Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse 2025-2027 konkursile esitatud taotluse rahuldamata jätmine

KÄSKKIRI

05.06.2025 nr 1-5/43

Kodanikuühiskonna strateegilise

partnerluse 2025-2027 konkursile esitatud

taotluse rahuldamata jätmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 28

punktide 5 ja 21 ning siseministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 5 „Kodanikuühiskonna

strateegilise partnerluse tingimused ja kord“ § 18 lõike 3 punkti 3 alusel ja lähtudes siseministri

12. mai 2025. a käskkirjaga nr 1-3/38 „Hindamiskomisjoni moodustamine kodanikuühiskonna

valdkonna strateegiliste partnerite leidmiseks 2025-2027“ moodustatud hindamiskomisjoni

16. mai 2025. a koosoleku protokollis nr 1-20/57 tehtud ettepanekust

Jätan rahuldamata kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse 2025-2027 konkursile Eesti

Noorteühenduste Liidu 30. aprillil 2025. a esitatud taotlused nr 1-21/743-1 prioriteetsetel

suundadel kodanikuharidus ja vabaühenduste elujõulisus.

1. Siseministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 5 „Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 5) § 17 lg 1 kohaselt kui taotleja ja taotlus vastavad

nõuetele, esitatakse taotlus hindamiskomisjonile sisuliseks hindamiseks. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt hindas komisjon taotlusi prioriteetse suuna lõikes ning lähtus hindamisel § 17

lg-s 5 sätestatud hindamiskriteeriumitest, seejuures maksimaalne koondhinne oli 100 punkti.

Määruse nr 5 § 17 lg 6 kohaselt moodustus taotlustest paremusjärjestus.

2. Eesti Noorteühenduste Liidu taotlus prioriteetsel suunal kodanikuharidus kogus 65,5 punkti,

jäädes sellega paremusjärjestuses teisele kohale. Komisjoni põhjendused taotluse hindamisel

olid järgmised. Taotleja on kogenud noorte osaluse ja huvikaitse eestvedaja, kelle meeskond

on üldiselt pädev ning valmis kavandatud tegevusi ellu viima. Kavandatud tegevused on

omavahel seotud, kuid nende mõju arengukava ja programmi eesmärkidele on hinnanguliselt

tagasihoidlik, arvestades eelarvet ja konkursi oodatavaid tulemusi. Kavandatud tegevused

hõlmavad 15 kooli ja nendes läbiviidavaid tunde, kuid taotluse ulatus ja eelarve viitavad

kõrgematele ootustele. Taotluses kirjeldatakse õppematerjalide ja tööriistade loomist, mis

on peamiselt mõeldud nendele koolidele, kuhu ENL plaanib tegevustega jõuda. Samas on

juba olemas erinevaid õppematerjale, mistõttu uute arendamise vajalikkus on küsitav.

Arvestades taotleja pikaajalist kogemust sarnaste tegevustega, võiks sihtrühma laiendada ka

noortekeskustele, et suurendada mõju ja kaasata laiemat auditooriumi. Eelarve on

märkimisväärselt suur arvestades tegevuste sisu. Taotluses on algselt märgitud, et taotletakse

69 000 eurot aastas (kokku 207 000 eurot), kuid hiljem esitatakse tegevuste iga-aastaseks

eelarveks 75 000 eurot. Samas puuduvad konkreetsed viited omafinantseeringule või muude

rahastusallikate kasutamisele, mis vähendab eelarve läbipaistvust ja usaldusväärsust.

2 (2)

Täiendavat tähelepanu vajab ka mobiliseerumisplaan 2025. aasta poolaastaks, mil

kavandatakse sama mahukaid ja kulukaid tegevusi nagu järgnevatel täisaastatel (2026–

2027). Samas on tulemuste mõõtmine taotluses põhjalikult kirjeldatud. Kuigi taotluses on

üldiselt viidatud koostööle rahastajaga, puudub selge ja sisuline nägemus sellest. Üldjoontes

on rõhutatud, et rahastajaga koos soovitakse kasvatada teadlikke, kaasatud ja teotahtelisi

noori kodanikke Eestis, kuid detailid sellise koostöö kohta jäävad täpsustamata.

3. Eesti Noorteühenduste Liidu taotlus prioriteetsel suunal vabaühenduste elujõulisus kogus

60,75 punkti, jäädes sellega paremusjärjestuses teisele kohale. Komisjoni põhjendused

taotluse hindamisel olid järgmised. Tegevused on omavahel seotud ja toetavad osaliselt

arengukava ning programmi eesmärkide saavutamist. Samas on mitmed tegevused esitatud

üldisel tasandil, mis jätab tõlgendamisruumi ja vajaks detailsemat kirjeldust. Näiteks

viidatakse virtuaalse koolituskeskkonna loomisele, kuid taotluses toodud lingi põhjal selgub,

et selline keskkond on juba olemas. Tervikuna on tegevused asjakohased, omavahel

kooskõlas ja vastavad osaliselt arengukava ning programmi tegevustele, kuid mitte täies

mahus prioriteetse suuna oodatavatele tulemustele. Eelarve on üldiselt põhjendatud ja vastab

kavandatud tegevustele. Siiski võiks kaaluda, kas materjalide trükkimine on vältimatult

vajalik, ning analüüsida, kas 20 000 euro eraldamine uuringu tellimiseks on kõige tõhusam

viis ressursse kasutada või saaks seda summat rakendada mõne muu tegevuse mõju

suurendamiseks. Taotlejal on pikaajaline ja strateegiline kogemus valdkonna arendamisel,

sealhulgas võimekus tegutseda üle Eesti. Meeskond on pädev ja valmis kavandatud tegevusi

ellu viima. Tegevused, tulemuste mõõtmine ja ajakava on üldiselt hästi läbimõeldud ning

omavahel loogiliselt seotud. Samas on mõõdikud pigem üldised (nt „kasvab“ või

„kaardistatud on“), mis võiksid olla täpsemad ja selgemalt seostatud taotleja enda

eesmärkidega tulemuste saavutamiseks. Tegevuste kirjelduses on mainitud koostööd teiste

organisatsioonidega, kuid koostöö rahastajaga on ebapiisavalt kajastatud. Vabaühenduste

elujõulisuse edendamisel võiks kaaluda partnerlust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali

(KÜSK) ja maakondlike konsultantidega, kes võiksid toetada näiteks koolituste arendamist

ja läbiviimist.

4. Määruse nr 5 § 18 lg 3 p 3 kohaselt on võimalik teha rahuldamata jätmise otsus, kui taotluse

rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid. Kuivõrd Eesti

Noorteühenduste Liidu kumbki taotlus ei kogunud taotluste hindamisel kõrgeimat

punktisummat ja vastavalt taotluste hindamise pingereale ei jagu kummagi taotluse

rahuldamiseks eelarvevahendeid, siis jäävad mõlemad taotlused rahuldamata.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale

esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest

arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler