Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse

muutmise seadus

Austatud haridus- ja teadusminister

Rahandusministeerium kooskõlastab õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatavas õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS)

§ 5 lõikes 8¹ peaks vajaduspõhine õppetoetus olema ainsuses. Lisaks märgime

eelnõule lisatud rakendusakti kavandi kohta, et selles on mitmeid sätteid, mis on juba

seaduses reguleeritud ja mida seepärast ministri määruses kordama ei peaks.

2. Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse, et õppelaenu riigieelarvega kehtestatud

maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas. Selle sättega seoses märgime

järgmist.

2.1.Esiteks, seletuskirja kohaselt sõnastatakse lõige selliselt, et laenu on võimalik

taotleda õppeaastas korduvalt, sh erinevatest pankadest, kuid arvestama peab

sellega, et kokku on võimalik aastas õppelaenu võtta üksnes maksimaalmäära

ulatuses. Samas on võrreldes kehtiva sõnastusega asendatud ainult Vabariigi

Valitsus riigieelarvega, st õppelaenu andmise kordi muudetud pole, sh muudetava

sätte teises lauses, ja pakutud sõnastusest ei tulene, et laenu võiks taotleda

õppeaasta jooksul korduvalt. Kui mõte oli kehtestada, et laenuvõtjal võiks olla

võimalus otsustada, kas ta soovib võtta laenu maksimaalses summas või vähem,

teeme ettepaneku jätta välja sõnad „üks kord“.

2.2.Teiseks, nagu märkisime oma tagasisides väljatöötamiskavatsusele, leiame, et

õppelaenu maksimaalmäära kehtestamise praegune kord võiks jääda muutmata.

Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel tekstiparagrahvina iga-aastases

riigieelarves liigub otsustus riigikogu tasandile, mis ei ole otseselt vajalik. Samuti

ei ole see kooskõlas riigieelarve seaduse § 26 lõikega 1 ja § 28 lõikega 2 , mille

kohaselt kajastatakse riigieelarves (riigieelarve seaduses) vahendid, mida riik

eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Mööname,

et sellega väheneks küll mõnevõrra valitsuse halduskoormus, kes ei peaks teemat

eraldi arutama, kuid kui peaks tekkima vajadus summat kiireloomuliselt muuta, on

Teie 14.05.2025 nr 8-1/25/2170;

HTM/25-0525/-1K

Meie 05.06.2025 nr 1.1-11/2330-2

2

mõistlik jätta otsustus siiski täitevvõimu tasandile. Vastasel juhul peaks õppelaenu

maksimaalmäära hakkama arvestama ka 4-aastases riigi eelarvestrateegiatsüklis.

Vastavalt tuleb muuta ka eelnõuga muudetava ÕÕS § 20 lõike 2 sõnastust.

3. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt asendatakse ÕÕS § 16 lõike 6 kolmandas lauses sõna „kolm“

sõnadega „üks koma kaks“. Selle järgi on riigile kehtiva intressivahe määra arvestuse

aluseks 6 kuu euribor + 1,2% aastas, mis on sama kui üliõpilasele kehtiv intressimäär.

Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub laenusaaja

krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse viie protsendi ulatuses ning riik hüvitab

pankadele tudengi makstava maksimaalse intressi ja tegeliku kommertsintressi

intressivahe kehtiva korra järgi tegelikust kõrgemas määras, mida ka seletuskirjas

selgitatakse.

Kuna riik garanteerib õppelaene 100% ning hüvitab pankadele seaduses sätestatud

juhtudel põhisumma ja intressimaksed, on pankade jaoks tegemist riskivaba tootega.

Laenu tagasimakseperioodi pikendamine suurendab pankade intressitulu, samas kui

käenduse ja tagatise nõude kaotamine vähendab pankade halduskoormust ning

õppelaenude väljastamisega seotud kulu.

Tegime eelnõu väljatöötamiskavatsust kooskõlastades ettepaneku ja leiame endiselt, et

eelnevat arvesse võttes on õiglane, et juhul, kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis

protsenti aastas, hüvitab riik pankadele tegeliku intressivahe kommertsintressimäära ja

õppijale kehtiva maksimaalse intressimäära vahel ehk kataks selle osa, mis pangal jääb

õppijalt saamata.

4. Eksitav on seletuskirja samas punktis märgitu, et riigi poolt pankadele hüvitatava

intressivahe katmise arvestuse alused jäävad võrdluses kehtiva süsteemiga samaks. Riigile

kehtiva intressivahe määra arvestuse aluseks on kehtivas seaduses 6 kuu euribor + 3%

aastas. Kui riigile jääb kehtima praegune intressivahe määra hüvitamise alus, siis maksab

riik muudatuse jõustudes pankadele 1,8% tegelikust intressivahest rohkem. Sellises

sõnastuses annab seletuskiri võimaluse eelnõu § 1 punkti 5 mitmeti tõlgendamiseks,

millega ei saa nõustuda.

5. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse ÕÕS § 18 lõiget 4 selliselt, et õppelaenu

tagasimaksmise tähtaja arvestus peatub ning laenusaajal ei teki intressi tasumise kohustust

lisaks ajateenistusele ka asendusteenistuses viibimise ajaks. Seletuskirjas on märgitud, et

muudatuse eesmärk on võrdsustada asendusteenistuse valinud noorte õiguseid

ajateenistuses olevate noortega. Juhime tähelepanu, et ajateenijad ja asendusteenistuses

olevad noored ei ole sissetulekute mõttes siiski võrdses olukorras, kuna ajateenijatel

sisuliselt sel perioodil sissetulek puudub, asendusteenistujad saavad aga asendusteenistuse

perioodil töötasu miinimumi (igal kuul). Palume säte selles valguses üle vaadata.

6. Seletuskirja kohaselt on õppelaenusüsteemi muudatuste eesmärk kujundada õppelaen

õpilaste ja üliõpilaste jaoks paindlikumaks ning atraktiivsemaks, et võimaldada võrdsemat

ligipääsu haridusele kõigis ühiskonnagruppides ning vähendada üliõpilaste töökoormust

õpingute ajal ning pakkuda õppelaenuga alternatiivset võimalust, mille abil osaliselt katta

hariduse omandamisega kaasnevad lisakulud. Selleks suurenevad oluliselt riigi riskid

3

õppelaenu summade suurendamise (intressikulude hüvitamine), eraisikust käendaja ja

kinnisvaratagatise nõude kaotamise ning riigile üle tulevate võlgade näol.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu mõju järelhindamise läbiviimise kohustusega, et

hinnata konkreetse aja jooksul, kas soovitud mõju on saavutatud ja riigile kaasnevate

kohustuste suurendamine põhjendatud.

7. Seletuskirja punktis 7 on HTM üliõpilaste tasutava intressimäära ülempiiri langetamise

ettepanekuna esitatud stsenaarium 4, eelnõu sõnastus lähtub stsenaariumist 5.

Stsenaariumi 5 kohaselt jääb üliõpilase tasutava intressimäära ülempiir samale tasemele

(5%), kommertsintressimäär langeb – varasema 6 kuu euribor + 3% asemel hakkaks

kehtima 6 kuu euribor + 1,2%. Prognooside kohaselt peaks järgnevad kümme aastat 6 kuu

euribor püsima alla 3%. Sellisel juhul eelnõuga kavandatav muudatus on riigile kasulik

ning täiendavat intressivahe hüvitamise kulu kaasa ei too. Kulu tekib, kui 6 kuu euribor

ületab 3,8%. Sellest tasemest on 6 kuu euribor olnud kõrgem perioodidel veebruar 2000

kuni september 2001, detsember 2006 kuni november 2008 ning juuni 2023 kuni mai

2024. Seletuskirjast ei selgu, miks HTMi ettepanek erineb eelnõus kasutatud

stsenaariumist ning mis põhjustel ülejäänud stsenaariumid osutusid sobimatuks.

8. Riigile kaasnevad eelnõuga märkimisväärsed lisakulud (riigi otsesed kulud intressikulude

hüvitamise näol, riigile üle tulevad tagatiseta laenud, laenuvõtjate arvu suurenemine,

õppelaenude kustutamine suurema maksimaalmäära või pikema tagasimakse perioodi

puhul) ja osaliselt on neid kirjeldatud seletuskirja punktis 7. Palun tuua seletuskirjas välja

katteallikad, mille arvelt need kulud kaetakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Katrin Luts 5885 1382

[email protected]

Ave Schultz 5475 0840

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]