Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2024. a aruanne

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 104

Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“

2024. aasta tulemusaruande kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise

kord“ § 16 lg 1 alusel.

1. Kinnitan tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ 2024. aasta tulemusaruande

(lisatud).

2. Avaldada punktis 1 nimetatud tulemusaruanne Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel.

Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) juhtkomisjoni liikmed

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ 2024. aasta tulemusaruanne

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 104

Lisa

Tulemusvaldkonna

„Põllumajandus ja kalandus“

2024. aasta tulemusaruanne

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo ....................................................................................................................... 4

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ................................................................................................................... 5

3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .................................................... 6

4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .................................................................................... 6

5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ........................................................................................................ 7

6. Hindamised ja tõhustamiskavad................................................................................................................ 9

7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm ................................................................................................. 9

7.1 Programmi mõõdikud ....................................................................................................................... 10

7.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................. 15

7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus ............................................................................................. 15

7.2.2 Toiduohutus ............................................................................................................................... 18

7.2.3 Maaelu ........................................................................................................................................ 20

7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs .............................................................................................. 21

7.3.1 Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ................................... 21

7.3.2 Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ................................. 25

7.3.3 Programmi tegevus – Toiduohutus ............................................................................................ 33

7.3.4 Programmi tegevus – Maakasutus ............................................................................................. 38

7.3.5 Programmi tegevus – Maaparandus ........................................................................................... 39

7.3.6 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ................................................. 40

7.3.7 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ................................................................ 40

7.3.8 Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime ............. 41

7.3.9 Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus .............................................................................. 43

7.3.10 Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö ......................................................................... 43

7.3.11 Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal ................................ 44

7.3.12 Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .............................................. 45

7.3.13 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus .............................................................................. 47

7.3.14 Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ..................................................... 47

7.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine......................................................................... 50

8. Kalanduse programm .............................................................................................................................. 55

8.1 Programmi mõõdikud ....................................................................................................................... 55

8.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................. 57

8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs .............................................................................................. 58

3

8.3.1 Programmi tegevus – Kutseline kalapüük .................................................................................. 59

8.3.2 Programmi tegevused – Vee-elusressursside töötlemine ja vesiviljelus .................................... 59

8.3.3 Programmi tegevused – Kalavarude haldamine ja kaitse ning kalavarude kaitse ja -püügi

haldamise korraldamine (KLIM) ........................................................................................................ 60

8.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine......................................................................... 62

LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse ............................... 64

4

1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori

ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.

Tulemusvaldkonnaga on enim seotud strateegia „Eesti 2035“ neli sihti:

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PõKa 2030) seob tervikuks

põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele,

toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade

seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega

loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse,

säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.

Esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja

hoitud keskkond“ saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk „Kestlik

kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku

majandamise“ hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii

kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega.

Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade

terviklikku arengut. Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid:

„Põllumajandus, toit ja maaelu

2024–2027“ ning „Kalandus 2024–2027“.

Programmide kaudu panustab põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ka mitmesse Eesti 2035

arengustrateegia sihti, näiteks „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, „Eestis on

kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

1 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid (valdkonna

arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm

Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030

Programm

„Põllumajandus, toit ja

maaelu 2024–2027“

Programm „Kalandus

2024–2027“

5

2024. a lõppesid maa- ja ruumiloomepoliitika korrastamise ettevalmistamistööd. Üks osa sellest protsessist

oli Maa- ja Ruumiameti loomine, et koondada kõik maapoliitika rakendusülesanded kokku ühe juhtimise

alla, et oleks üks keskne rakendusüksus, mis käsitleks ruumi ja maa küsimusi kui tervikut. Ka

maaparanduspoliitika rakendamise ülesandeid hakkab 2025. aasta 1. jaanuarist täitma Maa- ja Ruumiamet

senise Põllumajandus-ja Toiduameti asemel.

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud2

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2030

Põllumajanduse, metsamajanduse,

kalapüügi ja toiduainete tootmise ning

joogitööstuse loodud lisandväärtus

hõivatu kohta kolme aasta liikuv

keskmine, eurot

35762 40176 41783 34700 35000 29100

Põllumajandussaaduste ja

toidukaupade ekspordi ja impordi

väärtuse suhe

0,89 0,83 0,81 0,80 0,81 0,82

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti

tarbijate osakaal, % 61 - 59 75 75 75

Toiduohutuse baromeeter 99,63 100,69 99,34 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100

Kasvuhoonegaaside heide

põllumajandustoodangu väärtuse

kohta, tonni tuhande euro kohta3

2,38 2,60 - ≤ 2,5 ≤ 2,5 ≤ 2,5

Maapiirkonna elanike vanuses 20–64

tööhõive määr, % 80,3 80,5 80,4 78,7 78,7 80,5

2 Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud (agri.ee)

3 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2024. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2026. aasta inventuurist.

6

3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus

programmide lõikes

Joonis 1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes

4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna ja programmi eelarve täitmine (tuhat €)

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Põllumajandus ja kalandus 499 987 425 444 403 707

Kulud 499 987 425 444 403 707

Põllumajandus, toit ja maaelu 482 969 411 376 390 784

Kulud 482 969 411 376 390 784

Kalandus 17 018 14 068 12 923

Kulud 17 018 14 068 12 923

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kujunes 2024. aasta lõplikuks eelarveks 421 miljonit eurot,

millest kasutamata jäi 21 miljonit eurot. 2024. aasta piirmääraga vahendite tegevuskulude lõplikuks

411 376

14 068

Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €)

Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus

7

eelarveks kujunes 77 630 756 eurot, kasutamata jäi 9 678 679 eurot. 2025. aastasse kantakse 8 908 605

eurot ja Vabariigi Valitsuse reservi tagastatakse 72 727 eurot.

Täpsem programmi tegevuste kaupa selgitus on peatükkides 7.4 ja 8.4.

5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Majanduskasvu seisukohalt on väga oluline ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Investeeringud uude

tehnoloogiasse ja tehnikasse aitavad suurendada loodavat lisandväärtust ja suurendada efektiivsust. 2024.

aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse

loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuva keskmisena 41 783 eurot. Sellega ületati ka

2024. aastaks ette nähtud sihttaset. Inflatsioonist tingitud hinnatõusud võimaldasid ettevõtetel müüa oma

tooteid kõrgema hinnaga, suurendades seeläbi nende tulusid ja lisandväärtust. Siiski tuleb märkida, et liiga

kiire inflatsioon võib kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Kiire inflatsioon raskendab tulevaste kulude ja

tulude prognoosimist, mis võib vähendada investeeringute atraktiivsust ja tõsta riske. Seetõttu on oluline,

et inflatsioon oleks mõõdukas ja prognoositav.

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal on langenud 61%-lt (2022. a) 59%-le. Toidukaupade kiirel hinnatõusul on mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Statistikaameti andmetel tõusis

tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5 protsenti ning indeksit mõjutasid

2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused. Toit ja mittealkohoolsed joogid

kallinesid aastaga 3,2 protsenti. 2024. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi uuringu4, mille tulemused

näitavad, et kuigi Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kohalikku toitu, on elukalliduse tõus suurendanud

hinnatundlikkust ning kodumaise toidu eelistamine on langenud kahe aasta taguse ajaga 2 protsendipunkti.

Viimastel aastatel on ostuotsuste tegemisel olulisemale kohale tõusnud toidukauba soodne hind ja

sooduspakkumised. 71% tarbijatest peab toidu hinda ostuotsuse tegemisel väga oluliseks. See on 7

protsendipunkti võrra rohkem, kui 2022. aastal. Ka sooduspakkumiste tähtsus ostuotsuste langetamisel on

kasvanud 65 %-lt 70%-le.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe oli 2024. a 0,81, mis oli

veidi rohkem kui planeeritud siht 0,80. Kaubavahetuse puudujääk oli 512 mln eurot, mis oli 107 mln

euro võrra suurem kui aasta varem. Eestist eksporditi 2024. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu

jooksevhindades 2,1 mld euro (~12% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,6 mld euro eest.

Võrreldes 2023. aastaga suurenes eksport 6% ja import 9%. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes

aastaga 8%, kuid re-ekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi eelmise aasta tasemele.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist. Oluline on, et suureneks töödeldud toodete

osakaal ekspordis. Piimatööstuses tootmisvõimsuste lisandumine võimaldas rohkem piima väärindada ja

seeläbi suurendada eksporti. 2024. aastal suurenes kõige enam juustu eksport (+53%).

Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstustega on oluline roll eestimaalaste toiduga

varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada,

mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse tase on piisav teravilja, piima ja

liha osas ning peaaegu piisav kartuli osas. Ülejäänud valdkondades, sh sool, suhkur, maitseained, puuviljad

toetume täna kaubavahetusele. Üle poole tarbitavast toidust ja tootmissisenditest tuleb täna piiriülese

kaubandusena.

Põllumajandust ja toidutootmist mõjutasid teist aastat järjest ebasoodsad ilmastikutingimused - 2023/2024

aasta talveperioodi vähene lumikate ja tugevad miinuskraadid tekitasid talvekahjud taliviljadele ja

vaarikaistandustele, maikuu tugev öökülm hävitas suure osa puuviljade ja marjade saagist Kesk- ja Kagu-

4 Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2024

8

Eestis ja tekitas kahjusid ka teistele varase kevade tõttu kasvu alustanud kultuuridele. Suve alguse põud

mõjus negatiivselt juba niigi kurnatud taimedele. Tugevad hoovihmad juulis ja augustis kahjustasid põllu-

ja avamaaköögiviljakultuure, kuna kohati jäid põllud vee alla. Samuti oli taimekahjustajate (taimehaigused

ja -kahjurid) levik sooja ja sademeterohke ilma tõttu erakordselt laialdane.

2024. aastal rakendati mitmeid olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks:

 2023. aastal toetati piimatoomist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja

sõstrakasvatust 3,5 mln euroga, (millest poole andis Euroopa Komisjon ja pool lisati Eesti

eelarvest), et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Toetus

maksti välja 2024. aasta jaanuaris.

 2024. aastal andis Euroopa Komisjon Eesti põllumajandusettevõtjatele erakorralist toetust summas

3,3 miljonit eurot ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud majandusliku kahju osaliseks

hüvitamiseks. Erakorralist toetust said puuvilja- ja marjakasvatajad, õunakasvatajad,

avamaaköögiviljakasvatajad, kartulikasvatajad ning rapsi- ja rüpsikasvatajad.

Toidu varustuskindluse tagamine on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks riigikaitselistest

ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu

varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. 2024. aastal alustati strateegia tegevustega, alustati

kriisipoodide arendusega, parandati kütusevaru hajutatust, pakkudes esmatootjatele toetust oma

territooriumile kütusemahutite rajamiseks ja tarneahela osapooltega loodi kriisikommunikatsiooni

võrgustik ja -mudel. Olulisemad tarneahela ettevõtted lisati prioriteetsete elektritarbijate nimekirja ja

parandati kriitilise tehnika juurdepääsu kriisiaegsele vedelkütusele ja koordineeriti kriitilise tehnika

vabastamist riigikaitselistest kohustustest. Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, kuid jõuline

algus on tehtud ning Eesti inimeste võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada on seeläbi tõusnud.

Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine ja elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks

väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonnahoidlike ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea

keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii

loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel

arvestataks keskkonnaga ning selle täiendavaks tagamiseks soodustatakse peamiselt ÜPP toetuste abiga

põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist.

2023. aastal pärines Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest ligikaudu 13% põllumajandusest. Võrreldes

varasema aastaga on koguheide vähenenud (2022. a oli 1581.18 ja 2023. a 1532.51 t CO2 ekv). Samuti on

langenud põllumajandustoodangu väärtus ning sellest tulenevalt on kasvuhoonegaaside heide

põllumajandustoodangu väärtuse kohta kasvanud (2023. aastal 2,6 t CO2 ekv/tuh EUR).

Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on

olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel,

hõlmates erinevaid etappe toidutarneahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel

põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse

väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on toiduohutuse tagamisel oluline nii ELi sisene kui ka

ülemaailmne koostöö.

Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise

arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis

aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2024. aastal 99,34. Eesmärgiks on, et näit oleks

vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või

füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2024. aastal võrreldes

2023. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab

arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja

tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva

õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi

9

tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“

tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega

― rohepööret toetava raamistiku kujundamine.

Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik

ettevõtetest. Eesti rahvaarv oli 2024. aastal 0,6% võrra suurem kui eelneval aastal. Ka maapiirkonna

elanike arv kasvas eelmisel aastal. Maalises asustuspiirkonnas elas 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 402 385

inimest, mis on 1648 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige suurema kasvuga on olnud jätkuvalt Harjumaa

(1,6%) ja Tartumaa (1,3%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. 2024. aastal oli vanuses 20-

64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 80,5%. Võrreldes eelmise aastaga on tööhõivemäär langenud

0,4 protsendipunkti võrra.

Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja

konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile.

Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule, arvestades kalavaru seisundit ja

ressursi piiratust. Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. a 45 %, varude seisund on halb ja jääb alla seatud

sihttasemele 61%. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude

kaitsemeetmeid ja vähendada püügikoormust rannapüügis.

Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu osa on rakendusuuringute elluviimine strateegiliselt

olulistes valdkondades. 2024. aastal saavutati Euroopa Komisjoni töögruppides kokkulepe uute

aretustehnikate (UAT) kasutuselevõtuks. Avanenud võimaluste rakendamiseks Eestis anti koostöös Eesti

Teadusagentuuriga välja 2 miljoni euro suurune sihttoetusgrant, et tõsta Eesti sordiaretuse uurimisrühmade

võimekust täppisaretustehnikate kasutuselevõtul. Lisaks algatati koostöös Eesti Teadusagentuuri ja

Kliimaministeeriumiga agrometeoroloogia rakendusuuringuid, mille kogueelarve on 1,2 miljonit eurot.

Nende uuringute eesmärgiks on välja töötada ettevõtjatele kliimamuutustega kohanemist toetavad teenused.

6. Hindamised ja tõhustamiskavad Aruandeaastal ei viidud läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid.

7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm

Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu

Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

keskkond

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, sh „Tervist hoidev

inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt.

Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, sh „Koostöömeelne

ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt

panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene,

pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses

kaasa lüüa ja koostööd teha.“ (vt PõKa 2030, ptk 3.6, sh Leader)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

10

7.1 Programmi mõõdikud

Tabel 3. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kasutuses oleva

põllumajandusmaa

pindala (ha)

986 206 987 785 982 440 990 000 990 000

Tarbija kindlustunde

indeks, %* - 69 - 69 69

Kogu tarneahela

loodava lisandväärtuse

osatähtsus kogu

ettevõtlussektori

lisandväärtuses, %

6,6

(2021) 6,4 - 7,2 7,2

Keskkonnasõbralikult

majandatava maa

osakaal, %

87,97 91,10 92,59 80 80

Maapiirkonnas elavate

noorte vanuses 21–40

osatähtsus sama

26,65

26,17 26,11 27,76 27,76

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, sh

„Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning

otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini

põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi

ligipääsetavus ja mugavus“ ja „Elukeskkond on kvaliteetne ja seda

planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, sh “Eesti on

uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus

ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate

abil“ ja Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav

riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate

tehnoloogiate abi“.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Maaelu Teadmuskeskus (METK), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

11

vanusegrupi noorte

üldarvus, %

Programmi tegevus Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Integreeritud

taimekaitse (ITK)

põhimõtetele vastamine,

%

99 99,8 99 95 95

Püsirohumaade osakaal

kogu

põllumajandusmaast, %

23,93 27,67 27,49

29.05 29.05

Programmi tegevus Toiduohutus

Toiduohutuse

baromeeter 99,63 100,69 99,34 ≥100 ≥100

Tarbija teadlikkuse

baromeeter - 65,8 - 72,4 -

Programmi tegevus Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine

Ohtlike

taimekahjustajate

puhangute arv

3 1 3 4 4

Eriti ohtliku loomataudi

esinemine, arv 2 2

1 (SAK

metssigadel) 1 1

Programmi tegevus Maakasutus

Toetatud Natura 2000

erametsamaa pindala

aastas (ha)

67 077 66 920 68 614

67 875 67 862

Programmi tegevus Maaparandus

Kuivendatud

maatulundusmaa pind

(ha)

1 388 246

1 392 143

1 400 495 1 396 300

1 397 300

Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Sertifitseerimise läbinud

partiide suhtarv, % 87 90 85 95 95

12

Tuvastatud nõuetele

vastavuste osakaal

kontrollitud

köögiviljaseemnepartiid

e arvust, %

95 84 81 90 90

Tuulekaeraga saastunud

pind, ha 132 275 -5 - 150000 -

Paljundusmaterjali

tootmisega tegelevate

ettevõtete arv

315 297 213 300 300

Uute Eestis aretatud

Sordilehte võetud

sortide arv aastas

2 3 1 3 3

Tuvastatud nõuetele

vastavuste osakaal

kontrollitud

tegevusloaga

põldtunnustajate poolt

tunnustatud põldudest

93 97 90 95 95

Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus

Kohalike ohustatud

tõugu(del) loomade arv

(tõuti):

Eesti hobune 2651 2940 2969 2630 2640

Eesti raskeveohobune 324 344 329 360 360

Tori TA (hobune) 570 586 559 615 615

Vana-Tori (hobune) 32 36 17 33 34

Eesti maatõug (veis) 909 894 812 910 915

Kihnu maalammas 1288 1894 1432 960 970

Eesti vutt 3726

(aretuses)

4467

(aretuses)

4739

(aretuses) 3750 3770

5 Alates 2023. a enam ei seirata, sest Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetati tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjudest on järjepidevalt kasvanud ja praegu reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine.

13

Programmi tegevus Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime

Põllumajandussektori

netolisandväärtus tööjõu

aastaühiku kohta (kolme

aasta liikuv keskmine,

FADN)

37 131 (2020-

2022)

35 659 (2021-

2023) - 28 284 28 991

Toiduainetööstuste

netolisandväärtus

töötaja kohta

36 382 42 283 42 586 36 200 37 300

Programmi tegevus Põlvkondade vahetus

Noorte (kuni 40-

aastaste) juhtide

osatähtsus

põllumajanduslikes

majapidamistes, %

17 (2020) 22 - 17 17

Programmi tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal

Netolisandväärtus

faktorhinnas aasta

tööjõuühiku kohta (3

aasta liikuv keskmine)

(EAA alusel)

24 003 21 885 19 300 17 425 18 000

Kindlustusega hõlmatud

põllukultuuride ha arv

põllukultuuride pinnast,

%

0,05 0,05 0,52 4 4

Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö

Kvaliteedikavadega

liitunud tootjate arv 87 79 89 108 109

Põllumajandus-

ühistutesse koondunud

põllumajandustootjate

osakaal FADNi

põllumajandustootjate

üldkogumist, %

- - 23 22 22

Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand

Põllumajandussaaduste

ja toidukaupade 34 3 30 20 22

14

kaubandusbilansi

defitsiidi langus

võrdluses algtasemega

(2018), %

Kodumaise toidukauba

eelistamine

toiduostudes, %

61 - 59 75 75

Eesti päritolu

põllumajandussaaduste

ja toidukaupade

ekspordi väärtuse kasv

võrdluses algtasemega

(2018), %

79 71 85 14 16

Programmi tegevus Mahepõllumajandus

Tunnustatud ettevõtete

arv 2398 2461 2382 2400 2400

Tarbijate osakaal, kes

tarbivad mahetoitu

regulaarselt (vähemalt

kord nädalas), %

9 - 10 12 15

Programmi tegevus Maa- ja rannapiirkonna arendamine

Maapiirkonnas elavate

21–40-aastaste noorte

osatähtsus sama

vanusegrupi noorte

üldarvus, %

26,65 26,2 26,1 27,76 27,76

Maapiirkonnas töötavate

inimeste arv

põhitöökoha asukoha

alusel

189 000 193 100 192 400 189 000 189 000

Maapiirkonnas töötavate

inimeste osatähtsus

koguhõives osalejates

põhitöökoha asukoha

alusel, %

(Statistikaamet, TT210)

27,8 27,6 27,3 27,4 27,4

Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud, on lahtrisse märgitud „-„.

15

7.2 Programmi olukorra analüüs

Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu“ eesmärk on tark ja kestlik põllumajandus,

toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond.

7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus

Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on sektorid, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad

ka olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis

loodud lisandväärtusest, ~11% Eesti päritolu toodete ekspordist ja seal töötab ~4% hõivatutest.

Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut ehk 9% maapiirkonna hõivatutest.

Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka

palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala ja suurenevat

nõudlust mahetoodangu järele ELis, on Eestis mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali.

Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi

keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes

põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb.

Esialgsel hinnangul oli 2024. a põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus6 1,29 mld eurot, mida

oli võrreldes eelmise aastaga 1,9% vähem. Toodanguga seotud toetused moodustasid kogutoodangust 2%.

Kogutoodangu väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodang ~40%, loomakasvatussaaduste

kogutoodang ~48% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~12%.

Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ehk turult saadavas hinnas (ilma toetusteta) 27%.

Tootetoetuseid, mis kajastuvad kogutoodangu väärtuses (28,4 mln €), ja tootmistoetuseid (205 mln €)

määrati 2024. aastal kokku 9% rohkem kui 2023. aastal. Toodangu väärtuse ja toetuste summa suhtena

kogukuludesse on 0,94, mis tähendab, et vaatamata toetuste toele ületavad kulud tulusid (-104 mln €).

Maailmas kasvava nõudluse rahuldamine toiduainete ja muude põllumajandustoodete järele ning

piisava toiduvarustuse tagamine on oluline väljakutse. Toiduga kindlustatuse, majandusliku

jätkusuutlikkuse, ressursitõhususe, keskkonnahoiu ja innovatsiooni tagamiseks on väga oluline

põllumajanduse kogutootlikkuse suurendamine. Kõrgem tootlikkus aitab rahuldada kasvavat

toidunõudlust, parandada põllumajandustootjate majanduslikku olukorda, säästa loodusressursse ja

vähendada põllumajanduse keskkonnamõju. Selle saavutamiseks on oluline investeerida

teadusuuringutesse, arendada uusi tehnoloogiaid ja edendada teadmiste jagamist põllumajandussektoris.

Samal ajal on oluline arvestada toidutootmise jätkusuutlikkust, vähendada keskkonnamõjusid ja

suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Tootmise efektiivsuse suurendamine võimaldab toota rohkem

toiduaineid ja muud põllumajandustoodangut sama tööjõuressursi kasutamisel. Parem ning ressursitõhusam

tehnoloogia ja targemad töötajad võivad aidata vähendada tootmiskulusid. Aastate 2022-2024 keskmine

netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta oli 19 300 eurot, mis ületab küll sihttaseme,

kuid võrreldes eelmise perioodiga (2021-2023) pöördus langusele. Mõjutajaks on kahe viimase aasta

tagasihoidlik majandustulemus, mis tulenes kiiresti kasvavanud sisendite hinna ja ebasobivate

ilmastikutingimuste koosmõjul. Netolisandväärtus vaadeldaval perioodil vähenes, kuid kasutatud

tööjõuühikud jäid samale tasemele.

Eesti töötlevas tööstuses on toiduainetööstus (sh joogitootmine) pikaajaliste traditsioonidega haru,

kus töötab umbes ~2% hõivatutest ning sektor annab ~2% Eestis loodud lisandväärtusest.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2024. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ligi

2,4 mld euro eest toodangut. Toiduainetööstuse toodangu väärtus moodustas vaadeldaval perioodil 18%

6 Väärtus alushindades (koos tootetoetustega)

16

töötleva tööstuse kogutoodangu väärtusest. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangu väärtusest

annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuse toodangu väärtusest rohkem

kui kolmandik (ligi 930 mln €) eksporditi, see moodustas töötleva tööstuse ekspordist peaaegu

kümnendiku.

Aastases võrdluses oli toiduainetööstuse kogutoodangu väärtus ~5% suurem kui eelmisel aastal. Tegevusalade lõikes vaadates suurenes kõige enam joogitööstuse väärtus (+14%), mis tulenes toodangu

kallinemisest, sest toodangu maht jäi eelmise aasta tasemele. Piimatööstuste toodangu väärtus suurenes

aastaga 10% (maht +11%), mõjutajaks lisandunud tootmisvõimsused. Vaatamata toodangumahu kasvule

vähenes toodangu väärtus teravilja põhitoorainena kasutavates tööstustes, nt jahu ja tangainete tootmises

(maht +10%; väärtus -12%) ja valmis loomasööda tootmises (maht +3%; väärtus -11%), mis tulenes

teravilja hinnalangusest. Eestis oli ebasobivate ilmastikuolude tulemusel kaks viimast aastat (2023-2024)

väike rapsisaak, mis mõjutas õlitööstuse tooraine varumist. Taimse õli toodangu maht jäi 2024. aastal 15%

ja toodangu väärtus 12% väiksemaks võrreldes eelneva aastaga

Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele

tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. PõKa tegevussuuna 5 üks eesmärk on: Eesti toiduainesektor on

konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud toiduainetööstuses

loodav lisandväärtus töötaja kohta kasvab kiiremini kui EL keskmine. Toiduainetööstuste netolisandväärtus

töötaja kohta 2024. a oli 42 586 eurot, jäädes siiski kolmandiku võrra madalamaks EL keskmisest. Eesti

majandus on viimased aastad languses. Majanduslik ebakindlus muudab ettevõtted ettevaatlikumaks ja

sunnib neid kokku hoidma kulusid, et rahavoogude juhtimine oleks jätkusuutlik. Kulude kokkuhoiu

eesmärgil lükatakse edasi investeeringud tööjõu arendamisse, tehnoloogia uuendamisse või infrastruktuuri

täiendamisse. Sellised investeeringud on aga otseselt seotud tööviljakuse kasvuga, kuna uued tehnoloogiad

ja tõhusamad tööprotsessid aitavad tõsta töötajate tootlikkust.

Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse, tõhus toimimine nõuab

tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise jälgimist ja täiustamist, et tagada

toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise

automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid

vastavalt tarbijate eelistustele. Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma

toidu suunas, mis sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid.

Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses 2023.

aastal oli 6,6%. 2023. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud. Sihttaseme täitumist mõjutas

majanduslik ebakindlus. Nõrk majandus suurendab ebakindlust, kuna ettevõtted ei suuda enam täpselt

ennustada, kuidas turud, tarbijate käitumine ja sisendid muutuvad. Kõrge inflatsiooni tulemusel on Eestis

kiiresti tõusnud kaupade ja teenuste hinnad, mis pärsib tarbijate ostujõudu. Madalam tarbimine tähendab

vähem nõudlust toodete ja teenuste järele, mis omakorda vähendab ettevõtete toodangut ja müüki,

vähendades lisandväärtuse loomise võimalusi.

Tarbijate osakaal, kes ostab mahetoitu kord nädalas, on kasvanud ühe protsendipunkti võrra – 2022.

oli vastav näitaja 9% ja 2024. aastal 10% (2018. aastal 19%, 2020. aastal 13%). Mahetoidu mitteostmise

peamiseks põhjuseks toovad küsitluses osalejad välja selle kõrge hinna (2024. a 55%, 2022. a 52%). Teise

olulise põhjusena tuuakse viimastel aastatel välja asjaolu, et ei tunnetata mahetoidu erinevust tavatoidust

(2024. a 38%, 2022. a 54%).

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

küündis 2024. aastal hinnanguliselt 1,6 mld euroni. Võrreldes 2023. aastaga suurenes eksport 119 mln

euro võrra ehk 8%. Kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustab Eesti päritolu

põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ~14%.

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti sisse 2024. aastal 2,6 mld euro eest, 2023. aastaga võrreldes

kasvas impordi väärtus 9%. Kui 2023. aastal suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade

17

kaubandusbilansi puudujääk võrreldes algtasemega (2018. a) 3%, siis 2024. aastal 30%. 2024. aasta

defitsiidi suurenemise taga on eelkõige impordi väärtuse kasv ja teravilja ja õliseemnete langenud eksport

ning ka teravilja madalam hind. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab endiselt tooraine väljavedu.

Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja seega ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Seoses

Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning

hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv,

ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu ning lähiturgude majandusarengud ja inflatsiooni

kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti

toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele,

mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning

tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste

turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma

tavapärase majandustegevusega jätkata.

Eestis on põllumajandusmaana kasutuses 982 440 hektarit (2024. a), mida on 5345 hektarit vähem

kui eelmisel aastal. Põllumajanduslikule maakasutusele on avaldamas üha enam survet puu- ning

põõsaistandike rajamine ning metsastamine. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja

parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumajandusettevõtjate

kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine

teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete

rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame

kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi

tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja

parandamisele.

Kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus

need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, loomatervise, taimekaitse

ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasäästlikult majandatava maa (maa,

millele on määratud ökokava- või keskkonnatoetust ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse

läinud püsirohumaa väljaspool eelnimetatuid) osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2024.

aastal 92,59%.7

Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks on Eestis tõhus järelevalve, mille raames keskendutakse

peamistele ohukohtadele, mis eelnevatel aastatel on ilmnenud või mis on kõige suurema mõjuga. Kehtivatest nõuetest kinnipidamise järelevalve raames kontrollitakse taimekaitsevahendite korrektset

kasutust, seadmete tehnilise kontrolli läbimist ja vihjeid. Oluline on tagada taimekaitsevahendite

turustamise järelevalve, et Eesti kasutajatele oleksid kättesaadavad vaid kvaliteetsed tooted, mis on läbinud

hindamise ja lubatud turule. Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime säilitamiseks ning piisava

koguse kvaliteetse kodumaise tooraine tootmiseks on vajalik tõsta taimekaitsevahendite ja nende

toimeainete hindamise protsessi võimekust. Euroopa Liidu üleselt on kitsaskohaks toimeainete

keelustamine, vähene uute ja efektiivsete toimeainete ja toodete turule lubamine, samuti heitlikud

ilmastikuolud, uute kahjustajate levik ning uued algatused ja nõuded, mis lisavad põllumajandustootjatele

töökoormust.

Tervete ja hea saagikusega taimede kasvatamiseks on üheks eelduseks nende piisav ja korrektne väetamine.

Väetiste turule lubamisel kontrollitakse, et turustatavad väetised omaksid positiivset mõju taimede kasvule

ning ei põhjustaks nõuetekohasel kasutamisel lubamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele, varale ega

keskkonnale. Eestis on lubatud turustada neid väetisi, mis on kantud Eesti väetiseregistrisse või kannavad

CE märgist ja on kantud ELi väetisetoodete nimekirja.

7 Täpsemalt käesoleva aruande peatükis 7.3.1

18

Taimetervise olukorda Eestis võib jätkuvalt lugeda heaks. 2024. aasta seirete käigus ühtegi uut karantiinset

taimekahjustajat ei leitud, tuvastati kolm juba varem Eestis leitud ohtlikku taimekahjustajat. Ohtlike

taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on

kahjustajate edasine levik tõkestatud.

2024. aastal esines Eestis eriti ohtlikest loomataudidest sigade Aafrika katk. Eesti

loomakasvatusettevõtetes eriti ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Üldine sigade Aafrika katku

riskifoon metsades oli tõusuteel. Metssigade seireuuringuga tuvastati sigade aafrika katku (SAK) viiruse

esinemine kokku 43 metsseal kuues maakonnas: Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa, Pärnumaa

ja Ida-Virumaa. EL liikmesriikides levis laialdaselt lindude gripp ja esines väikemäletsejaliste katku

juhtumeid.

7.2.2 Toiduohutus

Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72%

Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019.

(68,3%) ja 2021. (67,4%) aastaga muutunud. Järgmine tarbija kindlustunde hindamine toimub 2025.

Toiduohutuse baromeetri näitaja võrrelduna eelmise perioodiga on langenud ja on 2024. a 99,34.

Eesmärgiks on, et see näitaja oleks vähemalt 100.

Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020−2021 ebatavaliselt madal seoses COVID-

19 pandeemiaga. Alates 2022. aastast hakkas näitaja tõusma COVID-eelsele tasemele ja on 2024. a jõudnud

tagasi COVID-19 pandeemia eelsesse aega (2019−161,1; 2024−164,1). Haigestumist on soodustanud

eeskätt inimeste suurem liikuvus, aga ka eksimused toiduhügieeni põhimõtte vastu. Haigustekitajad ja

bakterid satuvad inimese organismi peamiselt määrdunud käte tõttu. Samal ajal jäid toidutekkeliste

nakkushaiguste puhangud võrrelduna eelneva aastaga sarnasele tasemele (2023−7; 2024−6). Eestis on

peamised toidutekkelised nakkushaiguste puhangute põhjustajad Salmonella spp ja Campylobacter spp.

2024. aastal langes salmonelloosi haigestumine võrreldes eelmise aastaga 39%, kuid kampülobakterenteriiti

haigestumine on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes 2023. aastaga suurenes

haigestumine märkimisväärselt šigelloosi (71,4% võrra) ja Yersinia enterocolitica enteriiti (40,4% võrra).

Toiduohutuse ennetavate meetmete osas ei ole tulemused märkimisväärselt muutunud. Ennetavate

meetmete näitajatest on endiselt nõuete vastavuse osas kõige madalamal tasemel ettevõtete ohu ja riski

analüüs (HACCP8-i nõuete kontroll) ja eeltingimuste programm (2023–67,3%; 2024–66,7%). Jälgitavuse

osas on toimunud aasta-aastalt olukorra paranemine (2022–80,4%; 2023–88,7%; 2024–90,4%). Jälgitavus

aitab toidu liikumist käitlemisahelas jälgida ning toetab vajaduse korral ohtliku toidu sihipärast turult

kõrvaldamist või tagasikutsumist. Mida rohkem ja täpsemaid andmeid käitlejal on, seda lihtsam ja kiirem

on tuvastada nõuetele mittevastavat toitu ning see turult kõrvaldada ja tagasi kutsuda.

Keemiliste riskide osas on 2024. a tulemus võrreldes eelneva perioodiga mõnevõrra langenud. Kõige

rohkem mõjutas tulemust toiduga kokkupuutuvate materjalide (TKM) valdkond, kus 2024. a võeti 8 proovi,

millest nõuetekohaseks osutus 75%. Kuna 2023. a järelevalve käigus TKMi proove ei võetud, siis mõjutasid

2024. a tulemused baromeetri näitu oluliselt (mõju baromeetrile -1,26%). 2024. aastal taastati toidu

lisaainete seire proovide arv samale tasemele, mis oli enne 2023. a. 2024. a võeti 46 proovi, millest nõuetele

vastas 91,3%. Mittevastavused olid tingitud antioksüdandi piirnormi ületamisest tuunikalas ning

toiduvärvide kasutustingimuste rikkumistest. Kuna 2023. a oli väga väike proovide arv (14 proovi), millest

kõik vastasid nõuetele, mõjutab 2024. a tulemus nõuetele vastavuse määra osas baromeetri tulemust

oluliselt. Jätkuvalt on suhteliselt madal nõuetele vastavate proovide osakaal polüaromaatsete süsivesinike

8 Kriitiliste kontrollpunktide ohuanalüüs

19

(PAH-ide) sisalduste korral lihatoodetes (79,2%), kuigi nõuetele mittevastavate proovide osakaal on taas

mõnevõrra vähenenud on võetavate proovide arv vähenenud pea poole võrra. PAH-ide sisaldust toodetest

on võimalik vähendada head tava järgides ning jätkuvalt tuleb tõsta nii praktilisi teadmisi

suitsutustehnoloogiast kui ka teadlikkust PAH-ide vältimise ja vähendamise meetmetest.

Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuse olukord on 2024. a sarnane 2023-le aastale, jäädes ka üldises

pildis nõuete vastavuse osas väga madalaks (68,4%). Toidualase teabe kontrollide arv 2024. a oli 5663, mis

on 5% väiksem kui 2023. a ja 15% väiksem kui 2022. aastal. Nõuetele vastava tulemusega kontrollide

osakaal oli ühe protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem ja nelja protsendipunkti võrra väiksem kui

2022. a. Kontrollide arvu ja nõuetele vastavuse osakaalu langus võrreldes kahe varasema aastaga on

ootuspärane ja põhjendatav muutunud kontrolli planeerimisega. Alates 2023. a muudeti toidualase teabe

kontrolli planeerimist eesmärgiga vähendada kontrollisagedust ettevõtetes, kus eelmisel toidualase teabe

kontrollil puudusi ei tuvastatud. Kõige vähem puudusi on tuvastatud pakendamata toidu müügikohas

esitatud toidualase teabe osas, kus nõuetele vastavuse osakaal 82% on sarnane kahe varasema aastaga

(2023. a 81% ja 2022. a samuti 82%). Ka müügipakendi märgistuse nõuetele vastavuse osakaal 61% ning

toidualane teave e-poes ja kodulehel, mis on hinnatud nõuetele vastavaks 57% kontrollidest, on sarnane

kahe varasema aastaga. Jätkuvalt on kõige rohkem tuvastatud puudusi toitumis- ja tervisealaste väidetega

toidualase teabe osas, mis on esitatud kas müügipakendi märgistusel või e-poes, kodulehel või mujal.

Nõuetele vastavuse osakaal väidetega teabe osas on 24%, mis võrreldes 2023. ja 2022. a on vähenenud 13

protsendipunkti võrra.

2024. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi

nõuete täitmine, toidualase teabe ning e-kaubanduse ning toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnad.

Eriti vajab toidualase teabe valdkonnas tähelepanu toitumis- ja tervisealaste väidete osa, kuna siin on

nõuetele vastavus erakordselt madal. Vaja on tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest, kui ka parandada

nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas

järelevalvefookuses.

Tarbija teadlikkuse baromeeter9 – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati viimati 2023. a ning

tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) on pisut

langenud (-3,6%). Järgmine tarbija teadlikkuse hindamine on planeeritud 2027.

Tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata teavitustegevustega.

Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse

rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius.

Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud, kuid seda ajakohastatakse järjepidevalt

lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine,

tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne.

Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT-

lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid), mis vajavad aga

järjepidevat arendamist. Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised

nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) hinnatakse ebapiisavalt. Toidu

ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid vajavad kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt

uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine,

9 Tarbija teadlikkuse baromeeter on välja töötatud 2019. a Eesti Maaülikooli, Maaeluministeeriumi ja ekspertide paneeli

koostöös. Baromeeter hõlmab 8 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks

loetavate vastuste %.

20

toidulisandite üha laienev turg, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused) ning seirete ulatuse ja

mahu suurendamist.

Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme,

mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis

kestlikumaks10. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on kasvanud eeldatavasti tänu toiduohutuse

valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on veel ebaühtlane. Positiivsena

võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke

kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Teadmiste edendamine jätkus 2024. a teadmussiirde pikaajalises

programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas.

Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele

teha kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Oluline on üldsust teavitada toiduohutusega seotud riskidest

ning tugevdada avalikkuse usaldust toiduohutussüsteemi vastu. EL toiduseaduse (määrus 178/2002)

hindamise (REFIT 2018) peamine järeldus oli, et „riskikommunikatsiooni ei peeta üldiselt piisavalt

tõhusaks” ning sellel on olnud mõju tarbijate usaldusele riskianalüüsi protsessi tulemuste suhtes.

Läbipaistvusmäärusega on kehtestatud üldised riskidest teavitamise eesmärgid ja põhimõtted ning määrus

rõhutab koordineeritud teabevahetuse tähtsust riskihindajate ja riskijuhtide vahel.

7.2.3 Maaelu

Maapiirkonnas elab kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik

ettevõtetest. Hoolimata riigi pakutavatest toetustest ja sekkumistest nii töökohtade loomisel kui

elutingimuste parandamisel, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama

vanusegrupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,11%. See jääb alla 2030. aastaks

seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seega on veelgi enam vaja suunata tähelepanu võrdsete võimaluste ning

sobilike elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisele kõikjal Eestis.

Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik

põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond

pakub tööd 27,6%-le koguhõives osalejale, so 193 100 inimesele. See on 3,6 protsendipunkti kõrgem, kui

PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2023. aastal oli vanusegrupis 20-64 maapiirkonna elanike

tööhõivemäär 82,9%.

Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-asulates

oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2023. aastal 7,6%), sõltub maapiirkondade

majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete

konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja

toimivatest kohalikest kogukondadest. Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas

kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2023.

aasta seisuga 59,8%.

Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike

sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka

maakonniti. Kui Harjumaal on palgatöötaja kuu keskmine brutotulu Statistikaameti andmetel 1835,20

eurot, siis Valgamaal 1284,88 eurot.

Maapiirkonnas on tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv suurem, kui sinna sisenevate noorte

arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis

10 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja

tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime.

21

maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu

pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele

ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele.

7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs

7.3.1 Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Programmi tegevuse eesmärk on asjakohastel juhtudel vähendada põllumajandustootmisega seotud

väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada

põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal

 Toiduvarustuskindluse ja põllumajandustootjate konkurentsivõime säilitamiseks on vajalikud

efektiivsed taimekaitsevahendid taimekahjustajate tõrjumiseks. Kahjuks ei ole Eestis kättesaadaval

paljude kahjustajate tõrjeks sobivaid vahendeid. Kirjeldatud kitsaskoha leevendamiseks on

suurendatud PTA taimekaitsevahendite ja toimeainete hindajate meeskonda, kirjeldatakse paremini

protsessi11 ning algatatud on nii diskussioonid taotlejatega, uuringud kui ka vajalikud õigusaktide

muudatused.

 Koostasime taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis saadetakse

kooskõlastamisele 2025. aastal. Taimekaitse valdkonnas soovitakse ajakohastada

taimekaitsevahendite ja toimeainete riigilõivude ja tasude, taimekaitsekoolituste ja -seadmete,

kontrolltehingu tegemise õiguse ja õhusõidukite kasutamist puudutavaid sätteid.

 Mesilaste hukkumisest teavitati seitsmel korral. Ühelgi juhul ei saanud tõestust hukkumise seos

taimekaitsevahendite sihipärase kasutamisega või nende nõuete rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte

(põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele pingutustele ei ole Eestis

taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba viimased kuus aastat.

 Jõustus „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“12, mille koostamisel

konsulteeriti erinevate huvigruppidega. Tegevuskava üldine eesmärk on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse seisukohtadega Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ kohta. Üldeesmärgi

saavutamist toetavad tegevuskava tegevusvaldkondade alaeesmärgid. Peamiste alaeesmärkidena

on nimetatud teadlikkuse tõstmist ning alternatiivsete tõrjevõtete rakendamise tulemusena

asjakohastel juhtudel taimekaitsevahendite kasutuse vähenemist.

 Valmisid METKi poolt uuendatud integreeritud taimekaitse (ITK) ja tõrjekriteeriumite suunised

enamlevinud kultuuridele13.

 Valmis METKi uuring „Teraviljadel ja rapsil levivate taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse ja

bioloogiliste taimekaitsevahendite uuring“14.

 Eesti Maaülikoolil on töös köögiviljade ja marjade integreeritud taimekaitse suuniste uuendamine

ning tõrjekriteeriumite väljatöötamine, valmimistähtaeg 2025.

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandest „Analüüs ja ettepanekud põlevkivi töötlemisel

tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena“ tulenevalt telliti Eesti Maaülikoolilt

11 https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/taimekasvatus/taimekaitse

12 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-06/tegevuskava-taimekaitsevahendid-2024-2029.pdf

13 https://metk.agri.ee/integreeritud-taimekaitse-suunised

14 https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=51301733&desktop=10016&u=20250319142302

22

eksperthinnangud: „Eksperthinnang põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse

sobivuse kohta lubiväetiseks“15 ja „Eksperthinnang Püssi tuhamäes ladestatud materjali sobivuse

kohta lubiväetiseks“16. Nende alusel on kavas muuta ministri määrust.

 2024. a rakendati kõiki ÜPP strateegiakava I ja II samba põllumajanduslikke keskkonnatoetusi, mis

on kas üheaastase kestusega (otsetoetuste ökokavad) või viie järjestikuse kalendriaastase

kohustuseperioodiga (maaelu arengu keskkonnatoetused). Põllumajanduslike keskkonnatoetuste ja

püsirohumaa säilitamise kohustusega oli 2024. aastal hõlmatud 92,59% kasutuses olevast

põllumajandusmaast.

 Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse puhul rakendus uue kohustusliku nõudena e-

põlluraamatu pidamine. Põllumajandustootjatel on veeseadusest tuleneva kohustuse täitmiseks,

näiteks põllul kasutatavate sisendite või põllul tehtavate tegevuste ülesmärkimiseks võimalus

kasutada tasuta PRIA e-põlluraamatut. Seda saavad kasutada ka need põllumehed, kes toetust ei

taotle. E-põlluraamatu kasutamine võimaldab põllumajandustootjal mitte ainult planeerida ja ellu

viia põllul tehtud tegevusi, vaid kasutada lisaks soovituskalkulaatoreid, mis aitavad põllumehel

teha keskkonnateadlikumaid valikuid. 2025. a on eelnimetatud toetuses kohustus koostada

lämmastikubilanss, seda esialgu ainult nisupõldude kohta. Lämmastikubilanss annab põllumehele

teada, kas ta majandab puudu- või ülejäägiga, ning sellest lähtuvalt saab kohandada oma põldudel

lämmastiku kasutamist.

 2024. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud lihtsustamisettepanekutest tulenevalt muudeti

tingimuslikkuse süsteemi nõudeid. Üheks olulisematest neist oli HPK 8.1 ehk ökoalade jätmise

nõude kustutamine, mis võimaldas juba samal aastal rakendada lihtsustatud süsteemi tingimusel,

et liikmesriigil on vastavasisuline ökokava välja töötatud ning rakendatud. Kuna Eesti rakendas

ökoalade toetust alates 2023. aastast, muudeti ka seda toetusskeemi sidudes selle lahti senistest

HPK 8.1 kohustuslikest baasnõuetest ning vähendades ökoalade lävendit senise 10%-i asemel 7%-

le, et motiveerida põllumajandustootjaid senisest veelgi enam keskkonnasäästlikke

põllumajanduspraktikaid rakendama.

 2024. aastal jõustus Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse

taastamist. Määrusega on seatud taastamise eesmärgid agroökosüsteemidele, tolmeldajatele,

kaitstavatele elupaigatüüpidele ja kaitstavate liikide elupaikadele maismaal, mere elupaikadele,

linnaökosüsteemidele, jõgede sidususele ja metsaökosüsteemidele. Agroökosüsteemide taastamisel

tuleb kehtestada eesmärgid ja meetmed vähemalt kahe järgneva agroökosüsteemide näitaja kohta

a) rohumaaliblikate indeks; b) orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades; c)

mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal. Samuti tuleb kehtestada meetmed

põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks ja põllumajanduslikus kasutuses

turvasmuldade taastamismeetmeteks, sh märjutamine. Taastamiskava tuleb koostada ja esitada

Euroopa Komisjonile hiljemalt 1.09.2026. Taastamiskava koostamisega alustatakse

Kliimaministeeriumiga koostöös 2025. aastal.

 2024. a koostati EMÜ välja töötatud metoodika alusel ministri määruse „Lämmastiku ja fosfori

mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja kord“ eelnõu, mille

vastuvõtmine jäi 2025. aastasse. Toiteelementide standardiseeritud bilansi tulemused annavad

üldise hinnangu tootmissisendite kasutamise tõhususe ja võimaliku keskkonnamõju kohta. Eesti

põllumajandusmaa keskmisena on mulla lämmastiku bilanss OECD metoodika põhjal olnud

mõõdukalt positiivne (2008.‒2012. aasta keskmisena +30 kg N/ha), samas on fosforibilanss

tugevalt negatiivne (‒5,5 kg P/ha).

15 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Polevkivituha_korvalsaaduse_eksperthinnang.pdf

16 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Pussi_polevkivituha_eksperthinnang.pdf

23

 2024. a valmis REM tellimusel EMÜ uuring „Sõnniku arvestuslike väärtuste kaasajastamine“.

Uuringu tulemuste alusel on plaanis 2025. a ajakohastada maaeluministri 30.09.2019 määrust nr

73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade

loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“.

 2024. a inventeeriti Pärandkoosluste Kaitse ühingu poolt üle 6000 ha püsirohumaid, millest suurem

osa hinnati väärtuslikeks püsirohumaadeks. Väärtuslikele püsirohumaadele on võimalik taotleda

väärtusliku püsirohumaa hoidmise toetust.

 2024. aastal jätkus maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine, et lihtsustada

maaparandussüsteemide ehitusloamenetluse ja kooskõlastamise protsessi ning vähendada seoses

sellega bürokraatiat ning töö- ja halduskoormust.

 2023. ja 2024. a andsime kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute koostamise protsessi sisendit

väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste kohta. Enamikesse üldplaneeringutesse

on seatud või seadmisel tingimus, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse muudatuse

kehtestamise korral kehtivad antud seadusest tulenevad nõuded. Valmistame ette ka vastava

seaduse muudatust, et väärtusliku põllumajandusmaa kohta seataks lõplikud kaitse- ja

kasutustingimused õigusakti tasemel. Selle eesmärk on tagada üldplaneeringuga määratud

väärtuslike põllumajandusmaade kaitsele ühelt poolt võimalikult kõrge õiguskindlus, kuid teiselt

poolt püüda välistada juba koostatud üldplaneeringute ulatuslikku muutmist (aja- ja

ressursikulukas). Sellisel viisil on tagatud nii väärtuslike põllumajandusmaade õiguslik kaitse kui

ka kohaliku omavalitsuse autonoomia.

 Põllumuldade kaitset ja kestlikumate majandamisviiside kasutamist edendatakse mitmel eri moel:

ÜPP strateegiakava pindala- ja investeeringutoetuste, AKIS-tegevuste, uuringute, seiretegevuste,

mullaproovide analüüsimise, digitaalsete tööriistade loomise jm abil. Muldade kaitset tervikuna

koordineerib riigis 2023. aastast Kliimaministeerium (KLIM), kellega REM teeb väga tihedat

koostööd. Koostöös esitati ka seisukohad EL mullaseire direktiivi 2024. a läbirääkimistele, kus

ekspertteabe andmisel on oluline sisend tulnud Maaelu Teadmuskeskusest (METK). Direktiivis

muudetakse kohustuslikuks muldade seisundi seire ja hindamine, reguleeritakse muldade kestliku

majandamise saavutamist (peamiselt teadus-arendustegevuste, teadlikkuse suurendamise ja

toetuste abil), maahõive leevendamise põhimõtete kasutusele võtmist ning saastatud alade

küsimust. 2024. a juunis lepiti kokku üldine lähenemisviis ja 2025. a aprillis jõudsid Nõukogu ja

Euroopa Parlament direktiivi suhtes esialgsele kokkuleppele, kus säilitatakse püüeldav mittesiduv

eesmärk saavutada mulla hea seisund 2050. aastaks. Mõlemad institutsioonid peavad siiski

kokkuleppe veel kinnitama.

 KLIM-REM ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) koostöös viiakse 2024.-2027. a ellu 5,7 miljoni

eurose eelarvega maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti, mille tulemusena luuakse riigile

innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi

terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks.

1) Esimese olulise tegevusena sõlmis KAUR 2024. a juulis METKi, Tartu Ülikooli ja Eesti

Maaülikooli teadlastest koosneva konsortsiumiga lepingu Eesti mullastikukaardi üleriigiliseks

ja -pinnaliseks uuendamiseks. Mullastikukaart on baasiks väga paljudele maakasutusega

seonduvatele otsustele, alustades maa hinna määramisest ja toetusõiguslikkuse hindamisest

kuni kasvuhoonegaaside voogude hindamise ning maahõivega seonduvate planeerimisotsuste

tegemiseni. Lepingu eelarve on 1,4 miljonit eurot. Mullastikukaardi uuendamise peamine

eesmärk on välja töötada teekaart ja kaasaegsed metoodilised lahendused mullastikukaardi

kaasajastamiseks. Eesmärgi saavutamiseks korrastatakse ja täiendatakse olemasolevat

mullastiku vektorkaardi andmebaasi (sh luuakse vastavused rahvusvahelise WRB

klassifikatsiooni ja lõimise jaotustega), parandatakse muldade leviku- ja atribuutandmeid ja

lisatakse senisel mullastikukaardil määratlemata mullastikuareaalid linna-, taristu- ja

kaevandusaladel.

24

2) Projektiga panustame ka kasvuhoonegaaside (KHG) aruandluse teaduspõhisesse

täiustamisse. 2024. a oktoobri seisuga on projekti raames valminud põllumajanduse ja

LULUCF sektori kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse täiustamise

võimaluste ülevaateraport. Töö eesmärk oli kaardistada hetkeolukord ja leida võimalused

KHG seire ja aruandluse täiustamiseks, sh prioriseerides teatud kiireloomulisemaid arendusi

ning pannes need kiiremas korras töösse mulla- ja maakasutuse teadus-arendusprojekti raames.

Ühtlasi oli töö eesmärk parendada koostööd ja infovahetust eri osapoolte vahel. Valminud

kaardistuse alusel plaanime hakata neid ettepanekuid ellu viima, sh otsides erinevatest allikatest

võimalusi arenduste rahastamiseks ning eri projektide ja andmekihtide vahelise sünergia ja

ristkasutatavuse suurendamiseks. Töö jätkub arendusprioriteetide kaardistamise ning

teadlastelt teadus-arendustööde tellimisega.

3) 2024. a oktoobri seisuga oleme alustanud aruteludega maa- ja mullakasutuse, sh maahõive

valdkonna vajaduste kaardistamiseks. Esimese sammuna kaardistame laiapõhjalise huvi- ja

sidusrühmade kaasamise abil keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seonduvat maa- ja

mullakasutust, sh maahõivet mõjutavad rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud eesmärgid ning

kohustused. Loome seosed majanduslike eesmärkide ja vajadustega ning sidustame need hetkel

töös olevate ja teostatud algatustega. Koondame kogutud info ülevaateks, milles on välja

toodud nii keskkonna-, kliima kui ka majanduslike eesmärkide võimalikud vastuolud kui ka

koostoimed maahõive ja maakasutuse vajaduste ja sihtide kontekstis. Tehtud kaardistuse alusel

loome rakendusplaani maa- ja mullakasutuse, sh maahõive nii ruumilisele kui ka õiguslikule

vaatele. Kokkuvõtvalt saame ülevaate, milline on nii Eesti riigi maa- ja mullakasutuse, sh

maahõive tulevikku vaatav vajadus kui ka keskkonna-, kliima- ja majanduspoliitikat toetav ja

maakasutuse seisukohast mõistlik reaalsus. Töö tulemus on aluseks järgnevatele tegevustele,

sh võimalikele ja vajalikele suuremamahulistele analüüsidele.

 Mullakaitselisi tegevusi suunatakse ka EL mullamissiooni eesmärke silmas pidades ning seal on

koordinaatori rolli endale võtnud METK. METK on ellu kutsunud mullaHUBi kohtumiste sarja,

mille eesmärgiks on tuua kokku ja toimida koostööplatvormina teadlaste, põllumeeste,

poliitikakujundajate ja teiste huvigruppide vahel leidmaks koostöös kestlikud ja toimivad

lahendused, et meie mullad oleks hoitud ja heas seisukorras.

 Olulise 2024. a initsiatiivina tuleb märkida ka AKIS-tegevuste alt toetatud MTÜ Northern Rootsi

korraldatud taastava põllumajanduse alaseid konverentse.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste

leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna

oluline kompleksne väljakutse. Muld on tõenäoliselt looduse kõige alahinnatum osa, mille

tähtsusele ja funktsioonidele ei pöörata hariduses ja ühiskonnas laiemalt piisavalt tähelepanu.

Muldade kaitse ja kestliku majandamise ja ka teiste keskkonnavaldkondade eesmärkide

saavutamiseks on olulised just laiapõhjalised teadmised mullast, selle toimimisest ja ülesannetest.

Muld on otseselt seotud elurikkuse, kliima (sh LULUCF), veekaitse jt küsimustega, maakasutusega

seotud majandusega ja seega laiemalt rohepöörde eesmärkide täitmisega. Seda kõike ja

mullateaduse perspektiivikust tuleb ühiskonnas selgemalt teadvustada. Mullaalaste eesmärkide

saavutamise üks kõige piiravamaid faktoreid on mullateadlaste vähesus ja nende suur hõivatus

seoses 2024. a lisandunud mitmete suurte algatuste (sh mullastikukaardi uuendamine) tõttu.

25

7.3.2 Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine

Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti

ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

Taimetervis

 Taimetervise olukorda Eestis võib jätkuvalt lugeda heaks. 2024. aasta seirete käigus ühtegi uut

karantiinset taimekahjustajat ei leitud, tuvastati kolm juba varem Eestis leitud ohtlikku

taimekahjustajat: EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluvad taimekahjustajad valkjas

kartuli-kiduuss (Globodera pallida) ja kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ning EL

erimeetmetega reguleeritud kahjustaja Tomato brown rugose fruit virus. Viimati nimetatud

kahjustaja seiret on tehtud Eestis alates 2020. a, varasemad leiud on aastatest 2021 ja 2022. Alates

2025. a seire lõpetatakse, kuna erimeetmed on lõpetatud ja kahjustajale on ELis antud reguleeritud

mittekarantiinse kahjustaja staatus (peamiseks põhjuseks kahjustaja laialdane levik).

 2024. aastal valmis taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet

otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel.

Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koostatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid

sisaldav situatsiooniplaan.

 Ohtlike taimekahjustajate avastamisel on oluline roll ka üldisel teavitustegevusel ja teadlikkuse

tõstmisel. Rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega oleme viimasel kolmel aastal juhtinud

tähelepanu eelkõige laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele. 2024. aastal Tartu Loodusmajas

toimunud taimetervise päeval sai osa võtta „Seiklushundi orienteerumispäevakust“, kus kõik

liikumishuvilised said läbida erineva pikkusega orienteerumisraja. Kõikidele radadele oli lisatud

ka taimetervisega seotud punktid, mida läbides said orienteerujad proovile panna oma teadmised

taimekahjustajatest ja teha tutvust erinevate taimekahjustajate püünistega. Tartu Loodusmajas

kohapeal sai tutvuda nii meil levinud kohalike taimekahjustajatega kui ka ohtlike ehk karantiinsete

taimekahjustajatega. Teadmisi taimetervisest jagasid PTA, METKi ja EMÜ eksperdid.

 2023. ja 2024. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest

teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2025. aastal. Tegemist on

mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides

tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid.

Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile

osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet. Kampaania

raames on viimasel kahel aastal toimunud tele- ja raadioesinemisi, avaldatud taimetervise-

teemalisi artikleid, kaasatud erinevaid mõjuisikuid ning tehtud reklaami lennujaamas ja

sotsiaalmeedia platvormidel.

 Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga avaldati 2022. aasta

teenusedisaini arenguprogrammi raames esimene taimetervise valdkonda käsitlev infokiri „Terve

taim“. Infokirja koostamisega tegeleme aktiivselt ka tänaseni ning 2024. aastal ilmus kaks uut

väljaannet. Infokirja eesmärgiks on koondada taimetervist käsitlev teave ja juba ilmunud

kajastused ning pakkuda olulist infot PTA taimetervise registris olevatele ettevõtjatele. Lisaks

tutvustatakse taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus,

antakse eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatustest, jagatakse

soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks ning palju muud põnevat.

 REMi, METKi, PTA ja EMÜ koostööl valmisid 2024. aastal uus enesekontrollisüsteemi juhend

ning eeltäidetud enesekontrolliplaani vormid, mis hõlbustavad tootjatel ja turustajatel

enesekontrollisüsteemi paremat läbimõtlemist ja sisseseadmist. Uued juhised ja vormid loodi

selleks, et tõsta ettevõtjate teadmisi ohtlikest taimekahjustajatest ja aidata neil mõista, kuidas

26

enesekontrolli abil on võimalik ettevõttes takistada ja minimeerida taimekahjustajate levikut ning

nende poolt tekitatavat kahju. Tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamine on tähtis osa

taimetervise hea seisundi hoidmisel ja tootjate konkurentsivõime parandamisel.

 2023. aastal koostasime taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus ja viisime läbi avaliku konsultatsiooni ning 2024. aastal jätkasime eelnõu

väljatöötamisega. Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel tekkinud

kitsaskohti, sh uuendada järelevalvetasu regulatsiooni ja laiendada selle kohaldamisala ning

ajakohastada riigilõivumäärasid riigilõivuseaduses. Lisaks sätestatakse eelnõuga kontrolltehingu

tegemise alused ja uus väärteokoosseis taimetervise valdkonnas. Samuti täpsustatakse

taimekaitsetunnistuse tähendust ja selle väljastamise eeldusi. Täiendatakse professionaalse

kasutaja kohustust taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamisel ja lisatakse sätted,

mille korral kontrollitud ja hinnatud juhtudel ei ole taimekaitsevahendite kasutus välistatud

muudelt õhusõidukitelt (droonidelt).

Loomatervis

 2024. aasta detsembris jõustus marutaudi tõrje ennetamise ja tõrje täpsemate meetmete määruse

muudatus. Määrusega laiendasime vaktsineerimiskohustusega loomaliikide loetelu. Kui siiani oli

Eestis kohustuslik marutaudi vastu vaktsineerida ainult koeri ja kasse, siis alates 2024. aasta

detsembrist lisandusid sinna nimekirja ka valgetuhkrud. Valgetuhkrute puhul on tegemist

marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomadega. Kuna valgetuhkrud on marutaudi viirusele

samamoodi vastuvõtlikud nagu koerad ja kassid ning nende lemmikloomana pidamine on küllalt

levinud, siis peab ka valgetuhkrute suhtes kehtima marutaudivastase vaktsineerimise kohustus.

Samuti tuleb kohaldada valgetuhkrute puhul kõiki marutaudi kahtluse puhul võetavaid

meetmeid.2024. aasta detsembris laiendati nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade

pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava. Muudatuse kohaselt kuuluvad nimetatud loomaliikide

loetellu edaspidi ka veised (nii piima- kui lihaveised), välja arvatud juhul, kui neid peetakse

kodumajapidamises oma tarbeks. Varasemalt oli bioturvalisuse kava koostamise kohustus sea- ja

kodulinnupidajatel ning kalade ja koorikloomade pidamisel vesiviljelusettevõttes. Bioohutuskavas

näidatakse ära rakendatavad bioturvameetmed ja peetakse jooksvalt arvestust nende rakendamise

üle.  2024. aastal alustasime ka veterinaarseaduse muudatuste ettevalmistamisega. Peamised

muudatused keskenduvad riikliku lemmikloomaregistri loomisele, lemmikloomade üleriigilise

kiipimiskohustuse kehtestamisele ja veterinaarseaduse rakendamise käigus välja tulnud

murekohtade lahendamisele. Ühtsete reeglite kehtestamine lemmikloomade pidamisel on olnud

arutelu all juba pikemat aega. Hetkel on olukord, kus iga KOV on kehtestanud oma reeglid ja peab

oma registrit, kus peetakse lemmikloomade üle arvestust. Eelnõu eesmärgiks on reeglite

ühtlustamine ja teatud osas ülesannete ülevõtmine KOVidelt. Eelnõu on olnud seni 2025. aasta

VVTP osa ja on plaanis Riigikokku esitada 2025 II poolaastal.

 2024. aastal sai teist korda taotleda ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade tervist

edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ toetust. 2024. aastal määrati toetus 113

põllumajandusettevõtjale ja välja maksti 1 998 629,42 eurot, loomühiku hinnaks oli 33,73 eurot.

Võrdluseks 2023. aastal määrati toetus 105 ettevõtjale ja välja makstud summa oli 2 534 272 eurot

ja loomühiku hind oli 45 eurot.

 2024. aastal sai esimest korda taotleda ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomataudide

kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ toetust. Toetust taotles Eesti Tõulooma Kasvatajate

Ühistu, kes koordineerib infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) kontrolli-

või likvideerimisprogrammide koostamist ja rakendamist piima- ja lihaveisekarjades. Esimese

voorus on esitatud taotlus 20 loomapidamisettevõtte nimel – 18 piimaveise- ja 2

lihaveisekasvatajat. Esimene väljamakse toimub 2025. aasta mais.

27

 2024. aasta lõpus kinnitati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel Eesti antimikroobse resistentsuse

ohjamise strateegia 2025-2030 ehk riiklik AMRi strateegia. 2024. aastal uuendatud „Mikroobide

antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks

2024–2030“ on osa riiklikust AMR strateegiast. Veterinaarmeditsiini valdkonna AMRi

tegevuskava (TK) panustab loomatervise valdkonda, lähtudes "Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“ ühest eesmärgist – tõkestada AMRi edasist levikut, mis on

tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajandus-

ja lemmikloomadel. Oluline on tõsta üldist teadlikkust antibiootikumide kasutamisest, tõhustada

järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning tõhustada antibiootikumide kasutamisest

teavitamise süsteemi. Antibiootikumide e-andmekogusse esitas 2024. aastal andmeid 150

veterinaararsti 904 tegevuskoha kohta. Kõige enam on 2024. aastal antibiootikume kasutatud

sigadel 2775.7 kg, järgmisel positsioonil on veised 1311.4 kg ja kolmandal kohal kanad 1.6 kg.

Kõige enam kasutatavad toimeained 2024. aastal olid doksüstükliin (976.2 kg), tiamuliin (971.4

kg) ja amoksitsilliin (821.4 kg).

 2024. aastast on veterinaararstidel kohustus esitada antibiootikumide kasutamise e-andmekogu

lisamoodulisse teostatud vaktsineerimiste andmed. 2024. aastal esitas vaktsineerimisandmeid 246

veterinaararsti järgmiste loomaliikide kohta: kanad (11 989 340 vaktsineerimist), veised (90 891

vaktsineerimist), koerad (30 829 vaktsineerimist), kassid (22 352 vaktsineerimist), hobused (4656

vaktsineerimist), küülikud (394 vaktsineerimist) ja tuhkrud (11 vaktsineerimist). Kanu vaktsineeriti

nelja taudi vastu (lindude nakkav bronhiit, Gumboro haigus, Newcastle haigus ja salmonelloos),

hobuseid hobuste gripi vastu, veiseid VVDV, IRT ja salmonelloosi vastu, kasse, koeri ja

valgetuhkruid marutaudi ning küülikuid müksomatoosi vastu. Vaktsineerimisandmete kogumine

on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate

meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. Lisaks produktiivloomade vaktsineerimisandmete

sisestamisele sisestatakse andmekogusse ka lemmikloomade marutaudi vastase vaktsineerimise

andmeid. Need andmed annavad meile indikatsiooni, kui palju Eestis elavaid lemmikloomi on

marutaudi vastu vaktsineeritud. Kuna oleme piiririik, siis on meile väga tähtis marutaudi vaba riigi

staatuse säilitamine ja sellele aitab kaasa lemmikloomade vaktsineerimine.

 Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga jätkus õigusruumi ja võimaluste kaardistamist,

et veterinaarias võtta kasutusele digiretsept. Digiretsepti eesmärk on ravimite väljakirjutamise ja

sellega seotud jaemüügi protsessi lihtsustamine ning mugavamaks muutmine ja loomapidajale

loomade raviks kasutatavate ravimite apteegi kaudu toimuva müügi soodustamine. Samuti on

digiretsepti kasutuselevõtmine üks osa AMR vähendamise meetmetest, mis aitab kaasa

antibiootikumide kasutamise andmete paremale laekumisele ja andmete usaldusväärsuse tõusule.

 2024. a jätkus Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised

lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja

metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja

neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga

lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on

muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule

tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal.

 2024. telliti Eesti Maaülikoolilt uuring: „Väikestes kodumajapidamistes peetavate

põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”ÜksTervis” lähenemisega“.

Põllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on Eestis märgatavalt kasvanud. Paljud

kodumajapidamised peavad linnukarju eesmärgiga turustada otse tarbijale mune, linnuliha ja

paljundusmaterjali. Eriti tähelepanuväärne on põllumajanduslindude väikeste karjade

(hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Paraku pole riigil selliste

linnukarjade terviseseisundi kohta piisavalt teavet. Uuringu eesmärkideks on tuvastada looma- ja

inimtervise riskid, saada teavet lindude ravimisest, vaktsineerimisest ja haigustest, selgitada välja

linnukasvatajate teadlikkus linnuhaigustest ja bioturvalisusest ning uurida karjadest pärinevate

28

mikroobide antibiootikumide resistentsust. Uuring lõpeb 30.11.2026. 2024. aastal toimusid

ettevalmistustööd uuringu läbiviimiseks.

 ReMi tellimusel jätkas LABRISe riskihindamisüksus 2024. aastal kolme seireprojektiga, mille

käigus saadakse ülevaade lihaveistelt, väikemäletsejalistelt ja piimaveistelt pärinevate

haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega.

Piimavesitel esinevad mikroobiliigid, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui loomatervise

seisukohalt. Lihaveiste ja väikemäletsejaliste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on

positiivne, kuid puuduvad uuringud nimetatud loomaliikidelt pärineva normaalmikrofloorasse

kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava

rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist.

 Juba 2022. aastal lõppes loomatervise baromeetri väljatöötamine, mille eesmärgiks oli luua tööriist

PõKa loomatervise ja –heaolu eesmärkide ja meetmete mõju hindamiseks ning tagada andmete

võrreldavus aastate lõikes. 2024. aastal koostas ReM koostöös PRIAga 2022. ja 2023. aasta

baromeetris sisaldavate andmete esmase analüüsi. 2024. aasta andmed laekuvad koostajatele

2025. aasta alguses ja pärast seda esitatakse andmed koos analüüsiga avalikkusele. Baromeetri kasu

ei ole mitte ainult poliitikakujundamisele, vaid ka loomakasvatajatele, toidukäitlejatele ja PTAle,

et hinnata ja põhjendada EL tauditõrje programmide ja abimeetmete vajalikkust. Lisaks saab

baromeetrist sisendit PTA järelevalve paremaks korraldamiseks ning ReM õigusloome mõjude

hindamiseks.

Söödaohutus

 Suuri söödaohutuse probleeme ei esinenud. 2024. a menetleti 4 söödalast RASFF teadet, kus

tegemist oli saastunud söödapartii tagasikutsumise või turult kõrvaldamisega ning koostati 2

RASFF teadet ohtliku sööda kohta. 2024. aasta lõpu seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri

andmetel Eestis 4597 söödakäitlejat, neist 18 tegevusloaga. Aasta jooksul lisandus 582

söödakäitlejat. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. 81%

söödakäitlejaid tegeles esmatootmise tasandil sööda käitlemisega ja toidu tootmise eesmärgil

peetavate loomade söötmisega. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa

loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse

teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid

söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse loomaliigile

vajalik segasööt. 2024. aastal menetleti 386 avaldust sööda vabasse ringlusesse lubamise kohta.

Eestisse imporditi peamiselt söödamaterjale Ukrainast ja Venemaalt.

 2024. a muudeti põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määrust nr 64 „Sööda esmatoodangu

väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded“. Arvestades tehnoloogia arengut ja

põllumajandusettevõtetes toimunud uuendusi nii loomakasvatuses kui ka põllukultuuride

kasvatamisel, loobuti sööda esmatoodangu väikse koguse täpsest koguselisest määratlusest ja seoti

sööda esmatoodangu väike kogus põllukultuuride kasvupinnaga. Sööda esmatoodangu väikeseks

koguseks on selline sööda kogus, mis on saadud kuni viiehektariselt kasvupinnalt.

 Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu

suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. 2024. a anti või pikendati 85 ohutu

ja efektiivse söödalisandi kasutusluba. Seoses ohutusprobleemidega ei antud kasutusluba taimsest

Illicium verum Hook.f. saadud tähtaniisi terpeenidele.

 Järjepidevalt tegeldakse söödas leiduvate soovimatute ainete suhtes võetud meetmete

ülevaatamisega ning täiendavate meetmete võtmisega, et tagada ohutu sööt turul. 2024. aastal oli

jätkuvalt fookuses loomade kokkupuute piiramine PFAS-idega, mis võivad üle kanduda näiteks

mullast, mida karjamaal toituvad põllumajandusloomad alla neelavad, või loomade joogiveest või

söödast. Teise olulise teemana oli jätkuvalt fookuses mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas.

2023. a otsustati, et mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi edasi ei arutata, kuna lubatud

maksimumsisalduste kehtestamise osas ei saavutanud liikmesriigid konsensust. Seetõttu

29

ajakohastatakse mükotoksiinide soovituslikud sisaldused ning kaalutakse täiendavaid meetmeid

soovituslike sisalduste paremaks rakendamiseks. Aruteludega jätkatakse.

 Koostöös Põhja- ja Baltimaadega jätkati 2024. a suunise koostamist mikroobse biomassi

kasutamise kohta söödana. Valminud suunis esitatakse Euroopa Komisjonile ja teistele

liikmesriikidele. Põhja- ja Baltimaade koostööformaadi raames kujundatakse regiooniülesed

seisukohad sööda tootmise, turustamise, kasutamise ja kontrolliga seotud küsimustes.

 2024. a kiideti heaks EL ülese segasööda märgistamise hea tava juhendi muudatused, mis olid

seotud sööda rohemärgistusega. Muudatus aitab kaasa keskkonnamärgistamise tava ühtlustamisele

kogu EL-is. Rohemärgistus on vabatahtlik.

 2024. a alustati söödamaterjalide kataloogi ülevaatamist ja muudatusettepaneku koostamist.

Ajakohastamisel on nii tootmisviisid, kui ka söödamaterjalide loetelu, sh mikroorganisme puudutav

osa. Söödamaterjalide kataloog on loodud Euroopa Liidu söödamaterjalide omaduste teabe

levitamiseks. Kataloogis on kirjas tooted, mida söödetakse loomadele seda täiendavalt töötlemata

(nt silo) või mida kasutatakse sööda valmistamisel (nt rasvhapped).

 2024. a töötati välja EL ülene juhenddokument sööda homogeensuse ning soovimatute ainetega

ristsaastumise kontrollimise kohta. Dokumendi eesmärk on ühtlustada EL-i tasandil reeglid ning

see on mõeldud kasutamiseks pädevatele asutustele hindamaks sööda tootmisel kasutatavate

segamis- või tootmisseadmete segamise täpsust ning sööda käitlejate poolt ristsaastumise

hindamiseks ja kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid

 Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2024. aastal kokku 235 kontrolli, mis moodustab 81%

aastaplaanist. E-kaubanduse valdkonnas viidi läbi 19 kontrolli. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks

võeti kokku 183 proovi, mis jäi samale tasemele 2023. aastaga. 668-st teostatud analüüsist tuvastati

mittevastavusi 33 analüüsi korral. 2024. a tehti söödakäitlejatele 58 ettekirjutust. Sööda ja

söödaohutuse valdkonnas tuvastati nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi peamiselt sööda

märgistamisnõuete ja söödahügieeni nõuete osas.

 Söödaohutuse-alast teavet avaldati asutuste kodulehtedel. Maablogis avaldati artikkel, mis käsitles

inimestele sobimatu toidu kasutamist söödaks. Artikkel selgitas, mida ja kuidas saab söödaks

kasutada.

 2024. a jätkati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata

riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele

loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis

kasvatatud teraviljades. Teisel projekti tegevuse aastal koguti ja uuriti proovidest enniatiinide (B,

B1, A, A1), boveritsiini, sterigmatotsüstriini, alternaria toksiinide (tentoksiin, tenuasoonhape,

alternariool, alternarioolmonometüül, altenueen) ning fumonisiinide (B1, B2) sisaldust. Projekt

lõppeb 2026. aastal.

Loomade heaolu

 Inimeste ootus ja tähelepanu loomade heaolule nii lemmik- kui põllumajandusloomade pidamisel

on ühiskonnas tunnetuslikult tõusnud. Avalik diskussioon loomade heaolu teemadel on

suurendanud inimeste teadlikkust PTAst kui asutusest, millel on esmane ja juhtiv roll selles

valdkonnas järelevalve tegemisel. Neid asjaolusid ilmestab PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv

tõusutrend, mis on omakorda suurendanud ka kontrollide arvu. Vaatamata sellele, et inimeste

teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline tõsta

ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada sellega

loomapidamiskultuuri Eestis.

 2024. aasta mais avaldasime loomakaitseseaduse (LoKS) VTK, milles analüüsisime seaduse

muutmisvajadusi. Teemad, mida VTK käsitles olid järgmised: lemmikloomade pidamine –

loomade hulgaga seotud probleemid (ühes majapidamises palju koeri või kasse), teised pidamisega

seotud probleemid (tulenevalt loomade hulgast ei suudeta tagada õigeaegne ravi), tegevusloa nõude

kehtestamine varjupaikadele; lemmikloomana peetavate loomaliikide nimekirja kehtestamine,

30

koerte ketispidamise keelustamine ja zoofiilia keelustamine. Järelevalve poolelt analüüsisime

näiteks asendustäitmise nõude rakendumist, karistusi ja loomaheaolu nõuete täitmist, kui avaliku

korra täitmist. Lisaks analüüsisime VTKs ka statistilist andmete kogumist katseloomade

kasutamise kohta, mille soovime üle viia PTAsse. 2025. aastal on planeeritud LoKS muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamine.

 2024. aasta II poolaastal valmistasime ette loomakaitseseaduse muutmise seaduse, millega

soovisime keelustada munakanade pidamise täiustatud puurides alates 2035. aastast. Tegemist on

algatusega, mis sai kokkulepitult sektoriga muutuse ellukutsumiseks üleminekuajaga 10 aastat.

Kümne-aastane üleminekuperiood on koostöös hinnatud piisavaks, et ettevõtjad jõuaksid oma

tootmist kohandada ja teha vajaminevad investeeringud. Lisaks anti eelnõuga piirang, et alates

2026. aastast ei tohi rajada uusi loomapidamisettevõtteid, kus oleks kasutusel puurispidamine.

Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast on Euroopa Komisjonis käsil loomaheaolu

õigusraamistiku läbivaatamine (loomade vedu, loomade pidamine, loomade hukkamine ja

loomaheaolu märgistus), mille eesmärk on õigusaktid viia vastavusse uusimate teadusandmetega.

2024. aasta alguses kaasasime sektori esindajad ja valdkonnaga seotud asutused loomade veo

algatusele Eesti seisukohtade kujundamiseks. Eesti seisukohad kiideti heaks mais. Töögruppide

tasandil algasid arutelu 2024. aasta suvel ja jätkuvad 2025. aastal.

 2024. aastal tutvustas Euroopa Komisjon koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse õigusakti eelnõu.

Eelnõu loomise aluseks on EL kodanike ootused loomaheaolule, liikmesriikide erinevad nõuded ja

standardid, lemmikloomade illegaalne kaubandus ja puuduvad heaolunõuded imporditud

loomadele. Koostöös lemmikloomasektori ja PTAga koostasime Eesti seisukohad ja need said

heakskiidu märtsis 2024. 2024. aastal toimusid arutelud ekspertgruppide tasandil ja eelnõu edasine

menetlemine jätkub.

 Lemmikloomade pidamisega seonduvalt teostas PTA 2024. aastal 461 vihjepõhist kontrolli, 11

plaanilist kontrolli ja 155 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid tuvastati 54% kontrollidest. Loomade

heaolu valdkonnas on enim tuvastatud puudusi seoses lemmikloomade pidamiseks kasutatavate

alade/ruumide suuruse, nende sisseseade sobivuse ning puhtusega. Sagedased on ka ettekirjutused

seoses välitingimustes peetavate lemmikloomade ebapiisavate varjetingimustega ning sageli ei ole

olnud lemmikloomale tagatud sobiv hooldus. Loomatervise valdkonnas tuvastatakse

lemmikloomade pidamisnõuete kontrollimisel enim vajakajäämisi seoses vaktsineerimiskohustuse

mittetäitmise, loomade identifitseerimise ja tegevuskohtade registreerimiskohustuse

mittetäitmisega. Lemmikloomade nõuetekohane pidamine võeti 2024. a üle 381 isendi puhul, kes

valdavalt olid koerad ja kassid ning lisaks mõned puurilinnud, küülikud, kalad jt.

 Põllumajandusloomade pidamise valdkonnas on 2024. a teostatud 1728 kontrolli, millest 155

järelkontrollid ja 186 vihjekontrollid. Kontrollide raames leiti mittevastavusi 24% kontrollitud

tegevuskohtadest, kus esines kokku 466 tuvastatud puudust. Loomade heaolu valdkonnas on

põllumajandusloomade pidamisel enim puudusi seotud sobiva hoolduse tagamisega. Analoogiliselt

õuespeetavate lemmikloomadega puuduvad ka põllumajandusloomadel nõuetekohased

varjevõimalused ebasobivate ilmastikutingimuste eest, esinevad puudused seoses pidamiseks

kasutatavate ehitiste ja/või ruumidega ning esineb puudusi ka põllumajandusloomade söötmise ja

jootmisega. Loomatervise nõuete rikkumise valdkonnas on tuvastatud enim puudusi seoses PRIA

põllumajandusloomade registriandmetega, palju on tuvastatud ka puudusi seoses loomade

identifitseerimisnõuete täitmise ja peetavate loomade üle arvestuse pidamisega.

Põllumajandusloomade puhul võeti 2024. a loomade nõuetekohane pidamine üle 59 isendi puhul,

enim lambaid ja kitsi.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

Taimetervis

31

 Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise

keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda

kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete

kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide

kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et

kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud

seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60%. Karantiinsete jt ohtlike

taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda

nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist

 Eestis on kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus) haiguskollete arv küll märgatavalt

vähenenud alates 2010. aastast, kuid seirete käigus leitakse endiselt veel haigustekitajat. Viimati

tuvastati haiguskolle 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. 2023. ja 2024. aasta seirete käigus tuvastati

kartuli-ringmädanik, mis oli seotud 2022. aasta leiu ning sama asukohaga, kus kehtivad

tõrjeabinõud. Lisaks kartuli-ringmädanikule on 01.01.2024. aseisuga 8 kollase kartuli-kiduussi

(Globodera rostochiensis) ja 2 valkja kartuli-kiduussi (G. pallida) kollet, kus on kehtestatud

piirangud kartuli tootmisel. 2024. a tuvastati ühes mullaproovis kollase kartuli-kiduussi (Globodera

rostochiensis) üks elujõuline tsüst. Proov oli võetud planeeritavalt seemnekartuli põllult. Kartuli

kahjustajate levikut aitab tõkestada sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamine, samuti peavad

tarbekartuli tootjad igal aastal uuendama 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud

seemnekartuliga.

 Taimekahjustajate levikut mõjutavad nii inimtegevus sh reisimine ja kaubandus kui ka

kliimamuutused. Oluline on asutustevaheline koostöö ning toimiv riiklik järelevalve ja

taimekahjustajate seire, usaldusväärsed analüüsitulemused, samuti koostöö teadusasutustega

erinevate riskide võimalikult varajaseks tuvastamiseks.

 Taimetervises on METK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda,

milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed.

Loomatervis

 AMR TK eesmärgi täitmiseks on loodud antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-andmekogu

Riikliku Veterinaararstide registri juurde. Andmekogu on kasutusel alates 2023. aastast.

Andmekogu paremaks kasutamiseks ja andmete valideerimiseks on vajalik tema pidev

ajakohastamine ja täiustamine. Vajalik on lisada toimeainepõhine andmete liitmine ja

põhjalikumad võimalused andmeid analüüsida ja võrrelda nii loomaarstide kui loomapidaja vaates.

Vajalik on valmisoleku loomine väikeloomaarstide aruandluse alustamiseks 2028. aastast.

Antibiootikumide müük võrreldes 2022. aastaga suurenes 2023. aastal 3 % (6 360 kg-lt 6 553 kg-

le). Samas antibiootikumide kasutamine taandatult loomühikule langes (täpseid andmeid ei ole veel

ametlikult avalikustatud).

 2024. aastal meil põllumajandusloomadel eriti ohtlikke loomataude ei registreeritud. Ka

metslindudel ei tuvastatud seire käigus võetud linnugripi proovidest ühtegi positiivset juhtu. Sigade

Aafrika katku (SAK) on metssigadel jätkuvalt tuvastatud. JAHIS-es (jahilubade infosüsteem) on

interaktiivne kaart jahipiirkonniti proovide võtmise kohustuse kohta. Möödunud aasta algul oli see

kohustus ainult lõunapoolsetes maakondades, aga hakkas siis kiiresti laienema põhjapoole.

Möödunud aastal uuriti metssigade proove ainult viirusele, antikehade uuringuid enam ei tehtud.

Metsloomade puhul on taudijuhtude varajasel tuvastamisel ja leviku tõkestamisel oluline roll

jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. 2024. a tuvastati

viiruspositiivseid metssigu kokku 43, neist 30 kütitud ja 13 surnuna leitud. Surnuna leitud

metssigade proovide väike arv on oluline riskikoht taudi varaseks tuvastamiseks. 2024. a levivad

Euroopas mitmed ohtlikud loomataudid, mis senini on olnud ainult hüpoteetilised – suu- ja sõrataud

Saksamaal, lammaste- ja kitsede rõuged ja väikemäletsejaliste katk Lõuna-Euroopas ning lammaste

katarraalne palavik, ehk sinikeel diagnoositi meile kõige lähemalt Rootsis. Lisaks diagnoositi

32

Eestis ühel metslinnul ka Lääne Niiluse viirus, mida senini ei ole meie laiuskraadil esinenud

Seetõttu on eriti oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine loomataudide ärahoidmiseks.

 Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on tõstatatud võimaliku probleemina

veterinaararstide vähesus. 2024. aasta aprillis arutas ka Riigikogu maaelukomisjoni algatusel oma

täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena veterinaaria tulevikku. Loomaarstide

koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt

vähenenud. Sektori hinnangul on tekkinud olukord, kus vajadus on suurem kui koolitatute arv. See

võib viia olukorrani, kus langeb suutlikkus tagada piisavalt kõrget loomatervise ja –heaolu taset,

mis mõjutab ka inimeste tervist ja meie tarbitava toidu ohutust.

 2024. aastal tõusetus uuesti päevakorda järelevalvesüsteemi tõhus korraldus – loomatervises on

aastaga kerkinud üles palju uusi riske, eeskätt loomataudid, mis levivad tulenevalt

kliimamuutustest ja loomade liikumistest neisse riikidesse, kus neid varem ei ole olnud. Seetõttu

tuleb järelevalvesüsteemi kohandada ja selleks võib olla vajalik lisaraha leidmine PTA eelarvesse.

Söödaohutus

 Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust

tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide haldamiseks

söödast. Aasta-aastalt käitlejate arv kasvab, kuid läbiviidavate kontrollide hulk langeb. IT

lahenduste laiem kasutuselevõtt aitaks toetada järelevalve korraldust ning tõhustada olemasolevate

ressursside juhtimist.

 Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate

analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid,

raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja

toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Ametliku kontrolli käigus võetavate

proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist

lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%.

 Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate

ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat

nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. Varasematel aastatel on teadmussiirde pikaajalise programmi

(loomakasvatuse tegevusvaldkond) raames korraldatud infopäevi söödaohutuse teemal, kus on

antud osalejatele teavet aktuaalsetest teemadest valdkonnas, nt muudatused õigusaktides,

järelevalve asutuse kontrollitulemused, uuringute tulemused, valminud infomaterjalide tutvustused

jmt. Viimastel aastatel selliseid infopäevi ei ole korraldatud. Teemakohase infopäeva korraldamine

võimaldab järjepideva valdkonna teabe edastamist sihtrühmale. Teabeedastuse formaat võimaldab

osalejatel saada vastuseid tekkinud küsimustele jooksvalt.

 Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad

tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus

peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade

tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur,

metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste

jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks).

Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on

investeeringuvajadused kuhjunud.

Loomade heaolu

 Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta on jätkuvalt väga suur ja

järelevalveametnike töökoormus kõrge. Efektiivse järelevalvesüsteemi toimimiseks peab PTA

suurendama ressursitõhusust kasvava töökoormusega toime tulekuks ning sihistatumalt planeerima

nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi.

33

7.3.3 Programmi tegevus – Toiduohutus

Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad

on toiduohutusest teadlikud.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

Uuringud ja ekspertarvamused

 2024. aastal valmis LABRIS-es toidulisandite ja magusainete teemaline uuring. Lisaks on LABRIS

koostanud 9 ekspertarvamust REM-i või PTA tellimusel jooksvalt üleskerkinud teemadel.

 2024. a jätkus rakendusuuring mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi

loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju

ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses mee

võltsimisega.

 2024. a jätkati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata

riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele

loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis

kasvatatud teraviljades. Teisel projekti tegevuse aastal koguti ja uuriti proovidest enniatiinide (B,

B1, A, A1), boveritsiini, sterigmatotsüstriini, alternaria toksiinide (tentoksiin, tenuasoonhape,

alternariool, alternarioolmonometüül, altenueen) ning fumonisiinide (B1, B2) sisaldust. Projekt

lõppeb 2026. aastal.

