Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
Viit | 13-1/25-919 |
Registreeritud | 04.06.2025 |
Sünkroonitud | 05.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
Toimik | 13-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anu Sihv (Users, Maavarade registri osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Enefit Industry AS Uus-Kiviõli
kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine
SELETUSKIRI
Jõhvi 2025
2
Sisukord
TAOTLUSE ERISUSED ................................................................................................................. 3
1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK ............................................ 3
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ......................... 4
2.1 Üldandmed ......................................................................................................................... 4
2.2 Maavaldused ....................................................................................................................... 5
2.3 Teenindusmaa ..................................................................................................................... 5
2.4 Piirangud ............................................................................................................................ 5
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .......................................... 6
3.1 Uuringud ............................................................................................................................. 6
3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ............................................. 8
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................... 8
4.1 Põlevkivi geoloogiline varu................................................................................................ 8
4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus ...................................................................................... 9
5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS ................................................................................... 9
5.1 Tehnoloogia ........................................................................................................................ 9
5.2 Kaevanduse aastatoodang................................................................................................. 10
6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS
KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA ............................. 10
6.1 Mäeeraldise piir ................................................................................................................ 10
6.2 Kaevandamise sügavus..................................................................................................... 11
6.3 Maavaravaru ..................................................................................................................... 11
7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD
MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS .................................................................................. 11
3
TAOTLUSE ERISUSED
Taotletava mäeeraldise suure pindalalise ulatuse ja allmaameetodil kaevandamistööde
planeerimise tõttu palume lubada taotluse graafilistel lisadel asjakohaseid kõrvalekaldeid
maapõueseaduse §-st 50 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Taotleme loa menetlemist
järgmiste erisustega:
1. Mäeeraldise plaanile ja läbilõigetele ei kanta kaitsetervikuid (keskkonnaministri
23.10.2019määruse nr56 § 39 lg 9 p 9), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil
kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise
piirini;
2. Geoloogilistele läbilõigetele ei kanta kaevandamisel jäetavate nõlvade kaldeid joonena ja
numbrilisena (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr56 § -39 lg 15 p 3), kuna
maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru
kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini;
3. Katastriüksuste piirid on toodud mäeeraldise plaanil ja mäeeraldisega kattuvate
katastriüksuste loetelu taotluse lisas nr 4;
4. Korrastatud maa plaan (Keskkonnaministri määrus nr 56, § 39 lg 18) taotluse lisas nr 3;
1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK
Enefit Industry AS (end. Enefit Kaevandused AS) (edaspidi IND) ja Osaühing VKG
Kaevandused (edaspidi VKGK) sõlmisid 11. aprillil 2019. aastal koostöölepingu Uus-Kiviõli
(edaspidi UK) kaevandusest ühiseks kaevandamiseks.
Koostööleppe järgi teevad ettevõtted koostööd, Keskkonnaamet andis IND-le kaevandamisloa
L.MK/329491 11.07.2019. Pärast loa saamist taotlesid ettevõtted UK kaevandamisloa osalist
ümberregistreerimist selliselt, et VKGK-le kuulub õigus 1/3 - ja IND-le jäi õigus 2/3 UK-le.
Keskkonnaamet otsustas osalise ümberregistreerimise 07.08.2019.
IND-l ja VKGK-l on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad,
seadmed ning oskusteave. Kaevandamisseadmed, -masinad ja -tehnoloogia vastavad kaasaja
nõuetele. Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitsenõudeid silmas
pidades. Kaevandatud põlevkivist toodetakse peamiselt põlevkiviõli. Põlevkivisektor rakendab
parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT).
Maapõueseaduse § 73 lõike 10 järgi anti UK kaevandamisloa osalise ümberregistreerimise
tulemusena VKGK-le kaevandamisluba L.MK/333343 põlevkivi kaevandamiseks mäeeraldisel
nimega Uus-Kiviõli II kaevandus (edaspidi UK II).
UK kaevandamisloa L.MK/329491 kohaselt võis kaevandada maksimaalselt 4 mln t põlevkivi
aastas. Enne kaevandamisloa ümberregistreerimist oli maksimaalne aastamäär 6 mln t, mis jagati
proportsionaalselt VKG ja IND vahel.
VKGK ja IND leppisid vahepeal kokku aastamäärade osas. Keskkonnaameti 23.09.2022
korraldusega nr DM-120983-9 muudeti Uus-Kiviõli II kaevandamisloa aastamäära kõrvaltingimust
nr 21. „Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5
miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli
4
kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise
mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib
Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni.
Kaevanduse olulisim keskkonnamõju on põhjaveetaseme alandus. Mõju on seda väiksem, mida
lühiajalisem on alanduse kestus. Sellest tulenevalt on parim meede keskkonnamõju ohjamiseks
kaevanduse võimalikult kiire ammendamine. Muudel keskkonnamõjudel (müra, tolm, vibratsioon,
maapinna püsivus jne) ei ole kaevandamise intensiivsusega muud otsest seost kui häiringute kestus.
Viimane on seda lühem, mida kiiremini kaevandus ammendatakse.
Arvestades eelnevat ja seda, et UK on planeeritud eelkõige asendama Estonia kaevandust, mille
maksimaalne lubatud aastamäär on 10 mln t aastas, soovib EK muuta kaevandamisluba
L.MK/329491 selliselt, et kaevandada lubatud põlevkivi maksimaalne aastamäär on sarnaselt
kehtivale Estonia kaevandusele 10 mln t aastas.
IND soovib muuta ka kehtiva kaevandamisloaga lubatud logistilist lahendust. See muudatus on
tingitud peamiselt UK ja UK II kaevanduste koosarendamise käigus kumulatiivse keskkonnamõju
vähendamise vajadusest. Kaevandamisloa L.MK/329491 punk 10.14 sätestab muu hulgas järgmist:
“Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist
rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja punkt 10.19 järgmist: „tehnilise taristu
objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust
ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud sätted osutavad, et kaevandamisloa alusel
ei tohi kaevandatud mäemassi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal rikastada. Mäemass tuleb
rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse
tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). IND ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada
rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust.
Enne loa osalist ümberregistreerimist selline võimalus puudus, mistõttu ei kaalutud loa menetluse
käigus eelnimetatud loa sätete muutmist. Samal põhjusel ei käsitletud nimetatud logistilist
alternatiivi ka keskkonnamõju hindamisel (aastal 2010). Pärast koostööleppe sõlmimist on
avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus
selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat tööstusterritooriumi.. Logistilise lahenduse mõjusid
hinnati Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes
(OÜ Alkranel, 2022).
Eelneva põhjal taotleb IND kaevandamisloa muutmist selliselt, et kaevise transport on lubatud
esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi ja aastamäär 10 milj.tonni põlevkivi aatas.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
2.1 Üldandmed
Mäeeraldis (pindala 4130,54 ha) paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates u 2/3
Uus-Kiviõli uuringuväljast. Mäeeraldise põhjapiir on endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud
ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu
5
paiknevad endine Aidu karjäär ja olemasolev Ojamaa kaevandus. Lõunast ja kagust piirneb
mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldisega.
Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Lüganuse vallas.
Mäeeraldisel paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja Hiielinna külad. Kiviõli linn asub
mäeeraldise põhjapiirist 2–4 km kaugusel.
Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused
on vahemikus 45–63 m. Uuringuvälja lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on
metsastatud (umbes 70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20%
uuringuvälja üldpindalast.
Mäeeraldis asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures vahetult kaevandusalale jääb väike
osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed
voolavad uuringuvälja idapiirist 15–20 km kaugusel.
2.2 Maavaldused
Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on paljud eraomanikele kuuluvad maavaldused. Rakendades
kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eramaavaldused allmaakaevandamist.
Suurim metsamaa valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus.
2.3 Teenindusmaa
Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 169,80 ha.
Teenindusmaa on taotletud selliselt, et see kattub täpselt katastriüksusega Uus-Kiviõli
kaevandus (43801:001:0126) ja osaliselt katastriüksusega Maidla metskond 6
(44901:003:0840). Kuna seadusandlus ei luba kahele mäeeraldisele kattuvat teenindusmaad,
siis UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud. IND ja VKGK on leppinud koostööleppes
kokku kaevanduse koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat
kaevandust UK mäeeraldise teenindusmaa kaudu. Muu hulgas on kokku lepitud, et EIND
taotleb pärast UK kaevandamisloa saamist riigivara valitsejalt kinnistule asukohaga Ida-Viru
maakond, Lüganuse vald, Rebu küla (kinnistu registriosas nr 5064408) ning nimega Uus-
Kiviõli kaevandus UK kaevandamisloa kehtivuse lõpuni hoonestusõiguse seadmist. Pärast
hoonestusõiguse seadmist võõrandas EIND 1/3 mõttelise osa UK teenindusmaa
hoonestusõigusest VKGK soovitud ajal VKGK-le. Koostööga tagatakse, et mõlema kaevanduse
käitamine on tehniliselt ja juriidiliselt võimalik ilma, et UK II mäeeraldisele tuleks ette näha
eraldiseisev teenindusmaa, st et kaevanduse teenindamine tagatakse ühtse taristu abil.
2.4 Piirangud
Eeldatavalt mõjutatav keskkond, sh kaitstavad loodusobjektid mäeeraldistel ja selle
mõjupiirkonnas, looduskaitse all olevad liigid, vääriselupaigad, pinnaveekogud, põhjavesi,
maakasutus ja kultuurimälestised on põhjalikult käsitletud viimases keskkonnamõjude
hindamise aruande (edaspidi UK KMH) 5. peatükis ja selle alapeatükkides.
6
Mäeeraldisele jääb muinsuskaitselistest objektidest Uniküla kalmistu.
Lisaks jäävad mäeeraldisele ja selle teenindusmaale 31 maaparandushoiuala, nende eesvoolud,
puurkaevud, kaks allikat, Purtse ja Hirmuse jõed ning Mehide oja koos kalda piiranguvööndite
ning veekaitsevöönditega. Maaparandussüsteemide täpne jaotus nähtub siinse seletuskirja
graafilistelt lisadelt ja lisa nr 5.
Mäeeraldist läbivad neli riigimaanteed ja mitu avalikus kasutuses olevat kohalikku teed.
Piiranguid põhjustavad ka mäeeraldist läbivad või sellele jäävad elektriõhuliinid,
maakaabelliinid ning alajaamad. Lisaks jääb mäeeraldisele kas osaliselt või täielikult ligi 200
sideehitist.
Rakendades kaevandamisel tavapäraseid ohutusnõudeid ning järgides loale kantud tingimusi,
on kaevandamist võimalik organiseerida selliselt, et kaitstavate objektide kaitse on tagatud,
piirangutest on kinni peetud ning kaevandamisega tehtud kahjud on kompenseeritud või
heastatud.
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
3.1 Uuringud
Põlevkivialade, sh Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring tehti enne 1940. aastat.
Detailuuring oli aastatel 1952–1953. Täiendava uuringu tegi Kohtla-Järve Geoloogia Töökond
1968. aastal. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru ümberhindamise tegi 1995. aastal
OÜ Eesti Geoloogiakeskus maavarade osakond, mille kohta koostati aruanne riikliku
registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Maavaravaru kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni
09.06.1995 protokolliga 95–19. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru viimase
ümberhindamise tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal, mille kohta koostati aruanne
„Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine,
seletuskiri.” (M. Rammo), fondi nr 7957. Maavaravaru kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga
nr 919 (10.07.2008).
Projekteerimisettevõttes „Giprošaht“ valmis 1992. aastal IND tellimusel töö
“Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Töös käsitleti
kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi kaevandamisest lähtuvat
mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid võimalikke riske.
RAS „Eesti Maaparandusprojekt“ koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. aastal aruande
“Uus-Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna- ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti
kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku
depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud
asumite veevarustussüsteemide rajamiseks.
Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi
hüdrogeoloogilise mudeliga – töö tegi IND-ga sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti
Geoloogiakeskus. Pärast kaevandamisloa andmist tehti UK mäeeraldise piires töötavate
7
veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Kaevanduse mõjupiirkonda on rajatud
vaatluspuurkaeve.
2009. aastal tegi OÜ CUMULUS CONSULTING IND tellimusel uuringu „Uus-Kiviõli
kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.“
2009–2010 hindas AS KOBRAS IND tellimusel UK keskkonnamõju („Ida-Virumaa Maidla ja
Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise
keskkonnamõju hindamise aruanne“).
2013. aastal valmis OÜ Alkranel uuring „Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi
kavandamisega ning kaevanduse ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu
rekreatsioonialale ning Uus-Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude
eeldatava ulatuse tsoneerimine. Ülduuring (hinnang) kaevanduse ja tööstusterritooriumi
võimalike mõjude kohta tööstusterritooriumi mõjualale jäävate kinnisasjade ja nende olulistele
osadele“. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu
alusel.
Samal aastal valmis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel sihtasutuse Poliitikauuringute
Keskus Praxis töö „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude
hindamine“.
2013. aastal valmis OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse
täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud“. Uuringu käigus hinnati mõju nii tundlikele
ökosüsteemidele kui ka vee-elustikule ning üleujutusohtu ja heljumi levikut. Uuring tehti IND
tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel.
2013. aastal valmis kohaliku omavalitsuse ja IND koostööleppe alusel tellitud uuring
„Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule Natura 2000 alade inventuur“.
2018. aastal tegi sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis keskkonnaministeeriumi
tellimusel töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja
majanduslike tingimuste põhjal“. Uuring osutas, et Eesti põlevkivimaardla veel ammendamata
osadest on just Uus-Kiviõli kaeveväli kõige väiksema sotsiaalmajandusliku ja
keskkonnamõjuga kaevandamispiirkond.
2022.a.valmis Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli
kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline
hindamise (KSH) aruanne (Alkranel OÜ)
22.01.2025.a. tunnistati nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa
L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne (Maves OÜ). KMH raames teostati täiendavaid uuringuid,
mis on KMH lisades kättesaadavad:
Lisa 2 välisõhu hajumisarvutused
Lisa 3 muististe ja mälestiste kaardistamine
Lisa 4 langatamise mõju hinnang maapinna vajumisele
Lisa 5 hüdrogeoloogilise mõju prognoos
8
Lisa 6 üleujutuste riskide hinnang
Lisa 7 kaevandajate loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise
meetmetest
Keskkonnaseirekava kohaselt teostatakse metsiste seiret, pinnavee- ja põhjaveeseiret. Seire
tulemused esitatakse KOTKAS infosüsteemi. KMH aruandes esitati soovitused seire
täiendamiseks. Muudetud loa välja andmise järgselt uuendatakse vastavalt seirekava ja esitatakse
Keskkonnaametile kinnitamiseks, mille järgselt ettevõtted alustavad kavakohase seire
korraldamisega.
3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese
kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootuskihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse
lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel,
dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl),
Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid
kogupaksusega 15–50 m ning nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted. Mullakihi
paksus on 0,2–0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2–8 m.
Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna
kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari
veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna
reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda
veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid.
Ordoviitsiumikambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi.
Detailsemalt on kirjutatud KMH aruande lisas nr 5, hüdrogeoloogilise mõju prognoosis.
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1 Põlevkivi geoloogiline varu
Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise
osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A', A'/B, B/C,
C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootuskihindi paksus on pindalaliselt hästi välja peetud.
Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide
paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise
aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%.
Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud kolmes plokis (vt tabel 1). Kogu mäeeraldise
piires lasuv varu on uuritud tarbevaru tasemel ja arvatud aktiivse varu katekooriasse.
9
Tabel 1. Põlevkivivaru UK mäeeraldisel
Maavaravaru
ploki nr Maavaravaru
kategooria
Taotletava määeraldise
pindala, ha maavaravaru, tuh t
1 aT 16 17,150 54 155,000
2 aT 19 37,467 65 098,730
3 aT 575,923 19 229,867
KOKKU aT 4130,544 138 483,597
4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus
Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m,
põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,08 m, mäemassi kütteväärtus on 2049 kcal/kg ja
põlevkivikihtide kütteväärtus on 2652 kcal/kg.
Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58 m,
põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2113 kcal/kg ja
põlevkivikihtide kütteväärtus on 2701 kcal/kg.
Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62 m,
põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2119 kcal/kg ja
põlevkivikihtide kütteväärtus on 2789 kcal/kg.
5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS
5.1 Tehnoloogia
UK kaevanduste arendamisel lähtutakse IND ja VKGK koostööleppest, mille järgi soovitakse
põlevkivi transportida konveieriga UK mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist
rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning
kaevandamisjäägid töödeldakse sertifitseeritud tooteks või ladustatakse ja kaubapõlevkivi
suunatakse tarbijatele.
Mäeeraldiste UK ja UK II kogu maapealne teenindus toimub UK mäeeraldise teenindusmaal.
UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud eelpool mainitud õigusaktidest tulenevalt..
Taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine lahendatakse keskonnalubade
omanike vaheliste kooskõlastuste ja kokkulepetega.
Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi). Tootuskihindi tasapinnal
rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edelasuunalistena (piki UK ja UK II piiri)
kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaeveväli kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse
mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks.
Kaevandus lõigustatakse paneelstrekkidega. Strekkide läbindamine toimub puur- ja
lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid.
Kamberplokis raimatud kaevis viiakse mäemasinate abil lintkonveierile.
10
Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, kohaliku tuulutuse ventilaatoreid ja
üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk juhitakse külgstreki kaudu
tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale.
Kaevandamisviis on sama Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavale (UK KMH aruandes
alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega). Kamberkaevandamine seisneb piki- ja
põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud küljepikkusega
6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast, on maavara kadu
kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna
püsivuse kvaasistabiilse alana.
Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee
kombainiga. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni
1,5 m võrra nii, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega
kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muumine, toimub üksnes lankide servadel.
Kombainkaevandamist pikaee kombainiga sobivus otsustatakse sõltuvalt maapinna langetamise
ulatusest ja lubatavusest, mida kaalutakse läbi loa muutmisega kaasnevas keskkonnamõju
hindamises, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke.
Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt
kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale.
Kaevis rikastatakse, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi Rikastamine toimub
rikastamisvabrikus. Kaevise rikastamisel eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku
tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral
maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Kaevandamisjäätmete kasutusvõimalused ja
ladestamisvajadused on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas.
5.2 Kaevanduse aastatoodang
Muudetava loa järgi on põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär 10 mln t aastas.
Aastamäära muutmine on vajalik selleks, et tagada mäeeraldise võimalikult kiire
ammendamine, vähendades seeläbi keskkonnamõju ajalist kestust ning tagades paremini
ettevõtete põlevkiviga varustatamine.
6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA
6.1 Mäeeraldise piir
Mäeeraldise piir kattub täielikult Uus-Kiviõli uuringuvälja 1. 2. ja 3. aktiivse tarbevaru ploki
piiriga.
11
6.2 Kaevandamise sügavus
Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi tootuskihind lasub 15–50 m sügavusel ja langeb laugelt
lõuna- ja edelasuunas 0о15/. Uuringuvälja põhjaosas (1. plokk) täheldatakse paikset languse
suurenemist kuni 1о10’.
6.3 Maavaravaru
Mäeeraldise maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008).
Maavaravaru on esitatud alljärgnevates tabelis 2.
UK mäeeraldisega lääne osas kattub kaasneva fosforiidi maavaravaru prognoosvaru 25
plokkiga. Fosforiidi varu asub allpool põlevkivi varu lasumit ja põlevkivi kaevandamisel ei
mõjutata.1
Tabel 2. Maavaravaru UK mäeeraldisel
aktiivne varu
maavara nimetus
põlevkivi
ühik tonni tarbevaru
138 483 597
reservvaru 0
passiivne varu
maavara nimetus
põlevkivi
ühik tonni tarbevaru 0 reservvaru 0
kaevandatav varu
maavara nimetus
põlevkivi
ühik tonni tarbevaru
138 483 597
reservvaru 0
7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS
Mäetööde mõju ümbritsevale keskkonnale hinnati põhjalikult loa andmisel KMH aruandes
peatükis 7, kus on toodud ka keskkonnameetmed. KMH peatükk 9 käsitleb seiret ja ptk 10
leevendusmeetmeid ning KMH lisas nr 7 on toodud kaevandajate poolt koostatud loetelu
väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest.
7.1 Avariiolukorrad
Avarii likvideerimise kava, mis sisaldab tegevusplaane, nt tulekahjude ja õlimahutite lekete
korral esitab IND kaks aastat enne mäetööde alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses
7.2 Sulgemine
Sulgemist ja korrastamist on käsitletud KMH peatükis 10.
12
VKG kaevandamise lõpetamise järgselt annab maapealse taristu üle kasutamiseks IND-ile
vastavalt kokkulepitule.
Kaevandamise lõpetamisel seadmed demonteeritakse, hooned lammutatakse, maa-alused ja -
pealsed osad korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile.
Redigeerisid:
Oleg Nikitin
Allan Viil
Ljudmilla Kolotõgina
Mai.2025