelepanu pööratud ja

mis samuti vajaks kitsaskohtade leevendamist.

Eesti toetab sisejulgeoleku strateegias sätestatud strateegilisi prioriteete. Eesti erihuvi on

andmete säilitamise ja juurdepääsu reguleerimine, rahapesu vastase võitluse ja vara

konfiskeerimise võimekuste kasvatamine ning hübriidohtudele tähelepanu pööramine. Samuti

on Eesti vaatest oluline online-mõõtme horisontaalse loomusega ja sellest tulenevate

väljakutsetega arvestamine, kuna see avaldab mõju peaaegu kõigis organiseeritud kuritegevuse

ja sisejulgeolekut ohustavates tegevustes. Eesti rõhutab, et võimaliku vaherahu sõlmimine

Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel ei vähenda ohte ELi sisejulgeolekule Venemaa režiimi

poolt. Muuhulgas on vajalik ühiselt tõkestada Ukraina-vastases agressioonis osalenud Venemaa

Föderatsiooni (endistest) kombatantidest tulenev kuritegelik ja julgeolekuoht EL-i

liikmesriikidele.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2025. aasta istungil ja Riigikogu ELAKi 11.

veebruari 2025. a istungil).

8. Andmetele juurdepääs tõhusa õiguskaitse eesmärgil

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus õiguskaitseasutuste juurdepääsust

sideandmetele tõhusate uurimuste läbiviimise eesmärgil.

2023. aasta I poolel toimunud EL Nõukogu Rootsi eesistumise üks prioriteete oli leida lahendus

andmete säilitamise ja nendele juurdepääsu andmise küsimusele. Sellest tulenevalt kutsus EL

Nõukogu eesistuja Rootsi ellu kõrgetasemelise töörühma (ingl. k. High Level Group, lühend

HLG), kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu

11

Õiguskaitsekoolituse Amet, Europol, Eurojust, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa

Andmekaitseinspektor jt.

HLG töörühma alla loodi alamrühmad, mis koosnesid liikmesriikide ekspertidest. Kokku oli

kolm alarühma, mis jaotusid järgmiselt: i) andmete ligipääs teenusepakkuja juures; ii)

andmetele ligipääs inimese seadmes; ning iii) andmetele ligipääs vahendamisel (ingl. k.in

transit). Iga alamrühma teema juures arutati nii praktilisi kui juriidilisi probleemkohti. Pärast

Rootsi EL Nõukogu eesistumise lõppemist jätkas iga järgnev eesistujariik antud formaadiga,

viies läbi kaks plenaarkohtumist poolaastas, kuhu alamrühmade tulemustest aru anti. Lisaks

andis HLG ülevaateid jooksvalt EL sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele

(COSI), kus on Eesti esindajaks Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Rootsi, Hispaania ja Belgia EL Nõukogu eesistumise perioodi jooksul valmis töörühma töö

tulemusena 42-st soovitusest koosnev dokument. Soovitused on jaotatud kolme kategooriasse:

i) võimekuste tõstmine; ii) koostöö parandamine ja standardiseerimine; ning iii) õiguslikud

muudatused. Allmärkusena märgiti, et soovitused ei ole EL Nõukogu ega Euroopa Komisjoni

kokkulepitud seisukoht, vaid vastava töörühma (HLG) soovitused ja seisukohad. 29. – 30. mail

2024 toimunud EL sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele istungil avaldati

soovitustele kõrgemate ametnike tasemel toetust ning 13. – 14. juunil 2024 toimunud EL

justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kinnitasid esitatud soovitusi ka liikmesriikide

siseministreid.

