Leping

Lisa 1. Nõuded rajatavatele väljakutele ja hallidele

1. Nõuded rajatavatele väljakutele:

1.1. Toetatava jalgpallihalli väljaku mänguala peab olema 68x105m, millele lisanduvad nõutavad

turvaalad. Pneumohalli puhul peab väljaku küljejoone ja halli vundamendi vahel olema vähemalt

3 meetrine ning väljaku otsajoone ja halli vundamendi vahel vähemalt 4 meetrine kunstmuruga

kaetud turvaala. Statsionaarse halli puhul peab väljaku küljejoone ja seinakonstruktsiooni vahel

olema vähemalt 4 meetrine ning väljaku otsejoone ja halli seinakonstruktsiooni vahel vähemalt 6

meetrine kunstmuruga kaetud turvaala. Kui halli planeeritakse jooksuradasid, siis kunstmuruga

kaetud turvaalad peaksid olema küljejoone taga vähemalt 1 meetrised ja otsajoone taga vähemalt

3 meetrised. Kui projekteeritaval maa-alal on ruumi vähe, siis toetatava väljaku mänguala peab

olema minimaalselt 64x100m.

1.2. Toetatav jalgpallihall peab asuma koolide ja/või teiste haridusasutuste vahetus läheduses (ca

500m) ning arvestama võimalikult hästi ligipääsetavuse jt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega1.

Oluline on hea ühendus ühistranspordiga.

1.3. Taotleja peab tagama, et toetatava jalgpalliväljaku kunstmuru vastab rahvusvahelise jalgpalli

assotsiatsiooni (FIFA) nõuetele. Pakutav muru peab olema testitud paigaldusjärgselt FIFA Quality

Pro standardi järgi. Kunstmuru lible tüüp – monofilament ja lible tooraine – polüeteen.

Kunstmuruväljak peab olema rajatud vähemalt 20mm paksuse elastuskihiga. Kunstmuru peab

olema taaskasutatav, mida kinnitab pakkumisega kaasas olev erapooletu testi aruanne vähemalt

ülikooli uurimiskeskuse tasemel või tootja poolne kinnitus, et nad taaskäitlevad nende tarnitud

kunstmuru.

1.4. Soovituslik on rajada väljakuvalgustus pneumohallita kasutamiseks pimedal ajal.

1.5. Soovituslik on rajada mänguväljaku juurde ka muid spordialasid võimaldav taristu, mida osaliselt

või täielikult katab pneumohall.

2. Nõuded rajatavatele pneumohallidele:

2.1. Pneumohall peab katma nii mänguala kui ka minimaalselt 3 meetri laiuse turvala.

2.2. Vähemalt kahekordse membraanisüsteemiga pneumohall (soovitusliku kõrgusega 20 meetrit),

mille soojusjuhtivuse U-väärtus on maksimaalselt 1,7 W/m2K. Pneumohall peab vastama Eestis

kehtivatele tuleohutusnõuetele ja Päästeameti ettekirjutusele.

2.3. Soovituslik on rajada transpordisissepääsud (sisemõõtmed h=3,5 × b=3 × l=8 m), 1 tk.

2.4. LED-valgustussüsteem (väljaku valgustustihedus vähemalt 500 luksi; soovituslikult

hajuslahendusega ja postivabalt ning valgustussüsteemi juhtimine DALI tehnoloogiaga).

2.5. Automaatne sissepuhke- ja avariisüsteem.

2.6. Halli peab olema võimalik kütta.

3. Juhul, kui kohalik omavalitsus soovib rajada kunstmuruväljaku ja katta selle statsionaarse halliga,

siis kohalduva järgnevad tingimused:

3.1. Rajatava statsionaarse halliga samas tõmbekeskuses peab olema välijalgpalliväljak, mille

mänguala on minimaalselt 64x100m. Antud tingimusele vastavust kinnitab pärast informatsiooni

saamist Kultuuriministeerium.

3.2. Rajatava statsionaarse halli väljak peab vastama punktis 1 ja selle alapunktides kirjeldatud

nõuetele, välja arvatud punkt 1.4, mida ei ole võimalik kohaldada.

3.3. Statsionaarne hall, mille katuseharja kõrgus on minimaalselt 20m ja külgseina välismõõt on

minimaalselt 6 meetrit ning mis katab nii mängu- kui ka turvaala, peab olema rajatud vastavalt

ehitusseadustikule ja vastama Eestis kehtivatele tuleohutusnõuetele ja Päästeameti ettekirjutusele.

3.4. Soovituslik on rajada transpordisissepääs (sisemõõtmed h=3,5m × b=3m), 1 tk.

3.5. LED-valgustussüsteem, mille valgustihedus on vähemalt 500 luksi ning mis on juhitav DALI

tehnoloogiaga.

3.6. Halli peab olema võimalik kütta.

1 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf

Allkirjastatud digitaalselt

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-17/4759-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 01.03.2023 käskkirja nr 70 alusel, kooskõlas 2023. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale sihtotstarbelise investeeringutoetuse jalgpallihalli

ehitamiseks (edaspidi toetus):

Projekti nimetus Toetuse summa Väljamakse

kuupäev

Saaremaa Vallavalitsuse

investeeringutoetuse taotlus

2 500 000 20.03.2023

2.2. Juhul, kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm

tööpäeva enne lepingu punktis 2.1. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on

õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.3. Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2024.

2.4. Kulu on abikõlblik, kui see on projekti tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib

projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas

õigusaktidega, sealhulgas

2.4.1. on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2.4.2. on tõendatud algdokumendiga;

2.4.3. on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;

2.4.4. on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

2.5. Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks.

2.6. Abikõlblik kulu on lepingu punktis 2.4 nimetatud tingimusele vastav kulu, mis on otseselt

seotud lepingu punktis 2.1 nimetatud projekti elluviimisega (nt põhivara soetamise ja

ehitustööde kulud, sh projekteerimise, omanikujärelevalve, projektijuhtimise, riigihangete

korraldamise jms projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja vajalike teenuste kulu).

2.7. Mitteabikõlblik kulu on:

2.7.1. projekti eesmärgi ja toetatava tegevusega mitteseotud põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

2.7.2. käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2.7.3. kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

2.7.4. rahatrahv ja rahaline karistus;

2.7.5. kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

2.7.6. sularahas tasutud kulu;

2.7.7. kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori

või välisabi vahenditest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse saaja esitab toetuse andjale hiljemalt 15.01.2024 toetuse kasutamise vahearuande

projekti 2023. a tegevuste ja kulude kohta ning hiljemalt 31.12.2024 toetuse kasutamise

Allkirjastatud digitaalselt

2 / 3

lõpparuande. Investeeringutoetuse aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.

3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat

aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole

tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud

nõuetele ning lõpparuande korral on toetuse saaja tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes

toetuse saajalt toetuse kasutamise aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja

andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude

saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud

dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus

hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele,

sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli

käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal

täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid

õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus, sh lepingu lisas 1, sätestatud ning taotluses kirjeldatud

tingimustel ja eesmärkidel; 4.1.2. tagama projekti tegevuste elluviimise järgselt rajatatud spordiväljaku sihtotstarbelise

kasutuse ja sellega seotud ekspluatatsioonikulude katmise; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama projekti elluviimisega seotud

dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuande esitamisega; 4.1.5. tagastama lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt

vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta

esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.2 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja

praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast

iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi

9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui

toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:

5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;

5.3.2. projekti eesmärke ei saavutatud;

5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;

5.3.5. toetuses tasutus kulud on tekkinud väljaspool toetuse abikõlblikkuse perioodi;

Allkirjastatud digitaalselt

3 / 3

5.3.6. aruande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale

eraldatud muu toetuse kuludokumendina;

5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;

5.3.8. aruanne ei ole esitatud tähtaegselt;

5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all

õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist,

mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt

vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud

kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt

allkirjastatud lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja

arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral

peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele

kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30

kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku

huvi rasket kahjustumist;

6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.5. Leping lõpeb:

6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;

6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Kaarel Nestor, [email protected], 6282260;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Mehis Kallas, [email protected], 4525099. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Saaremaa Vallavalitsus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 77000306

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE871700017000767815

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Sits Mikk Tuisk

kantsler vallavanem