Arvamus

Sirje, panin sellised mõtted. Kopeeri ja vormista Toiduliidu blanketile või saada otse e-kirjana.

Saaja: [email protected] koopia tuleks panna ka [email protected]

Christman

---

Eesti Toiduainetööstuse Liidu arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ eelnõu kohta

Lugupeetud Ingrid Põldsaar

Täname kaasamast ja võimaluse eest laste toitlustamise nõudeid käsitleva määruse kaasajastamise osas arvamust avaldada.

Esmalt soovime kinnitada, et Eesti Toiduainetööstuse Liit toetab kõiki algatusi, mis aitavad kaasa laste ja noorte tervislikule toitumisele ning soodustavad seejuures kohaliku toidu tarbimist igapäeva toidulaual. Eesti toit on jätkuvalt ja kohati konkurentsitult puhtaim ning kvaliteetseim kogu Euroopas. Selle kvaliteedi säilitamine ning konkurentsivõime tagamine väärib pingutust. Soovime siiski ka esile tuua mõned tähelepanekud, mis praegusel kujul võivad teha karuteene nii kvaliteedi kui konkurentsivõime mõttes laste toitlustamisele.

Nõustume üldjoontes määruse eesmärgiga ajakohastada nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagrites vastavalt uuematele riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele, kuna senised nõuded on tänaseks ligi 20 aastat vanad ja seega ajale jalgu jäänud. Meenutame siinkohal ka 2024. aasta „Koolitoidu teekaardi“ põhieesmärki luua kokkulepitud prioriteetsete tegevuste ja lahendussuundade abil tingimused, et koolilõuna vastaks laste eakohasele energia- ja toitainete vajadusele, oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning kättesaadav kõigile lastele, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast. Märgime, et tervisliku toitumise aspektist ei ole oluline mitte ainult eakohane energia- ja toitainete vajadus, vaid see sõltub ka kehalisest aktiivsusest, mis määruse sihtrühmaks olevate laste puhul võib olla oluliselt varieeruv.

Samuti nõustume „Koolitoidu teekaardi“ sissejuhatuses märgituga, et inimese arengut mõjutavad sageli lapseeas sisse harjutatud eluviisid ja tavad, mistõttu on oluline, et koolilõunal pakutav toit vastaks õpilaste vajadustele, oleks tasakaalustatud, mitmekesine ning lapse tervist toetav. Sellest loetelust on aga puudu oluline aspekt, mis on täna ulatuslikuks probleemiks ja takistuseks tasakaalustatud, mitmekesise ning tervist toetava toidu tarbimisele – toidu maitse ja tekstuur. Siinkohal jõuame esimese sisulise märkuseni eelnõu tekstis.

Esiteks, põhitoitude kordumist ei tohiks määruse tasandil kinni kirjutada, nagu seda teeb lõige 1. Praeguses sõnastuses võib põhitoit korduda iga kuu tagant või mitme koolilõunavariandi pakkumisel iga kahe nädala tagant. Sisuliselt tähendab see seda, et lastele tuleks pakkuda 20 (või 10) erinevat rooga. See ei saa olla eesmärk iseeneses kui tegelik eesmärk on lastele vajaliku energia- ja toitainete vajaduste tagamine. Sama rooga on võimalik serveerida mitmel erineval moel, mistõttu sellise kitsenduse seadmine ei ole põhjendatud ega vajalik.

Teiseks, lõike 2 kohaselt ei pakuta toitu, mis sisaldab magusaineid. See säte on otseses vastuolus lisaga 5, mis mitmel juhul välistab suhkru kasutamise pakutavas toidus. Selline kategooriline keeld ei jäta ruumi isegi toidu reformuleerimisele kui lisaks kõigele muule on ka soov maitsvat toitu pakkuda. Kahetsusväärselt kirjeldab ka eelnõu seletuskiri (lk 9) triviaalse loetelu magusainete kahjulikkust ilma tõsiseltvõetava põhistuseta. Viidatud on WHO 15.05.2023 seisukohale, mille kohaselt võib magusainetel olla pikaajalisel kasutamisel potentsiaalselt ebasoovitavad mõjud. Potentsiaalselt ebasoovitavad mõjud võivad olla ka muul juhul vajalike vitamiinide või mineraalide pikaajalisel kasutamisel. Milleks sellist argumentatsiooni üldse esile tuua? Magusainete kahjulikkuse (või kahju puudumise kohta) soovitame lugeda kasvõi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Maablogi (https://maablogi.ee/2023/07/19/aspartaam-meie-toidulaual-kas-magusaine-tarbimist-tuleks-piirata/). Kõik seletuskirjas esile toodud magusained on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt heaks kiidetud ja kasutusse lubatud. Tekib küsimus, kas vastava ekspertiisiga inimesi on ikka eelnõu koostamisse kaasatud.

Samuti jääb arusaamatuks viide magusainete kohati mitmesajakordselt suhkrust magusamale omadusele. Seda on esile toodud kui puudust, samal ajal kui just selle abil on võimalik tervislikumat toitumist toetada väiksemate lisaainete kogusega. Viidatakse, et lapsi ei tohiks harjutada väga magusate toitudega – sellist probleemi pole kuskil esile toodud, isegi mitte koolitoidu teekaardi koostamise käigus esile toodud põhiprobleemide hulgas. Küll aga on nende probleemide hulgas esile toodud toiduraiskamine (vt „Koolitoidu teekaart“ lk 6), mis lastele maitsetu toidu pakkumisega nähtavasti veelgi süveneb. Süvenevale probleemile viitab ka lisa 5. Näiteks on toidutehnoloogiliselt ebarealistlik oodata lihatoodetelt 0g suhkrusisaldust. See pole vajalik ega põhjendatud. Õigete maitsete esile toomiseks ning sobiva tekstuuri tagamiseks on minimaalselt vajalik 0,5g suhkrut. Samuti on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik valikpagaritoodete puhul pakkuda „magusaid küpsetisi“ kui oodatav suhkrute sisaldus on ka nende puhul 0g ning magusainete kasutus on seejuures keelatud.

Kolmandaks, lõike 3 kohaselt ei pakuta „rohkes rasvas küpsetatud toite“. Seda sätet ei ole võimalik sisuliselt järgida, sest puudub määratlus, mis on „rohke“. Samuti pole mõistete hulgas määratletud, mida tähendab rasv. Kummalisel kombel on seletuskirjas pühendatud selle selgitamiseks vaid üks täiendav lause: „rohkes rasvas küpsetatud toidud ei sobi tasakaalustatud toitumise põhimõtetega ning need ei toeta tervist“ – mida see tähendab?

Eelnevale tuginedes leiame, et määruse paragrahv 7 tuleks eelnõust täielikult välja jätta või olulises ulatuses muuta. Samuti tuleb muuta seletuskirja ning eemaldada meelevaldsed viited teatud toitainete kahjulikkusele, millel puuduvad teaduspõhised põhjendused.

Lugupidamisega