Euroopa Komisjoni temaatiline lõppraport kiideti HLG töörühma poolt heaks 15. novembri

2024 plenaarkohtumisel. Samuti avaldati raportile toetust 27. novembril 2024

sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komitee (COSI) istungil. Ungari EL Nõukogu

eesistumise ajal koostati HLG tulemuste fikseerimiseks JSK nõukogu järeldused, mis kutsusid

Euroopa Komisjoni üles koostama teekaarti ja mõjuhinnangut 2025. aasta II kvartaliks. Sellele

peaksid omakorda järgnema vajalikud õiguslikud meetmed. 12.-13. detsembril 2024 toimunud

JSK istungil toimus siseministrite arutelu soovituste, lõppraporti ja JSK nõukogu järelduste

osas. Liikmesriigid avaldasid töörühma tulemustele ja edasistele sammudele toetust.

16. mail 2025 toimunud sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komitee (COSI) istungil

tutvustas EL Nõukogu eesistuja Poola lühiajalisi meetmeid, mille hulka kuulusid mh

digiekspertiisi tööriistade arendamine, litsentside jagamine, infovahetus ja teadmiste levitamine

ning koolituste pakkumine. Istungil jõuti järeldusele, et Euroopa Komisjon peab seadma

prioriteediks andmete säilitamise regulatsiooni loomise, mis on liikmesriikide vaatest igati

loogiline ja väga oluline samm. Täiendavalt rõhutati ka kommunikatsiooniplaani olulisust –

teemat, mida oli käsitletud juba alates viimasest HLG kohtumisest, eesmärgiga aidata

liikmesriikidel sõnumeid koordineerida. COSI kiitis heaks EL Nõukogu eesistuja Poola esitatud

lühiajalised meetmeid, mille osas nüüd soovitakse saada JSK nõukogu arvamust.

Eesti põhisõnumid:

Eesti peab vajalikuks luua EL-i taseme regulatsioon, mis sätestaks ühtsed reeglid sideandmete

säilitamisele ja juurdepääsule. Puuduliku õigusliku aluse ja arvukate Euroopa Kohtu (ECJ)

12

otsuste tulemusena on õiguskaitseasutused olukorras, kus on palju ebamäärasusi ja takistusi,

eriti õiguskaitseasutuste piiriülesele koostööle kuritegevuse ennetamisel ja uurimisel.

Toetame lühiajalisi meetmeid teabevahetuse ja digiekspertiisi arendamisel, kuid oleme jätkuvalt

seisukohal, et tõhus ja seaduslik juurdepääs andmetele eeldab tugevat EL-i tasandi andmete

säilitamise õigusraamistikku. Toetame ühtsete sõnumite kujundamist sideandmete olulisuse

kohta raske ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel ning leiame, et Europol ja Eurojust

sobivad hästi praktiliste näidete ja kommunikatsioonimaterjalide kogumiseks. Reaalsed

juhtumid aitavad selgitada andmetele juurdepääsu vajalikkust ja proportsionaalsust.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

9. Praeguse geopoliitilise olukorra mõju EL-i sisejulgeolekule

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Schengeni liikmesriikide siseministrid saavad ülevaate

akuutsetest mõjudest EL-i sisejulgeolekule Ukraina, Moldova ning Süüria kontekstis. Ülevaate

teevad EL Nõukogu eesistuja Poola ning EL-i terrorismivastase võitluse koordinaator Bartjan

Wegter.

Päevakorrapunkti näol on tegu formaadiga, mille algatas eelmine EL-i terrorismivastane

koordinaator Ilkka Salmi, keskendudes suuresti Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ja selle

mõjule EL-i sisejulgeolekule. Geopoliitilise olukorra mõju tõttu laiendas 2024. aasta veebruaris

valitud uus EL-i terrorismivastase võitluse koordinaator Bartjan Wegter ülevaate ka akuutsetele

kriisikolletele, milleks on hetkel lisaks Ukrainale ka Moldova ja Süüria.

Ukraina puhul on keskmes julgeolekualase koostöö edendamine EL-iga. Struktureeritud

dialoogi raames tuvastatakse ja maandatakse agressioonisõjast tulenevaid (hübriid-)ohte, mis

võivad kanduda EL-ile. Operatiivkoostööd tehakse neljas prioriteetses valdkonnas, milleks on:

i) piirivalve ja -haldus; ii) tulirelvade smugeldamise ja ebaseadusliku kasutamise ennetamine;

iii) vägivaldsed äärmuslased, kes võitlevad mõlemal pool rindejoont; iv) muud kerkivad

sisejulgeolekuriskid (nt keemiarelvad). Pidevas dialoogis Ukrainaga on mitmed EL-i

institutsioonid: EL Nõukogu eesistujariik, EL-i terrorismivastase võitluse koordinaator,

Euroopa Komisjon, EL-i välisteenistus, Europol, Frontex ning EL-i nõuadnemissioon Ukrainas

(EUAM). Suurimaid edusamme on saavutatud tulirelvade smugeldamise ja ebaseadusliku

kasutamise ennetamiseks: Ukraina liitub Europoli hallatava tulirelvade infovahetussüsteemiga,

samuti luuakse Ukrainas kontaktpunkt ebaseaduslike tulirelvade haldamise osas koostöös EL-i

ametitega. Samuti on Ukraina õiguskaitseasutused jagamas pidevalt infot Europoliga seoses

konfiskeeritud, varastatud ning kaotatud tulirelvadega ja droonidega, ennetamaks nende

smugeldamist liidu alale. Frontexi ametnikud on korraldanud koolitusi Ukraina

õiguskaitseasutustele eesmärgiga parendada nende suutlikkust tuvastada tulirelvade

smugeldamist ja väärkasutust ning tugevdada piirihaldust. Samuti on EUAM pakkumas

13

eksperttuge ja strateegilist nõu võitluses tulirelvade ebaseadusliku kasutamise, terrorismi ning

organiseeritud kuritegevusega. Kavas on ka EL-i tegevuskava väljatöötamine tulirelvade

smugeldamise piiramiseks pärast agressioonisõja lõppu, et maandada nende EL-i toomise riski.

Moldovale avaldab mõju Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning Venemaa katsed viia läbi

mõjutustegevus riigis eesmärgiga ühiskonda lõhestada. Lisaks on Moldova julgeoleku vaatest

nõrgaks kohaks Transnistria piirkond, kus siiani paiknevad Venemaa väed. EL ning selle

vastavad ametid on pakkumas Moldovale kui kandidaatriigile tuge eelkõige sisejulgeoleku ja

piirihalduse valdkondades läbi spetsialiseeritud infovahetuse formaadi (ingl. k. EU Support

Hub for Internal Security and Border Management). Alates 2022. aasta märtsist on Europol

saatnud ametnikke Moldovasse, et tugevdada piirikontrolli ning viia läbi ühiseid uurimusi

piiriüleste kuritegude puhul (nt küberkuritegevus, migrantide smugeldamine, tulirelvade ja

uimastite smugeldamine). EL-i missioon Moldovas (EUPM MD) on võtnud eesmärgiks

arendada Moldova kriisivalmidust, mis laieneb samuti võitlusele hübriidohtudega,

küberkuritegevusega ning valeinfo ja vaenuliku propaganda levikuga. Paraku avaldab olukord

Moldovas mõju EL-i sisejulgeoleku peamiselt läbi Venemaa mõjutustegevuse, mis on hetkel

eriti sihistatud 28. septembril 2025 toimuvatele Moldova parlamendivalimistele. Seetõttu on

EL, tuginedes ametlikule palvele Moldova valitsuselt, käivitanud hübriidrünnaku

kiirreageerimise võimekuse (ingl. k. Hybrid Rapid Response Team), mille eesmärgiks on aidata

Moldoval säilitada demokraatlike institutsioonide ja valimisteenistuse toimepidevust ning

võidelda väärinfo levikuga.

