Eelnõu kooskõlastamine

1

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti

Vabariigis täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk

Eelnõu näeb ette Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi

vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise. Seadusega

ratifitseeritakse leping ning luuakse võimalus selle kohaldamiseks.

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna

nõunik Laura Glaase ([email protected]). Välislepingu on eesti keelde tõlkinud

vandetõlk Minni Kumm.

Välislepingu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on

välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.

Leping tuleb ratifitseerida Riigikogus. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik Riigikogu

poolthäälteenamus.

Tulenevalt Välisministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigikantselei vahel kokku

lepitud välislepingute lihtsustatud menetlemise korrast lisati kooskõlastusringil olevale lepingu

heakskiitmise korralduse eelnõu seletuskirjale ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning

korralduse eelnõu seletuskiri koostati seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome

ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. Lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

kooskõlastatakse ministeeriumidega samaaegselt korralduse eelnõu kooskõlastamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduse eelnõuga ratifitseeritakse Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline Rootsi

Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkulepe.

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline leping koosneb 62 artiklist.

Välisleping

Välislepinguga lepivad Rootsi Kuningriik ja Eesti Vabariik kokku selles, et Eesti Vabariik

(edaspidi vastuvõttev riik) on valmis vastu võtma Rootsi Kuningriigi (edaspidi saatjariik)

kinnipeetavaid ja võimaldama viia nende karistus täide Eesti Vabariigi territooriumil.

Lepinguga lepitakse kokku, et saatjariigi lepingutingimustele vastavate kinnipeetavate karistus

viiakse täide Eestis. Eesti tagab lepingu alusel tervikteenuse, sealhulgas Tartu Vangla hooned,

personali, Eesti-sisese transpordi, meditsiiniteenuse, IT-lahendused ja muu vajaliku.

Välislepingu sõlmimise eesmärk on luua Eesti kinnipeetavate arvu vähenemise tõttu

kasutamata hoonete ülalpidamiskulude kandmise asemel nende katteallikas ja võimalus saada

riigieelarvesse lisavahendeid vähemalt 30 mln euro ulatuses. Lisaks aitab see säilitada

väljaõppinud ametnike töökohti juhuks, kui Eesti enda vangide arv peaks hakkama taaskord

2

kasvama või kui Eesti peaks vajama vanglakohti isikute kinnipidamiseks sõja- või hübriidsõja

olukorras.

Välisleping koosneb 62 artiklist. Välislepingu artiklite sõnastamisel on arvestatud õiguslike

piirangutega, millest olulisemad on järgmised: 1) Eesti ei saa otse kohaldada teise riigi

(vangistus)õigust. Vangistuse täideviimise erikord on sätestatud välislepinguga. Erikorra

kehtestamisel on järgitud, et see on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega; 2) kuna vangistuse

täideviimist loetakse suures osas riigi tuumikfunktsiooniks, ei võimalda kehtiv õigus selle

ülesande ega vastutuse delegeerimist kolmandatele isikutele (sh saatjariigile). See tähendab, et

vangistuse täideviimist saavad teostada üksnes Eesti ametnikud. Teise riigi ametnikel võib

vastavalt välislepingule olla üksnes nõuandev või kvaliteedikontrolli eesmärki täitev roll; 3)

lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi tuumikfunktsiooniks ka kohtulikku järelevalvet,

mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti

kohtud; 4) välisriigi määratud vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldaks

Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu mõistetud vangistust.

I osa (üldsätted)

Artikkel 1 (mõistete kasutamine)

Artiklis 1 määratletakse lepingus kasutatavad terminid, et need oleksid kõigile üheselt

mõistetavad. Lepingupooled on Rootsi Kuningriik (saatjariik) ja Eesti Vabariik (vastuvõttev

riik). Terminid on järgmised:

1. vangla – Tartu vangla asukohaga Tartu, Eesti Vabariik;

2. Rootsi personal – Rootsi vanglateenistuse ametnikud ja töötajad;

3. Eesti personal – Eesti vanglateenistuse ametnikud ja töötajad;

4. Rootsi vangistus – Rootsis mõistetud vanglakaristus Rootsi kohtu lõpliku ja Rootsis

täitmisele pööratava otsusega;

5. kinnipeetav – isik, kellele on määratud Rootsi vanglakaristus ja kes viiakse Eestisse üle;

6. vangla meditsiiniosakond – vanglas asuv üksus, mis on mõeldud tervishoiuteenuste

osutamiseks;

7. koostöömemorandum – Rootsi vanglateenistuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse kokkulepet

lepingu koosseisus. Koostöömemorandumi kohaselt kasutatakse Tartu Vanglat Rootsi

kinnipeetavate karistuste täideviimiseks. Koostöömemorandum sisaldab praktilisi

koostööküsimusi. Kuna lepingu reguleerimisala on väga lai, ent selle muutmine nõuab

iga kord ratifitseerimist Riigikogus, on mõistlik lepinguga seotud praktilised küsimused

tuua lepingu tasemelt memorandumisse. Selline korraldus võimaldab praktilistele

probleemidele operatiivselt reageerida, säästab õigusloomeressurssi ning on kooskõlas

ka subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt tuleb teha kõik otsused võimalikult

madalal tasemel. Samas tuleb arvestada, et memorandumiga ei või minna lepinguga

antud volitustest kaugemale ega nendega vastuollu;

3

8. Euroopa vanglareeglistik – Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2-

rev liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta;1

9. CPT standardid – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise

tõkestamise Euroopa Komitee standardid, mis on vangistusega seotud. Näiteks on CPT

miinimumnorm vanglaasutustes kinnipeetute isiklike eluruumide kohta on järgmine: 6

m² elamispinda ühekohalises kambris, mille hulka ei ole arvatud sanitaarruumide

pindala; 4 m² elamispinda ühe kinnipeetava kohta mitmekohalises kambris, mille hulka

ei ole arvatud eraldatud sanitaarruumi pindala; vähemalt 2 m kambri seinte vahel ning

vähemalt 2,5 m kambri põranda ja lae vahel. Kui kambrisse on paigutatud kaks

kinnipeetavat, peab olema tagatud vähemalt 10 m² (6 m² + 4 m²) elamispinda, millele

lisandub eraldatud sanitaarruumi pindala. 2

Artikkel 2

Artiklis 2 sätestatakse lepingu eesmärk ja ulatus. Leping sätestab Rootsi Kuningriigi ja Eesti

Vabariigi vahelise koostöö Rootsi Kuningriigi kohtuotsuste täitmisele pööramiseks Eesti

Vabariigis, samuti lepingupoolte menetluse, õigused ja kohustused. Leping on õiguslikult siduv

rahvusvahelise õiguse järgi ja juhindub Viini lepinguõiguse konventsioonist (1969).

Kohtuotsuste täitmisele pööramiseks luuakse lihtsustatud mehhanism. Vanglarendi teenuse

osutamiseks luuakse kriminaalmenetluse seadustikus uus ja eraldiseisev õiguslik alus, mille

kohaselt võib Eesti ajutiselt täide viia teises Euroopa Liidu liikmesriigis süüdimõistva

kohtuotsusega mõistetud vangistuse Riigikogus ratifitseeritud välislepingu kohaselt.

Artikkel 3

Artikkel 3 käsitleb muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaldatavust. Lepingukohane tegevus

toimub täielikus kooskõlas lepingupoolte õiguste ja juriidiliste kohustustega, mis tulenevad

rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas Euroopa Liidu õigusest, kodaniku- ja poliitiliste õiguste

rahvusvahelisest paktist, piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või

karistamise vastasest konventsioonist ja selle fakultatiivsest protokollist, Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja pagulasseisundi konventsioonist. Eesti on liitunud

eespool nimetatud välislepingutega ja nendest tulenevad kohustused on Eestile siduvad. Neid

kohustusi tuleb Eesti Vabariigil täita juba praegu.

Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas ELi üldise andmekaitsemääruse (GDPR) ja

kriminaalõiguse valdkonda kuuluva direktiiviga (EL) 2016/680, tagades andmesubjektide

kaitse ning andmete seadusliku kasutamise karistuste täideviimisel ja kuritegude menetlemisel.

Artikkel 4

Artiklis 4 sätestatakse, et lepingu rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostatakse

eraldi koostöömemorandum (Memorandum of Cooperation) Rootsi vanglateenistuse ja Eesti

1 Living space per prisoner in prison establishments: CPT standards,

https://search.coe.int/cm?i=09000016809ee581. 2 16806cc449.

4

Justiits- ja Digiministeeriumi vahel. Dokument sätestab praktilised korralduslikud ja

operatiivsed alused, mis käsitlevad näiteks:

 vangla toimimist,

 personali ja rajatisi,

 kinnipeetavate transporti,

 muid tegevusi, mis kuuluvad kas Rootsi või Eesti vastutusalasse.

Koostöömemorandum jõustub, kui selle on kinnitanud Rootsi vanglateenistus ja Eesti Vabariigi

Valitsus.

Lisaks on osapooltel võimalik sõlmida muid rakenduslikke kokkuleppeid, mille eesmärk on

tagada lepingu katkematu ja tõhus elluviimine, arvestades lepingus ning

koostöömemorandumis sätestatud põhimõtteid.

Koostöömemorandum ja sellele tuginevad rakenduslikud kokkulepped on vajalikud, et muuta

lepingus sätestatud raamkokkulepe tegelikkuses toimivaks ja õigusselgeks. Arvestades

rahvusvahelise koostöö eripära ja delikaatsust, tuleb osapooltel täpselt kokku leppida, millised

on nende kohustused ja õigused personali juhtimisel, kinnipeetavate transpordil, hoonete

haldamisel ning julgeolekumeetmete kasutamisel. Selline täpsustamine võimaldab vältida

vastutuse hajumist ja tagab sujuva koostöö. Koostöömemorandum annab ka vajaliku

paindlikkuse, võimaldades muuta või täiendada praktilist töökorraldust vastavalt olukorrale

lepingut muutmata. Eesti riigi huvide seisukohalt on oluline, et kõik tegevusreeglid oleksid

üheselt mõistetavad, dokumenteeritud ning valitsuse tasandil kinnitatud.

Artikkel 5

Artikkel 5 sätestab lepingupoolte kohustused.

Lõike 1 järgi kasutab Eesti Vabariik vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks

Eesti territooriumil.

Lõike 2 järgi tasub Rootsi Kuningriik Eesti Vabariigile karistuste täideviimise eest lepingu XI

osas sätestatud põhimõtete ja lepingu kohaselt. Vanglas viiakse karistus täide lepinguga kokku

lepitud tingimustel.

Lõike 3 järgi teeb Eesti Vabariik vanglas vajalikud kohandused, mis täpsustatakse

koostöömemorandumis, et tagada vangla vastavus lepingus sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et

vangla vastab nendele nõuetele kogu lepinguperioodi vältel. Näiteks võivad vajalikud olla

mõned remonditööd või kambrisisustuse täiendamine.

Artikkel 6

Artiklis 6 määratakse lepingule kohalduv õigus. Lepinguga nähakse ette, et Rootsi karistuste

täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja kohustustele, kohaldatakse Eesti

seadusi ja muid õigusakte, kaasa arvatud lepingut ja koostöömemorandumit. Kuivõrd

5

õigusanalüüsi tulemusel selgus, et Rootsi õiguse kohaldamine vanglarendi osutamise korral ei

ole võimalik, sätestatakse, et vanglarendi teenuse osutamisel kohaldatakse Eesti õigust.

Erisused vangistusseaduse kohaldamisel sätestatakse lepingus.

Lõikes 2 sätestatakse, et vanglas Rootsi kinnipeetavate karistuste täitmisele ei kohaldata

järgmisi Eesti õigusakte: vangistusseaduse (sh muudatuste kuni RT I, 31.12.2024) § 11 lõikeid

1 ja 3, § 14 lõikeid 3 ja 4, § 16, § 18 lõikeid 1, 4, 5 ja 8 sätteid ainult DNA-proovi kohta, §-e

19–22, § 31 lõiget 3, § 46 lõike 1 viimast lauset, § 50 lõike 3 viimast lauset, § 53 lõiget 4,

alapeatükki 6, § 63 lõike 1 punkte 11, 2–4 ja lõiget 2, § 64 lõiget 41, § 651, § 671 lõiget 3,

alapeatükki 9 ja 3. peatükki. Lõikes on viidatud Riigi Teatajas avaldatud seaduseredaktsioonile

eesmärgiga fikseerida välislepingu teksti koostamisel arvesse võetud regulatsioon ja selle sisu.

Loetletud välistustega tuleb arvestada kogu lepingu kehtivuse jooksul. Mõnede küsimuste

reguleerimiseks on aga lepinguga sätestatud eraldi regulatsioon, mida on täpsemalt käsitletud

järgmises lõikes.

Lõikes 3 sätestatakse, et osa Eesti vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusnorme

asendatakse lepinguga sätestatud normidega. See kehtib järgmises ulatuses vangistusseaduse

sõnastuses koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024:

a) artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse vangistusseaduse § 14 lõike 1 viimase lause asemel;

b) artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse § 28 lõike 2 asemel;

c) artiklit 29 kohaldatakse § 281 asemel;

d) lepingu VII osa kohaldatakse §-de 32 ja 33 asemel;

e) artiklit 26 ja lepingu VI osa kohaldatakse §-de 34–44 asemel;

f) artiklit 42 kohaldatakse § 56 asemel.

Üks vanglarendi tingimustest on, et välisriigi kinnipeetavaid ei taasühiskonnastata eesmärgiga

vabastada nad Eestisse, mistõttu ei paigutata neid avavanglasse. Vabanemise kuupäeva

lähenemisel valmistatakse kinnipeetav koostöös Rootsi vanglateenistusega vabanemiseks ette

ja tehakse selleks vajalikud toimingud. Tegemist on erirežiimil viibivate kinnipeetavatega, kelle

vangistust viiks Eesti täide üksnes ajutiselt ning kelle ennetähtaegse vabanemise üle ei ole

Eestile lepinguga otsustuspädevust antud. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kõnealused

kinnipeetavad ei vabaneks karistuse kandmise järel Eesti ühiskonda, vaid saadetaks tõenäoliselt

kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat, kust nad pärit on, mistõttu puudub vajadus neid

avavanglasse paigutamisega Eestisse/Euroopasse vabanemiseks ette valmistada. Lisaks ei

lubata välisriigi kinnipeetavaid vangistusseaduse alusel lühiajalisele väljasõidule Eestis ega

väljaviimisele. Lühiajalise väljaviimise kord on sätestatud lepingus. Lisaks ei tasustata

kinnipeetavate tööd samadel põhimõtetel, nagu on sätestatud vangistusseaduses. Rootsi

kinnipeetavate tasustamise tagab Rootsi Kuningriik. Seega ei kohaldu neile vangistusseaduse

sellekohased sätted.

Kuna Rootsi õiguses ei ole sätestatud samasuguseid distsiplinaarkaristusi, nagu on

vangistusseaduses (v.a noomitus), välistatakse Rootsi kinnipeetavate puhul Eestis karistuse

6

kandmise ajal Eesti distsiplinaarkaristuste (v.a noomitus) mõistmine. Seega ei karistata neid

erinevalt, kui seda võiks teha Rootsis. Ühtlasi võimaldab selline kord Eesti vanglateenistusel

katsetada kontrollitud testrühma peal alternatiivset distsiplinaarmehhanismi, mis on end Rootsi

näitel õigustanud. Kõnesolev süsteem paneb vähem rõhku traditsioonilistele haldusõiguslikele

distsiplinaarmeetmetele kui iseseisvatele karistustele ning tagab korra vanglas sellega, et

distsiplinaarrikkumised võivad päädida ennetähtaegse vabanemise võimaluse

edasilükkamisega. Kuivõrd kinnipeetav paigutatakse vabastamise kuupäeva lähenemisel tagasi

Rootsi vanglasse, ei kohaldu neile ka vangistusseaduse 2. peatüki 9. jaos kehtestatud

kinnipeetavate vabastamise reeglid.

Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi Kuningriigi karistuste täideviimisega seotud kaebusi ja

õigusküsimusi menetlevad Eesti ametiasutused, sealhulgas Eesti kohtud. Rootsi

vanglateenistuse otsusega, millega taotletakse artikli 19 järgi Rootsi karistuse täitmist Eestis

ning toetatakse Eesti vanglateenistuse artikli 35 lõike 2 punkti b kohast otsust, tegelevad Rootsi

Kuningriigi ametiasutused, sealhulgas Rootsi kohtud (kinnipeetava Eestisse saatmine on Rootsi

vanglateenistuse paigutusotsus, mille peale saab kaevata Rootsi õiguse alusel). Kuivõrd

õigusanalüüsi tulemusel on välisriigi kinnipeetavad allutatud Eesti õigusele, menetlevad Eesti

õigusega seotud küsimusi Eesti kohtud.

Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ja muid töötamist

ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Arvestades, et Rootsi ametnikud ja töötajad on õigusliku

staatuse mõttes teise riigi töötajad, kohaldatakse neile Rootsi õigust.

Lõikes 6 sätestatakse, et Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ja muid töötamist ja

töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Eesti ametnike ja töötajate suhtes kehtib Eesti õigus.

Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi kinnipeetavate Eestis töötamise ajal kohaldatakse nendele Eesti

töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid õigusakte.

Artikkel 7

Artiklis 7 sätestatakse Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus jälgida lepingu

rakendamist, täita lepingus talle pandud ülesandeid, pakkuda Eesti vanglateenistuse personalile

haridust ja koolitusi koostöömemorandumis kokkulepitu kohaselt ning vastutada Rootsi

personali juhtimise ja töökorralduse eest.

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkuseid Eesti poolele

lepingust kinnipidamise kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et see

määraks Eesti töötaja ülesanded ümber. Eesti vanglateenistus täidab sellise taotluse viivitamata

Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt.

7

Lõikes 4 sätestatakse, etRootsi personalil on juurdepääs vanglale ja kogu asjakohasele teabele,

mis puudutab Rootsi karistuste täideviimist. Rootsi personalil on õigus osaleda vangla personali

koosolekutel. Ligipääs infole on tagatud neile Rootsi ametnikele, kes töötavad Tartu vanglas

kohapeal. See on vajalik nii kinnipeetavate (sh Rootsi kodanike) õiguste kaitseks kui ka

tõhusaks koostööks, et Rootsi saaks täita oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi

kohustusi. Juurdepääs teabele võimaldab otsustada ka selle üle, kas kinnipeetaval on võimalik

ja otstarbekas karistust kanda edasi Rootsis.

Artikkel 8

Artiklis 8 sätestatakse Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused.

Lõikes 1 määratakse Eesti vanglateenistuse kohustused, mis on järgmised:

a. vanglas vastutab Eesti vanglateenistus Rootsi karistuste täideviimise, korra ja julgeoleku

tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest;

b. punkti a järgi annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab vahetu sunni kasutamise eest

kinnipeetavate suhtes, sealhulgas sunnimeetmete kasutamise eest lepingu ning Eesti seaduste

ja teiste õigusaktide järgi, et säilitada vanglas kord ja turvalisus;

c. hoolitseb vangla üldise julgeolekukorralduse eest;

d. juhib Eesti personali lepingu kohaldamisel;

e. hõlbustab suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi töötajate ja asjaomaste Eesti ametiasutuste

vahel;

f.  rakendab Eesti personali tegevuses Eesti seadusi ja menetlust, mis on seotud Rootsi karistuste

täitmisega.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ning selle artikli alusel korra

ja julgeoleku tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglareeglistikule ning

Euroopa piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ennetamise komitee

(CPT) standarditega kehtestatud nõuetele. Kuna karistus viiakse täide Eesti vanglates ja Eesti

vanglapersonali poolt, peab ka Eestil olema vastutus kinnipeetavate õiguspärase kohtlemise ja

julgeoleku tagamise eest.

Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võtab viivitamata kasutusele vajalikud meetmed,

ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, ja algatab distsiplinaarmenetluse, kui Eesti

töötajad on rikkumisi toime pannud. Distsiplinaarmenetluse kohene algatamine on oluline nii

rikkumise toimepanemise täpsemaks uurimiseks kui ka rikkumiste ennetamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuse kinnipeetavate kaebuste

kohta Eesti töötajaid puudutavates küsimustes. Eesti vanglateenistus konsulteerib selliste

juhtumite puhul Rootsi vanglateenistusega.

8

II osa (jurisdiktsioon)

Artikkel 9

Artiklis 9 käsitletakse kinnipeetava või Rootsi personali toime pandud kuritegude eest

vastutusele võtmist. Säte on oluline, et vältida topeltmenetlust (sama isiku suhtes ei algatataks

kahes riigis korraga menetlust).

Kui kuriteo paneb kinnipeetav või Rootsi personal toime Eestis ning kuritegu kuulub nii Rootsi

kui ka Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti pädevad ametiasutused koostööd, et

otsustada, milline riik kriminaalmenetluse läbi viib. Vajaduse korral suunatakse küsimus

nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõike 2 alusel Eurojustile.

Kuna kinnipeetavad asuvad Eesti territooriumil, on KarS § 6 kohaselt Eestil igal juhul

jurisdiktsioon vanglas toime pandud kuritegude üle. Sõltuvalt teo olemusest, isikulistest

faktoritest (kodakondsus, alaline elamisluba) või muudest faktoritest saab teo üle oma

jurisdiktsiooni kehtestada ka Rootsi. Vastavalt lepingule otsustavad pooled sellisel juhul, kes

kriminaalmenetluse läbi viib. Vajadusel kaalutakse ka selliste EL õiguses reguleeritud

instrumentide kasutamist nagu kriminaalmenetluse üleandmine (Rootsile) või kohtuotsuse

tunnustamine (Rootsi poolt).

Artikkel 10

Artiklis 10 sätestatakse kuriteokahtlustest ja toime pandud kuritegudest teatamise kohustus.

Eesti vanglateenistus vastutab kuriteoteadete edastamise eest Rootsi ametkondadele, kui Eesti

seadused seda nõuavad. Rootsi personal peab teatama kõigist kuriteokahtlustest Eestile ning

teavitab vajaduse korral ka oma riigi asutusi. Sätted tagavad, et kuriteod vanglas ei jää

tähelepanuta ja neid käsitletakse läbipaistvalt, kooskõlas mõlema riigi seadustega. Samuti

aitavad sätted tagada õige info õigeaegse liikumise ametkondade vahel, mis on oluline

õiguskaitse ja rahvusvahelise koostöö seisukohalt.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti seadus või muud õigusaktid seda nõuavad, vastutab Eesti

vanglateenistus vanglas toime pandud kuriteokahtlustest teatamise eest asjakohastele Rootsi

ametiasutustele. Näiteks konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 37 järgi peab juhul, kui

Rootsi kodanik on seotud kuriteokahtlusega, teavitama Rootsi konsulaarasutust, et võimaldada

konsulaarabi.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, vastutab

Rootsi vanglateenistus vanglas toimuvatest kuriteokahtlustest teatamise eest Rootsi

ametiasutustele.

Artikkel 11

Artiklis 11 käsitletakse kuriteokahtluste uurimist Eesti poolt. Eesti kohustub Rootsi taotlusel

esitama teavet kriminaalmenetluste kohta ning tegema kinnipeetavate uurimistoimingud

vanglas, kui uurimise huvid seda lubavad. Artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ega

kohustusi ning tagab tõhusa rahvusvahelise õigusalase koostöö.

9

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel annab Eesti teavet

käimasolevate uurimiste ja süüdistuste esitamise kohta.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavate ülekuulamised kahtlustatavate või tunnistajatena ja

muud neid puudutavad uurimistoimingud, mis neid mõjutavad, tehakse võimaluse korral

vanglas, kui uurimise huvid seda võimaldavad.

Lõikes 3 sätestatakse, et artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 12

Artiklis 12 käsitletakse kohtuistungitel osalemist elektroonilise sidevahendi kaudu. Rootsi

asutused saavad kaasata kinnipeetava menetlusse kaugside (elektroonilise audiokõne või audio-

ja videokõne) teel, mille korraldamist toetab Eesti vanglateenistus. Sätted tagavad

kinnipeetavate kaugosaluse Rootsi menetlustes ilma füüsilise kohaleviimise vajaduseta, mis

säästab ressursse ja tugevdab õigusalast koostööd.

Lõike 1 kohaselt on Rootsi ametiasutustel ja kohtutel võimalus kinnipeetav ära kuulata või

tagada tema osalemine asutuse või kohtu menetluses elektroonilise audiokõne või audio- ja

videokõne teel Rootsi õigusaktide kohaselt. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava

ärakuulamist ja osalemist.

Lõike 2 kohaselt ei piira artikkel poolte vahel kehtivate õigusaktide kohaldamist.

III osa („Vangla“)

Artikkel 13

Artiklis 13 sätestatakse paigutatavate kinnipeetavate arv ja vanglatingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit, mis võimaldab kuni 600

kinnipeetava kinnipidamise vanglas. Mahutavus peab olema tagatud ühe- või kahekohalistes

kambrites. Lepingus kinnipeetavate kohtade arvu sätestamine on oluline, et Eesti saaks teha

vajalikud ettevalmistused kinnipeetavate majutamise võimaldamiseks (sealhulgas värvata

piisavalt ametnikke). Majutada võib üksik- või kahe inimese kambritesse, säilitades

rahvusvahelised vangistustingimuste standardid ning tagades Rootsi jaoks piisava ja selgelt

piiritletud vanglakoha mahu. Säte loob selge aluse ruumi planeerimiseks. Säte annab

seadusandjale otsustamiseks info, kui palju kinnipeetavaid võib lepingu ratifitseerimisega siia

lubada.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et vangla kinnipidamistingimused vastavad Euroopa

vanglareeglistikus ja CPT standardites sätestatud nõuetele. Nimetatud dokumendid sisaldavad

miinimumstandardeid, mis tuleb vangla territooriumil tagada. CPT standardid on Euroopa

Nõukogu koostatud rahvusvahelised juhised, mis määravad kinnipidamisasutustes

kinnipeetavate inimväärse kohtlemise miinimumnõuded ning mille järgimine aitab ennetada

piinamist ja ebainimlikku kohtlemist.

10

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetava kambris peavad olema vähemalt tool, laud, kapp või riiul,

sobiv voodi, voodipesu, peegel, teadetetahvel, kambriterminal Eesti personaliga suhtlemiseks,

kruus, äratuskell, raadio, televiisor. Kinnipeetaval peab olema võimalik reguleerida kambris

päevavalgust. Nimetatud esemed peab vangla kinnipeetavatele tagama.

Lõikes 4 sätestatakse erand lõikes 3 sätestatud reeglist. Nimelt, lõikes 3 sätestatust võib

kinnipeetava kambri sisustada teisiti, kui on oht, et kinnipeetav kahjustab tõsiselt ennast või

teisi, vandaalitseb või kui ta isoleeritakse keha läbivaatuseks. Sellisel juhul varustatakse

kinnipeetava kamber võimaluse korral, võttes arvesse korra ja turvalisuse kaalutlusi, lõikes 3

kirjeldatud esemetega.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavate ja Rootsi personali liikmete tubaka- ja nikotiinitoodete

kasutamist reguleeritakse täpsemalt koostöömemos. Kuna Rootsi Kuningriigi vanglates on,

erinevalt Eesti vanglatest, tubakatoodete kasutamine lubatud, on küsimust läbirääkimiste käigus

eraldi arutatud ning tubaka- ja nikotiinitoodete vanglasse lubamise puhul on tegemist poliitilise

otsusega.

Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Eestis muutuvad oluliselt vanglaolusid või kinnipeetavate

õigusi ja kohustusi käsitlevad seadused või muud õigusaktid, lepivad pooled kokku, et

korraldatakse konsultatsioonid artikli 58 kohaselt. Säte on oluline, et tagada Rootsile teadmine

nende kinnipeetavatele kohalduva õiguse muudatusest.

Artikkel 14

Artiklis 14 määratakse lepingu täitmise suhtluskeel ja teabele juurdepääsu õigus.

Lõike 1 järgi on vangla töökeel inglise keel. Kui Eesti ametnik või töötaja suhtleb teise Eesti

ametniku või töötajaga või kui Rootsi ametnik või töötaja suhtleb teise Rootsi ametniku või

töötajaga või kinnipeetavaga, võib kasutada muud keelt. Tartu vanglasse paigutatavad

kinnipeetavad võivad, kuid ei pruugi rääkida eesti keelt. Samas valdab suur osa kinnipeetavaid

ja ka suur osa ametnikke inglise keelt, mistõttu on enamikel juhtudel võimalik kasutada

suhtluskeelena inglise keelt. Samas säilib võimalus kasutada muud keelt, kui osapooled seda

valdavad, lisaks on võimalik kasutada tõlketeenust, tõlkerakendust või tõlgi abi.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõik ametlikud dokumendid ja muud dokumendid koostatakse inglise

keeles või tõlgitakse inglise keelde. See võimaldab mõlema riigi ametnikel lihtsamini

dokumente koostada ja neid mõista.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumentide tõlget, kui see

on vajalik tema õiguste kasutamiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaebuste esitamisel ja

menetlemisel artikli 6 lõike 1 kohastes küsimustes ning arstiabi saamise õiguse teostamisel

artikli 41 kohaselt. Sama põhimõte on tagatud ka Eesti kinnipeetavate puhul. Kohustus tagada

kinnipeetavale tõlk ja dokumentide tõlkimine tuleneb Eesti põhiseaduse §-st 24,

rahvusvaheliste konventsioonide ja KrMSi sätete koostoimest. See on oluline, et tagada õiglane

11

menetlus ja efektiivne õiguskaitse sõltumata keeleoskusest. Säte välistab olukorra, kus

kinnipeetav ei suuda mõista oma õigusi või kasutada neid üksnes keelelise takistuse tõttu.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada kogu teavet oma õiguste ja kohustuste

kohta Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. Vajaduse korral tagatakse tõlketeenus.

Artikkel 15

Artiklis 15 sätestatakse personaliga seotud tingimused. Eesti tagab lepingu ja

koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali vastavalt Rootsi vanglateenistuse

määratud vajadusele. Eesti personali koosseis määratakse täpsemalt kindlaks

koostöömemorandumis. Eesti personal saab koostöömemorandumi kohaselt hariduse ja

koolituse. Koolitused töötatakse välja koostöös Rootsi vanglateenistusega, kuna neil on

konkreetsete kinnipeetavate karistuse täideviimise kogemused. See annab võimaluse luua

koolitused, lähtudes konkreetse riigi kinnipeetavatest ja nende karistuse täideviimise eripärast.

Artikkel 16

Artiklis 16 sätestatakse vangla turvalisuse tagamise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vastutab avaliku korra ja turvalisuse tagamise eest väljaspool

vanglat. Eesti võtab vajalikud meetmed vangla häireteta toimimiseks ja avaliku korra

tagamiseks vangla vahetus läheduses. Eesti põhiseadus sätestab, et riik on kohustatud tagama

oma kodanike turvalisuse ja vabaduse. See tähendab, et Eesti vastutab oma territooriumil

avaliku korra eest.

Lõikes 2 sätestatakse, et vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus lepingu artikli 8

lõike 1 punkti a kohaselt. Eesti vanglateenistus on osa Eesti sisejulgeolekust ja

õiguskaitseorganitest, mille ülesanne on tagada riigis kord ja turvalisus. Seega peab Eesti

vanglateenistus tagama vangla julgeoleku.

Artikli eesmärk on paika panna poolte õigused ja kohustused vangla ja avaliku korra ning

julgeoleku tagamisel. Artiklis sätestatu on kooskõlas kehtiva õigusega, mis piiritleb

vanglateenistuse ja teiste korrakaitseasutuste (eelkõige PPA) pädevused avaliku korra ja

julgeoleku tagamisel.

Artikkel 17

Artikkel 17 sätestab kinnipeetava toitlustuse vanglas.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit Põhjamaade Ministrite

Nõukogu kehtestatud toitumissoovituste kohaselt. Ka praegu lähtutakse Eestis vanglatoidu

pakkumisel samast soovitusest.

12

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu, mis vastab tema meditsiinilistele

vajadustele. Võimaluse korral arvestatakse ka kinnipeetava usulisi tõekspidamisi.

Kinnipeetaval on alati õigus saada taimetoitu.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu tavapärastel toidukordadel. Samas

tuleb võimaldada tal einestada ka ajavahemikel, mis on kohandatud tema meditsiiniliste või

usuliste vajadustega.

Lõikes 4 sätestatakse, et vaba aja jooksul on kinnipeetaval õigus valmistada või saada kuumi

jooke, välja arvatud juhul, kui see ohustab vangla korda või julgeolekut.

Sätted on vajalikud, et tagada kinnipeetavate tervislik toitumine ja inimväärne kohtlemine, mis

on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ning Rootsi ja Eesti õigusega. Meditsiiniliste ja

usuliste vajadustega arvestamine kaitseb kinnipeetava põhiõigusi. Ka vangistusseaduse järgi

tagatakse tervishoiutöötaja ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine ja võimaluse korral

lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (VangS § 47 lg 3).

Artikkel 18

Artiklis 18 reguleeritakse vangla evakueerimine hädaolukorras.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad

Eesti vanglateenistuse määratud asukohta, võttes arvesse võimalust nende viivitamatuks

üleviimiseks Rootsi, kui see on evakueerimise põhjuse tõttu vajalik. Sätted annavad aluse

kindlaks tegutsemiseks hädaolukorras. Eesti vanglateenistus peab tagama asukoha, kuhu on

võimalik hädaolukorras kinnipeetavad evakueerida.

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus korraldavad õppusi

endale sobivas vormis, et harjutada vanglas peetavate kinnipeetavate evakuatsiooniprotseduure

eriolukordade ajal (sealhulgas eriolukord, kriisiolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus või

sõjaseisukord). Säte on vajalik, et tagada valmisolek reageerimiseks erakorralistele

olukordadele, kus kinnipeetavate julgeolek või riigi toimimine võib olla ohustatud. Kuna Eesti

territooriumil hoitakse Rootsi kinnipeetavaid, tuleb kriisiolukorras (näiteks sõjaseisukorra,

loodusõnnetuse või rünnaku korral) tagada nende kaitse, ümberpaigutamine või vajaduse korral

tagasisaatmine kokkulepitud evakuatsioonikorra kohaselt.

III osa (Kord)

Artikkel 19

Artiklis 19 käsitletakse karistuse täideviimise taotluste esitamise ja menetlemise korda.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis esitab Rootsi

vanglateenistus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse karistuse täideviimiseks Eestis.

Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase formaalse kontrolli

13

ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde. Seejärel edastatakse

taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis.

Rootsi vanglateenistus ei tohi esitada Eestile üle 30 taotluse kümne päeva jooksul. Kuna

taotluste rahuldamiseks on lepingu kohaselt ette nähtud üksnes 10 või 15 päeva (vt täpsemalt

lg 4), mille sisse peavad mahtuma taotluste menetlemine nii Justiits- ja Digiministeeriumis kui

ka kohtus, on Eesti ametkondade kaitseks lepingus ette nähtud nimetatud taotluste piirarv.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama kuupäeva, mil karistuse täitmine Eestis

lõpetatakse. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt üks kuu enne tingimisi vabastamise või

väljasaatmiskorralduse täitmise kuupäeva. Sätte sõnastamisel on võetud arvesse Rootsi

vajadust valmistada kinnipeetav ette vabastamiseks ja/või väljasaatmiseks.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded taotlusele, missugust teavet peab taotlus sisaldama, et Eesti saaks

hinnata taotluse vastavust lepingule ning tunnistada karistuse täideviimise Eestis lubatavaks.

Täpsemad nõuded taotluse kohta sätestatakse riigisiseses õiguses ja lepingu lisas (ankeedi

vorm), kuid saab juba öelda, et taotlus peab sisaldama kinnipeetavale määratud karistuse

aluseks olevat sätet (arusaadaval kujul), karistusotsuse jõustumise kuupäeva, karistuse

kandmise alguspäeva ja mõistetud karistuse pikkust.

