Transpordi tulemusvaldkonna 2024. a aruanne

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 105

Transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande

kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määruse nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise

kord“ § 16 lg 1 alusel.

1. Kinnitan tulemusvaldkonna „Transport“ 2024. aasta tulemusaruande ühistranspordi

programmi puudutavas osas (lisatud).

2. Avaldada punktis 1 nimetatud tulemusaruanne Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel.

Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: Transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruanne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022

Transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruanne

Regionaal- ja põllumajandusministri

(kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 105

Lisa

2

Sisukord

1. TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3

2. TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD 4

3. ARUANDEAASTA TULEMUSVALDKONNA EELARVE TÄITMINE (täieneb) 6

4. TULEMUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS 6

5. HINDAMISED JA TÕHUSTAMISKAVAD 12

6. TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM 13

6.1. Programmi üldinfo 13

6.2. Programmi mõõdikud 13

6.3. Programmi olukorra analüüs 16

6.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs 21

6.5. Programmi ja programmi tegevuste 2024.a. eelarve täitmine 25

7. ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM 27

7.1. Programmi üldinfo 27

7.2. Programmi mõõdikud 27

7.3. Programmi olukorra analüüs 28

7.5. Programmi tegevuste 2024. a. eelarve täitmine 29

8. Transpordi tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse 30

3

1. TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO

Tulemusvaldkond: Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Tulemus-

valdkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika

põhialused jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Transport  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–

2035 (edaspidi TLAK)1

 Meremajanduse valge raamat 2022–20352

 Riiklik Lennundusohutusprogramm3

 Liiklusohutusprogramm 2016–20254

 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–20285

 Riigiteede teehoiukava 2024–20276

 Veetee hoiukava 2023–20267

Transpordi konkurentsivõime ja

liikuvuse programm aastateks

2024–2027

Ühistranspordi programm

aastateks 2024–2027

Vastutajad: Kliimaministeerium

ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Transpordi tulemusvaldkonnas (tulemusvaldkonnad reorganiseeriti 2024. aastal ning uut jaotust

rakendatakse programmides ja tulemusaruandluses alates 2025. aastast) 8 on üks arengukava –

TLAK, mille eesmärke viidi 2024. aastal ellu kahe programmiga:

 Transpordi ja liikuvuse programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

 Ühistranspordi programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis

hõlmab siseriikliku ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi

programm viib suures osas ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus.

Üleriigiline ühendatud transport“.

1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 Lennuohutus | Transpordiamet 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm

5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Uueks tulemusvaldkonnaks on alates 2025. aastast „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mille eesmärke viiakse ellu kuue

programmiga (sh transpordi valdkonna senised kolm programmi).

4

2. TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD

Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2022 2023 2024 2024 2025 20359

Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena10

55 55 59 42 40 30

Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena11

367 395 483 12 309 302 187

Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga13

2437,94 kt CO2 ekv (2024.a

inventuurist 2022.a kohta)

2437,77 kt CO2 ekv (2025.a

inventuuris t 2023.a kohta)

- 2291,92 kt CO2

ekv

2231,18 kt CO2

ekv

1700 kt CO2 ekv

Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) Allikas: Kliimaministeerium

23 31 35 40 75 360

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga14

22% 16% 12% 24% 13% 40%

Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu Allikas: AS Tallinna Lennujaam

33 44 44 45 50 50

9 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti

2035“ mõõdik 10 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 11 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 12 Tegemist on prognoosiga. 2024. a andmed laekuvad 2025. aasta juuni teises pooles. 13 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK 14 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121

5

Mõõdikute täitmise analüüs:

„Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena“ Eesmärgiks seati, et

aastate 2022–2024 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte enam kui 42 inimest. Kolme aasta (2022–2024)

keskmisena hukkus 59 (piirarv 42) liiklejat. Eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse

tagamise osas täideti. 3-aasta keskmisena ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja

jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada.

1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2022–2024) keskmist liiklussurmade

arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata.

2. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute

vähendamise osas jääb saavutamata.

3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu vähenemise

osas seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus rakendatud tegevused ja olulise mõjuga tegevuste

rakendamise viibimine ei ole võimaldanud tagada vajalikku ohutuse taset ja mõjutada liiklejaid

riskikäitumisest loobuma.

Joonis 1. Liikluses hukkunud osalejate lõikes.

„Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“ – KHG 2030. a prognoos on

2028.10 kt CO2 ekv ja 2035. aastal 1715.71 kt CO2 ekv. Tänaste rahastusega kaetud meetmetega püsime

küll trajektooril, kuid ei liigu piisava tempoga ning eelduslikult seatud eesmärke ei saavuta. Teoorias võib

prognoositud sihttasemete lähedale jõuda, kui kõik liigub plaanipäraselt: palju oleneb sellest, millal valmib

Rail Baltic ja milline selle tegelik mõju saab olema, milline on sõidukite registreerimis-/aastamaksu ja

ühistranspordi meetmete tegelik mõju tarbija käitumisele ning kas elektriautod muutuvad populaarsemaks

tavatarbijate seas jne. Samas, arvestades seniseid tarbija eelistusi, on soovitud muutus väga raske tulema.

Maateetransport on jätkuvalt suurim heitmete emiteerija.

„Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)“ – On

jätkunud järjepidevad turundustegevused, mida on ellu viinud Transpordiamet. Koostamisel on

laevanduspaketi uus ja täiustatud väljatöötamiskavatsus, toetamaks merendussektori konkurentsivõimet ja

majanduskasvu. Nimetatud Vabariigi Valitsuse tööplaani ülesande valmimise tähtaeg on 01.03.2025.

6

„Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga“ –

Raudteekaubaveo osakaal on võrreldes maanteetranspordiga iga-aastaselt vähenenud. Suuremad

muutused veomahtudes põhjustasid peamiselt Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid

Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas, mistõttu on ida-lääne suunaline kaubavedu kolmandate

riikidega vähenenud alla 1 miljoni tonnini aastas. Seda ei ole suutnud asendada ka põhja-lõuna suunalised

veod, kuna tulenevalt erinevast rööpmelaiusest Lääne-Euroopaga ei konkureeri kaubavedu ajaliselt teiste

transpordiliikidega.

„Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu“ – 2024. aastal teenindasid Tallinna, Tartu,

Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu ja Ruhnu lennujaamad pea 3,6 miljonit reisijat. Tallinna lennujaama

läbis 3 491 677 reisijat, mis on läbi aegade parim tulemus. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv

Tallinna lennujaamas 18%. Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60

sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Regulaarlendudega lendas pea

kolmandik reisijatest suurematesse sõlmjaamadesse: Stockholmi (10,1%), Riiga (9,6%), Helsingisse (9,5%)

ja Frankfurti (9,3%).

Kõige rohkem reisijaid teenindasid airBaltic (26,6%), Ryanair (18%), Lufthansa (10,2%) ja Finnair (8,7%).

Aasta jooksul toimus Tallinna lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist

päevas ning aastaseks kasvuks 11%.

3. ARUANDEAASTA TULEMUSVALDKONNA EELARVE

TÄITMINE

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 887 448 € 1 048 691 € 700 251 €

*Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

4. TULEMUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste

elluviimisse.

Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine,

TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic

raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi

viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate

kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema

saavutatud aastaks 2030, mis eeldab lähiaastatel väga suuri investeeringuid nii taristusse,

veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2018/842 on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest,

jäätmekäitlusest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning väikesemahulisest

energiatootmisest tulenevat KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga kokku 24%. Panuse

jaotamine sektorite vahel on liikmesriikide enda otsustada. Kliimakindla majanduse seaduse

eelnõus on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24%

7

võrreldes 2022. aastaga. Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 prognoositav

transpordisektori heide ca 2028,10 kt CO2 ekv. Euroopa Liidu määrusest tuleneva CO2 heite

vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset vajadust hakata puudujäägi

katmiseks teistelt liikmesriikidelt üle jäävaid ühikuid soetama. See on lisakoormus eelarvele

olukorras, kus kärbete tingimustes on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks.

Arvestades seniseid tarbijate eelistusi, on transpordisektoris muutus paremuse poole väga raske

tulema.

Joonis 2. Transpordisektori KHG heitmed liigiti aastatel 1990–2023 (EKUK)

Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja

vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa.

Mootorsõidukimaks, mis jõustus 1. jaanuaril 2025, võib näiteks elektriliste mootorsõidukite

kasutuselevõttu soodustada. Selle maksu tulemusel ning nullheitega autoostu toetusega15 võib

elektrisõidukite osakaal uute sõiduautode müügis suureneda. Samas kampaania „Hoov puhtaks!

Lase oma autoromu tasuta ära viia!“ 16 aitab ajakohastada Transpordiametis registreeritud

sõidukite arvu, mis eelduslikult kõik ei liigu teedel.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023055?leiaKehtiv 16 https://www.kliimaministeerium.ee/romusoidukid Kliimaministeerium on koostöös romusõidukite käitlejatega

korraldanud kord aastas romude kogumiseks kampaania. Romukampaania raames koguti Kuusakoski ja Eesti

Autolammutuste Liidu poolt 2018. aastal 250 romusõidukit, 2019. aastal 430 romusõidukit, 2020. aastal 256

romusõidukit, 2021. a kampaania käigus koguti 104 romusõidukit ja 2023. aastal 389 romu. 2025. aastal toimub

kampaania taas.

8

Joonis 3. Elektrisõidukite arv (tk) ja nende kasv aastases võrdluses (%)17

Eestis on 2025. aasta 1. veebruari seisuga 8581 (kasvades ühe kuuga 193 elektriauto võrra)

registreeritud elektrisõidukit (kategooriates M1, M1G ning N1 ja N1G). 18 Vaatamata Eesti

kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal (1,14%) üks väiksemaid ELis.

Elektrisõidukid moodustavad sel juhul kõigist Transpordiametis registreeritud sama kategooria

sõidukitest (kokku 755 636) vaid 1,14%.

Kui maksupoliitika (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või

keskkonnasõbralikumat autot) on rakendamisele võetud, siis täiendavalt CO2 eesmärkide poole

aitab ka üldise paradigma muutumine. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või

üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja

astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues riiklikult selleks ka eeldused (nt rattateede

arendused, mugavad ümberistumised, kiiremad rongiühendused, paremad ühistranspordi-

marsruudid ning sõiduplaanid, aga ka vajaduspõhine sotsiaaltransport jne) ning tegeleda

järjepideva teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda

vaja kogu riigisektori, aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust

inimeste teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute

ja KOVide positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks.

Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori

KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km

väheneb), siis sõidukite läbisõit kasvab kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate

mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest

omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab,

et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või

tähtsustatakse enam aega ja mugavust, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse

Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2025–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid

(Tallinnas ka uusi trammiteid 2026–2029), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused

17 Allikas: Konkurentsiameti ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust Eestis 18 Transpordiamet, sõidukite statistika: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika (18.02.2025)

9

inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid näiteks

Tallinnas päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks muutus KHG

heitmete vähenemises märkimisväärne.

TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika

ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest),

ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Samas Eesti õigusesse

on üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate

infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a jõustunud liiklusseadusega suurendati ja

diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad

proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid. Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et

Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused vähenevad eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra aastatel

2024−2025 võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud

tasemele. Lisaks toetatakse elektriliste raskeveokite laadimistaristu rajamist 2024−2025. aastal.19

Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab

siiski veel diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on

üks madalaimaid Euroopas. Täiemahulised tööd on käimas Tallinna–Tartu 20 ja Tapa–Narva

raudteeliinide elektrifitseerimisel, kuid 2024. aasta lõpuks seatud 50 km vahe eesmärki siiski ei

täidetud, kuna elektrifitseerimine on tihedalt seotud teiste suuremahuliste projektidega raudteel ja

rongiliikluse suuremamahulise säilimise vajadusest remonttööde ajal otsustati osa töid lükata 2025.

aastasse. Samas võib oodata, et 2025. aastal saab Tallinna–Tartu suund elektrifitseeritud ning

avatud uutele liinile saabuvatele elektrirongidele. 2025. aastal avatava Tartu–Riia raudtee

otseühenduse puhul on kavas diiselrongides kasutusele võtta HVO kütus.

Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas

kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine.

Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud

vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on

suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma.

Seadusemuudatused on plaanis vastu võtta 2025. aastal.

Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis peaks valmima 2027.

aastal, mis omakorda panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra.

Elering ja Riigilaevastik on sõlminud koostöölepingu, et arendada ühiselt välja terviklik süsteem

veealuse taristu monitoorimiseks. Projekti eesmärk on luua operatiivne ja efektiivne lahendus

veealuse taristu seisundi jälgimiseks ja võimalike vigastuste tuvastamiseks, piloteerides selleks

erinevaid tehnoloogiaid.

Alustatud on pilootprojekti GORSMART, mille käigus arendatakse välja kaks nutikat mereseire

platvormi, mis on orienteeritud merereostuse tuvastamisele ning aitavad riikidel koguda reaalajas

andmeid merekeskkonna seisundi kohta. Valmimas on Riigilaevastiku uus biometaanil ja elektril

19 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/eriprojektid/cef-transport#e-raskeveokite-laadi 20 13. veebruari 2025. a õhtul pingestati Aegviidu–Tapa jaamavahel ja Tapa jaamas 25 kV kontaktvõrk. Tegu on

olulise hetkega SF elektrifitseerimise projektis, kuna see tähendab, et Škoda ronge hakatakse lähiajal katsetama 25

kV vahelduvvoolu trassil Aegviidust Tapani selleks, et tagada sujuv uute rongide kasutuselevõtt 2025. aasta teises

pooles. Raudteelõik on u 20 km pikkune. https://www.linkedin.com/posts/eestiraudtee_t%C3%A4na-%C3%B5htul-

pingestati-aegviidutapa-jaamavahel-activity-7295852134305079296-WISB/

10

liikuv mitmeotstarbeline töölaev. Laeva projekteerib ja ehitab Eesti ettevõte Baltic Workboats ning

see valmib 2026. aastal. Käivitatud on projekt “Merehunt”, mille eesmärgiks on rajada nutipoide

võrgustik. On alustatud töid, et luua Eestisse laevade moderniseerimise ja kliimasäästlike

meretehnoloogiate keskus, et astuda samm veelgi väiksema heitega tehnoloogiate ja kütuste

kasutamise poole. Nii Euroopa Liit kui ka Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on võtnud

suuna laevandussektori kasvuhoonegaaside vähendamisele. Uuenduslike tehnoloogiate abil on

võimalik optimeerida laevade tööd, parandada energiatõhusust ning vähendada heitkoguseid.

Kliimaministeerium on koostöös Ukraina partneritega välja töötanud põhjaliku plaani, et taastada

Venemaa rünnakutes kannatada saanud sadamaid ja laevastikku.

2024. a alguses reformiti Kliimaministeeriumi struktuuri ning ühendati seni eraldi toiminud

(MKM) meremajandusosakond ja (KEM) merekeskkonna osakond. Nimetatud reform oli vajalik

omavahelise sünergia suurendamiseks ja suurema sidususe tagamiseks. Algatatud on mitmeid uusi

protsesse, sh mereökosüsteemide digikaksiku loomine, kaasaegsete innovaatliste seiresüsteemide

arendamine jmt, kuid valdkonda on tugevasti mõjutanud ka 2024. a teravnenud rahvusvaheline

olukord (sh veealuse taristu kahjustamised) ja suurenenud julgeolekuriskid merel.

Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks

ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest,

mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas

seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada.

Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega

koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid

panustavad ESR eesmärkide täitmisesse.

Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade

üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste

tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel.

Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise

mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2024/1679 seatud liiklusohutus- ja

keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030.

Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii

siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises

koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama

maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita.

Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta

transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste

juurutamise läbi.

Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest

11

pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis,

mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning

jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse.

Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette

vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035.

aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2024.

aastal (42 ja 309) jääb tegelik tulemus kaugele (59 ja prognoos 483). Liiklusohutusprogramm

2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamise osas jääb

saavutamata. Aastate 2026–2035 liiklusohutusprogramm on hetkel koostamisel. LOPi

põhieesmärk aastaks 2035 – lähtudes nullvisiooni põhimõtetest minimeerida liiklusõnnetustes

hukkunute ja raskesti vigastatute arv.

Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus

500 või enam)“ (TLAK eesmärk) täitmine, kus 2024. aastaks on Eesti lipu all 35 laeva. Jätkuvad

järjepidevad turundustegevused.

Tabel 3. Panus strateegia „Eesti 2035“ pikaajalistesse sihtidesse

„Eesti 2035“ vajalik

muutus

(temaatiline kimp

„Ruum ja liikuvus“)

Positiivsed arengud Väljakutsed

C. Pakume

vajaduspõhist, kõiki

transpordiliike

hõlmavat ning

koostoimivat

transporditeenust

 Pärnu sild (jalakäijad ja

jalgratturid).

 Rattastrateegia koostamine

on jõudnud lõpusirgele.

 Käivitus ümberistumisega

Valgas Tallinn–Tartu–Riia–

Vilnius rongiliin 2025. aasta

jaanuarist.

 Kasutusele võetud

nõudetransport (Saaremaal

läbiviidav pilootprojekt

nõudepõhise ühistranspordi

uue korraldusmudeli

katseprojektina,

rakendamiseks vahemikus 1.

juuli 2024 kuni 30. juuni

2026, juhul kui riigieelarvest

vastavad vahendid leitakse,

et teenindada sõitjaid, kellel

puudub võimalus üldist

ühistransporti kasutada.

 Raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse

ja kiiruste tõstmiseks ja uue raudteeliikluse

juhtimissüsteemi kasutuselevõtt.

 Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on

vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade

ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh

ehitamine mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud

nõuetega.

 Uute elektrirongide kasutuspiirkonnas on vaja ümber

ehitada lühikesed ooteplatvormid, et tagada

teenindamise võimalikkus kõigile reisijagruppidele.

 Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020.

aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis

ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise

kohustusi.

 Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide

koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja

toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet.

 Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset.

D. Võtame kasutusele

ohutu,

keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise,

vajaduspõhise ja

jätkusuutliku

transpordi- ja

energiataristu

 Edela suunal lõpetatakse

2025. aastal Rapla–Lelle

vahelisel raudteelõigul

reisirongide piirkiiruse

tõstmiseks kuni 160 km-ni/h

raudtee muldkeha ja

pealisehituse

rekonstrueerimine.

 Kiire ja mugava

rongiühenduse loomine

Euroopaga Rail Balticu näol.

Käib aktiivne ehitustegevus.

 Pikemas perspektiivis on transpordi

tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heitkoguste

vähendamine.

 Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja muu

ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine

(eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine)

 Täiendavate reisirongide möödumist võimaldavate

ehitustöödega Tallinna–Rapla vahelisel raudteelõigul

raudtee läbilaskevõime suurendamiseks 50% võrra ei

ole võimalik seoses SF eelarve ammendumisega edasi

minna.

12

 2024. a valmis Tallinna linna

Vanasadama trammiühendus,

mida riik toetas RRF

rahastusega summas 36,5

miljonit eurot.

 2024. a II poolaastal jõuti

lõpusirgele 1 miljoni euro

suuruse fondiga (piloot)

toetusmeetme

väljatöötamisega

kortermajade juurde

elektriautode

laadimistaristute

arendamiseks. Meede

avatakse 2025. aastal.

 2024. aastal töötati välja ning

2025. aasta alguses kinnitati

elektrisõidukite ostutoetuse

uued tingimused, mille

kohaselt saab edaspidi

taotleda toetust ka

vähekasutatud elektriautode

ostmiseks.

 2024. aasta augustis avati

meede raskeveokite

elektrilaadimistaristu

toetamiseks. Aasta lõpus

osutus vajalikuks meetme

tingimuste mõningane

muutmine, et võimaldada

taotlejatele suuremat huvi

meetme vastu.

 2024 aastal valmisid TEN-T

teede põhivõrgul Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa teel

Neanurme–Pikknurme 2+1

lõik ja Tallinna–Pärnu–Ikla

teel Pärnu–Uulu 2+2 lõik.

 Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla

suurenemise pidurdamine. LOP tegevuste rahastamine.

Põhimaanteede TEN-T põhivõrgu nõuetele vastavaks

ehitamiseks rahastuse leidmine. Teehoiuks eraldatud

vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad

ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–

Tartu teelõigu ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL)

2024/1679 sätestatud liiklusohutuse ja

keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

 Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks

teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine

keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside

eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid

kestliku taristu rajamiseks, aga töötada välja uusi

meetmeid transpordi keskkonnajalajälje

vähendamiseks.

5. HINDAMISED JA TÕHUSTAMISKAVAD

Aastatel 2023–2024 viis Rahandusministeerium (RaM) läbi perioodi 2014–2020

struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute

(sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480

miljonit eurot) tõhususe hindamist rakendusperioodi aastatel ning ettepanekuid tulevikuks.

Järelhindamise leidusid, mis vajaksid struktuurseid ümberkorraldusi, polnud. Pigem viidati

jätkuvale alarahastamisele erinevates valdkondades, sh võimetusele suuremahulisi projekte täies

mahus ellu viia.

Ekspertide üks ettepanekutest puudutas lisaks säästva liikuvuse ning ÜT taristu arendamisele ka

ÜT-korraldust ja ühtset piletisüsteemi: „Planeerida ja rakendada kompleksne transporditaristu,

sünkroniseerides raudtee ja bussiliinid, toetades seda ühtse piletisüsteemi ja sõlmpeatuste

renoveerimisega. Suuremate linnade lähitagamaal arendada pargi- ja sõidu skeeme (Tallinnas

13

rongipeatustes) ja nende parkimisalade vahetus läheduses linnalähiteeninduskeskusi, et vähendada

vajadust autoga linna sõita. Kärknasse ja Tartust lõuna poole rajada võimalusel kiirrongipeatused

ja laiendada parkimisalad, et vältida vajadust autoga kesklinna rongile sõita.“ Taristu arendamisel

püütakse olemasolevate vahenditega ära teha maksimum.

6. TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM

6.1. Programmi üldinfo

6.2. Programmi mõõdikud

Tabel 4.

Tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikud

kattuvad, need

esitatakse Tabelis 1.

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime

Transpordi energiakulu 9,84 TWh Tulemus:22 - 9,43 TWh 9,31 TWh

22 Peamine energiakulu tuleb maanteetranspordist. Võrreldes 2022. aastaga kasvas sõidukite läbisõit 2023. aastal 2,4%, ulatudes

11,9 miljardi kilomeetrini. Sõiduautod andsid 72,3% kogu läbisõidust, veoautod 13,8% ning bussid ja mootorrattad kokku 2,5%.

Põhimaanteedel kasvas läbisõit 2023. aastal 3,3 miljardi kilomeetrini, mis on 61 miljonit kilomeetrit enam kui 2022.

aastal. Taastuvenergia osakaal transpordisektoris on suurenenud, peamiselt biometaani kasutuselevõtu tõttu. Näiteks Tartus

Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse

planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine

selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks

positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Valdkonna arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on

kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi

„Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

–

14

max 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%21

(8,48%) 10,2 TWh

(9,1%)

2023.a sihttase

9,46 TWh

(8,25%)

(8,74%) (9,65%)

Programmi tegevus 1.1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-

European Transport

Network) põhivõrgu

väljaehitamine: Rail

Baltic23

6,03% 6,12% 17% 24,9% 39,61%

Ühendusajad Tallinna–

Narva, Tallinna-Tartu,

Tallinna–Viljandi ja

Tallinna–Pärnu (Rail

Balticu tulemusena)

liinidel paranevad24

Tallinn–

Tartu 1h

56 min

Tallinn–

Tartu 2h 19

min

Tallinn–

Tartu 2h 22

min

Tallinn–Tartu 1h

56 min

Tallinn–Tartu 1h 56

min

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km25 (SF

väljundindikaator)

- - 79,1km 20km 20km

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km26

(SF väljundindikaator)

- - - 27 50km 50km

Programmi tegevus 1.2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Jäämurde teenuse

tagamine28 100% 100% 100% 100% 100%

Mõõdetud Eesti mereala29 73% 74% 74,5% 74% 75%

Uute lainemurdjatega

sadamate arv, kus on

rakendatud

kliimamuutuste mõjude

suhtes kaitsemeetmeid, tk

(SF väljundindikaator)30

0 0 1 0 1

Eestisisese merenduse

CO2e vähendamine saarte

vaheliste

parvlaevaühenduste

nullheitele viimisega

16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt

kasutavad kõik linnaliinibussid biometaani, Tallinnas ületas biometaaniga sõitvate busside osakaal 2023. aastal 50% piiri. Kuigi

sõidukite arv ja läbisõit on kasvanud, on samal ajal mõningal määral vähenenud keskkonnamõju just tänu uuemate ja puhtamate

tehnoloogiate kasutuselevõtule. 21 Allikas: KliM energeetikaosakond, Keskkonnaamet (2023. aasta andmed on esialgsed), Statistics | Eurostat (europa.eu). 23 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 24 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a) 25 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 27 Suur hulk kontaktvõrku on 2024. a lõpuks valmis ehitatud, kuid elektrifitseerituks saab raudteed lugeda pärast selle pingestamist,

s.o Tallinna–Tartu liini puhul 2025. aasta lõpuks. Seetõttu ei saa hetkel kilometraaži välja tuua. 28 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 29 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 30 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust

mõõdetakse 2025. a)

15

(eesmärk 2035.a 12,1 kt

vähenemine)31

Programmi tegevus 1.3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Irdtorni lahendused

kasutusel

lennujaamades32, %

20% 20% 20% 20% 60%

Programmi tegevus 1.4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Tartu–Võru-

Luhamaa33 (%)

39% 39% 41% 41% 41%

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Pärnu–Ikla34 (%)

22% 22% 27% 27% 27%

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine35 (IRI,

mm/m)

2,41 2,42 2,41 2,6 2,6

Rekonstrueeritud või

uuendatud maanteede

pikkus – TEN-T36 (km)

0 0 15 km 18 km 18 km

Programmi tegevus 1.5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Uue trammitaristu pikkus,

km37 0 0 0 0 0

Uued või uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk38

0 0 0 0 0

Uus või uuendatud

sihtotstarbeline

jalgrattataristu, km39

0 0 1,36 km 0 0

Programmi tegevus 1.6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

Liikluskäitumise muutuse

indeks 40

Algtasemega võrreldes indeksi

kasv 0,5 punkti võrra aastaks

7,4 7,4 7,4 7,7 7,8

31 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 32 Allikas: KLIM lennundusosakond 33 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a)

34 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 35 Allikas: Transpordiamet 36 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 37 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse

2029. a lõpus) 38 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029.

a lõpus) 39 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse

2029. a lõpus), 2024. aasta lõpuks on esitatud tulemus 1,36 km Pärnu linna Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse projektis. 40 Allikas: Transpordiamet

16

2025

Ärilises- ja mitteärilises

lennutegevuses toimunud

õnnetuste, tõsiste

intsidentide ja nendes

hukkunute arv on selgelt

vähenemistrendis41

0,33 0,84 0,82 0,97 0,95

Laevaõnnetuste koguarv

aastas ei ületa 5

õnnetust42

5 6 11 5 5

Tabelis ei kajastu programmi tegevuse nr 1.6 all enam raudteevaldkonna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA)

seiratavat indikaatorit „Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 2025“ kuna see liikus seoses

ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberkorraldustega 2024–2027 programmi mõõdikutest välja. Raudteeohutus on tagatud

läbi valminud rajatiste raudteel, mis sisaldab eelkõige täiendavate tõkkepuude paigaldamist ülesõidukohtadele ja

ülekäigukohtadele, täiendavate mitmetasandiliste raudteeületuskohtade ehitamist ja uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamist.

6.3. Programmi olukorra analüüs

Positiivsed arengud

 Raudteede juures 2024. aastal jätkati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu

elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist.

Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide

piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse

rekonstrueerimist.

 Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti

Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud.

 Maanteede puhul viidi 2024. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 km

teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust).

Ehitati 15 km ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja 19 km

ulatuses erinevaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 km teelõikudel. Ehitati ümber 14

liiklusohtlikku kohta.

 2024. aastal vähenesid hukkunutega jalakäija õnnetused. Positiivse trendina on vähenenud

telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate laste osakaal

nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem

kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste.

 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19% võrra vähem. Gaasibussid asendati

biodiiselkütust või HVO II kategooria kütust kasutavate bussidega. Alternatiivkütuseid

kasutavate busside osakaal moodustas 44%. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9%. Kogu

maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega 25% ja see moodustab 12 260 tuh

km.

 Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva 43 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks

(hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev

valmib 2026. aastaks.

41 Allikas: Transpordiamet, 2024. a toimus 2 lennuõnnetust ja 4 tõsist intsidenti 77 442 lennutunni kohta. 42 Allikas: Transpordiamet 43 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

17

 Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest

44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja

ülelennud on taas kasvutrendis.

 Rail Baltica ruumiline planeerimine: 2018. aasta veebruaris kehtestati Rail Baltica

koridorid Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Riigikohus tühistas 2020. aasta mais

osaliselt Pärnu maakonna planeeringu keskkonnakaalutlustel, uut planeeringulahendust

tutvustati 2024. a ja uus trassikoridor kehtestati 1. aprillil 2025.

 Maa omandamine Rail Baltica tarvis: Trass läbib Eestis 1264 katastriüksust, millest 68%

oli 2024. a lõpuks Eesti riigile omandatud (st 703 maaüksust).

 Keskkonnamõjude hindamine on lõppenud seitsmel lõigul üheksast.

 2024. a sõlmiti kaheksa põhitrassi alusehituse lepingut.

 Allianssleping: Rail Baltic Estonia OÜ korraldas 2024. raudtee ehitustööde lõpetamiseks

Alliansshanke, mis on projekti elluviimise mudel, kus projekti võtmeosapooled – tellija,

projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. See tähendab, et

nad jagavad vastutust ja riske, töötavad ühtse meeskonnana ning teevad otsuseid alati

projekti terviklikku kasu silmas pidades. Eesmärk on saavutada parim võimalik tulemus

nii kvaliteedi, ajakava kui ka kuluefektiivsuse osas. Allianssleping sõlmiti 16. mail 2025.

aastal. Lepingute maht kokku on hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste

materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võib

kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni. Esimene allianssleping hõlmab Ülemiste–

Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Selle

maksumus on 394 miljonit eurot.

Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine):

 2024. aasta lõpuga on vajalikud raudteemaad omandatud ning valdav osa

rekonstrueerimistööd ja õgvendused teostatud, Aegviidu–Tapa–Tartu suunas valdav osa

kontaktvõrgust valmis ehitatud ja fookus läheb peamiselt Jõgeva–Tartu vahelisele lõigule.

Veoalajaamade ehitus Tapal ja Jõgeval on käimas ning lisaks käivad sellel liinil ka

autotrafopunktide ehitustööd. Lagedi–Aegviidu lõigus on Lagedi–Raasiku kontaktvõrk

uuendatud ja käivad järeltööd. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimiseks on leping sõlmitud

ja algamas on tööprojektide koostamine. Liitumislepingud veoalajaamade toideteks

Eleringiga on sõlmitud. Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul on 2024. aasta lõpuks kogu

mahus teostatud pealisehituse tööd, uued raudteeülesõidud, valminud uus ooteplatvorm

Keavas ning vähesel määral on rajatud ohutuspiirdeaedu. Lelle jaamas on kõik jaamateed

rekonstrueeritud koos uute pöörmete paigaldusega, ehitatud uus ooteplatvorm, teostatud

turvangu- ja sidetööd. Rapla jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud, pöörmete

paigaldamiseks 2025. aastal on ettevalmistused tehtud, rekonstrueeritud on Rapla sild, ning

teostatud on turvangu- ja sidetööd.

 2024. aastal lõppesid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu ja riigitee

nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõikudel. Jätkus riigitee nr

4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus. Teeilmajaamade seiresüsteemi

uuendamise projekti eelarvest on välja makstud 66% ning tegevustega jätkatakse 2025. a.

2024. aasta seisuga on rekonstrueeritud 56 teeilmajaama ning paigaldatud 36 uut

ilmajaama uude asukohta.

18

 „Riigile kuuluvate sadamate kaitserajatiste ehitamine ja rekonstrueerimise“ projekti

raames valmis 2024. a Kihnu sadama lainemurdja.

Väljakutsed

 Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on

toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede

läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja

energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu

eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda

probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte

oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).

Joonis 4. Transpordisektori kütusetarbimine 1990–2023 (EKUK)

 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi

kasvas (2023. a 34,9% ning 2024. a 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu

vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%, 2024. a 5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise

tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 59%-lt 2023. aastal 59,1%-le 2024. a,

mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside

arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud ning

praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

 Inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine) mõjutab

ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel

ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui

maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad

taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga

19

töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest

kehva juurdepääsuga asukohtadesse.44

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele

nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste

sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega

piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode

kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise

ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja

rongiliinidega.

Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2024. a vaid

2,7 % (aasta varem 2,5%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates

linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja

kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja

arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille

osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid

väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti

linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu

suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud

ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused

ulatuslikumalt vähendatud.

 Raudteetaristu jätkuvaks probleemiks on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu,

st vajadusel luua täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele kaupade kiiremaks

liigutamiseks ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus

raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel 45 . Kuigi reisijateveod jätkavad iga-aastast

kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks 2−3 miljonit tonni, mis on

selgelt vähem, kui vajalik raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga-aastaselt

kasvanud riigipoolne toetus raudteetaristu majandamiseks.

 Rail Baltica osas on vastavalt TEN-T määrusele TEN-T põhivõrgu, sh RB

raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku

andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara

teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on

1435 mm raudtee ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise

peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes

prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks.

Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene

ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uue raudtee kaudu ühendatud), mis

vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee

on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab

nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega.

44 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika ja statistikaameti andmebaasi tabel: TT230 45 2024. aastal toimus liiklejatega 7 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ülesõidukohtadel AS

Edelaraudtee taristul.

20

Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning

opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis

järgmised meetmed: Eesti osas valmis 2023. a strateegia, kuidas tagada raudtee valmimine

2030. aastaks. Esmalt rajatakse Eestis esimeses järjekorras Ülemistelt kuni Läti piirini

muldkeha kahe rööpapaari tarbeks, kuid pealisehitus ehk rööpad ja muu vajalik tulevad

esialgu üheteelisele raudteele. Samas ehitatakse välja ka möödasõidukohad, et kaubarongid

saaks kiiremaid reisironge mööda lubada nagu ka kõik ülesõidud, ökoduktid ja teised

ristumised.

 Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilsed olukorrad maailmas, varilaevastik

Läänemerel, ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam karmistuvad

keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest.

Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on

merenduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne

koordineeritud koostöö. Oleme läbi viimas merendusreformi, kus vaadatakse üle eri

osapoolte kohustused ning pakutakse lahendusi valdkonna tõhusamaks arenguks.

 Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas

valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid

ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust

nõudlusele. Suurem osa lennunduse mahtudest ületas pre-COVID-19 eelse aja. Eesti

lennundussektor on muutnud ärisuundi ja –mudeleid pärast valdkondlike sanktsioonide

ulatuslikku kehtestamist 2022. aastal seoses sõjategevusega Ukrainas. Kuivõrd ka kogu

Kesk-Euroopa on nõudlusega ületanud varasemaid tippe, kohtas 2024. aastal taas puudust

ka lennujuhtide seas, mis ei võimaldanud sesoonset nõudlust katta. Eestis ei ole seni

lennujuhtide puudust tekkinud, ent 2025. aasta mahud võivad oluliselt kasvada seoses

ülelendudega, mis võib mõjutada ka aeronavigatsiooni- ja lennujuhtimisteenuste

osutamiseks vajaliku personali arvu ning koolitus- ja järelekasvuvajadust. Tervikuna on

Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis,

kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka välisettevõtete

piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele.

▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina sõjaga on mõjutanud Eesti õhuruumi regulaarsete

kasutajate arvu negatiivselt (Euroopa päritolu ettevõtted ei kasuta Vene Föderatsiooni

õhuruumi). See kogumis pikendab lennuteekonda Aasiasse, ent samal ajal võimaldab

Aasia ettevõtetel ära kasutada konkurentsieelist sama õhuruumi läbimiseks kiiremini. See

on tõstnud ka Eesti õhuruumi kasutajate arvu alates 2024. aasta 2. poolaastast.

▫ Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa ka 2632

registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 2 lennuõnnetust. Võrreldes 2023. aastaga on

registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 20%.

 Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav, 2024. aastal oli rahastamine üle 25% väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt

teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel

aastatel on 2024. aasta töömaht ca 50% väiksem võrreldes 2021. aastaga.

▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 213 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks

remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning

likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul

21

on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 110 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle

poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise.

Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle

hoidmine.

▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse

täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete

ehitamine vajab iga-aastaselt ca 150 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on

arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 68 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk

mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist.

 Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2022−2024 keskmisena

maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023 keskmisena 55, 2020−2022 keskmisena 55,

2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Kuigi liiklusohutusprogrammi

2024. aasta eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas

täideti, ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1)

hukkumist kavandatud ulatuses vähendada. Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk

vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku

lepitud tempos jäi täitmata. Kuna kahe aasta (2023 ja 2024) hukkunute summa on juba 128

mis tähendab, et LOP 2023−2025 eesmärgi saavutamine ei ole kuidagi võimalik.

6.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

 AS Eesti Raudtee alustas raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028

SF eelarvega kogusummas 226,177 miljonit eurot (eelarvet vähendati 10 mln euro võrra ning suunati

kõverate õgvendamiste kallinemiste katmiseks), millest SF vahendid moodustavad 85% ning 48,045

miljonit eurot CO2 vahenditest katmaks SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. 2024. a lõpu seisuga on

SFist välja makstud 40,167 miljonit eurot. Tallinna–Tartu rongiliinide elektrifitseerimine jõuab lõpule

2025. aasta lõpuks.

 Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 miljonit eurot

(2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest), mis alustavad reisijate teenindamist Tallinna−Tartu liinil

2025. aastal. 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise,

kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi

programmi 2021–2030 vahendeid.

 Käimas on Rail Baltica ehitamine. Raudtee muldkeha ehitust jätkatakse rohkem kui 50% trassi

ulatusest Eestist (Ülemiste ja Tootsi vahelisel lõigul) ning jätkatakse ettevalmistustööde trassi

lõunapoolseimas osas. 2025.a ehituseelarve kasvab suurusjärku 500–600 miljonit eurot.

Jätkatakse Ülemiste reisterminali ning teiste kohalike peatuste ehitusega ja liigutakse edasi

kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega.

 SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva

raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks

160 km/h, suurenenud kogusummas ca 93 miljonit eurot. Rekonstrueerimistöid on teostatud ning

kõveraid on 2024. a lõpu seisuga õgvendatud kokku 60,77 miljoni euro mahus.

 Lõppemas on Ühtekuuluvusfondi projekt Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks kogusummas 18,25

miljonit eurot, millest enamus on 2024. aasta lõpuga ka välja makstud. Tallinna–Rapla lõigu

läbilaskevõime suurendamise osa on plaanis ÜF projekti koosseisust välja arvata rahaliste vahendite

22

puudumise tõttu. Sellest tulenevalt lükkub edasi ka rongide taktsõiduplaanile ülemineku algus edela

suunal.

 Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena

parendatakse aastatel 2024–2025 raudteetaristut Tapa–Tartu ja Tartu–Valga liinidel 20 miljoni euro

ulatuses CO2 kauplemise vahenditest. Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetusmeetmest

eraldati 4,75 miljonit eurot Nelijärve, Jäneda ja Lehtse ooteplatvormide ümberehituseks ning

raudteealuste kergliikluse tunnelite ehituseks.

Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

 2024. aastal ei jätkatud reisilaevade toetusmeetmega. Toetusmeede aitas seni laevaomanikel kulusid

vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva

maksutulu säilimise riigile. Meetmega mittejätkamine toob kaasa töökohtade arvu vähenemise

sektoris, võimaliku laevade lipu alt lahkumise tulenevalt ebasoodsatest maksutingimustest

laevandusele siinses regioonis ning seega maksutulude vähenemise riigile.

 2024. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 15% (hinnanguline vähenemine 4,8 mln 2024–

2027) senise 37,5% (2023) ja 50% (2022), mis aitab mõningal määral Eesti transiidi-sadamate ja

kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Sanktsioonide tõttu on sektor sattunud

kriitilisse seisu, kuna kaubavood on drastiliselt langenud. Lisaks töötati välja uus veeteetasude

süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Seadusemuudatused on plaanis jõustada 2025. aastal.

 2024. aastal jõuti uue 22 miljonit eurot maksva multifunktsionaalse laeva ehituslepinguni, mis hakkab

valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. Laev valmib 2026.

 2024. aastal kuulutati välja hange 39 miljonit maksva suursaarte parvlaeva ehituseks, mida hakatakse

kasutama põhilaevana Virtsu–Kuivastu Liinil. Projekti rahastatakse Moderniseerimisfondi

energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2

kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot.

 2024. aastal investeeritakse 955 000 eurot raadionavigatsiooni, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistu

taristu uuendamisesse.

 2024. aastal teostati Rukki kanali süvendustööd.

 2024. aastal alustati nutipoide võrgustiku arendamise ja vajamineva taristu piloteerimisega. Sõltuvalt

avaliku sektori innovatsioonimeetme rahastustaotluse tulemusest.

 2024. aastal alustati Virtsu–Kuivastu sadamatesse uue laeva tarvis kaldaelektriühenduseks vajaliku

taristu ja sildumiskaide vastavaks ehitamise töödega, mida rahastatakse 3 mln euro ulatuses CEFist ja

8 mln euroga CO2 kvoodirahadest. Taristu peab valmima 2026. aastaks.

 Riigi veesõidukite haldamiseks on loodud eraldi asutus (riigilaevastik), kuhu on koondatud erinevate

haldusalade veesõidukid, mida asutuses keskselt hallatakse, selle käivitamiseks eraldati 2023. aastal

summas 6,67 mln eurot, aga baaseelarve vajadus 2024. aastal on 20,5 mln eurot. Riigilaevastiku baasi

puudujääki kaetakse 2024. aastal 2,7 mln euroga seoses lootsitasude alalaekumisega sanktsioonide

tõttu. Täiendavalt on vajalik loodud asutuse baasrahastuse puudujäägi katmine summas 11,4 mln

eurot.

 Talvise navigatsiooni tagamine, 2024. aastal baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas

19 miljonit eurot. 2024. aastal toimusid jäämurdetööd nii Pärnu kui ka Soome lahel.

 2024. aastast viidi merenduse ja lennunduse sanktsioonide rakendamine üle Kliimaministeeriumist

Transpordiametisse. Luuakse 3 täiendavat püsivat töökohta, kuna sanktsioone tuleb pidevalt juurde

ning nende edukas rakendamine muutub üha töömahukamaks.

 SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume

kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 miljonit eurot (projekti

kogumaksumus 13,57 mln eurot), 2024. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,455 miljonit eurot.

Valminud on Kihnu sadama lainemurdja.

Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused:

23

 Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude

katmiseks, summas 7,52 miljonit eurot aastas.

 Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu

lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu

regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks

ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,01 miljonit eurot aastas.

 Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate

tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga.

 Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika leevendamisest.

Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse

kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga.

 Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja

2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel. Kliimaministeerium eraldab 2024−2028

jooksul 14,40 miljonit eurot ASile Tallinna Lennujaam eesmärgiga vähendada lennunduse taristuga

seotud emissioone ning muuta maapealne taristu veelgi keskkonnasõbralikumaks.

Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused:  Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks on perioodil 2024–2027 kokku kasutada 458,2 mln eurot,

sellest 2024. aastal kasutati 101,0 mln eurot. 51,9 mln eurot ulatuses algselt 2024. aastasse kavandatud investeeringuid kanti üle 2025. aastasse kuna Libatse–Nurme teelõigu hange nurjus.

 Tallinna–Pärnu–Ikla teel viidi 2024. aastal lõpule Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 36,2

miljonit eurot. Jätkus Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot. Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa teel viidi lõpule Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitus, kogumaksumusega 8,6

miljonit eurot.

 Kaitseministeeriumiga koostöös alustati CEF Military Mobility rahastusotsuse alusel Tallinna–Pärnu–

Ikla ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitust kogumaksumusega 12 mln

eurot, sellest 2024. aastal 1,3 mln eurot.

 Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt

kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2024. aastal 0,3 mln eurot.

 Tallinna ringtee km 0–30 varustatakse struktuurivahendite toel muutuvateabega märkide ja

infotahvlitega kogumaksumusega 2,4 mln eurot, sellest 2024. aastal 0,8 mln eurot.

 2023. aastal jõustunud EL Alternatiivkütuste Taristu määrus (AFIR) seab nõuded alternatiivkütuste

taristule. Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu

arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme

tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2

vahenditest, millest 5 miljonit eurot on kavandatud elektriraskeveokite laadimistaristu arendamiseks

Kohalike teede arendamiseks:

 Ühtlasi investeeriti 2024. aastal Transpordiameti poolt säästlike liikumisviiside arendamiseks 1,41 mln eurot.

 Kokku rajati Transpordiameti poolt 2024. aastal 14,6 km jalgratta- ja jalgteid, sealhulgas 7 km säästvate liikumisviiside toetamiseks.

 Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust toetati 2023. aastal 5 mln euroga ning 2024. aastal

summas 7,5 mln eurot. Lisaks eraldatakse silla ehituse toetuseks 2025. aastal veel 7,5 mln eurot.

 Kohalike teede teehoiutoetust eraldati vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr

16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise

ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses.

Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Olulised tegevused ja tulemused:

 Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel

ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel46) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase

46 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise

asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“.

24

aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot. Meede avanes 2023.

aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024. aastal. 2024. aastal oli põhirõhk Pärnu Raba silla

jalgratta- ja jalgtee ehitamisel;

 SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse

struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate

ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad

ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse

lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset,

(ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede

avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2025. aastal Kristiine ühistranspordi sõlme

projektis;

 SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna

linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning

ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal;

 RRF vahenditest rajati Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot,

2024. aastal summas 33 miljonit eurot. Projekt valmis 2024. aastal, uus trammiliin on avatud;

 Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat

linnalist transporti (bussid, trammid) 12,1 miljoni euroga.

 CO2 vahenditest otsustati toetada 8,5 miljoni euroga (sh KM) meedet, millega parandatakse

ligipääsetavust riigiteede ühistranspordipeatustele. 2024. aastal viidi läbi meetme ettevalmistustööd

ning viiakse ellu aastatel 2025–2026.

Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

Olulised tegevused ja tulemused:

LOP 2025. aasta elluviimiskava eelnõu on Vabariigi Valituse liikluskomisjonis heaks kiidetud, kuid

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamata. Kuni elluviimiskava kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses juhindutakse

2025. aasta tegevuste kavandamisel ja realiseerimisel liikluskomisjonis heakskiidetud elluviimiskava

eelnõust. Jätkub perioodi 2026–2035 liiklusohutusprogrammi koostamine. Programmis lähtutakse

eeldusest, et 2050. aastal ei hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud järgmise

Eesti liiklusohutuse strateegilise eesmärgina – mitte enam kui 22 hukkunut aastas (kolme aasta

keskmisena).Eesmärgi saavutamine nõuab: valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist,

riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat panustamist liiklusohutuse alasesse tegevusse ja täiendavate

tõenduspõhiste meetmete rakendamist. Eesmärgi saavutamisel tõuseb Eesti eeldatavasti EL parimate

liiklusohutusega riikide ridadesse (2024 Norra tase).

Tulemused: Võrreldes viimase kolme aastaga pole liiklejate käitumist iseloomustavate mõõdikute

keskmised väärtused muutunud.

2024. aastal toimus liiklejatega Eesti raudteedel 7 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi

kokkupõrked ülesõidukohtadel. Neljas Edelaraudtee ASi taristul toimunud õnnetusjuhtumis hukkus üks

inimene. Lisaks toimus 3 otsasõitu inimestele, mille tagajärjel said 3 inimest vigastada. Viie aasta avaliku

raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2024. aastal oli vastav näitaja 0,33. 2023. aastal

oli vastav näitaja 0,34, 2022. aastal 0,39), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset.

Lennunduses registreeriti 2024. aastal kokku 2570 raportit ECCAIRS andmebaasis, 2023. aastal oli

raportite arv 2106, 2022. aastal 1595 – mis on tõusvas trendis. Lennuõnnetusi toimus 2 (üldlennunduses,

inimohvriteta; 2023. ja 2022. aastal vastavalt 1 ja 0), tõsiseid intsidente oli 4 (2023. ja 2022. aastal vastavalt

5 ja 2). Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Intsidente

oli 364 ja vahetu mõjuta juhtumeid 1967. Määramata klassifikatsiooniga juhtumeid 94, tähelepanekuid 128.

2024. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 11 laevaõnnetust, registreeriti 6 ohtlikku juhtumit. Nende

käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 2 inimest. Laevaõnnetused jagunesid Eesti lippu

(27%) ja välisriigi lippu (73%) kandvate laevade vahel. Põhjustena joonistusid välja eelkõige tehnilised

rikked, põhjapuuted ja ankrukaotused.

Liikuvuse arendamiseks:

 Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse

võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

 Jätkub CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks

25

vajaliku lahenduse väljatöötamisega, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on

Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku

andmevahetusvõimekuse loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on

kaasatud 22 partnerit kokku 9-st liikmesriigist47 . Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti

kogueelarve on 22,8 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. Kliimaministeeriumi eelarve

on sellest 1 miljon eurot. Omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse eelarvest.

 Taristuarendused programmi tegevuste 1.1.–1.5. all, mis otseselt parandavad ühistranspordi

kättesaadavust, suurendavad jalgrattakasutust jne.

 Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja

tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg mai 2025.

6.5. Programmi ja programmi tegevuste 2024.a. eelarve täitmine

Programm Esialgne eelarve

(kulud tuh eurodes)

Lõplik eelarve (kulud

tuhandetes eurodes)

Täitmine (kulud tuh eurodes)

Transpordi ja liikuvuse programm 756 963 € 894 600 € 550 152 €

Programmi tegevuse nimetus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 32 312 € 62 910 € 47 056 €

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 10 303 € 10 559 € 10 941 €

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 227 757 € 200 602 € 182 234 €

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 41 258 € 11 418 € 11 273 €

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 433 139 € 547 874 € 260 021 €

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 12 193 € 61 237 € 38 627 €

Selgitus:

 Transpordi ja liikuvuse programmis ületab lõplik eelarve esialgset seetõttu, et 2023. aastast

kanti üle kasutamata jääke 9 535 tuh eurot, riigieelarve seaduse muudatusega tõsteti

investeeringutest tegevuskuludesse 10 200 tuh eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi

Valitsuse sihtotstarbelisest reservist transpordi tulemusvaldkonda 44 407 tuh eurot, sh:

 28.05.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 70 jäämurdetööde ja talvise navigatsiooni

katteks 2 319 tuh eurot;

 24.06.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 75 infoturbe projektidele 5,7 tuh eurot;

 21.10.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 114 ministeeriumite ümberkorraldamise

projektidele 13,3 tuh eurot;

 24.10.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 117 IKT küberturvalisuse projektidele 7,3 tuh

eurot;

 15.11.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 119 Riigilaevastiku tegevuskuludeks 11 340

tuh eurot;

 27.11.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 122 õigusaktidest tulenevate meetmete

rakendamiseks (rahvusvahelise sanktsioonide seadus) 37,2 tuh eurot;

47 Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Belgia partneritena ning Holland, Hispaania ja Iirimaa

vaatlejatena

26

 13.12.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 129 Eesti Raudtee kahjumi katmiseks 30 685

tuh eurot.

 Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt planeeriti esialgselt

eelarvet 114 858 tuhat eurot, kuid lõplikuks eelarveks kujunes 188 835 tuhat eurot, millest

kasutati 32 962 tuh eurot.

 Välisvahendeid planeeriti esialgses eelarves 374 810 tuhat eurot, lõplikuks eelarveks

kujunes 373 231 tuhat eurot, millest kasutati 208 990 tuh eurot.

 Veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses jäi kasutamata

piirmääraga vahendeid Riigilaevastikul 5 563 mln eurot, mis on kohustustega kaetud: ca

200 tuhande euro ulatuses oli aasta lõpuks aktiga kinnitamata ostuarveid, mille

vastuvõtmine jäi tulenevalt tarnete viibimisest 2025. aastasse ning jäägi arvelt kaetakse

baaseelarve puudujääk jäämurdja Botnica lepingulise kohustuse täitmiseks, et tagada

sadamas valmisolek jäämurdmise teenuse osutamiseks. 15.11.2024 rahandusministeeriumi

käskkirjaga nr 119 Riigilaevastikule VV reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldatud

vahenditest jäi kasutamata 3 224 tuh eurot, millest kaetakse veesõidukite hooldus- ja

remondikulud, sh navigatsioonimärkide uuendamine jm, mis lükkusid 2025.aastasse

vahendite hilisema eraldamise tõttu.

 Lisaks oli välisvahenditest planeeritud multifunktsionaalse laeva soetamiseks 9 060 tuh

eurot, mille hankimine lükkus edasi.

 Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses eelarve

alatäitmine on põhiosas tingitud mitterahalisest eelarvest, kus amortisatsiooni tegelik kulu

oli 13 201 tuh eurot väiksem võrreldes eelarves planeerituga. Peamiseks mõjuteguriks on

uute investeeringute (teede, viaduktide) kasutuselevõtmise hilinemine, millega lükkub

edasi ka amortisatsiooni arvestusperioodi algus.

 Raudteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuse suurim alatäitmine

(161,6 miljonit eurot) tuli Rail Baltica projektist, kus eelarve erinevate finantsallikate

lõikes oli küll planeeritud, kuid reaalseid kulusid ei jõutud teha. Sama rea peal olid ka

planeeritud CO2 vahendid, kus kestlike projektide (täpsemalt: Tapa–Tartu raudtee

rekonstrueerimise ja elektrifitseerimise tööd, Rail Baltica projekti kulud, täiendavate

elektrirongide soetus, rongide depoo, sh RB rongide depoo, rajamine) eelarvest 119

miljonit eurot reaalseid kulusid ei jõutud teha. Siin on tegemist kasvuhoone heitkoguse

kvoodi müügitulust laekunud vahenditega 2024. aastal, mida jõuabki reaalselt kasutama

hakata (kohustusi võtma) alles 2025. aastal.

27

7. ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM

7.1. Programmi üldinfo

7.2. Programmi mõõdikud

Tabel 5. Ühistranspordi programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ühistranspordiga tööl

käivate liiklejate

osakaal, %

16,9 17,8 18,3 18 18,52

Ühistranspordiga

liiklejate osakaal

linnapiirkondades, %

35,9 40,2 39,9 22 23

Programmi tegevus Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Rongireisijate arv

tellitud rong/km

kohta48

1,23 1,29 1,29 1,43 1,43

Maakondlike

bussiliinide sõitjate

arv/lkm kohta49

0,46 0,48 0,45 0,54 0,55

Siselendude täitumus

tellitud reisi istekoha 37 42,5 42,4 29 29

48 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 49 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Programmi nimi Ühistranspordi programm

Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem.

Valdkonna arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on

kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi

„Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Transpordiamet

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

28

kohta (reisijad reisi

istekoha kohta)50

Parvlaeva täitumus

tellitud reisi kohta

(reisijad reisi kohta)51

82,7 86,0 87,2 97,40 98,7

7.3. Programmi olukorra analüüs

Positiivsed arengud:

 Maakondlikud bussiliinid muutusid tööealistele taas tasuliseks.

 Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Eesmärk on

projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi

pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.

 2024. aastal viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti

uus sõitjateveo leping järgmiseks 7-aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga ning jätkub

uue keskkonnasõbraliku parvlaeva52 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva

kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

 2024. aastal kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks liinidele Rohuküla–

Sviby, Kihnu–Munalaid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu–Munalaid,

Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare.

 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga viib läbi hanke

Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks.

 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

 Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi läbiviimise. Ühistranspordi reformi kontseptsioon

keskendub ühistranspordi arendamisele.

Väljakutsed:

 Senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel tuleb välja töötada uus liinivõrk

tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on

eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse

kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa liiniläbisõidu

vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade

lühendamine.

 Töötada välja kestlik ühistranspordi rahastusmudel, kuna alates 2020. aastast on

ühistranspordi baaseelarve olnud külmutatud, kuid lepingud vedajatega on pikaajalised ja

indekseeritud, mis tõttu on tegelikud kulud seoses inflatsiooni tõttu suurenenud.

50 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 51 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 52 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimine“.

29

7.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Meede 1. Programmi tegevus 1. Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Olulised tegevused ja tulemused:

 Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus.

2024. aastal oli vajaminev toetus 149 mln eurot. 2024. aastal teenindati 32,6 mln reisijat,

maakonnaliinidel ja rongiliinidel läbiti 55,1 mln liinikilomeetrit ning laevade ja lennukitega

tehti 32,3 tuhat reisi.

 Ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamine algab järgmistel

aastatel.

 Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Alustati ühistranspordikeskuste

reformiga, millega nähakse ette konsolideerida tänased piirkondlikud ühistranspordikeskused

(ÜTK-d) regionaalseteks. Eesmärgiks säilitada kohalik kompetents ja otsuspädevus liinivõrgu

üle, kuid konsolideeritakse eelkõige ülesanded, mida on asjakohasem täita keskselt. Reformi

esimeses etapis alustati kohtumisi ÜTK-dega

 Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. 2024. aastal alustati Saaremaa

nõudepõhise pilootprojektiga. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema

nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.

 Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine. 2024. aastal sõlmiti hankeleping Via

Technologies Europe B.V-ga uue tarkvara juurutamiseks. Uus tarkvara vahetab välja

ühistranspordiregistri peamise komponendi sõiduplaanide planeerimise tarkvara. Juurutamine

on plaanis lõpule viia 2025. aasta sügiseks.

7.5. Programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine

Ühistranspordi programm Esialgne eelarve (kulud tuhandetes

eurodes)

Lõplik eelarve (kulud tuhandetes

eurodes)

Täitmine (kulud tuhandetes

eurodes)

Programmi kulud 130 485 € 154 091 € 150 099 €

Programmi tegevus: Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

130 485 € 154 091 € 150 099 €

Kulud 130 485 € 154 091 € 150 099 €

Selgitus:

Programmi tegevuste lõplik eelarve oli 154 091 tuhat eurot ning täitmine 150 099 tuhat eurot.

2024. aasta ühistranspordi toetuste prognoosimisel arvestati kütuse hinna tõusuga 1% kvartalis.

Tegelikult langes kütusehind igas kvartalis, aastas kokku -4,4%. Kütuse hinna muutus mõjutas

kõiki ühistranspordi liike (buss, laev, lennuk, rong). Kütuse hinna langus vähendas prognoositud

kulu oluliselt. Teisalt vähendas 2024. aastal ühistranspordi toetust piletitulu suurem tõus. Esialgu

prognoositi piletitulu väiksemat tõusu, sest 2024. aasta alguses tõusis käibemaks 20%-st 22%le,

mis vähendas piletitulust saadavat käibemaksuta piletitulu osa. Lisaks prognoositi väiksemat

piletitulu tõusu maakonnaliinidel seoses tööealistele piletihinna tagasi toomisega. Tegelikult

30

laekus piletitulu kõikidelt ühistranspordi liikidelt rohkem kui eelneval aastal. Kasutamata jäänud

vahendeid kasutatakse 2025. aastal transpordi dotatsioonide kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Rahandusministri käskkirja nr

Sihtotstarbelise eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

171 VR080171 Ühistranspordi tegevuse tagamiseks 1 711 849

109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 31 332

KOKKU 1 743 181

8. Transpordi tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Positiivsed arengud

 Raudteede valdkonnas jätkati 2024. aastal ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu

raudteelõigu elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu

elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul

reisirongide piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse

rekonstrueerimist.

Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel.

AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud.

 Rail Baltic põhitrassi osas on ehituslepinguid sõlmitud 2024. a lõpuks 74 km põhitrassi

ulatuses, mis tagab raudtee valmimise Eesti osas 2030. a.

 Maanteede valdkonnas viidi 2024. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku

1101 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete

ehitust). Ehitati 15 km ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja

19 km ulatuses erinevaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 km teelõikudel. Ehitati ümber

14 liiklusohtlikku kohta.

2024. aastal vähenesid jalakäijatega õnnetused, milles hukkus inimene. Positiivse

trendina on vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit

kandvate laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste

nähtavus liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste.

 Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta,

millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Lennuliiklus Eesti õhuruumis

ja ülelennud on taas kasvutrendis.

 Valmis Kihnu sadama lainemurdja.

 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19% võrra vähem. Gaasibussid asendati

biodiiselkütust või HVO II kategooria kütust kasutavate bussidega.

Alternatiivkütuseid kasutavate busside osakaal moodustas 44%. Kogu liinivõrgu maht

suurenes 0,9%. Kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega 25% ja see

moodustab ligikaudu 12,3 miljonit kilomeetrit.

 Alustati Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga. Eesmärk on projekti

lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks

erinevates ühistranspordikeskustes.

31

 Viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus

sõitjateveo leping järgmiseks seitsmeks aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga. Jätkub

uue keskkonnasõbraliku parvlaeva53 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva

kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

 Kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks parvlaevaliinidele Rohuküla–

Sviby, Kihnu–Munalaid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu–Munalaid,

Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga kuulutas aasta lõpus

välja hanke Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki

ostmiseks.

 Vabariigi Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi kontseptsiooni, mis keskendub

ühistranspordi arendamisele. Eesmärk on suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu ja

muuta ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel.

Väljakutsed

 Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega, jätkuvalt kasvavad

maanteede läbisõidud.

 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse

pakkumisega. 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude

osakaal küll veidi kasvas (34,9%  35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu

vähenemise (6,1%  5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle

liikumiste osakaal kasvas 0,1%, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja

säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt

panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

 Eesmärgiks on rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav

näitaja 2024. a vaid 2,7% (aasta varem 2,5%) ning mille tegelik potentsiaal on

realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik.

 Raudteetaristu jätkuvaks probleemiks on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu,

luua täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele kaupade kiiremaks liigutamiseks

ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus

raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel. Kuigi reisijateveod jätkavad iga-aastast

kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks 2−3 miljonit tonni, mis on

selgelt vähem, kui vajalik raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga-aastaselt

kasvanud riigipoolne toetus raudteetaristu majandamiseks.

 Rail Balticu ehitamiseks on olemas rahastus vaid osaliselt, oluline on leida täiendavaid

vahendeid, et rongiliikluse saaks avada 2030. aastal. Lisaks taristule on vajalik sõlmida

kokkulepped veeremi olemasuoluks uuel raudteel.

 Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilne olukord maailmas, varilaevastik

Läänemerel, ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam karmistuvad

53 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimine“.

32

keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest.

Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on

merenduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne

koordineeritud koostöö.

 Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas

valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid

ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust

nõudlusele, aga ka geopoliitiline olukord. Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem

teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa registreeritud lennuintsidentide arvu kasvu ligi 20

protsenti.

 Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav, 2024. aastal oli rahastamine üle 25% väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt

teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel

aastatel on 2024. aasta töömaht ca 50% väiksem võrreldes 2021. aastaga. Arvestama peab

asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine.

 Aastatel 2022−2024 hukkus keskmisena maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023

keskmisena 55). Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta keskmist

liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi 2024. a täitmata.

 Maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel on kavas välja töötada uus liinivõrk,

tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on

eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele.

 Kavas on välja töötada kestlik ühistranspordi rahastusmudel, kuna alates 2020. aastast

on ühistranspordi baaseelarve olnud külmutatud, kuid lepingud vedajatega on pikaajalised

ja indekseeritud, mis tõttu on tegelikud kulud inflatsiooni tõttu suurenenud.