Raimond Kaljulaid
Teie: 21.05.2025 nr 7-1.2/25-01005-2
Riigikogu
Lossi plats 1a
Meie: [Registreerimise kuupäev] nr 2-2/25/34-4
[email protected]
Kirjalik vastus relvaseaduse rakendusaktide kohta
Austatud Riigikogu liige
Annan käesolevaga ülevaate seni tehtud tööst ning selgitan, kuidas relvaseaduse rakendusaktide koostamise käigus jõuti lahendusteni, mis on tänaseks määrustes kehtestatud. Küsimused töögrupi koosseisu ja toimunud kohtumiste kohta on igati põhjendatud, kuna need võimaldavad paremini mõista, miks rakendusaktide ettevalmistamine on kestnud tavapärasest kauem.
Kõnealused rakendusaktid on kaitseministri määrused „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ (edaspidi oluliste osade määrus) ja „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ (edaspidi käitlemise nõuded ja kord) ning Vabariigi Valitsuse määrus „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“.
Relvaseaduse rakendusaktide koostamise ning nende muutmisvajaduste kaardistamisega alustati 2024. aasta mais. Paralleelselt relvaseaduse muutmise menetlusega kaardistati kaitsetööstuse ettevõtjate poolt esile toodud praktilised probleemid, mis oma olemuselt ei kuulunud seaduse, vaid nimetatud rakendusaktide reguleerimisalasse. Selle perioodi jooksul töötati koostöös Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustega välja võimalikud lahendusvariandid tuvastatud probleemidele. Samuti alustati esimese eelnõu koostamist, mis käsitles sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade ja komponentide täpsustavat loetelu ja liigitust. Selle eesmärk oli tagada, et relvaliikide ja komponentide määratlus oleks Kaitseministeeriumi valitsemisalas üheselt arusaadav ja vastaks nii ettevõtjate kui ka Kaitseväe vajadustele.
2024. aasta 13. novembrist alustati relvaseaduse rakendusaktide töögrupi regulaarsete kohtumistega. Töögruppi kaasati kõik asjakohased ministeeriumid ja asutused, sealhulgas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, samuti Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused.
Kaitseministeeriumi eesmärk oli tagada, et relvaseaduse § 8336 nimetatud komisjoni liikmed oleksid töögrupi töös esindatud ning et määruste peamise rakendajana oleks kaasatud ka tegevuslubade menetleja, kelle vaated ja praktilised vajadused on määruste koostamisel keskse tähtsusega.
2024. aasta detsembris toimusid töögrupi kohtumised 17. ja 20. detsembril. Nende kohtumiste keskmes oli esialgsete määrusemustandite struktuuri läbivaatamine ning olulisemate probleemkohtade kaardistamine, mis kujunes aluseks edasistele sisulistele aruteludele.
20. detsembri kohtumisel käsitleti lisaks ka droonidega seotud küsimusi. Arutelu keskendus sellele, kas õhu- ja veedroonid tuleb liigitada relvasüsteemi koosseisu ning millised nende osad võivad olla käsitletavad oluliste osadena, mille käitlemine eeldab tegevusluba. Samuti keskenduti varitseva õhuründemoona ja lahingumoona eristamisele ning selle praktikas rakendatavatele kriteeriumitele.
Käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris toimus töögrupiga kummaski kuus kaks regulaarset kohtumist. Lisaks korraldati täiendavaid kohtumisi nende töögrupi liikmetega, kes ei saanud põhikoosseisu aruteludel osaleda, kuid kelle sisend oli määruste koostamisel sisuliselt oluline.
7. ja 14. jaanuari töögrupi kohtumised keskendusid sihtimisseadmete ja tulejuhtimissüsteemide käsitlemisele relvasüsteemide osana. Samuti arutati põhjalikult lõhkeseadmete ja lahingumoona liigitamist ja koostati loetelu komponentidest alates süütenöörist kuni detonaatoriteni.
7. jaanuari kohtumisele kaasati Kaitseväe suurtükiväelased, et töögrupi liikmed saaksid põhjaliku ülevaate tulejuhtimisest ja tulejuhtimisseadmetest. Mõlema kohtumise aruteludes käsitleti liigituse vajadust nii ettevõtjate õigusselguse tagamise seisukohast kui ka Kaitseväe operatiivsete vajaduste kontekstis.
3. märtsil toimus kohtumine Eesti Turvatöötajate Liidu (ETEL) esindajaga, kes hindas Kaitseministeeriumi poolt välja pakutud häire- ja valvesüsteemide standardeid ning jagas sisendit nende praktilise rakendamise kohta.
7. märtsil korraldasid eelnõu koostajad koostöös Eesti Kaitsetööstuse ja Kosmosetööstuse Liiduga (EKTL) esimese infotunni kaitsetööstuse ettevõtjatele, kus tutvustati kolmes määruse eelnõus välja pakutud lahendusi. Infotunni eesmärk oli kaasata ettevõtjad varakult regulatsiooni kujundamisse, võimaldades neil esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja anda sisulist tagasisidet, mida edasises menetluses arvesse võtta. Infotunnile registreeris 34 inimest, kes esindasid 24 ettevõtet.
Töögrupi kohtumised toimusid märtsis kahel järjestikusel päeval – 18. ja 19. märtsil ning lisaks 27. märtsil. Aruteludes käsitleti sõjarelvade, lahingumoona, sõjarelva laskemoona ning relvasüsteemide käitlemise tehnilisi ja sisulisi erisusi. Kõigi osapoolte ühine soov oli muuta kehtiv regulatsioon selgemaks, luua kaasaegne ja õigusselge raamistik relvatehase ehitusnõuetele ning leida tasakaalustatud lahendused, mis vähendaksid ettevõtjate halduskoormust, säilitades samal ajal riigi julgeolekuhuvide kaitstuse.
Aprillis 2025 jätkus töögrupi töö 7., 11. ja 17. aprillil.
17. aprillil toimus eraldi kohtumine Kaitseväe esindajatega, kus käsitleti kild- ja suitsugranaadiheitjate erisusi, sealhulgas nende komponentide tehnilisi ja funktsionaalseid erinevusi. Töögrupi arutelud jätkusid relvade käitlemiskohtade nõuete üle, keskendudes eelkõige arvestuse pidamise lihtsustamisele ning relvade ja laskemoona veo turvamise korrale. Samuti töötati välja uus regulatiivne lähenemine nn turvamise kihilisusele, mis võimaldaks mõnel juhul ehituslike nõuete leevendamist. Näiteks võimaldaks teatud juhtudel paindlikumat ehituslikku lahendust juhul, kui ohud on välistatud piisava välise kaitsetõkkega, näiteks piirdeaiaga.
6. mail korraldati teine infotund kaitsetööstusettevõtjatele koostöös EKTL-ga, mille eesmärk oli anda ettevõtjatele võimalus tutvuda määruste eelnõude lõppversiooniga enne nende suunamist ametlikku kooskõlastusringi. Teisel infotunnile oli registreeritud 29 inimest, kes esindasid 23 ettevõtet.
Pärast eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastusringi läbiviimist toimusid töögrupi kohtumised 27. ja 28. mail, mille käigus käsitleti laekunud muudatusettepanekuid. Aruteludes osalesid esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist, Kaitsepolitseiametist ning Politsei- ja Piirivalveametist. Kohtumiste eesmärk oli tagada, et määruste lõppversioonid oleksid sisuliselt kooskõlastatud, rakendatavad ning vastaksid kõigi asjaomaste asutuste pädevusele ja huvidele.
Vabariigi Valitsus võttis määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“ vastu Vabariigi Valitsuse
29. mai istungil. Kaitseministri määrused „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ ja „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ allkirjastati 29. mail ja avaldatakse Riigi Teatajas 4. juunil (RT I, 04.06.2025, 7 ja RT I, 04.06.2025, 8).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Elise Saar
[email protected]