taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/4

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi: EKA LOOVKÄRG+

Taotleja: Eesti Kunstiakadeemia

Valikukriteerium Hinne:

1. 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Projekt on kooskõlas valdkonna arengukavaga ning panustab rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse. Tegemist

on jätkuprojektiga, teadmussiirde võimekuse arendamisega alustas EKA juba eelmise perioodi ASTRA meetme toel. EKA

on saanud eelmisel struktuurivahendite perioodil toetust nii infrastruktuuri kaasajastamiseks kui organisatsiooni

arendamiseks ning soovib jätkata arendustegevusi vastavalt välishindamiste tulemustele. EKA-l on potentsiaali pakkuda

majandusele ja ühiskonnale loovaid ja nutikaid lahendusi ning asutus soovib sellele senisest süsteemsemalt läheneda. EKA-

l on ambitsioon tulemusteni jõuda ning kestlikkus on tagatud läbi integreerimise asutuse arengustrateegiasse.

EKA planeerib näitajatesse panustada ning teha koostööd 15 erineva ettevõttega, planeeritav lepinguline tulu on 450 000

eurot. Arvestades, et EKA peamised partnerid on ilmselt avalikus sektoris, on panus näitajatesse väga hea. Lisaks on

eesmärgistatud käivitada laborid, miniarendusprojektid, ettevõtteid kaasavad võrgustikud ja teadmussiirde digitaristu.

Eelarve kirjelduses selgub, et laborid on loomisel teistest vahenditest, mistõttu nende esitamine mõõdikutena antud

projektist ei ole asjakohane. Arvestades tegevusi, mis võivad olla nende laboritega seotud, olnuks asjakohasem nt taristu

pealt loodavate teenuste mõõdik.

4,0

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Projekti vajalikkus on hästi põhjendatud, viidatud on nii institutsionaalse akrediteerimise kui evalveerimise protsessis

saadud hinnangutele. EKA soov on luua süsteemne ja toimiv tugistruktuur asutuse teadmussiirde toetamiseks, mis jätkaks

eelmisel struktuurivahendite perioodil alustatud tegevusi (eelmise perioodi ASTRA projekt LOOVKÄRG).

3,63

Leht 2/4

Eesmärgipüstitus on selge ja hästi struktureeritud, arenguvajadus on selgelt olemas. Projekti käigus tehakse mitmeid

erinevaid ja olulisi tegevusi ülikooli teadmussiirde arendamiseks.

Projekti tegevused on enamjaolt suunatud sisemistele organisatsiooni arendustegevustele, kuidas rakendada loovülikooli

potentsiaali, toetada teadustöötajaid teadmussiirde ja intellektuaalomandiga seotud küsimustes ning arendada keskkonda

nii, et see oleks teenuste tellijatele kättesaadav ja atraktiivne. Tegevused on asjakohased ja vajalikud ning arusaadavalt kirja

pandud. Ei taheta teha midagi üleloomulikku, asjad on lihtsad, aga vajalikud. Minigrantide süsteem on Euroopas levinud ja

hea viis arendusprojektideks.

Projekti sekkumisloogika on arusaadav, kuid kriitikana võib tuua, et taotluses ei ole avatud, milline (mis valdkondades,

üksustes, tegevustes) on EKA potentsiaal teadmussiirdeks konkreetsemalt. Muuhulgas kavandatakse näiteks

ettevõtluskoostöö platvormide arendust ja töötajate koolitamist teadmussiirde alal, kuid ei selgu, milles seisneb nende

uudsus võrreldes ASTRA+ ADAPTERi koostöövõrgustiku ja tegevuses 2 koolitustegevustega. Taotleja on vaid kinnitanud,

et dubleerimist ei toimu. Ei selgu, kuidas valitakse välja arendamist vajavad laborid. Tegevus 2 on liialt üldsõnaline ja ei

selgu, mida täpselt plaanitakse teha. Tegevuse 4 raames planeeritakse kasutusele võtta vähemalt kaks digiplatvormi, mis

toetavad teadmussiiret ja ettevõtluskoostööd. Projektis ei ole kahe digiplatvormi arendamise vajadus põhjendatud. Projektis

keskendutakse muu hulgas intellektuaalomandi poliitika väljatöötamisele, mis on kindlasti väga asjakohane eesmärk.

Plaanis on palgata IO jurist-nõustaja. Mis puudutab aga teisi kommertsialiseerimistegevusi, siis ei ole taotlusest aru saada,

kas neid on kavas teha või ei. Tööle plaanitakse küll võtta teadmussiirde spetsialiste, aga tegevustest ei nähtu, et nad

hakkaksid tegema kommertsialiseerimistegevusi, pigem on rõhk tavapärastel üldistel kommunikatsiooni ja -

turundustegevustel. Samuti ei selgu, millisest tegevusest on kavas saada ettevõtluslepinguid.

Tegevuskava pikkuseks on 56 kuud ning ajakava on informatiivne, sisuline ja realistlik.

