Vaideotsus

Builderich OÜ

[email protected]

Kase tn 6-8

Järva-Jaani alev

Järva vald

Järva maakond

04.06.2025 nr 11.3-1/25/2706

Registrikood: 16282383

VAIDEOTSUS

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi RRF üldmäärus) § 15 lõike 2,

kliimaministri 24.10.2023 määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“

(edaspidi meetme määrus) § 5 lõike 2 ning haldusmenetluse seaduse §-le 73 ja 85 punktidele 1 ja

2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vahendusasutus või vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada Builderish OÜ vaie ja tunnistada RTK 31.03.2025 otsus nr 11.3-1/25/1690

taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia Builderish OÜ esitatud taotluse nr 20.1.01.25-0981 „Config“ osas läbi uus

hindamine.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. RRF üldmääruse § 15 lõike 2 ja meetme määruse § 5 lõike 2 alusel vaatas RTK

läbi Builderish OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 30.04.2025 esitatud

vaide RTK 31.03.2025 otsusele nr 11.3-1/25/1690 taotluse rahuldamata jätmise

kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti taotluse nr 20.1.01.25-0981

„Config“ (edaspidi projekt) osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotleb projekti uut

hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas 20.01.2025 vahendusasutusele taotluse projekti rahastamiseks.

Taotluste esitamine toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 10.12.2024-

20.01.2025. Projekti abikõlblik maksumus on 40 984 eurot, sh toetus summas 20

492 eurot.

2.2. Vahendusasutus kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need

vastavaks meetme määruse § 14 lõike 2 alusel. Edasi hindas projekti meetme

määruse § 16 lõike 1 alusel kaks eksperti lähtudes meetme määruse § 16 lõikes 3

nimetatud hindamiskriteeriumidest. Projekte hinnati skaalal 0-4, kus 0 tähendab

puudulikku ning 4 väga head hinnet. Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 5

lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui

hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2.

2.3. Vastavalt projekti hindamislehele on eksperdid hindamiskriteeriumis 3 hinnanud

projekti hindele 1. Kuivõrd hinne oli väiksem kui 2, siis tulenevalt meetme

määruse § 16 lõikele 5 eksperdid taotlust edasi ei hinnanud ning vahendusasutus

tegi meetme määruse § 18 lg 1 punkti 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et otsus on tehtud põhjendamatult, vastuolus meetme määruse

sätete, toetuse andmise eesmärgi ning haldusmenetluse seaduse aluspõhimõtetega ja

tugineb subjektiivsetele oletustele ja hindamiskriteeriumist sõltumatutele hinnangutele.

Vaide esitaja on vaides toonud välja järgnevad põhjendused:

3.1. Hindaja on kopeerinud hinnangu teise projekti (Kwartal) hindamislehest.

RTK otsuses ja hindamislehes on taotluse Configi (esitaja: Builderish OÜ)

hindamisel tsiteeritud teise projekti ("Kwartal", esitaja: TK Family Office OÜ)

hinnangut. Tegemist on ilmse hindamisveaga, mis viitab hindaja hooletusele ja

tegemist on räige menetlusliku rikkumisega. Selline viga seab kahtluse alla

hindamise objektiivsuse ja usaldusväärsuse ning on vastuolus haldusmenetluse

seaduse § 5, § 6 ja § 10 nõuetega. Seetõttu tuleks taotlust viivitamatult uuesti

hinnata..

3.2. Hindamiskriteeriumis 1 toodud väide, et „konfiguraator pole uuenduslik

digilahendus“, on süvitsi läbimõtlemata ja sisutühi.

Hindaja on ekslikult alahinnanud taotluse uuenduslikkust, jättes mulje, et

digitaalsed konfiguraatorid on ehitussektoris tavapärased. Tegelikult kirjeldab

taotlus unikaalset lahendust Eestis – solar-varjualuste tellimise ja

dokumenteerimise täielikku digitaliseerimist koos e-Ehituse platvormi

integreerimisega. Süsteem hõlmab kogu protsessi alates tehnilisest

konfigureerimisest kuni ehitustegevuse haldusprotsessi algatamiseni. Sellise

lahenduse sildistamine mitte-uuenduslikuks viitab hindaja tehnilisele

ebakompetentsusele või toetuse eesmärgi eiramisele.

