Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete kinnitamine

Tulemusvaldkonna „Teadus-

ja arendustegevus ning ettevõtlus“

2024. aasta TULEMUSARUANNE

Koostatud 21.05.2025

Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

ja Kliimaministeeriumis

Kinnitatud

03.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/233

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo ......................................................................................................... 3

2. Toimimiskeskkond ..................................................................................................................... 4

3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine .............................................................................. 5

Positiivsed arengud ........................................................................................................................ 7

Väljakutsed .................................................................................................................................... 9

4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine .............................................................................. 10

Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes ....................................................................................... 11

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .......................................................................... 11

5. Teadussüsteemi programm ...................................................................................................... 12

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 12

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ...................................................................................... 12

Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................................... 14

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 15

6. Teadmussiirde programm ........................................................................................................ 17

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 17

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ...................................................................................... 17

Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................................... 20

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 22

7. Ettevõtluskeskkonna programm ............................................................................................... 25

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 25

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ...................................................................................... 25

Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................................... 28

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 29

8. Ehituse programm.................................................................................................................... 33

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 33

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ...................................................................................... 33

Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................................... 36

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 42

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkon

d

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkon

na eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele.

Valdkonna

arengukavad ja

strateegiad

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE)

Teised strateegilised dokumendid:

- Turismistrateegia 2022−2025

- Ehituse pikk vaade 2035

- Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

Programmid 1. Teadussüsteemi programm (HTM)

2. Teadmussiirde programm (HTM, MKM)

3. Ettevõtluskeskkonna programm (MKM)

4. Ehituse programm (alates 01.07.2023 KLIM)1

Vastutavad

ministeeriumid

Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium

Seos „Eesti

2035“ sihtidega

Primaarne: Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Sekundaarsed:

- Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

(teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid)

- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

(ehituse programm)

1 Alates 2025. aastast kuulub ehituse programm tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

4

2. Toimimiskeskkond

2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 0,3 protsendi

võrra, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu

kasvasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski edasi. Balti riikide

pingereas oli Eesti teisel kohal, kuna Läti langus oli 0,1 protsendi võrra sügavam, Leedu aga suutis

ka mullu oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,5 miljardit eurot, mida oli

1,3 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurima positiivse

panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majanduskasvu aeglustumist

mõjutas enim suuremate tegevusalade – ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse – madalseis.

Eratarbimise osas lõppes aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles.

Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka

eksport kahanesid aastaga 1,1 protsendi võrra peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel

kuudel oli enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse trendiga.

Pikaajaline majanduslangus on mõjutanud kogu avalikku sektorit, sealhulgas teadus- ja

arendustegevuse rahastust. Pärast mitut aastat, mil riiklik teadusrahastus püsis ühe protsendi

tasemel, langes selle osakaal SKP-st 2024. aastal alla ühe protsendi piiri. See seab surve alla nii juba

käivitatud reformid kui ka uute algatuste elluviimise.

Venemaa agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi

ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu

kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus.

Muutunud olud on tõstatanud küsimuse, kas TAIE arengukavas kokku lepitud prioriteedid vajavad

täiendamist või ümberhindamist. Kriisid mõjutavad ka Eesti teadus- ja arendustegevuse fookusi ning

siinse majanduse struktuuri laiemalt.

Tehisintellektil ja keeletehnoloogial põhinevate tööriistade kättesaadavus on toonud kaasa

nõudluse uute oskuste, teadussuundade ja koostöövormide järele. Tormilised muutused ootavad

kiiret kohanemist, ent pakuvad ka võimalusi arenguhüppeks.

5

3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035

Riigieelarves kavandatud

TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%)

Allikas: Riigieelarve

seletuskiri

1 1 0,96 ≥1 ≥1 ≥1

Erasektori TA kulutuste

tase SKP-st (%)*

Allikas: Statistikaamet

0,99 1,06 −** 1,3 1,5 2***

Nominaalne

tööjõutootlikkus EL-27

keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

80,7 77,5 −** 90 92 110***

Koht Euroopa

innovatsiooni

tulemustabelis (koht

tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Tugev

innovaator

(14. Koht)

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

Tugev

innovaato

r

* Vastavalt TAIE mõõdiku metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet, tabel TD052) ** Tegelikku taset ei ole veel avaldatud *** Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames

seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna SKP-st; 2)

tööjõu tootlikkus EL võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku

kohta.

Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel

1 protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku

stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves

TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme ning jäi samale tasemele (0,96% SKP-st) ka

2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete

innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi

arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025−2028 TAI riigieelarvelise

rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud

meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas.

6

2023. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis

702 miljoni euroni, s.o 1,84% SKPst2. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja, mis viitab esmajoones

TA valdkonna kasvavale tähtsusele majanduses. Kulutustest suurem osa ehk 406 miljonit eurot

(1,06% SKPst) tehti ettevõtlussektoris (kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja

kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot). Varasematel aastatel on riik ja ettevõtted panustanud

teineteise teadus- ja arendustegevusse üsna võrdselt – riik on toetanud ettevõtete teadustööd umbes

samas mahus, kui siinsed ettevõtted on panustanud ülikoolide ja teadusasutuste tegevusse.

Viimastel aastatel on see tasakaal aga muutunud. 2023. aastal panustas erasektor avaliku sektori

teadusasutustesse ligi kaks ja pool korda vähem kui riik ettevõtete teadusvõimekuse

kasvatamisse. Kui ettevõtete tellimus teadusasutustele jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks, võib

kujuneda olukord, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsevad kõrvuti, aga mitte koos, mis

tähendab, et akadeemilistes teadusasutustes tehtava teaduse mõjud majandusse endiselt ei jõua.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal suurenenud, sh on

oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal raporteeris

Statistikaametile 2023. aasta kohta teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi

aegade suurim arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtetest on suured

ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete

panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 412 miljonit eurot

(1,08% SKPst), mida oli 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Tegemist on olulise

võtmeindikaatoriga, mis on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik.

Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel olnud pigem langustrendis.

Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega

(samuti „Eesti 2035“ mõõdik). See näitaja tõusis kuni 2021. aastani ja lähenes EL keskmisele, kuid

on järgnevatel aastatel on langenud 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal

halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt

kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori

kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori

ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus,

riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud

tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide

osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid

samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste väikeste ja keskmiste

ettevõtete (VKE) koostöö ning kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on

kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal,

samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi

uuendused on vähenenud.

2 2024. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2025. aasta detsembriks.

7

Positiivsed arengud

TAIKS jõudis Riigikogu menetlusse

Uue alusseadusena loob teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS) ühtsema raamistiku, käsitledes esmakordselt teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikuna ja hõlmates ka teadmussiiret, teaduseetikat ja avatud teadust.

Käivitati toetusmeetmed teadusasutuste teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks

Temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA) keskenduvad teadusvõimekuse arendamisele TAIE neljas fookusvaldkonnas, mida iseloomustab kõrge majanduslik potentsiaal. Nõudluse poole kaasamiseks loodi nn turutõmbe ekspertkomisjonid, mille ülesanne on suunata rahastatud uuringute fookust ja kasvatada nende vastavust ühiskonna ning majanduse vajadustele. ASTRA+ programmi kaudu toetatakse innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off potentsiaaliga projektide elluviimist teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides. Nende kahe meetme kaudu suunab HTM lähiaastatel enamiku teadmussiirde arendamise vahenditest.

Valmis neljas teadustaristu teekaart

Teekaardile koondati 28 Eesti ühiskonna ja majanduse seisukohalt olulist teadustaristu objekti. Esmakordselt on neile kavandatud riigieelarveline toetus püsikulude katteks, mis tagab taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest.

Kinnitati 2025. aasta majanduskasvu kava ja käivitati valitsuse majanduskabinet

Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus 2024. aasta lõpus majanduskasvu kava (2025. aasta tegevuskava majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks). Lisaks käivitati alates 3. oktoobrist 2024 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamiste formaat, mille fookuses on majanduse konkurentsivõime ja kasvuga seotud küsimused.

Investeeriti rakendusuuringute keskuse biorafineerimise ärisuunda

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

Käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine, sh rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete toetamine.

Käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot

Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

Otsustati luua toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks

Vabariigi Valitus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme suuremahuliste investeeringute soodustamiseks eesmärgiga toetada investeeringute tegemist Eesti majandusse, suurendada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu.

8

Valmis Eesti turismi pikk vaade aastani 2035

Turismisektoriga koosloomes valmis Eesti turismi pikk vaade 2025−2035. Turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseks keskendutakse aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumisele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

Loodi Maa- ja Ruumiamet

Koostöös teiste ministeeriumidega valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti käivitamine 1. jaanuaril 2025 koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. Tuues kokku ruumiloomevaldkonna digiteenused ja andmed arendab amet andmepõhist ruumiloomet.

Jätkati e-ehituse platvormi arendamist

Ehitusvaldkonna protsesside tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Valmis meretuuleparkide ühendloa tehniline lahendus, et lühendada menetlusperioodi kümnelt aastalt kahele. Uus tase digitaliseerimises on kasutajateni jõudnud võimalus taotleda automaatkontrollidepõhist (BIM- põhist) ehitusluba. Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist teenust veebipõhiselt pakub. Arendati ka Eesti 3D-kaksikut, lisandus näiteks hoonete analüütika ja kõrghaljastus.

Algatati tingimuste loomine elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks

Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, valmistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati TA tegevust tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudesse. Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest.

Panustati hoonete energiatõhususse

Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutusmetoodika väljatöötamine ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine; uuendati hoonete energiatõhususe määruseid.

Toetati lasterikaste perede kodusoetamist ning elamute renoveerimist

Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 185 miljonit eurot ja väikeelamute rekonstrueerimiseks 19,5 miljonit eurot. Toetustingimusi täiendati elukeskkonna terviklikuma arendamise nimel ja tagati toetuste regionaalne tasakaalustatus. Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste infomaterjalid, kliimakindluse tagamise raportid ning arendati piirkonnapõhist renoveerimist.

9

Väljakutsed

Teadus- ja innovatsioonisüsteemi jätkusuutlikkuseks on vaja stabiilset rahastust

Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, kuid tulemuste

saavutamine eeldab aega ning muutusi töökultuuris ja

majandusstruktuuris. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel

aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve

kärbete tõttu alla selle ja eesmärgi täitmine on ohus ka edaspidi. Et

alustatud muutuste mõju kestaks, on vaja tagada stabiilne rahastuse

jätkumine.

Ohus on teadlaste järelkasv ja doktorikraadi väärtus ühiskonnas

Vähene huvi doktoriõpingute ja teadlase elukutse vastu ohustavad

teadussüsteemi kestlikkust. Doktoriõpinguid ei peeta sageli

praktiliseks, kuna töövõimalused väljaspool akadeemiat on endiselt

piiratud. Madal tööturunõudlus peegeldab nii vähest arusaama teadus-

ja arendustegevuse kasust kui ka vajadust kohandada doktoriõpet

paremini ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb eesti keelt

valdavate doktorantide osakaal, mis seab ohtu nii eestikeelse

kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse.

Tellimuse puudumine pidurdab teadustöö tulemuste rakendamist majanduses

Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise

teadusasutustes keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda

harjumuspärase alusteaduse juurde. Rahvusvaheline kogemus näitab,

et lisaks tugeval tasemel teaduspakkumisele on majandusliku mõju

saavutamiseks vaja teadmusmahukate lahenduste teadlikku tellimist ja

kasutamist.

Teadmussiirde toetusmeetmed ei edenda teadusasutuste ja ettevõtete koostööd

Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid algatusi,

rahastatakse endiselt kas teadusasutusi või ettevõtteid, mitte nende

koostööd. Rahvusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib

ühiste mõlemalt poolelt sihipäraselt toetatud tegevuste kaudu. Selleks

on vaja parandada nii teadmussiirde meetmete disaini kui ka

valdkondadevahelist koostööd, mille arendamisel on hoolimata

mõningasest edasiminekust veel selge kasvuruum.

Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus on vähenenud

Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus-

arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete

rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja

arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud

Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge

ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks.

Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka

jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses

tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori

kasvatamist, toetamaks täituvust madalhooajal, ning suurendada

10

välisturistide arvu.

Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi

Selleks tuleb asutuste üleselt jätkata riigi kogutavate andmete ühtse

süsteemi loomisega, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku

kiirendamiseks.

Reformi vajavad finantsinstrumentide pakkumise põhimõtted

Suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust

finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele

pakutavate finantsteenuste ning instrumentide valikut.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimine on ohus

Strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et

renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätku

Välisvahendite lõppemise tõttu vajab valdkond riigieelarve rahastuse

tõusu.

Eesti kestlik ehituskultuur ja elukeskkond vajavad edendamist

Selleks tuleb koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbivalt rakendada

kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Oluliselt vajab

soodustamist ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja

arendustegevus (sh loomeuurimus) ja selle tulemuste rakendamine.

Elukeskkonda tuleb kujundada terviklikult

Selleks tuleb luua strateegiline plaan, mis ühendab maapoliitika,

ruumilise planeerimise, liikuvuse ja ehituse.

11

4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine

Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tegelike kulude jaotus

programmide lõikes oli järgmine:

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 85% (tabel 2), enim vastab täitmine

lõplikule eelarvele ehituse (95%) ja teadussüsteemi programmides (94%). Täpsemalt on programmide

eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides.

Tabel 2. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine

programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve Täitmine Täitmine

Tulemusvaldkond kokku 681 404 526 759 448 864 85%

Teadussüsteemi programm 215 495 214 458 202 491 94%

Teadmussiirde programm 130 962 130 408 82 935 64%

Ettevõtluskeskkonna programm 169 529 102 290 87 911 86%

Ehituse programm 165 418 79 603 75 527 95%

Teaduss steemi programm Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm

12

5. Teadussüsteemi programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 3. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli

hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)

Allikas: European Innovation Scoreboard

8,6 9,4 10,5 8,9 9,2

Positiivselt evalveeritud TA asutuste

lepingulise teadus- ja arendustegevuse

maht akadeemilise töötaja kohta (eurodes)

Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed,

Statistikaamet

40 404 39 271 −* 38 077 39 278

Meede 1

Teadussüsteemi järjepideva toimimise

kindlustamine

Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Tegevus 1.1.

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu

toetamine

Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja

arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi,

sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

teadlaste ja inseneride arvu kohta

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS),

Statistikaamet

1,5 1,4 −* 1,4 1,4

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine

Strateegia „Eesti 3 “

siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno)

13

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont: koht

riikide võrdluses võidetud lepingute mahu

alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL =

100)

Allikas: eCorda, Eurostat

4. koht

(273)

3. koht

(376)

3. koht

(296) Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammi Euroopa Horisont

projektides osalevate Eesti

organisatsioonide arv

Allikas: eCorda

99 156 186 118 143

Tegevus 1.2

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse

kindlustamine

Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele

teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

Täiustatud uuringutealase taristuga

asutustes töötavate teadurite arv

Allikas: EL fondide toetusmeetme

aastaaruannete alusel. Meede lõppes 2023.

a.

1101 1176

Ei

mõõdetud,

kuna SF

periood

lõppes

− −

* Mõõdiku väärtust pole veel avaldatud.

Teadusartiklid. Teadustöö kvaliteeti näitav enimtsiteeritud artiklite osakaal on märkimisväärselt tõusnud, ent

kuna teadustulemuste levik on ajas kõikuv, ei tohiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Samas

toetab kvaliteeti kindlasti teadusrahastuse kasv alates 1% kokkuleppe rakendamisest 2021. a.

Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta. Näitaja 2023.

aastal võrreldes aasta varasemaga pisut langes, kuigi positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise

teadus- ja arendustegevuse maht tegelikult kasvas 8,5% (104,9 mln 2022. a.→ 113,8 mln eurot 2023. a.).

Näitaja languse põhjuseks on akadeemiliste töötajate arvu kasv kõrgharidussektoris – varasemad

doktorandid vormistatakse doktoriõppe reformi tulemusel nooremteaduriteks. Kuigi suhtarv langes, ületab

see nii 2023. kui ka 2024. aasta sihttaset.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride kohta on viimasel kahel aastal mõnevõrra

langenud, püsides siiski TAIE arengukava eesmärgi tasemel. Langus on ootuspärane, kuna teadlaste arv on

kasvanud ennekõike erasektoris, kus publitseerimine pole nii oluline.

Rahvusvaheline teaduskoostöö. EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont on Eesti

teadlased jätkuvalt edukad, olles toetuste mahu suhtelt SKP-sse teist aastat järjest kolmandal kohal ja

ületades EL keskmist kolmekordselt. Projektides osalevate Eesti organisatsioonide kumulatiivne arv on

alates Euroopa Horisondis osalemise algusest tõusujoonel. Tõus on tulnud just erasektori ja riigiasutuste

arvelt, mille nimel on ka tööd tehtud.

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse näitaja on uuendamisel. Lepime uue näitaja kokku arengukava

vahehindamise järel 2025. aasta lõpuks.

14

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

Nagu kogu avalikku sektorit, mõjutasid ka teadussüsteemi 2024. aastal oluliselt riigieelarve kärped.

Negatiivsest riigieelarvest jäid puutumata teadussüsteemi põhiinstrumendid – uurimistoetused,

baasfinantseerimine ja tippkeskuste rahastus – ning tagati ka doktoriõppe reformi lõpuleviimiseks

vajalik vahendite maht. Samas jäi kõrghariduse rahastuse kasv väiksemaks kui kavandatud, mis

avaldab mõju ka teadussüsteemile. Mitmed väiksemad teadusrahastuse meetmed tuli üle vaadata ja

mõned ka ajutiselt peatada.

Riigikogule üle antud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS)

eelnõu muudab mitmeid teadussüsteemi korralduse aluseid, sh teaduseetika korraldust,

teadusasutuste rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist.

Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab teaduse, majanduse ja ühiskonna jaoks

strateegiliselt olulised laborid, andmebaasid, uurimiskeskused ja koostöövõrgustikud. Teekaardile

valiti 28 riiklikku ja rahvusvahelist objekti, millel on õigus saada riiklikku teadustaristu toetust.

Riikliku toetuse saamise eelduseks on teadustaristu avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui

avalikule sektorile. Valikuprotsessi kaasati teadlasi, ettevõtjaid ja riigiametnikke, et tagada

valikuprotsessi mitmekesisus ja valdkondlik tasakaal.

Teaduseetika riikliku korralduse muutmiseks vajalikud ettevalmistused toimusid suures osas 2024.

aastal, kuigi vastava määruse saab vastu võtta TAIKSi vastuvõtmise järel. Süsteemne teaduseetika

korraldus tagab Eestis tehtava teadustöö usaldusväärsuse, kaitstes samal ajal ka uuringutes

osalejate õigusi ja heaolu.

Teadus- ja innovatsioonisüsteemi partnerite ja riigi koostöös valmisid Eesti seisukohad Euroopa

Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tuleviku kohta (2028–2034). Kuigi

raamprogrammi tulevane formaat ei ole veel selge, on Eesti aktiivne osalemine

ettevalmistusprotsessis taganud, et Eesti seisukohti kuulatakse. Eestile väikeriigina on oluline

säilitada Euroopa teadusruumi mitmekesisus ning tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute ning

innovatsiooni rahastamise vahel.

Viidi läbi teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mille käigus hinnatakse teadustöö

kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja panust ühiskonda. Positiivne evalveerimine tagab asutusele ligipääsu

teadussüsteemi rahastamise põhiinstrumentidele. Evalveerimise tulemused kinnitatakse järgmisel

aastal.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Teadussüsteemi kvaliteedi ja kestlikkuse paneb olulise surve alla prognoositav riikliku rahastuse

vähenemine alates 2027. aastast – riigi eelarvestrateegia näeb teadus- ja arendustegevuse

rahastuse langust 0,86%-ni SKPst 2028. aastaks. See pärsiks oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste

võimekust hoida teadustöö senist taset ja jätkata alustatud struktuurseid muudatusi (doktoriõppe

reform, karjäärimudeli rakendamine jm).

Teaduse rahastuse killustatus on kujunemas oluliseks väljakutseks. Viimastel aastatel on

rahastusinstrumentide arv oluliselt kasvanud, tänu teadusrahastuse 1% kokkuleppele ka teiste

15

ministeeriumide kaudu, mis on toonud kaasa erinevad reeglid, vähese läbipaistvuse ja suurema

halduskoormuse. Olukorra parandamiseks tuleks teha rahastusmeetmete revisjon ja otsida

võimalusi rahastusinstrumentide koondamiseks ja reeglite ühtlustamiseks.

Kuigi doktoriõppe reform on toonud positiivseid tulemusi, ei ole praegune doktorikohtade maht

teadlaste järelkasvu taastootmiseks piisav ja eesti keelt emakeelena rääkivate doktorantide arv on

endiselt liiga väike. Noorteadlaste osakaal teadussüsteemis väheneb, teadlaskond tervikuna

vananeb. Rahastuse suurendamist lähiaastatel ei võimalda ka riigi eelarvestrateegia, mis seab piirid

nii doktoriõppe laiendamisele kui karjääristabiilsuse suurendamisele pärast kraadi omandamist.

Ülikoolidel ei ole välist survet doktoriõppe sisu muuta, sest erasektori nõudlus doktorikraadiga

töötajate järele on endiselt madal. See kõik pärsib oluliselt teadlaskarjääri atraktiivsust.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning

eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 215 495 214 458 202 491 94%

Teadusasutuste ja teadlaskonna

arengu toetamine

200 104 196 783 186 350 95%

Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine

15 391 17 675 16 140 91%

Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 214,5 miljonit eurot. Sellest 92% kasutati tegevuse

„Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ja 8% tegevuse „Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine“ eesmärkide täitmiseks.

Lõplikust eelarvest moodustasid 95% piirmääraga vahendid ning 5% piirmäärata vahendid ehk välistoetused.

Võrreldes esialgse eelarvega suurenes piirmääraga vahendite maht 1,3 miljoni euro võrra, samas kui

piirmäärata vahendite osakaal vähenes 2,4 miljonit eurot.

Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest tekitasid järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 29 mln võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 5,6 mln võrra;

seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 22 mln, millest 14 miljonit suunati riigieelarve

reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu), 3 miljonit investeeringuteks ja 5 miljonit

õpetajate palgatõusuks;

välisvahendite kulud jäid planeeritust väiksemaks, mis vähendas eelarvet 2,4 mln.

Teadussüsteemi programmi eelarve täitmine ulatus 94%-ni ja jagunes kahe tegevusvaldkonna vahel

järgmiselt:

16

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamise eelarve täitmine oli 95%. Kasutamata vahendite maht oli

8,75 mln eurot, millest 57% (umbes 5 miljonit eurot) moodustas hoonete energiatõhusust tõstvate nutikate

investeeringutoetuste ettemaks. Nende investeeringutoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril

2025. Eesti Keele Instituudi teadus- ja arendustegevuse jääk oli 1 miljon eurot, mis koosnes peamiselt

kasutamata keeletehnoloogia toetuste ettemaksetest. Suuremad jäägid tekkisid veel info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas (0,4 mln eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldus- ja

juhtimiskuludest (0,67 mln) ning haridusteaduste programmi toetustest (0,36 mln).

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamise eelarve täitmine oli 91%. Sellest suurema osa –

1,4 miljonit eurot – moodustasid piirmääraga vahendid, piirmäärata vahendite jääk oli 0,1 miljonit eurot.

Piirmääraga vahendite jäägist moodustas 71% (1 mln) teadusraamatukogude teavikute soetamise eelarve.

Need vahendid on säästetud järgnevate perioodide puudujäägi katteks, kuna riigieelarve kärbetest tulenevalt

ei ole riigieelarvest võimalik järgmistel aastatel toetust teadusasutustele vajalikus mahus anda. IKT

valdkonna eelarve jääk oli 0,41 mln eurot (29%). Jääk tekkis, sest Tallinn-Helsingi kaablikiu aastane

kasutusõiguse kulu oli planeeritust väiksem, soetamata jäid planeeritud tarkvara (Gitlabi) litsentsid ja edasi

lükkus algselt planeeritud tarnijate hinnatõus, mis realiseerub järgnevatel aastatel. See jääk on kavandatud

2025. aasta IKT eelarve puudujäägi katmiseks.

17

6. Teadmussiirde programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 5. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta

erasektoris, arv 1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

1,92 2,28 − 2,1 2,3

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse

osakaaluna SKP-st, % (eurodes)

Allikas: Statistikaamet

3,3%

(1,2 mld)

3,6%

(1,4 mld) −*

3,2%

(1,1 mld)

3,5 

(1,3 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna,

et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõtete osakaal,%

Allikas: The Community Innovation Survey

(CIS)**

53 − −*** >75 >75

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Strateegia „Eesti 3 “ siht

Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS SmartCap

18

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine (MKM)

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt

muudetud toodetest või teenustest

(suhe kogu müügitulusse), %**

Allikas: Statistikaamet

9,7 − −*** >16 >16

Ettevõtete digitaliseeritus (robotid

jms)****

Allikas: DESI

13. − − Top 10 Top 10

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka

iduettevõtluse arendamine (MKM)

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi

arengut.

Riskikapitali maht eurodes

Allikas: Startup Estonia 1333 453 353 >500 >500 

Kiirendites osalevate ettevõtete arv

Allikas: Startup Estonia 53 51 −* 40 40

Meede 2

Ühiskonna ja majanduse vajadustele

vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine (HTM

vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku

sektori teadus- ja arendustegevuse

kulutuste osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

6,9 5,9 − 9,0 10,5

Doktorikraadiga teadlaste ja

inseneride arv 1000 tööealise elaniku

kohta

Allikas: Statistikaamet

3,7 3,8 ***** 3,45 3,5

Era- ja avaliku sektori

ühispublikatsioonide arv miljoni

elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL

keskmine = 100) %

Allikas: European Innovation Scoreboard

198 183 187 189 195

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele

suunatud kulutuste osakaal

riigieelarves planeeritud TA

eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM

25 - 28 28

* Mõõdiku tegelikku väärtust ei ole veel avaldatud. ** Avaldatakse üle aasta.

19

*** 2024. aasta andmeid alles kogutakse ja tulemused avaldatakse tõenäoliselt 2026. aastal. **** DESI enam ei avaldata. ***** 2024. Aasta tulemused avaldatakse 2025. a teises pooles

Teadlased ja insenerid. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud,

ületades 2023. aastaks seatud sihttaseme. 2024. aasta tulemused avaldatakse 2025. aasta detsembris.

OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja

arendustöötajate järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri-

ja doktoriharidusega tippspetsialiste.

Ettevõtete investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on aasta aastalt kasvanud ning 2023. aastal ületati

ka 2025. aasta eesmärk. Samas on näitaja küllaltki ebastabiilne ning kiire SKP kasv võib osakaalu alla tuua.

2023. aastal tuli kasv teadus- ja arendustegevuse arvelt, kus maht kasvas aastaga ligi 11%. Arvutitarkvara ja

andmebaaside investeeringud vähenesid 0,6%. 2024. aasta andmed tulevad 2025. aasta sügisel.

Teadmussiire ja innovatsioon. Uute toodete ja teenuste müügitulu ning innovatiivsete ettevõtete osakaalu

indikaatoritega ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75

protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides.

2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini.

Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2023. ja 2024. aasta andmed ettevõtete

innovaatilisuse kohta tulevad 2026. aasta kevadel.

Riskikapitali investeeringutes 2024. aastal langus jätkus ning maht vähenes aastaga 100 mln euro võrra.

Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses.

Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike

võlakirjade eelistamine. Samas on kasvamas süvatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht, mis

moodustas 2024. aastal juba 63% kõigis riskikapitaliinvesteeringutest.

Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2024. aastal toimunud

küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Kõrge digitaliseerituse tasemega

ettevõtete osakaal kasvas 29 protsendini, mis on ca 2 protsenti kõrgem EL keskmisest. Samas suurusjärgus

vähenes väga madala digitaliseeritusega ettevõtete osakaal, mis jäi siiski kõrgemaks EL keskmisest.

Kiirendites osalevate ettevõtete arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ja ületanud eesmärgiks seatud

arvu. Näha on, et ettevõtetel on huvi kiirendites osaleda.

Erasektori rahastatud avaliku sektori TA kulutuste osakaal on mitmendat aastat langustrendis. Samal ajal,

kui riik on kiirelt suurendanud oma toetusi erasektori teadus- ja arendustegevusse, ei ole loodud mehhanisme

toetamaks erasektori koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. 2023. aastal ületas riigipoolne erasektori TA

rahastus (44,1 mln) erasektori poolset avaliku sektori TA rahastust (18,4 mln) 2,4 korda. Selline suundumus

võimendab teadusasutuste alarahastust ja ei saa olla jätkusuutlik. Veel mõned aastad tagasi olid riigi ja

erasektori panus tasakaalus.

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv jätkab mõõdukat kasvu, ületades küll seatud sihttaseme, kuid

jäädes paljudele Euroopa riikidele endiselt alla. Tõenäoliselt tuleneb kasv sisserändest, kuna doktorantide

arv Eesti ülikoolides on viimasel kümnendil vähenenud ja ka kaitsmiste arv püsib stabiilsena. Doktoriõppe

atraktiivsust piirab asjaolu, et doktorikraadiga spetsialistidel on väljaspool akadeemilist sektorit endiselt

vähe rakendust.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide näitaja on viimastel aastatel veidi langenud, jäädes 2024. aastal

alla seatud sihttaseme. Tegemist on indikaatoriga, mille puhul esineb ka loomulikku aastast kõikumist.

20

Samas võib mõningane langus viidata koostöö vähenemisele. Seda peegeldab ka erasektori vähenenud

panus avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastusse.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

2024. aastal käivitati TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire, mille keskseks osaks on

fookusvaldkondade ekspertkomisjonid. Komisjonid, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete,

esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade eksperdid, aitavad suunata teadustegevust

vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Ekspertkogud täidavad turutõmbe funktsiooni,

jälgides projektide arengut ja tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks.

Käivitati TemTA programmi (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) projektid, mis

tugevdavad teadusasutuste võimekust TAIE arengukava fookusvaldkondades. Meetmest toetatakse

teadusteemade arendamist ühiskonna ja majanduse vajadustele lähemale, et parandada koostööd

teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Projektide kaudu panustatakse ka teadlaste ja

inseneride järelkasvu nutika spetsialiseerumise suundades. Kokku rahastatakse programmi raames

102 miljoni euro ulatuses teadusprojekte kuni aastani 2029.

Kinnitati ASTRA+ toetuse andmise tingimused. ASTRA+ eesmärk on tugevdada ülikoolide,

teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust on võimalik kasutada

teadusasutuste ülesteks tegevusteks, teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks ja

innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja

arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine.

Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes.

Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega,

mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides.

Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti

ettevõtetel laieneda uutele turgudele.

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda –

biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed,

vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse

eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on

arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et

vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse

lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine

21

muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase

alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö

tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on

ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata ei jõua need rakendusse.

Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja

bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib

teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on tehniline läbiviija ja

sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima

ka Teadusagentuuris, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei

võimalda.

Riigiabi reeglite kohaldamine avalik-õiguslike ülikoolide teadmussiirde tegevustele on vastuolus nii

nende ärimudeli kui ka seadusest tulenevate ülesannetega. Riigiabi rakendamine vähendab otseselt

ülikoolides töötavate teadlaste huvi sisulise muutuseni jõuda, sest ettevõtlustulu teenimine toob

kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne investeering muude põhitegevuste

arvelt.

Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse

paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid,

on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist.

Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt

avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete

konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12%

SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja

innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki

kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

22

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning

eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Teadmussiirde programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 130 962 130 408 82 935 64%

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine (MKM)

110 882 109 926 63 809 58%

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja

arendusmahuka iduettevõtluse

arendamine (MKM)

2 897 1 771 1 462 83%

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine (HTM)

17 183 18 712 17 664 94%

Teadmussiirde programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 130,4 miljonit eurot, sellest 84% tegevuse „Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid

66% piirmääraga vahendid ning 34% piirmäärata vahendid ehk peamiselt välistoetused. Võrreldes esialgsega

vähenes programmi eelarve aasta jooksul 0,6 miljonit eurot. Teadmussiirde programmi kolme tegevuse

eelarve täitmine oli 64%. Järgnevalt on detailsemalt selgitatud iga tegevuse eelarve kujunemist, täitmist ja

jääkide kasutamist.

Programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ lõplik eelarve jäi ühe

miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks järgmiste muudatuste tõttu:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 36,3 miljoni euro võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3 miljoni võrra;

2024. aasta eelarve korrigeerimisega vähendati eelarvet 25,2 miljonit eurot: sellest 25 miljonit

suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu) ja 0,2 miljonit tõsteti ümber

teiste valitsemisalade eelarvetesse;

lisaks korrigeeriti ministri liigendusega kulumudeli jaotusreegli viga, millega suurendati eelarvet 0,4

miljoni euro võrra;

välisvahendeid kasutati planeeritust 9,5 miljoni võrra vähem.

Tegevuse eelarvet täideti 58% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 50,4 miljonit eurot ja tuludest

sõltuvate vahendite eelarvet 13,4 miljonit.

Piirmääraga vahendeid jäi kokku kasutamata 33,7 miljonit, millest 33,3 miljonit kantakse 2025. aastasse üle

ja 0,4 miljonit anti valitsemisalade töö ümberkorraldustest tingituna üle Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalale (RIA tegevuskulud). Enamik tegevuse eelarvest jagatakse ettevõtjatele konkurentsipõhiselt

toetustena EIS-i rakendatavate meetmete ja taotlusvoorude kaudu. Alates 2022. aasta teisest poolest on EIS

võtnud kohustusi ligi 92 miljoni euro ulatuses: 145 projekti rahastusotsused eri meetmetes. Sellest umbes

85 miljonit eurot on rakendusuuringute programmi erinevate alategevustes tehtud otsuste maht. Arvestades,

et rakendusuuringute programmi suuremahuliste projektide toetus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta, võib

mõne projekti ärajäämine või väljamaksete kuhjumine projekti lõppu põhjustada suuri erinevusi eelarve

23

prognoosi ja reaalsete väljamaksete vahel. Seetõttu tekib mõnel aastal eelarve alatäitumus ja teisel võib

tekkida puudujääk. Nende ebaühtluste tasandamiseks on vaja kanda eelmise aasta jääke üle järgmisesse

eelarveaastasse ning tõsta ühelt aastalt ümber teisele. Selle kohta on MKM esitamas Vabariigi Valitsusele

taotlust 2026−2029 RES-i koostamise protsessis.

Toetuste kasutamine sõltub vahel ka välistest teguritest. Näiteks ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetusskeemis osutus probleemiks asjaolu, et Euroopa Komisjon

on andnud kvaliteedimärgise projektidele, millel puudub vajalik omafinantseering. Seetõttu rahastatakse neid

kõrvaltingimusega (vaja on enne kaasata raha turult). Lisaks rahastatakse uusi projekte kindlasummalise

makse alusel, mistõttu kulud tekivad oluliselt pikema ajavahemiku jooksul kui kuludokumentide alusel kulude

hüvitamisel. Euroopa strateegiliste väärtusahelate ja IPCEI projektide toetusmeetmes on kaks ettevõtet

toetuse kasutamisega hilinenud, sest riigiabi loa ja teiste otseste partnerite rahastamisotsuste viibimise tõttu

ei ole projektid planeeritud tempos käivitunud. Nimetatud vahendid saavad kasutatud 2025. aasta jooksul.

Üliõpilaste inseneeria valdkonna arendusprojektide toetuse taotlemise voor avati 2024. aastal, selle jäägi

ulatuses võeti kohustusi üles ka 2025. aasta veebruaris.

Programmi tegevuse jäägi hulgas on ka üks miljon eurot rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude

vahendeid, millega kaetakse 2025. aastal ESA ja CERN-i liikmemaksude võimalik suurenemine.

Veel jäi eespool kirjeldatud põhjustel kasutamata 12,2 miljonit eurot CO2 kvooditulust rahastatava

üleeuroopalist huvi pakkuva teadus- ja arendustegevuse projekti toetamisel. Vahendite kasutamist jätkatakse

2025. aastal.

Programmi tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ lõplik eelarve jäi 1,1

miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 0,1 miljoni euro võrra;

Välisvahendeid kasutati planeeritust 1,2 miljoni võrra vähem.

Tegevuse eelarvet täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,2 miljonit eurot ja tuludest

sõltuvate vahendite eelarvet 1,2 miljonit. Kasutamata jäi 0,3 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Jäägi

tekkimise põhjuseid on kirjeldatud eelmise programmi tegevuse juures. Vahendid kantakse 2025. aastasse

üle ja jätkatakse nende kasutamist samal eesmärgil.

Programmi tegevuse “Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine” lõplik eelarve oli 18,7 miljonit eurot, mis

on 1,5 miljoni võrra suurem kui esialgne eelarve. Suurendamine tulenes välisprojektide lisanduvast

eelarvevajadusest, ei jõutud ära kasutada planeeritud ajal. Eelarvest moodustasid piirmääraga vahendid 10%

(1,8 miljonit eurot) ning piirmäärata ehk välistoetused 90% (16,9 miljonit eurot).

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamise eelarve täitmine oli 94%. Riigieelarvevahendid on täidetud 100%,

jääk üks miljonit eurot on seotud SF 2021+ meetmega 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse

suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. Jääk

tekkis, kuna hankemenetluste protsess kujunes planeeritust pikemaks ning investeeringute väljamaksed ei

toimunud planeeritud ajal. Investeeringuteks kavandatud eelarve kasutatakse ära hiljemalt 30.04.2026.

24

25

7. Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Eesti positsioon Doing Business

indeksis (koht edetabelis)*

Allikas: Maailmapank

− − − − −

Kaupade ja teenuste eksport (mld

eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 29,7 30,1 30 31

Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

62,4 57,4% −** 62,05 62,5

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad

kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist

ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Strateegia „Eesti 3 “

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Programmi periood 2027−2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

26

Eesti positsioon IMD World

Competitiveness indeksi

alamkategoorias „Äritegevuse

efektiivsus“6

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

22. 25. 31 21. 20.

Digitehnoloogiate integreerimine

ettevõtlussektoris

(Eesti koht DESI indeksis)***

Allikas: Digitaalmajanduse ja -

ühiskonna indeks (DESI)7

13. −- − 12. 11.

Tark ja õiglane tarbimiskeskkond

(Eesti näitaja EL tarbijatingimuste

indeksis)****

Allikas: Euroopa Komisjon,

Tarbijatingimuste tulemustabel

− − − − −

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise

soodustamine

Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne.

Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000

eurot

(kolme aasta keskmisena)

Allikas: Äriregister

1256 1417 -** 1400 1500 

Eesti kui atraktiivse töökohariigi

positsioon

Allikas: Rahvusvaheliste talentide

konkurentsivõime indeks (GTCI raport)

20. 20. -** 24. 22.

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja

ekspordi edendamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Eesti toodete ekspordihind kasvab

kiiremini kui Euroopas keskmiselt, %

(2020 kuni sihtaasta)

Allikas: Eurostat *****

Kasv oli kiirem

+15

Kasv oli kiirem

+7,9

Kasv oli kiirem

+4,4

Kiirem kasv

+0,1

Kiirem kasv

+0,1

Turismiteenuste eksport (mld/EUR)

Allikas: Statistikaamet 1,6 1,7 2,2 2,1 2,4

Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 =

100

Allikas: Statistikaamet

110,2 98,4 94,4 110 115

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile.

27

Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse põhivarasse

(jooksevhindades, lühiaajastatistika

mld eurot)

Allikas: Statistikaamet

3,9 4 4,2 3,2

(1,1 mld)

3,5

(1,3 mld) 

Välisinvesteeringud töötlevas

tööstuses (mld eurot)

Allikas: Eesti Pank8

4 3,6 3,5 4,2 4,5

* Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** DESI enam ei avaldata. **** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ***** Seoses andmete korrastamisega ja võimaldamaks RaMi juhiste järgi automaatset esitust, on mõõdik ümber sõnastatud ja esitatud ühe numbriga. See tähendab, et kui varasemalt esitati eraldi numbritena Eesti ekspordihinna muutus ja Euroopa keskmise ekspordihinna muutus, siis nüüd näidatakse seda erinevusena. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6% (kasv on aeglasem). Sihttase on kiirem kasv, mistõttu näidatakse seda positiivse arvuna (+0,1%) ehk tegelikud tasemed 0 või negatiivne tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. Eelnevaid aastaid on samuti korrigeeritud vastavalt Eurostati korrigeerimistele.

Programmi eesmärkide täitmine on majandus- ja julgeolekuolukorrast tulenevalt kõikunud – osas näitajates

on läinud hästi, osas halvasti.

2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta. Kuigi SKP langes kogu aasta lõikes 0,3 protsenti,

toimus viimases kvartalis aasta võrdluses 1,2-protsendiline kasv. Kõige tugevamalt oli langust tunda

tööstussektoris, kus toodangumaht langes 2020. tasemega võrreldes 5,6 protsendi võrra ning jäi oluliselt

alla ootustele. Seejuures vähenes väljaspool Harjumaad loodud SKP inimese kohta 2023. aastal 57,4%ni EL

keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP

aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega.

2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas

lisaks teenustele kasvama ka kaupade eksport, mis Eesti konkurentsivõime parenemisele välisturgudel.

Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti

IT teenuste järele, kuid vähenes nõudlus logistikateenuste järele. Eesti ekspordiühiku hinnad kasvasid 2024.

aastal aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine, kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ja

seatud sihttase on täidetud.

2024. aasta tulemused ei ole veel teada, kuid uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on

2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni jätkuvalt kõrge tase, mistõttu on lihtsam ületada

ka seatud 200 000-eurost aastakäibe piiri.

Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis langes

Eesti 2024.  aastal kuus kohta ning jäi veelgi rohkem alla planeeritud sihttaseme. Talentide atraktiivsuse

osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabelit ei ole aruande kirjutamise ajaks veel

avaldatud.

Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse põhivarasse ulatusid esialgsetel andmetel 4,2 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui

prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 5%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu

välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust 0,7 miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks.

Arvestades üldist majanduskeskkonda ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski heaks pidada. Eesti

geograafiline lähedus Venemaale ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad

välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seetõttu võib ootustest ainult kümnendiku võrra maha jäävat

28

tulemust pidada rahuldavaks. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute

kaasamine jääda keeruliseks.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

Õiglase ülemineku fondi raames avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed, millega luuakse Ida-

Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meediainkubaator ning

loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid.

Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste

investeeringute toetusmeetme avamiseks, et soodustada suurte, alates 100 miljoni euroste

investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime,

ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025−2035). Sellega seati sihiks saavutada

turismisektori lisandväärtuse kahekordne kasv keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele

ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana

ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati

ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete

esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede

toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse

nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel.

Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomist

rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi suhtluses riigiga. Jätkus ka laiapõhjaline

andmete, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmete

korrastamine ja standardiseerimine, mis on aluseks kestlikkusaruandluse esitamise lihtsustamiseks

tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti kõigis asutustes kokku 70 aruannet.

Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused

gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks

muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Ekspordi-, investeeringute ja turismimahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline

pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks.

Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis

hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega

teenussektori kasvatamine, et toetada täitumust madalhooajal ning suurendada välisturistide arvu.

29

Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate

andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada

ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ja instrumentide valikut.

Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata

ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajatele

mugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve

ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 169 529 102 290 87 911 86%

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise

soodustamine

32 990 31 575 26 112 83%

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja

ekspordi edendamine

127 827 59 347 54 345 92%

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute soodustamine

8 711 11 368 7 453 66%

Ettevõtluskeskkonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 102,3 miljonit eurot. Sellest 58% moodustas

tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja 31% tegevuse „Ettevõtluse arendamise

soodustamine“ eelarve. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest summas 67,2 miljonit tekitasid

järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 19,1 miljoni euro võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 6,2 miljoni võrra (sh antavad toetused 5,9 miljonit ja

valitsemisala asutuste tegevuskulud 0,2 miljonit);

seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest üks miljon eurot suunati

EIS-i e-residentsuse programmist HTMi valitsemisala eelarvesse õpetajate palgatõusuks. 0,2 miljonit

30

tõstis TTJA oma tegevuskuludest investeeringuteks. 0,3 miljoni ulatuses korrigeeris MKM oma

tugiteenuste kulude jaotust erinevate programmide tegevuste vahel;

Vabariigi Valitsuse reservidest saadud vahendid suurendasid eelarvet 1,3 miljoni euro võrra.

Vahendeid saadi välistoetuste mitteabikõlblike kulude katmiseks (0,1 miljonit) ja reisiparvlaev

Estonia uuringutega jätkamiseks (1,2 miljonit);

ministri liigendusega vähendati programmi eelarvet 0,4 miljoni euro võrra. Sellega parandati

kulumudeli jaotusreegli viga, mis suunas osa teadmussiirde programmi kuludest ekslikult

ettevõtluskeskkonna programmi eelarvesse;

välisvahendite kulud jäid planeeritust 79,6 miljoni võrra väiksemaks.

Programmi tegevuste eelarve täitmise jääke ja nende kasutamise vajadust selgitatakse järgnevalt tegevuste

kaupa.

Programmi tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 22,7 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 3,3 miljonit. Kasutamata jäi 5,5

miljonit eurot, mis koosneb 4,9 miljoni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,6 miljonit välisvahenditest.

Piirmääraga vahendite jääkidest on osa juba kohustustega kaetud, peamiselt tekkisid jäägid:

0,7 miljonit EISile eraldatud tegevustoetustest e-residentsuse programmis, millest 0,3 miljonit eurot

on juba kohustusega kaetud ja ülejäänud jääki taotletakse kasutamiseks 2025. aastal, et rahastada

EISi infosüsteemide arenduspartnerit ning hoida reservi biomeetria hankeks, mille lõplik maksumus

ei ole teada;

0,3 miljonit eurot EISile eraldatud tegevustoetustest programmis Work in Estonia. Kuna

majanduskasvu ei olnud, ei suurenenud oodatud mahus ka välistööjõu värbamine ning

majandustrende arvestades vähendati turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Vahendite

kasutamist taotletakse 2025. aastaks, et teha välisturundust ja –kommunikatsiooni mh uutele

turgudele sisenemiseks ning infotehnoloogia ja inseneeria valdkonna välistalentide värbamiseks;

2,2 miljonit eurot EVK-le eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest varude soetamiseks, mis on

kohustustega kaetud – sõlmitud on generaatorite tarneleping ning välja on kuulutatud järgmine

hange kriisipoodidele generaatorite ostmiseks.

Lisaks kantakse 2025. aastasse üle alla 0,2 miljoni euro MKMi tööjõu- ja majandamiskulusid, mis tekkisid

keskmisest kõrgemast personalivoolavusest ja sellest tulenevast tegevuste edasilükkumisest.

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest jäi Ohutusjuurdluse Keskusel kasutamata 0,8 miljonit

eurot reisiparvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise projektis. Kuna ajakava järgi lõpevad tööd

2025. aastal, kantakse jääk üle 2025. aastasse.

TTJA-l tekkis 0,5 miljonit eurot tööjõukulude jääki, mida soovitakse 2025. aastal kasutada tööjõuvoolavuse

leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks ja

muudeks lisakohustuste täitmiseks. Lisaks tekkis TTJA-l 0,2 miljonit eurot majanduskulude jääki seoses

reaalajamajanduse projektide edasilükkumisega.

Välisvahenditest jäi kõige enam kasutamata projektide „Ettevõtja s ndmusteenus ja digivärav“ (0,2 miljonit

eurot), „Rail Baltic 1435 mm raudtee arendamine Eestis (TTJA) VI rahastus“ (0,1 miljonit eurot) ja TTJA

valdkondliku digipöörde eelarvest (0, 1 miljonit eurot). Tegevustega jätkatakse 2025. aastal.

31

Programmi tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eelarvest täideti 92% ulatuses,

sh piirmääraga vahendite eelarvest 14,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 39,8 miljonit.

Kasutamata jäi 5,0 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud tegevustoetustest riiklike

programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes, sh:

0,7 miljonit eurot turismiarenduse, nõudluse suurendamise ja turismi sihtfinantseeringuid

läbirääkimiste venimise tõttu, kuid 0,6 miljonit eurot sellest on eelläbirääkimisega juba kaetud;

0,9 miljonit eurot suurkontsertide sihtfinantseerimisest, millest 0,9 miljonit on kohustusega juba

kaetud;

2,4 miljonit eurot turismisihtkohtade juhtorganisatsioonide sihtfinantseerimisest tekkepõhise

eelarve süsteemi tõttu ehk kulu tekib 2025. aastal;

0,1 miljonit eurot turismisektori digilahendustega liitumise toetustest, mille osas on kohustused juba

võetud.

Programmi tegevuse „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eelarvest täideti

66%, sh piirmääraga vahendite eelarvest 7,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 0,1

miljonit. Kasutamata jäi 3,9 miljonit eurot piirmääraga vahendeid, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud

riiklike programmide jääkidest:

3,0 miljonit eurot on suurinvestori investeeringutoetus, mis jäi täies mahus kasutamata, kuna

meetmes oli vahepeal kriisidest tulenev seisak ja uusi projekte rahastamiseks ei esitatud. Jäägist

1,5 miljonit eurot jäetakse üle kandmata, kuna see on juba 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud

eelarve ja seda ei kasutatud ära − juba võetud kohustuste väljamaksed on edasi l kkunud, projektide

elluviimine on veninud. 2025. aastasse kantakse üle 1,5 miljonit eurot. EIS on praeguseks kohustusi

võtnud 3,8 miljonit euro eest, aga kuna 2025. aasta eelarve selles toetusmeetmes on vaid 1,3 miljonit,

on jäägi ülekandmine väga vajalik. Toetusmeetme tingimusi on käesoleval aastal muudetud, et

tekitada investorites rohkem huvi ja võimalusi toetuse kasutamiseks;

0,7 miljonit eurot jäi EIS-il kasutamata välisinvesteeringute kaasamise programmis. Seoses RESi

2025.−2028. a kärbetega pani EIS pausile vabade töökohtade täitmise ning USA välisesindaja

lahkumise järel ei värvatud sinna uut inimest. Kasutamata jäänud vahendeid plaanitakse 2025. aastal

kasutada VIP visiitide suurenenud mahu katmiseks, suuremahuliste investeeringute meetme

käivituskuludeks ning välisinvesteeringute keskuse ülemineku rahastamiseks investeeringute

keskuseks.

32

MKM-il jäi 0,2 miljonit eurot kasutamata tööjõu- ja majandamiskuludest, sest osa tegevustest osutus

planeeritust odavamaks ja osa nihkusid 2025. aastasse. Majandus- ja innovatsioonivaldkonna 52

ametikohast oli 2024. aastal keskmiselt täidetud 47,5 (personalivoolavus 17,5% aastas). 2025. aastal

jätkatakse vahendite kasutamist samal otstarbel, milleks need olid planeeritud möödunud aastal.

33

8. Ehituse programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes

Allikas: Eurostat

62% * − * − * 66% 69%

Kodumajapidamiste elektri- ja

soojusenergia tarbimine

Allikas: Statistikaamet

6 TWh 5,9 TWh − * 5,2 TWh 5,1 TWh

Programmi nimi Ehituse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused

elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused

ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise

konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame

arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et

inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja

kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete

majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale

majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Strateegia „Eesti 3 “ siht

(alasihi täpsusega)

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

Kaasvastutaja ministeerium ja

selle valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

34

Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi

osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt

EL keskmisele tasemele.

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes

Allikas: Eurostat

62%* − * − * 66% 69%

Programmi tegevus 1.1 E-ehitus

Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna

tootlikkust ja kvaliteeti.

Ehitusloa menetlemise aeg

päevades alates selle

sisestamisest ehitisregistrisse

Allikas: Ehitisregister

37 päeva 32 päeva 27 päeva

(25 päeva

ilma

Tallinnata)

28 päeva 26 päeva

Programmi tegevus 1.2

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja

tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste

rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on

kvaliteetne sisekliima.

Uute nõuetele vastavate

eluruumide lisandumine,

Allikas: Ehitisregister

7127 tk 9960 tk 6502 tk 7000 tk 7000 tk

Meede 2

Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile

atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile

oluline positiivne mõju.

Otsustes tuginetakse ehituse

pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale

Allikas: Kliimaministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.1

Eluasemepoliitika

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumid

Allikas: Kliimaministeerium

7060 tk 5942 tk 656 tk 6897 tk 7604 tk

* Andmed ei ole avaldatud

35

Ehituse programm panustab strateegia Eesti 2035 sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks panustab

programm ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste kaudu ka Eesti 2035 sihti “Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”.

2022−2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna

saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine vabariigi valitsuses

kinnitamiseks. Töö lähtub Eesti 2035 koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab

hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine peab olema terviklikult

organiseeritud.

Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus Euroopa liidu keskmise suhtes, mis seni järjepidevalt tõusis (2019: 63%

ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le, kuid tõusis 2022. aastal taas 62%-le. Seoses erinevate kriisidega

on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes

Euroopa liidu keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga

tugevalt ka majandusts klitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035” toob ära 7 suurt sammu sektori

tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumide kui ka teiste seotud

organisatsioonide eestvedamisel.

Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi 2024. a kohta Statistikaamet veel esitanud

pole. Statistiliste andmete puhul tuleb jälgida pikemaajalist trendi. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta

lõikes sõltub mitmest tegurist, sh nii energia hinnast kui ka välistemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus-

ja elektrienergiatarbimise vähenemist 2022. ja 2023. aasta võrdluses võib tõenäoliselt selgitada 2023. a väga

kõrgete energiahindadega ning sellega seotud tarbimisharjumuste muutusega – tarbijad vähendasid

energiatarbimist kulude kokkuhoiuks.

Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt

langeb. See tähendab, et kuigi pärast uuele ehitisregistri rakendusele üleminekut 2022. aastal menetlusajad

andmeprobleemide tõttu ajutiselt pikenesid, on uude süsteemi tehtud investeeringud end ära tasunud.

Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut

eluruumi. 2024. aastal sai kasutusloa 6502 uut nõuetele vastavat eluruumi. 2023. aastal oli kasutusloa

saanud lausa 9960 uut eluruumi. Aastate lõikes vastab lisanduvate uute eluruumide hulk elamufondi

taastootmise vajadusele, kuid suureks probleemiks on regionaalne ebavõrdsus ja eluasemete kallidus. Nende

küsimuste lahendamiseks oleme asunud koostama eluasemepoliitika strateegiat.

Eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastuse toel. 2024. aastal oli kortermajade ja

väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks kasutada struktuurifondide vahendid, taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) vahendid ning Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) vahendid. Kõik 2024. aastaks ette

nähtud vahendid võeti kasutusse. Rahastusmeetmete disainimisel oli eesmärk tagada, et vahendid jõuavad

igasse maakonda ning erilises fookuses oli Ida-Virumaa.

Programmi mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale” on täidetud. Viiakse ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh parandatakse elukeskkonna kvaliteeti.

Soodustatakse eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti,

sh integreeritakse toetuste tingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi.

Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. Alustatud on eluasemepoliitika strateegia

koostamist. Ehitusvaldkonna innovatsiooni arendatakse näiteks tehaselise renoveerimise ja valdkonna

digitaliseerimise kaudu.

36

2024. aasta programmis kirjeldatud väljakutseid arvestades on tehtud samme tervikliku ja kvaliteetse

ruumiloome arendamiseks. Endiselt vajavad kokkuleppimist ruumiloomevaldkonna eesmärgid ning

tegevused tuleb koondada ühtseks maa-, ruumiplaneerimis-, ehitus- ja transpordipoliitikaks. Digitaliseerimine

on ehitusvaldkonna tõhustamise, konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamise võti – seni on seda tehtud

peamiselt välisrahastuse toel, kuid digitaliseerimine vajab suuremat panust riigieelarvest. Kuna 2026. aastal

lõpevad korterelamute välistoetused, on edaspidi vaja riigieelarvest toetada ka elamute renoveerimist.

Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning

tulemuste elluviimine. Kvaliteetse ruumi põhimõtetest on oluline lähtuda investeeringute tegemisel ning

juurutada neid põhimõtteid Eesti ruumiloomes.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1 E-ehitus

Peamised tegevused

2024. aastal jätkus e-ehituse platvormi arendamine. Platvorm koondab ühte keskkonda

ehitusvaldkonna avalikud teenused, hõlbustab süsteemide kooskasutamist ning andmete ja

tarkvarakomponentide ristkasutust, väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide

arendamisele KOVides ja erinevates asutustes ning lühendab kasutajate õpikõverat, kuna erinevad

süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. Tänu platvormile tõhusamad protsessid hoiavad kokku

tööaega nii pädevates asutustes (92 000 tundi või 1,1 milj eurot aastas) kui erasektoris ja

võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust

on hinnanguliselt kuni 750 milj eurot aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168 milj

eurot).

2024. a tegevused keskendusid suuresti platvormisiseste protsesside ja arenduskvaliteedi

tõstmisele – nt korrastati andmehalduse- ja arendusprotsesse ning arenduskeskkondi –, st loodi alus

tarkvaraprojektide tõhusaks läbiviimiseks. Olulisemad arendustööd:

2024. a veebruaris jõudis kasutajateni BIM-põhise ehitusloa rakendus.

2024. a aprillis valmis koostöös Päästeametiga veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni

halduse rakendus.

2024. a juunis toodi vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest uude üle energiamärgised. Selle käigus

ühtlustati energiamärgiste andmekoosseis EHRi andmestikega ja integreeriti töö märgistega EHRi

menetlusprotsessidesse, mis suurendas oluliselt andmete läbipaistvust.

Vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest toodi uude üle ka arestid/keelud, KOV otsused, omaniku

teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine. Seejärel vana

rakendus suleti.

Valmistati ette e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide väljavahetamine

mobiilisõbralikuma ja VEERA-disainisüsteemiga kokkusobiva teegi vastu (rakendatakse 2025. a II

kvartalis).

37

Arendati hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimekust ja alustati käimasolevate menetluste

või juba antud lubade migratsiooni. Meretuuleparkide ühendloa lahenduse juurutamisega loodi

tehnilised eeldused menetlusperioodi lühendamiseks kümnelt aastalt kahele aastale.

Valmistati ette võimekus väiksemate andmekogude ja infosüsteemide EHRi integreerimiseks.

Esimene integreeritav register on Raudteeregister 2025. aastal, samuti luuakse EHRi baasil uus

maaparandussüsteemide infosüsteem.

Maa-ameti juhtimisel ning KEMITi, RIA ja MKMi osalusel alustati ettevalmistustega 2D/3D

võimekusega kaardiakna kasutajakogemuse ja -vaate loomiseks VEERA disainisüsteemi baasil.

Eesmärk on luua ühised printsiibid Eesti avaliku sektori kaardirakendustele.

E-ehituse platvormi 3D kaksikus tekkis kasutajate jaoks võimalus saada visuaalne ülevaade piirkonna

hoonetest eri parameetrite – nt ehitusaasta, kasutusotstarve või kütteallikas – järgi (hoonete

analüütika). Tiheasustusalal kuvatakse kaksikus üksikpuid, hajaasustusalal metsaregistri andmeid

metsaeraldiste kohta. Parandati kaksiku kasutajamugavust ning valmistati ette analüüse järgmisteks

arendusetappideks.

2024. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi ehituse e-hüpe III

voor, mille maht on umbes 850 000 eurot. Eesmärk on toetada innovaatiliste digitaalsete tööriistade

arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute

teenustega. Kokku on programmi maht 4,5 milj eurot tänu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastule

(RRF) Next Generation EU.

Organisatoorselt valmistuti kolima loodavasse Maa- ja Ruumiametisse, mis võimaldab tänu maa- ja

ruumiandmete ning -teenuste tihedamale integratsioonile suuremat tõhusust, läbipaistvust ja lihtsust

kõigi seotud rakenduste kasutajatele.

Väljakutsed

RRFi ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada

valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023.−2027. a mahus 2,2 milj eurot aastas (võrreldes

eelmise tulemusaruandega õnnestus rahastusvajadust vähendada tänu täiendavate allikate leidmisele ja

arendusprotsesside efektiivsuse tõusule). Rahastus on vajalik ennekõike platvormi jooksvaks ajakohasena

hoidmiseks (sh turvauuendusteks) ja hädavajalikeks arendustöödeks, mida tingivad nt muudatused

õigusaktides, aga ka tööprotsesside ja kasutajasõbralikkuse järjepidevaks optimeerimiseks.

38

Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Peamised tegevused

Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette

ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomine. Vastavalt valitsuse otsusele

hakkas amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab

strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja

analüüsivaks partneriks KOVidele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele

tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. Maa- ja ruumiametis hakkab

tegutsema ka elukeskkonna tervikliku arendamise eest vastutav riigiarhitekt oma meeskonnaga.

Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega

käivitus tänavaruumi giidi koostamine (valmib 2025) ning tehti ettevalmistusi giidile tugineva

tänavaruumi standardi koostamiseks (valmib eeldatavalt 2027). Laia ekspertideringi poolt loodav

tänavaruumi giid koondab soovitused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele tugineva tänavaruumi

loomiseks. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest

tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid.

Jätkus 2022. a käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2024. a valmisid

renoveerimislahendusi tutvustavad infomaterjalid ja mitu kliimakindluse tagamise temaatilist

raportit. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mis naabruskonnapõhiselt töötavad välja

sekkumismudeleid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud

annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning toetavad rekonstrueerimismeetmetes väljatöötamist

ja rakendamist.

Kredexi kaudu suunati kohalikele omavalitsustele kasutusest välja langenud ehitiste lammutamiseks

toetust 0,5 milj eurot.

2024. a suvel avalikustati ehitusgiidi rakendus, mis pakub lihtsat ja visuaalset ülevaadet

ehitusnõuetest erinevate ehitiste ja tegevuste kaupa. See teeb nõuete ja juhendite leidmise,

mõistmise ja järgimise lihtsamaks ettevõtetele, omavalitsustele ja kõigile huvitatud inimestele.

Hiljem täiendati koostöös MKM-iga giidi planeeringuid puudutava informatsiooniga, mis

avalikustatakse 2025. a märtsis. 2025. a kevadel leiab giid ka püsiasukoha e-ehituse platvormil.

2022. a sügisel alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (täna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumi (täna

Kliimaministeeriumiga) Riigikantselei juhtimisel koostööd auditi koostamisel taastuvenergia ehitiste

kiirendamiseks. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis

võeti vastu 2024. a teises kvartalis. Sellega loodi ühendloa võimalus merel paiknevate

taastuvenergia rajatiste puhul ning muudeti keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks.

Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks on energeetikaosakonna eestvedamisel välja töötatud

taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätteid sisaldav eelnõu. Selle raames on ehitisregistrisse vaja

arendada ka kontaktpunkti võimekus, mis valmib eelduslikult 2025. a ning mille raames luuakse

ajajoone funktsioon ka ülejäänud menetlustele.

Menetluste kiirendamise eesmärki kannab ka algatus “Roheline koridor”, mida juhib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning kuhu teiste ministeeriumide seas panustab ka

39

Kliimaministeerium. Analüüsitakse erinevate kõrge lisandväärtusega ehitiste rajamiseks vajalike

menetluste tervikpilti.

Jätkus töö ehitusseadustiku muutmisega. Varem oli läbi viidud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi

digitaliseerimiseks kohandamine“ ning tellitud õiguslik anal s, hindamaks kvaliteetse ruumi

kriteeriumite ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. 2024. a jooksul koostati

eelnõu, mis esitati 2025. a jaanuaris sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2025. a lõpus.

Jätkus 2023. a alanud töö määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Tegemist on ehitusõiguse he kõige

olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. 2024. aastal

viidi läbi uuring määruse muutmise põhimõttelistes küsimustes ning koostati uuringu tulemusel

määruse kavand, mida tutvustati sektorile 2025. a alguses. Ministeerium jätkab määrusega tööd

2025. a sügisel, sest vahepeal tegeletakse ehitisregistri andmete ja nendega seotud õigusloomega.

Jätkus 2023. a alanud määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue

tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad

probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes

toodud regulatiivseid ettepanekuid. Määruse tekst läks 2025. a märtsis sektorile kooskõlastamiseks

või arvamuse avaldamiseks. Lisaks peab määrus läbima tehnilisest normist teavitamise

protseduurid. Planeeritud jõustumisaeg on 2025. a lõpp.

2022. a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust

(EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2024. aasta kevadest sügiseni oli

tekst parandusmenetluses, mille käigus korrigeeriti sõnastust ilma sisulisi muudatusi tegemata.

2024. a sügisel kiitsid Euroopa Parlament ja seejärel Euroopa Nõukogu parandatud eelnõu teksti

heaks. 2025. a koostab Kliimaministeerium täpsema ülevaate, kas on vaja muuta õigusnorme.

2024. a mais avaldati hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus ning algasid tööd selle

ülevõtmiseks Eestis 29. maiks 2026. EPBD kohaselt tuleb saavutada kliimaneutraalne hoonefond

aastaks 2050 ning luua riiklik hoonete renoveerimiskava 2026. a lõpuks (mustand aasta varem);

direktiivis sätestatakse olemasolevate hoonete renoveerimise ja uute püstitamise,

taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu soodustamise, hoonetes fossiilkütuste kasutamise

lõpetamise ning elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded.

Aastatel 2023−2024 uuendas Kliimaministeerium hoonete energiatõhususega seotud ministri

määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on vähesoojustatud ning

Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustab ligi poole energia lõpptarbimisest, on võimalik

hoonesektoris energiasäästu märkimisväärselt suurendada. Olemasolevaid hooneid renoveerides,

uusi hooneid tõhusalt ja säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik vähendada oluliselt

energiatarbimist, suurendada hoonete energiatõhusust ning seeläbi avaldada võimalikult väikest

mõju keskkonnale ja kliimale.

2024. a käivitus Riigikantselei innovatsioonifondi rahastatud projekt „Hoone indikatiivse

energiaklassi reaalajas määramine ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine“. Selle

eesmärk on luua täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest, määrates pilootalade hoonete näitel

indikatiivseid energiaklasse. Fookuses on hooned, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte

40

võrguga, võimaldades reaalajalähedaste andmete kogumist. Lahendus aitab kaardistada ka hooneid,

millel puudub energiamärgis, ning pakub omanikele soovitusi energiatõhususe parandamiseks.

Innovatsiooniprojekti õnnestumise järel saab lahendust rakendada üle Eesti. Lisaks otsitakse

koostöös TTJAga võimalusi energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks, automatiseerides

kasutusloa menetlusprotsessi. See aitab vähendada energiaarvutuste vigu ning parandada

ehituskvaliteeti ja märgiste usaldusväärsust.

2024. aastal alustas Kliimaministeerium püstitatavate hoonete süsinikujalajälje arvutamise

metoodika eelnõu koostamist, tegevus jätkub 2025. a. EPBD-ga kooskõlas oleva Eesti eesmärgi

kohaselt tuleb alates 2028. aastast hoone olelusringi süsinikujalajälge arvutada suuremate kui 1000

m2 pinnaga uute hoonete puhul ning laiendada arvutust kõikidele püstitatavatele hoonetele koos

süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamisega alates 2030. aastast. Hoone olelusringi jalajälje

hindamine võimaldab võimalikult varases projekteerimisetapis vähendada keskkonnamõju ja

optimeerida materjalide kasutamist. Lisaks soodustab see ringmajandust ja ehitusjäätmete

vähendamist.

Tulemused

Tähelepanu pöörati elukeskkonna terviklikule arendamisele, mis tagab ka elukeskkonna kestlikkuse

ja ressursside säästmise. Selleks käivitati ruumiloome kompetentsi ja andmeid ühendav Maa- ja

Ruumiamet. Elukeskkonna terviklikkust tagavad kvaliteetse ruumi põhimõtted kajastati nii

ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudes, alustati TA tegevust

tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja koostati ehitiste ligipääsetavuse eelnõu.

Suurendatakse ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning

suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus.

Ehitusõigus muutub selgemaks, praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab

lihtsamalt norme selgitada. Ehitusvaldkonnas võetakse järk-järgult kasutusele ringmajanduse

põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade

kaevandamisele kui ka jäätmetekkele. Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika

väljatöötamine on esimene samm süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis.

Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine suunab juba hoone projekteerimisfaasis vähendama hoone

ja selle ehituse mõju keskkonnale, optimeerima materjalikasutust ja vähendama jäätmete teket.

Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja

jahutamisele, misläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja

negatiivset mõju kliimale. Kliimaministeerium alustas 2024. a (ja jätkab 2025) hoonete

energiatõhususe direktiivi uustöötluse ülevõtmist. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa

Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele

ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, aga ka

tervisliku sisekliima tagamisel.

2024. a uuendatud (ja 2025. a jõustuvate) energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtuti

kuluoptimaalsetest energiatõhususe tasemetest, arvestati muutustega tehnoloogias, täpsustati

arvutusmetoodikat. 2025. a jõustuvad uuendatud kliimaandmed, mille abil on võimalik suurendada

hoonete kliimakindlust, tuues hoone projekteerimisel selgelt esile hoone jahutusvajaduse ning

võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja/või

aktiivseid jahutuslahendusi hea sisekliima saavutamiseks kasutada.

41

Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika

Peamised tegevused

2024. a augustis ühines Eesti Chaillot' deklaratsiooniga, milles lepiti koos kümnete teiste riikidega

kokku sammud ehitusvaldkonna ja elamumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks.

Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja

kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine.

2024. a kevadel avati RRFist finantseeritav Ida-Virumaa korterelamute osalist ja terviklikku

rekonstrueerimist toetav meede kogumahus 9,4 milj eurot.

2024. a kevadel avati samuti RRFist toateatav väikeelamute rekonstrueerimise toetuste voor

kogumahus kuni 33 milj eurot.

2024. a oktoobris avati ELi struktuurivahenditest rahastatav üle-eestiline kortermajade

rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus 170 milj eurot.

2024. a oktoobris avati Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatav Ida-Virumaa kortermajade

rekonstrueerimist toetav voor mahus 15 milj eurot.

Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 milj eurot.

2024. a lõpus kuulutas ministeerium välja hanke elamupoliitika kujundamiseks.

Tulemused

2024. a jooksul avatud toetusvoorud olid aasta lõpu seisuga endiselt avatud, mistõttu ei ole andmed

lõplikud. 2025. a märtsi seisuga oli kolmest korterelamutele suunatud meetmest tehtud kokku 480

rahastusotsust. Oktoobris 2024 avatud toetusvoorus on võimalik toetust taotleda kuni 2025. a

oktoobrini.

Oktoobris 2024 avatud taotlusvoor oli seni suurim korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, mille

kogumaht oli 185 milj eurot. Toetuste eelarve jaotati erinevate sihtrühmade, piirkondade ja tegevuste

vahel. Eraldi eelarved määrati suurte korterelamute (vähemalt 100 eluruumi) rekonstrueerimiseks,

naabruspõhiseks rekonstrueerimiseks, tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning kultuuriväärtuslike

hoonete renoveerimiseks. Lisaks eraldati eraldi eelarved kõikidele maakondadele ning Tallinna ja

Tartu linnale. Vooru toetusmäärad ulatusid 30–50%-ni. Täiendavat toetust võimaldati

miljööväärtuslikel ja muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele ning ehitismälestistele, tehaselisele

rekonstrueerimisele ning korterelamutele, mis on väiksemad kui 18 eluruumi.

Struktuurivahenditest rahastatud meetmete kõrval oli võimalik kasutada ka kitsama fookusega

finantsvahendeid, nagu RRF ja ÕÜF. Mõlemast meetmest toetati Ida-Virumaa korterelamute

rekonstrueerimist. Kokku sai 2024. aasta jooksul nendest meetmetest positiivse rahastusotsuse 38

korterelamut.

RRFi vahenditest toetati 2024. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimist. Kevadel 2024 avatud

toetusvoor suleti 2025. a veebruaris. Meetme raames esitati 2269 taotlust kogusummas üle 39 milj

euro. 2024. a lõpuks oli positiivse rahastusotsuse saanud 1126 väikeelamut kogusummas 19,5 milj

eurot. Rekonstrueerimistööde teostamise tähtaeg on 2025. a lõpp ning meetme tulemuste kokkuvõte

tehakse 2026. a.

42

Vaatamata ajalooliselt suurtele toetusvoorudele on korterelamute rekonstrueerimine jätkuvalt

alarahastatud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt peaks rekonstrueerimise

aastane maht selle kümnendi jooksul kahekordistuma, et saavutada eesmärk renoveerida kõik seda

väärivad korterelamud aastaks 2050.

2024. a alustati riikliku rekonstrueerimiskava koostamist, mis tuleneb uuest hoonete

energiatõhususe direktiivist. Rekonstrueerimiskava erineb varasematest strateegiatest oma

eesmärkide ja põhjalikkuse poolest. Kava eesmärk on saavutada heitmevaba hoonefond aastaks

2050. Selleks määratakse rekonstrueerimise tempo, vajalikud meetmed ja rahastusallikad.

2024. a teisel poolel alustas osakond uue elamupoliitika koostamist, keskendudes eluaseme

kättesaadavusele ja taskukohasusele kogu Eestis. Esimese sammuna viidi läbi hange olemasoleva

olukorra kaardistamiseks. Selle võitis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühispakkumine. Uuring

viiakse ellu 2025. a esimesel poolel. Uue elamupoliitika kujundamise eesmärk on esitada Vabariigi

Valitsusele ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks meetmeteks, et tagada taskukohased eluasemed

Eestis.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Ehituse programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Ehitus 165 418 79 603 75 527 95%

E-ehitus 5 361 3 056 2 556 84%

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi

arendamine

1 538 4 163 5 281 127%

Eluasemepoliitika 158 518 72 384 67 690 94%

Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud

oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid

154 193 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 59 469 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati

programmi tegevustes 58 559 tuh eurot.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt tehti kulusid 8 234 tuh eurot (ehitatud

keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise programmi tegevuses). Nimetatud programmi

tegevuses oli eelarve täitmine võrreldes lõpliku eelarvega suurem seetõttu, et täitmises kajastub loodusmaja

investeeringutoetus, milleks vahendid eraldati CO2 vahenditest, mis olid planeeritud programmi tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ all.

Piirmääraga eelarvevahenditest (eelarve liik 20) oli esialgne eelarve 5 287 tuh eurot, lõplikuks eelarveks

kujunes 13 825 tuh eurot. Eelarve muudatus tulenes sellest, et eelmisest aastast kanti jääke üle 4 275 tuh

eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 3 146 tuh eurot

eluasemepoliitikaga seotud välistoetuste mitteabikõlblike kulude (toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu

summa kokku) katteks.

43

Eluasemepoliitika programmi tegevuses sisaldab eelarve kasutamata jääk põhiosas Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavaid toetusi. EIS kaudu jagatavate toetuste jääkides sisalduvad ka

toetuste andmisega kaasnevate tugitegevuste katteks planeeritud jäägid. Toetuste avamiste määrustega on

EIS-le muuhulgas pandud kohustused toetada taotlejaid erinevate tegevustega, sh korterelamute

rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks

korterelamute rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024. aastal ei jõutud veel

tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Korterelamute meetme hangete läbiviimise

kohustus on aktuaalne ka 2025. ja 2026. aastal. Toetuste määrustes kehtestatud kohustuste täitmiseks on

vaja jäägid üle kanda. Üheski EISi meetmes ei ole olnud taotluste mahu alatäituvust, jäägid tekivad tulenevalt

meetmete ülesehitusest ja määrustes sätestatust, kui toetused makstakse välja eri aastatel.

Transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruanne

Kinnitatud

03.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/233

2

Sisukord

1. TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3

2. TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD 4

3. ARUANDEAASTA TULEMUSVALDKONNA EELARVE TÄITMINE (täieneb) 6

4. TULEMUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS 6

5. HINDAMISED JA TÕHUSTAMISKAVAD 12

6. TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM 13

6.1. Programmi üldinfo 13

6.2. Programmi mõõdikud 13

6.3. Programmi olukorra analüüs 16

6.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs 21

6.5. Programmi ja programmi tegevuste 2024.a. eelarve täitmine 26

7. ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM 28

7.1. Programmi üldinfo 28

7.2. Programmi mõõdikud 28

7.3. Programmi olukorra analüüs 29

7.5. Programmi tegevuste 2024. a. eelarve täitmine 30

8. Transpordi tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse 32

3

1. TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO

Tulemusvaldkond: Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele

ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu

õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Tulemus-

valdkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused

jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Transport • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–

2035 (edaspidi TLAK)1

• Meremajanduse valge raamat 2022–20352

• Riiklik Lennundusohutusprogramm3

• Liiklusohutusprogramm 2016–20254

• Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–20285

• Riigiteede teehoiukava 2024–20276

• Veetee hoiukava 2023–20267

Transpordi konkurentsivõime ja

liikuvuse programm aastateks 2024–

2027

Ühistranspordi programm aastateks

2024–2027

Vastutajad: Kliimaministeerium

ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Transpordi tulemusvaldkonnas (tulemusvaldkonnad reorganiseeriti 2024. aastal ning uut jaotust rakendatakse programmides ja tulemusaruandluses alates 2025. aastast) 8 on üks arengukava – TLAK, mille eesmärke viidi 2024. aastal ellu kahe programmiga:

• Transpordi ja liikuvuse programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

• Ühistranspordi programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab siseriikliku

ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib suures

osas ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud

transport“.

1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 Lennuohutus | Transpordiamet 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm

5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Uueks tulemusvaldkonnaks on alates 2025. aastast „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mille eesmärke viiakse ellu kuue

programmiga (sh transpordi valdkonna senised kolm programmi).

4

2. TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD

Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja

mugavad liikumisvõimalused

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2022 2023 2024 2024 2025 20359

Liikluses hukkunute arvu

vähenemine poole võrra kolme

aasta keskmisena10

55 55 59 42 40 30

Liikluses raskelt vigastatute arvu

vähenemine poole võrra kolme

aasta keskmisena11

367 395 483 12 309 302 187

Transpordi CO2e heite

vähenemine 700 kt võrra

võrreldes 2018. aastaga13

2437,94 kt

CO2 ekv

(2024.a

inventuurist

2022.a

kohta)

2437,77 kt

CO2 ekv

(2025.a

inventuuris

t 2023.a

kohta)

-

2291,92

kt CO2

ekv

2231,18

kt CO2

ekv

1700 kt

CO2 ekv

Suurendada kauba- ja reisilaevade

arvu Eesti lipu all (500 ja enama

kogumahutavusega)

Allikas: Kliimaministeerium

23 31 35 40 75 360

Suurendada raudteekaubaveo

osakaalu tonnkilomeetrites

võrreldes maanteetranspordiga14

22% 16% 12% 24% 13% 40%

Suurendada aastaringsete

regulaarsete lennuliinide arvu

Allikas: AS Tallinna Lennujaam

33 44 44 45 50 50

9 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti

2035“ mõõdik 10 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 11 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 12 Tegemist on prognoosiga. 2024. a andmed laekuvad 2025. aasta juuni teises pooles. 13 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK 14 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121

5

Mõõdikute täitmise analüüs:

„Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena“ Eesmärgiks seati, et aastate

2022–2024 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte enam kui 42 inimest. Kolme aasta (2022–2024) keskmisena

hukkus 59 (piirarv 42) liiklejat. Eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas

täideti. 3-aasta keskmisena ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1)

hukkumist kavandatud ulatuses vähendada.

1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2022–2024) keskmist liiklussurmade

arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata.

2. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute

vähendamise osas jääb saavutamata.

3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu vähenemise

osas seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus rakendatud tegevused ja olulise mõjuga tegevuste

rakendamise viibimine ei ole võimaldanud tagada vajalikku ohutuse taset ja mõjutada liiklejaid

riskikäitumisest loobuma.

Joonis 1. Liikluses hukkunud osalejate lõikes.

„Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“ – KHG 2030. a prognoos on

2028.10 kt CO2 ekv ja 2035. aastal 1715.71 kt CO2 ekv. Tänaste rahastusega kaetud meetmetega püsime küll

trajektooril, kuid ei liigu piisava tempoga ning eelduslikult seatud eesmärke ei saavuta. Teoorias võib

prognoositud sihttasemete lähedale jõuda, kui kõik liigub plaanipäraselt: palju oleneb sellest, millal valmib

Rail Baltic ja milline selle tegelik mõju saab olema, milline on sõidukite registreerimis-/aastamaksu ja

ühistranspordi meetmete tegelik mõju tarbija käitumisele ning kas elektriautod muutuvad populaarsemaks

tavatarbijate seas jne. Samas, arvestades seniseid tarbija eelistusi, on soovitud muutus väga raske tulema.

Maateetransport on jätkuvalt suurim heitmete emiteerija.

„Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)“ – On jätkunud

järjepidevad turundustegevused, mida on ellu viinud Transpordiamet. Koostamisel on laevanduspaketi uus

ja täiustatud väljatöötamiskavatsus, toetamaks merendussektori konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

Nimetatud Vabariigi Valitsuse tööplaani ülesande valmimise tähtaeg on 01.03.2025.

6

„Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga“ –

Raudteekaubaveo osakaal on võrreldes maanteetranspordiga iga-aastaselt vähenenud. Suuremad muutused

veomahtudes põhjustasid peamiselt Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa jätkuva

agressiooni tõttu Ukrainas, mistõttu on ida-lääne suunaline kaubavedu kolmandate riikidega vähenenud alla

1 miljoni tonnini aastas. Seda ei ole suutnud asendada ka põhja-lõuna suunalised veod, kuna tulenevalt

erinevast rööpmelaiusest Lääne-Euroopaga ei konkureeri kaubavedu ajaliselt teiste transpordiliikidega.

„Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu“ – 2024. aastal teenindasid Tallinna, Tartu,

Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu ja Ruhnu lennujaamad pea 3,6 miljonit reisijat. Tallinna lennujaama läbis

3 491 677 reisijat, mis on läbi aegade parim tulemus. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv Tallinna

lennujaamas 18%. Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta,

millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Regulaarlendudega lendas pea kolmandik

reisijatest suurematesse sõlmjaamadesse: Stockholmi (10,1%), Riiga (9,6%), Helsingisse (9,5%) ja

Frankfurti (9,3%).

Kõige rohkem reisijaid teenindasid airBaltic (26,6%), Ryanair (18%), Lufthansa (10,2%) ja Finnair (8,7%).

Aasta jooksul toimus Tallinna lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist

päevas ning aastaseks kasvuks 11%.

3. ARUANDEAASTA TULEMUSVALDKONNA EELARVE

TÄITMINE

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 887 448 € 1 048 691 € 700 251 €

*Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

4. TULEMUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine,

TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic

raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi

viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate

kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud

aastaks 2030, mis eeldab lähiaastatel väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka

kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2018/842 on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest,

jäätmekäitlusest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning väikesemahulisest

energiatootmisest tulenevat KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga kokku 24%. Panuse

jaotamine sektorite vahel on liikmesriikide enda otsustada. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus

on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24%

võrreldes 2022. aastaga. Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 prognoositav

7

transpordisektori heide ca 2028,10 kt CO2 ekv. Euroopa Liidu määrusest tuleneva CO2 heite

vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset vajadust hakata puudujäägi

katmiseks teistelt liikmesriikidelt üle jäävaid ühikuid soetama. See on lisakoormus eelarvele

olukorras, kus kärbete tingimustes on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Arvestades

seniseid tarbijate eelistusi, on transpordisektoris muutus paremuse poole väga raske tulema.

Joonis 2. Transpordisektori KHG heitmed liigiti aastatel 1990–2023 (EKUK)

Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja

vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa.

Mootorsõidukimaks, mis jõustus 1. jaanuaril 2025, võib näiteks elektriliste mootorsõidukite

kasutuselevõttu soodustada. Selle maksu tulemusel ning nullheitega autoostu toetusega15 võib

elektrisõidukite osakaal uute sõiduautode müügis suureneda. Samas kampaania „Hoov puhtaks!

Lase oma autoromu tasuta ära viia!“16 aitab ajakohastada Transpordiametis registreeritud sõidukite

arvu, mis eelduslikult kõik ei liigu teedel.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023055?leiaKehtiv 16 https://www.kliimaministeerium.ee/romusoidukid Kliimaministeerium on koostöös romusõidukite käitlejatega

korraldanud kord aastas romude kogumiseks kampaania. Romukampaania raames koguti Kuusakoski ja Eesti

Autolammutuste Liidu poolt 2018. aastal 250 romusõidukit, 2019. aastal 430 romusõidukit, 2020. aastal 256

romusõidukit, 2021. a kampaania käigus koguti 104 romusõidukit ja 2023. aastal 389 romu. 2025. aastal toimub

kampaania taas.

8

Joonis 3. Elektrisõidukite arv (tk) ja nende kasv aastases võrdluses (%)17

Eestis on 2025. aasta 1. veebruari seisuga 8581 (kasvades ühe kuuga 193 elektriauto võrra)

registreeritud elektrisõidukit (kategooriates M1, M1G ning N1 ja N1G).18 Vaatamata Eesti

kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal (1,14%) üks väiksemaid ELis.

Elektrisõidukid moodustavad sel juhul kõigist Transpordiametis registreeritud sama kategooria

sõidukitest (kokku 755 636) vaid 1,14%.

Kui maksupoliitika (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või

keskkonnasõbralikumat autot) on rakendamisele võetud, siis täiendavalt CO2 eesmärkide poole

aitab ka üldise paradigma muutumine. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või

üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja

astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues riiklikult selleks ka eeldused (nt rattateede

arendused, mugavad ümberistumised, kiiremad rongiühendused, paremad ühistranspordi-

marsruudid ning sõiduplaanid, aga ka vajaduspõhine sotsiaaltransport jne) ning tegeleda järjepideva

teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu

riigisektori, aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste

teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide

positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks.

Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori

KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km

väheneb), siis sõidukite läbisõit kasvab kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate

mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest omakorda

poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab, et pole

mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või

tähtsustatakse enam aega ja mugavust, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse

Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2025–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid

(Tallinnas ka uusi trammiteid 2026–2029), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused

inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid näiteks Tallinnas

17 Allikas: Konkurentsiameti ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust Eestis 18 Transpordiamet, sõidukite statistika: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika (18.02.2025)

9

päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks muutus KHG heitmete

vähenemises märkimisväärne.

TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber

korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning

kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Samas Eesti õigusesse on

üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate

infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a jõustunud liiklusseadusega suurendati ja

diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad

proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid. Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et

Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused vähenevad eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra aastatel

2024−2025 võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud

tasemele. Lisaks toetatakse elektriliste raskeveokite laadimistaristu rajamist 2024−2025. aastal.19

Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab

siiski veel diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on

üks madalaimaid Euroopas. Täiemahulised tööd on käimas Tallinna–Tartu20 ja Tapa–Narva

raudteeliinide elektrifitseerimisel, kuid 2024. aasta lõpuks seatud 50 km vahe eesmärki siiski ei

täidetud, kuna elektrifitseerimine on tihedalt seotud teiste suuremahuliste projektidega raudteel ja

rongiliikluse suuremamahulise säilimise vajadusest remonttööde ajal otsustati osa töid lükata 2025.

aastasse. Samas võib oodata, et 2025. aastal saab Tallinna–Tartu suund elektrifitseeritud ning avatud

uutele liinile saabuvatele elektrirongidele. 2025. aastal avatava Tartu–Riia raudtee otseühenduse

puhul on kavas diiselrongides kasutusele võtta HVO kütus.

Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas

kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine.

Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt

Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema

keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Seadusemuudatused on

plaanis vastu võtta 2025. aastal.

Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis peaks valmima 2027.

aastal, mis omakorda panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra.

Elering ja Riigilaevastik on sõlminud koostöölepingu, et arendada ühiselt välja terviklik süsteem

veealuse taristu monitoorimiseks. Projekti eesmärk on luua operatiivne ja efektiivne lahendus

veealuse taristu seisundi jälgimiseks ja võimalike vigastuste tuvastamiseks, piloteerides selleks

erinevaid tehnoloogiaid.

19 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/eriprojektid/cef-transport#e-raskeveokite-laadi 20 13. veebruari 2025. a õhtul pingestati Aegviidu–Tapa jaamavahel ja Tapa jaamas 25 kV kontaktvõrk. Tegu on

olulise hetkega SF elektrifitseerimise projektis, kuna see tähendab, et Škoda ronge hakatakse lähiajal katsetama 25 kV

vahelduvvoolu trassil Aegviidust Tapani selleks, et tagada sujuv uute rongide kasutuselevõtt 2025. aasta teises pooles.

Raudteelõik on u 20 km pikkune. https://www.linkedin.com/posts/eestiraudtee_t%C3%A4na-%C3%B5htul-

pingestati-aegviidutapa-jaamavahel-activity-7295852134305079296-WISB/

10

Alustatud on pilootprojekti GORSMART, mille käigus arendatakse välja kaks nutikat mereseire

platvormi, mis on orienteeritud merereostuse tuvastamisele ning aitavad riikidel koguda reaalajas

andmeid merekeskkonna seisundi kohta. Valmimas on Riigilaevastiku uus biometaanil ja elektril

liikuv mitmeotstarbeline töölaev. Laeva projekteerib ja ehitab Eesti ettevõte Baltic Workboats ning

see valmib 2026. aastal. Käivitatud on projekt “Merehunt”, mille eesmärgiks on rajada nutipoide

võrgustik. On alustatud töid, et luua Eestisse laevade moderniseerimise ja kliimasäästlike

meretehnoloogiate keskus, et astuda samm veelgi väiksema heitega tehnoloogiate ja kütuste

kasutamise poole. Nii Euroopa Liit kui ka Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on võtnud

suuna laevandussektori kasvuhoonegaaside vähendamisele. Uuenduslike tehnoloogiate abil on

võimalik optimeerida laevade tööd, parandada energiatõhusust ning vähendada heitkoguseid.

Kliimaministeerium on koostöös Ukraina partneritega välja töötanud põhjaliku plaani, et taastada

Venemaa rünnakutes kannatada saanud sadamaid ja laevastikku.

2024. a alguses reformiti Kliimaministeeriumi struktuuri ning ühendati seni eraldi toiminud (MKM)

meremajandusosakond ja (KEM) merekeskkonna osakond. Nimetatud reform oli vajalik

omavahelise sünergia suurendamiseks ja suurema sidususe tagamiseks. Algatatud on mitmeid uusi

protsesse, sh mereökosüsteemide digikaksiku loomine, kaasaegsete innovaatliste seiresüsteemide

arendamine jmt, kuid valdkonda on tugevasti mõjutanud ka 2024. a teravnenud rahvusvaheline

olukord (sh veealuse taristu kahjustamised) ja suurenenud julgeolekuriskid merel.

Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning

alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille

järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks

ennast kaldaelektrivõrku lülitada.

Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega

koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad

ESR eesmärkide täitmisesse.

Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade

üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste

tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel.

Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu

olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2024/1679 seatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele

vastavaks aastaks 2030.

Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii

siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises

koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama

maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita.

Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta

transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise

läbi.

11

Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest

pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis,

mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning

jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse.

Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette

vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035.

aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2024.

aastal (42 ja 309) jääb tegelik tulemus kaugele (59 ja prognoos 483). Liiklusohutusprogramm 2016–

2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamise osas jääb

saavutamata. Aastate 2026–2035 liiklusohutusprogramm on hetkel koostamisel. LOPi põhieesmärk

aastaks 2035 – lähtudes nullvisiooni põhimõtetest minimeerida liiklusõnnetustes hukkunute ja

raskesti vigastatute arv.

Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus

500 või enam)“ (TLAK eesmärk) täitmine, kus 2024. aastaks on Eesti lipu all 35 laeva. Jätkuvad

järjepidevad turundustegevused.

Tabel 3. Panus strateegia „Eesti 2035“ pikaajalistesse sihtidesse

„Eesti 2035“ vajalik

muutus

(temaatiline kimp

„Ruum ja liikuvus“)

Positiivsed arengud Väljakutsed

C. Pakume

vajaduspõhist, kõiki

transpordiliike

hõlmavat ning

koostoimivat

transporditeenust

• Pärnu sild (jalakäijad ja

jalgratturid).

• Rattastrateegia koostamine on

jõudnud lõpusirgele.

• Käivitus ümberistumisega Valgas

Tallinn–Tartu–Riia–Vilnius

rongiliin 2025. aasta jaanuarist.

• Kasutusele võetud nõudetransport

(Saaremaal läbiviidav

pilootprojekt nõudepõhise

ühistranspordi uue

korraldusmudeli katseprojektina,

rakendamiseks vahemikus 1. juuli

2024 kuni 30. juuni 2026, juhul

kui riigieelarvest vastavad

vahendid leitakse, et teenindada

sõitjaid, kellel puudub võimalus

üldist ühistransporti kasutada.

• Raudteetaristu arendamine rongide

teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks ja uue

raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt.

• Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga

on vaja analüüsida samatasandiliste

raudteeületuskohtade ohutust ning leida

vahendid nende vastavusse, sh ehitamine

mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud

nõuetega.

• Uute elektrirongide kasutuspiirkonnas on vaja

ümber ehitada lühikesed ooteplatvormid, et

tagada teenindamise võimalikkus kõigile

reisijagruppidele.

• Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020.

aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve

puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud

avaliku teenindamise kohustusi.

• Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike

liinide koostoime, mugavate

ümberistumissõlmede ja toimepiirkonna ühtse

piletisüsteemi arenguhüpet.

• Vajalik on parandada ühistranspordi

teenindustaset.

D. Võtame kasutusele

ohutu,

keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise,

vajaduspõhise ja

jätkusuutliku

transpordi- ja

energiataristu

• Edela suunal lõpetatakse 2025.

aastal Rapla–Lelle vahelisel

raudteelõigul reisirongide

piirkiiruse tõstmiseks kuni 160

km-ni/h raudtee muldkeha ja

pealisehituse rekonstrueerimine.

• Pikemas perspektiivis on transpordi

tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-

heitkoguste vähendamine.

• Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja

muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse

kasvatamine (eelkõige uutes hangetes säästlike

kütuste eelistamine)

12

• Kiire ja mugava rongiühenduse

loomine Euroopaga Rail Balticu

näol. Käib aktiivne ehitustegevus.

• 2024. a valmis Tallinna linna

Vanasadama trammiühendus, mida

riik toetas RRF rahastusega

summas 36,5 miljonit eurot.

• 2024. a II poolaastal jõuti

lõpusirgele 1 miljoni euro suuruse

fondiga (piloot) toetusmeetme

väljatöötamisega kortermajade

juurde elektriautode

laadimistaristute arendamiseks.

Meede avatakse 2025. aastal.

• 2024. aastal töötati välja ning

2025. aasta alguses kinnitati

elektrisõidukite ostutoetuse uued

tingimused, mille kohaselt saab

edaspidi taotleda toetust ka

vähekasutatud elektriautode

ostmiseks.

• 2024. aasta augustis avati meede

raskeveokite elektrilaadimistaristu

toetamiseks. Aasta lõpus osutus

vajalikuks meetme tingimuste

mõningane muutmine, et

võimaldada taotlejatele suuremat

huvi meetme vastu.

• 2024 aastal valmisid TEN-T teede

põhivõrgul Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa teel Neanurme–

Pikknurme 2+1 lõik ja Tallinna–

Pärnu–Ikla teel Pärnu–Uulu 2+2

lõik.

• Täiendavate reisirongide möödumist

võimaldavate ehitustöödega Tallinna–Rapla

vahelisel raudteelõigul raudtee läbilaskevõime

suurendamiseks 50% võrra ei ole võimalik

seoses SF eelarve ammendumisega edasi minna.

• Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla

suurenemise pidurdamine. LOP tegevuste

rahastamine. Põhimaanteede TEN-T põhivõrgu

nõuetele vastavaks ehitamiseks rahastuse

leidmine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja

edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T

põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–Tartu

teelõigu ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL)

2024/1679 sätestatud liiklusohutuse ja

keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

• Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks

teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine

keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside

eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi

investeeringuid kestliku taristu rajamiseks, aga

töötada välja uusi meetmeid transpordi

keskkonnajalajälje vähendamiseks.

5. HINDAMISED JA TÕHUSTAMISKAVAD

Aastatel 2023–2024 viis Rahandusministeerium (RaM) läbi perioodi 2014–2020

struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute

(sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit

eurot) tõhususe hindamist rakendusperioodi aastatel ning ettepanekuid tulevikuks.

Järelhindamise leidusid, mis vajaksid struktuurseid ümberkorraldusi, polnud. Pigem viidati

jätkuvale alarahastamisele erinevates valdkondades, sh võimetusele suuremahulisi projekte täies

mahus ellu viia.

Ekspertide üks ettepanekutest puudutas lisaks säästva liikuvuse ning ÜT taristu arendamisele ka

ÜT-korraldust ja ühtset piletisüsteemi: „Planeerida ja rakendada kompleksne transporditaristu,

sünkroniseerides raudtee ja bussiliinid, toetades seda ühtse piletisüsteemi ja sõlmpeatuste

renoveerimisega. Suuremate linnade lähitagamaal arendada pargi- ja sõidu skeeme (Tallinnas

rongipeatustes) ja nende parkimisalade vahetus läheduses linnalähiteeninduskeskusi, et vähendada

vajadust autoga linna sõita. Kärknasse ja Tartust lõuna poole rajada võimalusel kiirrongipeatused ja

laiendada parkimisalad, et vältida vajadust autoga kesklinna rongile sõita.“ Taristu arendamisel

püütakse olemasolevate vahenditega ära teha maksimum.

13

6. TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM

6.1. Programmi üldinfo

6.2. Programmi mõõdikud

Tabel 4.

Tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikud

kattuvad, need esitatakse

Tabelis 1.

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime

Transpordi energiakulu

max 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%21

9,84 TWh

(8,48%)

Tulemus:22

10,2 TWh

(9,1%)

- 9,43 TWh

(8,74%)

9,31 TWh

(9,65%)

21 Allikas: KliM energeetikaosakond, Keskkonnaamet (2023. aasta andmed on esialgsed), Statistics | Eurostat (europa.eu). 22 Peamine energiakulu tuleb maanteetranspordist. Võrreldes 2022. aastaga kasvas sõidukite läbisõit 2023. aastal 2,4%, ulatudes 11,9

miljardi kilomeetrini. Sõiduautod andsid 72,3% kogu läbisõidust, veoautod 13,8% ning bussid ja mootorrattad kokku 2,5%.

Põhimaanteedel kasvas läbisõit 2023. aastal 3,3 miljardi kilomeetrini, mis on 61 miljonit kilomeetrit enam kui 2022.

aastal. Taastuvenergia osakaal transpordisektoris on suurenenud, peamiselt biometaani kasutuselevõtu tõttu. Näiteks Tartus

kasutavad kõik linnaliinibussid biometaani, Tallinnas ületas biometaaniga sõitvate busside osakaal 2023. aastal 50% piiri. Kuigi

sõidukite arv ja läbisõit on kasvanud, on samal ajal mõningal määral vähenenud keskkonnamõju just tänu uuemate ja puhtamate

tehnoloogiate kasutuselevõtule.

Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel

inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks

kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse

ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja

liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

–

14

2023.a sihttase

9,46 TWh

(8,25%)

Programmi tegevus 1.1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine:

Rail Baltic23

6,03% 6,12% 17% 24,9% 39,61%

Ühendusajad Tallinna–

Narva, Tallinna-Tartu,

Tallinna–Viljandi ja

Tallinna–Pärnu (Rail

Balticu tulemusena)

liinidel paranevad24

Tallinn–

Tartu 1h

56 min

Tallinn–

Tartu 2h 19

min

Tallinn–

Tartu 2h 22

min

Tallinn–Tartu 1h

56 min

Tallinn–Tartu 1h 56

min

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km25 (SF

väljundindikaator)

- - 79,1km 20km 20km

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km26

(SF väljundindikaator)

- - - 27 50km 50km

Programmi tegevus 1.2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Jäämurde teenuse

tagamine28 100% 100% 100% 100% 100%

Mõõdetud Eesti mereala29 73% 74% 74,5% 74% 75%

Uute lainemurdjatega

sadamate arv, kus on

rakendatud

kliimamuutuste mõjude

suhtes kaitsemeetmeid, tk

(SF väljundindikaator)30

0 0 1 0 1

Eestisisese merenduse

CO2e vähendamine saarte

vaheliste

parvlaevaühenduste

nullheitele viimisega

16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt

23 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 24 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a) 25 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 27 Suur hulk kontaktvõrku on 2024. a lõpuks valmis ehitatud, kuid elektrifitseerituks saab raudteed lugeda pärast selle pingestamist,

s.o Tallinna–Tartu liini puhul 2025. aasta lõpuks. Seetõttu ei saa hetkel kilometraaži välja tuua. 28 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 29 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 30 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust mõõdetakse

2025. a)

15

(eesmärk 2035.a 12,1 kt

vähenemine)31

Programmi tegevus 1.3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Irdtorni lahendused

kasutusel

lennujaamades32, %

20% 20% 20% 20% 60%

Programmi tegevus 1.4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Tartu–Võru-

Luhamaa33 (%)

39% 39% 41% 41% 41%

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Pärnu–Ikla34 (%)

22% 22% 27% 27% 27%

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine35 (IRI, mm/m) 2,41 2,42 2,41 2,6 2,6

Rekonstrueeritud või

uuendatud maanteede

pikkus – TEN-T36 (km)

0 0 15 km 18 km 18 km

Programmi tegevus 1.5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Uue trammitaristu pikkus,

km37 0 0 0 0 0

Uued või uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk38

0 0 0 0 0

Uus või uuendatud

sihtotstarbeline

jalgrattataristu, km39

0 0 1,36 km 0 0

Programmi tegevus 1.6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

31 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 32 Allikas: KLIM lennundusosakond 33 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a)

34 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 35 Allikas: Transpordiamet 36 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 37 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse 2029. a

lõpus) 38 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029. a

lõpus) 39 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse 2029.

a lõpus), 2024. aasta lõpuks on esitatud tulemus 1,36 km Pärnu linna Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse projektis.

16

Liikluskäitumise muutuse

indeks 40

Algtasemega võrreldes indeksi

kasv 0,5 punkti võrra aastaks

2025

7,4 7,4 7,4 7,7 7,8

Ärilises- ja mitteärilises

lennutegevuses toimunud

õnnetuste, tõsiste

intsidentide ja nendes

hukkunute arv on selgelt

vähenemistrendis41

0,33 0,84 0,82 0,97 0,95

Laevaõnnetuste koguarv

aastas ei ületa 5 õnnetust42 5 6 11 5 5

Tabelis ei kajastu programmi tegevuse nr 1.6 all enam raudteevaldkonna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA)

seiratavat indikaatorit „Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 2025“ kuna see liikus seoses

ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberkorraldustega 2024–2027 programmi mõõdikutest välja. Raudteeohutus on tagatud läbi

valminud rajatiste raudteel, mis sisaldab eelkõige täiendavate tõkkepuude paigaldamist ülesõidukohtadele ja ülekäigukohtadele,

täiendavate mitmetasandiliste raudteeületuskohtade ehitamist ja uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamist.

6.3. Programmi olukorra analüüs

Positiivsed arengud

• Raudteede juures 2024. aastal jätkati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu

elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist.

Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piirkiiruse

tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueerimist.

• Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti

Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud.

• Maanteede puhul viidi 2024. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 km

teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust).

Ehitati 15 km ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja 19 km

ulatuses erinevaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 km teelõikudel. Ehitati ümber 14

liiklusohtlikku kohta.

• 2024. aastal vähenesid hukkunutega jalakäija õnnetused. Positiivse trendina on vähenenud

telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate laste osakaal nii

jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem

kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste.

• 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19% võrra vähem. Gaasibussid asendati

biodiiselkütust või HVO II kategooria kütust kasutavate bussidega. Alternatiivkütuseid

kasutavate busside osakaal moodustas 44%. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9%. Kogu

maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega 25% ja see moodustab 12 260 tuh

km.

40 Allikas: Transpordiamet 41 Allikas: Transpordiamet, 2024. a toimus 2 lennuõnnetust ja 4 tõsist intsidenti 77 442 lennutunni kohta. 42 Allikas: Transpordiamet

17

• Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva43 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks

(hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib

2026. aastaks.

• Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest

44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja

ülelennud on taas kasvutrendis.

• Rail Baltica ruumiline planeerimine: 2018. aasta veebruaris kehtestati Rail Baltica koridorid

Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Riigikohus tühistas 2020. aasta mais osaliselt Pärnu

maakonna planeeringu keskkonnakaalutlustel, uut planeeringulahendust tutvustati 2024. a

ja uus trassikoridor kehtestati 1. aprillil 2025.

• Maa omandamine Rail Baltica tarvis: Trass läbib Eestis 1264 katastriüksust, millest 68% oli

2024. a lõpuks Eesti riigile omandatud (st 703 maaüksust).

• Keskkonnamõjude hindamine on lõppenud seitsmel lõigul üheksast.

• 2024. a sõlmiti kaheksa põhitrassi alusehituse lepingut.

• Allianssleping: Rail Baltic Estonia OÜ korraldas 2024. raudtee ehitustööde lõpetamiseks

Alliansshanke, mis on projekti elluviimise mudel, kus projekti võtmeosapooled – tellija,

projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. See tähendab, et nad

jagavad vastutust ja riske, töötavad ühtse meeskonnana ning teevad otsuseid alati projekti

terviklikku kasu silmas pidades. Eesmärk on saavutada parim võimalik tulemus nii

kvaliteedi, ajakava kui ka kuluefektiivsuse osas. Allianssleping sõlmiti 16. mail 2025.

aastal. Lepingute maht kokku on hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste

materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võib

kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni. Esimene allianssleping hõlmab Ülemiste–Pärnu

lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Selle maksumus

on 394 miljonit eurot.

Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine):

• 2024. aasta lõpuga on vajalikud raudteemaad omandatud ning valdav osa

rekonstrueerimistööd ja õgvendused teostatud, Aegviidu–Tapa–Tartu suunas valdav osa

kontaktvõrgust valmis ehitatud ja fookus läheb peamiselt Jõgeva–Tartu vahelisele lõigule.

Veoalajaamade ehitus Tapal ja Jõgeval on käimas ning lisaks käivad sellel liinil ka

autotrafopunktide ehitustööd. Lagedi–Aegviidu lõigus on Lagedi–Raasiku kontaktvõrk

uuendatud ja käivad järeltööd. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimiseks on leping sõlmitud ja

algamas on tööprojektide koostamine. Liitumislepingud veoalajaamade toideteks Eleringiga

on sõlmitud. Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul on 2024. aasta lõpuks kogu mahus

teostatud pealisehituse tööd, uued raudteeülesõidud, valminud uus ooteplatvorm Keavas

ning vähesel määral on rajatud ohutuspiirdeaedu. Lelle jaamas on kõik jaamateed

rekonstrueeritud koos uute pöörmete paigaldusega, ehitatud uus ooteplatvorm, teostatud

turvangu- ja sidetööd. Rapla jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud, pöörmete

paigaldamiseks 2025. aastal on ettevalmistused tehtud, rekonstrueeritud on Rapla sild, ning

teostatud on turvangu- ja sidetööd.

43 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

18

• 2024. aastal lõppesid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu ja riigitee nr

2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõikudel. Jätkus riigitee nr 4

Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus. Teeilmajaamade seiresüsteemi

uuendamise projekti eelarvest on välja makstud 66% ning tegevustega jätkatakse 2025. a.

2024. aasta seisuga on rekonstrueeritud 56 teeilmajaama ning paigaldatud 36 uut ilmajaama

uude asukohta.

• „Riigile kuuluvate sadamate kaitserajatiste ehitamine ja rekonstrueerimise“ projekti raames

valmis 2024. a Kihnu sadama lainemurdja.

Väljakutsed

• Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on

toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede

läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja

energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu

eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda

probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte

oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).

Joonis 4. Transpordisektori kütusetarbimine 1990–2023 (EKUK)

• 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas

(2023. a 34,9% ning 2024. a 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise

(2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%, 2024. a 5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel.

Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 59%-lt 2023. aastal 59,1%-le 2024. a, mis näitab, et

autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning

inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga

2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

19

• Inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine) mõjutab

ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel

ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel,

ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja

kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas,

kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva

juurdepääsuga asukohtadesse.44

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele

nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste

vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus

see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu

ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise

ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja

rongiliinidega.

Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2024. a vaid

2,7 % (aasta varem 2,5%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates

linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine

põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud

eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille osas oleks

ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid väljakutseid

seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnapiirkondades nagu

Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata

aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud

terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud.

• Raudteetaristu jätkuvaks probleemiks on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu, st

vajadusel luua täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele kaupade kiiremaks

liigutamiseks ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus

raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel45. Kuigi reisijateveod jätkavad iga-aastast

kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks 2−3 miljonit tonni, mis on

selgelt vähem, kui vajalik raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga-aastaselt

kasvanud riigipoolne toetus raudteetaristu majandamiseks.

• Rail Baltica osas on vastavalt TEN-T määrusele TEN-T põhivõrgu, sh RB

raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku

andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama

hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on 1435 mm

raudtee ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks

eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes prioriteetides,

jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja

tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki

44 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika ja statistikaameti andmebaasi tabel: TT230 45 2024. aastal toimus liiklejatega 7 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ülesõidukohtadel AS Edelaraudtee

taristul.

20

on omavahel ning Poolaga uue raudtee kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem

kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses

elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB

trassil kohaliku reisirongiühendusega.

Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning

opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis

järgmised meetmed: Eesti osas valmis 2023. a strateegia, kuidas tagada raudtee valmimine

2030. aastaks. Esmalt rajatakse Eestis esimeses järjekorras Ülemistelt kuni Läti piirini

muldkeha kahe rööpapaari tarbeks, kuid pealisehitus ehk rööpad ja muu vajalik tulevad

esialgu üheteelisele raudteele. Samas ehitatakse välja ka möödasõidukohad, et kaubarongid

saaks kiiremaid reisironge mööda lubada nagu ka kõik ülesõidud, ökoduktid ja teised

ristumised.

• Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilsed olukorrad maailmas, varilaevastik

Läänemerel, ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam karmistuvad

keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest.

Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on

merenduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne

koordineeritud koostöö. Oleme läbi viimas merendusreformi, kus vaadatakse üle eri

osapoolte kohustused ning pakutakse lahendusi valdkonna tõhusamaks arenguks.

• Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas

valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid

ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust

nõudlusele. Suurem osa lennunduse mahtudest ületas pre-COVID-19 eelse aja. Eesti

lennundussektor on muutnud ärisuundi ja –mudeleid pärast valdkondlike sanktsioonide

ulatuslikku kehtestamist 2022. aastal seoses sõjategevusega Ukrainas. Kuivõrd ka kogu

Kesk-Euroopa on nõudlusega ületanud varasemaid tippe, kohtas 2024. aastal taas puudust

ka lennujuhtide seas, mis ei võimaldanud sesoonset nõudlust katta. Eestis ei ole seni

lennujuhtide puudust tekkinud, ent 2025. aasta mahud võivad oluliselt kasvada seoses

ülelendudega, mis võib mõjutada ka aeronavigatsiooni- ja lennujuhtimisteenuste

osutamiseks vajaliku personali arvu ning koolitus- ja järelekasvuvajadust. Tervikuna on

Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis,

kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka välisettevõtete

piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele.

▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina sõjaga on mõjutanud Eesti õhuruumi regulaarsete

kasutajate arvu negatiivselt (Euroopa päritolu ettevõtted ei kasuta Vene Föderatsiooni

õhuruumi). See kogumis pikendab lennuteekonda Aasiasse, ent samal ajal võimaldab Aasia

ettevõtetel ära kasutada konkurentsieelist sama õhuruumi läbimiseks kiiremini. See on

tõstnud ka Eesti õhuruumi kasutajate arvu alates 2024. aasta 2. poolaastast.

▫ Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa ka 2632

registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 2 lennuõnnetust. Võrreldes 2023. aastaga on

registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 20%.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav, 2024. aastal oli rahastamine üle 25% väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt

21

teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel

aastatel on 2024. aasta töömaht ca 50% väiksem võrreldes 2021. aastaga.

▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 213 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks

remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning

likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul

on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 110 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle

poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise.

Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle

hoidmine.

▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine,

liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab

iga-aastaselt ca 150 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on arendustöödeks võimalik

kasutada keskmiselt 68 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk mõjutab otseselt riiklike

eesmärkide ajakohast täitmist.

• Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2022−2024 keskmisena maanteedel

liikluses 59 inimest (2021−2023 keskmisena 55, 2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021

keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Kuigi liiklusohutusprogrammi 2024. aasta

eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas täideti, ei

suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1) hukkumist

kavandatud ulatuses vähendada. Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada

kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi

täitmata. Kuna kahe aasta (2023 ja 2024) hukkunute summa on juba 128 mis tähendab, et

LOP 2023−2025 eesmärgi saavutamine ei ole kuidagi võimalik.

6.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Meede 1. Transpordi konkurentsivõime

Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

• AS Eesti Raudtee alustas raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028

SF eelarvega kogusummas 226,177 miljonit eurot (eelarvet vähendati 10 mln euro võrra ning suunati

kõverate õgvendamiste kallinemiste katmiseks), millest SF vahendid moodustavad 85% ning 48,045

miljonit eurot CO2 vahenditest katmaks SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. 2024. a lõpu seisuga on

SFist välja makstud 40,167 miljonit eurot. Tallinna–Tartu rongiliinide elektrifitseerimine jõuab lõpule

2025. aasta lõpuks.

• Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 miljonit eurot

(2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest), mis alustavad reisijate teenindamist Tallinna−Tartu liinil

2025. aastal. 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise,

kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi

programmi 2021–2030 vahendeid.

22

• Käimas on Rail Baltica ehitamine. Raudtee muldkeha ehitust jätkatakse rohkem kui 50% trassi

ulatusest Eestist (Ülemiste ja Tootsi vahelisel lõigul) ning jätkatakse ettevalmistustööde trassi

lõunapoolseimas osas. 2025.a ehituseelarve kasvab suurusjärku 500–600 miljonit eurot.

Jätkatakse Ülemiste reisterminali ning teiste kohalike peatuste ehitusega ja liigutakse edasi

kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega.

• SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva

raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks

160 km/h, suurenenud kogusummas ca 93 miljonit eurot. Rekonstrueerimistöid on teostatud ning

kõveraid on 2024. a lõpu seisuga õgvendatud kokku 60,77 miljoni euro mahus.

• Lõppemas on Ühtekuuluvusfondi projekt Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks kogusummas 18,25

miljonit eurot, millest enamus on 2024. aasta lõpuga ka välja makstud. Tallinna–Rapla lõigu

läbilaskevõime suurendamise osa on plaanis ÜF projekti koosseisust välja arvata rahaliste vahendite

puudumise tõttu. Sellest tulenevalt lükkub edasi ka rongide taktsõiduplaanile ülemineku algus edela

suunal.

• Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena

parendatakse aastatel 2024–2025 raudteetaristut Tapa–Tartu ja Tartu–Valga liinidel 20 miljoni euro

ulatuses CO2 kauplemise vahenditest. Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetusmeetmest

eraldati 4,75 miljonit eurot Nelijärve, Jäneda ja Lehtse ooteplatvormide ümberehituseks ning

raudteealuste kergliikluse tunnelite ehituseks.

Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

• 2024. aastal ei jätkatud reisilaevade toetusmeetmega. Toetusmeede aitas seni laevaomanikel kulusid

vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva

maksutulu säilimise riigile. Meetmega mittejätkamine toob kaasa töökohtade arvu vähenemise sektoris,

võimaliku laevade lipu alt lahkumise tulenevalt ebasoodsatest maksutingimustest laevandusele siinses

regioonis ning seega maksutulude vähenemise riigile.

• 2024. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 15% (hinnanguline vähenemine 4,8 mln 2024–

2027) senise 37,5% (2023) ja 50% (2022), mis aitab mõningal määral Eesti transiidi-sadamate ja

kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Sanktsioonide tõttu on sektor sattunud

kriitilisse seisu, kuna kaubavood on drastiliselt langenud. Lisaks töötati välja uus veeteetasude süsteem,

mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Seadusemuudatused on plaanis jõustada 2025. aastal.

• 2024. aastal jõuti uue 22 miljonit eurot maksva multifunktsionaalse laeva ehituslepinguni, mis hakkab

valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. Laev valmib 2026.

• 2024. aastal kuulutati välja hange 39 miljonit maksva suursaarte parvlaeva ehituseks, mida hakatakse

kasutama põhilaevana Virtsu–Kuivastu Liinil. Projekti rahastatakse Moderniseerimisfondi

energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2

kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot.

• 2024. aastal investeeritakse 955 000 eurot raadionavigatsiooni, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistu

taristu uuendamisesse.

• 2024. aastal teostati Rukki kanali süvendustööd.

• 2024. aastal alustati nutipoide võrgustiku arendamise ja vajamineva taristu piloteerimisega. Sõltuvalt

avaliku sektori innovatsioonimeetme rahastustaotluse tulemusest.

• 2024. aastal alustati Virtsu–Kuivastu sadamatesse uue laeva tarvis kaldaelektriühenduseks vajaliku

taristu ja sildumiskaide vastavaks ehitamise töödega, mida rahastatakse 3 mln euro ulatuses CEFist ja

8 mln euroga CO2 kvoodirahadest. Taristu peab valmima 2026. aastaks.

• Riigi veesõidukite haldamiseks on loodud eraldi asutus (riigilaevastik), kuhu on koondatud erinevate

haldusalade veesõidukid, mida asutuses keskselt hallatakse, selle käivitamiseks eraldati 2023. aastal

summas 6,67 mln eurot, aga baaseelarve vajadus 2024. aastal on 20,5 mln eurot. Riigilaevastiku baasi

23

puudujääki kaetakse 2024. aastal 2,7 mln euroga seoses lootsitasude alalaekumisega sanktsioonide

tõttu. Täiendavalt on vajalik loodud asutuse baasrahastuse puudujäägi katmine summas 11,4 mln eurot.

• Talvise navigatsiooni tagamine, 2024. aastal baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas

19 miljonit eurot. 2024. aastal toimusid jäämurdetööd nii Pärnu kui ka Soome lahel.

• 2024. aastast viidi merenduse ja lennunduse sanktsioonide rakendamine üle Kliimaministeeriumist

Transpordiametisse. Luuakse 3 täiendavat püsivat töökohta, kuna sanktsioone tuleb pidevalt juurde

ning nende edukas rakendamine muutub üha töömahukamaks.

• SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume

kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 miljonit eurot (projekti

kogumaksumus 13,57 mln eurot), 2024. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,455 miljonit eurot.

Valminud on Kihnu sadama lainemurdja.

Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

• Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude

katmiseks, summas 7,52 miljonit eurot aastas.

• Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu

lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu

regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks

ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,01 miljonit eurot aastas.

• Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate

tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga.

• Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika leevendamisest.

Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse

kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga.

• Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja

2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel. Kliimaministeerium eraldab 2024−2028

jooksul 14,40 miljonit eurot ASile Tallinna Lennujaam eesmärgiga vähendada lennunduse taristuga

seotud emissioone ning muuta maapealne taristu veelgi keskkonnasõbralikumaks.

Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

• Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks on perioodil 2024–2027 kokku kasutada 458,2 mln eurot, sellest 2024. aastal kasutati 101,0 mln eurot. 51,9 mln eurot ulatuses algselt 2024. aastasse kavandatud investeeringuid kanti üle 2025. aastasse kuna Libatse–Nurme teelõigu hange nurjus.

• Tallinna–Pärnu–Ikla teel viidi 2024. aastal lõpule Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 36,2

miljonit eurot. Jätkus Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot. Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa teel viidi lõpule Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitus, kogumaksumusega 8,6

miljonit eurot.

• Kaitseministeeriumiga koostöös alustati CEF Military Mobility rahastusotsuse alusel Tallinna–Pärnu–

Ikla ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitust kogumaksumusega 12 mln

eurot, sellest 2024. aastal 1,3 mln eurot.

• Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt

kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2024. aastal 0,3 mln eurot.

• Tallinna ringtee km 0–30 varustatakse struktuurivahendite toel muutuvateabega märkide ja

infotahvlitega kogumaksumusega 2,4 mln eurot, sellest 2024. aastal 0,8 mln eurot.

• 2023. aastal jõustunud EL Alternatiivkütuste Taristu määrus (AFIR) seab nõuded alternatiivkütuste

taristule. Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu

arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme

tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2

24

vahenditest, millest 5 miljonit eurot on kavandatud elektriraskeveokite laadimistaristu arendamiseks

Kohalike teede arendamiseks:

• Ühtlasi investeeriti 2024. aastal Transpordiameti poolt säästlike liikumisviiside arendamiseks 1,41 mln eurot.

• Kokku rajati Transpordiameti poolt 2024. aastal 14,6 km jalgratta- ja jalgteid, sealhulgas 7 km säästvate liikumisviiside toetamiseks.

• Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust toetati 2023. aastal 5 mln euroga ning 2024. aastal

summas 7,5 mln eurot. Lisaks eraldatakse silla ehituse toetuseks 2025. aastal veel 7,5 mln eurot.

• Kohalike teede teehoiutoetust eraldati vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr

16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise

ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses.

Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Olulised tegevused ja tulemused:

• Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel

ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel46) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase

aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot. Meede avanes 2023.

aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024. aastal. 2024. aastal oli põhirõhk Pärnu Raba silla

jalgratta- ja jalgtee ehitamisel;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse

struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate

ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad

ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse

lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset,

(ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede

avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2025. aastal Kristiine ühistranspordi sõlme

projektis;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna

linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning

ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal;

• RRF vahenditest rajati Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot,

2024. aastal summas 33 miljonit eurot. Projekt valmis 2024. aastal, uus trammiliin on avatud;

• Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat

linnalist transporti (bussid, trammid) 12,1 miljoni euroga.

• CO2 vahenditest otsustati toetada 8,5 miljoni euroga (sh KM) meedet, millega parandatakse

ligipääsetavust riigiteede ühistranspordipeatustele. 2024. aastal viidi läbi meetme ettevalmistustööd

ning viiakse ellu aastatel 2025–2026.

Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

Olulised tegevused ja tulemused:

LOP 2025. aasta elluviimiskava eelnõu on Vabariigi Valituse liikluskomisjonis heaks kiidetud, kuid

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamata. Kuni elluviimiskava kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses

juhindutakse 2025. aasta tegevuste kavandamisel ja realiseerimisel liikluskomisjonis heakskiidetud

elluviimiskava eelnõust. Jätkub perioodi 2026–2035 liiklusohutusprogrammi koostamine. Programmis

lähtutakse eeldusest, et 2050. aastal ei hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud

järgmise Eesti liiklusohutuse strateegilise eesmärgina – mitte enam kui 22 hukkunut aastas (kolme aasta

keskmisena).Eesmärgi saavutamine nõuab: valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist,

riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat panustamist liiklusohutuse alasesse tegevusse ja täiendavate

46 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise

asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“.

25

tõenduspõhiste meetmete rakendamist. Eesmärgi saavutamisel tõuseb Eesti eeldatavasti EL parimate

liiklusohutusega riikide ridadesse (2024 Norra tase).

Tulemused: Võrreldes viimase kolme aastaga pole liiklejate käitumist iseloomustavate mõõdikute

keskmised väärtused muutunud.

2024. aastal toimus liiklejatega Eesti raudteedel 7 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi

kokkupõrked ülesõidukohtadel. Neljas Edelaraudtee ASi taristul toimunud õnnetusjuhtumis hukkus üks

inimene. Lisaks toimus 3 otsasõitu inimestele, mille tagajärjel said 3 inimest vigastada. Viie aasta avaliku

raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2024. aastal oli vastav näitaja 0,33. 2023. aastal

oli vastav näitaja 0,34, 2022. aastal 0,39), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset.

Lennunduses registreeriti 2024. aastal kokku 2570 raportit ECCAIRS andmebaasis, 2023. aastal oli

raportite arv 2106, 2022. aastal 1595 – mis on tõusvas trendis. Lennuõnnetusi toimus 2 (üldlennunduses,

inimohvriteta; 2023. ja 2022. aastal vastavalt 1 ja 0), tõsiseid intsidente oli 4 (2023. ja 2022. aastal vastavalt

5 ja 2). Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Intsidente

oli 364 ja vahetu mõjuta juhtumeid 1967. Määramata klassifikatsiooniga juhtumeid 94, tähelepanekuid 128.

2024. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 11 laevaõnnetust, registreeriti 6 ohtlikku juhtumit. Nende

käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 2 inimest. Laevaõnnetused jagunesid Eesti lippu

(27%) ja välisriigi lippu (73%) kandvate laevade vahel. Põhjustena joonistusid välja eelkõige tehnilised

rikked, põhjapuuted ja ankrukaotused.

Liikuvuse arendamiseks:

• Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse

võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

• Jätkub CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks

vajaliku lahenduse väljatöötamisega, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on

Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku

andmevahetusvõimekuse loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on

kaasatud 22 partnerit kokku 9-st liikmesriigist47. Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti

kogueelarve on 22,8 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. Kliimaministeeriumi eelarve

on sellest 1 miljon eurot. Omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse eelarvest.

• Taristuarendused programmi tegevuste 1.1.–1.5. all, mis otseselt parandavad ühistranspordi

kättesaadavust, suurendavad jalgrattakasutust jne.

• Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja

tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg mai 2025.

47 Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Belgia partneritena ning Holland, Hispaania ja Iirimaa

vaatlejatena

26

6.5. Programmi ja programmi tegevuste 2024.a. eelarve täitmine

Programm

Esialgne eelarve

(kulud tuh

eurodes)

Lõplik eelarve

(kulud

tuhandetes

eurodes)

Täitmine

(kulud tuh

eurodes)

Transpordi ja liikuvuse programm 756 963 € 894 600 € 550 152 €

Programmi tegevuse nimetus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 32 312 € 62 910 € 47 056 €

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 10 303 € 10 559 € 10 941 €

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 227 757 € 200 602 € 182 234 €

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 41 258 € 11 418 € 11 273 €

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 433 139 € 547 874 € 260 021 €

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 12 193 € 61 237 € 38 627 €

Selgitus:

• Transpordi ja liikuvuse programmis ületab lõplik eelarve esialgset seetõttu, et 2023. aastast

kanti üle kasutamata jääke 9 535 tuh eurot, riigieelarve seaduse muudatusega tõsteti

investeeringutest tegevuskuludesse 10 200 tuh eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi

Valitsuse sihtotstarbelisest reservist transpordi tulemusvaldkonda 44 407 tuh eurot, sh:

• 28.05.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 70 jäämurdetööde ja talvise navigatsiooni

katteks 2 319 tuh eurot;

• 24.06.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 75 infoturbe projektidele 5,7 tuh eurot;

• 21.10.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 114 ministeeriumite ümberkorraldamise

projektidele 13,3 tuh eurot;

• 24.10.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 117 IKT küberturvalisuse projektidele 7,3 tuh

eurot;

• 15.11.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 119 Riigilaevastiku tegevuskuludeks 11 340 tuh

eurot;

• 27.11.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 122 õigusaktidest tulenevate meetmete

rakendamiseks (rahvusvahelise sanktsioonide seadus) 37,2 tuh eurot;

• 13.12.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 129 Eesti Raudtee kahjumi katmiseks 30 685

tuh eurot.

• Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt planeeriti esialgselt

eelarvet 114 858 tuhat eurot, kuid lõplikuks eelarveks kujunes 188 835 tuhat eurot, millest

kasutati 32 962 tuh eurot.

• Välisvahendeid planeeriti esialgses eelarves 374 810 tuhat eurot, lõplikuks eelarveks

kujunes 373 231 tuhat eurot, millest kasutati 208 990 tuh eurot.

27

• Veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses jäi kasutamata

piirmääraga vahendeid Riigilaevastikul 5 563 mln eurot, mis on kohustustega kaetud: ca 200

tuhande euro ulatuses oli aasta lõpuks aktiga kinnitamata ostuarveid, mille vastuvõtmine jäi

tulenevalt tarnete viibimisest 2025. aastasse ning jäägi arvelt kaetakse baaseelarve

puudujääk jäämurdja Botnica lepingulise kohustuse täitmiseks, et tagada sadamas

valmisolek jäämurdmise teenuse osutamiseks. 15.11.2024 rahandusministeeriumi

käskkirjaga nr 119 Riigilaevastikule VV reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldatud

vahenditest jäi kasutamata 3 224 tuh eurot, millest kaetakse veesõidukite hooldus- ja

remondikulud, sh navigatsioonimärkide uuendamine jm, mis lükkusid 2025.aastasse

vahendite hilisema eraldamise tõttu.

• Lisaks oli välisvahenditest planeeritud multifunktsionaalse laeva soetamiseks 9 060 tuh

eurot, mille hankimine lükkus edasi.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses eelarve alatäitmine

on põhiosas tingitud mitterahalisest eelarvest, kus amortisatsiooni tegelik kulu oli 13 201

tuh eurot väiksem võrreldes eelarves planeerituga. Peamiseks mõjuteguriks on uute

investeeringute (teede, viaduktide) kasutuselevõtmise hilinemine, millega lükkub edasi ka

amortisatsiooni arvestusperioodi algus.

• Raudteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuse suurim alatäitmine

(161,6 miljonit eurot) tuli Rail Baltica projektist, kus eelarve erinevate finantsallikate lõikes

oli küll planeeritud, kuid reaalseid kulusid ei jõutud teha. Sama rea peal olid ka planeeritud

CO2 vahendid, kus kestlike projektide (täpsemalt: Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimise ja

elektrifitseerimise tööd, Rail Baltica projekti kulud, täiendavate elektrirongide soetus,

rongide depoo, sh RB rongide depoo, rajamine) eelarvest 119 miljonit eurot reaalseid kulusid

ei jõutud teha. Siin on tegemist kasvuhoone heitkoguse kvoodi müügitulust laekunud

vahenditega 2024. aastal, mida jõuabki reaalselt kasutama hakata (kohustusi võtma) alles

2025. aastal.

28

7. ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM

7.1. Programmi üldinfo

7.2. Programmi mõõdikud

Tabel 5. Ühistranspordi programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ühistranspordiga tööl

käivate liiklejate osakaal, % 16,9 17,8 18,3 18 18,52

Ühistranspordiga liiklejate

osakaal linnapiirkondades,

%

35,9 40,2 39,9 22 23

Programmi tegevus Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Rongireisijate arv tellitud

rong/km kohta48 1,23 1,29 1,29 1,43 1,43

Maakondlike bussiliinide

sõitjate arv/lkm kohta49 0,46 0,48 0,45 0,54 0,55

Siselendude täitumus tellitud

reisi istekoha kohta (reisijad

reisi istekoha kohta)50

37 42,5 42,4 29 29

48 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 49 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 50 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Programmi nimi Ühistranspordi programm

Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne

ühistranspordisüsteem.

Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja

liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Transpordiamet

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

29

Parvlaeva täitumus tellitud

reisi kohta (reisijad reisi

kohta)51

82,7 86,0 87,2 97,40 98,7

7.3. Programmi olukorra analüüs

Positiivsed arengud:

• Maakondlikud bussiliinid muutusid tööealistele taas tasuliseks.

• Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Eesmärk on projekti

lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks

erinevates ühistranspordikeskustes.

• 2024. aastal viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti

uus sõitjateveo leping järgmiseks 7-aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga ning jätkub

uue keskkonnasõbraliku parvlaeva52 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva

kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

• 2024. aastal kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks liinidele Rohuküla–Sviby,

Kihnu–Munalaid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu–Munalaid, Ruhnu–Pärnu

ja Ruhnu–Roomassaare.

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga viib läbi hanke

Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks.

• 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

• Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi läbiviimise. Ühistranspordi reformi kontseptsioon

keskendub ühistranspordi arendamisele.

Väljakutsed:

• Senist maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja töötada uus liinivõrk tuginedes

regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on eelduseks tõhusale

liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide

hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste

kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade lühendamine.

• Töötada välja kestlik ühistranspordi rahastusmudel, kuna alates 2020. aastast on

ühistranspordi baaseelarve on külmutatud, kuid lepingud vedajatega on pikaajalised ja

indekseeritud, mis tõttu on tegelikud kulud seoses inflatsiooni tõttu suurenenud.

51 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 52 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimine“.

30

7.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Meede 1.

Programmi tegevus 1. Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Olulised tegevused ja tulemused:

• Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus. 2024.

aastal oli vajaminev toetus 149 mln eurot. 2024. aastal teenindati 32,6 mln reisijat

maakonnaliinidel ja rongiliinidel läbiti 55,1 mln liinikilomeetrit ning laevade ja lennukitega tehti

32,3 tuhat reisi.

• Ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamne algab järgmistel aastatel.

• Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Alustati ühistranspordikeskuste

reformiga, millega nähakse ette konsolideerida tänased piirkondlikud ühistranspordikeskused

regionaalseteks. Eesmärgiks säilitada kohalik kompetents ja otsuspädevus liinivõrgu üle, kuid

konsolideeritakse eelkõige ülesanded, mida on asjakohasem täita keskselt. Reformi esimeses

etapis alustati kohtumisi ÜTK-dega

• Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. 2024. aastal alustati Saaremaa nõudepõhise

pilootprojektiga. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise

ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.

• Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine. 2024. aastal sõlmiti hankeleping Via

Technologies Europe B.V-ga uue tarkvara juurutamiseks. Uus tarkvara vahetab välja

ühistranspordiregistri peamise komponendi sõiduplaanide planeerimise tarkvara. Juurutamine on

plaanis lõpule viia 2025. aasta sügiseks.

7.5. Programmi tegevuste 2024. a. eelarve täitmine

Ühistranspordi programm

Esialgne eelarve

(kulud tuhandetes

eurodes)

Lõplik eelarve

(kulud tuhandetes

eurodes)

Täitmine

(kulud tuhandetes

eurodes)

Programmi kulud 130 485 € 154 091 € 150 099 €

Programmi tegevus: Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Ühistransporditeenuse arendamine ja

soodustamine 130 485 € 154 091 € 150 099 €

Kulud 130 485 € 154 091 € 150 099 €

Selgitus:

Programmi tegevuste lõplik eelarve oli 154 091 tuhat eurot ning täitmine 150 099 tuhat eurot.

2024. aasta ühistranspordi toetuste prognoosimisel arvestati kütuse hinna tõusuga 1% kvartalis. Tegelikult

langes kütus igas kvartalis, aastas kokku -4,4%. Kütuse hinna muutus mõjutas kõiki ühistranspordi liike

(buss, laev, lennuk, rong). Kütuse hinna langus vähendas prognoositud kulu oluliselt. Teisalt vähendas 2024.

aastal ühistranspordi toetust piletitulu suurem tõus. Esialgu prognoositi piletitulu väiksemat tõusu, sest 2024.

31

aasta alguses tõusis käibemaks 20%-st 22%le, mis vähendas piletitulust saadavat käibemaksuta piletitulu osa.

Lisaks prognoositi väiksemat piletitulu tõusu maakonnaliinidel seoses tööealistele piletihinna tagasi

toomisega. Tegelikult laekus piletitulu kõikidelt ühistranspordi liikidelt rohkem kui eelneval aastal.

Kasutamata jäänud vahendeid kasutatakse 2025. aastal transpordi dotatsioonide kulude katteks.

Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks:

Rahandusministri

käskkirja nr

Sihtotstarbelise

eraldise kood

Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

171 VR080171 Ühistranspordi tegevuse tagamiseks 1 711 849

109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 31 332

KOKKU 1 743 181

32

8. Transpordi tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Positiivsed arengud

• Raudteede valdkonnas jätkati 2024. aastal ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu

raudteelõigu elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu

elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul

reisirongide piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse

rekonstrueerimist.

Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS

Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud.

• Rail Baltic põhitrassi osas on ehituslepinguid sõlmitud 2024. a lõpuks 74 km põhitrassi

ulatuses, mis tagab raudtee valmimise Eesti osas 2030. a.

• Maanteede valdkonnas viidi 2024. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku

1101 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete

ehitust). Ehitati 15 km ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja

19 km ulatuses erinevaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 km teelõikudel. Ehitati ümber

14 liiklusohtlikku kohta.

2024. aastal vähenesid jalakäijatega õnnetused, milles hukkus inimene. Positiivse

trendina on vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit

kandvate laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste

nähtavus liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste.

• Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest

44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja

ülelennud on taas kasvutrendis.

• Valmis Kihnu sadama lainemurdja.

• 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19% võrra vähem. Gaasibussid asendati

biodiiselkütust või HVO II kategooria kütust kasutavate bussidega. Alternatiivkütuseid

kasutavate busside osakaal moodustas 44%. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9%. Kogu

maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega 25% ja see moodustab ligikaudu

12,3 miljonit kilomeetrit.

• Alustati Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga. Eesmärk on projekti

lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks

erinevates ühistranspordikeskustes.

• Viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus

sõitjateveo leping järgmiseks seitsmeks aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga. Jätkub

uue keskkonnasõbraliku parvlaeva53 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva

kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

53 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimine“.

33

• Kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks parvlaevaliinidele Rohuküla–Sviby,

Kihnu–Munalaid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu–Munalaid, Ruhnu–Pärnu

ja Ruhnu–Roomassaare. 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga kuulutas aasta lõpus

välja hanke Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki

ostmiseks.

• Vabariigi Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi kontseptsiooni, mis keskendub

ühistranspordi arendamisele. Eesmärk on suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu ja

muuta ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel.

Väljakutsed

• Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega, jätkuvalt kasvavad

maanteede läbisõidud.

• Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi

kasvas (34,9% → 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (6,1% →

5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas

0,1%, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside

arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud ning praeguse

trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

• Eesmärgiks on rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja

2024. a vaid 2,7% (aasta varem 2,5%) ning mille tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti

suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik.

• Raudteetaristu jätkuvaks probleemiks on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu,

luua täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele kaupade kiiremaks liigutamiseks

ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus

raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel. Kuigi reisijateveod jätkavad iga-aastast kasvamist,

näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks 2−3 miljonit tonni, mis on selgelt

vähem, kui vajalik raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga-aastaselt kasvanud

riigipoolne toetus raudteetaristu majandamiseks.

• Rail Balticu ehitamiseks on olemas rahastus vaid osaliselt, oluline on leida täiendavaid

vahendeid, et rongiliikluse saaks avada 2030. aastal. Lisaks taristule on vajalik sõlmida

kokkulepped veeremi olemasuoluks uuel raudteel.

• Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilne olukord maailmas, varilaevastik

Läänemerel, ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam karmistuvad

keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest.

Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on

merenduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne

koordineeritud koostöö.

34

• Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas

valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid

ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust

nõudlusele, aga ka geopoliitiline olukord. Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem

teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa registreeritud lennuintsidentide arvu kasvu ligi 20

protsenti.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav, 2024. aastal oli rahastamine üle 25% väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt

teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel

aastatel on 2024. aasta töömaht ca 50% väiksem võrreldes 2021. aastaga. Arvestama peab

asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine.

• Aastatel 2022−2024 hukkus keskmisena maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023

keskmisena 55). Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta keskmist

liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi 2024. a täitmata.

• Maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel on kavas välja töötada uus liinivõrk,

tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on

eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele.

• Kavas on välja töötada kestlik ühistranspordi rahastusmudel, kuna alates 2020. aastast

on ühistranspordi baaseelarve on külmutatud, kuid lepingud vedajatega on pikaajalised ja

indekseeritud, mis tõttu on tegelikud kulud seoses inflatsiooni tõttu suurenenud.

K Ä S K K I R I

Tallinn 03.06.2025 nr 1-2/25/233

Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete

kinnitamine (transport ning teadus- ja arendustegevuse

ja ettevõtlus)

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikele 1

kinnitan:

1. transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande (lisa 1);

2. teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande

Kliimaministeeriumi ehituse programmi ja eelarve ülevaate osas (lisa 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister