Vaideotsus

Community Energy Initiative TÜ

[email protected]

Kase tn 6-7

Järva-Jaani alev

Järva vald

Järva maakond

04.06.2025 nr 11.3-1/25/2707

Registrikood: 73301

VAIDEOTSUS

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi RRF üldmäärus) § 15 lõike 2,

kliimaministri 24.10.2023 määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“

(edaspidi meetme määrus) § 5 lõike 2 ning haldusmenetluse seaduse §-le 73 ja 85 punktidele 1 ja

2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vahendusasutus või vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada Community Energy Initiative TÜ vaie ja tunnistada RTK 31.03.2025 otsus

nr 11.3-1/25/1691 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia Community Energy Initiative TÜ esitatud taotluse nr 20.1.01.25-0977 „PPP“ osas

läbi uus hindamine.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. RRF üldmääruse § 15 lõike 2 ja meetme määruse § 5 lõike 2 alusel vaatas RTK

läbi Community Energy Initiative TÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja)

30.04.2025 esitatud vaide RTK 31.03.2025 otsusele nr 11.3-1/25/1691 taotluse

rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti taotluse

nr 20.1.01.25-0977 „PPP“ (edaspidi projekt) osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotleb projekti uut

hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas 20.01.2025 vahendusasutusele taotluse projekti rahastamiseks.

Taotluste esitamine toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 10.12.2024-

20.01.2025. Projekti abikõlblik maksumus on 40 984 eurot, sh toetus summas 20

492 eurot.

2.2. Vahendusasutus kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need

vastavaks meetme määruse § 14 lõike 2 alusel. Edasi hindas projekti meetme

määruse § 16 lõike 1 alusel kaks eksperti lähtudes meetme määruse § 16 lõikes 3

nimetatud hindamiskriteeriumidest. Projekte hinnati skaalal 0-4, kus 0 tähendab

puudulikku ning 4 väga head hinnet. Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 5

lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui

hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2.

2.3. Vastavalt projekti hindamislehele on eksperdid hindamiskriteeriumis 3 hinnanud

projekti hindele 0. Kuivõrd hinne oli väiksem kui 2, siis tulenevalt meetme

määruse § 16 lõikele 5 eksperdid taotlust edasi ei hinnanud ning vahendusasutus

tegi meetme määruse § 18 lg 1 punkti 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et otsus on tehtud põhjendamatult, vastuolus meetme määruse

sätete, toetuse andmise eesmärgi ning haldusmenetluse seaduse aluspõhimõtetega ja

tugineb subjektiivsetele oletustele ja hindamiskriteeriumist sõltumatutele hinnangutele.

Vaide esitaja on vaides toonud välja järgnevad põhjendused:

3.1. Projekti kvaliteeti hinnati ebaloogiliselt ja määruse vastaselt.

Hindamiskriteerium nr 3 („projekti kvaliteet“) sai hindamisel 0 punkti

põhjendustega, mis põhinevad eeldustel ja mittemõõdetavatel aspektidel. Need ei

olnud taotlusvormis nõutud, ei tulene meetme määrusest ega saa puudumise korral

olla aluseks 0-punktisele hindele.

3.2. Eksperdid eirasid määruse § 2 eesmärki.

Projekt vastab täielikult määruse § 2 sätestatud eesmärgile ja määruse § 6 lg 1

punktis 1 sätestatud tegevusele, pakkudes turul seni puuduvat uuenduslikku

digilahendust, mille vajadust kinnitavad intervjuud KOVide ja ettevõtetega ning

mille prototüübi loomine kuulub toetatavate tegevuste hulka.

3.3. 0-punktise hinde põhjendused on spekulatiivsed ja hinnangulised.

Hindamise käigus esitatud kriitika ei põhine määruses sätestatud nõuetel. KOVide

sisend on projektis kasutajakeskselt arvesse võetud varasemate uuringute kaudu.

Õiguslikud küsimused ja ärimudel ei ole prototüübi faasis määruse järgi

kohustuslikud – need kuuluvad arenduse ja katsetamise protsessi ning ei saa olla

0-punktise hindamise aluseks.

3.4. Maksimumhinded kriteeriumides 1 ja 2 kinnitavad projekti tugevust.

Kui projekt on hinnatud maksimaalse punktisummaga eesmärgi ja põhjendatuse

osas (hindamiskriteeriumid 1 ja 2), ei saa projekti kvaliteet olla samal ajal null –

see oleks loogikavastane ja põhjendamatu. Olulise probleemi lahendamine eeldab

asjakohaseid tegevusi ja põhjendatud eelarvet.

3.5. Hindamine rikub haldusmenetluse aluspõhimõtteid.

Haldusmenetluse seaduse § 5 ja § 6 kohaselt peab hindamine olema objektiivne ja

proportsionaalne. Kui hindajal tekkisid ebaselgused, tulnuks need lahendada § 13

lg 2 alusel täpsustusi küsides või § 16 lg 6 alusel ekspertide koosolekut kokku

kutsudes. Mõlemad võimalused jäeti kasutamata.

3.6. Hindajalt lisaküsimuste keelamine ei saa olla argument hinnangu pinnapealsuseks.

Kui meetme tehniline korraldus ei võimalda hindajatel küsida lisaküsimusi, ei saa

see õigustada taotluse tagasilükkamist pelgalt arusaamatuse tõttu.

Haldusmenetluse seaduse § 6 ja § 10 kohaselt peab haldusakt põhinema faktilistel

asjaoludel, mitte oletustel. Kui hindaja ei mõista tehnilist loogikat või eksib (nt

kopeerib hinnangu valesse projekti), siis ei saa hindamine olla objektiivne ega

õiguspärane. Sellisel juhul tuleks hinnata hoopis hindamisprotsessi ennast, mitte

karistada taotlejat.

3.7. Projekti kvaliteedi hindamise vastuolu varasemate maksimumhinnetega.

Projekt sai hindamisel maksimaalsed 4 punkti nii toetuse eesmärgi täitmise kui ka

põhjendatuse eest, mis kinnitab, et tegu on innovaatilise ja ühiskondlikult olulise

digilahendusega. Sellest tulenevalt on loogiliselt ja sisuliselt vastuoluline, et

projekti kvaliteeti (sh tegevuskava, eelarve ja teostatavus) hinnati 0 punktiga.

Taotluses on detailselt kirjeldatud kõik olulisemad komponendid, mistõttu ei saa

seda pidada täielikult põhjendamatuks ega ebareaalseks. Selline hindamine viitab

loogikaveale ja hindamisprotsessi sisemisele vastuolule.

3.8. Hindamises viidatud aspektid ei olnud taotluse ankeedis nõutud.

Komisjoni viidatud puudused (KOVide arvamus, platvormi tulu teenimise loogika,

juriidilised aspektid) ei ole nõutud ei taotlusankeedis ega määruse § 11 kohaselt,

mistõttu ei saa nende puudumist käsitleda hindamisel objektiivse puudusena. Kui

selline teave on hindamiseks vajalik, peab see olema selgelt taotluses nõutud.

Hindamine subjektiivsete ootuste põhjal rikub määruses sätestatud

hindamiskriteeriumite loogikat ning haldusmenetluse seaduse § 6 ja § 10

põhimõtteid. Innovatsiooniprojektide puhul on loomulik, et kõik detailid (sh

juriidilised ja ärilised) ei ole varajases faasis lõplikult defineeritud – selleks toetust

antaksegi.

4. RTK seisukoht

4.1. Vastavalt HMS § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti

andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasust

ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest. RTK selgitab,

et taotluse hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud

hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja

õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja

läbi projekti uut hindamist.

4.2. Vastavalt meetme määrusele (§ 16 lõigetele 3, 4, ja 5) ja lõike 9 alusel koostatud

hindamise tööprotsessile (punktid 2.1., 2.2. ja 2.3.) hinnatakse projekti järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki;

2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet;

4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu;

5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja.

Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4

väga head hinnet ning juhul, kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on

väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus.

4.3. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et RTK menetleb taotlust lähtuvalt

haldusmenetluse seadusest ja toetusmeetme õigusaktidest, kontrollides taotleja ja

taotluse vastavust (meetme määruse § 14 lõige 1) ning saates vastavaks tunnistatud

taotlused ekspertidele hindamiseks. Taotleja ja taotluse vastavuse hindamisel RTK

ei hinda projekti sisuliselt, vaid taotleja ja taotluse vastavusel hindab RTK taotleja

vastavust meetme määruse § 10 sätestatud nõuetele ning taotluse puhul meetme

määruse § 11 sätestatud nõuetele.

4.4. Vastavalt meetme määruse § 16 lõike 1 kohaselt hindab vastavaks tunnistatud

taotlusi valdkonna kaks eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja.

Ekspertide nimekirja kohta on teinud ettepaneku Kliimaministeerium. Taotlust

hinnanud kaks valdkonna eksperti on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma

tegevuses meetme määrusele ja hindamise tööprotsessile.

4.5. Ekspertide poolt antud taotluste koondhinnete põhjal moodustab vahendusasutus

taotluste paremusjärjestuse ning rahuldamisele kuuluvad taotlused

paremusjärjestuse alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Seega teeb

RTK taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse tuginedes ekspertide

hinnangule.

4.6. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi

põhimääruse“ §-le 6 kuulub elamumajandus ja ehitus ministeeriumi

valitsemisalasse, samuti on meetme määruse välja töötaja Kliimaministeerium, siis

ei ole RTK-l alust seada kahtluse alla Kliimaministeeriumi poolt välja pakutud

eksperdid ja nende pädevus ning mitte arvestada nende seisukohtadega. Samuti ei

ole RTK-l õigus muuta ekspertide poolt antud hindeid. Samuti puudub RTK-l

konkreetse projekti teadusliku sisu valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui

vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata ekspertide hinnangut, vaid saab üksnes

hinnata selle õiguspärasust.

4.7. Vaide lahendaja peab oluliseks välja tuua, et taotluste menetlemisel tuleb tagada

taotlejate võrdne kohtlemine. Seetõttu on peale taotluse esitamist selgituste ja

lisateabe küsimine on lubatud üksnes siis, kui vahendusasutus tuvastab taotluses

puudusi, mille parandamine ei anna taotlejale teiste taotlejatega võrreldes eelist.

Taotluse menetluse käigus lisaselgituste küsimine eesmärgiga anda projektile

parem hinne ja tekitada läbi selle olukord, kus projekti on võimalik rahastada,

rikub taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtete ja on seega vastuolus taotlemise

eripära ja eesmärgiga. Samuti kaoks sellisel juhul ära kogu taotluste hindamise

mõte.

4.8. Vaide lahendaja pöörab taotleja tähelepanu ka asjaolule, et hindamiskriteeriumis 1

hinnatakse projekti vastavust toetuse andmise eesmärgile ehk hinnatakse, kas

projekt vastab toetuse andmise eesmärgile. Antud juhul on eksperdid seda ka

vastavas hindamiskriteeriumis teinud ning andnud projekti vastavuse osas toetuse

andmise eesmärgile maksimumhinde (hinne 4). Hindamiskriteeriumis 3

hinnatakse aga projekti kvaliteeti, mistõttu eksperdid ei pidanudki antud

hindamiskriteeriumis projekti vastavust toetuse andmise eesmärgile hindama,

mistõttu ei nõustu vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga, et eksperdid eirasid

määruse § 2 eesmärki.

4.9. Järgnevalt kontrollib vaide lahendaja hindamiskriteeriumi 3 hinnangut ja antud

hindamispunkti vastavalt meetme määrusele ja hindamise tööprotsessile ning

lähtudes vaides toodud põhjendustest.

4.9.1. Vastavalt meetme määruse § 16 lg 3 punktile 3 ja hindamise tööprotsessi

punktile 2.1. hinnatakse hindamiskriteeriumis 3 projekti kvaliteeti.

Hindamise tööprotsessi Lisas 1 „Hindamisleht“ on täpsustatud, millisel

juhul mitu punkti vastavas hindamiskriteeriumis antakse.

Hindamiskriteeriumis 3 ehk projekti kvaliteeti osas saab 4 punkti siis,

kui „plaanitud tegevused ja eelarve on põhjendatud, realistlikud ja hästi

läbi mõeldud. Kavandatud tegevustega on probleem lahendatav ning

tegevused täidavad projekti eesmärki. Planeeritud kulutused on

kuluefektiivseim viis probleemi lahendamiseks, kulutused on

asjakohased ja mõistlikud. On selge, milliste arvutuste ja hinnangute

alusel on eelarve koostatud“. 2 punkti saab siis, kui „planeeritud eelarve

põhjenduses on vajakajäämisi: kavandatud tegevuste ja probleemi

lahenduse vahel on ebakõlasid, planeeritud kulutuste osas esineb

kriitilisi tähelepanekuid ning kavandatud tegevuste ja projekti eesmärgi

vaheline seos ei ole üheselt mõistetav“ ning 0 punkti siis, kui „kriteerium

pole täidetud“. Punktid 3 või 1 saab juhul, kui hinnang jääb vastavalt,

kas 4 ja 2 punkti hinnangute vahele või 2 ja 0 punkti hinnangute vahele.

4.9.2. Ekspertide hindasid hindamiskriteeriumis 3 projekti kvaliteeti hindega

0 põhjusel, et „Taotleja on kirjeldanud, et projektile on eelnenud

põhjalik eeltöö - intervjuud KOVide ja ettevõtetega. Tuvastati, et

KOVidel on projektide rahastamisega probleeme. Puudub aga info, kas

KOVidelt küsiti arvamust taotluses kirjeldatud projekti kohta. Seetõttu

pole hindajatel kindlust, et pakutud lahendus võiks kasutajate poolt

omaks võtta. Teiseks pole käsitletud juriidilisi aspekte, mis kirjeldatud

platvormi võib saata (vastutus ja volitused, hankekohuslus, riigiabi

reeglid, andmekaitse, riskide haldamine) või seda, kuidas käib tulu

teenimine. Kuna projekti realiseeritavus on seetõttu tugeva kahtluse all,

pole võimalik taotlust rahastada“.

4.9.3. Vaide lahendaja hinnangul vaidlustatud otsusele lisatud

hindamiskriteeriumi 3 hinnangus hinde 0 põhjendus ei võimalda

kontrollida hindepunkti kujunemise õiguspärasust ega hindamise

vastavust meetme määruse ja hindamise tööprotsessile. Hindamise

tööprotsessi kohaselt hinnatakse antud kriteeriumis planeeritud

tegevuste ja eelarve põhjendatust ning realistlikust, kuid eksperdid on

antud kriteeriumis välja toonud muid asjaolusid, mis ei ole antud

hindamiskriteeriumis asjakohased. Näiteks on eksperdid toonud välja

puudusena, et ei selgu kas KOVidelt küsiti konkreetse projekti osas

arvamust, pole käsitletud juriidilisi aspekte jne. Vaide lahendaja

hinnangul on ekspertide põhjenduste näol tegemist pigem küsimusega

projekti põhjendatuse kohta, mida tuleb hinnata hindamiskriteeriumi 2

all, mistõttu tekib küsimus, kas vastavas hindamiskriteeriumis 2 oli

põhjendatud anda maksimum hinne 4. Juhul kui hindamiskriteeriumide

2 ja 3 vahel on ekspertide arvates oluline sünergia või seos, mistõttu

tuleb projekti põhjendatust kajastada ka projekti kvaliteedi all, siis tuleb

selliseid seoseid hinnangus täiendavalt põhjendada. Meetme määruses

või hindamise tööprotsessist sellist ilmset seost ei nähtu.

4.9.4. Samuti peab hindamine olema kontrollitav meetme määruses sätestatud

hindamiskriteeriumide ja hindamise tööprotsessi alusel. Hindamise

tööprotsess avab hinnangute kirjeldused igas hindamisekriteeriumis

punktide kaudu. Taotlusele omistatud hindepunkti 0 ei ole võimalik aga

kontrollida, kuivõrd hindamiskriteeriumis 3 välja toodud ekspertide

põhjendustest ei nähtu vastavale hindamiskriteeriumi hindepunktile

hinnangut. Vaide lahendaja arvates on hindepunkti kujunemine

läbipaistmatu ja kontrollimatu. Hinnata tuleb nii meetme määruses kui

ka hindamise tööprotsessis välja toodud vastavaid asjaolusid (lähtuma

välja toodud hinnangute kirjeldustest), mitte aga asjaolusid, mida seal

käsitletud ei ole. Vaide lahendaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse

andmisel on rikutud HMS § 56 haldusakti põhjendamise kohustust

määral, mis ei võimalda haldusakti õiguspärasust kontrollida. Selline

haldusakt ei vasta HMS §-s 54 nimetatud tunnustele ega ole seetõttu

õiguspärane.

4.9.5. Samuti nõustub vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga, et

hindamiskriteeriumi 3 puhul hinde 0 andmine ei ole loogiline,

arvestades, et taotlus on hindamiskriteeriumides 1 ja 2 saanud

maksimumhinded. Saades kahes kriteeriumis maksimumpunktid,

tähendab see seda, et eksperdid on hinnanud taotlust nii toetuse andmise

eesmärgiga vastavaks kui ka põhjendatuks, mistõttu on ebausutav, et

planeeritud tegevuse ja eelarve osas on kriteeriumi täiesti täitmata.

4.10. Eelnevast tulenevalt tuleb vaie rahuldada ning vaide esitaja taotlus uuesti

hinnata vastavalt meetme määrusele ja hindamise tööprotsessile ning hinnangut

nõuetekohaselt põhjendada.

4.11. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid

ja nõudeid järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas

hinnangus kajastatud järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev

ja mõistetav eelkõige taotlejale, aga ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks

vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu andmisel tuleb kinni pidada meetme

määruse ja hindamise tööprotsessi nõuetest ning hinnata neid aspekte, mida

hindamiskriteeriumid ja hindamise tööprotsessi kriteeriumide kirjeldused ette

näevad. Kui taotlust hinnatakse mõnes hindamisekriteeriumis hindamise

tööprotsessis nimetatud vahepealsete hinnetega, siis tuleb arvestada, et tööprotsess

ei kirjelda vahepealsete hinnete sisu, mistõttu tuleb sellise hinde andmisel

hinnangus täpsemalt selgitada, millised on taotluse puudujäägid ja miks tõid see

kaasa vahepealse hinde andmise.

4.12. Vaide lahendaja selgitab vaide esitajale, et taotluse uuesti hindamine ei

tähenda automaatselt seda, et RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse, vaid seda, et

taotlus läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib

hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse

rahuldamine sõltub meetme määruse § 16 lõikes 5 sätestatud lävendi täitmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kerli Brandt

663 2030

[email protected]