3.3. Projekti kvaliteedi hindamine on sisuliselt õigustamatu ja faktiväline.

Hindamiskriteeriumi 3 alusel antud hinnang on ebatäpne ja vastuoluline.

Hinnangus väidetakse, et taotleja ei ole selgitanud seotust e-Ehituse platvormiga

ning et integratsioon ei ole teostatav antud ajaraames. Tegelikult on taotleja

taotluses selgelt kirjeldanud automatiseeritud andmete genereerimist,

komponendid, mida suunatakse e-Ehituse kaudu registreerimisele ning süsteemi

arhitektuuri ja seotust EHR-iga. Lisaks on taotlejal varasem edukas kogemus e-

Ehituse platvormi integreerimisega, mida praegu kasutatakse ka reaalses

tootmiskeskkonnas. Hindaja järeldus, et integratsioon ei ole võimalik, põhineb

oletustel, mitte faktidel. Samuti on hinnangus sisemine vastuolu – viidatakse

taotleja kontakti puudumisele e-Ehituse meeskonnaga, samas kui toetuse eesmärk

ise eeldabki sellise integratsiooni loomist. Selline lähenemine rikub

haldusmenetluse seaduse § 5 (eesmärgipärasus), § 6 (objektiivsus ja võrdne

kohtlemine) ning § 10 (põhjendamiskohustus) põhimõtteid, seades kogu

hindamise usaldusväärsuse kahtluse alla.

3.4. Hindajalt lisaküsimuste keelamine ei saa olla argument hinnangu pinnapealsuseks.

Kui meetme tehniline korraldus ei võimalda hindajatel küsida lisaküsimusi, ei saa

see õigustada taotluse tagasilükkamist pelgalt arusaamatuse tõttu.

Haldusmenetluse seaduse § 6 ja § 10 kohaselt peab haldusakt põhinema faktilistel

asjaoludel, mitte oletustel. Kui hindaja ei mõista tehnilist loogikat või eksib (nt

kopeerib hinnangu valesse projekti), siis ei saa hindamine olla objektiivne ega

õiguspärane. Sellisel juhul tuleks hinnata hoopis hindamisprotsessi ennast, mitte

karistada taotlejat.

4. RTK seisukoht

4.1. Vastavalt HMS § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti

andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasust

ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest. RTK selgitab,

et taotluse hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud

hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja

õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja

läbi projekti uut hindamist.

4.2. Vastavalt meetme määrusele (§ 16 lõigetele 3, 4, ja 5) ja lõike 9 alusel koostatud

hindamise tööprotsessile (punktid 2.1., 2.2. ja 2.3.) hinnatakse projekti järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki;

2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet;

4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu;

5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja.

Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4

väga head hinnet ning juhul, kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on

väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus.

4.3. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et meetme määruse § 16 lõike 1 kohaselt

hindab vastavaks tunnistatud taotlusi valdkonna kaks eksperti, kellest üks on

Kliimaministeeriumi esindaja. Ekspertide nimekirja kohta on teinud ettepaneku

Kliimaministeerium. Taotlust hinnanud kaks valdkonna eksperti on RTK-st

sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses meetme määrusele ja hindamise

tööprotsessile. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimääruse“ §-le 6 kuulub elamumajandus ja ehitus

ministeeriumi valitsemisalasse, samuti on meetme määruse välja töötaja

Kliimaministeerium, siis ei ole RTK-l alust seada kahtluse alla

Kliimaministeeriumi poolt välja pakutud eksperdid ja nende pädevus ning mitte

arvestada nende seisukohtadega. Samuti ei ole RTK-l õigus muuta ekspertide poolt

antud hindeid. Samuti puudub RTK-l konkreetse projekti teadusliku sisu

valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata

ekspertide hinnangut, vaid saab üksnes hinnata selle õiguspärasust.

4.4. Vaide esitaja on heitnud ette, et hindaja on kopeerinud hinnangu teise projekti

hindamislehest ja ei vasta antud projekti sisule, mistõttu on tegemist räige

menetlusliku rikkumisega ning sellest tulenevalt leiab, et hindaja ei ole taotlust

sisuliselt läbi lugenud ega õiglaselt hinnanud. Arvestades, et Builderish OÜ

taotluse hindamisel on eksperdid hinnanud taotlust hindamiskriteeriumini 3

(kaasaarvatud) ehk hinnanud taotlust hindamiskriteeriumis 1 hindele 3,

hindamiskriteeriumis 2 hindele 4 ning hindamiskriteeriumis 3 hindele 1, kuid TK

Family Office OÜ taotluse „Kwartal“ hindamisel on eksperdid hinnanud vaid

kahte hindamiskriteeriumit ehk hindamiskriteeriumis 1 andsid eksperdid hindeks

3 ja hindamiskriteeriumis 2 hinde 1, siis eeldab vaide lahendaja, et vaide esitaja

etteheide on seotud mõlema projekti hindamiskriteeriumiga 1. Mõlema taotluse

hindamiskriteeriumis 1 on eksperdid välja toonud, et digilahendus (taotluses

„Kwartal“ infohaldusplatvorm ja taotluses „Config“ konfiguraator) ei ole väga

uuenduslik, kuid võivad vastavalt taotluses „Kwartal“ korteriühistute tööd

hõlbustada või taotluses „Config“ varjualuste potentsiaalse tellija jaoks protsessi

kiirendada.

4.5. Vaide lahendaja antud vaide esitaja etteheitega aga ei nõustu. Antud

hindamiskriteeriumis tuli ekspertidel hinnata, kas projekt vastab toetuse andmise

eesmärgile, on innovaatiline, tegemist on digilahendusega, seotud

ehitusvaldkonnaga ning edendab taotleja põhiprotsesse. Ehk siis antud

kriteeriumis oli üheks hindamiskomponendiks digilahenduse innovaatilisus,

mistõttu tuli ekspertidel seda taotlustes hinnata. Mõlema taotluse puhul on

eksperdid leidnud, et tegemist ei ole väga uuendusliku lahendusega, kuid mõlemad

aitavad protsesse kiirendada/hõlbustada. Asjaolu, et lausete ülesehitus ning mõte

on analoogne, ei anna alust väita, et eksperdid ei ole mõlemaid taotlusi

läbitöötanud ega hinnanud. Seda enam, et taotlust „Kwartal“ hindasid eksperdid

hindamiskriteeriumini 2 (kaasaarvatud), kuid taotluse „Config“ osas

hindamiskriteeriumini 3 (kaasarvatud). Samuti ei ole vaide esitaja esitanud ühtegi

tõendit antud etteheite osas.

4.6. Samuti ei nõusta vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga nagu oleksid eksperdid

väitnud, et „konfiguraator pole uuenduslik digilahendus“. Eksperdid on öelnud, et

„konfiguraator kui selline pole väga uuenduslik digilahendus“, mis tähendab, et

konfiguraatoril on mõned uuenduslikud jooned, mitte aga seda ei pole üldse

uuenduslik. Seda kinnitab ka hindepunkti 3 andmine. Kui eksperdid oleksid

leidnud, et konfiguraator ei ole üldse uuenduslik, siis oleks see pigem hinde 2

vääriline vastavalt hindamiskriteeriumis toodud komponentidele.

4.7. Küll aga hinnates hindamiskriteeriumi 3 hinnangut ja antud hindepunkti vastavalt

meetme määrusele ja hindamise tööprotsessile on vaide lahendaja seisukohal, et

ekspertide poolt välja toodud põhjendused ei võimalda kontrollida hindepunkti

kujunemise õiguspärasust ega hindamise vastavust meetme määruse ja hindamise

tööprotsessile. Hinnangu järeldused ei ole seostatavad hinnatava

hindamiskriteeriumis avaldatud hindepunktide kirjeldustega.

4.8. Vastavalt meetme määruse § 16 lg 3 punktile 3 ja hindamise tööprotsessi punktile

2.1. hinnatakse hindamiskriteeriumis 3 projekti kvaliteeti. Hindamise tööprotsessi

Lisas 1 „Hindamisleht“ on täpsustatud, millisel juhul mitu punkti vastavas

hindamiskriteeriumis antakse. Hindamiskriteeriumis 3 saab 4 punkti siis, kui

„plaanitud tegevused ja eelarve on põhjendatud, realistlikud ja hästi läbi mõeldud.

Kavandatud tegevustega on probleem lahendatav ning tegevused täidavad projekti

eesmärki. Planeeritud kulutused on kuluefektiivseim viis probleemi

lahendamiseks, kulutused on asjakohased ja mõistlikud. On selge, milliste

arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud“. 2 punkti saab siis, kui

„planeeritud eelarve põhjenduses on vajakajäämisi: kavandatud tegevuste ja

probleemi lahenduse vahel on ebakõlasid, planeeritud kulutuste osas esineb

kriitilisi tähelepanekuid ning kavandatud tegevuste ja projekti eesmärgi vaheline

seos ei ole üheselt mõistetav“ ning 0 punkti siis, kui „kriteerium pole täidetud“.

Punktid 3 või 1 saab juhul, kui hinnang jääb vastavalt, kas 4 ja 2 punkti hinnangute

vahele või 2 ja 0 punkti hinnangute vahele.

4.9. Eksperdid on andnud hindamiskriteeriumis 3 hindeks 1 ja põhjendanud seda

järgmiselt: „Taotluses on kirjeldatud, et lahendus saab seotud „Ehitisregistri ja e-

Ehituse platvormiga, automatiseerides registreerimis- ja

dokumenteerimisprotsessid“. Esiteks pole hindajatel aru saada, mida täpselt on

selle all silmas peetud, teiseks pole taotleja olnud e-ehituse platvormi

arendusmeeskonnaga ühenduses. Eeltöö põhjal oleks ta teadnud, et sellise

ühenduse analüüs, teostus ning õiguslikult korraldamine ei mahu antud projekti

kestuse sisse. Kuna taotlejal pole seetõttu võimalik teha projekti lõppedes taotluses

kirjeldatud süsteemidemo, ei ole võimalik antud projekti rahastada.“ Seega nähtub

ekspertide põhjendusest, et hinnatud on asjaolusid, mida hindamiskriteeriumis

hindamiskomponentidena välja pole toodud. Vaide lahendaja on seisukohal, et

vaidlustatud otsuse andmisel on rikutud HMS § 56 haldusakti põhjendamise

kohustust määral, mis ei võimalda haldusakti õiguspärasust kontrollida. Selline

haldusakt ei vasta HMS §-s 54 nimetatud tunnustele ega ole seetõttu õiguspärane.

4.10. Eeltoodud põhjusel leiab vaide lahendaja, et taotlusele omistatud

hindepunkti andmine hindamiskriteeriumis 3 ei ole läbipaistev ega kontrollitav,

mistõttu vaidlustatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja taotluse osas viia läbi uus

hindamine.

4.11. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid

ja nõudeid järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas

hinnangus kajastatud järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev

ja mõistetav eelkõige taotlejale, aga ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks

vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu andmisel tuleb kinni pidada meetme

määruse ja hindamise tööprotsessi nõuetest ning hinnata üksnes neid aspekte, mida

hindamiskriteeriumid ja hindamise tööprotsessi kriteeriumide kirjeldused ette

näevad. Kui taotlust hinnatakse mõnes hindamiskriteeriumis hindamise

tööprotsessis nimetatud vahepealsete hinnetega, siis tuleb arvestada, et tööprotsess

ei selgita vahepealse hinde andmise loogikat ega kirjelda vahepealsete hinnete sisu,

mistõttu tuleb sellise hinde andmisel hinnangus täpsemalt selgitada, millised on

taotluse puudujäägid ja miks tõid see kaasa vahepealse hinde andmise.

4.12. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuesti hindamine ei tähenda

automaatselt seda, et RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse, vaid seda, et taotlus

läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib

hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse

rahuldamine sõltub meetme määruse § 16 lõikes 5 sätestatud lävendi täitmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kerli Brandt

[email protected]