Vaideotsus

Kaks apelsini MTÜ

04.06.2025 nr 11.3-1/25/2705

Registrikood:

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks““ (edaspidi meetme määrus) §-le 36 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 73 ja § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või

rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta rahuldamata Kaks apelsini MTÜ vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 25.04.2025 otsuse nr

11.3-1/25/1937 tühistamiseks.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi

Kaks apelsini MTÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 05.05.2025 esitatud vaide RTK

25.04.2025 otsusele nr 11.3-1/25/1937 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi

vaidlustatud otsus või otsus) projektitaotluse nr 2021-2027.6.01.25-0990 „Vee- ja

loodusmatkade varustuse täiendamine keskkonnamatkade läbiviimiseks“ (edaspidi projekt)

osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse tühistamist ja projekti uut hindamist sõltumatu hindamiskomisjoni

poolt.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projektile toetuse saamiseks. Projekti abikõlblik

maksumus on 9950 eurot, sh toetus summas 7960 eurot. Toetuse summat arvestades on tegemist

väikeprojektiga, millele on võimalik toetust taotleda jooksvalt.

2.2. Meetme määruse § 22 lõike 6 järgi kuuluvad jooksva taotlemise korral rahastamisele need

taotlused, mis on hinnatud positiivseks lõike 4 alusel. Meetme määruse § 22 lõike 4 kohaselt

loetakse hinnang positiivseks, kui kriteeriumide koondhinne on vähemalt 2,75 ning kriteeriume on

eraldi hinnatud vähemalt hindega 2. Vaidlustatud otsuse ja sellele lisatud hindamiskomisjoni

hinnangu väljavõtte kohaselt hindas komisjon projekti valikukriteeriumis 1 koondhindega 2,00,

valikukriteeriumis 2 koondhindega 2,50, valikukriteeriumis 3 koondhindega 3,00 ja

valikukriteeriumis 4 koondhindega 2,50. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt

koondhindeks 2,45, mis ei vastanud meetme määruses seatud hindamislävendile.

2.3. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse 24 lg 1 alusel tegi rakendusüksus otsuse taotluse

rahuldamata jätmise kohta.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja hinnangul on projekti hindamisel rikutud HMS-st tulenevat objektiivsuse ja hea

halduse tava põhimõtet, eiratud esitatud selgitusi ja toetutud subjektiivsetele eeldustele. Vaide

esitaja põhjendab vaiet järgmiselt:

3.1. Hindamiskomisjon seadis kahtluse alla projekti raames soetatava varustuse kasutamise

taotleja poolt ja leidis, et varustust võidakse kasutama hakata hoopis Kaks apelsini OÜ teenuste

osutamiseks. Vaide esitaja selle väitega ei nõustu ja leiab, et komisjoni kahtlused on piisavalt

põhjendamata. Taotleja esitas hindamiskomisjonile täiendavad selgitused soetatava vara

kasutamise kohta. Selgituses kinnitati, et varustust kasutatakse ainult taotleja projektides ning

keskkonnahariduslike ja kogukonna sidususe tõstmise eesmärkide täitmise raames, olemas on

eraldiseisev ladustamise ja kasutamise kord ning MTÜ ja OÜ tegevused on õiguslikult ja sisuliselt

eristatavad (eraldi arveldused, meeskond, sihtgrupid). Taotleja on seisukohal, et kui komisjon ei

ole tõendanud taotleja väidetele vastupidist, siis kehtib eeldus heausksusest ning oleks tulnud

tugineda taotleja selgitustele.

3.2. Hinnangutes ei ole kajastatud taotleja poolt esitatud lisamaterjale, mis vaide esitaja hinnangul

võib viidata sellele, et hindajad ei ole esitatud andmeid nõuetekohaselt läbi vaadanud. See aga

rikub ÜSS2021_2027 § 13 lg-s 1 sätestatud taotleja ärakuulamisõigust ning HMS §-s 10 sätestatud

menetluse läbipaistvuse põhimõtet (HMS § 10).

3.3. Hindajad on märkinud, et projekt „sisaldab ainult varustuse ostu“ ning mõju kogukonnale,

sidususele ja keskkonnateadlikkusele ei ole piisav. Projektitaotluses on kirjeldatud, et matkade

sihtrühm on Ida-Viru piirkonna noored, pered ja kogukonnad, keda kaasatakse loodusmatkadele

ja õppekäikudele. Matkad on osa kogukondlikust keskkonnaharidusest ning taotleja eesmärk ei ole

äriline kasum. Hindajad pole arvestanud projektikirjelduse sotsiaalset mõõdet ega hinnanud

tegelikke tegevusi (matkad, juhendamine, loodusteadlikkuse tõstmine). See ei vasta

hindamismetoodika objektiivsuse nõuetele. Meetme määruse § 4 lg 2 kohaselt võib projekt

panustada vähemalt ühes mõjuvaldkonnas – taotleja projekt panustab keskkonnateadlikkuse

(keskkond) ja osaliselt sotsiaalsete mõjude kaudu. Sidususe kasvatamine toimub läbi

osalusvõimaluste loomise ja kogukondliku tegevuse. Varustuse soetamine on vajalik, et tagada

tegevuse ligipääsetavus ja ohutus ning võimaldada mõju tekkimist.