Arvestades seatud tulemus- ja väljundnäitajaid on EKA ambitsioon ettevõtluskoostöö osas kõrge ning planeeritud 4,5

aastaga suudetakse soovitud tase saavutada. Kui ettevõtluslepingute maht suureneb, on võimalik teadmussiiret asutuses ka

edaspidi toetada.

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Projekti tegevuste eelarve on ligi 600 000 eurot. Eelarve on enamjaolt lahti kirjutatud ja selgitatud, millised kulud

konkreetse tegevusega võivad kaasneda. Projekti raames on kavas teadmussiirde töötajaid palgata osakoormusega, kuid

eelarves on ette nähtud ka väliste ekspertide kaasamisega seotud kulud vastavalt vajadusele. Positiivne on, et projekti raames

planeeritakse kaasata juba toimivaid tugistruktuure ning vältida sellega dubleerimist. Taotleja viitab taotluses ka

varasematele kogemustele projektide eelarve planeerimisel. Kulu/tulu vahekord on paigas, kuluefektiivsuse põhimõtete

4,0

Leht 3/4

kirjeldus on asjakohane. Muuhulgas on viidatud võrgustikukoostööst saadavale kasule ning võimalusele optimeerida

kulusid näiteks teavitustegevuses ja töötajate koolitamisel. Taotleja sõnul on projekti tegevused planeeritud nii, et projekti

lõppedes on võimalik teadmussiirde toetamisega seotud kulud katta saadavad lepingulisest tulust.

Eelarve ei ole läbipaistev, mis puudutab kolme erineva digilahenduse soetamist. Nende kulud on esitatud koondina,

võimaldamata aru saada, mis on ühe, teise või kolmanda eraldiseisvad kulud. Näitajate põhjal kaasajastatakse 2 laborit,

kuid eelarves need ei kajastu.

4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

Taotlejal on piisavalt kogemusi ja oskusi planeeritud tegevuste elluviimiseks. Avalik-õigusliku ülikoolina peaks EKA

jätkusuutlikkus olema tagatud. EKA-l on eelnev pikaajaline kogemus analoogsete projektide elluviijana. Taotluses on

kirjeldatud nii organisatsioonilist, finantsilist kui tulemuste jätkusuutlikkust. Nooremteadurite ja järelkasvu teemat taotluses

eraldi mainitud ei ole. Jätkusuutlikkus on tagatud läbi teadmussiirde tegevuste integreerimise asutuse arengustrateegiasse.

Muu hulgas nähakse jätkusuutlikkuse tagamiseks ette litsentsitasusid ja kommertsialiseerimise tulu, samas ei selgu

taotlusest, kas ja mil määral on taotlejal sedasorti tulu seni õnnestunud teenida, et hinnata võimekust seda tulu genereerida.

Taotluses on täiendavate vahendite allikatena nimetatud EKA baaseelarvet, üldkululõivusid ettevõtlustuludest,

litsentsitasusid ja kommertsialiseerimise tulu ning EL teadusrahastusmeetmeid ja arendusgrante. Täiendavate vahendite

kaasamine on realistlik.

4,13

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

EKA LOOVKÄRG+ toetab Eesti 2035 strateegilist sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”,

samuti on projekt seotud TAIE arengukava teadussüsteemi ja teadmussiirde eesmärkidega. Taotleja hinnangul panustab ta

kõikide nutika spetsialiseerumise valdkondade arengusse.

4,38

Koondhinnang:

Tegemist on üldiselt selge ja hästi kirjutatud projektiga, mis on kooskõlas meetme eesmärkidega ning mis aitab Eesti

Kunstiakadeemial viia teadmussiirde võimekuse uuele tasemele.

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa):

3,94

Leht 4/4

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Rahuldada taotlus taotletud mahus.

Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

04.06.2025 nr 11.3-1/25/2695

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Eesti Kunstiakadeemia (registrikood 74000624, aadress Põhja pst 7 10412

Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 20.02.2025

esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-0876 projektile „EKA

LOOVKÄRG+“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 592 460,00 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 78,68% ja omafinantseering vähemalt 21,32% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne

toetuse suurus on 466 158,50 eurot.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2025- 31.08.2029.

4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi

saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav

tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus.

6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis

„Näitajad“.

7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:

7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses

ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning

keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“;

7.4. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises

proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks;

7.5. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle

arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja

mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

7.6. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;

7.7. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode;

7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti

toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;

7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi

ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud

aja jooksul; 7.11. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest;

7.12. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

7.13. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja

asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

8. Toetuse maksmine.

8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis

1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras.

8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §

27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate

kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole.

8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse

saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis

toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel.

8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui

projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole

abikõlblikud.

9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord.

9.1. Toetuse saaja esitab maksed ja aruanded, samuti toetuse maksmise aluseks olevad

dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse

keskkonna kaudu.

9.2. Toetuse saaja esitab projekti toetatavate tegevuste elluviimise aruanded rakendusüksuse

poolt kinnitatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu ja määratud tähtaegadeks, lähtudes

Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt:

9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga);

9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.

10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud

juhul.

11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatule.

12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-

s 12 sätestatud korda.

13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.

14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

5917 7417

[email protected]