taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/4

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi: Eesti Keele Instituudi teadmussiirde võimekuse arendamine

Taotleja: Eesti Keele Instituut

Valikukriteerium Hinne

1. 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Seosed on kirjeldatud napisõnaliselt (taotlus on seda üldiselt), kuid kooskõla on olemas. Eesti Keele Instituudi (EKI) projekt

on kooskõlas TAIE arengukava eesmärkidega, keskendudes teadmussiirdele, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

edendamisele keeletehnoloogia valdkonnas. Projekt on seotud teadussüsteemi tegevussuunaga keeletehnoloogiliste

lahenduste arendamisel. Nutika spetsialiseerumise valdkondadest on projekt seotud fookusvaldkonnaga „digilahendused igas

eluvaldkonnas“, seda ennekõike keskendumisega keelepõhise tehisintellekti rakenduspotentsiaali diagnostikale ja

rakendusuuringutele.

Kui viimasel ajal on EKI täitnud keeletehnoloogia kompetentsikeskuse rolli, siis antud projektis on EKI ambitsiooniks saada

keelepõhise tehisintellekti rakendusuuringute keskuseks ning pakkuda teenuseid nii avalikule kui erasektorile, täites

vahendaja rolli teadusasutuste ja ühiskonna vahel ning aidates teaduspõhiseid lahendusi integreerida avalikus sektoris.

EKI ambitsioon ja eesmärk on olla projektiperioodi lõpus avaliku ja erasektori jaoks hinnatud koostööpartner keelepõhise

tehisintellekti praktilisse kasutusse viimisel, mille tulemused on selgelt mõõdetavad koostööpartnerite arvu ja lepingulise tulu

mahuga. Tulemused on tekstis kirjeldatud veenvalt ja ambitsioonikalt, näitajates pigem mitte. Kuna oma peamise fookusena

kirjeldatakse avalikku sektorit, arendatavad teenused on suunatud eelkõige avalikkusele, siis on kavandatud näitajad

erasektorisse pigem napid. Toetuse suurust arvestades on see hea, kuid tegevuste sisulist kirjeldust ja valdkonna kriitilisust,

võiks olla suurem. Ettevõtluskoostöö sihid on väga madalad (koostöö 2 ettevõttega), kuid ka avaliku sektoriga sõlmitavate

lepingute maht ei ole väga suur (100 000 eurot). Seega on koostöö nii ettevõtete kui avaliku sektori asutustega enam kui

teretulnud.

Tegemist on olulise ja kiirelt areneva valdkonnaga ning Eesti tugevuseks on kindlasti antud valdkonnas kompetentse ja

pidevalt areneva teadus- ja arendusasutuse olemasolu. Projekti raames tehtavad tegevused ja arendatavad teenused on

orgaaniliselt seotud EKI strateegilise arengukavaga ning tulemuste kestlikkuses ei ole põhjust kahelda. Eelduseks on

loomulikult keelepõhise tehisintellekti jätkuv ja kasvav aktuaalsus, kuid vähemalt esialgu ei ole märke selle raugemisest.

4,0

Leht 2/4

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Projekti eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud. Probleemi kirjeldus selge (4 peamist probleemi), konkreetne,

asjakohane. Tegemist on väga aktuaalse teemaga (TI – tehisintellekt), milles EKI-l on Eesti kontekstis unikaalne roll ja milles

tal on kasutamata arengupotentsiaali. EKI on kirjeldanud kitsaskohti, mida soovib projekti abil lahendada, sealhulgas tema

selgelt välja kujunemata roll TI teadmussiirde maastikul, vähene lepinguline koostöö nii avaliku kui erasektoriga, piiratud

inimressurss projektidega tegelemiseks ning pakutavate teenuste madal keerukuse tase.

Projekt lähtub väärtuspakkumisest toetada avalikku ja erasektorit tehisintellekti targal kasutuselevõtul, arendada uusi

teenuseid (prototüüpimine, keelepõhise TI diagnostika ja rakendusuuringud). EKI senine roll keeletehnoloogia alase TA-

tegevusega on ilmekalt kirjeldatud. Kuivõrd riigi jaoks kannab EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse rolli, eesmärk on

võimestada keeletehnoloogia kompetentsikeskuse teadmussiirde suunda, loodetakse tõhustada EKI rolli Eesti

teadusmaastikul, lahendada ekspertide vähesuse probleem, tõsta lepingute mahtu ja muuta osutatavad teenused keerukamaks.

Kavas on välja arendada 2 teenust: keelepõhise tehisintellekti rakendamise diagnostika; keelepõhise tehisintellekti

rakendusuuringud TVT-del 3-7 (suure keelemudeli rakendamine teenuses; suurte andmemassiivide ettevalmistus

tehisintellekti treenimiseks või rakendamiseks; sünteeshääle rakendamine teenuses). Kaks kirjeldatud teenust on selgelt

vajalikud, kuid puudub veendumus, et kavandatud ressursiga teostatavad. Päris selge ei ole, kas need teenused toimivad koos

teadlastega või neist eraldi, viimasel juhul on teadmussiirde efekt väiksem.

Tegemist on suhteliselt väikesemahulise arendusprojektiga (3 aastat, aastane kulu projekti kohta ca 100 000 eurot) ning

arvestades taotlusele esitatud rahalist piirmäära on tegevused optimaalselt planeeritud. Projekt on ambitsioonikas ja teostatav,

kui leitakse vajalik inimene. Planeerimise seisukohalt on projekti ajakava liiga üldine.

Projekti kolm alasuunda (teadmussiirde kontaktpunkti loomine EKI ja kliendi vahel, rakendusuuringute võimekuse loomine

keeletehnoloogia valdkonnas ning EKI rakendusuuringute potentsiaali väljatöötamine) on taotluses hästi kirjeldatud ning

aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, nappidega sõnadega, aga

selgelt, kaasahaaravalt ja veenvalt lahti kirjeldatud. Ei käivitata täiesti uut ja seni tundmata valdkonda, vaid keskendutakse

EKI probleemidele, teadustegevused asetuvad juba toimivasse ökosüsteemi.

Valdkonna eripära ja globaalseid suundumusi arvestades pole põhjust karta, et teemavaldkond muutuks ebarelevantseks.

Selgelt plaan jätkata tegevusi peale projekti lõppu. Seos senise strateegiaga tagab järjepidevuse. Luuakse uued võimekused

(rakendusuuringute elluviimine) ja töökohad luuakse alaliselt.

Taotluses kirjeldatu kohaselt annab projekt vajaliku tõuke mitmele tegevusele, mis jätkuvad pärast projektiperioodi lõppu,

nagu näiteks rakenduuringute läbiviimine, klientide vajaduste ja tagasiside analüüs, info levitamine teenuste kohta. Kui EKI-l

on ambitsioon tegeleda senisest enam teadmussiirdega, peab ta 3 aasta perspektiivis selle asutuse prioriteediks seadma.

4,5

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Kuluefektiivsust ei ole kuigi detailselt kirjeldatud, kuid avaliku sektori suunal tasub riigi investeering ennast ära. Erasektorit

fookusesse ei võeta ja seal on arenguruumi.

4,25

Leht 3/4

Projekti eelarve on koostatud etteantud piiranguid arvestades ning on suhteliselt väike, kuid taotleja leiab, et see on piisav

EKI keeletehnoloogia tegevuste teadmussiirdele tõuke andmiseks. Rahastatakse olulisi eesmärkide saavutamiseks vajalikke

tegevusi, st vajalike töötajate värbamist. Väga väheste kuludega saavutatakse tulemused. Eelarves on ainult 2 rida –

personalikulud ja üldkulud, mis on eelarve piiratust vaadates mõistlikud. Pigem tekitab küsimuse, kas nende vahenditega on

võimalik sellist inimest leida, keda otsitakse.

Projektiga seotud töökohad luuakse alalisena, mis veelkord kinnitab taotleja pikaajalist pühendumist riigile strateegiliselt

olulise keelepõhise tehisintellekti rakendamisele. Taotleja hinnangul on projektile järgnevate püsikuludega seonduvad riskid

lihtsasti maandatavad, kuna EKI aastane eelarve projektis on 100 tuhat eurot, ollakse veendunud, et ka tulevikus ei jää EKI

eelarve surve alla. Edasised püsikulud loodetakse katta laekuvast tulust ja riigieelarvelisest püsirahastusest, see eeldab asutuse

senisest suuremat keskendumist teadmussiirdele.

Täiendavate kompetentside lisamisega EKI olemasolevale inimressursile on saavutatav arvestatav efekt keelepõhise

tehisintellekti rakendusuuringute läbiviimisel.

4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

EKI-l on olemas õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks. EKI kannab keeletehnoloogia

kompetentsikeskuse rolli, omab tugevat TA kogemust, EKI tegevusvaldkond ja viimaste aastate areng keeletehnoloogia

vallas annavad alust arvata, et taotleja kvalifikatsioon ja organisatsiooni jätkusuutlikkus on igati piisavad. EKI toimib

organisatsioonina hästi ning seega on eeldused projekti õnnestumiseks olemas. Seni on muudatustega toime tuldud, kuid EKI

struktuur on õhuke ja ei teki täit veendumust taotleja suutlikkuses projekt ellu viia. Värbamine on planeeritud ebarealistlikult

lühikese aja jooksul. Kõhklusi tekitab, kas leitakse selline inimene, keda otsitakse.

Kestlikkus napisõnaliselt kuid usutavalt kirjeldatud. Projekti tegevused on olulised EKI üldistele eesmärkidele ja perioodi

lõppedes EKI ei näe ette ohtu, et tegevused lõppeksid. Projekti jätkusuutlikkuse kasuks räägib asjaolu, et noorteadlased on

kaasatud, noorteadlasi plaanitakse kaasata ennekõike suurte keelemudelite suuna tugevdamiseks. EKI eeldab, et järgmine

alustav doktorant hakkab tegelema just suurte keelemudelitega.

Täiendavate vahendite kaasamise võimekus paistab EKI-l olevat tagasihoidlik. Kuid, riigi vajaduses loodavate teenuste järele

pole vaja kahelda. Riigisektori vajaduste rahuldamiseks on taotlejal plaan kaasata projektiga seotud tegevuste elluviimiseks

täiendavaid vahendeid nii Eestist kui Euroopa Komisjonilt. Rahvusvaheliselt on plaanis taotleda suurte keelemudelite alaste

rakendusuuringute alal Twinningu toetust.

4,5

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

Projekt on kooskõlas Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega, samuti valdkondliku arengukava ja rakenduskavaga. Kirjeldus

on napp, aga kooskõla olemas. Enesekindlus on hoomatav.

4,5

Leht 4/4

Keelepõhine tehisintellekt avaldab mõju inimesekeskse riigi igale eluvaldkonnale, ja nii saab projekti mõju olema ehk isegi

mõõtmatult suur, mõjutades kõiki Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtteid ja sihte, just tehisintellekt on tugevalt

seotud Eesti innovatsiooni, uuendusmeelsuse ja teadmistepõhisusega.

Koondhinnang:

Projekt on hinnatud väga heaks, selgelt põhjendatuks, riigi jaoks mõjusaks ja hästi seostatuks meetme eesmärkidega. Elluviija

võimekust projekti ellu viia peetakse väga heaks. Projekti kulude jaotus on asjakohane, investeering avaliku sektori suunal saab

olema kuluefektiivne, erasektori suunal on EKI-l piisavalt arenguruumi. Tegevuste jätkusuutlikkus saab tagatud.

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa): 4,34

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Rahuldada taotlus taotletud mahus.

Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

04.06.2025 nr 11.3-1/25/2696

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Eesti Keele Instituut (registrikood 70004011, aadress Roosikrantsi tn 6 10119

Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 20.02.2025 esitatud

toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.24-0814 projektile „Eesti Keele

Instituudi teadmussiirde võimekuse arendamine“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 304 704,00 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse

suurus on 258 998,00 eurot.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.06.2025- 31.05.2028.

4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi

saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav

tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus.

6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis

„Näitajad“.

7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:

7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses

ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning

keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“;

7.4. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle

arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja

mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

7.5. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;

7.6. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode;

7.7. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti

toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;

7.8. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi

ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7.9. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud

aja jooksul; 7.10. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest;

7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja

asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

8. Toetuse maksmine.

8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis

1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras.

8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §

27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate

kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole.

8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse

saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis

toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel.

8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui

projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole

abikõlblikud.

9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord

rakendusüksusele.

9.1. Toetuse saaja esitab maksed ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid

mitte tihedamini kui üks kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu.

9.2. Toetuse saaja esitab projekti toetatavate tegevuste elluviimise aruanded rakendusüksuse

poolt kinnitatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu ja määratud tähtaegadeks, lähtudes

Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt:

9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga);

9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.

10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud

juhul.

11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatule.

12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-

s 12 sätestatud korda.

13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.

14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

5917 7417

[email protected]