3.4. Seonduvalt komisjoni hinnanguga, et ei selgu jätkutegevuste katteallikas, märgib vaide

esitaja, et jätkutegevused on kavandatud MTÜ põhitegevusena ning allikaks liikmete panus,

väiketoetused, koostöö haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega ning osalustasud. Lisaks toob

vaide esitaja välja, et projekt ei vaja pikaajalist jätkutoetust.

3.5. Vastuseks komisjoni hinnangule, et projekt ei eeldava vabatahtlike ega kogukonna kaasamist,

märgib vaide esitaja, et projekti jätkutegevustes on planeeritud suur kogukondlik osalus matkadel

osalejate, matkajuhtide ja koostööpartnerite näol.

3.6. Vaide esitaja on seisukohal, et komisjoni hinnang sellest, et taotleja tegevused on suunatud

turul toimivale rekreatsiooniteenusele, ei ole Ida-Virumaa piirkonna oludes põhjendatud. Selles

piirkonnas on loodusturismi ja keskkonnahariduse valdkond alles arenemisjärgus. Projekt on

suunatud ühiskondlikult kasulikule ning kohalikku arengut toetavale algatusele, mis ei ole äriline

ega kasumipõhine. Lisaks on igal piirkonnas tegutseval organisatsioonil oma fookus, metoodika

ja sihtrühm. Seega projekti tegevus ei konkureeri olemasolevate ettevõtete äriliste teenustega, vaid

täidab lünka avalikes ja hariduslikes algatustes. Seetõttu ei saa projekti käsitleda põhjendamatu

turueelise andmisena ega rekreatsiooniteenuste valdkonna moonutamisena.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 1 lõikele 5 ja § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83

kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. RTK selgitab, et projekti hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud, hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist. Vaide lahendamisel lähtutakse hindamise hetkel kehtinud meetme määrusest,

valikumetoodikast, projektitaotlusest ja selle lisamaterjalidest. Selgitused, mis on esitatud

projektitaotluse mõtestamiseks esmakordselt alles vaidega, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd

nendest selgitustest ei saanud ka hindamiskomisjon lähtuda.

4.2. Meetme määruse § 22 lõigete 1 ja 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavaks tunnistatud

projekte meetme määruses toodud valikukriteeriumite alusel vastavalt rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodikale. Projekte hinnatakse nelja valikukriteeriumi alusel: projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele; taotleja võimekus projekti elluviimiseks; projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus;

projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Projekti

koondhinne moodustub nimetatud kriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Valikumetoodika

kohaselt antakse igas kriteeriumis hindeid täisarvudes vahemikus 0-4 ning kriteeriumite hinded

arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Metoodikast järeldub, et iga hindamiskomisjoni

liige hindab projekti iseseisvalt ning kriteeriumile antud hinnetest leitakse aritmeetiline keskmine,

mis ongi vastava kriteeriumi hindeks. Kriteeriumi hinnete aritmeetilistest keskmistest leitakse

omakorda kõikide kriteeriumide kaalutud keskmine hinne, mis on projekti koondhindeks.

Hindepunktide kirjeldused on valikumetoodikas kirjeldatud kriteeriumide üleselt.

4.3. Vaide lahendaja kontrollis vaidlustatud haldusakti andmise vastavust kehtivatele õiguslikele

alustele ning kriteeriumis antud hinnangute ja hinnete vastavust meetme määrusele ja

valikumetoodikale ning ei tuvastanud kõrvalekaldeid. Hindepunktide põhjenduses on puudused

üksikasjalikult kirjeldatud. Kirjeldused vastavad sellele, mida metoodika kohaselt antud

kriteeriumi all hinnatakse. Seega ei esine projektitaotluse hindamisel ilmselget diskretsiooniviga

ning vaidlustatud otsus on õiguspärane.

