Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Rahandusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri EUROMOD andmete ja lahenduste kasutamine

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna töös

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Erik Amann,

[email protected], 671

3819

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

8.05 esitati taotlus TÜ

eetikakomiteele. TÜ

eetikakomitee istung

toimub 19.05, peale mida

on oodata otsuse laekumist

Rahandusministeeriumile

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Rahandusministeerium

70000272

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kantsler: Merike Saks

Volitatud esindaja:

Margus Tuvikene (+372 5885 1428,

[email protected])

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Margus Tuvikene (Rahandusministeerium

70000272 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected], +372 5885 1428)

Rait Kiveste (Rahandusministeerium

70000272 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected], +372 5885 1459)

Eva Branten (Rahandusministeerium

70000272 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected], +372 5885 1337)

Risto Kaarna (Rahandusministeerium

70000272 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,

[email protected] +372 5885 1465)

Raoul Lättemäe (Rahandusministeerium

70000272 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,

[email protected] +372 5885 1460)

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Tegu on analüüsitööga, mille läbiviijaks on

Rahandusministeerium.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

§ 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle finantseerimise

korraldamine.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul ning enne isikuandmete üleandmist

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitse taset võimaldaval kujul

andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud

uuringus registrite pseudonüümitud andmeid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 on

Rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi

eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning

finantspoliitika kavandamine ja elluviimine,

majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane

nõustamine ja koordineerimine,

raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku

statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja

riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo

juhtimine, välisvahendite kasutamise

korraldamine, riigi antavate laenude ja

riigigarantiide korraldamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Vastavalt Rahandusministeeriumi põhimääruse

§ 30 lg 6 on Rahandusministeeriumi

fiskaalpoliitika osakonna ülesanne koostada

makromajanduse ja riigi rahanduse prognoose,

valmistada ette valitsuse majandus- ja

fiskaalpoliitilisi otsuseid, Eesti seisukohti

osalemiseks Euroopa Liidu majandus- ja

eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa

Liidu eelarve protsessis ning koostada

vastavaid strateegiadokumente, sealhulgas

stabiilsusprogrammi, ning korraldada ja

koordineerida Eesti kohustuste täitmist

Euroopa ühenduste üldeelarvesse makstavate

omavahendite puhul.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Käesoleva taotlusega soovib Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakond laiendada oma

analüüsi- ja uurimistööde tegemise võimekust ning suurendada seeläbi tehtava töö sisulist

kvaliteeti. Alljärgnevalt on antud ülevaade nii sellest, milles see laiendamine seisneb ning

plaanitavatest uurimistöödest, mille jaoks me seda isikuandmete töötlemise luba taotleme.

Fiskaalpoliitika osakond on Rahandusministeeriumi peamine analüüsiosakond. Samuti toetame

oma tööga laiemalt kogu valitsust, riigikogu ning osaleme avalikus debatis. Oma analüüsi- ja

uurimistöös lähtume üldtunnustatud teadustöö põhimõtetest.

EUROMOD on unikaalne analüütiline tööriist, millega on võimalik hinnata paljude maksu- ja

toetuste poliitikareeglite ja nende muutmise mõju elanike tuludele ja töömotivatsioonile. Seeläbi

on võimalik modelleerida ka tulujaotust, vaesusnäitajaid, ebavõrdsust, hõivet ning kõige selle

mõju riigi rahandusnäitajatele. Mudelil on mitu aspekti, mis teevad selle kasutamise eriti

väärtuslikuks:

 See on ainus mitme riigi maksude-toetuste mudel kogu Euroopa Liidu kohta

 See on ainus maksude-toetuste mikrosimulatsioonimudel paljude individuaalsete riikide

jaoks

 Sisendandmed ja poliitikareeglite simulatsioon on harmoniseeritud üle kõigi riikidega

 Suhteliselt lihtne kasutada

 Lai poliitikameetmete varamu, mida pidevalt täiendatakse

 Paindlik, võimaldades kasutada ka teisi andmeallikaid

Andmekaitse seisukohalt on see kõik oluline, et tuua välja, et tegemist on pikka aega ja laialt

kasutusel oleva tööriistaga, mis kasutab juba kogutavat avalikku statistikat. Mudeli peamine

lisandväärtus on selle statistika täiendav detailne ja põhjalik töötlus, et selle põhjal saaks teha

kvaliteetsemaid järeldusi. Oleme käesolevale taotlusele lisanud ülevaate EUROMODiga

seonduvatest kasutatavatest andmetest ning andmekaitseriskidest (lisa 5). Ülevaade on koostatud

tehisaru poolt, mistõttu me ei saa garanteerida selle täielikku paikapidavust. Küll aga on ülevaates

hulk asjakohaseid viiteid algallikatele.

Isikuandmete EUROMODiga töötlemise üldine eesmärk käesolevas taotluses on hinnata

erinevate Rahandusministeeriumi (ja ka teiste poolt algatatud) poliitikameetmete mõju (ex ante)

elanike ja leibkondade tulu- ja tarbimise jaotusele, nende majanduslikule toimetulekule,

vaesusele, ebavõrdsusele, tööhõivele ning ka riigi rahandusele. Samuti on eesmärgiks koostada

alternatiivmeetmete analüüse ning poliitikameetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i

alusel saadud uuringutulemused annavad unikaalset, usaldusväärset ja kvaliteetset teadmist, et

parandada teadmispõhist poliitikakujundust ning meetmete rakendamist. Eesti EUROMOD-i

jaoks kokku pandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on Rahandusministeeriumi

fiskaalpoliitika osakonna teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete

mõjuhinnangute koostamiseks. Eurostati tarbimismaksude EUROMODi laiendus võimaldab

analüüsida erinevate poliitikameetmete mõju eesti elanikkonna tarbimiskulude jaotusele ning

kaasnevale maksukoormuse jaotusele. Lisaks soovime ligipääsu liiklusregistri andmetele

(EUROMODi liiklusregistri moodul), et analüüsida automaksu jaotuslikku mõju, mis on uus

maks ning selle jaotuslik mõju jäi maksu väljatöötamise käigus korralikult läbi analüüsimata.

Lisaks HÕNTE4-le nõuab ka Euroopa Komisjon5 iga välja pakutud poliitikameetme mõju

hindamist inimeste tulude jaotusele, kui vähegi võimalik.

See analüütiline töö on Rahandusministeeriumi vaatest pidev ning konkreetsed analüütilised

vajadused võivad aja jooksul detailides muutuda. Analüüsitöö saab jaotada järgmisteks

4 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri Riigi

Teataja

5 Communication on Better assessing the distributional impact of Member States' policies

suuremateks osadeks, igal osal on oma eesmärk ja kestus.

Uurimiseesmärk 1: hinnata riigi eelarvestrateegias kavandatavate poliitikameetmete mõju

elanike tulujaotusele, kasutades selleks mikrosimulatsioonimudelit EUROMOD, et toetada

strateegia koostamist ja eelarveläbirääkimisi.

Ajaperiood: 2025.08-2025.09; 2026.08-2026.09; 2027.08-2027.09; 2028.08-2028.09; 2029.08-

2029.09; 2030.08-2030.09;

Rahandusministeerium koostab teiste ministeeriumidega koostöös iga-aastaselt riigi

eelarvestrateegia ning see viiakse ellu läbi arengukavade rakendusplaanide ja riigieelarve. Riigi

eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused

ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Strateegias üks osa on selles

sisalduvate poliitikameetmete mõju elanike tulujaotusele. 2025. aasta sügisel koostatakse

eelarvestrateegia aastate 2026-2029 kohta. Selles sisalduvad poliitikamuudatused tulenevad ühelt

poolt juba otsustatud muudatustest, kuid sisendiks saab ka olema taotluse täiendamise hetkel

koostamisel olev uus koalitsioonilepe. Analüütiline vajadus EUROMODiga meetmeid hinnata

tekib nii strateegia koostamise käigus, kui toimuvad eelarveläbirääkimised, kui ka kokku lepitud

strateegia vormistamisel, mis saab sisaldama peatükki meetmete jaotusliku mõju kohta. Vajadus

EUROMODi kasutamise järele tekib vahemikus august 2025 – september 2025. Tüüpilised

uurimisküsimused ning hinnatavad meetmed on loetletud allpool. Analoogne vajadus tekib 2026.

aasta suvel/sügisel, kui koostatakse eelarvestrateegiat aastate 2027-2030 kohta, samuti 2027.

aasta suvel/sügisel jne.

Uurimiseesmärk 2: toetada 2027. aasta Riigikogu valimiste eelset poliitikakujundamist,

pakkudes erakondadele ja avalikkusele analüütilist infot valimislubaduste mõjust elanike

tulujaotusele EUROMODi abil, nii platvormide koostamise faasis (2026. aasta sügisel) kui

ka lubaduste avalikustamise järel (2027. aasta alguses).

Ajaperiood: 2026.09-2027.04

2027. aasta alguses toimuvad järgmised Riigikogu korralised valimised. Rahandusministeerium

on alates 2007. aastast ühel või teisel moel teinud valimislubaduste analüüsi. Soovime ka

kõnealust valimisprotsessi analüütilise infoga toetada. Vajadus EUROMODi järele on analoogselt

eelarvestrateegiaga kahepidine. Kõigepealt on vajadus toetada erakondi valimisplatvormi

koostamise käigus bilateraalselt, toetades neid analüütilise materjaliga 2026. aasta sügisel. 2027.

aastal vahemikus jaanuarist aprillini on vajadus hinnata juba avaldatud valimislubadusi.

Tulemused avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. Tüüpilised uurimisküsimused ning

hinnatavad meetmed on loetletud allpool.

Uurimiseesmärk 3: pakkuda kiiret ja kvaliteetset analüütilist tuge

koalitsiooniläbirääkimiste ja koalitsioonileppe koostamise käigus, hinnates kavandatavate

poliitikameetmete mõju elanike tulujaotusele EUROMODi abil.

Ajaperiood: 2027.04-2027.07

2027. aastal, pärast valimisi, toimub uue koalitsiooni moodustamine, mille osa on

läbirääkimised ning koalitsioonileppe moodustamine. Rahandusministeerium on kõiki seniseid

läbirääkimisi toetanud meetmete analüüsiga ning plaan on seda teha ka edaspidi. Vajadus

EUROMODiga meetmeid hinnata, on taaskord kahepidine, kõigepealt läbirääkimiste käigus ja

siis pärast juba koostatud lepingu tervikmõju hindamisel. Senine kogemus nende protsessidega

näitab, et selline analüütiline tugi on väga ajakriitiline. Analüütikutel on tüüpiliselt aega

küsimustele vastamiseks vaid mõni tööpäev, kui sedagi. On oluline, et meil oleks juurdepääs

EUROMODile selle ülesande kvaliteetseks täitmiseks ilma täiendavate taotlusteta. Tüüpilised

uurimisküsimused ning hinnatavad meetmed on loetletud allpool.

Uurimiseesmärk 4: toetada õigusloomeprotsessi, hinnates EUROMODi abil kõigi

maksuseaduse muudatuste eelnõude jaotuslikku mõju, eelkõige siis, kui need mõjutavad

elanike tulu või tarbimise maksukoormust, lähtudes HÕNTE analüüsikohustusest.

Ajaperiood: 2025.05-2030.12

Kõnealusel perioodil tekib konkreetne vajadus hinnata EUROMODiga jaotuslikku mõju kõigis

maksuseaduse muudatuste eelnõudes, mis mõjutavad elanike tulu või tarbimise maksukoormust.

Taaskord võib välja tuua, et nõue põhjalikuks analüüsiks seaduseelnõudele tuleneb HÕNTEst.

Me ei saa konkreetselt kõiki seadusemuudatusi siinkohal loetleda koos täpsete tähtaegadega.

Õigusloome protsess ei ole alati täpselt ette ennustatav. Küll aeg saame loetleda seadused, mille

muudatused tõenäoliselt vajavad jaotuslikke mõjuhinnanguid:

 Tulumaksuseadus

 Sotsiaalmaksuseadus

 Käibemaksuseadus

 ATKEAS (alkoholi-, tubaka-, kütuse-, ja elektriaktsiisi seadus)

 Maamaksuseadus

 Hasartmängumaksu seadus

 Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus

 Mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseaduses olevad registreerimistasu puudutavad

sätted

Taaskord on oluline, et selles protsessis ei oleks takistusi. Senine kogemus nende protsessidega

näitab, et selline analüütiline tugi on vahel ajakriitiline.

Nagu eelpool viidatud, on erinevatel uurimiseesmärkidel uurimisküsimused, mis korduvad.

Nagu teadustöös ikka, võib töö käigus selguda uusi küsimusi, kõik ei ole kõik alati lõpuni ette

ennustatav, kuid oleme koostanud võimalikult ammendava ülevaate meid huvitavatest

uurimisküsimustest. Loetleme need siinkohal:

1. Milline on Eesti praeguse (või mõne konkreetse aasta) maksu- ja toetussüsteemi üldine

ümberjaotav mõju? Kes on peamised võitjad ja kaotajad?

2. Kui efektiivne on Eesti maksu- ja toetussüsteem vaesuse (nii absoluutse kui suhtelise) ja

sissetulekute ebavõrdsuse (nt Gini koefitsient, S80/S20 suhe) vähendamisel võrreldes

olukorraga ilma maksude ja toetusteta?

3. Kuidas mõjutab Eesti süsteem erinevaid leibkonnatüüpe (lastega pered, lasteta paarid,

üksikud, pensionärid, töötud jne)?

4. Milline on Eesti maksu-toetussüsteemi mõju regionaalses lõikes (nt linn versus maa)?

5. Kuidas mõjutaks tulumaksumäära muutmine (nt tõstmine 22%-le, langetamine,

täiendavate astmete lisamine) leibkondade kasutatavat tulu, vaesust, ebavõrdsust ja

maksutulu?

6. Milline on maksuvaba tulu suuruse ja/või selle vähenemise gradiendi muutmise mõju

erinevatele sissetulekugruppidele ja riigieelarvele?

7. Kuidas mõjutaks või on mõjutanud täiendavate mahaarvamiste (nt eluasemelaenu

intressid, koolituskulud, lastega seotud mahaarvamised) muutmine või kaotamine

leibkondade maksukoormust ja jaotusefekte?

8. Milline oleks progresseeruva tulumaksusüsteemi (mitme astmega) kehtestamise mõju

Eestis võrreldes praeguse süsteemiga?

9. Kuidas mõjutab pensionide maksustamise korra muutmine (nt eraldi maksuvabastus

pensionile) pensionäride sissetulekuid ja vaesust?

10. Milline on 2025. aastal jõustuva maksureformi (22% tulumaks, ühtne maksuvaba tulu)

hinnanguline mõju leibkondade sissetulekute jaotumisele ja riigieelarvele?

11. Kuidas mõjutaks töötaja töötuskindlustusmakse määra muutmine netopalkasid ja

riigieelarvet?

12. Milline on kohustusliku kogumispensioni (II sammas) maksete (töötaja osa) mõju

jooksvatele kasutatavatele sissetulekutele? Kuidas mõjutaks maksemäära muutmine?

Kuidas mõjutaks olukorda lihtsustatud tagasiliitumine?

13. Kuidas mõjutaks lapsetoetuse (esimese/teise/kolmanda lapse eest) suuruse muutmine

lastega perede sissetulekuid ja laste vaesust?

14. Milline on lasterikka pere toetuse suuruse või tingimuste muutmise mõju suurperede

majanduslikule olukorrale ja vaesusele?

15. Kuidas mõjutaks vanemahüvitise süsteemi parameetrite (hüvitise määr, kestus, ülempiir,

paindlikkus) muutmine perede sissetulekuid, naiste/meeste osalemist tööturul

(finantsstiimulid) ja riigieelarvet?

16. Milline oleks peretoetuste suurema seostamise mõju pere sissetulekuga (vajaduspõhisus)?

17. Kuidas mõjutaks pensioni indekseerimise reeglite muutmine pensionäride sissetulekuid ja

vaesust pikas perspektiivis (simuleerides indekseerimist mitme aasta jooksul baasaasta

andmetel)?

18. Milline on rahvapensioni või vanaduspensioni baasosa tõstmise mõju eakate vaesusele?

19. Kuidas mõjutab töövõimetoetuse süsteemi (määrad, tingimused) muutmine osalise või

puuduva töövõimega inimeste ja nende leibkondade sissetulekuid?

20. Kuidas mõjutaks töötuskindlustushüvitise asendusmäära või kestuse muutmine töötute

leibkondade sissetulekuid?

21. Milline on toimetulekutoetuse piirmäära või sellega seotud eluasemekulude hüvitamise

reeglite muutmise mõju kõige vaesemate leibkondade sissetulekutele ja vaesuse

sügavusele?

22. Kuidas mõjutab erinevate toetuste (nt töötutoetus, toimetulekutoetus) indekseerimine (või

indekseerimata jätmine) nende saajate reaalset sissetulekut ajas?

23. Milline on konkreetse poliitikapaketi (nt maksutõus ühes valdkonnas, et finantseerida

toetuste tõusu teises) summaarne mõju jaotuslikele näitajatele ja riigieelarvele?

24. Kuidas mõjutavad erinevad maksu- ja toetuspoliitika muudatused tööjõus osalemise

finantsstiimuleid (nt efektiivsed piirmaksumäärad – METR, töötuse/mitteaktiivsuse

lõksud)? Millistele leibkonnatüüpidele need mõjud keskenduvad?

25. Kuidas erineb Eestis kehtiva süsteemi mõju võrreldes mõne alternatiivse stsenaariumiga

(nt kodanikupalk, negatiivne tulumaks)?

Analüüsitavate poliitikameetmete loetelu:

- Maksuvaba tulu muutmine, sh regressioonivahemike muutmine, regressiooni

kehtestamine ja kaotamine

- Tulumaksu määra muutmine, sh astmelise tulumaksu kehtestamine

- Tulumaksu soodustuste muutmine

- Uue maksu kehtestamine (nt julgeolekumaks, automaks)

- Toetuse/hüvitise muutmise ja maksumuudatuse koondmõju (kui muudetakse ainult

toetust/hüvitist, siis tegeleb reeglina sellega SOM, kuid vahel on vaja leida mitmete

muudatuste koosmõju, mida küsitakse RAMilt)

- Automaksu jaotuslik mõju

- Tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid) määrade muutmise mõju (nt toiduainete

madalam käibemaksu määr, majutusasutuste madalama käibemaksu määra tõstmine)

- Tulumaksu muutmine koos tarbimismaksude mõjuga

- Sotsiaalmaksu lae kehtestamine

- Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine

- Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamine

- Toetuste indekseerimine (reeglina analüüsib SOM, aga võidakse küsida koos

maksumuudatusega koondmõju)

- Toetuste laed (reeglina analüüsib SOM, aga võidakse küsida koos maksumuudatusega

koondmõju)

- Toimetulekutoetuse tõstmine (reeglina analüüsib SOM, aga võidakse küsida koos

maksumuudatusega koondmõju)

- Teatud gruppide vaesuse vähendamine sihistatult (reeglina analüüsib SOM, aga võidakse

küsida koos maksumuudatusega koondmõju)

- Maamaksu/kinnisvaramaksu meede

- Uued töövormid (nt ettevõtluskonto)

EUROMOD-i mudelit kasutades on võimalik valida, kas mudel leiab tulemused valimi (ca 10

000 leibkonda) või täiskogumi (kogu Eesti rahvastik) andmete põhjal. Reeglina võiks piisata

valimi andmete kasutamisest. Siiski, kui maksu või toetuse muudatus mõjutab väikest

inimeste/leibkondade gruppi, tuleks kasutada täiskogumi andmeid, sest see väike grupp ei pruugi

piisavalt esinduslikult valimisse sattuda.

Ajaliselt taotleme ligipääsu Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele

mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele taotleme

etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt

kokku pandavale andmestikule.

Ka Eurostati tarbimismaksude EUROMOD-i andmetele ligipääsu ajaline raam oleks sama, sest

ka seda andmestikku uuendatakse regulaarselt.

Liiklusregistri andmeid ei ole plaanis iga-aastaselt uuendada, vaid pikema perioodi järel. Siiski

võib tekkida vajadus hinnata poliitikameetmete mõju, mis eeldab ligipääsu olemasolevatele

andmetele. Seetõttu oleks ka nendele andmetele ligipääsu ajaraam sama.

Käesolevas täiendatud taotluses oleme püüdnud võimalikult täpselt ja konkreetselt välja tuua, mis

juhtudel ja milleks täpselt me EUROMODi soovime kasutada ning mis on konkreetne vajadus

ning õiguslik alus selleks. Tõsi on see, et kõiki vajadusi ei ole võimalik ette näha, mistõttu

arvestame, et kui tulevane vajadus mudeli kasutamise järele väljub käesolevas taotluses

kirjeldatud piiridest, peame selleks eraldi taotluse tegema.

Käesoleva taotluse keskmes on:

I Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele ligipääsu

taotlemine.

Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse JRC arendatav üle-euroopaline mudel EUROMOD6

koosneb kolmest komponendist: 1) mudel ehk EUROMOD; 2) perioodi 2019-2023 andmestik

ehk Eesti EUROMOD-i registripõhised mikroandmed, mille on riikliku statistikatööde

programmi alusel kokku pannud Statistikaamet (edaspidi lühemalt Eesti EUROMOD) ning 3)

poliitikareeglid, mis on vabalt alla laetavad ja mille arendamisega tegeleb Mõttekoda Praxis7.

AKI luba taotleme punktis 2 toodud andmestikule ehk Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud

registripõhistele mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele

taotleme etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti

poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab

Rahandusministeeriumil kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades.

Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete

6 Leitav (16.01.2025): https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 7 Leitav (16.01.2025): https://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/

töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate

Rahandusministeeriumi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende

majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, tööhõivele ja seeläbi ka riigieelarvele.

Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti

EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi,

mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele. Eesti

EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete

poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks.

Lisaks soovime ligipääsu liiklusregistri andmetele (EUROMODi liiklusregistri moodul), et

analüüsida automaksu jaotuslikku mõju. Andmete kirjeldus on toodud lisas.

II Tarbimismaksude EUROMOD-i laienduse kasutusele võtmiseks Statistikaameti teadlaste

keskkonnas.

Täiendavalt soovivad Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna töötajad kasutusele võtta

tarbimismaksude EUROMODi laienduse tööriistu ja rakendusi, mis kasutab sisendina

uuringuandmeid (isikupõhised andmed leibkondade kohta), k.a HBS (Leibkonna eelarveuuring8),

EU SILC (Sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev uuring9).

Tarbimismaksude EUROMODi laienduse kasutusele võtmiseks on Rahandusministeerium

esitamas EUROSTATile taotluse saamaks tunnustatud uurimisüksuseks (recognized research

entity). Tarbimismaksude EUROMODi väljund on agregeeritud tulemuste ja kokkuvõtete näol.

Lahendus peab järgima Eestis kehtivat andmekaitse (infoturbe) seadust ning olema kooskõlas

EUROSTATi andmekäitlus- ja turvanõuetega. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium

sõlmimas teenuse osutamise lepingut Statistikaametiga, et lahendust kasutada Statistikaameti

teadlaste keskkonnas.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Fiskaalpoliitika osakond koostab majandusprognoose, mis on riigieelarve ja eelarvestrateegia

aluseks. Fiskaalpoliitika osakond on ministeeriumi peamine analüüsikeskus. Osakond peab

andma mõjuhinnangu enamikele olulistele makromajanduslikele ja fiskaalpoliitilistele

(maksupoliitika) otsustele. Samuti valmistame ette Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

eelarvepoliitika koordineerimises osalemiseks ning ELi eelarveprotsessis, samuti koostame

asjakohaseid strateegilisi dokumente ning osaleme riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

koostamises. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, et

selliseid mõjuhinnanguid võimalikult täpselt teostada. Ilma andmestikuta ei ole võimalik

EUROMOD-i Eesti poliitikareegleid arvestades eesmärgipäraselt kasutada.

Ei ole teist nii põhjalikku ja terviklikku andmeallikat/mudelit nagu EUROMOD, mille põhjal

saaks hinnata maksu- ja toetussüsteemi muutuste mõju leibkondade tulujaotusele jm.

EUROMOD-i abil hindame poliitikamuudatuste võimalikku mõju Eesti inimestele vastavalt “Hea

õigusloome ja normitehnika eeskirjale eeskirjale“ (HÕNTE), mille kohaselt tuleb

poliitikamuudatuste mõjusid hinnata nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja

8 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40203 9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003

seaduseelnõu koostamisel, mõjuanalüüsi aruande koostamisel kui ka seaduse mõjude

järelhindamisel. Mõjude tuvastamise eesmärk on selgitada välja poliitikavahendite eeldatavad

mõjud. HÕNTE kohaselt tuleb hinnata kuute peamist mõjuvaldkonda: 1) sotsiaalne mõju,

sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele;

4) mõju elu ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele. EUROMOD-i abil planeerime hinnata poliitikameetmete

võimalikku sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Rahandusministeerium koostab teiste ministeeriumidega koostöös iga-aastaselt riigi

eelarvestrateegia ning see viiakse ellu läbi arengukavade rakendusplaanide ja riigieelarve. Riigi

eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused

ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Strateegias tuleks kajastada ka

erinevate poliitikameetmete mõju inimeste tulude jaotusele.

„Eesti 2035“10 strateegiliste sihtide saavutamist peavad toetama riigi fiskaalpoliitilised otsused.

Eesti riigieelarve on jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud. Eesti 2035

üheks aluspõhimõtteks ühtlasi on, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning

lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise11.

Sellest tulenevalt vajab Rahandusministeerium oma töös EUROMOD andmete ja lahenduste

kasutamist. Mudeli kasutamine võimaldab koostada ja hinnata erinevate stsenaariumide alusel nii

olemasolevate kui võimalike stsenaariumide mõju elanikele ja leibkondadele – viimane on

oluline, et eristada toimivamad ja vähemefektiivsemad stsenaariumid, et abi oleks elanikele

võimalikult asjakohane, kuid arvestaks ka riigieelarve võimalikku mõju. Poliitikamuudatustel on

olulised ja väga pikaajalised mõjud, mistõttu on äärmiselt oluline, et riigil oleksid maksimaalselt

head tööriistad poliitikaotsuste mõjude hindamiseks.

Rahandusministeeriumil oluline saada detailsem ülevaade maksude- ja toetuste mõjust Eesti

elanikele ja leibkondadele, sh hinnates toetuste ja hüvitiste mõju erinevatele sihtrühmadele,

koosmõjus maksudega. Sellise analüüsi koostamine eeldab vastavate mikroandmete ühendamist

(mis on juba tehtud Statistikaametis) ning ühtlasi on vaja, et mudeli ülesehitus võimaldaks läbi

viia teiste EL riikidega võrdlevaid analüüse.

Analüüsiprojekt on otseselt seotud lisaks Eesti 2035 strateegiaga ka Rahandusministeeriumi

programmiga „Rahatarga riigi programm 2025-2028“12.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

I Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmete kasutamine.

10„ Eesti 2035“ strateegiadokument: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 11 Eesti 2035 strateegia materjalid, lk 15 ja 23: https://valitsus.ee/media/4022/download 12 Rahatarga riigi programm 2025-2028: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/Rahatarga%20riigi%20programm%202025-2028.pdf

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna Eesti EUROMOD juba kuulub riikliku statistikatööde programmi ning registriandmed, mida

Eesti EUROMOD sisaldab, on juba Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud,

mille käigus on tagatud ka eesmärgipärasus ja võimalikult väheste andmete kogumine,

isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c) alusel. Rahandusministeerium taotleb ligipääsu

nende andmete taaskasutamiseks oma poliitikate hindamisel ehk käesoleva taotluse alusel ei

toimu eraldi andmete kokku panekut.

Vastutavad töötlejad töötlevad isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete

kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas13. Andmestikud ei sisalda isiku

otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja

Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades

koostatavate uuringuprojektide tulemuseks on alati teaduslik üldistus.

Info ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

Rahandusministeeriumi kodulehel14 . Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena.

Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja

analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad

vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS.

II Tarbimismaksude EUROMOD-i laienduse kasutusele võtmine Statistikaameti teadlaste

keskkonnas.

Tarbimismaksude EUROMODi laienduse turvaliseks kasutusele võtmiseks on otsustatud selle

kasutamine viia Statistikaameti teadlaste keskkonda15. Alates oktoobrist 2023 on Statistikaametis

kasutusel senisest võimsam RDP*-keskkond teadlastele. Selleks sõlmitakse

Rahandusministeeriumi ja Statistikaamet vahel leping.

Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning

lahenduse kasutajatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel.

Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara

LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas olevas andmestikus ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad

isikut otseselt tuvastada (st lahenduse kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed).

Teadlaste keskkonda pääseb vaid piiratud arv fiskaalpoliitika osakonna töötajaid. kellega

Rahandusministeerium sõlmib andmetöötluslepingud.

Teadlaste keskkonda sisselogimiseks on vaja nii paroole kui ka ID-kaardiga sisselogimist 16 .

Lahendust kasutatakse vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Keskkonnast välja viidavad

väljundid (raportid, tabelid, joonised) peavad olema agregeeritud kujul ja tagatakse, et üksikisikud

pole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes.

Statistikaameti töötajatel ei ole analüüsi aluseks olevatele andmetele juurdepääsu (vt täpsemalt

andmete liikumise kirjeldust, mis on toodud lisas 2).

13 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (02.01.2025): https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-

kasutamise-juhend 14 Rahandusministeeriumi uuringud ja analüüsid: https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 15 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet. 16 Teadlaste keskkonda sisselogimine: https://www.stat.ee/et/uudised/teadlaste-keskkonda-logimine-muutub-id-kaardi-

pohiseks

Analüüsi käigus isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju

isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub

pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada.

Rahandusministeerium ei koosta andmekaitsealast mõjuhinnangut järgmistel põhjustel:

1. Meil ei ole vastavat pädevust.

2. Me ei soovi juurdepääsu olemuslikult uutele andmetele vaid andmetele, mis on juba

olemas või kogutakse tulevikus niikuinii.

3. Me ei kasuta neid andmeid millekski, milleks neid juba ei kasutata või ei ole varasemalt

kasutatud.

4. Üks peamine andmekasutusrisk on seotud andmesubjektide potentsiaalse re-

identifitseerimisega pärast pseudonüümimist. Seda välistavaid tegureid on kirjeldatud

alljärgnevalt punktis 8 ja 10.

5. Teine võimalik andmekasutuse risk on sihilik andmete pahatahtlik kasutamine. Selle vastu

sõlmitakse Statistikaametiga konfidentsiaalsete andmete kasutuse leping kõigi

kasutajatega. Samuti reguleerib ametnike tööd avaliku teenistuse seadus.

Oleme lasknud tehisarul koostada ülevaate EUROMODi andmekasutuseks ning andmekaitsega

seonduvatest riskidest (vt Lisa 5).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 17 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

I Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmete kasutamine.

Kõiki Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhiseid mikroandmeid haldab Statistikaamet.

Taotluse lisas nimetatud tunnused on juba Statistikaameti poolt seotud üheks andmestikuks, mis

sobib EUROMOD-i mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on juba muudel

eesmärkidel pseudonüümitud. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal.

Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on

Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Andmete liikumise protsess on

järgmine:

 pärast AKI loa saamist sõlmib Statistikaamet Rahandusministeeriumiga konfidentsiaalsete

andmete kasutuse lepingu.

 Pärast lepingu sõlmimist teeb Rahandusministeerium andmetele ligipääsu saamiseks

vastava pöördumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika

kujundamiseks tehtava uuring;

 Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud Rahandusministeeriumi töötaja(te)le

kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;

 andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid,

joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille

teeb Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult

agregeeritud kujul.

17 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-

teaduslikul-eesmargil

II Tarbimismaksude EUROMOD-i laienduse kasutusele võtmine Statistikaameti teadlaste

keskkonnas.

Andmete liikumise protsess on järgmine:

 Pärast Rahandusministeeriumi nimetamist tunnustatud uurimisüksuseks (recognized

research entity) EUROSTATi poolt, teeb Joint Research Centre Statistikaametile

kättesaadavaks tarbimismaksude EUROMODi laienduse, mille Statistikaamet tõstab

teadlaste keskkonda (uurimisasutuseks tunnustamise taotluse osa on ka turvaline andmete

töötlus, mille jaoks on vaja lepingut Statistikaametiga. Viimase jaoks omakorda on vaja

AKI kooskõlastust).

 pärast AKI loa saamist teeb Rahandusministeerium andmetele ligipääsu saamiseks

vastava pöördumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika

kujundamiseks tehtavaid uuringuid;

 Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud Rahandusministeeriumi töötaja(te)le

kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;

 andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmeid väljastatakse

teadlaste keskkonnast eranditult agregeeritud kujul.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-

teaduslikul-eesmargil

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse juba Statistikaametis statistikatööde programmi raames ühendatud Eesti

EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhist mikroandmestikku ning uuringuandmeid

(isikupõhised andmed leibkondade kohta), k.a HBS (Leibkonna eelarveuuring), EU SILC

(Sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev uuring). Isikuandmed hõlmavad kogu Eesti

püsielanikkonda.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2019-31.12.2030, täpsemad analüüsietappide ajalised määratlused on esitatud taotluse

punktis 4.

Ajaliselt taotleme ligipääsu Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele

mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele taotleme

etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt

kokku pandavale andmestikule.

Ka Eurostati tarbimismaksude EUROMOD-i andmetele ligipääsu ajaline raam oleks sama, sest

ka seda andmestikku uuendatakse regulaarselt.

Liiklusregistri andmeid ei ole plaanis iga-aastaselt uuendada, vaid pikema perioodi järel. Siiski

võib tekkida vajadus hinnata poliitikameetmete mõju, mis eeldab ligipääsu olemasolevatele

andmetele. Seetõttu oleks ka nendele andmetele ligipääsu ajaraam sama.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavad isikuandmed on toodud lisas 1 ja nende kokkupanekuks on Statistikaamet kasutanud

erinevaid allikaid (vaata punkt 9.3.). Osad tunnused on agregeeritud teiste Eesti EUROMOD-i

andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on vastava aasta kohta.

Taotlusele on kaasa lisatud:

Lisa 2 EUROMOD_detailne

Lisa 3 EUROMOD_koodiloendid

Lisa 4 EUROMODi registripõhised tunnused RaM

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhine mikroandmestik (toodud

lisas) on kokku pandud järgmiste registrite põhjal:

 rahvastikuregister (RR),

 töötamise register (TÖR),

 maksukohustuslaste register (MKR),

 sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS),

 sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS),

 töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

(EMPIS),

 töötuskindlustuse andmekogu (TKIS),

 Eesti hariduse infosüsteem (EHIS),

 Eesti rahvastikuregister (RR),

 Tervisekassa andmekogu (KIRST),

 kinnistusraamat (KR),

 e-Toimiku süsteem (E-Toimik),

 äriregister (ARIREG)

 aadressiandmete süsteem (ADS).

Tarbimismaksude EUROMODi laienduse andmestik on kokku pandud järgmiste uuringute

põhjal:

 Statistikaameti isikupõhised andmed leibkondade kohta),

 HBS (Leibkonna eelarveuuring),

 EU SILC (Sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev uuring).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Eesti EUROMOD-i andmestik on juba Statistikaameti poolt üheks andmestikuks koondatud ja

pseudonüümitud ning Statistikaametil on omad isikuandmete säilitamise reeglid (vaata punkt

10.2). Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub

Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel

Statistikaameti teadlaste keskkonnas. EUROMOD-i põhjal mudeldatud tulemus on teaduslik

üldistus agregeeritud kujul.

Tarbimismaksude EUROMODi laienduse või mooduli (EUROMOD CT module) puhul ei lisandu

isikuandmeid ja saadetakse juba pseudonümiseeritud kujul, kus leibkondade andmed on

asendatud identifikaatoritega. Sealjuures töötab tarbimismaksude laiendus ainult HBS-i

andmetega, mis on standardiseeritud (sh muutuja nimede osas) ja imputeeritud SILC-i

(sissetulekute ja tarbimise sidumine modelleerimise-andmeühendamise kaudu).

HBS-i andmete standardiseerimise viib läbi EUROSTAT ning JRC (Joint Research Centre, EC)

teeb täiendavaid täpsustamisi, samas kui imputeerimisprotsessi viib läbi JRC.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Kirjeldatud taotluse lisas 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

I Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmete kasutamine.

Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku

üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse

isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.

Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks

statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul.

Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi

käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid

asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel

tuletatud isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks.

Isiku identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse

ilmnemisel on võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise

seose tabelile on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad.

Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/ levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse

(näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid,

mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid

ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli.

II Tarbimismaksude EUROMOD-i laienduse kasutusele võtmine Statistikaameti teadlaste

keskkonnas.

Teadlastele kasutamiseks on EUROSTATI andmed EUROMOD tarbimismaksude moodulis juba

leibkonna tuvastamist mittevõimaldaval (ID) kujul. EUROMODi laiendus

tarbimismaksustamisele töötab ainult siis, kui HBS (valimipõhised uuringuandmed) on

standardiseeritud (sh muuhulgas muutujate nimetused) ja sisestatud SILC-i (valimipõhised

uuringuandmed). HBS andmete standardiseerimise protsessi viib läbi EUROSTAT ja täiendavalt

täpsustab seda JRC, samas kui imputeerimisprotsessi teostab JRC.

EUROMODI tarbimismaksude moodul täiustab EUROMODi statistikat, võimaldades erinevaid

käitumuslikke eeldusi maksureformide simulatsioonides, sealhulgas sissetulekute- ja

tarbimiskulutuste osakaalu ja kogused.

Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatud EUROMODI tarbimismaksude mooduli väljund

on agregeeritud kujul ning täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli ei vaja.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Rahandusministeerium ei säilita iseseisvalt pseudonümiseeritud andmeid. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille

teeb Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult agregeeritud

kujul.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei Otsest teavitustegevust läbi ei viida, kuid

teavitus on kaudselt tehtud

Rahandusministeeriumi kodulehe või muude

avalike materjalide kaudu (vt selgitust all)

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage18 Eesti EUROMOD-i registripõhise

mikroandmestiku koostamine on olnud üks osa

riiklikust statistikatööde programmist.

Töödeldavad andmed on pseudonüümitud

Statistikaameti poolt enne kui

Rahandusministeeriumile ligipääs tagatakse.

Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta

kättesaadavaks teistele osapooltele. Seega ei

ole andmesubjektid andmetöötlejale

tuvastatavad.

Andmesubjekti teavitamine ei ole põhjendatud,

sest andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik

üldistus.

Kõik Rahandusministeeriumi tellimusel või

osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse

Rahandusministeeriumi kodulehel.

18 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Kui Rahandusministeerium mudeldab Eesti

EUROMOD-i andmeid EUROMOD-i põhjal,

siis viidatakse sellele.

Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele

kättesaadavad vastavates seletuskirjades

eelnõude infosüsteemis EIS ning pärast

vastuvõtmist riigikogu lehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused19?

https://www.fin.ee/privaatsussatted

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse20 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)21 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad22:

Lisa 1 – Andmekoosseis

Lisa 2 EUROMOD_detailne

Lisa 3 EUROMOD_koodiloendid

Lisa 4 EUROMODi registripõhised tunnused RaM

Lisa 5 EUROMODi andmekasutus ja andmekaitse ülevaade (tehisaru koostatud)

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus Ei

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand Ei

19 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 20 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 21 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 22 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand Ei

Lisa 1 – Andmekoosseis

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i registripõhise mikroandmestiku sisendandmete koosseis

on järgmine: 

 indiviidi pseudo-ID (RR)  

 isa pseudo-ID (RR) 

 leibkonna pseudo-ID (RR)  

 ema pseudo-ID (RR) 

 partneri pseudo-ID (RR) 

 omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) 

 omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) 

 kõrgeim haridustase – ISCED  (EHIS, RR, STAR, Statreg) 

 kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) 

 kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) 

 hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) 

 sugu (Statreg) 

 vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) 

 kodakondsus (Statreg) 

 kodakondsus (detailne)/ regioon (Statreg) 

 maalises piirkonnas elamine (Statreg) 

 linnalises piirkonnas elamine (Statreg) 

 perekonnaseis (RR) 

 rahvus (Statreg)  

 maakond (RR, Statreg) 

 kohalik omavalitsus (RR, Statreg) 

 väikelinn (Statreg) 

 olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal (Statreg) 

 maksuresidentsus (MKR) 

 eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) 

 avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) 

 sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, SKAIS, EHIS, Statreg, MKR) 

 eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) 

 eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) 

 finantsvarad – agregeeritud tunnus  

 aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) 

 isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) 

 isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) 

 kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) 

 eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) 

 eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) 

 eluruumi tüüp (korter/ eramu) EHR 

 muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) 

 aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus  

 aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) 

 aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) 

 aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)  

 aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)  

 aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus 

 aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) 

 energiahüvitis (SKAIS)  

 KREDEX toetused (KREDEX) 

 aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) 

 aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) 

 kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS) 

 kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS) 

 aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) 

 aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) 

 vajaduspõhine peretoetus (STAR, SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) 

 mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)  

 aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  

 aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) 

 mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) 

 mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) 

 aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) 

 mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) 

 muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) (EMPIS) 

 püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus  

 puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) 

 töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem  või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS,

Statreg) 

 töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) 

 institutsionaalne leibkond (Statreg) 

 sünnikuu (Statreg) 

 ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) 

 tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) 

 tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) 

 tegevusala (detailne) (EMTAK)  

 mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) 

 mitmel kalendrikuul töötas (MKR) 

 mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) 

 kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) 

 ametiala (TÖR, MKR, Statreg) 

 ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) 

 töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) 

 mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) 

 kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) 

 kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) 

 kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) 

 töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) 

 kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) 

 kas isik vahetas aasta jooksul töökohta  

 mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) 

 registreeritud töötu (EMPIS) 

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine (TÖR, EHIS) 

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine (TÖR, EHIS) 

 töövõimetusega seotud hüvitised (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) 

 aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) 

 mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) 

 tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) 

 madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) 

 milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) 

 Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) 

 välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) 

 töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) 

 III samba tööandja sissemaksed (MKR) 

 maamaks (MKR) 

 töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) 

 tööandja sotsiaalmaks (MKR) 

 tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) 

 kingitused ja annetused (FIDEK, MKR) 

 koolituskulud (FIDEK, MKR) 

 eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus  

 eluaseme intressid (MKR) 

 eluaseme üür (MKR) 

 maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) 

 maksed erapensioniskeemidesse (MKR) 

 rahaline palgatulu (bruto) (MKR) 

 rahaline palgatulu (neto) (MKR) 

 rahaline palgatulu Eestist (MKR) 

 rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) 

 rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) 

 mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) 

 varasem rahaline palgatulu (MKR)  

 töötasuhüvitis (MKR)  

 tunnipalk (MKR) 

 intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus  

 dividendid (MKR) 

 intressid (MKR) 

 intressid (neto) (MKR) 

 kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) 

 vara võõrandmaine (MKR) 

 muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) 

 erapensionid (MKR)  

 pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) 

 pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) 

 investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) 

 II samba väljamaksed pensionieas (MKR) 

 III samba väljamaksed pensionieas (MKR) 

 II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) 

 III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) 

 III sambaga liitumise aasta (Pensionikeskus) 

 III sambasse kogumise algus (Penisonikeskus) 

 kinnisvara või maa renditulu (MKR) 

 kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) 

 eluruumi renditulu (MKR) 

 litsentsitasud (MKR) 

 muu renditulu (MKR) 

 siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) 

 siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) 

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus  

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) 

 tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) 

 tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) 

 mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) 

 tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) 

 tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) 

 koondamishüvitised - agregeeritud tunnus  

 koondamishüvitis (EMPIS) 

 tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) 

 koondamisega seotud tulud (MKR)  

Lisa – Liiklusregistri andmekoosseis 

Statistikaameti liiklusregistri sisendandmete koosseis (EUROMODi liiklusregistri moodul),

millele ligipääsu taotleme, on järgmine: 

Tunnuse nimetus  Kirjeldus 

AASTA  Aasta, mille 1. jaanuari seisuga on tehtud väljavõte 

RIIK 

Füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku registreerimisaadressi riigi

kood 

EHAK_MAAKOND 

Füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku registreerimisaadressi

maakonna kood 

SA_ISIK_ID  Isiku pseudonüümitud identifikaator 

SA_IK_EESTI  Eesti isikukoodi tunnus 

SA_IK_SUGU  Eesti isikukoodist tuletatud sugu 

SA_IK_SYNNIAEG  Eesti isikukoodist tuletatud sünniaeg 

ISIKUKOOD  Pseudonüümitud isikukood, kui isikul puudub Eesti isikukood 

PERENIMI  Pseudonüümitud perekonnanimi, kui isikul puudub Eesti isikukood 

EESNIMI  Pseudonüümitud eesnimi, kui isikul puudub Eesti isikukood 

SYNNIAEG  Sünniaeg, kui isikul puudub Eesti isikukood 

SUGU  Täitmata 

REG_KOOD 

Pseudonüümitud registrikood, kui juriidilisel isikul puudub Eesti

registrikood 

REG_NIMI 

Pseudonüümitud juriidilise isiku nimi, kui juriidilisel isikul puudub

Eesti registrikood 

ISIK_SOIDUK_SEOS 

Isiku ja sõiduki seose tüüp: ESINDAJA, KAASOMANIK,

KASUTAJA, OMANIK, VASTUTAV 

STAATUS  Registrikirje staatus: PEATATUD, REGISTREERITUD 

SOIDUK_ID  Sõiduki unikaalne identifikaator liiklusregistris 

VIN_KOOD  Pseudonüümitud sõiduki VIN-kood 

SOIDUKI_MARK  Sõiduki mark 

MUDEL_NIMETUS  Sõiduki mudel 

MODIFIKATSIOON  Sõiduki modifikatsioon 

TYYP  Sõiduki tüüp 

TYYBIKOOD  Sõiduki tüübi kood 

KATEGOORIA  Sõiduki kategooria 

VARV  Sõiduki värv 

MITMEVARVILINE  Sõiduk on mitmevärviline: E - ei, J - jah. 

UKSI  Uste arv 

ESMANE_REG_KP  Esmase registreerimise kuupäev 

EESTIS_ESMAREG_KP  Eestis esmaregistreerimise kuupäev 

TAISMASS  Täismass 

REG_MASS  Registrimass 

TYHIMASS  Tühimass 

MOOTORI_VOIMSUS  Mootori võimsus (kW) 

MOOTORI_MAHT  Mootori töömaht (cm3) 

MOOTORI_TYYP 

Mootori tüüp: BENSIIN, BENSIIN_HYBRIID,

BENSIIN_KATALYSAATOR, CNG, DIISEL, DIISEL_HYBRIID,

ELEKTER, GAAS, LPG 

KYTUS 

Mootori kütus: BENSIIN, BIODIISEL, CNG, CNG-H, CNG-HL,

CNG-L, DIISEL, ELEKTER, ETANOOL, LNG, LPG, VESINIK,

XTL 

CO2  CO2 tase (g/km) 

HEITMENORM  Heitmenorm: NEDC, PUUDUB, WLTP 

ODOMEETRI_NAIT  Odomeetri näit viimasel tehnilisel ülevaatusel 

YV_KUUPAEV  Viimase tehnilise ülevaatuse kuupäev 

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/20-6

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Helen Laane

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Merike Saks

Rahandusministeerium [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika

kujundamise uuringus „EUROMOD andmete ja lahenduste kasutamine

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna töös“ 18.03.2025 esitatud ja

09.05.2025 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta 2031. aasta I kvartali lõpuks (hiljemalt 31.03.2031),

vastavalt taotluse punktile 9.1, mille järgi on uurimistöö lõpp 31.12.2030.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas 1.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõige 4 sätestab, et kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, kontrollib

asjaomase valdkonna eetikakomitee enne IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist. Kui

teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse

Inspektsioon. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud Tartu Ülikooli

2 (2)

inimuuringute eetika komitee 26.05.2025 otsusega 401/T-13, millega on uurimistöö

kooskõlastatud.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske, sest EUROMOD

mudel põhineb Statistikaameti kogutud pseudonüümitud andmetel. Taotluse esitaja on välja

toonud piisavalt selged ja põhjendatud eesmärgid, miks EUROMODi mudelit on vaja poliitika

kujundamiseks kasutada. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu

ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsioon toob välja, et inspektsioon ei nõustu taotluse punktis 7 toodud

põhjendusega 1, mille kohaselt ei koosta Rahandusministeerium andmekaitsealast mõjuhinnangut,

sest „Meil ei ole vastavat pädevust“. Inspektsioon selgitab, et Rahandusministeeriumil kui

vastutaval töötlejal on IKÜM artiklist 35 tulenevalt kohustus hinnata, kas andmekaitsealase

mõjuhinnangu koostamine on vajalik. Seega on andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise

vajalikkuse hindamine vastutava töötleja kohustus ja pädevus. Andmekaitse Inspektsioon on

avanud mõjuhinnanguga seonduvat isikuandmete töötleja üldjuhendis.1

Taotluse punktis 8 on viidatud, et Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord

on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

kasutamise korrale2. Viidatud korra punkti 5.7. kohaselt säilitab Statistikaamet 25 aastat kõiki

kasutajale teaduslikel eesmärkidel levitatud konfidentsiaalseid andmeid niisugusel kujul nagu

need konkreetse uurimistöö jaoks kättesaadavaks tehti ning logifaile, kasutaja vahetulemusi ja

muid tööfaile hoiab Statistikaamet lepingu lõppemise järgselt 1 aasta. Andmekaitse Inspektsioon

selgitab, et kui Rahandusministeerium otsustab vastutava töötlejana, miks ja kuidas ta

isikuandmeid töötleb, kasutades selleks volitatud töötlejat, siis nende isikuandmete vastutava

töötlejana peab Rahandusministeerium veenduma ka konkreetse uuringu jaoks kokku pandud

algandmete õigeaegses hävitamises või kustutamises.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 18.03.2025 inspektsioonile esitatud ja 09.05.2025

täiendatud taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

Lisa:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus „EUROMOD andmete ja

lahenduste kasutamine Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna töös“

1 Isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükk. https://www.aki.ee/5-peatukk-andmekaitsealane-mojuhinnang 2 https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil