Vastus teabenõudele

Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega

Kaitseministeerium

 D-U-N-S® Number: 565489819

Unternehmensadresse:

Sakala tn 1, 15094 Tallinn

[email protected] 

[email protected] 

Prdume teie poole rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel riikliku lõhkeainetehase rajamisega seotud teabenõudega  21.04.2025 millele  saime vastuse 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2, mille kohaselt `` Tehase rajamisega hakkab tegelema riigi poolt asutatav äriühing. Selle kontaktid saavad avalikuks pärast asutamist. Kaitsetstuse arendamise valdkond asub Kaitseministeeriumi haldusalas.``

Eeltoodud riikliku lõhkeainetehase toimimiseks on vaja toorainet. Päevakorras on olnud metanooli ja ammoniaagi tehase rajamine põlevkivi baasil. See lahendus on aga julgeolekuriskide seisukohalt ohtlik, sest põlevkivitstus asub Ida-Virumaal, mis on võimalikku agressiooni silmas pidades piirile väga lähedal ning sõltub suuresti elektrienergia kättesaadavusest. Samuti kujutab see ohtu ühe toorainevoole, milleks on põlevkivi baasil rajatav lõhkeainetstus. Ukrainas rakendatud julgeolekuriskide maandamise praktika on näidanud, et tuleks keskenduda hajutatud tootmisele.

Seetõttu oleks mõistlik planeerida biomassil põhineva metanooli ja ammoniaagi tootmist, mida saab kasutada nii autokütusena kui ka väetiste tootmises.

Teema on olnud meie aruteludes nii Riigikogus kui ka Teaduste Akadeemias. NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppes välja toodud eesmärkide täitmiseks on vaja lahendada kohalikele kütustele ülemineku küsimus. See hõlmab evakuatsiooni, transpordi, toiduga omavarustamisvõimekuse ja Kaitseministeeriumi haldusalas oleva lõhkeainete tootmise tagamist kriisiolukorras. Lisaks on vaja lahendada lõhkeainete transpordi küsimus kriisiolukorras – kui kriisi ajal puuduvad kütused, ei ole võimalik lõhkeaineid kasutada.

Kõike eelnevat saab korraldada kohaliku biomassi kasutamise abil, mille jaoks on maailmas olemas vastavad tehnoloogiad. Samuti võimaldab see rakendada hajutatud ja taastuvatel allikatel põhinevat tootmist, mis on sõjalise julgeoleku tagamisel eriti oluline.

Arvestades Eesti riigi üldist olukorda, vajaksid esmajärjekorras väljaarendamist järgmised aspektid:

1.      Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides. Ei ole võimalik mitmekümne miljoni euro väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid Eestisse soetada ilma teadus-tehnilist hinnangut andmata ning kohapeal tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema koost ülikoolidega teadus-tehnilise kaadri loomiseks, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda.

2.      Nõustamistegevuse arendamine. Parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja koostamiseks kaasata erinevaid osapooli ning eksperte, sh Teaduste Akadeemia liikmeid.

3.      Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks. Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide koostamise rahastamiseks ning konsortsiumide loomiseks. Euroopa Komisjoni endise energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokkukirjutamisega. Sama kinnitab ka Riigikontroll.

Eeltoodud küsimuste lahendamine ei ole ettevõtete äririsk, vaid riikliku julgeoleku küsimuste koordineeritud lahendusvõime küsimus. Seetõttu soovime saada vastust, kes ja kuidas vastavad meetmed välja ttaks, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehasele vajaliku toorainetootmise planeerimist.

Jürgen Ligi vastusest 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2 selgub, et ``tstuspoliitikat kujundab Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning erinevad rakendusuuringute keskused, nõustamist pakuvad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Ttukassa ning erinevad ettevõtluskeskused ja -inkubaatorid. `` Oleme eelnevalt prdunud nende asutuste poole, kuid kirjalikult saadud vastustest selgub, et:

·         puuduvad meetmed tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides,

·         puuduvad projektide koostamiseks vajalikud tugimeetmed,

·         puuduvad nõustamise arendamiseks vajalikud meetmed.

Täiendavalt prdusime Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Eesti Teadusagentuuri ning LIFE programmi koordinaatorite poole, kuid ka nemad kinnitasid, et vastavad meetmed puuduvad. Samuti ei saa nad olla ise meetmete väljattajad, kuna rahastust jagavad asutused ei saa ise endale meetmeid välja ttada.

Seega selgub, et Jürgen Ligi vastus 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2 on sisult ebapädev ja kujutab täiendavat julgeolekuohtu Eesti riigile. Seetõttu prdume Kaitseministeeriumi poole, et kaitseminister Hanno Pevkur teeks vastava korrektuuri. Enne vastutuse edasisuunamist oleks olnud vajalik eelnevalt nimetatud asutustega ühendust võtta ja nende praeguse olukorraga tutvuda, kuid seda ei ole tehtud. Euroopa Komisjon on väljendanud muret, miks vastavaid projekte Eestist ei tule, ning on vajadusel valmis aitama tugimeetmete välja ttamisel, kuid see eeldab riiklikku huvi ja koordineeritud tegevust.

Seetõttu soovime Kaitseministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas saaks välja arendada järgmisi vajalikke meetmeid: • tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, • projektide koostamiseks vajalikke tugimeetmeid, • nõustamise arendamiseks vajalikke meetmeid.

Need meetmed on olulised, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehase rajamisega seotud toorainetootmise arendamist. Eelmainitud küsimuste lahendamine eeldaks tõenäoliselt kohtumist ministriga ning ministeeriumide vahelist koordineerimist.  

Palume määratleda ministriga kohtumise aja ja koha, et leida olukorrale sobiv lahendus.

Teabenõudele vastamise kord :

o   Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale.  Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.

o   Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.

o   Sunniviisilise T Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.

o   Võrdse kohtlemise põhimõttest.

o   Soovime enda kirja küsimustele  vastata küsimus-vastus formaadi alusel. 

o   Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti  palume  vastuseks mitte saata anonüümkirju.

o   Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja  märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud  üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni,  kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama.

o   Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks  üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest.

o   Soovime, et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele 

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

Einar Eiland

Tel.  53785486