4.4. Vastuseks vaides esitatud etteheidetele selgitab vaide lahendaja järgmist.

4.4.1. Piirkondlike algatuste toetusega õiglaseks üleminekuks seatakse eesmärk parandada

Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku

kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu

üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda (vt

täpsemalt meetme määruse § 4 lg-d 1 ja 2). Toetatavatelt projektidelt oodatakse, et nende

kaudu tegeletakse otseselt kliimaeesmärkide saavutamisest tulenevate mõjude

leevendamisega. Kuigi taotlejatele on jäetud küllaltki vabad käed projektitaotluste

sisustamiseks ja näitamaks, kuidas konkreetselt nende plaanitud tegevus aitab

üleminekuprotsessi mõjudega toime tulla, peab taotlusest selgelt ilmnema panus meetme

eesmärkide saavutamisse ning meetmega soovitud mõju peab olema saavutatav otseses

põhjuslikus seoses toetatavate tegevustega. Antud juhul on hindajad välja toonud, et varustuse

soetamise kaudu ei ole panus meetme eesmärkide saavutamisse otsene ning mõju

horisontaalsetele näitajatele ei avaldu projekti toetatavatest tegevustest, vaid hilisematest

jätkutegevustest. Kuivõrd meetme eesmärgiks ei ole toetada pelgalt ärilisele kasumile

suunatud tegevusi või tegevusi, mille puhul saab turuolukorrast lähtuvalt eeldada, et neid

ollakse valmis ellu viima ka ilma toetuseta, siis on hindajatel põhjendatud välja tuua ka

sellekohased kahtlused. Taotleja on kohustatud oma väiteid tõendama ning valima

tõendamiseks piisavalt usaldusväärsed viisid. Üldsõnaline kinnitus midagi teha või millestki

hoiduda ei pruugi olla piisav. Siiski rõhutab RTK, et kahtlus sellest, et toetus panustab kaudselt

taotlejaga seotud äriettevõtte tegevustesse, ei ole praegusel juhul ainuke põhjus, miks taotlus

ei saanud maksimaalseid hindepunkte. Hindajad on antud juhul leidnud, et projekt tervikuna

ei panusta parimal moel meetme eesmärkidesse ja horisontaalsete näitajate saavutamisse.

Seega ei olnud põhjendatud omistada projektile maksimaalseid hindepunkte.

4.4.2. Vaide esitaja on ette heitnud, et hinnangutest ei nähtu, et tema antud selgitustega oleks

üldse arvestatud. Vaide lahendaja selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt tuleb arvestada, et

projekti hinnang kujundatakse kogu projektitaotlusest, sh selle lisadest ning täiendavatest

materjalidest ja selgitustest lähtuvalt. Hinnang vormistatakse terviklikuna ning iga üksikut

taotluses sisalduvat seisukohta või väidet ei pea eraldiseisvalt käsitlema. Teisalt on

konkreetses hinnangus viidatud taotleja esitatud selgitusele, mistõttu saab sellest järeldada, et

hindajad tutvusid hindamise eel esitatud selgitustega ning võtsid neid hindepunktide

kujunemisel ka arvesse. Seega ei saa asuda seisukohale, et taotleja õigust ärakuulamisele ja

läbipaistvale haldusmenetlusele on rikutud.

4.4.3. Vaides on asutud seisukohale justkui oleks hindajate seisukohad subjektiivsed. Vaide

lahendaja märgib selgituseks, et meetme määruses kirjeldatud hindamismudelis, kus hinnang

kujundatakse komisjoniliikme arvamusest lähtuvalt ning hinde aluseks ei ole ainuüksi

fikseeritud mõõdetavad parameetrid, tuleb arvestada, et teatud määral säilib hindajate

arvamuses alati subjektiivsust. See on tingitud sellest, et igal komisjoniliikmel on erinev

tegevusvaldkond, varasemad kogemused, teadmised jne. Küll aga peab komisjoniliige oma

arvamuse esitamisel lähtuma etteantud raamidest, st meetme määrusest ja valikumetoodikast.

Nagu eespool märgitud, siis vaide lahendaja ei tuvastanud selles kõrvalekaldeid.

4.5. Eeltoodud põhjustel jääb esitatud vaie rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata.

Taotlejal on võimalik esitada meetmesse uus väikeprojekti taotlus, milles arvestab hindajate antud

selgitustega ning näitab selgelt ja otseselt ära, kuidas tema projekt ja toetatavate tegevuste

elluviimine panustab meetme eesmärkide saavutamisse. Taotlejal on vaides esitatud selgitused

võimalik esitada uue projektitaotluse raames. RTK selgitab siiski, et taotluse uuesti esitamine ei

tähenda automaatselt, et uut projektitaotlust hinnatakse positiivselt ja projektile antakse toetus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Katri Oja

5667 1349

[email protected]