Ettepanekud ja vastuväited riigihangete seaduse olulisematele muudatusettepanekutele

Hr Jürgen Ligi Teie: 19.05.2025 nr 12.2-1/2369-1 Pr Estella Põllu Meie: 04.06.2025 Rahandusministeerium [email protected]

Ettepanekud ja vastuväited riigihangete seaduse olulisematele muudatusettepanekutele

MM Grupp OÜ, mille Grupi ettevõtted (näiteks AS Postimees Grupp, Megameedia Grupp)

osalevad riigihangete menetlustel pakkujatena, edastab Grupi ettevõtete nimel seisukohad

riigihangete seaduses kavandatavatele olulisematele muudatusettepanekutele.

1. Asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla

rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda (RHS § 15)

Kavandatav muudatusettepanek eeldab RHS § 125 toodud lihtmenetluse korra muutmist, mis

tagaks lihthangete kõrval ka praeguste riigihangete sujuva ja läbipaistva menetluse. Kuivõrd

riigihankemenetlused on mahukamad ja rahaliselt suurema väärtusega, siis lihtmenetluse sätted ei

pruugi tagada hankijale kvaliteetse pakkumuse esitamist, läbipaistvat hankemenetluse läbiviimist

ning pakkujate konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

Probleemiks on lihthankele kohalduvad liiga lühikesed menetlustähtajad. RHS § 125 lg 4 kohaselt

ei või lihtmenetluse pakkumuste tähtaeg asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 10

päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva.

Juhime tähelepanu, et mida suuremad on hanke kogumaksumused (riikliku hanke määr), seda

põhjalikumaks ja keerukamaks reeglina läheb hankijalt oodatav pakkumise sisu. Hankija võib

lähtuda oma vajadusest pakkumised kiiresti kätte saada, kuid samas hinnatud ja kvaliteetteenust või

-tööd pakkuvad ettevõtjad ei pruugi lühikeste tähtaegade tõttu hankes üldse osaleda.

Arvestades riigihangete pakkumuste komplekssust ja mahukust, on teenuse hangete 10-päevane ja

ehitustööde hangete 15-päevane tähtaeg üldjuhul liiga lühike, et koostada kvaliteetne ja

läbimõeldud pakkumus.

Lühike pakkumuste esitamise tähtaeg võib anda eelise pakkuja(te)le, kes on olnud kaasatud hanke

ettevalmistuse protsessi (näiteks on osalenud ideekorjel) ning kelle kokkupuudet hankega ei pea

enam hankija kontrollima, mistõttu kaob ära ka RHS § 94 lg 4 p 7 tulenev kõrvaldamise alus.

Sarnaselt menetlustähtaegade lühendamisele ei ole aktsepteeritav keerukamate hangete puhul

kaebetähtaja lühendamine, kuna keerulisem hange nõuab kaebuse koostamiseks suuremat ja

aeganõudvamat panustamist.

Leiame, et vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamine peab jätkuma riigihangete puhul (tänased

riigihanke piirmääraga hanked) ka siis, kui siseriiklikele hangetel kohaldub lihtmenetlus, vt täpselt

punktis 3 toodud põhjendust.

2. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine (RHS § 95 lg 4)

Kavandatava muudatusettepanekuga ei nõustu.

Riigihangete seadus kaitseb hankijat ebaeetiliste ja piiratud võimekusega pakkujate eest. Hankija ei

pruugi hanget kokku pannes ette näha probleeme ja hankijat ennast kahjustavaid olukordi, mida

kavandatavad muudatused võivad soosima hakata. Need olukorrad ei puuduta üksnes hankijat

ennast, vaid mõjutavad paratamatult ausaid, vastutustundlike ja suutlikke ettevõtjaid, kes hanke

võitjana ühiskonnale täiendavaid väärtusi loovad.

Näiteks võib aset leida olukord, kus ebaausad ettevõtjad teenindavad riiklikke lepinguid. See

omakorda võib tuua kaasa üldise rahulolematuse või avaliku arvamuse, mis suurendab omakorda

halduskoormust. Piisab sellest, kui ühe hanke võidab ettevõte, kellel tegelikkuses esineb mõni RHS

§ 95 lg 4 toodud kõrvaldamise alus ja hanke kaotanud aus pakkuja toob selle avalikkuse ette.

Kokkuvõtvalt on hankijal raske teha valikut, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused valida ja

millised välja jätta. See omakorda loob ohu, et hankija ei rakenda ühtegi vabatahtlikku kõrvaldamise

alust. Avalike rahaliste vahendite suunamine ebaausasse või ebaeetilisse konkurentsi ei vasta

riigihangete põhimõtetele, kuid teisalt ei saa ka juhtumeid enam vaidlustada.

3. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimine vabatahtlikuks

allpool rahvusvahelist piirmäära (RHS § 115)

Kavandatava muudatusettepanekuga ei nõustu. Seadus kaitseb hankijat ja ausaid pakkujaid, kes

tegutsevad ärilistel eesmärkidel. Konkreetne säte kaitseb täna neid juhuseid, kus pakkuja esitab

pakkumise ebamõistlikult madalalt, sest eesmärk on tegelikult saada referents või täita hoopis mõni

muu mitteäriline eesmärk, mida hankija ei oska ette näha. Hankija ei pruugi heauskselt näha neid

varjatud eesmärke, mis paneb ettevõtjad ebaausasse konkurentsi. Ausa ja korraliku ettevõtja

võimalus hange võita kahaneb ning avalik raha suunatakse kasutusse valedel eesmärkidel, mis loob

ohu hanke läbikukkumiseks (pakkuja ei suuda hankelepingut täita). Lisaks võib RHS § 115

rakendamata jätmine luua korruptsiooniohu.

Lugupidamisega Kristel Volver Juhatuse liige

Hr Jürgen Ligi Teie: 19.05.2025 nr 12.2-1/2369-1 Pr Estella Põllu Meie: 04.06.2025 Rahandusministeerium [email protected]

Ettepanekud ja vastuväited riigihangete seaduse olulisematele muudatusettepanekutele

MM Grupp OÜ, mille Grupi ettevõtted (näiteks AS Postimees Grupp, Megameedia Grupp)

osalevad riigihangete menetlustel pakkujatena, edastab Grupi ettevõtete nimel seisukohad

riigihangete seaduses kavandatavatele olulisematele muudatusettepanekutele.

1. Asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla

rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda (RHS § 15)

Kavandatav muudatusettepanek eeldab RHS § 125 toodud lihtmenetluse korra muutmist, mis

tagaks lihthangete kõrval ka praeguste riigihangete sujuva ja läbipaistva menetluse. Kuivõrd

riigihankemenetlused on mahukamad ja rahaliselt suurema väärtusega, siis lihtmenetluse sätted ei

pruugi tagada hankijale kvaliteetse pakkumuse esitamist, läbipaistvat hankemenetluse läbiviimist

ning pakkujate konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

Probleemiks on lihthankele kohalduvad liiga lühikesed menetlustähtajad. RHS § 125 lg 4 kohaselt

ei või lihtmenetluse pakkumuste tähtaeg asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 10

päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva.

Juhime tähelepanu, et mida suuremad on hanke kogumaksumused (riikliku hanke määr), seda

põhjalikumaks ja keerukamaks reeglina läheb hankijalt oodatav pakkumise sisu. Hankija võib

lähtuda oma vajadusest pakkumised kiiresti kätte saada, kuid samas hinnatud ja kvaliteetteenust või

-tööd pakkuvad ettevõtjad ei pruugi lühikeste tähtaegade tõttu hankes üldse osaleda.

Arvestades riigihangete pakkumuste komplekssust ja mahukust, on teenuse hangete 10-päevane ja

ehitustööde hangete 15-päevane tähtaeg üldjuhul liiga lühike, et koostada kvaliteetne ja

läbimõeldud pakkumus.

Lühike pakkumuste esitamise tähtaeg võib anda eelise pakkuja(te)le, kes on olnud kaasatud hanke

ettevalmistuse protsessi (näiteks on osalenud ideekorjel) ning kelle kokkupuudet hankega ei pea

enam hankija kontrollima, mistõttu kaob ära ka RHS § 94 lg 4 p 7 tulenev kõrvaldamise alus.

Sarnaselt menetlustähtaegade lühendamisele ei ole aktsepteeritav keerukamate hangete puhul

kaebetähtaja lühendamine, kuna keerulisem hange nõuab kaebuse koostamiseks suuremat ja

aeganõudvamat panustamist.

Leiame, et vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamine peab jätkuma riigihangete puhul (tänased

riigihanke piirmääraga hanked) ka siis, kui siseriiklikele hangetel kohaldub lihtmenetlus, vt täpselt

punktis 3 toodud põhjendust.

2. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine (RHS § 95 lg 4)

Kavandatava muudatusettepanekuga ei nõustu.

Riigihangete seadus kaitseb hankijat ebaeetiliste ja piiratud võimekusega pakkujate eest. Hankija ei

pruugi hanget kokku pannes ette näha probleeme ja hankijat ennast kahjustavaid olukordi, mida

kavandatavad muudatused võivad soosima hakata. Need olukorrad ei puuduta üksnes hankijat

ennast, vaid mõjutavad paratamatult ausaid, vastutustundlike ja suutlikke ettevõtjaid, kes hanke

võitjana ühiskonnale täiendavaid väärtusi loovad.

Näiteks võib aset leida olukord, kus ebaausad ettevõtjad teenindavad riiklikke lepinguid. See

omakorda võib tuua kaasa üldise rahulolematuse või avaliku arvamuse, mis suurendab omakorda

halduskoormust. Piisab sellest, kui ühe hanke võidab ettevõte, kellel tegelikkuses esineb mõni RHS

§ 95 lg 4 toodud kõrvaldamise alus ja hanke kaotanud aus pakkuja toob selle avalikkuse ette.

Kokkuvõtvalt on hankijal raske teha valikut, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused valida ja

millised välja jätta. See omakorda loob ohu, et hankija ei rakenda ühtegi vabatahtlikku kõrvaldamise

alust. Avalike rahaliste vahendite suunamine ebaausasse või ebaeetilisse konkurentsi ei vasta

riigihangete põhimõtetele, kuid teisalt ei saa ka juhtumeid enam vaidlustada.

3. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimine vabatahtlikuks

allpool rahvusvahelist piirmäära (RHS § 115)

Kavandatava muudatusettepanekuga ei nõustu. Seadus kaitseb hankijat ja ausaid pakkujaid, kes

tegutsevad ärilistel eesmärkidel. Konkreetne säte kaitseb täna neid juhuseid, kus pakkuja esitab

pakkumise ebamõistlikult madalalt, sest eesmärk on tegelikult saada referents või täita hoopis mõni

muu mitteäriline eesmärk, mida hankija ei oska ette näha. Hankija ei pruugi heauskselt näha neid

varjatud eesmärke, mis paneb ettevõtjad ebaausasse konkurentsi. Ausa ja korraliku ettevõtja

võimalus hange võita kahaneb ning avalik raha suunatakse kasutusse valedel eesmärkidel, mis loob

ohu hanke läbikukkumiseks (pakkuja ei suuda hankelepingut täita). Lisaks võib RHS § 115

rakendamata jätmine luua korruptsiooniohu.

Lugupidamisega Kristel Volver Juhatuse liige