 2024. a alustati uuringu „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva

elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ ellu viimist,

mis sisaldab endas ka pestitsiide jääkide biomonitooringut. 2024. aastal tegeldi ettevalmistavate

tegevustega nagu küsimustike, infolehtede ja kontroll-lehtede koostamine, materjalide

keeletoimetamine ja tõlkimine vene keelde, uuringu valim ja proovivõtu kava koostamine ning

uuringule saadi Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee poolt kooskõlastus. Uuringu

teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on

SOM ja REM.

 2024.a toimusid rahvastiku põhise toitumisuuringu ettevalmistustööd. Selleks alustati

pilootuuringu läbiviimisega Tervise Arengu Instituudi poolt, 2024. a viidi läbi välitööd.

Pilootuuring valmib lõplikult 2025. a kevadel. Samuti tegeleti põhiuuringu läbiviimiseks rahastuse

leidmisega, milleks koostati uuringu lähteülesandeid.

 2024. a valmistati ette avaliku sektori asutuste toitlustuse riigihangete keskkonnahoidlikkuse

kriteeriume ja tingimusi analüüsiva uuringu lähteülesannet.

Õigusloome

 2024. a võeti vastu toiduseaduse muutmise seadus, mille eesmärk oli tagada toiduseaduse parem

kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Seadusega kehtestati toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise

loakohustus, võttes sellega täpsemalt üle direktiivi 1999/2/EÜ. Samuti täpsustati volitatud laborina

tegutsemise volituse andmist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis, ning riikliku referentlabori

tegutsemise alust, tagades sellega määruse (EL) 2017/625 parem rakendamine.

 Tunnistati kehtetuks põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi

toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks“, et tagada kooskõla EL

õigusega. Nõuded värske liha ametlikuks kontrolliks (sh värske liha märgistamise nõuded) on

kehtestatud vahetult kohalduva komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627, mistõttu puudub

vajadus sellekohaseks riigisiseseks õigusaktiks.

34

 2024. a jätkus maaeluministri määruse „Põllumajandusministri määruse nr 2417 „Müügipakendisse

pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu ettevalmistus. Eelnõus

kavandatavad nõuded on vajalikud tarbijate paremaks teavitamiseks ja toidualase teabe esitamise

nõuete lihtsustamiseks müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamisel tarbijale.

 REM töötas 2024. a välja memorandumi avaliku sektori asutuste toitlustamises kohaliku ja

mahepõllumajandusliku toidu osakaalu suurendamiseks, tervist toetava toitumise edendamiseks

ning toidu raiskamise vähendamiseks. 2. mail 2024. a toimunud Vabariigi Valituse nõupidamisel

otsustati edasi liikuda järgmiste tegevussuundadega: keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid

riigihangetes, avaliku sektori toitlustamises esitatud nõuete ülevaatamine ja koolitoidu teekaardis

kokkulepitud tegevuste elluviimine.

 Osaleti EL otsustusprotsessis toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja

bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete

ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest.

 EFSA avaldas 2023. a bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides

ohutushinnangu, mille kohaselt sellega kokkupuude toidu kaudu on terviseoht kõigi

vanuserühmade tarbijate jaoks ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. Sellekohane

määrus võeti vastu 2024. a.

 Toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavat ringlusse võetud plasti käsitleva määruse (EL)

2022/1616 kohaselt tuleb teatud ringlussevõtuprotsessidele anda luba. Kokku on esitatud Euroopa

Komisjonile ligikaudu 350 taotlust polüetüleentereftalaadi ringlussevõtu protsessi lubamiseks.

2024. a sügisel võttis komisjon vastu 51 polüetüleentereftalaadi (PET) mehhaanilise

ringlussevõtuprotsessi luba. Ettevõtjale suunatud otsus sisaldab nõudeid sisendplasti kogumisele ja

sortimisele, saastest puhastamisele, protsessi kontrollimisele, protsessist saadud ringlusse võetud

PETi kasutamisele (kas seda tohib toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastis sisalduda 100%

või vähem, millist tüüpi toiduga tohib selline plast kokku puutuda ja mis tingimustes) ning rPETi

sisaldava plasti märgistusel esitatavatele kasutusjuhistele.

 TKMi valdkonnas võeti vastu Komisjoni määrus, millega muudeti plastimääruse (EL) 10/2011,

ringlussevõetud plasti määrust (EL) 2022/1616 ja hea tootmistava määrust (EÜ) 2023/2006. Plasti-

määruse olulisemad muudatused on seotud kasutatavate ainete kõrge puhtusastme määratlemisega,

ümbertöötlemiseks ettenähtud plasti kasutamise täpsustamisega, määruse biotsiidimäärusega

kooskõlla viimisega ning nõuetele vastavuse katselise kontrollimise üksikasjade täpsustamisega.

Ringlussevõetud plasti määruse muudatusena täpsustati, et plastimääruse 10/2011 kõrge

puhtusastmega aine nõuet kohaldatakse üksnes ringlussevõtul lisatud mis tahes aine, selle

reaktsioonisaaduse või laguprodukti suhtes. Hea tootmistava määrust täiendati sätetega, mille

eesmärk on vältida plastist kõrvalsaaduste kasutamist eesmärkidel, milleks need ei sobi, ning

plastist kõrvalsaaduste saastumist nende tekkimisest kuni ümbertöötlemiseni.

 Võeti vastu Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 seoses sinepi ja sinepist valmistatud toodetega. Muudatuse

sisuks on teatud emulgaatorite – E 470a, E 471, E 477 – tootmisel kasutatava beheenhappe

(saadakse sinepiseemnetest), väljaarvamine allergiat põhjustada võivate ainete loetelust.

 2024. aastal võeti meetmeid EL üleselt deoksünivalenooli (DON), T-2 ja HT-2 toksiinide,

ergotalkaloidide, kloropropanoolide, perkloraadi ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks

toidust.

 2024. a ei pikendatud EL-is kaheksa praegu kasutada lubatud suitsutuspreparaadi-esmatoote

(koodid SF-001, SF-002, SF-003, SF-004, SF-005, SF-006, SF-008, SF-009) kasutamise luba.

Tulenevalt 16. novembril 2023 avaldatud EFSA ohutushinnangutest ei saa neist ühegi puhul

välistada genotoksilisust ning seega ei saa pidada nende kasutust ohutuks. Kahe varem kasutada

17 RT I, 13.03.2015, 19.

35

lubatud suitsutuspreparaadi-esmatoote (SF-007 ja SF-010) kasutamise loa uuendamiseks taotlust

ei esitatud ja neid ei saanud alates 2024. a enam kasutada. Suitsutuspreparaatide-esmatoodete

kasutamine keelustatakse järk-järgult üleminekuperioodi jooksul, et anda suitsutuspreparaatide-

esmatoodete tootjatele ja neid kasutavatele toidukäitlejatele aega keelustamisega kohanemiseks.

Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet kasutatakse traditsioonilise suitsutamise asendamiseks (nt

singid, kala, juustud), siis on üleminekuperiood viis aastat ehk kuni 1. juulini 2029. Kui

suitsutuspreparaati-esmatoodet lisatakse toidule maitse lisamiseks (nt supid, krõpsud, kastmed),

siis on üleminekuperiood kaks aastat ehk kuni 1. juulini 2026.

 2024. a võeti vastu nn hommikusöögidirektiivide muutmise direktiiv, millega muudetakse

mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiive. Muudatused käsitlevad

peamiselt mee päritolu esitamist, vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahlade uusi

tootekategooriaid ning puuvilja- ja marjasisalduse suurendamist džemmides ja ekstra džemmides.

 Liikmesriikide algatusel suurendati paindlikkust päritoluettevõttes loomade tapmisele ja 2024. a

võeti vastu vastav EL toiduhügieeninõuete määruse muudatus. Ettevõttes, kus looma kasvatatakse,

on nüüd lubatud tappa lisaks piiratud arvul veistele, sigadele ja kodukabjalistele ka lambaid ja kitsi.

Sellise paindlikkuse võimaldamise eesmärgiks oli vähendada loomade stressi ja vältida

hügieeniprobleeme, mis tekivad loomade tapamajja transportimisel. Lisaks aitab see vältida

loomade vigastusi transpordi ajal, näiteks kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud

vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud.

 Täpsustati Listeria monocytogenes'e piirnormi valmistoidus (määrus (EÜ) nr 2073/2005).

Valmistoidu puhul, milles Listeria monocytogenes paljuneda võib, kohaldatakse alati tootmisest

turustamiseni toiduohutuskriteeriumit „Listeria monocytogenes’t ei ole 25 g-s avastatud“, kui

kõnealust toitu viiakse turule selle kõlblikkusaja jooksul ja selle tootnud toidukäitleja ei ole suutnud

pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toidu kõlblikkusaja jooksul ei ületa Listeria

monocytogenes’e sisaldus 100 cfu/g. Uut nõuet kohaldatakse alates 1. juulist 2026.

 Euroopa Komisjon avaldas kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela

kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid. See on avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi

liikumist kestlikkuse suunas.

 2024. a ajakohastati EL-i ülest juhendit liittoidu kohta. Juhenddokumendi eesmärk on saavutada

liikmesriikides ühesugune arusaamine selle kohta, mis on liittoit, kuidas otsustada kas liittoidu

turustamiseks on vaja ettevõtjal taotleda tegevusluba või piisab majandustegevusteate esitamisest.

Samuti selgitatakse impordi- ja transiidikontrolli korra rakendamist kolmandatest riikidest

pärinevatele liittoodete saadetistele jmt.

 Osaleti FAO/WHO rahvusvaheliste toidustandardite programmi Codex Alimentarius komiteede

töös. EL, sh EE huvi on EL nõuetega arvestamine rahvusvaheliste standardite kehtestamisel ning

kestliku toidusüsteemi teema edendamine.

Teavitustegevused

 Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ressursside abil jätkati koordineeritud kommunikatsiooni

põhimõtete väljatöötamist ja rakendamist toiduohutuse valdkonnas. 2024. aastal osales Eesti EFSA

rätsepatöö tegevusena liikmesriigi koordineeritud kommunikatsiooni projektis, kuid

koordineeritud kommunikatsiooni spetsialisti roll oli erinevalt 2023. aastast ajutiselt jaotatud

LABRISe ja REMi vahel. LABRIS keskendus toiduohutuse valdkonna riskihinnangutest

teavitamisele ja EFSA taimetervise kampaania koordineerimisele riigis. REMi rolliks oli EFSA

Safe2Eat kampaania läbiviimise korraldamine Eestis ja selle sisu loomisse panustamine ning

koordineeritud kommunikatsiooni eesmärgil loodud valdkonna kommunikatsioonispetsialistide

koostöövõrgustiku töö korraldamine. 2025. aastal jätkab EFSA koordineeritud kommunikatsiooni

arendamise rahastamist liikmesriikides.

 Teadmussiirde pikaajalises programmis toidu ja toiduohutuse valdkonnas (Ühend-PIP 2) viidi läbi

toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi ja konverentse (kokku 36 üritust) toidukäitlejatele.

36

2024. a valmis ka 5 videoloengut ning koostati teabematerjal „Nõuded alkohoolse joogi

väikekäitlejatele“. Lisaks toimus koostöös Kalanduse teabekeskusega toiduohutuse alane infopäev

kalakäitlejatele ning koostöös SOM ja KLIM-ga omavalitsustele suunatud seminar „Austa toitu

jäägitult!“.

 Toiduohutuse alast teavet laiemale avalikkusele on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed,

ajakirjad, avaldatud on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel.

2024. aastal osaleti üleeuroopalises Safe2EatEU kampaanias, kus eesmärgiks oli suurendada

inimeste teadlikkust toiduohutusest. Eestis hõlmas kampaania nelja teemat – lisaained,

toidupakendite märgistus, toidutekkelised haiguspuhangud, kuumtöötlemine. Kampaania raames

avaldati reklaame erinevates kanalites, avaldati teemakohaseid artikleid (Delfi, Postimees) ning

tehti koostööd kahe mõjuisikuga. Lisaks leidis laiemat kajastust suitsutuspreparaatide kasutamise

keelustamise teema nii meediakajastuste kui sektorile suunatud teavitustegevuste kaudu ning jätkus

toidu märgistuse ja teksti paigutuse hea tava kommunikatsioon. Hea tava aitab muuta

toidupakenditel esitatava teabe tarbija jaoks paremini loetavaks. Läbimõeldud ja hästi kujundatud

märgistus teeb teabe leidmise ja lugemise lihtsamaks ning loob olulise eelduse selleks, et tarbijad

märgistusi loeksid.

 Maablogis selgitati järgmisi teemasid: looduslike taimetoksiinide vältimine toidus, pestitsiidide

toimeainete jääkide aruande ülevaade 2022. aasta kohta ning avalikus sektoris tellitava toidu

tervislikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muutmise võimaluste kohta. 2024. aastal jätkus II ja III

kooliastme õpilastele SA Eesti Maaelumuuseumi õppeprogramm „Toidu eluring“, milles lapsed

õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid

ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Lisaks alustati uue haridusprogrammi „Tervislik

toitumine rännates ajas“ läbiviimist, milles tutvustatakse Eesti toidukultuuri ning jagatakse

teadmisi tervislikust toitumisest. Septembris tutvustati õpilastele Tagasi kooli programmi raames

toidu märgistuse teemat.

 2024. aastal avalikustati AMR seire, loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritud

saasteainete seire ning taimekaitsevahendi jääkide seire tulemused. Seirearuannetega antakse

muuhulgas ülevaade Eesti toidu ning Eestis tarbitava toidu ohutusest ning nõuetekohasusest.

Järelevalve

 Toiduohutuse järelevalve eesmärgiks on tulemusliku kontrolli teostamisega kaasa aidata, et

tarbijani jõuab ohutu ja nõuetekohane toit ning toidu käitleja rakendab kõiki temast olenevaid

abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. 2024. aasta prioriteetseteks

teemadeks olid jätkuvalt toiduohutuskultuuri ning toidu tagasikutsumise nõuete kontroll. 2024.

aastal rakendati uut salmonellooside tõrje eeskirja ning teostati seiret vastavalt paika pandud

kontrollikava kohaselt. Ajakohastati teavet PTA kodulehel, nt putukate käitlemise juhisdokumenti,

keelustatud suitsutuspreparaatide informatsiooni ning vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsete

koguste juhisdokumenti. Ametnike pädevuse tõstmiseks on järjepidevalt korraldatud ja osaletud nii

välis- kui sisekoolitustel ning toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks on panustatud erinevatesse

teavitustegevustesse (ümarlaudadel, infopäevadel, teabematerjalide koostamises osalemine,

kodulehe uuendused, jms).

 2024. aastal oli fookuses toidutarneahela üleste pettuste (agri-food fraud) avastamise süsteemi

loomine. Antud tegevuse käigus kaardistati võimalikke pettusekahtluse uurimise meetodeid,

uurimise läbiviimise meetodeid ning meetmete rakendamist, samuti koostööd ning teabe vahetust

erinevate osapooltega. Lisaks kaardistati võimalikke toidutarneahela pettusi, mida on asjakohane

Eestis uurida, näiteks mitte Eesti päritolu toodete turustamine Eesti toodete nimel (nt „Eesti

maasikas“, „Eesti küüslauk“); toidulisanditel märgistusest erinev vitamiinide sisaldus (nt madalam

C-vitamiini sisaldus); toote säilivusaja ning värskuse teadlik mittetagamine (nt säilivusaja teadlik

pikendamine ilma tõenditeta; nitritite lisamine kalale) jm. Antud tegevuse tulemiks on terviklik

37

süsteemi kirjeldus, mida saab aja jooksul vastavalt trendidele ning võimalustele (erinevate IT

võimaluste lisandumisel) täiendada.

 2024. a lõpu seisuga oli toidukäitlemise tegevuskohtade arv 16702. 2024. a oli planeeritud 7337

kontrolli, millest teostati 6994 kontrolli ning tegemata jäi 4,7% plaanilistest kontrollidest.

Planeeritud kontrolle jäi teostamata eelkõige nendes valdkondades, kus on jätkuvalt ametnike

puudus. Enim teostati kontrolle keskmise riskiga tegevuskohtadele (3757 kontrolli) ja seejärel

kõrge riskiga tegevuskohtadele (1560 kontrolli). Lisaks lisandus aasta jooksul üle 1300 kontrolli,

mille raames teostati kas järelkontrolli, menetleti RASFF-teadet, kontrolliti vihjet/kaebust vms.

2024. a jooksul esitati 564 vihjet, mis on mõnevõrra vähem vihjeid kui aasta varem. Esitatud

vihjetest 153 (27%) olid põhjendatud. 2024. a koostati 700 ettekirjutust erinevate toiduohutuse

nõuete rikkumisele. Prioriteetsetest teemadest kontrolliti toiduohutusekultuuri nõudeid 370 korral,

millest 29,5% juhtudest tuvastati mittevastavusi ning toidu tagasikutsumist 3747 korral, millest

11% juhtudest tuvastati mittevastavusi. Aasta varasemaga võrreldes on mõlemal juhul nõuet

kontrollitud rohkem ning mittevastavusi tuvastatud vähem – millest võib järeldada, et käitlejate

teadlikkus ning nõude täideviimine on kasvanud. 2024. a jooksul võeti 10708 toiduproovi, millest

873 ei vastanud nõuetele (8,2%). 2024. aastal võetud proovide ning mittevastavuste arv on tõusnud,

viimane lausa 50%. See on tingitud 2024. aastal rakendatud uuest salmonellooside tõrje

programmist, mille tõttu lisandus üle 2500 proovi tapamajades ning antud proovid on ka

mittevastavate proovide tõusu vedajad. Lisaks algas lisaainete ning lõhna- ja maitseainete

pilootseire (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid), mille raames võeti 46 proovi ja

tuvastati 3 mittevastavust.

 2024. a leiti teenusepakkuja teisest ELi liikmesriigist, kes täidab Eesti riikliku toidutekkeliste

viiruste referentlabori ülesandeid. Eestil tuleb leida teenusepakkujad mõnest teisest ELi

liikmesriigist valdkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või siseriikliku

laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat

kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija

teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse

järelevalvega, sh andmeanalüüsi ja riskihindamisega.

 Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti

järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist.

Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad eelkontrolli

võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste

väidete valdkondades.

 Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt

pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes,

toidupettused, päritolu, eksportturgude avamisega seonduvad seired).

 Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad

tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus

peab olema järelevalve asutusele operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning

tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu tuleb pidevalt

kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele

arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus

(aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste

teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu

vähendamiseks). Laborianalüüside läbiviimisega seotud kulud on ajas kasvanud, kuid teenustega

seotud rahastus ei ole viimase 10 aasta jooksul suuresti muutunud. Riigi poolt investeeringute

tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on investeeringuvajadused

38

kuhjunud. Samuti tuleb uuesti luua riigis teenuse pakkumise võimekus nt töötlemisel tekkivate

toidu saasteainete, toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüside pakkumiseks. See nõuab

investeeringuid nii inimestesse, seadmetesse kui ka laboriruumidesse.

 Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud valdkondades on Eestil

jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata. Referentlaborid on määramata valdkondades, kus

Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstuslikult tekkivad saasteained, toiduga

kokkupuutuvad materjalid) või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks

merelised biotoksiinid). Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist on

ressursikulukas tegevus, arvestades, et teiste ELi liikmesriigi laboritel puudub huvi teenust osutada

või hinnatakse hankeprotsessi bürokraatlikuks.

 Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute

tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga

kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite

arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine,

biomonitooring).

 Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase

võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse

teemaline teavitusprogramm.

7.3.4 Programmi tegevus – Maakasutus

Maakasutuse programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline

kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala püsib stabiilsena. Toetusega hüvitatakse

erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. 2024. aastal määrati

toetust 68 619 hektarile erametsamaale. Samuti valmistati ette muudatust, millega 2025. aastast

tõsteti rangemate looduskaitseliste piirangutega erametsades Natura 2000 erametsatoetus 134

eurolt 160 eurole hektari kohta. Toetusega hoitakse elupaiku ja soodsat kasvukohta erametsades

üle 2000-le kaitsealusele loomaliigile, üle 4000-le kaitsealusele taimeliigile ning 90-le kaitsealusele

seene- ja samblikuliigile.

 2024. aastal töötati välja ÜPP SK alusel rakenduvad kõik maaparanduse ja metsanduse toetuste

tingimused. Maaparandustoetuse I taotlusvoor uuel ehk lihtsustatud kujul toimus 2024. a aprillis.

Erateede arenduse ja metsataimla taotlusvoor oli detsembris

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents, kus tervikliku maakasutuspoliitika

vaate puudumisel võivad erinevate valdkondlike poliitikate eesmärkide ja huvigruppide

poolt seisukohad vastanduda (sh põllumajandus- ja metsandussektoris). Seetõttu on oluline teha

roheülemineku alaseid otsuseid kõigi asjakohaste poliitikate ja ühiskonna kui terviku huvidest

lähtudes, võttes seejuures aluseks laiapõhjalised mõjuhinnangud. Kogu roheülemineku protsessis

tuleb poliitika toetuseks koguda kaasaegsete meetodite abil kõrge kvaliteediga keskkonnaandmeid.

 Olemasolev mullastikukaart on suure väärtusega, ent see vajab nii muldade kaitse ja

kasutamise kui kõigi teiste keskkonnavaldkonna otsuste parendamise seisukohalt

uuendamist. Eesti mullastiku kaarti ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaarti ei ole

selle loomisest saadik ca 30 aasta jooksul ajakohastatud. Sisuliselt on mullastikukaardi näol

tegemist staatiliste, ühekordse projekti raames kogutud andmetega. Tänaseks on mullastikukaart

osaliselt nii tehniliselt kui sisuliselt vananenud ja vajab ajakohastamist.

39

7.3.5 Programmi tegevus – Maaparandus

Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline

kasutamine.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Maaparandussüsteemide kogupind suurenes võrreldes 2023. aastaga 8352 ha võrra eelkõige seni

registrisse kandmata metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Maaparandussüsteemide pind kujunes

2024. aastal plaanitust 4195 ha võrra suuremaks, millega saavutati ja ületati 2024. aasta eesmärgi

siht. Maaomanikel, eelkõige metsamaa omanikel, on huvi maaparandussüsteemide arvele

võtmiseks, sest enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi, mis on

maaparandussüsteemide registrisse kandmata, võib lihtsustatud korras kanda

maaparandussüsteemide registrisse 2026. aasta 1. jaanuarini ning seda võimalust kasutatakse väga

aktiivselt.

 Uute kuivendussüsteemide osatähtsus korrastatud maaparandussüsteemidest on marginaalne. 2024.

a uusi maaparandussüsteeme ei rajatud.

 Põhiliselt keskenduti maaparandussüsteemide korrastamisele, millega parandati 2024. aastal 17

374 ha maatulundusmaa viljelusväärtus. See on aga 562 ha võrra ehk 3% vähem kui 2023. aastal.

Korrastatud maaparandussüsteemid hõlmasid 24% erametsa- ja põllumajandusmaad ning 76%

riigimetsamaad.

 Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamist

2024. aastal 372 km ulatuses, sellest toetusega (MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu) uuendati

163 km. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamine kallines, mistõttu uuendati riigi

poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid aasta jooksul vähem, kui vajadus oleks.

 Muudeti maaeluministri 19. septembri 2018. a määrust nr 56 „Maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse

ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“, millega leevendati maaparanduse

valdkonnas tegutsevate ettevõtjate juures töötavate vastutavate spetsialistide täienduskoolituse

nõudeid (koolituse sisu ning sellest tingitud ka õpiväljundite ja mahu nõudeid), et viia need

kooskõlla tegeliku olukorraga maaparandusalaste koolituste valdkonnas. Maaparandusseaduse

kohaselt on koolitusnõude kehtestamise eesmärk tõsta vastutava spetsialisti erialast võimekust.

Määruse muudatusega on tagatud järjepidev ehitustegevus maaparanduse valdkonnas ja esitatakse

nõuded vaid nende koolitusteemade kohta, mis on vältimatult vajalikud maaparandusalal

tegutsevate vastutavate spetsialistide erialateadmiste värskendamiseks ja omandamiseks.

Vähendati määruses nõutud koolitusteemasid nagu juhend- ja abimaterjalid ning standardid,

millega on vastutaval spetsialistil võimalik tutvuda ka iseseisvalt.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Maaparandus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisem on muutuvad

kliimatingimused, mistõttu on suurem vajadus kuivendussüsteemi investeeringuteks, sh nende

ümberehitamiseks kahepoolseks veerežiimi süsteemiks, et kohaneda ekstreemsete

ilmastikuoludega. Ebapiisav ja mitte terviklik maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske

põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Samuti on vaja investeeringuid veekaitseliste ja

elurikkuse eesmärkide saavutamiseks.

 Oluline on ka maaparandusalal tegutsevate isikute järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete

lahendamiseks tuleb panustada inimvõimekuse tõstmisse. Järjest olulisem on maaomanike

keskkonnasäästliku maaparandusehituse- ja hoiu alane nõustamine ja maaparandusalase teabe

kättesaamise lihtsustamine.

40

7.3.6 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja

kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Seemnete sertifitseerimises partiidest puhtuse nõuetele vastavuse osakaal on püsinud

stabiilselt kuni 90%. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud taimede paljundamise ja sordikaitse

seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt tasub sertifitseerimise taotleja seemnete

analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile. 2024. aastal oli sertifitseerimise läbinud seemne

partiide suhtarv 85%.

 2023. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2023–30.06.2024) tootis 66 ettevõtet

kokku 38 348 tonni seemet. See jääb samale tasemele võrreldes 2022. aastaga. 2023. a

sertifitseerimisperioodi jooksul väljastati 1435 seemnepartiile sertifitseerimise otsus ja

seemnepakendi etiketid. Etikette väljastati selle perioodi jooksul kokku 89819 tükki, nendest

ettevõtjaile trükkimiseks PDF failina 36964 tükki ehk 41%. Osakaal on viimase kahe aasta jooksul

kasvanud. Seitse seemne pakendamise ettevõtet omavad õigust trükkida etikette enda ettevõttes.

See kiirendab nende ettevõtete jaoks oluliselt seemnete sertifitseerimise protsessi ning vähendab

PTA kulu etiketipaberile ja postiteenusele. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt

on PTA-l kohustus sertifitseerimist tõendavad dokumendid väljastada ning ettevõtjal on teatud

tingimustel ja soovi korral õigus need välja trükkida. Alates 1. jaanuarist 2025 on ka seemnekartuli

tarnijatel võimalus etikette ise trükkida.

 Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatusega loodi alates 1. jaanuarist 2025 võimalus

väikestes kogustes vanade sortide (pärandsortide) seemnete ja paljundusmaterjali tootmiseks ning

turustamiseks. Seni oli see lubatud vaid rohevahetusena, aga ainult oma tarbeks kasvatamisel ja

kasutamisel on hakanud vanad sordid paraku kaduma.

 Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali (PRM) määruse eelnõu esimene lugemine lõpetati. Kuna

tegemist on kümne direktiivi ühendamisega üheks määruseks ja see on väga tehniline eelnõu, siis

kulus selleks aasta ja neli kuud.

 Euroopa Liidus ettevalmistusel olev uute aretustehnikate määruse eelnõu (UAT) jõudis triloogide

etappi. Eelnõu eesmärk on täppisaretusmeetoditega paljundusmaterjali ettevalmistamise lubamine.

Pärast UAT vastuvõtmist tegeletakse siseriiklike õigusaktide kohaldamisega

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse

võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele

(väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja selle

lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb

panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide

info kogumiseks. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine.

7.3.7 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus

Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja

geneetiline mitmekesisus.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 2024. aastal valmis 2022. aastal alustatud loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva

kasutamise programm aastateks 2024–2030. Samuti alustati 2024. aastal programmi täitmise

tegevuste kavandamist. Esimesel aastal kavandatakse peamiselt ettevalmistavaid tegevusi

41

programmi rakendamiseks, kuid plaan on alustada ka geneetilise materjali kogumist. Selleks tuleb

sõlmida hankelepingud nii materjali võtjate, kui ka materjali säilitamise teenust pakkuvate

osapooltega. Samuti on vajalik leida andmete säilitamiseks turvalised võimalused.

 Samuti kuulutati 2024. aastal välja uuesti hange eesti raskeveohobuse populatsiooni olukorra

uuringu teostaja leidmiseks. 2024. aastal saadi küll pakkumused, kuid hanke edasine menetlus

jätkub 2025. aastal

 2024. aastal töötati välja põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu

tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistlusi reguleeriv direktiiv. Eelnõu võeti seadusena vastu

12.03.2025.

 2024. aastal oli vaja uuendada andmed FAO andmebaasis DAD-IS eesti peetavate loomatõugude

kohta. Selleks koguti andmeid, analüüsiti neid ning sisestati need vastavasse andmebaasi.

 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise eelnõu ettevalmistamiseks

tehti analüüs võttes arvesse 2024. aasta toetuse taotlemise andmeid ning uute aretusprogrammide

heakskiitmise järgselt tekkinud murekohti. Töötati välja määruse muutmise eelnõu ning see jõustus

enne 2025. aasta toetuste taotlemise perioodi algust.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Eesti raskeveohobuse uuringu pakkumiste hindamine ning pakkujatelt lisaküsimustele vastuste

saamine on võtnud oluliselt rohkem aega kui planeeritud. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik

lepingute sõlmimiseni jõuda 2024. aastal. Menetlusaega on pikendatud ning see jätkub 2025. aastal.

Tegemist on väga vajaliku uuringuga, kuna eesti raskeveohobuse populatsiooni olukord on muret

tekitav ning vajab teaduslikul alusel põhinevat säilitus- ja aretustegevust.

 Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi väljatöötamine on olnud keeruline protsess, kuhu kaasati võimalikult palju osapooli. Tulenevalt sellest oli vajadus

korraldada rohkem töökohtumisi, et kuulata ära erinevate osapoolte arvamused ning leida

kompromisse programmi dokumenti. Dokument on küll valmis, aga suurem töö programmis

kehtestatud tegevuste elluviimiseks seisab ees. Programmi tegevuste elluviimiseks on vajalik püsiv

rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist.

7.3.8 Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime

Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime valdkonna eesmärk on tagada Eesti

toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Jätkati tootmiskohustusega seotud otsetoetuste maksmist piimakarja-, lihaveise-, ute ja kitse, puu-

ja köögivilja, tera- ja kaunvilja kasvatamise sektoris ning kartulikasvatusele seemnekartuli

toetamiseks.

 Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetuse meetme, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere

toetuse ja mesindussektorisse sekkumise toetuse ning koolikava toetuse rakendamist.

 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatuste alusel saavad alates 1. jaanuarist 2023

erimärgistatud diislikütust (EDK) osta ainult juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,

kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus ning nende

esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks. Eesmärk on vähendada

põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi

suurendada aktsiisilaekumist. Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja

42

kalandussektori konkurentsivõime seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 mln

eurot aastas).

 Koostöös Kliimaministeeriumiga valmis Eesti ringbiomajanduse teekaart ja piirkondlike

ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika, mille alusel alustati Lääne- ja Kesk-Eestis

piirkondlike teekaartide koostamist. Tehti RRFi bioressursside väärindamise toetuse

rahastamisotsused ja valmistati ette sarnast sekkumist ÜPP SK raames.

 Tallinna Ülikooli eestvedamisel valmis piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamise

metoodika, mille alusel koostati 2024. aastal Eesti Maaülikooli juhtimisel piirkondlikud

ringbiomajanduse teekaardid kahes Eesti piirkonnas (Lääne- ja Kesk-Eestis). Piirkondlikud

teekaardid on loodud selleks, et suunata arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida lahendusi ja

praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega ning võimendada kohalike

biomajanduse arengut toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid,

tööstussümbioos jms) teket.

 Bioressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) käivitatud

investeeringutoetus kogueelarvega 23,8 mln eurot. Lisaks avati RRF REPowerEU raames 2024.

aasta I poolaastal investeeringutoetus biometaani tootmise suurendamiseks (eelarve ca 20 mln

eurot), mille abil rajatakse 2026. aasta keskpaigaks Eesti erinevatesse piirkondadesse viis uut

biometaani tootmisüksust. Selle tulemusel kasvab Eestis toodetava biometaani kogus

märkimisväärselt.

 Kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise investeeringuteks avanes 2024. aasta lõpus ÜPP SK 2023–

2027 sekkumine, kus esimese vooru taotluste maht oli ligikaudu 740 000 eurot. 2024. aastal algatati

Eesti Maaülikooli juhtimisel uuring „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude

andmekogumise metoodika väljatöötamine“, mille eesmärgiks on luua metoodika, et saada

tervikpilt Eestis tekkivatest bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste tekkest ning luua süsteem, mis aitab

täpsema andmestiku põhjal planeerida vastavat teadus- ja arendustegevust, logistilisi- ja

töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid.

 Euroopa Horisondi ringbiomajanduse partnerluse (CBE JU) 2024. aasta taotlusvoorus olid edukad

mitmed Eesti partneriga projektid, mis puudutavad nii bioplaste, -polümeere kui ka -kemikaale, aga

ka põllumajanduslikest kõrvalsaadustest bioaktiivsete ainete tootmist

 Maaelu Teadmuskeskus (METK) keskendus 2024. a nn AKIS keskuse teenuste arendusele ja

järkjärgulisele juurutamisele. Tegevuste eesmärk on suurendada põllumajanduse teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) sidusust ning arendada ja koordineerida teadmussiirde- ja

nõustamisteenuseid, tagada teadmussiirde- ja nõustamistegevuste kättesaadavus ning täita muid

Euroopa Liidu õigusaktidest ja ÜPP strateegiakavast tulenevaid ülesandeid.

 Alustati toimepideva jaekaubanduse võrgustiku loomist, mis peab olema võimeline ka pikemate

massiivsete elektriga varustatuse häirete korral kaupa sisse võtma ning müüma, sh tagama

jahelettide töö. Viimane on oluline siseriikliku tootmise mahu ära kasutamiseks, sest

märkimisväärne osa isevarustatusest on liha- ja piimatooted. Kriisipoodide võimearendus jätkub

ka lähiaastatel. 2024. aastal algab reageerimisvarude süsteemi välja töötamine, mille eesmärk on

kasvatada eelhoiatuse peale riigis oleva toidu varusid ning tootmise võimekust.

 Jätkati ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö toetamisega. Toimus uute toodete, tavade,

protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse viimane taotlusvoor (MAK periood). Samuti

toimus esimene arendusosaku toetuse taotlusvoor (ÜPP periood), mis on planeeritud toimuma

igal aastal, et võimaldada ettevõtjatele kiiremat võimalust innovaatiliste ideede katsetamiseks ja

testimiseks koostöös teadlastega.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Põllumajanduse majandusarvestuse 2024. aasta esialgse prognoosi järgi on ettevõtja tulu juba teist

aastat negatiivne. Kulud püsisid endiselt kõrgel tasemel ja põllumajanduse majandusharu toodangu

43

väärtus jäi 2024. aastal isegi koos toetustega madalamaks kui tootmiseks tehtud kulud. Toodangu

väärtuse vähenemine (-1,9%) samaaegselt kulude kasvuga (+0,9%) avaldas mõju ka ettevõtjatulule

ja sarnaselt 2023. aastaga oli ettevõtjatulu negatiivne (-104 mln eurot; 2023. a -85 mln eurot).

Taimekasvatuse toodangu maht 2024. aastal küll suurenes 8% (madal võrdlusbaas), kuid hind jäi

kümnendiku võrra madalamaks. Taimekasvatustoodangu tulemust mõjutasid ebasoodsad

ilmastikutingimused - 2024. aasta alguse tugevad külmad, kevadised öökülmad, kuivus mais ja

juuni alguses, kuumalaine ning suvised intensiivsed sajuhood. Erakordselt suur oli ka kahjurite

levik ning probleemiks on sobilike taimekaitsevahendite puudus. Loomakasvatustoodang küll

suurenes (+1%), kuid hinnad olid aastases võrdluses madalamad (- 4%).

 Põllumajandussektori finantsolukord on jätkuvalt raske ja sellele otsitakse lahendusi. Väga oluline

on, et põllumajandusmaaressurss jääks põllumajandustootjatele, kuid tekkinud võlgade tasumiseks

on hakatud kasutama põllumajandusmaad, kas seda müües või pantides tingimustel, mis tekitavad

väga suuri lisakulusid tulevikus. Rendimaade osakaalu tõusuga väheneb tulevikus

põllumajandussektori kasumlikkus veelgi ja tekkinud võlgnevustest välja saamine pikeneb.

Võlgnevuste ja kahjumite tõttu on pankadest laenuraha kättesaamine raske ja samas on ka suur

laenukoormus, mis aeglustab oluliselt investeeringute tegemiseks nii ressursitõhusese kui ka

keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.

 Kriisivalmidus koos toidu varustuskindlusega on kõrge prioriteediga teema, mille tagamine nõuab

laiemat koostööd erinevate osapoolte vahel (ministeeriumid, ministeeriumite valitsemisala

asutused), kuid nii rahaline kui ka inimressurss on selleks piiratud. On oluline, et kriisivalmidus

koos toiduvarustuskindluse ja selle järjepidevusega oleksid üleriigiliselt läbivaks teemaks kõigi

poliitikate kujundamisel koos piisava ressursi ja investeeringutega.

7.3.9 Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus

Põlvkondade vahetuse valdkonna eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu

põllumajandussektoris.

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme

rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine.

 Alates 2024. aastast suurendati noore põllumajandustootja otsetoetuse hektarilist piirangut 100-lt

hektarilt 260- hektarini ning lisaks suurendati ka toetuse ühikumäärasid. See tähendab, et alates

2024. aastast oli noorel põllumajandustootjal võimalik saada toetust suuremale põllumajandusmaa

hektarite arvule suurema ühikumääraga.

 2024. aastal valmistati ette noorte põllumajandus- ja toidutootjate arenguprogramm, mis käivitub

2025. aastal.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

Arvestades väljakujunenud põllumajandussektori struktuuri, on noortel uue ettevõtjana sisenemine

sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt

suure kapitalinõudluse tõttu.

7.3.10 Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Jätkati ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme rakendamist.

44

 Jätkus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide

elluviimiseks rakendamine, mille raames valmib uus ühistuline piimatööstus.

 2024. aastal tunnustati üks tootjaorganisatsioon, mis tegutseb teraviljasektoris. Koos varasematel

aastatel tunnustatud organisatsioonidega on 2024. aasta lõpu seisuga kokku seitse tunnustatud

tootjaorganisatsiooni, millest kolm tegutsevad piimasektoris, kaks veiselihasektoris ja üks

lambalihasektoris.

 Jätkati ÜPP strateegikava sekkumise „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja

tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ rakendamist. Toetuse andmise

eesmärk on parandada tunnustatud tootjaorganisatsioonide juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada

nende jätkusuutlik areng. Toetust antakse kuni kolme aasta eest viie aasta jooksul arvates

tootjaorganisatsiooni esmakordsest tunnustamisest. Toetuse eelarve on 2,45 mln eurot.

 Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu

on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. Eestis on 2024.

aasta seisuga kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja

„Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Mõlemad kavad keskenduvad rohumaal

kasvatatud loomade liha tootmisele. Kuna seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi

tagasihoidlikult kasutatud, on oluline jätkuvalt toetada kvaliteedikavade arendamist ning tõsta

laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Selleks, et tõsta kvaliteedikavades

osalejate arvu ja suurendada nende turujõudu, rakendatakse mitmeid erinevaid toetusmeetmeid.

2024. aastal jätkus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 3 „Põllumajandustoodete ja

toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liigi 3.1 alusel põllumajandustoodete ja toiduainete

kvaliteedikavas osalemise toetuse rakendamine. Uue toetusmeetmena avati ÜPP strateegiakava

alusel perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus, mille alusel esitasid mõlemad

riiklikult tunnustatud kvaliteedikava rakendavad tootjarühmad viie aasta pikkuse tegevuskava,

mille eesmärk on kvaliteedikavade arendamistegevuste kaudu suurendada kvaliteedikavade

turujõudu ja seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. 2024. aastal töötati

välja ka perioodi 2023–2027 kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse

toetus, mille taotlusvoor avaneb 2025. aastal.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Kvaliteedikavas osalejate arvu muutumist mõjutab otseselt turuolukord. Viimase viie aastaga

(2020/2024) võrreldes on lihatõugu lehmade arv vähenenud 4309 võrra, kuna turult saadav tulu ei

kata tootmiseks tehtud kulusid. 2024. aastal oli lihatõugu lehmi aastatagusega võrreldes 1487 võrra

vähem. Ka loomapidajate arv väheneb juba kuuendat aastat järjest. Et seda trendi leevendada, on

loodud mitmed toetusskeemid, mis panustavad kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate

turupositsiooni tugevnemisse.

7.3.11 Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 ÜPP strateegikava raames jätkati põhisissetulekutoetuse ja ümberjaotava toetuse rakendamist.

Lisaks täiendati otsetoetuste raames aktiivse tootja mõistet. Kui varasemalt pidid püsikultuuridega

majandajad tõendama aktiivseks tootjaks olemist läbi kulude esitamise ja tõendamise, siis uus

muudatus võimaldas aktiivseks tootjaks olemist tõendada automaatselt ka läbi püsikultuuride aluse

maa omamisega lisaks põllumaale.

 2023. aastal töötati välja erakorralise toetuse tingimused, millega toetati piimatootmist, kitse- ja

lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust, et aidata leevendada muutlikest

ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Toetuse eelarve oli 3,5 mln eurot, millest pool laekus EL

vahenditest ja teine pool Eesti riigi eelarvest. Toetus maksti välja 2024. a jaanuaris.

45

 2024. aastal andis Euroopa Komisjon Eesti põllumajandusettevõtjatele erakorralist toetust summas

3,3 miljonit eurot ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud majandusliku kahju osaliseks

hüvitamiseks. Erakorralist toetust saavad puuvilja- ja marjakasvatajad, õunakasvatajad,

avamaaköögiviljakasvatajad, kartulikasvatajad ning rapsi- ja rüpsikasvatajad. Toetus makstakse

välja 2025. aasta aprillis.

 2024. aastal alustas Maaelu Teadmuskeskuses (METK) turuinfo kogumise, töötlemise, säilitamise

ja avalikustamisega, mis on samm liikumaks eesmärgi poole vähendada põllumajandusettevõtjate

halduskoormust andmete esitamisel. Samuti suureneb METKi võimekus viia läbi erinevaid

maamajandust puudutavaid uuringuid ja analüüse. Eestil on kohustus koguda ja Euroopa

Komisjonile esitada põllumajandustoodete koguste ja hinna (turuinfo) kohta teavet. Turuinfo

kogumise eesmärgiks on põllumajandustoodete turu läbipaistvuse suurendamine ja analüüs.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmete rakendamine eeldab

turuolukorra pidevat jälgimist, kuna otsuseid erinevate meetmete rakendamise kohta tehakse

liikmesriikides kogutava turuinfo põhjal. 2021. aastal jõustus põllumajandustoote ja toidu

tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (edaspidi PTEKS), millega võeti Eesti

õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb

põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid

kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate

kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat kaubandustava, millest 9 on alati

keelatud ja 7 on keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud. Enne PTEKSi

jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingud tuli seadusega kooskõlla viia 12

kuu jooksul alates seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ehk 2022. aasta 21. septembriks.

Konkurentsiamet algatas 2024. aastal omal algatusel viis menetlust, 2023. aastal algatati üks

menetlus, mis lõpetati 2024. aastal.

 Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka saagikindlustust ja

loomakindlustust. 2024. aastal esitati põllumajanduskindlustuse taotlusvoorus 23 saagikindlustuse

taotlust ja kaks loomakindlustuse taotlust, mille eest maksti kahele taotlejale loomade

kindlustamise eest kokku 33 880,99 EUR ning saagikindlustuse eest on määratud 22 taotlejale

kokku 275 190,06 EUR. Kokku määrati põllumajanduskindlustuse toetust 309 071,05 EUR. 2024.

a suurenes saagikindlustuse alune põllukultuuride pindala võrreldes eelmise aastaga 4705,12 ha

võrra kokku 5094,35 ha-ni. 2024. a voorus taotleti toetust järgmistele kindlustusobjektidele kokku:

talinisu 2166,99 ha, talioder 1082,54 ha, taliraps 905,47 ha, talioder 506,76, talirukis 94,58 ha,

talitriticale 88,87 ha, hernes 72,97 ha, suviraps 63,09 ha, suvinisu 58,91 ha, suvikaer 35,01 ha,

veised 7 021 tk.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Eesti põllumajandustootjad on keerulises olukorras, kuna nende sissetulekud on tänases

majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind sisendite ja muude kulude suurenemise tõttu

oluliselt kasvanud. Ebastabiilsus tegevuste planeerimisel on oluliselt suurenenud tulenevalt

ebasoodsatest ilmastikutingimustest (talvekahjud, põuad, öökülmad, liigsed sademed),

taimehaiguste ja -kahjurite leviku tõttu (teatud taimekaitsevahendite puudus), muudest kriisidest,

sõjast ja kliimaeesmärkide täitmise vajadustest. Põllumajandus on riigi jaoks strateegiliselt oluline

sektor, mis tagab meie elanikkonna toidujulgeoleku ja moodustab olulise osa ka Eesti päritolu

kaupade ekspordis. Oluline on, et põllumajandustootjad tuleksid majandusraskustest välja ja selle

läbi säiliks pikaajaline ja piirkondlik toidutootmise potentsiaal.

7.3.12 Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

46

 2024. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ raames erinevate tegevuste

rakendamist, mille eesmärk on Eesti toidu mainekujundus ja toidukultuuri edendamine, ettevõtete

ekspordivõimekuse tõstmine ja tarbijate harimine.

 Visioonidokumendis „Eesti toit 2022–2025“ on koduturu lähiaastate suurima väljakutsena

kirjeldatud toidusüsteemide kestlikkuse arendamist ja kohaliku toidu väärtustamist tarbijate poolt.

Visioonidokumendi üks eesmärk on tõsta elanikkonna toidualast teadlikkust, kaasates olulise

sihtgrupina lapsi ja noori, et tarbija oskaks teha teadlikke valikuid. Eesti Konjunktuuriinstituudi

poolt 2024. aastal tehtud tarbijate ostueelistuste uuringu kohaselt on kasvanud teadlikkus

toidumärgiste osas ning järjest enam pöörab tarbija ostuotsuste tegemisel tähelepanu tervislikkuse

aspektidele ning toidukauba koostisosadele. 73% tarbijatest kasutab pakendil olevat teavet

kodumaise päritolu määramiseks. Toote esmakordsel ostmisel loeb pakendilt teavet selle

koostisosade kohta 97% tarbijaist. Kuigi kodumaise toidu eelistamine on viimastel aastatel

langenud, näeme tarbijate kasvavat tähelepanu tervislikkusele, kvaliteedile ja läbipaistvusele. See

on positiivne trend, mis kinnitab, et teadlik tarbimine on kasvamas.

 Eesti toidu eelistamine on kõige madalam just noorte vanuserühmas (18-29-aastased). Viimase

kahe aastaga on see näitaja siiski paar protsendipunkti tõusnud. Mitmed projektid on sihtinud

tegevusi ja kampaania sõnumeid just noorte vanusegruppi. Noorte teadlikkus on oluline, sest nemad

on tuleviku tarbijad ja trendide kujundajad.

 Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Eesti

Maaelumuuseumid rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning

korraldas haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustava laagriprogrammi. Kümnendat

korda tähistati septembris Eesti toidu kuud. Eesti toidu kuu tähistamise eesmärk on tõsta kohalik

toit ja toidukultuur tähelepanu keskpunkti ja väärtustada tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie

lauale jõuab. 14. – 18. oktoober oli pühendatud toidutööstustele. Videote vahendusel oli võimalik

tutvuda viie Eesti toidutööstuse tegemistega ning tähelepanu all olid tegemised, mis panustavad

toidutootmise kestlikumaks muutumisse. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2024. aastal Saaremaa,

Muhu ja Ruhnu. Samuti panustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti kokkade

meeskonna erialasesse ettevalmistamisse rahvusvahelisteks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or ning

IKA Culinary Olympics.

 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav kaup ) eksport

on nelja aastaga kasvanud üle 40%. Kasvu on vedanud eelkõige eestimaise juustu, pagaritoodete

ning rapsiõli ekspordi kasv. Et tegemist on töödeldud toodete ekspordiga, näitab kasv ka meie

töötlemisvõimekuse ning lisandväärtuse suurenemist. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade

kaubandusdefitsiidi langus on algtasemega (2018. a) võrreldes langenud 30%. Oluline on välja tuua

riigi tugi eksporditegevustele – fookuses on institutsionaalne koostöö ja sünergia.

Turuarendustoetuse raames oli võimalik sektori esindusorganisatsioonidel taotleda toetust

rahvusvahelistel toidumessidel ühisstendide korraldamiseks, messide külastamiseks ja

turundusürituste korraldamiseks.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, mille eesmärk on suurendada teadlikkust

põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja

tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet. Turuarendustoetuse raames on

võimalik toetada järgmisi tegevusi: 1) välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine; 2) Eestis toimuval

messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine; 3)

põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine; 4) välisriigis või

rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine; 5) välisriigis või rahvusvahelise

virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine ja 6) välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt

toimuva messi külastamine. Viimased 10 aastat on turuarendustoetuse eelarve pidevalt vähenenud.

2020. aastaga võrreldes on 2024. aastaks turuarendustoetuse eelarve vähenenud ca 39%. See on toonud

47

kaasa olukorra, kus piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik jätkata kõikide tegevuste

toetamist. Viimased kolm aastat – 2022, 2023 ja 2024 on toetatud vaid välisriikides toimuvatel messidel

osalemise korraldamist, välisriikides toimuvate messide külastamist ja välisriigis turundusürituste

korraldamist, mis on Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades olnud kriitilise

tähtsusega. Ent vajalik oleks võimaldada toetuse taotlemist ka teavitustegevuste elluviimiseks

koduturul, mis võimaldaks ka toidusektoril toetust taotleda teavitus- ja müügiedendustegevusteks, et

tõsta tarbijate teadlikkust ja panustada kohaliku toidutootmise väärtustamisse.

7.3.13 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 kinnitati 2023. aasta

juulis. Tegevuskava eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi

kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise laiendamisse, suurendada kohaliku

mahetoidu tarbimist, tõsta riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist

konkurentsivõimet. 2024. aastal jätkati tegevuskava rakendamist. Toimusid mitmed kohtumised

sektori esindajatega, kohtuti mahepõllumajanduse teemat oma õppekavades käsitlevate

kutsekoolide esindajatega, valiti parim mahetootja ja parim mahetoode.

 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse

lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud

haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui enne toetuse rakendamist oli 2021. aastal

mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis

2024. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 204 haridusasutuses (ligikaudu 28% Eesti lasteaia-

ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-

le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Toetusega hüvitatakse

mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulud haridusasutuste pidajatele.

Lastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning laste

teadlikkuse suurendamisele mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt. Toetuse

rakendamine aitab kaasa ka kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades

mahepõllumajandusliku toodangu turunõudlust. Mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvad

haridusasutused tagavad stabiilse ja kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele

ning annavad tootjatele suurema kindlustunde mahetootmisega jätkamiseks või sellega

alustamiseks.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Maheettevõtete arv ja mahepõllumajandusmaa suurus on viimasel 2 aastal hakanud vähenema.

2024. aastal lõpetas mahetootmise 175 põllumajandustootjat, mahesektoriga liitujaid oli aga ainult

91. Peamiste põhjustena on toodud välja ebakindel majanduslik olukord, keerukad

mahepõllumajanduse nõuded ning oma mõju on ka põlvkondade vahetusel.

 Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust

tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda sektorile

eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse valdkonnas

jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja taimekaitsevahendeid,

mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja veenduda, et need tooted on

mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud.

7.3.14 Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine

Programmi tegevuse eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Eesmärgi täitmist

jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega.

48

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 2024. aasta lõpu seisuga on LEADER meetmes kasutatud ligi 99% planeeritud eelarvest ning välja

makstud umbes 94% planeeritud eelarvest. Senised tulemused LEADER rakendamisel on olnud

head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud

taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade

omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023-2027

rahaliste vahendite kasutamine algas 26 kohaliku kohaliku tegevusrühma strateegiate alusel.

LEADERi rakendusmääruse uus versioon jõustus 31.08.2024. Paralleelselt uue rahastusperioodi

vahendite kasutuselevõtuga toimus eelmise rahastusperioodi vahendite kasutamine. 2024. aasta

sügisel tehti muudatusi ligi kümnes strateegias, mis kinnitati vastavate regionaal- ja

põllumajandusministri käskkirjadega.

 ÜPP strateegiakava 2023–2027 rakendamisega seoses on jätkanud tööd ka ÜPP võrgustik, kes

jätkab senise Maaeluvõrgustiku tegevust. Lähtudes ÜPP võrgustikule seatud ülesannetest jätkati

erinevate tegevustega sidusrühmade kaasatuse suurendamisel ÜPP strateegiakavade rakendamisel,

toetati ministeeriumi ja PRIA-t ÜPP strateegiakava rakendamisel ning teavitati üldsust ja

võimalikke toetusesaajaid ÜPPst ja rahastamisvõimalustest.

 Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–

2020 meedet „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ ja ÜPP

strateegiakava 2023–2027 sekkumist „Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime

suurendamise investeeringutoetus“. 2024. aastal maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme raames enam uusi

taotlusi vastu ei võetud, vaid toimus varasematel aastatel rahuldatud taotluste raames projektide

elluviimine ja toetuse välja maksmine. 2024. aasta lõpu seisuga oli toetus määratud kokku 1050

projektile summas 64,7 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 57,6 miljonit eurot.

2023. aastal loodi nimetatud meetmega 234 uut töökohta, sh 76 töökohta naistele ja 158 töökohta

meestele. Kokku on loodud meetme raames 831 uut töökohta.

Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse raames alustati

taotluste vastuvõttu 2024. aasta augusti lõpus. Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti

2024. a neljandas kvartalis. Seisuga 11.03.2025 oli rahuldatud 13 taotlust kokku 1,6 miljoni euro

ulatuses.

Varasemaga võrreldes on sekkumise juures kaks olulist lihtsustust. Esiteks on ettevõtetel võimalik

taotlusi esitada jooksvalt just siis, kui see on ettevõttele kõige otstarbekam. Teiseks rakendatakse

toetuse maksmisel kindlasummalist makset eelnevalt kokku lepitud eelarve alusel, mis võimaldab

toetuse välja maksta kokkulepitud tulemuse saavutamisel ilma kuludokumente kontrollimata.

 Rahastamisvahendid ehk finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks

valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks

väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel

puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb

aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära

arvestavaid rahastamisvahendeid. Möödunud, 2024. aastal sõlmis MES 243 käenduslepingut

30,36 miljoni euro ulatuses, mis võimaldas ettevõtjatel pankadest laene saada 51,37 miljoni euro

ulatuses. Ettevõtete tegevusalad, mille juures enim MES-i käendust kasutati, olid põllumajandus,

puidutöötlus, tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ja toiduainetööstus.

2024. aastal sõlmis MES 268 laenulepingut 22,65 miljoni euro ulatuses. Ettevõtjad tegid MES-

i laenude abil möödunud aastal maapiirkonnas investeeringuid 13,79 miljoni euro ulatuses.

Sihtasutus väljastas laene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondidest

Omakapitalist laenati 19,92 miljonit eurot, sellest 2,47 miljonit eurot põllumajandustoodete

esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele põllumajandusmaa ostuks ja mittetulundusühingutele

ning sihtasutustele toetuste sildfinantseerimiseks. Põllumajandusmaa kapitalirent väikese ja

49

keskmise suurusega ettevõtjatele võimaldab põllumeestel käibevahendite puudust leevendada, kuid

säilitada oma põllumaa. 2024. aastal sõlmiti 22 põllumajandusmaa kapitalirendi lepingut summas

3,91 miljonit eurot. Kapitalirendi lepingutega on renditud 2909 hektarit põllumaad.

Seoses 2023. aasta erakorralistest ilmastikuoludest põhjustatud raske majandusliku olukorraga

põllumajandussektoris ning sektori ajutiste makseraskuste leevendamiseks avati laenumeede

„Ebasoodsate majandusolude kriisilaen“. Laen oli mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega

põllumajandustoodete esmatootjatele, kelle majandustegevus on saanud kahju ebasoodsate

majandusolude tõttu. Tegemist on käibelaenuga, mille tagasimakse aeg on kuni 3 aastat. 2024.

aastal sõlmiti 54 kriisilaenu lepingut, kokku summas 3,47 miljonit eurot. Eluaseme kaaslaenu eesmärk on kapitalile ligipääsu parandamine eraisikutele kodu rajamiseks

maapiirkonda. Koostöös pankadega antav eluaseme kaaslaenu meede aitab lahendada kinnisvara

madala tagatisväärtuse probleemi, mis võib tekkida ostes, ehitades või renoveerides maja

väljapoole Eesti suuremaid linnu ja asulaid. MES jätkas 2024. aastal eluaseme kaaslaenu

väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või renoveerimiseks. Pilootprojektina rakendatakse

kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes, v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa valdades.

Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. Krediidiasutuste kaaslaenu

summa oli 11,08 miljonit eurot ning laenu saajate omafinantseering 2,42 miljonit eurot. Laene

on väljastatud kõigis sihtpiirkonda kuuluvates maakondades, kõige rohkem on väljastatud laene

Lääne-Virumaal (1,17 miljonit eurot, 16 lepingut), Raplamaal (1,14 miljonit eurot, 16 lepingut)

ning Järvamaal (1,12 miljonit eurot, 19 lepingut).

Eesti maaelu arengukava (MAK) rahastamisvahendi laene on MES-i kaudu välja antud kokku

56,79 miljonit eurot. 2024. aastal sõlmiti sihtfondist 25 laenulepingut kokku summas 2,66 miljonit

eurot. Rahastamisvahendi võimalusi saavad ettevõtjad kasutada majandustegevuse

mitmekesistamiseks maapiirkonnas (meede 6.4); põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks (meede 4.1) ja investeeringuteks, mis on mõeldud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks (meede 4.2).

 Täiendavalt on maa- ja rannapiirkondade arengule kaasa aidatud läbi kahe INTERREG Euroopa

projekti osaluse. Maaeluga arvestamise rakendamiseks keskenduva rahvusvahelise

koostööprojekti (Coop4RuralGov) eesmärgiks on parandada piirkondlikku ja riigiülest juhtimist

läbi maaeluga arvestamise, hinnates õigusloome mõju maa-, ranna- ja mägipiirkondadele sihiga

tagada elanikele võrdsed võimalused. Majandusliku ja sotsiaalse ümberkujundamise

maapiirkondades läbi tööstusliku innovatsiooni, rõhuasetusega põllumajandus- ja

toiduainesektorile (ORIGINN) projekti eesmärgiks on tutvuda eri riikides kasutusel olevate

poliitikainstrumentidega ja heade tavadega. Omandatud teadmiste najal saab arendada

poliitikainstrumente, mille abil soodustada innovatsioonipõhist lähenemist ning uudsete

tehnoloogiate ja targa tööstuse (märksõna 'tööstus 4.0') elementide laiemat kasutust

maapiirkondades tegutsevates ettevõtetes, eelkõige toidutootmisega seotud valdkondades.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud

eripalgeliste töökohtade tekkeks ja ning kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea

elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel.

 Venemaa agressioon Ukrainas ning sellega seonduvad takistused (nt tarneahelate muutused) ning

majanduslik ebakindlus on takistanud investeeringute elluviimist ning võivad suurendada

katkestatud projektide arvu.

 Kahe programmiperioodi täies mahus rakendamine paralleelselt on osutunud oodatust

keerukamaks. Suurenenud on nii koormus õigusloome protsessis kui rakenduslikus pooles.

Vahendite efektiivset kasutust on pärssinud ka üldine ebakindlus majanduses, mille tulemusena on

vähenenud nii esitatud taotluste arv, kui ka elluviidavate projektide arv. Teatud sekkumiste

50

valguses olnud raskusi ka IT-süsteemide ning menetluslike protseduuridega, mis on takistanud uute

meetmete sujuvat rakendamist.

7.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhat eurot.

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Põllumajanduskeskkonna

hea seisundi tagamine

64 892 57 651 55 527

Kulud 64 892 57 651 55 527

Taimetervise, loomade

tervise ja heaolu

tagamine

26 827 28 158 23 979

Kulud 26 827 28 158 23 979

Toiduohutuse tagamine 11 588 14 262 11 943

Kulud 11 588 14 262 11 943

Maakasutus 10 250 9 986 9 260

Kulud 10 250 9 986 9 260

Maaparandus 12 142 10 831 9 829

Kulud 12 142 10 831 9 829

Sordiaretus ja taimne

paljundusmaterjal

12 568 16 087 13 181

Kulud 12 568 16 087 13 181

Põllumajandusloomade

aretus

5 231 5 331 5 182

Kulud 5 231 5 331 5 182

Põllumajandustootjate ja

toiduainetööstuste

konkurentsivõime

116 129 75 325 73 204

Kulud 116 129 75 325 73 204

Põlvkondade vahetus 17 395 12 947 12 626

51

Kulud 17 395 12 947 12 626

Riskijuhtimine ja

põllumajandusturgude

tasakaal

118 566 118 444 117 719

Kulud 118 566 118 444 117 719

Ühistegevus ja koostöö 2 538 1 552 1 322

Kulud 2 538 1 552 1 322

Ekspordivõimekus ja

Eesti toidu kuvand

2 015 1 887 1 583

Kulud 2 015 1 887 1 583

Mahepõllumajandus 36 418 31 581 29 936

Kulud 36 418 31 581 29 936

Maa- ja rannapiirkonna

arendamine

46 411 27 333 25 494

Kulud 46 411 27 333 25 494

Välisrahastus:

Tulemusvaldkonna lõplikuks eelarveks kujunes 421 miljonit eurot, kasutamata jäi ligikaudu 21 miljonit

eurot, sellest enamiku moodustasid välisvahendid. Suurim jääk oli programmi tegevusel

põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime. Jääk tekkis suures osas mitmeaastaste

investeeringutoetuste meetmete avamisest, jääk on juba ümberplaneeritud ja kasutatakse toetuse andmisel

ära välistoetuste kasutamise perioodi vältel. Teine suurem jääk oli programmi tegevuses taimetervise,

loomade tervise ja heaolu tagamine. Jääk tekkis loomataudide seire välisrahastuse planeerimisest, aga raha

kasutati vastavalt vajadusele (seireid tehti vähem kui esmaselt planeeritud).

Piirmääaraga vahendid:

Toiduohutuse tagamine

Kulude jäägist suurem osa on kaetud eraldustunnuseta valdkondlike teadus- ja arendustegevuste

lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike

teadusuuringutega seotud kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

52

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 861

KOKKU 1329

Maakasutus

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja

arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate

valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Maaparandus

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk mida

kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 23

KOKKU 491

Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja

arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Jääki kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike

teadusuuringute lepingutega seotud kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 5

KOKKU 473

Põllumajandusloomade aretus

53

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk, mida

kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 5

KOKKU 473

Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja

arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate

valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Põlvkondade vahetus

Kulude jäägist suurema osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk, mida

kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal

Kulude jäägist suurema osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja

arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate

valdkondlike teadusuuringute lepingutega seotud kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

54

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 54

KOKKU 522

Ühistegevus ja koostöö

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 26

KOKKU 495

Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand

Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja

arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate

valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 25

KOKKU 493

Mahepõllumajandus

Kasutamata jäägist on suurem osa koolide ja lasteaedade jaoks ettenähtud mahetoetuse jääk summas

1 170 198 eurot põhjusel, et suurem koolide ja lasteaedade liitumine toetusskeemiga toimus alles 1V

kvartalis. Jääki kasutatakse 2025. aastal jätkuvalt koolides ja lasteasutustes mahetoidu toetuste maksmiseks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

55

Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 22

KOKKU 490

Maa- ja rannapiirkonna areng

Suurima kasutamata jäägi moodustavad eraldustunnuseta toetusteks planeeritud vahendid summas 416 881

eurot, millele taotlejad ei jõudnud tähtaegselt toetuse kasutamise aruandeid esitada. Vahendite jääki

kasutatakse 2025. aastal samade toetuste kulude kajastamiseks.

Eraldustunnusega IN080027 „C.R.J. Talumuuseumi elamu-peahoone investeering“ sisaldub jäägis 12 849

eurot, mis lükkus tööde vastuvõtmise hilinemise tõttu 2025. aastasse.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa,

tuhat

eurot

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468

8. Kalanduse programm

8.1 Programmi mõõdikud

Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud

Tegelik Sihttase

Programmi nimi Kalanduse programm

Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku

majandamise.

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium

Kaasvastutajad

(valitsemisala

asutused)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja

Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA)

56

Programmi

mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025

Lisandväärtus

töötaja kohta

ettevõtetes, mis

tegelevad

kalandusega

(kutseline kalapüük,

vesiviljelus ja kala

töötlemine), €

34 190 45 675 - 29 000 29 500

Töökohtade arv

ettevõtetes, mis

tegelevad

kalandusega

(kutseline kalapüük,

vesiviljelus ja kala

töötlemine)

1823 1757 - 1855 1875

Heas seisus

kalavarud, % 42 45 - 61 61

Programmi tegevus Kutseline kalapüük

Ranna- ja

siseveekogude

kalapüügi sektoris

hõivatute keskmine

vanus

54 54,9 54 54 54

Kutselise kalapüügi

ettevõtete keskmine

palk (suhe Eesti

keskmisesse), %

84,5 72,6 - 85 88

Kutselise kalapüügi

ettevõtete müügitulu,

(EUR)

75,5 mln 86,9 mln - 67,7 mln 68,7 mln

Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine

Eesti päritolu

eksporditavate

toodete koguväärtus,

€

153,8 mln 152,9 mln 177,7 mln 155 mln 160 mln

57

Kalandustoodete

tarbimine Eestis, (kg

inimese kohta)

17 17,5 - 17 18

Kalatöötlemise

lisandväärtus

sektoris töötaja

kohta, €

27 100 33 504 - 22 500 23 000

Programmi tegevus Vesiviljelus

Vesiviljelusettevõtet

e müügitulu, € 4,9 mln 5,7 mln - 7 mln 8 mln

Vesiviljelussektori

toodang, tonni 801 918 - 1200 1400

Programmi tegevus Kalavarude haldamine ja kaitse

Madalas seisus

varude arv 22 17 - 15 15

Jõgedel avatud

rändetakistuste arv

(tk)

118 125 129 130 135

Programmi tegevus Kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine (Kliimaministeerium)

Tulemiga ``vastab

nõuetele``

kontrollide osakaal

kalakaitses, %

74 - 72 Tase ei ole

langenud

Tase ei ole

langenud

8.2 Programmi olukorra analüüs

Kalanduse programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude

säästliku majandamise. Programmi eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Tegemist

on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi ühisprogrammiga.

Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist

ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida

võimalused, kuidas kasutada võimalikult efektiivselt maa- ja veeressurssi kalakasvatamisel. Kalapüük,

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus – need valdkonnad peavad põhinema

konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt

keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning

kaugpüügiks. 2024. aasta seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku ning 2241 kalurit. Piiratud

kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning

58

ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste

jaotussüsteem.

Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega.

Majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole ning kalapüügivõimalused

vähenevad, mistõttu tuleb püügitegevust viljeleda senisest tunduvalt säästlikumalt ning majanduslikult

kasumlikumalt. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning

tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade

noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada kalavaru kasutamise koormust

tervikuna kõigi selle varu kasutajate hulgas (kutselised kalurid, harrastuskalurid, hülged, kormoranid) ning

ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku ja teatamata

kalapüügi ohjamiseks, püütud eluvõimetu kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki

vähendavate püügimeetodite ja -vahendite kasutusele võtuks.

Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis

muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka

kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste

mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka majanduslikult elujõuliste

rannikukogukondade areng.

Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted

on tagasihoidliku lisandväärtusega, teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside

töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet

keskkonnale, et tagada vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kuna

Eestis püütakse kala kordades rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase sektori majanduslik

kestlikkus paljuski ekspordist. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada

keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat

kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal

omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel on raske saada

pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori

konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja toetada vee-elusressursside

tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja

arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu.

8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs

Kalanduse programm on ühisprogramm Kliimaministeeriumiga ja sinna kuulub kuus programmi

tegevust: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja turustamine, vesiviljelus, EMKVF

keskkonnakaitsemeetmete rakendamine, kalavarude haldamine ja kaitse ning kalavarude kaitse ja -püügi

haldamise korraldamine (KLIM).

59

8.3.1 Programmi tegevus – Kutseline kalapüük

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 2023. aastal kehtestati Vabariigi Valitsuse määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete

esitamise kord“, millega rakendatakse elektroonilist andmeesitust alates 2024. aasta 1. juulist.

 2024. aastal jätkus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. a jõustunud uus püügikorraldus, st

püügivõimalused on jaotatud (5 liiki - koha, ahven, haug, latikas, rääbis) aastasaagina

individuaalsete lubatud püügivahendite põhiselt. Püügikorralduse muutuse esialgsetel tulemustel

on püügidünaamika stabiilsem ning esmakokkuostu hinnad tõusnud.

 Kalanduse kohalikele tegevusrühmadele võimaldati EMKVF rahalisi vahendeid, et suurendada

kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranna-, sisevete- ja saarte kalanduskogukondade suutlikkust

kavandada ja koostada kohaliku arengu strateegiat.

 Kaugpüügis Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni veealal toimus üleminek elektroonilisele

andmevahetusele (ERS süsteem), mis lihtsustab oluliselt infovahetust Euroopa Komisjoni ja

kalandusorganisatsiooni lepingu poolte ning sekretariaadiga.

Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Seoses lausalise üleminekuga kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilisele esitamisele

alates 1. juulist 2024. aastast, tuleb palju rõhku pöörata teavitustegevustele sektoris, vastavate

juhendmaterjalide pakkumisele ja kalurkonna koolitamisele ja nõustamisele. Ranna- ja

siseveekogude kalurkond on suhteliselt vanemaealine, mis pärsib kiiret andmete esitamise

üleminekut ja nõuab rohkem aega ja panustamist selgitamisse ja koolitamisse. 2024. aastal viidi

läbi kokku 42 PERK teemalist koolitust. Grupikoolitustel osales 590 kalurit. Kontoris on

personaalselt nõustatud 360 inimest. Telefoni teel on nõustatud üle 2600 korra. Koolituste

korraldamist jätkab Põllumajandus- ja Toiduamet.

 Kutselises kalapüügis on väljakutseks EL nõuete tagamine, mis muuhulgas sätestavad kontrollide

% kogu püügitegevusest. Seetõttu püsib ka selle valdkonna kontrollide arv stabiilsel tasemel.

2022. aastal alanud Venemaa agressioon Ukrainale piiras oluliselt koostööd Venemaaga Peipsi

järve kalavarude haldamisele – läbirääkimised kalavarude haldamiseks toimuvad ekspertide

tasemel virtuaalselt ainult esmatähtsates küsimustes.

 Sisendhindade tõus koos tööstuste poolse tooraine nõudluse suurenemisega vedas kutselise

kalapüügi ettevõtete müügitulu kasvu, kuid samas mõjutas ka lõpptoote hindu tarbijatele

negatiivses suunas.

8.3.2 Programmi tegevused – Vee-elusressursside töötlemine ja vesiviljelus

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Valdkonna teadus- ja arendustegevuse teadmussiirde edendamisele aitas kaasa EMKVF rahaliste

vahendite toel loodud Kalanduse Teabekeskus, mis aitab tõsta valdkonnas tegutsevate ettevõtjate

teadmiste taset selleks, et suurendada majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust, edendada

valdkonnas tegutsejate ning teadus- ja arendusasutuste vahelist koostööd, parendada kalanduse

mainet ja laiema avalikkuse teadlikkust kalandusest.

 Selleks, et aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele ja taastuvenergia

kasutuselevõtmisele, et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid ning soodustada

säästvamatele ja taastuvatele energiaallikatele üleminekut ja digitaliseerimist, töötati koostöös

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjatega välja vastavasisuline

EMKVF meede, mille rahaliste vahendite toel nimetatud tegevusi viia ellu.

 2024. a on Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogused aastaga mõnevõrra küll

kasvanud, samas jäävad eeskätt külmutatud kala ekspordikogused märkimisväärselt alla 2022. a

60

eelnenud ekspordimahtudele (2022. a kogueksport 82 909 tonni vs 71 077 tonni 2024. a).

Madalamatest ekspordimahtudest hoolimata on Eesti päritolu toodete ekspordi koguväärtus

suutnud püstitada varasemaga võrreldes uue rekordi, mis on 2024. a kokku 177,7 miljonit eurot.

 Viimastel aastatel langustrendis olnud ekspordimahtudest hoolimata suudeti välisturgudelt saada

kauba eest suurem väärtus kui varasematel aastatel. Seda ilmestab eeskätt külmutatud kalatoodete

väärtuse kasv kogu Eesti päritolu kalatoodete ekspordist. Kui 2023. a mõjutasid pelaagiliste kalade

töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid kalaõli- ja jahu maailmaturul tõusnud hinnad, siis 2024. a

kasvas ka inimtoiduks püütud kala väärtus.

 Koostöös riigi- ja teadusasutustega ning kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatega töötati välja

riiklik uuringute programm, et tagada terviklik ja praktiline lähenemine uuringute teemadele, mis

hõlmavad kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonna ja vee-elusressursside väärindamise valdkonda.

Eesmärk on suunata Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori arengut, toetada innovatsiooni ja

teadmiste põhiste otsuste tegemist, mida plaanitakse rahastada EMKVF vahenditest.

 Suurendamaks teadlikkust kalapüügi- ja vesiviljelustoodete omadustest, laiendada nende toodete

turustusvõimalusi ning tõsta nende toodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet, aidates kaasa

toiduga kindlustatusele ning luua kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja

turustamisega tegelevatele ettevõtjatele võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning hoida

avatuna juurdepääs olemasolevatele välisturgudele, mis koos vähendavad nende ettevõtjate

sõltuvust üksikutest välisturgudest töötati välja meetmed, mida rahastatakse EMKVF vahenditest.

Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Jätkuv Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste

partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile tekitasid sõja algusest

märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, mis osaliselt häirisid kaubavoogusid ja toidu

tarneahela toimimist ning tõid kaasa viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks

vajalike sisendite hinnatõusu ning see tendents jätkus, põhjustades mõningaid turuhäireid ja

mõjutades nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate kui ka töötlejate käekäiku. Kuigi ettevõtjad

on ajas olukorraga püüdnud kohaneda, siis Venemaa sõjalise agressiooniga kaasnev ja jätkuv

olukord võib avaldada mõju välisturgudele.

 Merevesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks on Läänemere kesine seisund liigsete toitainete

sisalduse tõttu, mistõttu on vajalik välja töötada ja riiklikul tasemel kokku leppida sellised meres

kalakasvatamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmed, mis on ka

majanduslikult kestlikud. 2023. a tõusid mõnevõrra vesiviljelustoodete müügimahud, samas

mõjutab tootmist kallinenud sisendihinnad (energia, sööt). Kasvatatud kala keskmine kilohind

püsis 2024. a võrreldes möödunud aastatega samas suurusjärgus, mis tooraine nõudluse

suurenemisel soosib endiselt valdkonna arengut ja võimaldab kasumlikult toota.

8.3.3 Programmi tegevused – Kalavarude haldamine ja kaitse (REM) ning kalavarude kaitse ja -

püügi haldamise korraldamine (KLIM)

Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal:

 Sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal ühe harrastaja kohta aastas oli tõusnud 323 euroni. Selle

mõõdiku tulemused selguvad üle aasta ja uue uuringu tulemused 2024. a kohta selguvad aprill/mai

2025. 2020. a oli see näitaja 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise tagasilöögi rangelt kehtestatud

koroonapiirangud. See mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga. Kui

majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi.

 Kalade rändetakistusi oli 2024. aastaks lõheliste jõgedel avatud kokku 129 tk. 2024. aastal avati

neist neli: Ruila pais Vasalemma jõel, Püssi pais Purtse jõel, Aarike II pais Tatra jõel ja

61

Hendrikhansu kivivare Hendrikhansu ojal. Rändetakistuste likvideerimine on pidev töö ning käib

aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning haldusala asutustega. Rändetakistused

avaldavad negatiivset mõju nii kaladele (nt kasvukiirus, toitumis- ning rändevõimalused) kui

ökosüsteemile laiemalt.

 Kalandusuuringud kalavarude seisundi hindamiseks on läbi viidud nii siseveekogudel kui ka merel

ning vastavad soovitused on esitatud. Läbi on viidud 17 uuringut.

 Kalanduse valdkonna kontrollide (harrastuspüük, keelualad ja -ajad, kutseline kalapüük)

tulemustest vastas 2024. nõuetele 72%, viimaste aastate tase on stabiilne.

 Selleks, et aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise

mitmekesisuse säilimisele ning tagada tõhus kalanduse kontrolli ja õigusnormide täitmise süsteem,

suurendades sealjuures kalanduse valdkonnas kontrolli ja järelevalve ülesandeid täitvate

riigiasutuste administratiivset suutlikkust töötati välja vastavad meetmed, mida rahastatakse

EMKVF vahenditest.

 2024. aasta sügisel leppisid KeA ja teadusasutuste esindajad kokku angerja asustamise põhimõtted,

et võimaldada angerjate asustamine 2025. aasta alguses kuni angerja majandamiskava

uuendamiseni.

 01.01.2025 võttis Keskkonnaamet kasutusele uuendatud andmekogu OKAS2, kuhu muuhulgas

talletatakse ka kalandusalase järelevalve käigus kogutud informatsioon. Uuendatud andmekogus

jäädvustatakse olulisel määral andmeid kujul, mis on masintöödeldavad ning regulaarsete

päringutega (vähemalt 1 kord ööpäevas) saavad nii inspektorkoosseis kui ka nende juhid ülevaate

teostatud järelevalvetoimingutest ja tulemustest. Operatiivsete ülevaadete olemasolu annab

võimaluse järelevalveressurssi oluliselt paremini suunata ja kasutada.

Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu

korrigeerimine, püügivahendite silmasuuruse korrigeerimine, kalade rändeteede avamine).

 2023. a oli 45% kalavarudest vaid heas seisus. Seega võib varude seisundit pidada halvaks. Üks

suur teema, millega peame jätkuvalt tegelema, et seda kurssi muuta on püügikoormuse

vähendamine rannapüügis, st et püügivahendeid on liiga palju võrreldes kala populatsiooni

suurusega (nõuab head koostööd kaluritega). Vajalik on pidev kalavarude seisundi hindamine ja

vastavalt sellele kaitsemeetmete ajakohastamine. 2024. aastal tõusid haugi ja ahvena alammõõdud,

uuendati vooluveekogude püügikeelualasid, viidi sisse harrastuspüügil päevalimiidid vimmale ja

säinale. Eesmärgiks on tõsta 65% kalavarudest heale tasemele 2030. aastaks. Heas seisus ja

madalas seisus kalavarude kohta puuduvad praeguse seisuga 2024. a andmed. Mõlemad mõõdikud

on omavahel seotud ja 2024. a tulemus selgub juunis 2025, kui vastavad aruanded on esitatud.

 Kalatoiduliste lindude ja loomade populatsioonide kasv, mis suurendavad kisklust, eelkõige

hallhülge ja kormorani populatsioonid on jõudsalt kasvanud ning nende mõju kalavarudele on

samas suurusjärgus kutselise rannapüügiga (ca 10 000 t kumbki). Oluline on vähendada

mereimetajate ja lindude mõju kalavarudele. 2024. a alustati kormorani munade õlitamisega ning

2025. aastal jätkub see samas või suuremas mahus. Probleemkohaks on siis huvigruppide

vastasseis (kalurid ja ornitoloogid). 2024. a täitus hallhüljeste küttimise limiit praktiliselt täies

mahus. Probleemkohaks on siin liiga madal küttimise kvoot (ca 60 isendit – 1% viimase kolme

aasta loendatud isendite arvust).

 Rändetakistuste avamine toimus 2024. a tagasihoidlikumalt, sest EMVFi vastav toetusvoor avanes

planeeritust hiljem ning läbirääkimised osapooltega (KeA, RMK, paisuomanikud) s.h lahenduste

leidmine võttis planeeritust enam aega.

 2024. aastal angerjate asustamise kitsaskohad näitasid angerja majandamiskava uuendamise

vajadust, milleni siiski sel aastal ei jõutud.

62

 Kalanduse valdkonna töökorralduse killustatus: 2023. aastal liikus kalanduse valdkonna poliitika

kujundamine täies mahus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, ainsaks erandiks

kalapüügi korraldamisel KPS kohaselt on harrastuspüügi kalastuskaartide andmine ja

harrastuspüügiandmete kogumine, mis on endiselt Keskkonnaameti kohustus. Ministrite vaheline

kokkulepe nägi ette ülesannete jaotuse täpsustamise ReM eestvedamisel, mis on aga siiani

tegemata, tulemuseks jätkuv rollide ebaselgus.

 Keskkonnaameti järelevalve võimekus kontrollida kala käitlemist (kala käitlevad ettevõtted, kala

jaemüügikohad ja kala transport) on jätkuvalt madal. Kala ja kalandustoodete käitlemise nõuetele

vastavuse üle teevad järelevalvet eelkõige Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet,

ametite järelevalves esineb dubleerimist (nt kalaga kaasa liikuvate dokumentide kontroll),

infovahetus on halb. Jätkuvalt on ebaselge, millise etapini kala käitlemisel peaks ulatuma

Keskkonnaameti järelevalve. Kehtiv seadusandlus ei võimalda kala käitlemist tõhusalt kontrollida.

8.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhat eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kutseline kalapüük 5 264 3 191 3 143

Kulud 5 264 3 191 3 143

Vee-elusressursside töötlemine 3 331 1 912 1 888

Kulud 3 331 1 912 1 888

Vesiviljelus 1 042 451 433

Kulud 1 042 451 433

EMKFi

keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine

2 637 1 397 1 372

Kulud 2 637 1 397 1 372

Kalavarude haldamine ja kaitse 1 065 2 776 2 330

Kulud 1 065 2 776 2 330

Kalavarude kaitse ja -püügi

haldamise korraldamine

(KLIM) 3 679 4 341 3 757

Kulud (KLIM) 3 679 4 341 3 757

Kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine

63

Lõplik eelarve ületab esialgset seetõttu, et eelmisest aastast kanti üle kasutamata jääke 866 000 eurot ning

Keskkonnaametil ei olnud esialgses eelarves planeeritud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi 2021-2027 perioodist kasutada olevaid välisvahendeid summas 649 000 eurot.

Välisvahenditest jäi kasutamata 119 000 eurot. Piirmääraga vahenditest jäi kasutamata 458 000 eurot, kuna

järelevalveks planeeritud tööjõukuludest kaeti osaliselt EMKVFi toetustest. Kulude maht oleneb

välisreidide arvust ning kestvusest. Jääke kasutatakse 2025. aastal järelevalve tegevusteks.

Kalavarude haldamine ja kaitse

Piirmääraga kulude jäägist suurem osa on kaetud eraldustunnuseta valdkondlike teadus- ja

arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate

valdkondlike teadusuuringute lepingutega seotud kulude katteks.

Suurim välisvahendite jääk on tekkinud Euroopa Liidu andmekogumise programmi meetmes. Tegevusi ja

uuringuid (kokku hetkel 7) prognoositi suuremas mahus kui jõuti välja maksta, rahastus kasutatakse ära

välisvahendite perioodi jooksul.

Programmi tegevuste „EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine“, „Kutseline kalapüük“.

„Vee-elusressursside töötlemine“ ja „Vesiviljelus“ piirmääraga jäägid on eraldustunnusteta

tegevuskulude (tööjõu- ja majandamiskulud) jääk, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks.

Lisaks sisaldab programmi tegevuse „Kutseline kalapüük“ jääk sihtotstarbelisest reservi vahendid, mida

kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 2

64

LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta

majandusaasta koondaruandesse Tulemusvaldkonna eesmärk:

Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa-

ja rannakogukondade elujõud kasvab

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht:

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Valdkonna arengukavad:

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid:

Põllumajandus, toit ja maaelu

Kalandus

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad:

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

 Toidu varustuskindluse tagamine on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks

riigikaitselistest ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning

erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Defineeriti põhilised ohud,

võimelüngad ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt. Olulisemad strateegia

tegevuskava tegevused, mis 2024. aastal alguse said on nn kriisipoodide arendus, hajutatud

kütusevaru suurendamine esmatootmise juures, tarneahela osapooltega kriisikommunikatsiooni

võrgustiku ja -mudeli loomine, tehtud sai olulisemate tarneahela ettevõtete prioriteetse

elektritarbijate nimekirja lisamine, kriitilisele tehnikale juurdepääsu tagamine kriisiaegsele

vedelkütusele ning kriitilise tehnika riigikaitselistest kohustustest vabastamise koordineerimine.

Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, kuid jõuline algus on tehtud ning Eesti inimeste

võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada on seeläbi tõusnud.

 2024. aastal möödus teine ÜPP strateegiakava 2023-2027 rakendamise aasta, mille jooksul

rakendusid kõik Eesti ÜPP strateegiakava I samba toetused ning ka osa II samba toetustest.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2024. aastal toetusi kokku

~335 mln eurot.

 Kalandussektori arenguks maksti 2024. a toetusi välja 2,6 mln eurot. Eesti kalandussektori

arenguks on oluline Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakendamine.

See aitab kaasa kalandussektori jätkusuutlikule arengule, toetab keskkonnahoidu, edendab

kohalikku arengut ja suurendab sektori konkurentsivõimet. 2024. aastal avati täiendavalt 8 uut

meedet ja tehti kalandussektoriga ulatuslikku koostööd, et 2025. aastal avada suur enamus fondi

meetmetest. Nii ongi koostöös PRIAga 2025. aasta toetuse ajavasse planeeritud 23 uue EMKVFi

meetme avamine, millest osad on juba aasta alguses avanenud.

 Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike

majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasutamise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika

65

toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast

põllumajandusmaast oli 2024. aastal 92.59 protsenti.

 Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja

võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2024. aastal 99,34. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100

ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas 2024. aastal võrreldes

2023. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust.

 Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu osa on rakendusuuringute elluviimine

strateegiliselt olulistes valdkondades. 2024. aastal saavutati Euroopa Komisjoni töögruppides

kokkulepe uute aretustehnikate (UAT) kasutuselevõtuks. Avanenud võimaluste rakendamiseks

Eestis anti koostöös Eesti Teadusagentuuriga välja 2 miljoni euro suurune sihttoetusgrant, et tõsta

Eesti sordiaretusega uurimisrühmade võimekust täppisaretustehnikate kasutuselevõtul. Lisaks

algatati koostöös Eesti Teadusagentuuri ja Kliimaministeeriumiga Agrometeoroloogia

rakendusuuringuid, mille kogueelarve ulatub 1,2 miljonini eurot. Nende uuringute eesmärgiks on

välja töötada ettevõtjatele kliimamuutustega kohanemist toetavad teenused.

Väljakutsed

 Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat

kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija

teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse

järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga.

 Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase 10

aastaga 35%, kuid vähenemine on peatumas. 2023. aastal müüdud toimeainete kogus võrreldes

eelneva aastaga tõusis vähesel määral. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide

omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR).

AMR regulaarset seiret sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb Põllumajandus- ja

Toiduamet. Seiretulemused näitavad, et AMR esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis.

 2024. aastal Eesti loomakasvatusettevõtetes eriti ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Vaatamata sellele positiivsele tulemusele oli olukord siiski keeruline. Üldine sigade Aafrika katku

riskifoon metsades on tõusuteel.

 Peamised probleemid maapiirkonda elama asumisel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete

töökohtade vähesus ning probleemid elamumajandusega. MES jätkas 2024. aastal eluaseme

kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või renoveerimiseks. Pilootprojektina

rakendatakse kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes, v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa

valdades. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. Krediidiasutuste

kaaslaenu summa oli 11,08 miljonit eurot ning laenu saajate omafinantseering 2,42 miljonit

eurot.

 Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh

kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide

maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse, millele lahenduste leidmiseks on

koostatud „Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ ning

rakendatud eri meetmeid toidu varustuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti

toetab roheülemineku väljakutse lahendamist ka uuendatud Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025.

 Toidusektori konkurentsivõime ja eksport. 2024. aasta uuring Eesti elanike toidukaupade

ostueelistuste ja hoiakute kohta näitab selgelt, et Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kodumaist toitu,

kuid elukalliduse tõus on suurendanud hinnatundlikkust ja seadnud uusi väljakutseid nii tarbijatele

66

kui ka toidutootjatele. 2024. aasta uuringu kohaselt eelistab 59% Eesti elanikest kodumaist toitu.

Võrreldes 2022. aastaga, kui nimetatud uuring viimati läbi viidi, on vastav näitaja veidi langenud.

 Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. a 45 %, varude seisund on halb ja jääb alla seatud

sihttasemele 61%. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude

kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis.