Pakkumuskutse

Hankelepingu Lisa _
ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „________________” tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).

1. Leping eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted
2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.
3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.
3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:
• vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
• ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;
• ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;
• tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
• tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.
3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist.  Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et:
3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;
3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;
3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.
3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.



6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.
6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.
6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.


Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Lisa 4 Hankelepingu sisuaruande vorm




Kokkuvõte

Periood (tegevuste kestus)


Tegevuste algus:

Tegevuste lõpp:


Lühikokkuvõte tegevuste eesmärkidest ja tulemustest (max 200 sõna)


Ülevaade tehtud tööst

1. Tegevuste kirjeldus

Palume anda kogutud statistika põhjal koondatud ülevaade teenuse kõikide komponentide sisulistest tegevustest, mis kirjeldavad tehtud töö iseloomu ja võimaldavad teha järeldusi teenuste arendustegevusteks.
▪ Välitöö korraldamine (kuidas ja millistest allikatest kontakte otsitakse, kuidas kontakte luuakse, kuidas toimub sihtgrupi teavitamine teenustest, kuidas kaardistatakse klientide probleeme, esinenud probleemid sh turvariskid, jne).
▪ Psühholoogilise nõustamise korraldamine, keskmine tundide arv kliendi kohta, esmakordsetele ja korduvatele klientidele teenuse komponendi osutamise erisused, hinnang tulemuslikkusele.
▪ Juriidilise nõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele (nt esitatud avalduste hulk, enim lahendamist vajanud probleemid, keskmine tundide arv ühe kliendi kohta, esmakordsetele ja korduvatele klientidele teenuse komponendi osutamise erisused vms).
▪ Sotsiaalnõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele (millist abivajadust enim tuvastati, esmakordsetele ja korduvatele klientidele teenuse komponendi osutamise erisused nt suunamiste hulk, millistesse asutustesse suunati,jne).
▪ Tugiisikuteenuse korraldamine ja sisu, hinnang tulemuslikkusele (keskmine tundide arv kliendi kohta, peamised perioodil tehtud tegevused, mis on avaldanud mõju kliendi prostitutsioonist väljumise ja iseseisvale elule toetamisel; esmakordsetele ja korduvatele klientidele teenuse komponendi osutamise erisused).
▪ Jätkutoe korraldamine ja mõju ning teenuselt väljumise korraldamine (kuidas on järelnõustamist saanud kliendid oma elu ümber korraldanud, millised on üldiselt tulemused, tagasilöögid, mida
tehakse päevakeskuses ja millist kasu see annab; individuaalsete ja grupitegevuste mõju erisus kliendile; millistesse teistesse hoolekandeasutustesse suunati, kuidas on hinnatud ja korraldatud teenuselt väljumine jne).


2. Koostöö
Palume anda ülevaade koostööst, sh kas on sõlmitud koostöökokkuleppeid, määratud kontaktisikud, samuti puudujäägid koostöös. Kogutud statistika põhjal koondatud tulemused võrgustikupartnerite kaasatuse kohta (võrgustikukohtumiste arv; teemad; enim kaasatud osapooled; probleemide ja lahenduste erisused esmakordsete ja korduvate klientide abistamisel koostöös võrgustikupartneritega)
▪ Koostöö Sotsiaalkindlustusametiga, SKA-sse teistele teenustele suunatud abistatavate hulk ja tuvastatud inimkaubanduse ohvrite hulk (nii ohvrid kui eeldatavad ohvrid)
▪ Koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga
▪ Koostöö Tervise Arengu Instituudiga
▪ Koostöö Töötukassaga
▪ Koostöö ministeeriumidega
▪ Koostöö teiste vabaühendustega (millistega? mis teemal?)
▪ Rahvusvaheline koostöö
▪ Muu


3. Saavutused, probleemid
Mõlema küsimuse puhul palume viidata, mis meetodil kogutud informatsiooni põhjal midagi väidate?
▪ Milline on olnud sihtgrupipoolne tagasiside (eristada uusi, korduvaid ja jätkutoe kliente)?
▪ Millised on tegevused teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks?
▪ Millised on saavutused, mis on muutunud tegevuste jooksul?
▪ Millised probleemid on lahendamata ning kas on vajadus jätkutegevusteks?


4. Järeldused, ettepanekud
Palume kirjeldada tegevuste rakendamisel ilmnenud probleeme ning tuua konkreetsed läbimõeldud ettepanekud nende lahendamiseks.


5. Muud kommentaarid
Palume vajadusel täiendada aruannet infoga, mis võimaldaks teenuseid edaspidi paremini planeerida ja korraldada. Oodatud on ka kõik muud kommentaarid, mis aitaksid tehtud tööd paremini selgitada.

LISA 1

Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused” hankelepingu projekt

TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR _____

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
___ (edaspidi täitja), registrikood ___, asukoht ___, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel
___,

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted
1.1 Leping on sõlmitud väikehanke „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused” tulemusena.
1.2 Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikehanke alusdokumendid, täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1 Lisa 1 – tegevusaruanne;
1.3.2 Lisa 2 – sisuaruanne;
1.3.3 Lisa 3 – finantsaruanne;
1.3.4 Lisa 4 – tehniline kirjeldus;
1.3.5 Lisa 5 – andmetöötluse leping.

2. Lepingu eesmärk ja ese
2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva prostitutsiooni kaasatud isikutele (edaspidi klient) suunatud nõustamisteenuste (edaspidi teenus) osutamise tingimused.
2.2 Lepingu esemeks on täitja poolt prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamisteenuse osutamine lepingus ja selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras perioodil 20.03.2024-31.03.2025. Lepingu esemeks oleva teenuse täpsem kirjeldus on toodud teenuse miinimumstandardis (Lisa 4).
1
2
2.1

3. Teenuse osutamise (üld) tingimused
3.1 Täitja kohustub:
3.1.1 osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingu, selle lisade ja muudatuste, väikehanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega (edaspidi lepingu dokumendid). Täitja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingu dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. Lepingu dokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele;
3.1.2 osutama teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad lepingus ja selle lisade toodud teenuse nõuetele ning teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele;
3.1.3 informeerima tellijat kõigist muudatustest teenuse osutamise tingimustes (asukohad, meeskonnaliikmete nimekiri) hiljemalt 2 nädala jooksul muudatuse toimumisest. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud täitja pakkumuses;
3.1.4 tagama klientidele lepingus kokkulepitud teenuse kättesaadavuse kogu lepingu kehtivuse perioodil;
3.1.5 teenuse osutamise tingimustest informeerima oma meeskonnaliikmeid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse;
3.1.6 tagama teenuse osutamisel rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise;
3.1.7 esitama tellijale tema nõudel kogu lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni, sh ankeedid ja raamatupidamise- ning finantsdokumentatsiooni;
3.1.8 tagama lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise ja säilitamise kooskõlas õigusaktidega ja lepinguga;
3.1.9 panema teenuse kvaliteedi tagamiseks klientidele nähtavale kohale (ja veebilehele selle olemasolul) teabe teenuse osutamisega seotud järgmistest asjaoludest:
3.1.9.1 lepingu olemasolu tellijaga;
3.1.9.2 kaebuste lahendamise kord;
3.1.9.3 tellija kontaktandmed (pöördumiseks ettepaneku või kaebusega),
3.1.10 jälgima ja parandama pidevalt osutatava teenuse kvaliteeti;
3.1.11 aitama kaasa Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja/või tellija poolt määratud isiku ja Riigikontrolli poolt teostatava kontrolli või audiitortegevuse läbiviimisele, mille eesmärgiks on täitja poolt esitatud aruandluse õigsuse, raamatupidamise tegelikkusele vastavuse ning rahaliste vahendite kasutamise sihipärasuse kontroll;
3.1.12 teenuse kättesaadavuse tagamiseks lähtuma klientidele teenuse osutamisel lisas 1 toodust ja täitja pakkumuses esitatust kogu lepingu kehtivuse ajal.
3.2 Tellija kohustub vajadusel andma täitjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes viie tööpäeva jooksul, arvates täitja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.
3.3 Tellijal on õigus:
3.3.1 kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, sh õigus mistahes ajal lepingu täitmisel ajal nõuda teenust osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (haridus ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid jm). Tellijal on õigus nõuda täitja meeskonnaliikme eemaldamist teenuse osutamiselt, kui ilmneb, et meeskonnaliige ei vasta lepingu dokumentides sätestatud nõuetele ning nõuda tema asendamist, teha leppetrahvi ja alandada Lepingu hinda või Leping üles öelda;
3.3.2 teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt ja regulaarselt teenuse sisu ja kvaliteedi osas, et hinnata, kas teenuse osutamine vastab oma sisu ja kvaliteediga klientide vajadustele ning teenuse eesmärkidele. Kontrollvisiitide käigus on tellijal õigus tutvuda kõigi teenuseosutamist puudutavate dokumentidega, sh isikuandmeid sisaldavatega. Dokumente ja teenust puudutavaid andmeid on tellijal õigus küsida ka kirjalikul kujul. Kontrollvisiitide tegemiseks võib tellija kasutada ka kolmandaid isikuid. Tellija vastaval nõudmisel on täitja kohustatud esitama tellijale kohapealseks kontrolliks teenuse osutamist tõendavad dokumendid;
3.3.3 tellida osutatud teenuse põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks audit teenuse kvaliteedi hindamiseks. Tellija annab kirjalikku tagasisidet koostatud kontrollaktide ja auditite tulemuste kohta ning täitja kohustub arvestama saadud tulemusi ning ettepanekuid oma tegevuse korraldamisel.
3.3.4 Juhul kui tellija palub esitada kirjalikku informatsiooni, mis sisaldab eriliigilisi isikuandmeid tuleb need edastada krüpteeritud kujul SKA poolsele lepingu kontaktile.
3.4 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
3.5 Teenuse osutamise täpsemad tingimused on toodud Lisas 4.

4. Lepingu hind ja tasumise tingimused
4.1 Lepingu alusel osutatud teenuse eest tasutakse täitjale 13 000 (kolmteist tuhat) eurot kuus, mis sisaldab kõiki makse. Lepingu igakuine hind sisaldab kõiki kulusid, mis täitja on teinud teenuse osutamiseks.
4.2 Lepingu hind tasutakse täitjale osade kaupa arvete alusel igakuiselt.
4.3 Täitja esitab arve iga kalendrikuu viimasel tööpäeval. Arve peab sisaldama lepingu numbrit, tellija kontaktisiku nime, teenuse nimetust, teenuse osutamise perioodi ja maksumust arve esitamise perioodi kohta. Tellija tasub täitjale osutatud teenuse eest 15 tööpäeva jooksul pärast arve kinnitamist.
4.4 Täitja esitab tellijale arve e-arvena.

5. Aruandlus
5.1 Täitja kohustub koguma andmeid klientide kohta, täites lepingu perioodi jooksul jooksvalt tegevusaruannet, sisuaruannet ja finantsaruannet, mis on ära toodud Lisadena 1, 2 ja 3. Täitja kohustub esitama lisadena toodud aruanded üks kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Täitja kohustub koguma lisatud vormis andmeid ja täitma tegevusaruannet jooksvalt nii, et oleks võimalik lisaks üks kord kvartalis esitatavale tegevusaruandele esitada tellijale aruandlust nädala pikkuse etteteatamisajaga siis kui tellija seda vajab.
5.2 Punkt 5.1 väljatoodud aruanded peavad IV kvartalile järgneva 10.kuupäevaks sisaldama kalendriaasta koondkokkuvõtteid.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.
6.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui täitja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3 Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksu teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates.
6.3.1 Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega osutatud teenuse parandamist või teenuse uuesti osutamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
6.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.3.3 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning täitja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
6.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui täitja ei ole teenust osutanud või täitja poolt osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumisega.
6.5 Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.6 Kui täitja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei kõrvalda puudusi teenuse osutamisel või ei osuta uut teenust ja täitja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenus kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist täitja ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.7 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
6.8 Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel täitja või lepingu punktis 7.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.9 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
6.11 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E‑posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e‑kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.
7.4 Poolte volitatud esindajad on:
7.4.1 Tellija volitatud esindaja Liis Allmäe, telefon +372 5350 4300, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
7.4.2 Täitja volitatud esindaja ___ nimi ­­­___, telefon ___, e-post ___.

8. Konfidentsiaalsus
8.1 Pooled kohustuvad tagama klientide kohta töödeldavate isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste isikuandmete konfidentsiaalsuse, vältimaks andmete ebaseaduslikku ja mittesihipärast kasutamist. Pooled peavad isikuandmete töötlemisel juhinduma kehtivatest isikuandmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest.
8.2 Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele andmeid, mis on teatavaks saanud lepingulisi kohustusi täites. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele ja teistele poolte võrgustikku kuuluvatele juriidilisele isikule või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
8.3 Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.4 Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), meeskonnaliikmeid, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.5 Pooled kohustuvad tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.6 Kui pool rikub isikuandmete töötlemise nõudeid, vastutavad nad rikkumise eest õigusaktidega ja lepinguga sätestatud korras.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
9.1 Leping jõustub allkirjastamisest. Leping lõpeb poolte lepinguliste kohustuste täitmisel või muul alusel. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
9.2 Tellijal on täitja nõusolekul õigus pikendada punktis 2.2 sätestatud lepingu tähtaega kuni 3 kuud. Lepingu pikendamisega suurendatakse punktis 4.1 sätestatud lepingu hinda proportsionaalselt lepingu ühe kuu maksumusega.
9.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.4 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
9.5 Tellijal on õigus ühepoolselt muuta lepingu lisaks olevate aruannete vorme teatades sellest vähemalt 1 kuu ette.
9.6 Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab täitjale sellest kirjalikult ette vähemalt kaks kuud.
9.7 Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada kui:
9.7.1 kui täitja ei asu lepingus kokkulepitud teenust osutama alates lepingust tulenevate kohustuste tekkimisest või kui täitja peatab teenuse osutamise lepingu kestel;
9.7.2 kui täitja on esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid teenuse osutamise ning sellega seotud andmete osas;
9.7.3 kui täitja ei esita õigeaegselt tellijale lepingus sätestatud informatsiooni ja/või dokumentatsiooni;
9.7.4 täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
9.7.5 täitja on esitanud andmeid isiku eest, kellele pole tegelikult teenust osutatud;
9.7.6 täitja on pärast Sotsiaalkindlustusametipoolset tähelepanu juhtimist või nõustamist korduvalt esitanud Sotsiaalkindlustusametile aruandeid hilinemisega ja/või ebakorrektselt.

10. Lõppsätted
10.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.
10.2 Tellijal on õigus lepingu kehtivuse perioodil ja lepingu lõppemisele järgneval kolmel kalendriaastal kontrollida täitja poolt osutatud teenuse põhjendatust ja õigsust.
10.3 Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
10.4 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.5 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
10.6 Leping on allkirjastatud digitaalselt.


Tellija Täitja

LISA 2

Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused“ tehniline kirjeldus ehk teenuse miinimumstandard

1. Teenuse sihtrühm ja eesmärk
Teenuse sihtrühm on isikud, kes on või on olnud prostitutsioonis osalevad või kaasatud. Teenuse eesmärk on aidata kaasa prostitutsiooni kaasatud isikute prostitutsioonist väljumisele ning nende iseseisvuse ja toimetuleku parandamisele tagades samaaegselt nende inimväärikus ja inimõigused. Selleks pakutakse nõustamisteenuseid ja vajaduspõhist abi ning seeläbi vähendatakse ka prostitutsioonis osalemisega kaasneda võivaid kahjusid.

2. Teenuse osutamisel juhindub edukas pakkuja
2.1. Asjakohastest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest.
2.2. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2595/download).
2.3. Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja teenusele suunamise juhisest (https://www.palunabi.ee/et/inimkaubandus-1).

3. Teenuse osutamise põhimõtted
3.1. Teenus on prostitutsiooni kaasatud isikule tasuta.
3.2. Teenus ei eelda suunamist, prostitutsiooni kaasatu võib pöörduda otse teenusepakkuja poole.
3.3. Teenuseid osutatakse olenemata ohvri rahvastikuregistris olevast elukohast.
3.4. Teenuse osutamisel seatakse esikohale prostitutsiooni kaasatud isiku vaimne ja füüsiline toimetulek.
3.5. Teenuse osutamisel järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ja austatakse igaühe inimväärikust. See tähendab muuhulgas, et teenus peab olema kättesaadav kõikidele klientidele sõltumata nende vanusest, religioonist, rahvusest, etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist, tervislikust seisundist ja sotsiaalsest staatusest.
3.6. Teenuse osutamisel lähtutakse esmajärjekorras kliendi vajadustest ja eelistatakse abi meetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ning kliendi suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.
3.7. Klienti kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel.
3.8. Teenuse osutamisel tehakse igakülgset koostööd riigi ja KOV asutuste ja asjaomaste juriidiliste isikutega.
3.9. Teenuse osutamisel seatakse olulisele kohale prostitutsiooni kaasatute inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamine.
3.10. Kui prostitutsiooni kaasatu on alaealine, siis peab teenusepakkuja tagama, et alaealisega töötavad spetsialistid vastaksid ka lastekaitseseaduse §-st 20 tulenevatele nõuetele.

4. Teenuse raames teostatavad tegevused
4.1. PROAKTIIVNE LÄHENEMINE SIHTRÜHMA LEIDMISEKS
4.1.1. Välitööd (monitooring, kontakti võtmine, kohtumine)
Välitööde eesmärgiks on leida ja kaasata sihtrühma esindajad prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamisteenustele. Eelkõige on välitööd suunatud neile klientidele, kes pole eduka pakkujaga regulaarses kontaktis.

Välitööd koosnevad:
4.1.1.1. allikate monitoorimisest kliendikontaktide leidmiseks;
4.1.1.2. visiitidest prostitutsiooni kaasatud isikute viibimis- ja tegevuskohtadesse, sihtgrupiga kontakti leidmiseks, usaldussuhte loomiseks ja selle hoidmiseks, kasutades erinevaid suhtluskanaleid või otsekontakti;
4.1.1.3. sihtgrupi regulaarsest teavitamisest teenusest ja teistest abi saamise võimalustest;
4.1.1.4. kliendi probleemide ning vajaduste kaardistamisest ja võimalusel abi pakkumisest ja vahendamisest teistele teenustele;
4.1.1.5. inimkaubandusohvrite tuvastamisest (ka kahtluse korral), PPA teavitamisest ja kaasamisest.

4.1.2. Koostöö ja teavitustegevused seotud osapooltega
Edukas pakkuja teeb aktiivset koostööd riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega ning asjaomaste juriidiliste isikutega (nt KOV, PPA, OA, Töötukassa, Tervishoiuasutused, teised valdkonna MTÜ-d jt). Eesmärgiks on leida iga prostitutsiooni kaasatu vajadustest lähtuvalt parimad lahendused ning olla teenusega nähtav nii koostööpartneritele kui klientidele.

4.2. NÕUSTAMINE
4.2.1. Esmane nõustamine
Esmane nõustamine toimub välitööde raames või kohtudes prostitutsiooni kaasatutega nõustamisruumides või muus neile sobivas keskkonnas, mis on turvaline nii nõustatavale kui nõustajale. Esmane nõustamine võib toimuda distantsilt sidevahendi kaudu. Esmase nõustamise käigus võib prostitutsiooni kaasatu olla enamasti anonüümne. Nõustamist viib läbi vastava ettevalmistuse saanud töötaja.
Esmane nõustamine sisaldab vastavalt prostitutsiooni kaasatud isiku vajadustele:
4.2.1.1. kontakti ja usalduse loomist;
4.2.1.2. ärakuulamist ja emotsionaalset toetamist;
4.2.1.3. informeerimist abivõimalustest ja nõustatava õigustest;
4.2.1.4. turvariskide hindamist ning vajadusel ja võimalusel tegevusplaani koostamist esmaste riskide maandamiseks ja vajalike nõustamiste planeerimiseks;
4.2.1.5. alaealiste puhul koostöö algatamist KOV lastekaitsega;
4.2.1.6. võimalusel järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimist.

4.2.2. Juhtumipõhine nõustamine
Juhtumipõhise nõustamise eesmärgiks on aidata prostitutsiooni kaasatul jõuda arusaamisele oma olukorrast ja võimalustest ning aidata kaasa prostitutsioonist väljumise alustamisele, teadvustada selleks vajalikke samme ning alustada nende järkjärgulist elluviimist.
Prostitutsiooni kaasatul on õigus jääda nõustamisel anonüümseks, kuid sellisel juhul tuleb prostitutsiooni kaasatule selgitada, et teenuse osutamine talle võib olla piiratud võttes arvesse konkreetse teenuse iseloomu. See tähendab, et teenuseid (kirjeldatud punktides 4.2.2.1-4.2.2.4), mis vajavad isikustatud (personaliseeritud) infot, ei ole võimalik sellisel juhul osutada. Vajaduspõhiselt tuleb vastavad teenused edukal pakkujal välja selgitada ja prostitutsiooni kaasatule teatavaks teha.
Kui prostitutsiooni kaasatu vajab prostitutsioonist väljumiseks ja iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi ning prostitutsiooni kaasatute teenuse juhtumipõhiseid nõustamisteenuseid (kirjeldatud punktides 4.2.2.1.-4.2.2.4.), mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi: SHS) §-st 9.
Kõikide nõustamist osutavate spetsialistide vahel toimub koostöö ja infovahetus kliendi tulemuslikuma abistamise eesmärgil.

Juhtumipõhine nõustamine sisaldab vastavalt prostitutsiooni kaasatu vajadustele, valmisolekule ja osalussoovile järgmisi nõustamisteenuseid:
4.2.2.1. Sotsiaalnõustamine
Sotsiaalnõustamine peab sisaldama:
4.2.2.1.1. individuaalsete vajaduste väljaselgitamist;
4.2.2.1.2. koos probleemide analüüsimist ja lahenduste otsimist;
4.2.2.1.3. õiguste ja kohustuste kohta info andmist;
4.2.2.1.4. abivõimaluste kohta täpsema info jagamist;
4.2.2.1.5. kliendi materiaalse olukorra kaardistamist ja humanitaarabi vahendamist;
4.2.2.1.6. vajadusel erinevate toimetulekuoskuste õpetamist;
4.2.2.1.7. emotsionaalset toetamist;
4.2.2.1.8. turvariskide hindamist, vajadusel turvaplaani koostamist;
4.2.2.1.9. abistamisest suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega.
Nõustamist on soovitav läbi viia nõustamisruumis kohapeal, kuid see võib kliendi soovil toimuda ka distantsilt sidevahendi kaudu. Nõustamine võiks toimuda eelistatult eraldi nõustamiseks sobivas keskkonnas, selleks loodud privaatses ruumis.
4.2.2.2. Juriidiline nõustamine
Ohvrile antav juriidiline abi peab sisaldama üht või mitut järgmistest tegevustest:
4.2.2.2.1. õigusnõustamist, mis sisaldab prostitutsiooni kaasatule nende õiguste ja kohustuste selgitamist;
4.2.2.2.2. kogetud olukorrast tulenevate (sh võimalike naistevastase või muu vägivallaga seonduvate) juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja juhendamist, juhendamist nende lahenduste ellu rakendamisel ning abistamist selleks vajalike avalduste ja taotluste tegemisel;
4.2.2.2.3. prostitutsiooni kaasatu suhtes tarvitatud naistevastase või muu vägivallaga seonduvalt tema esindamine või kaitsmine kohtueelses menetluses, kohtus ja mujal, sh riigi- või kohaliku omavalituse asutuste ja kolmandate isikutega suhtlemisel, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja õigustoimingute tegemine.

Nõustamist on soovitav läbi viia nõustamisruumis kohapeal, kuid see võib kliendi soovil toimuda ka distantsilt sidevahendi kaudu. Nõustamine võiks toimuda eelistatult eraldi nõustamiseks sobivas keskkonnas, selleks loodud privaatses ruumis.
4.2.2.3. Psühholoogiline nõustamine/psühhoteraapia
Psühholoogiline nõustamine/psühhoteraapia peab sisaldama:
4.2.2.3.1. psühholoogilise seisundi hindamist;
4.2.2.3.2. prostitutsiooni kaasatu emotsionaalset heaolu toetamist;
4.2.2.3.3. psühholoogilise abi osutamist, kus lähtutakse prostitutsiooni kaasatu trauma kogemusest;
4.2.2.3.4. koostöös pingete leevendamist ning kriisidele lahenduste leidmist;
4.2.2.3.5. toimetuleku toetamist saavutamaks kõrgemat enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel;
4.2.2.3.6. probleemse olukorra läbitöötamist ning prostitutsiooni kaasatu isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmist;
4.2.2.3.7. psühholoogilise nõustamise/psühhoteraapia läbiviimist, kasutades tõenduspõhiseid tehnikaid, lähtudes nõustamise/teraapia eesmärgist;
4.2.2.3.8. vajadusel psühhiaatrilise abi vahendamist.

Nõustamist on soovitav läbi viia nõustamisruumis kohapeal, kuid see võib kliendi soovil toimuda ka distantsilt sidevahendi kaudu. Nõustamine võiks toimuda eelistatult eraldi nõustamiseks sobivas keskkonnas, selleks loodud privaatses ruumis.
4.2.2.4. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenus peab sisaldama:
4.2.2.4.1. prostitutsiooni kaasatu abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevaeluga;
4.2.2.4.2. prostitutsiooni kaasatu võimetest ja soovidest lähtuvalt tema iseseisvuse ning osalemise suurendamist igapäevaelus;
4.2.2.4.3. sotsiaalsete võimete arendamist;
4.2.2.4.4. prostitutsiooni kaasatu motiveerimist ja julgustamist, juhendamist konkreetsete toimingute tegemiseks või õppimiseks.
Oluline on rõhutada, et tugiisik ei tee prostitutsiooni kaasatu eest tegevusi ära. Teenuse tulemuslikkuse huvides on oluline, et tugiisik ja klient omavahel sobiksid.
Antud teenus pole tugiisikuteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõttes.
Nõustamist on soovitav läbi viia nõustamisruumis kohapeal, kuid see võib kliendi soovil toimuda ka distantsilt sidevahendi kaudu. Nõustamine võiks toimuda eelistatult eraldi nõustamiseks sobivas keskkonnas, selleks loodud privaatses ruumis.
4.2.2.5. Muu
Edukas pakkuja võib täiendavate ressursside olemasolu korral pakkuda lisaks prostitutsiooni kaasatutele täiendavaid tegevusi, toiminguid või teenuseid, nagu näiteks tugigruppe, kogemusnõustamise teenust, võlanõustamise teenust jne.

4.3. JÄTKUTUGI
Jätkutoe pakkumise eesmärgiks on pakkuda vajadusel eelnevalt välja toodud nõustamisteenuseid isikutele, kes on väljunud prostitutsioonist, kuid kelle puhul on kõrge tagasilanguse oht lähtuvalt nende haavatavusest. Jätkutuge saavate klientide abivajadus ja haavatavus tuleneb asjaolust, et nad on olnud prostitutsiooni kaasatud. Jätkutoe vajadust hindab edukas pakkuja.
Kui prostitutsiooni kaasatu vajab jätkutoe käigus iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi ning prostitutsiooni kaasatute teenuse juhtumipõhiseid nõustamisteenuseid (kirjeldatud punktides 4.2.2.1.-4.2.2.4.), mis hõlmavad ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse samuti juhtumikorralduse põhimõtet lähtudes SHS §-st 9.

5. Kättesaadavus
5.1. Teenus on tööpäeva piires kättesaadav minimaalselt telefoni teel. Edukal pakkujal on kohustus jagada infot SKA 116 006 ööpäevaringse kriisiabitelefoni olemasolust ning seeläbi ööpäevaringse abisaamise võimalusest.
5.2. Teenus on kättesaadav üleriigiliselt telefoni ja/või veebi teel ja teenuse osutamine kontaktselt toimub vähemalt neljas Eesti piirkonnas, milleks on Põhja-, Lõuna-, Ida-, Lääne-Eesti, suuremates linnades (täpsemalt vastavalt sihtgrupi tegutsemispiirkondadele, mis võivad sõltuda ka hooajast). Kontaktse nõustamisteenuse osutamiseks tagab edukas pakkuja nõustamiseks sobivad nõustamisruumid privaatses, turvalises keskkonnas.
5.3. Teenus on kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles. Teenuse osutamine toimub vastavalt prostitutsiooni kaasatu keeleoskusele ehk teenuse osutaja peab olema valmis osutama teenust kõigis eelnevalt nimetatud keeltes.

6. Teenuse dokumentatsioon ja aruandlus
Edukas pakkuja peab töökorralduses kasutama järgnevat dokumentatsiooni:
6.1. Dokumentatsioon klientide andmete kogumiseks, sh ankeedid, mida kasutatakse välitöödel ning nõustamisteenustel.
6.2. Klientide tagasiside küsimustikud.

Dokumentatsioonis kogutud andmestiku põhjal peab olema täidetav väikehanke alusdokumentides, sh lepinguga sätestatud aruandlus. Nimetatud andmete kogumise vormide osas on edukal pakkujal endal väljatöötamise ja otsustusõigus tingimusel, et väikehanke alusdokumentidega sätestatud aruannete vormides nimetatud andmed on kogutud. Kui edukas pakkuja otsustab muuta pakkumusega esitatud vorme, siis teavitab ta sellest hankijat. Edukas pakkuja on kohustatud koguma andmeid klientide kohta ja esitama nende põhjal hankijale aruandeid vastavalt väikehanke alusdokumentides, sh lepingus sätestatule.

LISA 3
Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused” pakkumuse esitamise vorm

Pakkuja andmed
Ühispakkumuse korral märkida ühispakkujate andmed
Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Pakkuja on käibemaksukohustuslane
"Märkida JAH või EI"
Kodulehekülje aadress
(olemasolu korral)

Kontaktisik, tema kontaktandmed
(e-posti aadress, telefon)

Info pakkumuses sisalduva ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (milline teave on pakkuja ärisaladus, põhjendab teabe ärisaladuseks määramist, RHS § 461)


1. Pakkuja kogemus sarnase teenuse osutamisel kokku vähemalt 12 kuud

Jrk
Osutatud teenuste lühikirjeldus ja teenuse sihtgrupp
Teenuse osutamise periood
Tegemist on pakkuja/ ühispakkuja kogemusega (märkida nimeliselt)
1



2



3




• Sarnasteks teenusteks loetakse prostitutsiooni kaasatutele abi ja nõustamisteenuste osutamist või teenuseid, mis on osutatud sotsiaalset kaitset vajavatele ja/või haavatavatele sihtgruppidele (nt inimkaubandusohvrid, naistevastase vägivalla ohvrid, rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed). Nõustamisteenustena arvestatakse psühholoogilise nõustamise, juriidilise nõustamise, psühhosotsiaalse nõustamise teenust, tugiisikuteenust.

2. Pakkuja meeskonnaliikmed

Meie poolt lepingut vahetult täitvad isikud on järgmised:
Jrk
Roll meeskonnas
Nimi/nimed (võib olla mitu isikut)
Piirkond, kus töötab (Põhi, Lõuna, Ida, Lääs)

Kas spetsialist teeb välitööd? Kui jah, siis millistes piirkondades?
Keeleoskus, milles meeskonnaliige suudab suhelda prostitutsiooni kaasatuga
1
Sotsiaalnõustaja




2
Juriidiline nõustaja




3
Psühholoog/
psühhoterapeut




4
Tugiisik





• Valdkonna spetsialist võib osutada teenust mitmes piirkonnas.
• Pakkuja esitab lisaks pakkumuse vormile (lisa 3) iga meeskonnaliikme allkirjastatud CV (lisa 4).
• Teenust vahetult osutav meeskonnaliige peab omama prostitutsiooni kaasatud isikute tööks sobivaid isikuomadusi.
• Meeskonnaliikmel ei tohi olla kehtivaid kriminaalkaristusi.
• Teenust osutavad meeskonnaliikmed peavad prostitutsiooni kaasatutega suutma suhelda lähtuvalt konkreetse isiku keele valdamisest vähemalt eesti või vene keeles. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema prostitutsiooni kaasatud isikutega tööks vajaminev inglise keele oskus. Suhtlemine prostitutsiooni kaasatutega peab toimuma klientide jaoks arusaadavalt.

3. Teenuse sisuline kirjeldus

Teenuse sisuline kirjeldus

1. Pakkuja visioon, kuidas erinevas vanusegrupis sihtrühmani jõuda ning välitöö raames teenusest teavitada ja teenuse läbi abistada. Kirjeldada kõiki välitöö meetodeid ja planeeritavaid asukohti.


2. Pakkuja visioon prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenuse korraldamise kohta vastavalt väikehanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1). Visioon peab sisaldama lahti kirjutust, kuidas aitavad pakkuja korraldatud teenused jõuda teenuse eesmärgini ja kirjeldust, kuidas nad hindavad teenuse mõju.


3. Pakkuja kirjeldus teenuse osutamiseks planeeritud võrgustikutööst:
a) kes on peamised koostööpartnerid, milles see koostöö seisneb ning mis eesmärke kannab;
b) milline peaks olema koostöö hankija ja teenuseosutaja vahel.



• Pakkuja peab esitama lisaks teenuse sisulisele kirjeldusele pakkuja töökorralduses kasutatava dokumentatsiooni (eraldi dokumentidena). Esitatav dokumentatsioon peab hõlmama:
◦ Dokumentatsiooni klientide andmete kogumiseks ja ankeedid, mis on kasutatavad nii välitööl (sh monitooringul) kui nõustamisteenustel. Dokumentatsioonis kogutud andmestiku põhjal peab olema täidetav pakkumuskutse lisades ja lepinguga sätestatud aruandlus.
◦ Klientide tagasiside küsimustik.
• Nimetatud andmekogumise vormide osas on teenuseosutajal endal väljatöötamise ja otsustusõigus.


Pakkuja ____


(allkirjastatud digitaalselt)





Ühispakkumuse korral ka ühispakkuja (või ühispakkuja volikiri)

LISA 4

Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused” meeskonnaliikme CV vorm

CV peab olema spetsialisti enda allkirjastatud.
Pakkuja: ....................................................

Vahetult teenust osutava isiku nimi: .........................................................
Isikukood või sünniaeg: ..................................
Roll meeskonnas (psühholoog/psühhoterapeut, juriidiline nõustaja, sotsiaalnõustaja, tugiisik): ......................................................


1. Haridus
Õppeasutuse nimi
Lõpetamise aasta
Eriala
Omandatud kraad










• Teenuse osutamiseks peab pakkuja meeskonnas olevatel spetsialistidel olema järgmine haridus:
◦ psühholoog – kõrgharidus psühholoogias;
◦ psühhoterapeut – kõrgharidus ja psühhoteraapia väljaõpe;
◦ juriidiline nõustaja – kõrgharidus õigusteaduses;
◦ sotsiaalnõustaja – kõrgharidus sotsiaaltöös;
◦ tugiisik – vähemalt keskharidus.
• Kõikidel juhtudel, kui on nõutav kõrgharidus, on silmas peetud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele VI vastavat haridust (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus).


2. Koolitused/ettevalmistus haavatavate isikutega töötamiseks vähemalt 60 tunni ulatuses

Jrk
Õppeasutus või koolituse läbiviija
Õppeperiood (kuu ja aasta)
Õppe maht (ak/h)
Käsitletud teemad (vt teemade kohta käesoleva vormi p 4 alampunkti 2)
1




2




3




4





• Vastavaks ettevalmistuseks ja/või läbitud koolituseks loetakse haavatavate isikute nagu prostitutsiooni kaasatute ja/või inimkaubanduse ohvrite ja/või naistevastasevägivalla ohvrite ja/või rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ja/või muu sarnase sihtgrupi abistamisega seotud koolitusi.


3. Kogemus nõustamisteenuse osutamisel haavatavatele sihtgruppidele ja/või sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele

Jrk
Organisatsiooni nimetus
Periood – algus ja lõpp (kk.pp.aaaa täpsusega)
Roll, ülesannete kirjeldus organisatsioonis seoses haavatavate sihtgruppidega ja/või sotsiaalset kaitset vajavate isikutega
Kokkupuute sagedus
1




2




3




4





• Haavatavate sihtgruppide ja/või sotsiaalset kaitset vajavate isikute alla kuuluvad näiteks prostitutsiooni kaasatud, inimkaubanduse ohvrid, naistevastase vägivalla ohvrid, rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed.
• Kogemuse arvestamiseks peab kokkupuude haavatava sihtgrupiga ja/või sotsiaalset kaitset vajavate isikutega olema otsene ja vahetu ning tööalaselt igapäevane kogu hindamiseks esitatava perioodi vältel. Kogemuse all ei arvestata üksikuid kokkupuuteid muu töökogemuse raames.


4. KINNITUSED:
1. Kinnitan, et kõik minu CV-s esitatud andmed on õiged.
2. Olen teadlik, et hankijal on igal ajal õigus nõuda minu CV-s esitatud andmete õigsuse tõendamiseks täiendavate dokumentide (haridust tõendava dokumendi koopia, koolituse läbiviimist tõendava dokumendi koopia jm) esitamist ning esitan selle hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul hankija vastavasisulise nõude saamisest arvates.
3. Kinnitan, et vastan kõikidele alljärgnevatele nõuetele:
3.1. mul on vajalikud isiksuseomadused tööks prostitutsiooni kaasatud isikutega;
3.2. mul ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara;
3.3. mul ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest.
4. Kinnitan, et olen tutvunud hanketingimustega ja nõustun osalema hankelepingu täitmisel CV-s nimetatud rollis ning mul on olemas selleks vajalikud ajalised ressursid.



(allkirjastatud digitaalselt)
(spetsialisti enda poolt)

LISA 5

Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused” hindamissüsteem

1. Tellija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel.
2. Hindamine viiakse läbi Hankija poolt moodustatud komisjoni poolt kollegiaalselt.
3. Eduka pakkumuse valiku aluseks on kõrgeim punktisumma, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hanke dokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse.
4. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium
Maksimaalsed punktid
1. Meeskonna kompetents (lisas 4)

Meeskonna kompetentsi hindamisel arvestatakse hankelepingu vahetul täitmisel osalevate meeskonnaliikmete kogemuse pikkust abi ja nõustamisteenuste osutamisel haavatavatele sihtgruppidele ja/või sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele (nt prostitutsiooni kaasatud, inimkaubanduse ohvrid, naistevastase vägivalla ohvrid, rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed). Kogemuse arvestamiseks peab olema kokkupuude nimetatud sihtgrupiga otsene ja vahetu ning tööalaselt igapäevane kogu hindamiseks esitatava perioodi vältel. Kogemuse all ei arvestata üksikuid kokkupuuteid muu töökogemuse raames.
Pakkumuses esitatud kõikide eriliigiliste spetsialistide (sotsiaalnõustaja, juriidiline nõustaja, psühholoog/psühhoterapeut, tugiisik) hulgast tuvastatakse igas vastavas nõustamisvaldkonnas ning piirkonnas üks spetsialist, kelle kogemus nimetatud valdkonnas on kõige pikem (st hindamispunkte on võimalik saada ühe sotsiaalnõustaja, ühe juriidilise nõustaja, ühe psühholoogi/psühhoterapeudi, ühe tugiisiku kogemuse ees).
Kokku on võimalik saada kuni 32 punkti, st kuni 8 punkti iga erineva nõustamisvaldkonna spetsialisti kogemuse eest, järgmise skaala kohaselt:
(i) kui vastavas nõustamisvaldkonnas ning piirkonnas on spetsialistil vähemalt 24-kalendrikuu pikkune kogemus haavatavatele sihtgruppidele ja/või sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele abistamisel või nõustamisel, saab iga spetsialist 8 punkti;
(ii) kui vastavas nõustamisvaldkonnas ning piirkonnas (põhi, lõuna, ida, lääs) on spetsialistil vähemalt 18-kalendrikuu pikkune kogemus haavatavatele sihtgruppidele ja/või sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele, saab spetsialist 4 punkti;
(iii) kui vastavas nõustamisvaldkonnas ning piirkonnas (põhi, lõuna, ida, lääs) on spetsialistil vähemalt 12-kalendrikuu pikkune kogemus haavatavatele sihtgruppidele ja/või sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele, saab spetsialist 2 punkti;
(iv) kui vastavas nõustamisvaldkonnas ning piirkonnas (põhi, lõuna, ida, lääs) on spetsialistil vähem, kui 12-kalendrikuu pikkune kogemus haavatavatele sihtgruppidele ja/või sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele, saab spetsialist 0 punkti.

32
2. Teenuse sisuline kirjeldus (lisas 3)
Teenuse sisulise kirjelduse osas hinnatakse kogu teavet, mille esitamist on pakkumuse vormis (lisa 3) nõutud. Iga alakriteeriumi eest jagatakse hindamispunkte järgmiselt:
1) välitöö meetodid– kuni 24 punkti;
2) nõustamisteenuse korraldamine – kuni 24 punkti;
3) võrgustikutöö – kuni 20 punkti.
Nimetatud vormil on toodud ka iga alakriteeriumi eest antavad maksimaalsed hindamispunktid, seejuures antakse iga vastava ala-kriteeriumi ees hindamispunkte järgmiselt:
(i) pakkumuses on põhjalikult lahti kirjeldatud kõik lisa 3 alakriteeriumi osas nõutud andmed ja need vastavad tehnilisele kirjeldusele (lisa 1) ning on esitatud detailselt, kõikehõlmavalt ja on realistlikult saavutatavad, saab vastav alakriteerium maksimaalsed hindamispunktid;
(ii) pakkumuses on esitatud kõik lisa 3 alakriteeriumi osas nõutud andmed, kuid info pole esitatud vastavalt tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), on sisuliselt pealiskaudne, ühekülgselt põhjendatud, madala detailsuse astmega ja/või üksnes kordab hanke tingimustes sätestatut, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas maksimaalsetest hindamispunktidest pooled punktid;
(iii) kui pakkumuses on lisa 3 alakriteeriumi osas nõutavad andmed esitatud puudlikult (nt mõni osa puudu) või nõutud andmed ei vasta tehnilisele kirjeldusele, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 0 (null) punkti. Kui pakkumusest puudub teenuse sisuline kirjeldus pakkumuse vormil (lisa 3), lükatakse pakkumus tagasi.

68
KOKKU
100

LISATEAVE

Alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära hange (väikehange)
„Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused”


1. Üldandmed
1.1. Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975), Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.
1.2. Riigihanke nimetus: „Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused”.
1.3. Riigihanke viitenumber riigihangete registris: 276231.
1.4. Menetluse liik: sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, 85312320-8 Nõustamisteenused.
1.5. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
1.6. Riigihanke tulemusena sõlmitakse elektroonilises vormis digitaalselt allkirjastatuna hankeleping.
1.7. Hanke eseme tehniline kirjeldus on toodud lisas 2.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.
2.3. Riigihanke alusdokumentide kohta täiendava teabe saamine. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet ainult riigihangete registri e-keskkonna kaudu (teabevahetus). Hankija esitab selgitused 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.4. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 461 lõikega 1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle hankijal pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.
2.5. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.
2.6. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada riigihangete registri vahendusel. Hankijal on õigus muude kanalite (sh hankija üldise e-posti aadressi) kaudu laekunud pakkumusi mitte arvestada.
2.7. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates) on 30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

3. Väikeostu menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see­juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel.
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumus­kutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele:
3.4.1. Hankija lükkab kõik pakkumused tagasi, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankija eelarvelisi võimalusi.
3.4.2. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.
3.4.3. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab pakkumuskutses avaldatud hanke maksumust, sh eeldatavat maksumust.
3.5. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis sai kõige rohkem hindamispunkte majandusliku soodsuse alusel. Kui esitatakse vaid üks nõuetele vastav pakkumus, siis on hankijal õigus hindamist mitte läbi viia.
3.6. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.7. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaim/madalaima maksumusega.
3.8. Hankelepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.

Vorm I – Volikiri


Esitada, kui pakkumuse allkirjastanud isik ei ole pakkuja seaduslik esindaja


Sotsiaalkindlustusamet
„Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused”


Käesolevaga volitab:
Pakkuja ärinimi

Registrikood

Seadusliku esindaja nimi

enda huvides ja nimel

pakkuja esindajat (füüsiline isik)
Nimi

Sünnikuupäev või isikukood


olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust. Volitatud esindajal on nimetatud riigihankes õigus teha kõiki riigihankes vajalikke toiminguid, sealhulgas õigus esitada või tagasi võtta pakkumust ning teostada muid riigihanke seotud toiminguid.


Volikiri on edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni riigihanke lõppemiseni, st hankelepingu sõlmimiseni või riigihanke lõppemiseni muul alusel.




(allkirjastatud digitaalselt)






















Vorm II – Ühispakkumuse volikiri


Esitada ühispakkumuse esitamisel korral. Volikiri peab olema allkirjastatud kõikide ühispakkujate esindajate poolt.

Sotsiaalkindlustusamet
„Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenused”

Käesolevaga ühispakkujad (loetleda kõik ühispakkujad)
Pakkuja 1 ärinimi

Registrikood

Juhatuse liige


Pakkuja 2 ärinimi

Registrikood

Juhatuse liige


kinnitavad ja volitavad, et nende esindajaks riigihankes on ühispakkuja
Pakkuja ärinimi

Registrikood

Juhatuse liige


ning esindajal (volitatud pakkujal) on nimetatud riigihankes õigus teha kõiki riigihankes vajalikke toiminguid, sealhulgas õigus esitada või tagasi võtta pakkumust, samuti õigus sõlmida hankeleping ühispakkujatel nimel ja teostada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni hankelepingu täitmiseni.

Käesolevaga ühispakkujad üheskoos ja eraldi avaldavad ja kinnitavad, et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt.



(allkirjastatud digitaalselt)