Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kätlin Saar

[email protected]

Teie 08.05.2025 nr 2-6/039

Meie 04.06.2025 nr 9.3-1/25/3962-2

Hobujaama tn 12 ja Hobujaama tn 14

kinnistu ning lähiala detailplaneeringu

arvamus

Küsisite Terviseameti (edaspidi amet) arvamust Tallinna linnas Hobujaama tn 12 ja Hobujaama

tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (DP045810) kohta.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntida ümber planeeritav maa-ala ja määrata

moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 8, 9 ja 11 maapealse korrusega ja kuni 2 maa-

aluse korrusega äri- ja/või eluhoonete ehitamiseks, kavandada linnapark ning määrata üldised

maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Tallinna üldplaneering kohaselt asub ala kesklinna segahoonestusalal.

Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule.

Esitatud materjalides on mürauuring (Hendrikson DGE, 20.12.2024, töö nr 24005142).

Planeeringuala müraolukorda mõjutavaks teguriks on auto- ja tammiliiklus piirkonna tänavatel,

peamiselt autoliiklus suure liikluskoormusega Ahtri tänaval. Olemasoleva olukorra

liikluskoormuste lähteandmetena kasutati ajakohaseid Stratum OÜ liiklusmudeli andmeid

(seisuga jaanuar 2024). 2024. a valminud trammitee puhul võeti liikluskoormused vastavalt

kehtivale liiklusgraafikule. Mürahinnangus käsitletakse kahte erinevat planeeringulahenduse

ettepanekut ning müraolukorda hinnatakse ka koos müratõkkega. Praegu esitati ametile

lahendus, mis vastab planeeringu algatamisettepanekule 1 (alternatiiv 1, äri- ja eluhooned), kus

ei ole planeeritud müratõket, seega käesolevas kirjas keskendume sellele lahendusele.

Koostatud detailplaneering on üldplaneeringule vastav, seega planeeritavale alale rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas

1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 65 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Detailplaneeringu kohaselt asub planeeritaval alal kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega ala,

millel on park. Lisaks on planeeritud müratundlike hoonetega (elamutega) krundid.

Mürauuringust selgub, et alternatiiv 1 puhul ulatub müratundlike hoonetega kruntidel müratase

olemasolevas (ehitusjärgses) olukorras päeval kuni 64 dB (teepoolsel küljel kuni 69 dB), öösel

kuni 54 dB (teepoolsel küljel kuni 59 dB). Mürauuringus esitatud alternatiiv 1 puhul vastab

müratase KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele.

Mürauuringus on toodud, et perspektiivses liiklusolukorras (nt liikluskoormuste teoreetilisel

suurenemisel ca 20…25% võrra lähima 10-20 a jooksul) võib planeeritavale hoonele mõjuv

2 / 3

müratase mõnevõrra (kuni ca 1 dB võrra) suureneda. Suuremaid prognoose ei ole mürauuringu

koostaja arust mõistlik läbi analüüsida, pigem võib mürauuringu koostaja sõnul pikas

perspektiivis realistlikumaks osutuda hoopis liikluskoormuste mõningane vähenemine.

Esitatud materjalides on planeeritava Hobujaama tn 12 ja 14 insolatsioonianalüüs

(LOOVMAASTIK OÜ, 2022, töö nr: 227IA21). Insolatsioonianalüüsis on toodud, et vastavalt

Eestis kehtivale juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhend, koostatud: 02.2020, on kavandatud Hobujaama tn 12 ja 14 hoonemahuga tagatud piisav

insolatsiooni kestus naaberhoonetesse, kui 41m kõrgusel hoonemahul tehakse viimase korruse

osas tagasiaste idapoolsel hoone küljel; samuti on näidatud kavandatud Hobujaama tn 12 ja 14

hoonemahu enda vastavate kõrguspunktide asukohad, kus piisav insolatsiooni kestus

eluruumide jaoks oleks tagatud.

Tutvusime esitatud materjalidega ning märgime järgmist:

 Esitatud materjalidest selgub, et Pos8 krundile on kavandatud sõidutee, kergliiklustee,

lühiajalised parkimiskohad, bussi parkimise koht ning tänavahaljastus. Arvestades, et

planeeritavale alale lisanduvad võimalikud müraallikad (buss, autoliiklus), siis tuleks

mürauuringus hinnata, kas ja mil määral mõjutatakse planeeritaval alal müratasemeid

ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Arvestades planeeritava asukohta ning paiknemist erinevate müraallikate vahel (tramm,

buss, autoliiklus), tuleb hinnata ka planeeritavale alale levivaid maksimaalseid

müratasemeid ning vibratsioonitasemeid.

 Planeeritav ala asub üsna lähedal sadama-alale. Veendumaks, et sadama-alalt tulenevad

müra- ja vibratsiooni tasemed planeeritaval alal ei ületaks KeM määruses nr 71 toodud

normtasemeid, tuleks ka neid hinnata.

 Planeeritava ala ümbruses paiknevad erinevad ärihooned/äritegevused, mh Ahtri tn 6b

kinnistul paiknev võimalik bensiinijaam tulevikus, mis hetkel on ehitisregistris leiduva

info järgi on lammutatud. Lisaks kavandatakse planeeringuga ärihooneid/äritegevusi.

Palume arvestada, et äritegevusega tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse

tööstusmüra sihtväärtust ja vajadusel hinnata edasises planeerimises nende negatiivset

mõju ning kavandada leevendavaid meetmeid.

 Mürahinnangus on välja toodud järgnev: „Mänguväljakute ning puhkealade

kavandamiseks on seega sobilikud Ahtri tänavast kaugemale jäävad alad, nt

planeeringuala lõunaosas jääb müra hinnatud tase juba väiksemaks kui 60 dB päeval.“

Amet nõustub, et mänguväljaku paiknemine võiks jääda Ahtri tänavast ja teistest

potensiaalsetest müraallikatest võimalikult kaugele. Praegu esitatud põhijoonisel asuva

Ahtri tänava poolses osas paikneva võimaliku mänguväljaku asukohas on müratase

mürahinnangu kohaselt päeval kuni 64 dB, mis on rohkem kui välja toodud 60 dB.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Hoone projekteerida nii, et

naaberhoonetes paiknevates eluruumides oleks tagatud normikohane

insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“.“ Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on

alates 31.12.2021 kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Kehtiva standardi tabeli A.6 kohaselt on

soovitatav päikesevalguse kestus minimaalselt 1,5 h. Amet hinnangul tuleks jälgida, et

standardis antud minimaalne insolatsioon on ruumides tagatud. Palume

insolatsioonianalüüsi veelkord üle vaadata ja veenduda, et insolatsioon oleks tagatud

vastavalt kehtivale standardile.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Hoonete projekteerimisel

lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ või teostada detailplaneeringu staadiumis

radooniuuringud.“ Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Edaspidi

juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“. Arvestades asjaolu, et radoon ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud, tuleks planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

3 / 3

 Planeeringuga kavandatakse hoonesisest trafoalajaama. Alajaama asukoha valikul

arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §

10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd

2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Hoonesisese

alajaama projekteerimisel tuleb tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud

normtasemeid ja vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Lisaks arvestada sotsiaalministri

21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse

tasemete mõõtmine“ tooduga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]