Vaideotsus

Sunshine Valley OÜ

[email protected]

Kase tn 6-8

Järva-Jaani alev

Järva vald, 73301

04.06.2025 nr 11.3-1/25/2708

Registrikood: 16282058

VAIDEOTSUS

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi RRF üldmäärus) § 15 lõike 2,

kliimaministri 24.10.2023 määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“

(edaspidi meetme määrus) § 5 lõike 2 ning haldusmenetluse seaduse §-le 73 ja 85 punktidele 1 ja

2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vahendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada Sunshine Valley OÜ vaie ja tunnistada RTK 31.03.2025 otsus nr 11.3-

1/25/1676 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia Sunshine Valley OÜ esitatud projektitaotluse nr 20.1.01.25-0969 „PVaggregator“

osas läbi uus hindamine.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. RRF üldmääruse § 15 lõike 2 ja meetme määruse § 5 lõike 2 alusel vaatas RTK

läbi Sunshine Valley OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 30.04.2025

esitatud vaide RTK 31.03.2025 otsusele nr 11.3-1/25/1676 taotluse rahuldamata

jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti taotluse nr

20.1.01.25-0969 „PVaggregator“ (edaspidi projekt) osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotleb projekti uut

hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas 20.01.2025 vahendusasutusele taotluse projekti rahastamiseks.

Taotluste esitamine toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 10.12.2024-

20.01.2025. Projekti abikõlblik maksumus on 43 442 eurot, sh toetus summas 21

721 eurot.

2.2. Vahendusasutus kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need

vastavaks meetme määruse § 14 lõike 2 alusel. Edasi hindas projekti meetme

määruse § 16 lõike 1 alusel kaks eksperti lähtudes meetme määruse § 16 lõikes 3

nimetatud hindamiskriteeriumidest. Projekte hinnati skaalal 0-4, kus 0 tähendab

puudulikku ning 4 väga head hinnet. Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 5

lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui

hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2.

2.3. Vastavalt projekti hindamislehele on eksperdid hindamiskriteeriumis 3 hinnanud

projekti hindele 1. Kuivõrd hinne oli väiksem kui 2, siis tulenevalt meetme

määruse § 16 lõikele 5 eksperdid taotlust edasi ei hinnanud ning vahendusasutus

tegi meetme määruse § 18 lg 1 punkti 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et otsus on tehtud vastuolus määruse sätete, hindamiskriteeriumide

ja haldusmenetluse aluspõhimõtetega ning tugineb subjektiivsetele ja faktivälistele

oletustele. Vaide esitaja on vaides toonud välja järgnevad põhjendused:

3.1. Ekspertide väited e-ehituse integratsiooni võimatuse kohta on tõendatult ekslikud.

Taotlejal on varasem edukas kogemus e-ehituse platvormiga liidestamisel, mis

kinnitab tema tehnilist pädevust, teadlikkust integratsioonide ajakulust ja

maksumusest ning realistlikku hinnangut MVP faasi teostatavusele. Ekspertide

väide, et taotleja ei ole olnud kontaktis e-ehituse meeskonnaga ega mõista

integratsiooni võimalikkust projekti jooksul, ei vasta tõele — taotleja tugineb oma

varasemale kogemusele ja oskab vajalikke lahendusi iseseisvalt kavandada.

3.2. Hindajad ei mõista tarkvaraarenduse õiguspärast prototüübi mõistet.

Ekspertide hinnangul ei sobi projektis lubatud MVP klientide protsessidesse, kuid

see ei vasta tegelikkusele. Prototüüp on tarkvaraarenduse varajane tööversioon,

mida arendatakse ja valideeritakse koos kasutajatega ning mis ei tähenda valmis

toodet, vaid testitavat lahendust. Selline MVP vastab toetuse määruse § 6 lg 1

punktidele 1 ja 2 ning on seega rahastamiseks sobilik.

3.3. Projekti sisu, vajalikkus ja sektorispetsiifika on taotluses tõendatud.

Hindaja väide, et "ei selgu, mis teeb sektori eriliseks", on pealiskaudne ega viitab

sellele, et hindaja ei ole taotlust põhjalikult läbi töötanud. Taotluses on

päikeseenergia sektori spetsiifilised probleemid detailselt ja mitmekihiliselt

kirjeldatud, mh:

 info killustatus ja dubleerimine ehitusprojektides,

 andmete sisestamise ajakulu ja vigade risk,

 koordineerimata töövood ehitusprotsessides,

 visualiseerimis- ja seiretööriistade puudus,

 puudulik andmevahetus osapoolte vahel.

PVaggregator tarkvara eesmärk on pakkuda lahendust just nendele pudelikaeltele,

luues sektori vajadustest lähtuva digivahendi, mis ühendab projektiandmete

halduse ühtsesse keskkonda. Kui hindaja ei suuda tuvastada, millist probleemi

projekt lahendab või milles seisneb sektori eripära, siis tekib kahtlus, kas ta on

taotluse teavet täielikult ja objektiivselt analüüsinud. Selline hinnang ei vasta

hindamiskriteeriumi 2 sisule ega põhjenduskohustusele ning vajab uuesti

hindamist.

3.4. Hindamine on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega.

Hindamisprotsess on olnud haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuete vastane, kuna

otsus ei ole olnud objektiivne, proportsionaalne ega võrdselt põhjendatud. Kui

ekspertidel tekkisid sõnastuste osas kahtlused, oleks pidanud küsima taotlejalt

täpsustusi (HMS § 13 lg 2), mida ei tehtud. Lisaks sisaldab hinnang sisulist

vastuolu: taotlejale heidetakse ette, et ta ei ole e-Ehituse meeskonnaga suhelnud,

samas kui projekti eesmärk ongi liidestus e-Ehituse platvormiga. Selline

loogikaviga viitab otseselt HMS § 5, § 6 ja § 10 rikkumisele ning seab kahtluse

alla hindamise õiguspärasuse ja kogu toetusmeetme sisulise mõtte.

3.5. Hindajalt lisaküsimuste keelamine ei saa olla argument hinnangu pinnapealsuseks.

Kui hindamisprotsess ei võimalda hindajatel taotlejalt täpsustavaid küsimusi

küsida, ei tohi taotlust tagasi lükata vaid seepärast, et hindaja ei mõistnud tehnilist

lahendust. Haldusaktid peavad põhinema põhjalikel faktidel, mitte oletustel või

arusaamatustel (HMS § 6 ja § 10). Sellises olukorras tuleks kaaluda

hindamisprotsessi parandamist, mitte karistada taotlejat hindaja teadmatusest.

Lisaks takistab hindaja vea tõttu vales projektis hindamine objektiivset ja

adekvaatset Config projekti tegevuste hindamist.

3.6. Projekti kvaliteedi hindamise vastuolu varasemate maksimumhinnetega.

Projekt sai hindamiskriteeriumis 1 (toetuse eesmärk) maksimaalsed 4 punkti, kuna

eksperdid tunnustasid selle innovaatilisust, vastavust ehitussektori vajadustele ja

panust sektori digitaliseerimisse. See kinnitab projekti kontseptsiooni, tehnilist

ideed ja eesmärke. Samas on hinne 1 hindamiskriteeriumis 3 (projekti kvaliteet)

vastuolus selle positiivse hinnanguga. Taotluses on põhjalikult kirjeldatud projekti

tegevused, arendusetapid, kasutajate kaasamine ja eelarve ning olemas varasem

kogemus e-ehituse platvormiga integreerimisel. Eksperdi oletus, et prototüüpi ei

saa demonstreerida, ei vasta tõele, sest lahendus ja selle esitamine on realistlikult

planeeritud. Lisaks ei ole toetuse määruses väidetud, et MVP ei võiks olla

demovalmis või testkasutuseks suunatud; vastupidi, määrus soodustab

kasutajakeskset arendust.

3.7. Hindamises viidatud aspektid ei olnud taotluse ankeedis nõutud.

Ekspertide viidatud puudused – puuduv kontakt e-ehituse meeskonnaga,

integratsiooni teostatavus, MVP kasutatavus ja sektori eripära – ei ole määratletud

taotlusvormis, toetuse määruses ega hindamiskriteeriumides. Seetõttu on need

taotleja hinnangul põhjendamatud ja väljamõeldud nõuded. Taotlus sisaldab

realistlikku e-ehituse liidestamise kavandit, varasemat kogemust ning korrektset

MVP definitsiooni. Hindajad ei saa eeldada taotlejalt mitteametlikke nõudeid ega

sisemisi ootusi, mis ei põhine ametlikel kriteeriumidel. Selline hindamisloogika

rikub toetuse määruse ja haldusmenetluse seaduse põhimõtteid ning on vastuolus

hea halduse tavadega, kus taotlejalt ei tohi nõuda ega hinnata mitteesitatud või

ametlikult nõutud infot.

4. RTK seisukoht

4.1. Vastavalt HMS § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti

andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasust

ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest. RTK selgitab,

et projektitaotluse hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on

piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas

hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei

vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist.

4.2. Vastavalt meetme määrusele (§ 16 lõigetele 3, 4, ja 5) ja lõike 9 alusel koostatud

hindamise tööprotsessile (punktid 2.1., 2.2. ja 2.3.) hinnatakse projekti järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki;

2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet;

4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu;

5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja.

Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4

väga head hinnet ning juhul, kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on

väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus.

4.3. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et projekti on hinnanud valdkonna kaks

eksperti, kes on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses meetme

määrusele ja hindamise tööprotsessile. RTK menetleb projekti lähtuvalt

haldusmenetluse seadusest ja toetusmeetme õigusaktidest, kontrollides taotleja ja

taotluse vastavust ning saates vastavaks tunnistatud taotlused ekspertidele

hindamiseks. Vastavalt meetme määruse § 16 lõike 1 kohaselt hindab projekte

valdkonna kaks eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja. Ekspertide

nimekirja kohta on teinud ettepaneku Kliimaministeerium. Tulenevalt Vabariigi

Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimääruse“ §-le 6

kuulub elamumajandus ja ehitus ministeeriumi valitsemisalasse, seega ei ole RTK-

l alust seada kahtluse alla Kliimaministeeriumi poolt välja pakutud eksperdid ja

nende pädevus ning mitte arvestada nende seisukohtadega. Seetõttu ei ole RTK

pädev hindama ekspertide poolt antud seisukohti, täpselt nagu ei ole RTK-l õigus

muuta ekspertide poolt antud hindeid. Samuti puudub RTK-l konkreetse projekti

teadusliku sisu valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa

ümber hinnata ekspertide hinnangut, vaid saab üksnes hinnata selle õiguspärasust.

4.4. Vaidel lahendaja selgitab täiendavalt, et projektitaotluste menetlemisel tuleb

tagada taotlejate võrdne kohtlemine. Seetõttu on peale taotluse esitamist selgituste

ja lisateabe küsimine lubatud üksnes siis, kui vahendusasutus tuvastab taotluses

puudusi, mille parandamine ei anna taotlejale teiste taotlejatega võrreldes eelist.

Taotluse menetluse käigus lisaselgituste küsimine eesmärgiga anda projektile

parem hinne ja tekitada läbi selle olukord, kus projekti on võimalik rahastada,

rikub taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtete ja on seega vastuolus taotlemise

eripära ja eesmärgiga. Samuti kaoks sellisel juhul ära kogu taotluste hindamise

mõte.

4.5. Järgnevalt kontrollib vaide lahendaja hindamiskriteeriumides 2 ja 3 ekspertide

hinnangut ja antud hindamispunkte vastavalt meetme määrusele ja hindamise

tööprotsessile ning lähtudes vaides toodud põhjendustest.

4.5.1. Antud juhul nähtub ekspertide hinnangust, et hindamiskriteeriumis 2

väiksema kui maksimumpunkti saamine oli tingitud peaasjalikult

sellest, et taotleja ei olnud projekti põhjendanud viisil ja mahus, mis

taganuks ekspertide jaoks arusaama, et projekt täidab

hindamiskriteeriumi maksimumpunkti eeldused. Eksperdid on välja

toonud, et „Taotluses kirjeldatakse, et konkreetse sektori vajadustele

vastav toode puudub turul. Taotluses ei selgu, mis teeb selle sektori

erilise ning mis jääb turul pakutavatest süsteemides seetõttu vajaka“.

4.5.2. Vastavalt meetme määruse § 16 lõike 9 alusel koostatud hindamise

tööprotsessi Lisale 1 „Hindamisleht“ ja meetme määruse § 16 lg 3

punktile 2 hinnatakse hindamiskriteeriumis 2 projekti põhjendatust, kus

4 punkti saab projekt siis, kui „projektis kirjeldatud probleem on selgelt

sõnastatud, aktuaalne ning vajab lahendamist. Probleem on selline,

mida saab digitaalsete tööriistadega lahendada. Valitud lahendus aitab

kirjeldatud probleemi lahendada ning omab kasusaajatele piisavat

positiivset mõju“.

2 punkti saab siis, kui „projektis on probleem kirjeldatud, kuid selle

sõnastus, aktuaalsus ja valitud lahendus ei ole üheselt selge ega oma

kasusaajatele piisavat positiivset mõju“.

0 punkti saab siis, kui „kriteerium pole täidetud“.

3 punkti saab projekti, mille hinnang jääb 4 ja 2 punkti hinnangu vahele

ning 1 punkti, kui hinnang jääb punkti 2 ja 0 vahele.

4.5.3. Vaide lahendaja leiab, et ekspertide hinnang hindamiskriteeriumis 2

vastab hindele 2, kuivõrd eksperdid on hinnanud, et kuigi projektis on

probleem esitatud, ei ole piisavalt selgelt avatud selle sektori eripära ega

põhjendatud, miks olemasolevad turul pakutavad süsteemid ei vasta

vajadustele. Hindepunkt 2 antakse, kui probleem on kirjeldatud, kui

selle sõnastus, aktuaalsus ja valitud lahenduse mõju ei ole üheselt

mõistetavad ega mõju kasusaajatele piisavalt positiivselt. Probleem on

osaliselt avatud, kuid jääb ebapiisavalt põhjendatuks, mistõttu on 2

punktiline hinne antud kriteeriumis põhjendatud ja kooskõlas hindamise

tööprotsessile.

4.5.4. Hindamiskriteeriumi 3 osas on hindamise tööprotsessi Lisas 1

„Hindamisleht“ välja toodud järgmist: 4 punkti saab projekt siis, kui

„plaanitud tegevused ja eelarve on põhjendatud, realistlikud ja hästi

läbi mõeldud. Kavandatud tegevustega on probleem lahendatav ning

tegevused täidavad projekti eesmärki. Planeeritud kulutused on

kuluefektiivseim viis probleemi lahendamiseks, kulutused on

asjakohased ja mõistlikud. On selge, milliste arvutuste ja hinnangute

alusel on eelarve koostatud“. 2 punkti saab siis, kui „planeeritud eelarve

põhjenduses on vajakajäämisi: kavandatud tegevuste ja probleemi

lahenduse vahel on ebakõlasid, planeeritud kulutuste osas esineb

kriitilisi tähelepanekuid ning kavandatud tegevuste ja projekti eesmärgi

vaheline seos ei ole üheselt mõistetav“ ning 0 punkti siis, kui „kriteerium

pole täidetud“. Punktid 3 või 1 saab juhul, kui hinnang jääb vastavalt,

kas 4 ja 2 punkti hinnangute vahele või 2 ja 0 punkti hinnangute vahele.

4.5.5. Eksperdid on andnud hindamiskriteeriumis 3 hindeks 1 ja põhjendanud

seda järgmiselt: „Taotluses on kirjeldatud, et lahendus „Integreerimine

e-ehitus platvormiga: Platvorm võimaldab kogutud andmeid jagada ja

siduda teiste ehitusprojektidega, parandades andmete kättesaadavust ja

sektori üldist digitaalsust“. Esiteks pole hindajatele aru saada, mida

täpselt on selle all silmas peetud, teiseks pole taotleja olnud e-ehituse

platvormi arendusmeeskonnaga ühenduses. Eeltöö põhjal oleks ta

teadnud, et sellise ühenduse analüüs, teostus ning õiguslikult

korraldamine ei mahu antud projekti kestuse sisse. Kuna taotlejal pole

seetõttu võimalik teha projekti lõppedes taotluses kirjeldatud prototüübi

demo, ei ole võimalik antud projekti rahastada. Probleem on ka

sõnavaras – projekti lõpus peaks valmimina turustatav prototüüp.

Juhime tähelepanu, et tarkvara prototüüp ei ole valmis klientide

protsessides juurutamiseks, vaid see faas on alles esialgse idee

testimiseks“. Seega nähtub ekspertide põhjendusest, et hinnatud on

asjaolusid, mida hindamiskriteeriumis hindamiskomponentidena välja

pole toodud (nt asjaolu, et pidi eelnevalt e-ehituse platvormi

arendusmeeskonnaga, projekti sõnavara jne).

4.5.6. Vaide lahendaja on hindamiskriteeriumi 3 osas seisukohal, et ekspertide

poolt välja toodud põhjendused ei võimalda kontrollida hindepunkti

kujunemise õiguspärasust ega hindamise vastavust meetme määruse ja

hindamise tööprotsessile. Hinnangu järeldused ei ole seostatavad

hinnatava hindamiskriteeriumis avaldatud hindepunktide kirjeldustega,

kuivõrd hindamiskriteeriumis 3 hinnatakse projekti kvaliteeti. Vaide

lahendaja hinnangul on vaidlustatud otsuse andmisel rikutud HMS § 56

haldusakti põhjendamise kohustust määral, mis ei võimalda haldusakti

õiguspärasust kontrollida. Selline haldusakt ei vasta HMS §-s 54

nimetatud tunnustele ega ole seetõttu õiguspärane.

4.6. Eeltoodud põhjusel leiab vaide lahendaja, et taotlusele omistatud hindepunkti

andmine hindamiskriteeriumis 3 ei ole läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu

vaidlustatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja taotluse osas viia läbi uus

hindamine.

4.7. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid ja

nõudeid järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas

hinnangus kajastatud järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev

ja mõistetav eelkõige taotlejale, aga ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks

vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu andmisel tuleb kinni pidada meetme

määruse ja hindamise tööprotsessi nõuetest ning hinnata üksnes neid aspekte, mida

hindamiskriteeriumid ja hindamise tööprotsessi kriteeriumide kirjeldused ette

näevad. Kui taotlust hinnatakse mõnes hindamiskriteeriumis hindamise

tööprotsessis nimetatud vahepealsete hinnetega, siis tuleb arvestada, et tööprotsess

ei selgita vahepealse hinde andmise loogikat ega kirjelda vahepealsete hinnete sisu,

mistõttu tuleb sellise hinde andmisel hinnangus täpsemalt selgitada, millised on

taotluse puudujäägid ja miks tõid see kaasa vahepealse hinde andmise.

4.8. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuesti hindamine ei tähenda automaatselt

seda, et RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse, vaid seda, et taotlus läbib kogu

hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib hindamistulemus

võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse rahuldamine sõltub

meetme määruse § 16 lõikes 5 sätestatud lävendi täitmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kerli Brandt

[email protected]