Sillamäe Linnavalitsus_seisukoht

Tõnis Kalberg

Sillamäe Linnavalitsus

[email protected]

Teie 14.03.2025 nr 8-8/503-1

Meie 03.06.2025 nr 6-3/250983/2504021

Riigikooli õpilase saatja sõidukulu hüvitamine

Lugupeetud linnapea

Palusite õiguskantsleril hinnata haridus- ja teadusministri 02.09.2015 määruse nr 41 „Riigikoolide

õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ vastavust põhiseadusele ja seadusele.

Selgitasite, et teise kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev tõhustatud tuge ja erituge

vajavatele õpilastele mõeldud riigikool ei hüvita Sillamäel elava õpilase saatja sõidukulusid. Kool

viitab määrusele nr 41 ja leiab, et riigikool peab katma üksnes ühistransporti kasutava õpilase enda

sõidukulu. Teie hinnangul tuleb riigikoolil hüvitada nii õpilase kui ka temale vajaliku saatja

sõidukulud. Õiguslikuks aluseks peate määrust nr 41. Olete seisukohal, et kohalik omavalitsus

vastutab õpilase kooli jõudmise eest üksnes juhul, kui vald või linn pakub õpilasele selleks

sotsiaaltransporditeenust või on määranud lapsele tugiisiku, kes saadab last kooliteel, sh

ühistranspordis.

Ministri määrus on kehtestatud ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 alusel. See seadusesäte näeb

ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukulu hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab

riigikoolidele minister määrusega, munitsipaalkoolidele aga valla- või linnavolikogu määrusega.

Ühistranspordiseaduse § 35 lõige 1 sätestab: „Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust

või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel

lisaõpet läbivale õpilasele võib riigi- või munitsipaalkooli pidaja hüvitada kommertsliinil sõidu

kulu kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidukulu hüvitamise ulatust võib diferentseerida, lähtudes

õpilase omandatavast haridustasemest ja õpilase elukoha kaugusest õppeasutusest. Samuti võib

sõidukulu hüvitamisel seada piirangu hüvitatavate sõidukordade arvule ning piirata sõidukulu

hüvitamist sõitudelt sama asula või omavalitsusüksuse piires. Sõidukulu hüvitamist ei pea

hüvitama õpilastele, kelle sõidukulu kuulub hüvitamisele muudel alustel.“

Eelnevalt esitatud ühistranspordiseaduse § 35 lõige 2 lubab ministril kehtestada üksnes riigikooli

õpilase enda sõidukulude hüvitamise korra ja ulatuse. Riigikogu ei ole andnud ministrile volitust

kehtestada riigikoolis õppiva õpilase saatja sõidukulude hüvitamise korda ja ulatust.

Määruse võib anda ainult sel juhul, kui seaduses on selleks olemas volitusnorm. Määrus peab

olema kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga (haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1).

Minister peab määruse andmisel järgima seadust (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 94 lg 2).

2

Riigikogu on otsustanud, et kui õpilase koduvallas või -linnas ei ole võimalik korraldada õpet,

mida soovitab kooliväline nõustamismeeskond, on vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide

ja nende pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused. Peale selle peab vald või

linn korraldama õpilasele transpordi kooli või hüvitama tema sõidukulud (põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 48 lg 3).

Seega on Riigikogu näinud ette tingimused, kuidas sõidukulud tuleb hüvitada, kui õpilasel ei ole

võimalik õppida oma koduvallas või -linnas. Transport korraldatakse ja sõidukulud hüvitatakse

valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud juhul, kui sõidukulud hüvitatakse

riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 või § 36 lõike 2 alusel.

Ühistranspordiseaduses pole ette nähtud, et riigikooli õpilase sõidukulud tuleb katta kogu ulatuses.

Kui ühistranspordiseaduse ja määruse nr 41 alusel ei kaeta õpilase sõidukulusid kogu ulatuses,

peab need kulud katma kohalik omavalitsus PGS § 48 lõike 3 alusel (õiguskantsleri 08.01.2025

seisukoht „Koolitranspordi korraldamine õppimisel tuge vajavale õpilasele“). Põhjendatud juhul

tuleb seejuures kohalikul omavalitsusel katta ka õpilase saatja sõidukulud.

Lapsel on õigus õppida elukohajärgses koolis ja kohalikul omavalitsusel tuleb pingutada, et see

oleks võimalik (põhiseaduse § 37 lõiked 1 ja 2). Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada lapse

õigused ja vabadused seadust järgides (põhiseaduse § 14 ja § 154 lg 1). Kohalik omavalitsus peab

tagama hariduse kättesaadavuse ka juhul, kui lapsel tuleb toevajaduse tõttu õppida kodust

kaugemal.

Kui leiate, et riigikooli õpilase saatja sõidukulud peaks õpilase elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse asemel hüvitama riigikooli kaudu riik, võite teha selle kohta ettepaneku Haridus- ja

Teadusministeeriumile, kes vastutab õpilaste õigusi puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise

eest (Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lg 1).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Atko-Madis Tammar 693 8432

[email protected]