|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
|
Tere!
Terviseamet on tutvunud Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektilaagris“
eelnõuga ning edastab järgmised tähelepanekud.
-
Amet soovitab eelnõu paragrahv 1 lõiget 1 täiendada sõnade „Määrusega kehtestatakse nõuded“ järgi sõnaga „laste“ kehtestades antud lõike järgmiselt:
„(1) Määrusega kehtestatakse nõuded laste toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutustes, lastele sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris, kus toitlustamine
on korraldatud (edaspidi koos laste- ja haridusasutus). „
-
Määruse eelnõu
§ 4 lg 3 teine lause sätestab, et
ühegi toidukorra kahe nädala keskmine energiakogus ei tohi ületada 40% lasteaia päevaenergiast. Ameti hinnangul võiks olla sätestatud ka minimaalne energiakoguse norm (%), mis oleks heaks indikatsiooniks toidu pakkumisele ühtlasema energiakogusega, välistades
nn liiga väikese toidust saadava energiakogusega päevi.
-
Määruse eelnõu § 9 lg 1 sätestab,
et erinevaid köögivilju, sealhulgas kaunvilju, pakutakse iga päev. Seletuskirja kohaselt kehtiva õigusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud, samas hetkel kehtivas sotsiaalministri määruses nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses
ja koolis“ kehtib nõue, et köögivilju (välja arvatud kartul) pakutakse iga päev, sealhulgas kuumtöötlemata kujul vähemalt kaks korda nädalas.
Amet soovitab seletuskirjas täpsustada, kas eelnõuga peetakse silmas kuumtöödeldud või töötlemata köögivilju või mõlemat ning vajadusel selguse huvidest
tuua välja, et kuumtöötlemata kujul köögivilja pakkumise minimaalset nõuet enam ei ole.
-
Määruse eelnõu § 11 lg 2 kohaselt
pudru valmistamiseks kasutatavat piima ei arvestata lõikes 1 nimetatud koguste hulka.
Kuna mitmete teiste toitude valmistamisel kasutatakse samuti suures koguses piima (nt supid, kastmed), palub amet täpsustada,
kas sama põhimõte kehtib ka nende roogade puhul või mitte.
-
Määruse eelnõu § 15 lg 2 on toodud mahla ja veega lahjendatud mahla pakkumise võimalus joogina mitte rohkem kui üks kord nädalas, samas seletuskirjas on mainitud mahla ja veega
lahjendatud mahla pakkumine ka magustoitude koostises. Palume antud juhul täpsustada, kumba on silmas peetud.
-
Määruse eelnõu § 17 lg 2 osas teeb amet ettepaneku
kaaluda võimalust täiendada tehnoloogiliste kaartide koostamise nõudeid selliselt, et oleks tuvastatav kala, kana või liha sisaldus. Näiteks
kui toiduks kasutatakse kalatooteid (nt kalapulgad, fileepulgad jms), võiks tehnoloogilisel kaardil kajastuda nende kala sisaldus. See aitaks tagada parema jälgitavuse ning toetaks määrusega seatud eesmärkide täitmise kontrolli, kuna ametil ei pruugi sisalduse
tuvastamine olla alati võimalik. Ameti hinnangul on tehnoloogilisel kaardil vajalik ka soola ja suhkru koguse esitamine, kuna antud kaardi puhul on seletuskirja
kohaselt tegu ka nn juhisega uuele töötajale. Amet märgib täiendavalt, et toidu jälgitavuse nõudeid kontrollib toiduseaduse alusel
PTA. Samuti juhime tähelepanu, et antud määruses sätestatud toidu tehnoloogiline kaart langeb osaliselt kokku toiduseaduses sätestatud toidu valmistamisel
toidu tehnilise kirjelduse nõuetega, mis võib tekitada nt suurköögiks olevatele toidukäitlejale täiendavat halduskoormust.
-
Määruse eelnõu lisa 5 osas märgib amet, et nõuetes
laste- ja haridusasutustes pakutavatele toodetele on toodud näiteks: „Valikpagaritooted, nt soolased ja magusad küpsetised – nõuded koostisele: vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g“ -ei ole arusaadav, milliste omadustega tooteid selle all silmas
peetakse.
-
Määruse eelnõu § 18 sätestab nädala menüü avalikustamise nõude. Ameti jaoks on järelevalve seisukohalt oluline tuvastada mh nõuetele vastavusi, mis on kahe
nädala või kuu põhised (nt eelnõu § 12 lg 4, lg 8, lg 9; § 13 lg 1; § 14 lg 1). Palume selguse huvides eelnõud täiendada, et kajastuks seadusandja nägemus selles küsimuses.
-
Ministeerimi poolt korraldatud kaasamisüritusel anti selgitus toitainete sisalduse kohta. Kohtumisel
toodi välja, et menüüs ei pea olema märgitud toitainete sisaldust. Samas viitab seletuskirja tabel 3, mis käsitleb koolilõuna näidist, siiski toitainete sisaldusele. Palume antud asjaolu täpsustada.
-
Samuti palub amet kaaluda koolieine (pikapäeva eine) osas esitatavate nõuete kehtestamise vajalikkust, sh hinnata järelevalve rolli, võttes arvesse järelevalveressursside kulu
ning seatud eesmärkide ja kasutatavate vahendite tasakaalu. Arvestades Eesti olusid, ei pruugi koolieinele nõuete kehtestamine ning nende täitmise üle järelevalve teostamine olla põhjendatud ega vältimatult vajalik. Võrreldes koolilõuna saajate arvuga on pikapäevarühmas
viibivate laste hulk, kellele antud nõue suunatud oleks, oluliselt väiksem. Seetõttu on ka võimalik mõju laste terviseriskide vähendamisele läbi järelevalve teostamise piiratud ning üldine mõju rahvatervisele pigem vähene. Selleks et toetada tervislike toitumisharjumuste
kujunemist ka nn pikapäevarühmades, teeme ettepaneku käsitleda nende toitlustamist paindlikuma mudeli alusel, keskendudes toitlustajate nõustamisele ja teadlikkuse tõstmisele (nt soovituste koostamise ning koolituste korraldamise kaudu). Selline lähenemine
võimaldaks arvestada üheaegselt laste heaolu ning haridusasutuste praktilisi võimalusi, säilitades fookuse tervisliku toitumise edendamisel.
-
Kaasamisüritusel käsitleti samuti puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu müügivalikule kehtestatud nõuete kontrolli ning Terviseameti võimalikku rolli selles protsessis.
Juhime tähelepanu sellele, et määruse § 1 lõige 3 sätestab üheselt, et käesolev määrus ei reguleeri laste- ja haridusasutustes paiknevates puhvetites ja müügiautomaatides pakutavat toitu. Õigusselguse huvides palume kaaluda võimalust täiendada määruse seletuskirja,
selgitamaks täpsemalt seadusandja nägemust koolipuhvetite ja müügiautomaatide pidajate ning teiste asjakohaste osapoolte (nt kooli, lapsevanemate ja järelevalveasutuste) rollidest ja vastutusest.
Heade soovidega
Kersti Raenok
jurist
õigusosakond
[email protected]
Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB!
Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.