Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium

Meie 05.06.2025 nr 1.2-2/40-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ muutmise eelnõu. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. TAT muutmise käskkiri 2. TAT terviktekst muudatustega 3. TAT muutmise seletuskiri 4. TAT lisa 1 TAT eelarve kulukohtade kaupa ja finantsplaan 5. TAT lisa 2 Tegevuste detailne kirjeldus Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon Mari Knjazev [email protected]

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ punktiga 9.1 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan esilehel abikõlblikkuse perioodi järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2028“. 2. Sõnastan esilehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 3. Sõnastan punkti 2.1.5 järgmiselt: „2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2028“. 4. Sõnastan punkti 2.2 pealkirja järgmiselt: „2.2. Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine”. 5. Sõnastan punktid 2.2.2–2.2.5 järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse sisu Turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused. Teenuseosutajate jaoks on oluline saada ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja nendega seotud menetlustest.

2

Arendused võimaldavad KOVi, SKA ja teenuseosutaja vahel toimuvat andmevahetust, mis hõlmavad süsteemset ja teenuse osutamisega seotud andmestike (näiteks teenust kasutavate klientide andmed, nende suunamised ning teenuse kasutamise andmed) kogumist, haldamist ja jagamist. Selline lähenemine tagab, et kõik teenusega seotud info on ajakohane ja ühest kohast kättesaadav, toetades nii kvaliteetset teenuseosutamist kui ka täpseid andmeanalüüse riiklikul tasandil. Kasutaja tööprotsesse arvestav kasutajaliides toetab süsteemis igapäevast andmevahetust, mille tulemusena on võimalik süsteemist hõlpsasti välja võtta vajalikku infot ning teostada riiklikul tasandil kvaliteetset andmeanalüüsi, vähendades seeläbi nii KOVide kui teenuseosutajate koormust (näiteks S- ja H-veebi aruannete koostamine) ning parandades andmete kvaliteeti ja kättesaadavust 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena tagatakse turvaline infovahetus, luuakse personaliseeritud rollipõhine töölaud, kus teenuseosutajal on ülevaade teenust saama suunatud klientidest, seotud menetlustest, aruandlusest ja arveldustest. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Teenuseosutajad, kes osutavad KOVi ja SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, samuti KOVi sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid, kes kasutavad STARi kliendile määratud sotsiaalteenuste andmete sisestamiseks. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.12.2023–31.12.2028“. 6. Sõnastan punktid 2.3.1–2.3.5 järgmiselt: „2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on teha STARi muud arendused, mis toetavad bürokraatiavabamat kasutajakogemust ja tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest. 2.3.2. Tegevuse sisu Kasutaja tervikliku töökeskkonna loomiseks arendatakse STARi üldkomponente ning luuakse uusi funktsionaalsusi, mis kindlustavad kasutaja sujuva teekonna ja toetavad punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud tegevuste rakendamist. STARi arendamisel ühendatakse toetuste taotlemise, määramise ja haldamise võimalused, mis aitavad korraldada terviklikku haldusprotsessi. Lisaks töötatakse välja STARi jaoks erihoolekandeteenuste protsessi toetav töövoog, mis hõlbustab ka andmevahetust teenuseosutajatega. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on välja arendatud STARi üldfunktsionaalsused kasutaja tervikliku tööprotsessi toetamiseks, loodud on haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus ning erihoolekandeteenuste taotlemise ja määramise töövoog. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm KOVi sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid, kes kasutavad STARi kliendile vajalike teenuste ja toetuste andmete sisestamiseks ja menetlemiseks.

3

2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028“. 7. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Alg- tase

Vahe- sihttase (2024)

Sihtta se (2028)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu, mõõtühik on arv

0 2 1 Meetmete nimekirja väljundnäitajasse panustab TAT tegevus 2.2. Loetakse täidetuks, kui on loodud ühtne infosüsteem, mis pärib andmeid juba olemasolevatest infosüsteemidest. Lahenduse loomiseks tehakse arendusi, sh erinevate infosüsteemide omavahelisi liidestamisi. 2024. a sihttasemeks on 2, sest selleks ajaks on seotud erinevaid süsteeme nii, et kasutusel oleks vaid kaks infosüsteemi. Lõppeesmärk on jõuda ühe infosüsteemini. Raporteeritakse elluviija (TEHIK) poolt vahe- ja lõpparuandes.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud on digiteeritud andmevahetus, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.1 „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena hakkab inimese puude tuvastamise info liikuma automaatsete andmeuuendustega SKAISist STARi ehk KOVi. Elluviija raporteerib SKA (partner) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud ärianalüüs, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“ spetsiifiline näitaja. Näitaja on täidetud, kui ärianalüüs on valminud. Valminud ärianalüüsi tulemusena selgub, milliseid arendusi on vaja teha riigi infosüsteemide vahel teenuseosutaja portaali loomiseks. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud, vahe- ja lõpparuandes.

TAT- spetsiifiline

Teenuseosutajate funktsionaalsuste arenduste

0 0 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine “ spetsiifiline näitaja. Näitaja

4

8. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ERFi toetus 9 750 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 178 571 30%

3 Eelarve kokku 13 928 571 100%

9. Tunnistan punktid 7.1.5 ja 7.2.6 kehtetuks. 10. Asendan TAT lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa ja finantsplaan“ ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

väljund- näitaja

esimene etapp, mõõtühik on arv

on täidetud, kui teenuseosutaja jaoks vajalikud funktsionaalsused on välja arendatud. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena on STARis läbiviidav menetlusprotsess kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Erihoolekande menetluse funktsionaalsus, mõõtühik arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest” spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena on STARis erihoolekandeteenuste taotlemise ja määramise töövoog. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide

arendused“ muutmise eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Seoses 2027. aasta jaanuaris rakenduva erihoolekande reformiga muutuvad ka infosüsteemi arendamise vajadused. Selleks muudetakse ja täpsustatakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) tegevuste 2.2 ja 2.3 sisu, eesmärki ja tulemusi, sihtrühmi ja TAT-spetsiifilisi näitajaid. Muudatusega arendatakse turvalise infovahetuse tagamiseks välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) juurde, näiteks toetuste taotlemise, määramise ja haldamise funktsionaalsus, mis toetab tervikliku haldusmenetluse läbiviimist. Uus lahendus keskendub sotsiaalkaitse valdkonna ühise andmekogu arendamisele, mis põhineb olemasolevate infosüsteemide omavahelisel sujuval lõimimisel. Muudatusega suurendatakse toetuse andmise tingimuste eelarvet 2 500 000 euro võrra meetme vabade vahendite arvelt. Kuna tööde alustamine on planeeritud aastasse 2026, on vajalik pikendada ka TAT abikõlblikkuse perioodi aasta võrra kuni 31.12.2028. Samuti muudetakse aastate 2024–2025 tegevuskava ja eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Mari Knjazev (tel 5422 0685, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 6269 128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927, [email protected]). Seletuskirjas on kirjeldatud ainult neid TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva eelnõuga. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. TAT raames tehtavate arendustegevustega ei muutu arendatavate andmebaaside kasutajate ülesanded, kuid kui arendustegevuse raames selgub, et andmebaasi põhimäärust on vaja ajakohastada, tehakse enne arenduse käikulaskmist asjakohased õiguslikud muudatused. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse TAT abikõlblikkuse perioodi. Uueks perioodiks on 01.08.2022– 31.12.2028. Muudatus on tingitud tegevuste sisulisest muutmisest, mis pikendab nende elluviimise perioodi. Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest 2023. aastal. Punktiga 3 pikendatakse aasta võrra tegevuse 2.1.5 abikõlblikkuse perioodi. Muudatus on tingitud sellest, et erihoolekandereform jõustub 2027. aasta jaanuaris, mistõttu on oluline tõsta sellega seotud arendused prioriteetsele kohale. See mõjutab teiste planeeritud arenduste ajastust, põhjustades ajagraafikus nihkeid. Selleks, et tagada kõikide vajalike arenduste valmimine, on vajalik TAT abikõlblikkuse perioodi pikendada. Punktiga 4 muudetakse tegevuse 2.2 nimetust. Uueks tegevuseks on „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“. Muudatus on tingitud sellest, et varasem nimetus „Teenuseosutajate portaali loomine“ oli eksitav, sest võis jätta mulje, et luuakse uus füüsiline

