Pöördumine

Tere, Ingrid!

Täname meeldiva vastuvõtu eest määruse esitlemisel.

Palume vastuseid ja selgitusi meiepoolsetele küsimustele ja ettepanekutele.

2. jagu – Nõuded toidugruppidele

§ 9. Köögiviljad, puuviljad ja marjad
(1) Erinevaid köögivilju, sealhulgas kaunvilju, pakutakse iga päev.
Ettepanek: Palume määruses täpsustada oodatav köögiviljade valik numbriliselt, sarnaselt eelnõu versioonile, kus on sätestatud: 2 nädala jooksul 8 erinevat köögivilja. See aitab vältida segadusi hangete koostamisel ja tagab selguse köögiviljade mitmekesisuse osas.

(3) Värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas.
(4) Erinevaid värskeid puuvilju või marju pakutakse iga päev.
Küsimus: Punktid 3 ja 4 vajavad selgitust – kas puuvilju tuleb pakkuda iga päev või kolm korda nädalas? Kas punktid täiendavad teineteist või on vastuolus?

§ 12. Muna, kala ja liha

Küsimus: Kas kala- ja lihatoitude kaal/kogus on arvestatud portsjoni (PT) kaupa või kogu segutoidu koguses?

(3) Kala kogus peab olema minimaalselt:

• koolilõuna puhul 10 päeva jooksul 120 g,

• lasteaias 10 päeva jooksul 100 g.

Ettepanek: Kas võib kaaluda ja ka tagasiulatuvalt viimastes toiduhangetes muuta värske ja jahutatud kala käsitlemist määruses ühe kategooriana („kala“)? See võimaldaks pakkuda mitmekesisemat kalavalikut, kuna Eestis on värske ja jahutatud kala kättesaadavus piiratud.

(7) Lihatoitude (sea-, veise- või lambaliha) kogused:

• lasteaias 10 päeva jooksul 150–200 g,

• koolilõunal 10 päeva jooksul 100–200 g.

Küsimus: Kas nimetatud kogused kehtivad kogu menüü kohta kokku 10 päeva jooksul?

§ 16. Menüü erisused tervislikel ja muudel põhjustel

(1) Tervislikel põhjustel erimenüü vajab koostööd lapsevanema ja haridusasutuse pidajaga ning võimalusel tuleb järgida määruses toodud nõudeid.

Ettepanek: Väga vajalik on nõuda perearsti tõendit, et vältida põhjendamata erisoove, mis on tekitanud toitlustajatele keerukaid olukordi.
Samuti on soovitatav kaasata toitumisnõustajaid, kes spetsialiseeruvad eritoitumisele, kuna tavaline kokandus ei pruugi tagada nõuetekohast menüüd

Küsimused ja ettepanekud:

• Kas on kindel lootus, et uue määrusega ühtlustub koolitoidu arusaam ja reeglistik kõigis kooliköökides üle Eesti?

• Palume teha eraldiseisvat teavitustööd hankespetsialistidele, et ühtlustada hangete tingimused ja arusaamad üle Eesti.

• Palume korraldada koolitusi kooli- ja lasteaiapersonalile tervist toetava toitumise teemal.
  Soovitame kasutada lihtkeelseid teavituskirju, plakateid, visuaale ning kaasata toitlustajaid, kes igapäevaselt nende teemadega tegelevad.

• Palume avalikku teavitustööd;

• Miks on oluline vähendada punase liha, suhkru ja soola osakaalu?

• Miks on köögiviljad, puuviljad ja marjad vajalikud lapse arenguks?

• Palume avalikku teavitustööd;

• Mida sisaldab koolitoidu päevaraha (nt personalikulud, tooraine, transport, tehnika, kommunaalkulud)?

• Miks katab koolilõuna vaid 35% lapse päevasest energiavajadusest?

• Kui suur on tegelik toidukogus selle summa eest ette nähtud õpilase kohta?

• Miks puhvetites on piiratud valik?

• Miks koolisööklates kasutatakse  iseteenindust, sisaldab ka õppetööd, nagu koristamine ja toiduaustuse kasvatamine.

Palume siiralt, et tehtaks selget ja arusaadavat teavitustööd ajakirjandusele ja üldsusele. Hiljutine määruse tutvustus on jätnud mulje, justkui oleks laste rasvumine koolitoidu süü – see on eksitav ja kahjustab koolitoidu mainet.

Soovime koostööd ja mõistmist, et koolitoidule taastuks selle õige väärtus ühiskonnas.
Toit ei ole vaid maitseelamus – see on elu alus ning koolitoit peab olema toitev, lihtne ja energiavajadust kattev.

Inga Paenurm
Toitlustusdivisjoni arendusjuht
P. Dussmann Eesti OÜ
[email protected]

Telefon: +372 6517470
Mobiil:   +372 56830432

Mustamäe tee 4
10621 Tallinn

www.dussmann.ee