Hr Igor Taro
Siseminister

j.juuni 2025
KIRJALIK KÜSIMUS
Alaealiste teadmata kadunuks jäämine

Lugupeetud siseminister

Viimastel aastatel on Eestis sagenenud juhtumid, kus alaealised isikud jäävad teadmata kadunuks. Ärevust tekitab nii juhtumite esinemissagedus kui ka see, kui vähe infot on avalikkusele teada, kuidas riiklikult sellistele olukordadele reageeritakse, millised üksused või süsteemid selle eest vastutavad ja kuivõrd kaasatakse kogukonda.
Eriti teravalt tõstatus see teema hiljuti seoses 13-aastase tüdruku kadumisega Tallinnas. Selliste olukordade puhul ei ole küsimus ainult reageerimiskiiruses, vaid ka süsteemses valmisolekus, läbipaistvuses ja vabatahtlike rolli määratlemises.
Palun Teil vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kui palju inimesi on viimase viie aasta jooksul Eestis ametlikult kadunuks kuulutatud? Kui suur osa neist on olnud alaealised?
2. Millised on peamised põhjused või tüüpilised olukorrad, mis viivad alaealiste kadumiseni?
3. Kas Eesti politseis või Siseministeeriumi haldusalas on spetsialiseeritud üksus, kes tegeleb alaealiste kadumistega? Kui ei ole, siis miks pole loodud ja kas on plaan seda luua?
4. Millised vabatahtlikud organisatsioonid on kaasatud alaealiste otsingutesse? Kas neil organisatsioonidel on riiklikult kehtestatud koolitused või pädevusnõuded ja kas riik toetab neid mingil viisil?
5. Kui kiiresti alustatakse otsingut pärast alaealise kadumise teavitust?
6. Kas Eestis on kasutusel Amber Alert-tüüpi süsteem või plaanitakse selle rakendamist?
7. Milliseid ennetustegevusi riik rakendab, et vähendada laste kadumisi? Kas koolidele ja vanematele on jagatud juhiseid riskide äratundmiseks ja reageerimiseks?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov
Riigikogu liige