2

portaal, kuid tegelikult on tegevuse eesmärk luua juurde funktsionaalsusi STAR-i. Uus pealkiri väljendab tegevuse sisu selgemalt. Punktiga 5 muudetakse tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“ sisu, tulemust, sihtrühma ja abikõlblikkuse perioodi. Tegevuse sisus tuuakse välja, et turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused STAR-i. Punktiga 6 muudetakse tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ eesmärki, sisu, tulemust, sihtrühma ja abikõlblikkuse perioodi. Muudatus on tingitud asjaolust, et algselt oli planeeritud riiklikult muuta hoolduspuhkust puudutavaid regulatsioone ning vastavate tegevuste tulemusena arendada ka infosüsteemi, kuid poliitilise otsuse tulemusena neid tegevusi ellu ei viida, mistõttu jääb hoolduspuhkus tegevusest välja. Punktiga 7 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses abikõlblikkuse perioodi pikendamisega aasta võrra on läbivalt kõikide näitajate sihttase aastaks 2028, samuti eemaldatakse ja lisatakse TAT- spetsiifilisi tulemusnäitajaid ning täiendatakse selgitavat teavet. Muudatused on tingitud abikõlblikkuse perioodi pikendamisest ning tegevuste 2.2 ja 2.3 sisu muutmisest. Meetmete nimekirja väljundnäitaja „Sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu“ ei muutu, aga täpsustatakse elluviija raporteerimiskohustust ka vahearuannete puhul (kooskõlas näitajate metoodikaga). Eemaldatakse TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja „Institutsioonide vajaduste põhised kasutajarollid“, sest muutub tehniline lähenemine, mistõttu kaotab see näitaja olulisuse. Muudatus on tingitud TAT realiseerimise lähenemise muutumisest. Kui algselt oli kavandatud eraldiseisva teenuseosutajate portaali loomine Sotsiaalkindlustusameti haldusalas, mis võimaldanuks ka kasutajarollide raporteerimist, siis arendusprotsessi käigus jõuti efektiivsema lahenduseni. Uus lahendus keskendub sotsiaalkaitse valdkonna ühise andmekogu arendamisele, mis põhineb olemasolevate infosüsteemide (SKAIS ja STAR) omavahelisel sujuval lõimimisel. See strateegiline muudatus tähendab, et algne tulemusnäitaja ei ole enam asjakohane, kuna see ei peegelda uuendatud lähenemise tegelikku väärtust ja mõju. Muudetakse tegevuse 2.2 TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „Valminud TOPi esimene etapp“ sõnastust, uus näitaja nimetus on „Teenuseosutajate funktsionaalsuste arenduste esimene etapp“. Muudatus on tingitud sellest, et tehniline lahendus on rakendamise käigus täpsustunud ja esialgne nimetus oli eksitav. Eraldi portaali asemel arendatakse tegevuse tulemusena välja STAR-ile lisafunktsionaalsused, sealhulgas muudetakse selgitavat teavet. Eemaldatakse tegevuse 2.3 TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „Valminud ärianalüüs“, kuna see oli seotud planeeritud hoolduspuhkuse tegevustega, mida poliitilise otsuse tulemusena ellu ei viida. Seetõttu ei ole selle väljundnäitaja säilitamine põhjendatud, kuid tegevusele lisatakse kaks TAT- spetsiifilist väljundnäitajat. Lisatakse tegevuse 2.3 TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „Haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus“, mille mõõtühikuks on arv ja sihttasemeks 1. Näitaja lisamise vajalikkus selgus rakendamise käigus. Tegemist on strateegilise tähtsusega arendusega, mis loob kindla aluse tõenduspõhiseks poliitikakujunduseks. Lahenduse käigus arendatakse välja mitmekülgne funktsionaalsus, mis toetab erinevate toetuste taotlemist, määramist ja terviklikku haldamist, hõlbustades kogu haldusmenetluse läbiviimist. Kasutajasõbraliku ja tervikliku töökeskkonna tagamiseks täiustatakse STAR-i üldkomponente ning

3

luuakse uusi funktsionaalsusi, mis kindlustavad kasutaja sujuva teekonna ja optimeerivad haldusmenetluse protsesse. Samuti lisatakse tegevuse 2.3 TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „Erihoolekande menetluse funktsionaalsus“, mille mõõtühikuks on arv ja sihttasemeks 1. Näitaja lisamine on vajalik uue tegevuse mõju hindamiseks ja selle täpsemaks mõõtmiseks. Punktiga 8 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv eelarve on 11 428 571 eurot) kokku 2 500 000 euro võrra, millest ERFi toetus on 1 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 750 000 eurot. Eelarve suureneb sama meetme 21.4.1.1 vabade vahendite, sh planeerimise ja kinnitamata TAT „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenusekohtade kohandamiseks“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmise järel kokku 13 928 571 eurot, millest ERFi toetus on 9 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 178 571 eurot. Eelarve muudatus on vajalik muudetud TAT tegevuste edukaks elluviimiseks. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks TAT punktid 7.1.5 ja 7.2.6, sest elluviijale ja partnerile pandud kohustus kooskõlastada RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisulist tegevuste vastavust TAT eesmärkidega enne riigihangete korraldamist ei ole osutunud asjakohaseks, kuna vastavalt punktile 7.1.2 peab elluviija rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele, mis tagab ka hangete vastavuse TAT eesmärkidele. Punktiga 10 asendatakse 2024–2025 TAT tegevuskava ja TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt tegelikule täitmisele ja tegevuskavale. Eelarvet on aastate 2023–2024 puhul täpsustatud vastavalt tegelikele kuludele ning suurendatud 2025. aasta puhul 110 145,00 euro võrra. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõju Muudatuste järel suureneb TAT eelarve kokku 2 500 000 euro võrra, millest ERFi toetus on 1 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 750 000 eurot. Eelarve suureneb sama meetme 21.4.1.1 vabade vahendite, sh planeerimise ja kinnitamata TAT „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenusekohtade kohandamiseks“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmise järel kokku 13 928 571 eurot, millest ERFi toetus on 9 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 178 571 eurot. Eelarve muudatus on vajalik muudetud TAT tegevuste edukaks elluviimiseks. Muudatusel on märkimisväärne positiivne mõju valdkondadevahelise koostöö tugevdamisele, kuna TAT rakendamise tulemusena paraneb sotsiaalabi korraldus kõigile abivajajatele olenemata nende elukohast või kohalikus omavalitsuses kasutatavast metoodikast. See tagab kõigile abivajajatele võrdsed võimalused, kindlustab võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimise ja parandab teenuste ligipääsetavust. Lisaks vähendavad TAT raames tehtavad arendused oluliselt halduskoormust nii abivajajate, KOV-i sotsiaaltöötajate, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide kui

4

ka teenuseosutajate jaoks, muutes andmete pärimise ja edastamise protsessid märksa sujuvamaks. Kõik need tegurid panustavad terviklikult riigi tasakaalustatud regionaalarengusse. V. TAT muudatuste jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Sotsiaalkindlustusametile.

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 05.06.2025 käskkirjaga nr 1.2-2/40-1

Lisa

MUUDETUD sotsiaalministri …2025 käskkirjaga nr …

Lisa

Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2028 Elluviija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Partner Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3

1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDE JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 4

2.1. TÄISKASVANU ABIVAJADUSE HINDAMISEGA SEOTUD ARENDUSED .................................................................................................... 4 2.2. TEENUSEOSUTAJATE JAOKS VAJALIKE FUNKTSIONAALSUSTE LOOMINE ............................................................................................... 5 2.3. MUUD ARENDUSED, MIS TULENEVAD ÕIGUSLIKEST MUUDATUSTEST VÕI MUUDEST VAJADUSTEST .......................................................... 6 2.4. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 6

3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 7 4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 8 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 8 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 9 7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................................................................. 9 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 10 9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 11 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 12 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 12

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT- ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.1 sekkumine 21.4.1.14 „Pikaajalise hoolduse meetmete rakendamist toetavate infosüsteemide arendused“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja valdkondlike arengukavadega 1.1.1. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Keskmine netovanaduspension on keskmisest netopalgast 41%. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65-aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2018. aastal 43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ja alasihti „Hooliv ühiskond“ ning toetavad soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, püsiva suhtelise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning keskkonnatrendide indeks. Tegevused, mis panustavad soolise võrdõiguslikkuse indeksisse: tegevused toetavad hooldajate, kellest enamik on naised, tööturule naasmist. Tegevused, mis panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse ning püsiva suhtelise vaesuse määra piirkondlike erinevuste vähendamisse: abivajaduse hindamise parendamine, iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamine; eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamine. Tegevused, mis panustavad ligipääsetavuse näitajasse: loodavate digilahenduste ligipääsetavuse tagamine. Ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse panustatakse sotsiaalkaitsevaldkonna ühise andmekogu loomisega. Ühise andmekogu loomine vähendab hoitavate andmete mahtu ja dubleerimist mitmes erinevas infosüsteemis. Loodav infosüsteem hakkab sarnaselt X- teega pärima andmeid erinevatest infosüsteemidest, mitte andmeid hoidma. Seeläbi panustab TAT tegevus keskkonnatrendide indeksisse. 1.1.2. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/arenguvajadused.

4

järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.– 2026. aasta eelarvestrateegia „Sotsiaalhoolekande programm“ meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevust „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“. TEHIKu puhul on tegemist programmiülese seosega. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärk

Tegevuste üldine eesmärk on toetada pikaajalise hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu. Eesmärk saavutatakse alljärgnevate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegevused ei tohiks suurendada negatiivselt keskkonnamõjusid. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Tegevuste detailne kirjeldus aastate kaupa, sh tööde jaotuse loetelu on esitatud TAT lisas 2. 2.1. Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on kõigi abivajajate ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) nad elavad ja millist abivajaduse hindamise metoodikat seal kasutatakse. 2.1.2. Tegevuse sisu Esmase abivajaduse hindamiseks arendatakse välja ühtne valideeritud, digiteeritud ja standardiseeritud abi- ja toetusvajaduse hindamise vahend. Digitaalne hindamisvahend aitab erinevatest riiklikest infosüsteemidest hindamisvahendisse kokku koguda eelnevalt inimese kohta sotsiaal-, tervise-, töö- või haridusvaldkonnas kogutud andmed. Esmase abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-st 15. Vastavalt SHS § 15 lõikele 1 selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse

5

tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on digiteeritud andmevahetus ja hindamisinstrumendid, mis võimaldavad inimestele pakkuda abi võimalikult varajases staadiumis ja seeläbi ennetada abivajaduse süvenemist, samuti aitavad nii riigi kui KOVi tasandil planeerida inimeste vajadustele vastavaid teenuseid ja abimeetmeid. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Puudega inimesed ja oma lähedast hooldavad omastehooldajad, kes mingil ajahetkel võivad kokku puutuda abivajaduse hindamisega, samuti KOVide ja riigi sotsiaalhoolekandeametnikud ja -spetsialistid. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2028 2.1.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on TEHIK ja partner on SKA. 2.2. Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on luua turvaline infovahetus teenuseosutajatega KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste puhul. 2.2.2. Tegevuse sisu Turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused. Teenuseosutajate jaoks on oluline saada ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja nendega seotud menetlustest. Arendused võimaldavad KOVi, SKA ja teenuseosutaja vahel toimuvat andmevahetust, mis hõlmavad süsteemset ja teenuse osutamisega seotud andmestike (näiteks teenust kasutavate klientide andmed, nende suunamised ning teenuse kasutamise andmed) kogumist, haldamist ja jagamist. Selline lähenemine tagab, et kõik teenusega seotud info on ajakohane ja ühest kohast kättesaadav, toetades nii kvaliteetset teenuseosutamist kui ka täpseid andmeanalüüse riiklikul tasandil. Kasutaja tööprotsesse arvestav kasutajaliides toetab süsteemis igapäevast andmevahetust, mille tulemusena on võimalik süsteemist hõlpsasti välja võtta vajalikku infot ning teostada riiklikul tasandil kvaliteetset andmeanalüüsi, vähendades seeläbi nii KOVide kui teenuseosutajate koormust (näiteks S- ja H-veebi aruannete koostamine) ning parandades andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena tagatakse turvaline infovahetus, luuakse personaliseeritud rollipõhine töölaud, kus teenuseosutajal on ülevaade teenust saama suunatud klientidest, seotud menetlustest, aruandlusest ja arveldustest.

6

2.2.4. Tegevuse sihtrühm Teenuseosutajad, kes osutavad KOVi ja SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, samuti KOVi sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid, kes kasutavad STARi kliendile määratud sotsiaalteenuste andmete sisestamiseks. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.12.2023–31.12.2028 2.2.6. Tegevuse elluviija ja parter Tegevuse elluviija on TEHIK ja partner on SKA. 2.3. Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest 2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on teha STARi muud arendused, mis toetavad bürokraatiavabamat kasutajakogemust ja tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest. 2.3.2. Tegevuse sisu Kasutaja tervikliku töökeskkonna loomiseks arendatakse STARi üldkomponente ning luuakse uusi funktsionaalsusi, mis kindlustavad kasutaja sujuva teekonna ja toetavad punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud tegevuste rakendamist. STARi arendamisel ühendatakse toetuste taotlemise, määramise ja haldamise võimalused, mis aitavad korraldada terviklikku haldusprotsessi. Lisaks töötatakse välja STARi jaoks erihoolekandeteenuste protsessi toetav töövoog, mis hõlbustab ka andmevahetust teenuseosutajatega. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on välja arendatud STARi üldfunktsionaalsused kasutaja tervikliku tööprotsessi toetamiseks, loodud on haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus ning erihoolekandeteenuste taotlemise ja määramise töövoog. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm KOVi sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid, kes kasutavad STARi kliendile vajalike teenuste ja toetuste andmete sisestamiseks ja menetlemiseks. 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 2.3.6. Tegevuse elluviija ja parter Tegevuse elluviija on TEHIK ja partner on SKA. 2.4. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

7

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Alg- tase

Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2028)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu, mõõtühik on arv

0 2 1 Meetmete nimekirja väljundnäitajasse panustab TAT tegevus 2.2. Loetakse täidetuks, kui on loodud ühtne infosüsteem, mis pärib andmeid juba olemasolevatest infosüsteemidest. Lahenduse loomiseks tehakse arendusi, sh erinevate infosüsteemide omavahelisi liidestamisi. 2024. a sihttasemeks on 2, sest selleks ajaks on seotud erinevaid süsteeme nii, et kasutusel oleks vaid kaks infosüsteemi. Lõppeesmärk on jõuda ühe infosüsteemini. Raporteeritakse elluviija (TEHIK) poolt vahe- ja lõpparuandes.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud on digiteeritud andmevahetus, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.1 „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena hakkab inimese puude tuvastamise info liikuma automaatsete andmeuuendustega SKAISist STARi ehk KOVi. Elluviija raporteerib SKA (partner) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud ärianalüüs, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“ spetsiifiline näitaja. Näitaja on täidetud, kui ärianalüüs on valminud. Valminud ärianalüüsi tulemusena selgub, milliseid arendusi on vaja teha riigi infosüsteemide vahel teenuseosutaja portaali loomiseks. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud, vahe- ja lõpparuandes.

8

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ERFi toetus 9 750 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 178 571 30%

3 Eelarve kokku 13 928 571 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Teenuseosutajate funktsionaalsuste arenduste esimene etapp, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine “ spetsiifiline näitaja. Näitaja on täidetud, kui teenuseosutaja jaoks vajalikud funktsionaalsused on välja arendatud. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena on STARis läbiviidav menetlusprotsess kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Erihoolekande menetluse funktsionaalsus, mõõtühik arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest” spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena on STARis erihoolekandeteenuste taotlemise ja määramise töövoog. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

9

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud IT-süsteemide arendamisega seotud hoolduskulu TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul, on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaudsed kulud. 5.4. Abikõlblikud on teavitustegevuste kulud. 5.5. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 5.5.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.5.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.5.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas otseseid kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;

10

7.1.2 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.3 esitama RÜ-le RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.1.4 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.1.5 [kehtetu]; 7.1.6 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.6.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.6.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.6.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;

7.1.7 kaasama lõppkasutajaid arendusprotsessi.

7.2. TAT partner on kohustatud: 7.2.1. esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2. nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.2.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa; 7.2.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.2.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.2.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.2.6. [kehtetu]; 7.2.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks. 7.2.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks; 7.2.9 kaasama lõppkasutajaid arendusprotsessi.

8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.3. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

11

8.5. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.9. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.10. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.

12

9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa ja finantsplaan Lisa 2. Tegevuste detailne kirjeldus

Sotsiaalministri … 2025 käskkirja nr …

„Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud

toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist

toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine“

Lisa 2

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2025 TEHIKu ja SKA tööjaotus tegevuste kaupa jaotub, lähtudes asutuse spetsiifikast ja vastutusalast. SKA vastutusala tegevuste elluviimine:

 IT-arendusteks lähteülesannete ja ärianalüüside kirjutamine koostöös teenuseomanikuga;

 IT-arenduste tegemise koordineerimine koostöös teenuseomaniku, TEHIKu ja arendajaga;

 vajalike äritellija testide tegemine pre-live keskkonnas (testlugude ettevalmistamine, sh testisikute tellimine, ettevalmistamine);

 funktsionaalsuse kontrollimine, sh funktsionaalsuste veapiletite arenduspartneritele parandamiseks suunamine;

 äripoole testijatele (SKA, KOV, teenuseosutja) vajaliku info edastamine. TEHIKu vastutusala tegevuste elluviimine:

 projektiskoobi defineerimine ja ärinõuete jooksev haldamine projekti jooksul; skoobi ja ärinõuete dokumentatsiooni ettevalmistamine riigihangete korraldamiseks;

 projektiplaani koostamine ja tegevuste igapäevane haldamine projekti jooksul; projekti riigihangete korraldamine, hankelepingute haldamine ja arveldamise tagamine; projektimeeskonna igapäevase töökorralduse tagamine;

 projektiarhitektuuri, sealhulgas andmelao arhitektuuri väljatöötamine ja igapäevane haldamine projekti jooksul; arhitektuurialase dokumentatsiooni ettevalmistamine riigihangete korraldamiseks; tööde vastuvõtmine, sealhulgas skoobile ja ärinõuetele vastavuse tagamine, arhitektuurilise vastavuse tagamine;

 projekti arenduse, testimise ja toodangu keskkondade loomine ja igapäevane haldamine projekti jooksul; projektitarneprotsesside tehniline korraldamine;

 projekti raames valminud äriliste ja tehniliste funktsionaalsuste vastuvõtu testimine; vigade kirjeldamine ja raporteerimine; testandmete loomine ja haldamine;

 turvatestimiste hankimine ja vastuvõtmine. Tegevus 2.1. Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused Alategevus 2.1.1. Täisealiste puude raskusastme tuvastamise andmete proaktiivne edastamine KOVidele Arenduse eesmärk on kuvada STARi töölaual korrektselt välja puude tuvastamise otsuse andmed, arvestades SKAISis olevat asjakohast infot, sealhulgas vaimse funktsiooni kõrvalekalde puhul domineeriva seisundi, teabe väljastamise piirangu ja järelevalve vajaduse info.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

2

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 StarPuue2 ver3 arendus

2024 01.02.2024–31.12.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase (2028)

Väljundnäitaja Valminud on digiteeritud andmevahetus (StarPuue2 ver3 arendus)

1 1 1

Alategevus 2.1.2. Abivajaduse esmase hindamise digitaalse lahenduse loomine STARi esimese etapina arendatakse välja täiskasvanu esmase abivajaduse hindamiseks struktureeritud andmetega abivajaduse hindamise moodul, mis on liidestatud riigi infosüsteemi haldusala teiste infosüsteemidega/andmekogudega, mis sisaldavad abivajaduse hindamise jaoks asjakohaseid andmeid. Enne abivajaduse hindamise vormistamist on KOVi sotsiaaltöötajal võimalik saada koondinfo kliendi abivajaduse kohta asjakohastest andmetest teistest riiklikest infosüsteemidest/andmekogudest (SKAIS, TETRIS, EMPIS jt). Arendus võimaldab koguda abivajaduse esmase hindamise infot KOVide üleselt struktureeritud ja võrreldaval kujul, mis vähendab dubleerimist nii samaliigiliste hindamiste tegemisel kui andmete kogumisel. Samuti tekib seeläbi riigile parem võimalus, et kasutada kogutavaid andmeid statististiliste analüüside tegemiseks ja poliitikakujundamiseks. Juhtumiplaani digitaalse lahenduse loomise arenduse eesmärk on optimeerida juhtumimenetluse protsessi ning arendada STAR2 juhtumimenetluse funktsionaalsust nii, et see toetaks sotsiaaltöö spetsialisti tööprotsessi. Arenduse tulemusena luuakse juhtumimenetlusega seotud toiminguteks vajalikud funktsionaalsused. Projektiga "Iseteenindus ja liidestused KOVi infosüsteemidega" analüüsitakse kliendi terviklikku teekonda ning arendatakse välja esmastest vajadustest tulenevad funktsionaalsused.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Täisealise abivajaduse esmane hindamine I etapp

2023–2024 01.01.2024–31.08.2024

2 Täisealise abivajaduse esmane hindamine I etapp Turvatestimised

2024 01.07.2024–30.09.2024

3 Täisealise abivajaduse esmane

2024 01.07.2024–31.12.2025

3

hindamine II etapp + turvatestid

4 Juhtumiplaani digitaalse lahenduse loomine I etapp + turvatestid

2024–2025 01.08.2024–31.12.2025

5 Iseteenindus ja liidestused KOVi infosüsteemidega

2025 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase (2028

Väljundnäitaja Täisealise abivajaduse esmane hindamine (I etapp)

1 1 1

Väljundnäitaja Täisealise abivajaduse esmane hindamine I etapp Turvatestimised

1 1 1

Väljundnäitaja Täisealise abivajaduse esmane hindamine II etapp + turvatestid

0 1 1

Väljundnäitaja Juhtumiplaani digitaalse lahenduse loomine I etapp + turvatestid

0 1 1

Väljundnäitaja Iseteenindus ja liidestused

0 1 1

Tegevus 2.2. Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine Alategevus 2.2.1. Teenuseosutajate funktsionaalsuste arendused Arendatakse välja teenuseosutaja töölaua funktsionaalsus, mille kaudu saab teenusosutaja juurdepääsu tema osutatava teenusega seotud klientide üldandmetele, juhtumiplaanile ja teenuse osutamise otsusele STARis ning koostada ja edastada kogu teenuseosutamisega seotud aruandluse otse STARi. Teenuse osutamiseks vajalik kliendiinfo on teenuseosutaja töölaua rakenduse kaudu kättesaadav teenuse osutamisega seotud osapooltele. Arenduse käigus tagatakse rollipõhine juurdepääs andmetele ja päringute logimine, mis tagab nõuetele vastava isikuandmete kaitse (võrreldes nt andmeregistri välise kliendiinfo jagamisega). Arenduse eeldustöödeks on teenuste funktsionaalsuste (sh haldamine) loomine uues STARis.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

4

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Eeldustööd – teenuste projekti I etapp (standardteenused, eriliigilised teenused, MVP ohvriabi)

2024–2025 01.03.2024–31.05.2025

2 Eeldustööd – teenuste projekti II etapp (teenuseosutaja vaade, arveldused)

2025 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase

(2028)

Väljundnäitaja Valminud ärianalüüs 1 1 1

Väljundnäitaja Eeldustööd – teenuste projekti I etapp (standardteenused, eriliigilised teenused, MVP ohvriabi)

0 1 1

Väljundnäitaja Eeldustööd – teenuste projekti II etapp (teenuseosutaja vaade, arveldused)

0 1 1

Tegevus 2.3. Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest Alategevus 2.3.1. Toetavate teenuste arendamine Arendatakse toetuste (sh individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest või majanduslikust olukorrast sõltuvate toetuste) taotlemise ja määramise, haldamise funktsionaalsus, mis toetab haldusmenetluse läbiviimist. Kasutaja tervikliku ja mugava töökeskkonna loomiseks arendatakse STARi üldkomponente ja luuakse uusi funktsionaalsusi, mis tagavad kasutaja tervikliku teekonna ning toetavad haldusmenetluse läbiviimist.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Standardtoetuste ja üldkomponentide arendustööde I etapp

2023–2024 01.01.2024–30.06.2024

5

2 Standardtoetuste turvatestimised

2024 01.03.2024–30.11.2024

3 Toetuste projekti II etapp (standardtoetuste jätkutööd, eriliigilised toetused)

2024–2025 01.04.2024–30.04.2025

4 Toetuste projekti III etapp (sh TTT analüüs)

2025 01.01.2025–31.12.2025

5 Andmeladu 2025 01.01.2025–31.12.2025

6 STARi üldkomponentide arendustööd

2025 01.03.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase (2028)

Väljundnäitaja Standardtoetuste ja üldkomponentide arendustööde I etapp

1 1 1

Väljundnäitaja Standardtoetuste turvatestimised

1 1 1

Väljundnäitaja Toetuste projekti II etapp (standardtoetuste jätkutööd, eriliigilised toetused)

0 1 1

Väljundnäitaja Toetuste projekti III etapp (sh TTT analüüs)

0 1 1

Väljundnäitaja Andmeladu 0 1 1

Väljundnäitaja STARi üldkomponentide arendustööd

0 1 1