Süüria puhul on hetkel suurimaks väljakutseks olukord riigi kirdeosas, kus on võimalik

terrorismirühmituse Da’esh (või uute äärmuslikke rühmituste) taastekkeks. Samuti muudab

olukorda ebastabiilseks kõigi vangide vabastamine ning terroristide ja nende võitlusvõimeliste

toetajate vaba liikumine. See suurendab nende EL-i liikmesriikidesse imbumise riski. Samuti

on kitsaskohaks võimalik Ameerika Ühendriikide toetuse lõpetamine ja väljumine Süüria kirdes

paiknevate kinnipidamislaagrite ülalpidamisest. Siinkohal on vajalik EL-i ja liikmesriikide kiire

hinnang valmidusele täita võimalik tekkiv vaakum laagrite haldamisel ning Iraagist ja Süüriast

pärit isikute rehabiliteerimisel ühiskondadesse. EL jätkab strateegilist dialoogi Ameerika

Ühendriikidega ja teiste partneritega piirkonnas, samuti oli 20. mail 2025 toimunud EL

välisasjade nõukogu istungil lepitud kokku täiendavas 18 000 000 € suuruses kriisitoetuses,

eesmärgiga parandada Süüria kirdeosas asuvate kinnipidamislaagrite tingimusi. EL-i

sisejulgeoleku paremaks tagamiseks oleks vaja koordineeritud lähenemist ka laagrites olevate

isikute ja terroristide biomeetriliste andmete hankimiseks ja talletamiseks, et lisada neid

Schengeni infosüsteemi ning välistada julgeolekuohtu kandvate inimeste sisenemist liidu alale.

Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

10. Sisejulgeolekuohtude maandamine: Euroopa sisejulgeolekuametite hinnang

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL-i liikmesriikide siseministrid saavad

regulaarülevaate Poola julgeolekuasutustel viimase 6-kuu julgeolekuolukorra hinnangust.

Eesti võtab esitatud (piiratud juurdepääsuga) ülevaate teadmiseks.

14

11. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse koostööprogrammi EMPACT

2026-2029 tsükli järelduste vastuvõtmine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: järelduste heakskiitmine EMPACT 2026-2029 tsükli

kohta.

EL-i liikmesriikide siseministritele esitatakse heakskiitmiseks Euroopa multidistsiplinaarse

kuritegevuse vastu võitlemise platvormi (ingl. k. European Multidisciplinary Platform Against

Criminal Threat, lühend EMPACT) 2026-2029 tsükli järeldusi. EMPACT on loodud

koostööformaadina liikmesriikide vahel eesmärgiga võidelda raske ja organiseeritud

kuritegevusega. See tegutseb nelja-aastaste tsüklite põhjal: iga tsükli alguses viiakse läbi

ohuhindamine (ingl. k. EU Serious and Organised Crime Threat Assessment, lühend EU

SOCTA), mille raames tuvastatakse kõrge riskiga päevakajalisi ohte organiseeritud

kuritegevuse valdkonnas. SOCTA hinnang on aluseks JSK nõukogu prioriteetidele võitluses

kuritegevusega uues tsüklis.

Tuginedes viimasele SOCTA analüüsile on tuvastatud seitse prioriteetset valdkonda, millele

soovitakse järeldustest keskenduda EMPACT-i 2026-2029 tsüklis:

 Võitlus suure ohutasemega kuritegelike võrgustike ja isikutega;

 Kiirelt arvukuse poolelt kasvavad kuritegud veebis;

 Võitlus uimastite smugeldamise ja nendega kaubitsemisega;

 Migrantide smugeldamise ja inimkaubanduse ennetamine;

 Tulirelvi ja lõhkeainet kasutavad kuriteod;

 Keskkonnakuritegevus;

 Finants- ja majanduskuriteod.

Lisaks eelmainitud prioriteetsetele teemadele toob EL Nõukogu eesistuja Poola EMPACT-i

2026-2029 järeldustes välja, et EMPACT-i töö parandamiseks ja tõhususe suurendamiseks on

vajalik suurem rahastus ning EL-i ametite (st Frontex, Europol) ja valdkondlike võrgustike

suuremat kaasatust platvormi töösse. JSK nõukogu istungile esitatavad järeldused kiideti heaks

ametnike tasandil 16. mail 2025 toimunud EL-i sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise

komitee istungil, kus Eestit esindas Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep

Kaasik.

Eesti toetab järelduste vastuvõtmist.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).