Põhiseaduse § 20 kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Põhiseaduse §-s 20 sätestatud õigust vabadusele ja isikupuutumatusele on rikutud, kui isikult

on võetud vabadus seadusliku aluseta, seaduses sätestatud menetluskorda rikkudes,

põhiseaduses loetletud eesmärkidega kokkusobimatul põhjusel või ebaproportsionaalselt

pikaks ajaks. Kuigi selliste piirangute eesmärk on selge, ei dikteeri põhiseadus ise, missuguses

menetluses tuleks seda kontrollida või missuguseid on kontrolli konkreetsed protseduurireeglid.

Lähtuda tuleb lõppeesmärgist: Eesti ei või täide viia ebaseaduslikke kohtuotsuseid.

Lepingu alusel esitatud karistuse täideviimise taotluste menetlemiseks sätestatakse riigisiseses

õiguses eraldi kord. KrMSis on kavandatavas sõnastuses PSi § 20 piiranguid arvesse võetud.

Vangistust on võimalik täide viia üksnes juhul, kui isik on süüdi mõistetud teo eest, mis on

mõlemas riigis kriminaalkorras karistatav, teo eest mõistetud karistus ei ületa Eesti

karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra ning karistuse

täideviimine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud.

Eelnev tähendab, et normi on vabaduspõhiõiguse tagamiseks sisse kirjutatud kolm expressis

verbis turvaklauslit, mille taustal tuleb arvestada ka neljandaga – karistuse täitmise tunnistab

lubatavaks kohus. Viimane nõue täidab PSi § 20 seadusliku aluse kriteeriumit (PS § 20 p 1

kohaselt võib isikult vabaduse võtta süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti

täitmiseks). Kahepoolse kriminaalkaristatavuse nõue, samuti karistuse ülemmäära ning täitmise

aegumise piirangud täiendavad seadusliku aluse nõuet ning tagavad, et isikult pole võetud

vabadust sobimatul põhjusel, menetluskorda rikkudes või ebaproportsionaalselt pikaks ajaks.

Lepingu kohaselt toimuks rendivanglaks sobilike kinnipeetavate eelselektsioon saatjariigis ning

Eesti poolel viidaks täide üksnes formaalne lihtsustatud järelkontroll. Kontrolli lõppeesmärk on

teha kindlaks, et karistust saadetakse kandma õige inimene, teda on (kohtu poolt)

14

kriminaalkorras karistatud vangistusega ning tema vangistuse õiguspärasuses pole ilmselgeid

kahtlusi.

Taoline lihtsustatud kontroll toetub olulises osas liikmesriikide justiitsasutuste vahelisele

koostööle ja usaldusele, kuid arvestades ELi õigusruumi harmoneerituse kõrget astet ning

rahvusvahelise koostöö igapäevasust, ei saa seda pidada õiguslikult taunitavaks. Tähelepanuta

ei saa jätta ka asjaolu, et mitmes aspektis (nt karistuse kandmise alguskuupäev) peaks Eesti igal

juhul tuginema (täielikult) partnerriigilt saadud andmetele. Teisisõnu tähendab see, et

riikidevaheline usaldus on rahvusvahelises koostöös niikuinii möödapääsmatult vajalik.

Karistuse täidetavaks tunnistamise juures tuleb arvestada, et erinevalt harilikust tunnustamisest

puudub kohtutel kõnealusel juhul võimalus välisriigis mõistetud kohtuotsust täpsustada (vt

KrMS § 484 lg 2). Kohtul on võimalik üksnes karistuse täideviimine lubatavaks tunnistada või

sellest keelduda.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotlus tuleb menetleda kümne (10) päeva jooksul. Kaitseklauslina on

ette nähtud, et kui kümne päeva jooksul esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused

läbi viieteistkümne (15) päeva jooksul. Menetluse läbivaatamise kord sätestatakse täpsemalt

kriminaalmenetluse seadustikus, kuid lepingus sätestatud (üldise) kümnepäevase

menetlusnõudega arvestamiseks on prognoositav, et kohtutel on taotluste lahendamiseks aega

seitse (7) päeva. Tähtaegade arvutamisel lähtutakse üldistest menetlustähtaegade arvutamise

reeglitest, kuna läbirääkimiste käigus tehtud võrdlused on näidanud, et Eesti ja Rootsi lähtuvad

sarnastest tähtaegade arvutamise reeglitest. Näiteks loetakse tähtpäeva langemisel

nädalavahetusele või riigipühale uueks tähtpäevaks järgmine tööpäev.

Taotluse lahendamise täpsem kord sätestatakse riigisiseses õiguses menetlusökonoomia

põhimõttega arvestades. Arvestades, et karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud

ankeedi pinnalt ning hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, on otstarbekas võimaldada

kohtul kasutada taotluse rahuldamiseks pealdisega määrust. Kuna tegemist ei ole

tunnustamisotsusega, pole kohtul lubatud täitmise aluseks olevat kohtuotsust täpsustada.

Võimalik on taotlus rahuldada või taotluse rahuldamisest keelduda. Taotluse puuduste korral

on võimalik lasta taotlejal Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel puudused kõrvaldada.

Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus rahuldatakse, kui artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud.

Samas tuleb siin arvestada, et Eesti kohus peab karistuse täideviimise ka riigisisese õiguse

kohaselt lubatavaks tunnistama (taotlus on kohtu poolt rahuldatud). Kui taotlus rahuldatakse,

teatab Eesti Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistusele, millal saab

vanglas kõige varem alustada Rootsi karistuse täideviimist. Karistuse täideviimist peab olema

võimalik alustada niipea kui võimalik, arvestades vangla lepingukohast mahutavust. Kuna

riigisisese õiguse kohaselt on kavas muuta kõnealune kohtumäärus kohe täitmisele kuuluvaks,

on lõikes 5 nimetatud kuupäeva all mõeldud eelkõige päeva, mil vangla on võimeline

kinnipeetava vastu võtma.

Lõike 6 kohaselt võib Eesti Justiits- ja Digiministeerium taotluse rahuldamisest keelduda, kui

on põhjust arvata, et isikut tuleks artikli 20 lõike 2 punkti e kohaselt pidada suure

15

julgeolekuriskiga isikuks. Tegemist on kinnipeetavast lähtuvatest riskidest lähtuva hinnanguga,

millele kohus ei anna seisukohta. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti Justiits- ja

Digiministeerium kohe Rootsi vanglateenistust ning esitab lühidalt keeldumise põhjused (nt

julgeolekukaalutlused).

Artikkel 20

Artiklis 20 määratakse tingimused, mille ilmnemise korral isiku Rootsi karistuse täitmine Eestis

lepingu alusel on välistatud, õigemini tingimused, mille esinemisel ei või Rootsi isegi Eestile

sellekohast taotlust esitada. Tingimuste määramine aitab täita loodavad vanglakohad kõige

optimaalsemalt. Lisaks on tingimuste sätestamisel lähtutud sellest, et välisvangide karistuse

täideviimisega tekkida võiv julgeolekurisk oleks maandatud.

Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusteenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis, kui

süüdimõistetu on:

a. naissoost;

b. alla 18-aastane;

c. saanud täitmistaotluse esitamise ajaks ajal lõppstaadiumis haigusega diagnoosi või on tal

diagnoositud raske füüsiline või psüühikahäire ja ta vajab väljaspool vanglat arstiabi;

d. mõistetud kohtumeditsiinilisele psühhiaatrilisele ravile Rootsi kohtumeditsiinilise abi

seaduse (1991:1129) alusel või kes saab muul viisil ravi nimetatud seaduse alusel;Rootsi

e. vanaduspensioni saaja;

f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik;

g. Eestis tagaotsitavaks kuulutatud isik;

h.  Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti Vabariigi

ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel.

Lõike 1 eesmärk on välistada saadetavate isikute hulgast esmalt erikohtlemist vajavad

kinnipeetavad (naised, alaealised, kõrges eas kinnipeetavad, haiged) ning teisalt inimesed, kelle

üleandmine peaks toimuma mingi Euroopa Liidu rahvusvahelise kriminaalkoostöö instrumendi

kaudu (Euroopa vahistamismääruse täitmine, otsuse tunnustamise taotlus vms). Näiteks tuleks

alaealiste ja naiste paigutamiseks luua eraldi üksused, mis tähendaks märkimisväärseid

lisakulusid (nagu ka pensioni maksmine vanaduspensionäridele). Lõige sisaldab ka eraldi

klauslit nende inimeste jaoks, kellele puhul on riik sisenemise ära keelanud (persona non grata,

sissesõidukeeld vms).

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis

isiku suhtes, kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, sest isik:

16

a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) kohase kuriteo eest;

b. on süüdi mõistetud kuriteo eest, mis on nimetatud Rootsi karistusseadustiku peatükis 19

(1962:700);

c.  on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel algatatud

asjas või menetluses (karistatud riigivastase teo eest);

d. on või on olnud uurimise all Rootsi välismaalaste seaduse (2005:716) kohases

julgeolekuasjas või

e. keda Rootsi vanglateenistus peab muul viisil kõrge julgeolekuriskiga isikuks.

Lõikes 2 on loetletud eeskätt saatjariigile suunatud välistused, mille esinemise korral

kinnipeetava Eestisse saatmist taotleda ei tohi. Kokkuvõtvalt ei ole Rootsil lubatud saata

Eestisse kõrgohtlikke vange, kelle ohutase võib olla tingitud mitmest erinevast asjaolust.

Näiteks on välistatud kinnipeetavad, kes kannavad karistust organiseeritud või terrorismi

kuriteo eest, samuti ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on pannud toime mõne riigivastase

süüteo või kuulutatud mingil muul põhjusel kõrgohtlikuks kinnipeetavaks.

Enne võõrriigi vangide saabumist tuleb Eestile saata nimekiri potentsiaalsetest vangidest, kelle

taustakontrolli teeb omakorda Eesti. Välistavate asjaolude ilmnemise korral keeldub Eesti isikut

vastu võtmast.

Artikkel 21

Artiklis 21 reguleeritakse vanglakaristuse täitmise alustamist Eestis.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti Justiits- ja Digiministeerium on täitmistaotluse rahuldanud,

võib Rootsi vanglateenistus kinnipeetava Eestisse üle viia alates kuupäevast, millest Eesti

Justiits- ja Digiministeerium on artikli 19 lõike 5 kohaselt teavitanud.

Lõikes 2 sätestatakse, et leping on õiguslikuks aluseks kinnipeetavate Eestisse sisenemiseks ja

Eestis viibimiseks Rootsi karistuse kandmise ajal. Leping annab õigusliku aluse kinnipeetavate

Eestis viibimiseks kogu karistuse kandmise perioodil, isiku Eestis viibimine toimub kahe riigi

vahelise lepingu kohaselt ning see on rahvusvahelise õiguse ja riigisisese õiguse alusel siduv.

Klausliga välistatakse vajadus väljastada lepingu alusel karistust kandvatele kinnipeetavatele

Eestisse reisimiseks ja siinviibimiseks viisa. Võttes arvesse, et kinnipeetavaid hoitakse Eestis

vanglas ja neil ei ole võimalik Eestis vabalt (st ilma relvastatud saatjateta ja sedagi üksnes väga

erandlikel juhtudel) ringi liikuda, oleks viisa väljastamine tarbetu bürokraatia, mille vältimiseks

on lõikes 2 sisalduv klausel hädavajalik.

Artikkel 22

Artiklis 22 sätestatakse karistuse kandmise lõpetamine Eestis. Mõlemal riigil võib esineda

juhtumeid, mille puhul on karistuse täideviimine vaja lõpetada varem, kui oli algselt

17

planeeritud. Sellised juhtumid võivad olla näiteks tervislikud kaalutlused, kinnipeetavast

lähtuvate riskide ümberhindamine või muud põhjused. Artikkel annab aluse karistuse

täideviimise varasemaks lõpetamiseks.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi hiljemalt artikli 19 lõike 2 järgi

määratud kuupäeval.

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et täitmine Eestis lõpeb artikli

19 lõike 2 järgi määratud kuupäevast varem.

Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus otsustaks,

et täitmine Eestis lõpetataks varem kui artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäev. Kinnipeetava

ohtlikkusest tingitud taotluse on Rootsi kohustatud viivitamatult aktsepteerima ja sellised

kinnipeetavad toimetatakse viivitamatult tagasi Rootsi.

Artikkel 23

Artiklis 23 sätestatakse Eestis karistuse kandmise pikendamise asjaolud.

Kuupäeva, mil karistuse täideviimine Eestis lõpeb, võib Rootsi vanglateenistuse taotlusel edasi

lükata, kui Rootsi vanglateenistus sellise taotluse teeb. Sellist taotlust käsitletakse artikli 19

lõigete 4 ja 5 kohaselt. Tavaliselt määratakse kindlaks kuupäev, millal Rootsi karistus loetakse

Eestis täidetuks, seega lõpeb ka isiku viibimine Eesti territooriumil. Kuid artikkel võimaldab

seda kuupäeva edasi lükata. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad on samad, mis esialgsel

täitmistaotlusel.

Kõne all on juhtumid, kus kinnipeetavat ei vabastata ennetähtaegselt vangistuse kandmisest või

kui kinnipeetav paneb toime uue kuriteo ja talle mõistetakse liitkaristus. Viimasel juhul võib

kinnipeetava viibimise pikendamiseks Tartu vanglas olla vaja lahendada uus taotlus, millega

Eesti kohus tunnistab liitkaristuse täideviimise Eestis lubatavaks (juhul, kui kriminaalmenetlus

anti üle ja süüdimõistvat otsust ei teinud Eesti kohus).

Artikkel 24

Artiklis 24 käsitletakse kinnipeetavate transportimist. Sätted puudutavad vastutust vangide

transpordi korraldamise ja koordineerimise eest ning selle jagunemist Rootsi ja Eesti vahel.

Rootsi vastutab vangide toomise ja viimise eest üle riigipiiri (Eestisse ja Eestist välja), samas

kui Eesti vanglateenistus korraldab kogu vangide transpordi Eesti territooriumil – näiteks

lennujaamast vanglasse või vanglast piiripunkti. Lisaks sätestatakse meetmed, mida riigid

võivad rakendada transpordi ajal. Sätted aitavad tagada koordineeritud transpordi.

Lõike 1 kohaselt vastutab Rootsi vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eestisse ja

Eestist välja.

18

Lõike 2 kohaselt vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eesti

territooriumil, sealhulgas transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning

piiriületuskohtadesse ja sealt tagasi.

Lõike 3 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti

vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste

õigusaktide kohased järelevalvetoimingud.

Lõike 4 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi

vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste

õigusaktide kohased järelevalvetoimingud.

Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus korraldada

transpordi (v.a transpordi Rootsi territooriumil), mis lõike 1 kohaselt kuulub Rootsi

vanglateenistuse vastutusalasse.

Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetavate transpordi ajal võivad Eesti teenistujad ohutuse ja

transpordi häireteta kulgemise huvides kooskõlas seaduse, teiste Eesti õigusaktide ja lepinguga

kasutada sunnimeetmeid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid. Sunnimeetmete kasutamine peab

olema kooskõlas Eestile siduvate õigusaktidega, mis tähendab, et neid tuleb rakendada

proportsionaalselt, inimväärikust austades ning rahvusvahelisi inimõiguste standardeid (nt

Euroopa inimõiguste konventsioon) järgides.

Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi teenistujad võivad osaleda vaatlejatena Eesti kinnipeetavate

transportimisel.

Lõikes 8 sätestatakse, et Eesti vanglateenistusel on õigus kehtestada meetmeid või sanktsioone

Eesti õiguse ja selle kokkuleppe alusel kinnipeetava poolt Eesti territooriumil transpordi ajal

toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest.

Artikkel 25

Artiklis 25 sätestatakse toimimine põgenemise korral. Kinnipeetava põgenemise korral peab

Eesti personal teavitama politseid ja Rootsi ametiasutusi ning Rootsi pool vastutab vajaduse

korral näiteks tagaotsitavaks kuulutamise määruste ja/või Euroopa vahistamismääruste

väljastamise eest. Sätted on olulised, et tagada kiire ja koordineeritud reageerimine

põgenemisele ja jaotada riikidevaheline vastutus kummagi riigi pädevuse põhjal. Selge

rollijaotus (kes teavitab, kes otsustab vahistamise) väldib viivitusi ja tagab rahvusvahelise

õiguskoostöö toimimise.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral teavitavad Eesti töötajad viivitamata

Eesti politseid ja Rootsi vanglateenistust, edastades teabe asjaomase isiku isikusamasuse kohta.

Esitatakse ka muu asjakohane teave.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Eesti

ametiasutustele, kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid.

19

Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Rootsi

ametiasutustele, kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid.

Lõike 4 kohaselt vastutavad Rootsi ametivõimud , ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist,

asjakohaste määruste väljaandmise eest. Mõeldud on eelkõige tagaotsitavaks kuulutamise

määrusi ja Euroopa vahistamismäärusi.

IV osa (jõustamise tingimused)

Artikkel 26

Artiklis 26 sätestatakse põhimõtted, mida peab arvestama Rootsi kinnipeetavate hõivetegevuse

korral. Kinnipeetavale tuleb tagada võimalus osaleda sisulistes tegevustes, mille eesmärk on

soodustada taasühiskonnastamist ning vähendada korduvkuritegevuse riski. Regulaarse

tegevuse pakkumine on oluline osa nüüdisaegsest vangistuspoliitikast, kus karistus ei piirdu

üksnes vabaduse võtmisega, vaid sisaldab ka sotsialiseerimist.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus osaleda tasustatavas tegevustes,

sealhulgas töö, hariduse, koolituse, kriminaalsuse ja sõltuvusprobleemidega seotud

programmide või muude struktuuritud tegevuste kaudu. Eesti vanglateenistus võib taotleda

Rootsi vanglateenistuse abi hariduse ja rehabilitatsiooniprogrammide pakkumisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb pakkuda vähemalt 30 tundi tasustavat tegevust

nädalas. Talle määratakse võimaluse piires tegevused, mille eesmärk on korduvkuritegevuse

ennetamine või isiku taasühiskonnastamise soodustamine, arvestades seejuures kinnipeetava

motivatsiooni muutuseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetav on kohustatud täitma või osalema talle määratud

tasustatavas tegevuses. Kinnipeetav, kellele on määratud haigushüvitis või töövõime

vähenemise hüvitis, võib kohustuda osalema ainult sellistes tegevustes ja mahus, mis on tema

seisundit arvestades sobivad. Samuti sätestatakse, et kinnipeetavat ei tohi kohustada alluma

meditsiinilise iseloomuga ravile.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale võib määrata tasustavaid tegevusi esmaspäevast

reedeni, välja arvatud Rootsi riigipühadel, ajavahemikus 7.30–19.00. Kui tegevuse iseloom või

muud konkreetset laadi asjaolud seda nõuavad, võib tegevusi määrata ka muul ajal.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud

juhul, kui esinevad erandlikud põhjused selle õiguse piiramiseks.

Kinnipeetava rakendamine töö-, haridus- või sotsiaalprogrammidesse on ka Rootsi õiguskorras

osa individuaalsest täitmiskavast ning selle eesmärk on vähendada retsidiivsuse riski ja toetada

positiivseid muutusi kinnipeetava käitumises. Seega on sarnased tegevused olulised ka juhul,

kui kinnipeetavad kannavad karistust Eestis. Sätestatud tingimused võimaldavad Eesti

vanglateenistusel täita Rootsi karistust viisil, mis on võimalikult sarnane Rootsi praktikaga.

20

Artikkel 27

Artiklis 27 sätestatakse kinnipeetava vaba aeg, mis tagab kinnipeetavatele õiguse igapäevasele

õuesviibimisele, kehalisele ja vaimsele vaba aja tegevusele, usuvabaduse praktiseerimisele ning

sotsiaalsele suhtlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus viibida iga päev vähemalt ühe tunni

vältel värskes õhus, välja arvatud erandlike asjaolude korral, mis välistavad selle võimaluse. Ka

vangistusseaduse § 55 lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes

õhus vähemalt üks tund päevas.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil osaleda kehalistes või

muudes vaba aja tegevustes, mis peavad olema sisult mitmekesised.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil jälgida välismaailmas

toimuvat. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja

Rootsi avalikule teabele ning Rootsi telekanalitele koostöömemorandumi kohaselt.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada praktiseerida oma usutunnistust

sobival viisil.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada teiste kinnipeetavatega sobival viisil

arutada ühiseid huviküsimusi (vangide nõukogu). Vangide nõukogul tuleb võimaldada pidada

arutelusid sobival viisil ka Eesti vanglateenistuse personaliga.

Ka Eesti vangistusseaduses on sätestatud õigus igapäevasele õuesviibimisele, kehalisele

tegevusele ja usuvabadusele, samuti õigus saada teavet ja osaleda ühistegevuses. Võimalus

ligipääsuks kirjandusele ja Rootsi meediale säilitab kultuurilise ja keelelise sideme

päritoluriigiga. Eesti kinnipeetavatele võimaldatakse samuti ligipääs meediale ja kirjandusele,

kui see ei ole vastuolus vangla sisekorraga.

Vangide nõukogu olemasolu ja selle dialoog vanglapersonaliga toetab osalusdemokraatia

põhimõtet vanglakeskkonnas, mis on Rootsis laialdaselt kasutusel konfliktide ennetamiseks ja

usaldusliku õhkkonna loomiseks. Vangide nõukogu on vanglas tegutsev kinnipeetavatest

koosnev esindusorgan, mille kaudu saavad kinnipeetavad kollektiivselt arutada ja esitada

ettepanekuid või seisukohti neile olulistes vanglaelu küsimustes. Nõukogul puudub õiguslik

otsustusvõim.

Artikkel 28

Artiklis 28 sätestatakse, et elektrooniline suhtlus vanglast on lubatud vaid Eesti

vanglateenistuse loal. Lisaks sätestatakse, et kinnipeetav võib suhelda elektrooniliselt, kui see

on korralduslikult võimalik ega ohusta turvalisust, sotsiaalset kohanemist ega kellegi heaolu.

Sellise suhtluse eest võib võtta tasu ning reeglid selleks määratakse kindlaks

koostöömemorandumis. Sättega tekitatakse õiguslik alus kulude katmiseks.

21

Elektroonilise suhtluse all tuleb artikli tähenduses mõista nii video- kui telefonikõnesid. Säte

tagab, et elektroonilist suhtlust võimaldatakse turvaliselt ja läbipaistvalt, vältides

julgeolekuriske ning võimalikke väärkasutusi (nagu nt kõned kuriteoohvritele või inimestele,

kelle suhtes on kinnipeetavale kohaldatud lähenemiskeeldu).

Lõikes 1 sätestatakse, et, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, võib kinnipeetav kasutada

elektroonilist suhtlust vanglast üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellekohane taotlus tuleb

esitada Eesti vanglateenistusele. Taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud tingimused on

täidetud. Vangla on kohustatud taotlusest keeldumist põhjendama. Säte võimaldab pakutud

kujul ka piisavalt paindlikkust normi rakendamisel, et lähtuda kinnipeetava suhtluse

korraldamisel nn white list põhimõttest, mille kohaselt on võimalik kord kontrollitud isik lisada

lubatud adressaatide nimekirja, kelle suhtes pole vaja kontrolli igakordselt teostada ja taotlusest

keeldumine tuleb kõne alla üksnes mingi uue erandliku informatsiooni või asjaolu pinnalt.

Samuti ei sea artikkel piiranguid sellele, mitme inimesega võib kinnipeetav suhelda (tegemist

ei ole suletud nimekirjaga).

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on lubatud suhelda elektrooniliste vahendite kaudu teise

isikuga ulatuses, milles see on mõistlikult korraldatav. Selline suhtlus võib siiski olla keelatud,

kui see:

a) ohustab julgeolekut;

b) takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas;

c) see on muul viisil kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavalt võib elektroonilise suhtluse eest võtta tasu

koostöömemorandumis täpsustatud viisil.

Artikkel 29

Artiklis 29 käsitletakse kirjavahetust ja pakkide saatmist. Selleks, et kirjavahetuse ning pakkide

saatmise kulu kinnipeetavatele ei oleks kallim võrreldes sellega, kui neid saadetakse Rootsis,

korraldab postiteenuse osutamise Rootsi.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse

korraldamise eest, sealhulgas kirjade ja saadetiste edastamise eest Rootsi postiteenistusele.

Eesti vanglateenistus abistab Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja saadetiste

käsitlemisel.

Erandina üldreeglist sätestatakse lõikes 2, et Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate

kirjavahetuse käsitlemise eest Eesti ametiasutuste ja Eesti õigusteenuse osutajatega. Erandis

nimetatud adressaatide puhul on tegemist selgelt ja eranditult riigisisese kirjavahetusega, mille

puhul ei ole suurenenud postiteenuse kulud prognoositavad. Selline korraldus võimaldab

kinnipeetava olukorda hoopiski soodustada, kuna VangS § 28 lg 2 kohaselt saadetakse

mitmetele olulistele (Eesti) riigiasutustele adresseeritud kirjad vangla kulul.

22

Artikkel 30

Artiklis 30 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tuua endaga kaasa isiklikke esemeid

koostöömemorandumis sätestatu kohaselt. Üldjuhul võib kinnipeetaval olla näiteks isiklikke

hügieenivahendeid, fotosid ning piiratud määral meelelahutuslikke esemeid (nt raamatuid,

raadio), kui need ei ohusta julgeolekut ega korda. Eesti kinnipeetavate puhul on

vangistusseaduse ja vanglate sisekorraeeskirjade alusel määratud kindlaks, milliseid esemeid

võib kinnipeetav omada ning kuidas esemeid kontrollitakse, hoiustatakse või tagastatakse. Ka

Rootsi kinnipeetavate puhul peab isiklike esemete lubatud koguse ja muu vajaliku sätestama

koostöömemorandumis.

Osa VI (kinnipeetava rahalised vahendid ja tasu)

Artikkel 31

Artiklis 31 sätestatakse selged reeglid kinnipeetavate isikliku raha haldamise kohta.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise alustamisel vanglas teavitab Rootsi

vanglateenistus Eesti vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Rootsi süsteemis

üleviimise päeval. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast vahetuskursi konverteerimist

vastavalt Euroopa Keskpanga kursile vanglasse paigutamise päeval.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vastutab selle eest, et nimetatud jäägile vastavad

vahendid oleksid kättesaadavad kinnipeetava isikuarvel Eesti vanglateenistuse süsteemis. Eesti

kasutab kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi (VangS § 441). Rootsi kinnipeetavatele ei kohaldu VangSi §-s 44 sätestatud

kinnipeetavatele laekunud summade jaotamine.

Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis tagab Eesti vanglateenistus

järjepideva vahendite kättesaadavuse kinnipeetava isikuarvel artiklis 32 sätestatud töötasu

summadele. Neid vahendeid võib kasutada vangla kaupluses sisseostude eest tasumiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust Rootsi

sotsiaalkindlustusseadustiku alusel, edastab Rootsi vanglateenistus selliste sissemaksete

andmed Eesti vanglateenistusele. Teave edastatakse eurodes, kasutades sissemaksepäeva

Euroopa Keskpanga vahetuskurssi. Eesti pool tagab nende summadele vastava raha

kättesaadavuse kinnipeetava vahendikontol.

Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise lõpetamisel vanglas teavitab Eesti

vanglateenistus Rootsi vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Eestis üleviimise päeval.

Teave esitatakse eurodes.

Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetava isikuarve Eesti vanglateenistuse juures on suletud

kõikidele sissemaksetele ja väljamaksetele, mis ei ole reguleeritud selle lepinguga.

23

Selleks, et vanglas oleks tagatud kinnipeetava majanduslik järjepidevus ja õiglane kohtlemine,

on vaja, et rahalised vahendid – nii algjääk Rootsi süsteemist kui ka hilisemad tasud ja

sotsiaaltoetused – jõuaksid õigel kujul ja õiges vääringus Eesti süsteemi. Euroopa Keskpanga

vahetuskursi kasutamine tagab läbipaistvuse ja väldib vaidlusi.

Artiklis on kirja pandud tingimused, mille täitmisel on võimalik kinnipeetava rahaliste

vahendite arvestust pidada ilma riikidevaheliste ülekanneteta. Artikli kohaselt tagatakse

kinnipeetavale võrdses ulatuses raha sellega, mis oleks talle kättesaadav Rootsis karistust

kandes, ning hoitakse ära kulutused ülekandetasudele ja valuuta konverteerimisele kroonidest

eurodesse. Oluline on siinkohal rõhutada, et vaatamata kirjeldatud mehhanismile tuleb

kinnipeetavale töötasu maksjaks pidada siiski Rootsit, kuna hoolimata isikuarve

administratiivsest haldajast, sh kannete autorist, on vangide töötasu osaks Eestile vanglarendi

eest makstavast summast elik kinnipeetavale makstava töötasu jm kannete finantsiline kate

pärineb lõppastmes Rootsi eelarvest. Muud kui lepinguga hõlmatud maksed kontole ei ole

lubatud. Sellega välditakse võimalikku varjatud raharinglust, rahapesu või raha väärkasutust.

Artikkel 32

Artikkel 32 reguleerib kinnipeetavate tasustatava tegevuse eest tasustamist ja tegevuse

arvestuse põhimõtteid, järgides Rootsi karistuse täitmise süsteemi, kus töö on oluline osa

taasühiskonnastamisest ning töötasu kujutab ka motivatsioonimehhanismi, mitte üksnes

majanduslikku kompensatsiooni.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule juhul, kui ta on täitnud või osalenud talle

määratud tasustatavas tegevuses, eeldusel et selle eest ei maksa tasu mõni teine isik ega asutus.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule, mille määr ei tohi olla väiksem kui 1,6

eurot tunnis (tavatöötasu) selle aja eest, mil kinnipeetav osaleb või täidab tasustatavaid tegevusi

(tööaeg). Tavatöötasu täpne suurus määratakse koostöömemorandumis.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, võib

tavatöötasust maha arvata kuni 1 euro (vähendatud töötasu). Vähendatud tasu suurus

sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui

kinnipeetavat on informeeritud võimalikust vähendamisest ning ta ei paranda seejärel oma

töösooritust. Vähendatud töötasu kehtib kuni ajani, mil kinnipeetav saavutab eeldatava

töösoorituse taseme.

Lõikes 4 sätestatakse, et tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päevas ning pausid

kogukestusega kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu.

Lõikes 5 sätestatakse, et tööaja hulka kuulub ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud

tasustatavas tegevuses, kuid viibib selle asemel:

a) planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täitmise või sellega seotud

küsimuste üle;

b) vangide nõukogu koosolekul või arutelul Eesti vanglateenistuse esindajatega;

24

c) muudes vanglas toimuvates olulistes tegevustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, arsti- ja

hambaarstivisiitidel ning usuliste esindajatega suhtlemisel.

Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus lisatasule (täpne suurus määratakse

koostöömemorandumis), kui ta:

a) töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas;

b) töötab rohkem kui 40 tundi nädalas;

c) töötab päeval, mis muidu oleks olnud artikli 26 lõike 4 järgi puhkepäev;

d) töötab väljaspool artikli 26 lõikes 43 määratud tööaega, välja arvatud juhul, kui lisatasu

makstakse juba punktide a–c alusel.

Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus töötasule ka juhul, kui talle ei ole võimalik

määrata tasustatavat tegevust tavapärastel tööaegadel, kui see ei ole tingitud temast endast, või

kui tema töövõime on täielikult või osaliselt vähenenud haiguse tõttu. Tasu ei maksta, kui

kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust.

Lõikes 8 sätestatakse, et kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi

tasustatavat tegevust nädalas, on õigus tasule, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga

töötamata jäänud tööaja tunni kohta. Selle tasu täpne suurus määratakse

koostöömemorandumis.

Lõikes 9 sätestatakse, et artiklis nimetatud tasu ei tohi olla arestitav.

Töötasu maksmise eeldus on aktiivne osalemine tööalases tegevuses ning selline süsteem on ka

Rootsi vanglasüsteemis, kus töötasu makstakse ainult siis, kui isik reaalselt panustab määratud

tegevusse ning kui selle eest ei maksa mõni väline üksus, nagu sotsiaalteenistus või raviasutus.

Tasu suuruse sätestamine miinimumsummana ning selle konkreetne määramine

koostöömemorandumis annab lepingule paindlikkuse säilitada vastavus Rootsi praktikale, kus

töö eest makstavad summad võivad varieeruda tegevuse laadi järgi. Samuti on oluline, et tasu

võib vähendada ainult juhul, kui töösooritus on oluliselt puudulik ning kinnipeetavat on sellest

enne teavitatud.

Sätted võimaldavad maksta tasu ka olukorras, kus töö ei ole võimalik isikust sõltumatul

põhjusel või ajutise töövõimetuse tõttu. See hoiab ära kinnipeetava sissetuleku täieliku

kadumise ja soodustab osalemist vastavalt võimalustele. Samal ajal välistatakse topelttoetus,

kui isik juba saab Rootsi sotsiaalkindlustushüvitisi, tagades proportsionaalsuse ja vältides

topelthüvitamist. Arestimatu töötasu tagab, et kinnipeetava elementaarsed isiklikud vahendid

säiliksid.

Artikkel 33

Artiklis 33 sätestatakse töötasu kinnipidamise reeglid.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus peab kinni kümme (10) protsenti artiklis 32

viidatud töötasust, et koguda vahendeid kinnipeetava lühiajalise väljasõidu/väljaviimise ja

25

vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhtudel võib Eesti vanglateenistus lubada, et

kinnipeetud summat kasutatakse mõnel muul otstarbel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud Eesti vanglateenistusele

kuuluvat või selle kasutusse antud vara, võib vanglateenistus artikli 56 lõike 5 alusel pidada

artiklis 32 sätestatud töötasust kinni summa, mis vastab vara asendamise või hüvitamise kulule.

Töötasu osaline kinnipidamine kinnipeetava vahendikontolt on nii Rootsis kui ka Eestis

tunnustatud praktika, kui see on selgelt reguleeritud, proportsionaalne ja põhjendatud. Rootsi

vanglasüsteemis on tavaks, et osa töötasust (tavaliselt 10–15%) kogutakse eraldi kontole, mida

saab kasutada üksnes kinnipeetava vabastamisega seotud vajadusteks, näiteks eluaseme,

transpordi või esmavajalike kulude katteks. Samasugune mehhanism on ka Eesti

vangistusseaduses (VangS § 44 lg-d 2–4), mille järgi vanglateenistus võib kinni pidada osa

kinnipeetavale laekuvast summast. Sätted on seega vajalikud, et tagada kinnipeetava

ettevalmistus vabanemiseks. Lisaks annab lõikes 2 sätestatud töötasu kinnipidamine Eesti

riigile kindluse, et kinnipeetav vastutab vangla vara tahtliku kahjustamise eest.

IV osa (lühiajaline väljasõit ja muu ajutiselt vanglast eemal viibimine)

Artikkel 34

Artiklis 32 sätestatakse, et üldsätete kohaselt võib lühiajalisi väljasõite ja muid ajutisi

eemalviibimisi vanglast lubada üksnes Rootsi territooriumil. See tähendab, et väljasõidu

lubamisel transporditakse kinnipeetav järelevalve all Rootsi territooriumile.

Artikkel 35

Artiklis 35 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise vanglast lahkumise taotluse läbivaatamise

kord. Kinnipeetav saab taotleda luba Rootsi territooriumile lahkumiseks, kuid loa andmine

sõltub Eesti ja Rootsi ametkondade ühisest hinnangust.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav võib taotleda lühiajalist väljasõitu vanglast artiklite 36 või

37 järgi. Taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et taotlus võib olla rahuldatav artiklite

36 või 37 alusel, teavitab ta Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ja taotlusest. Rootsi

vanglateenistus hindab taotluse ja edastab oma seisukoha Eesti vanglateenistusele.

a) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab samale järeldusele, otsustab ta viivitamata, et karistuse

täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt.

b) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab erinevale järeldusele, peab Eesti vanglateenistus taotluse

tagasi lükkama.

Üldpõhimõttena on sellised lahkumised lubatud üksnes Rootsi territooriumile, välja arvatud

erandid Eesti ametiasutuse algatusel. Taotlused esitatakse esmalt Eesti vanglateenistusele, kes

neid menetleb. Kui taotlus põhineb Rootsi ametiasutuse soovil, vastutab Rootsi selle

26

täideviimise eest ning korraldab isiku tagasi Rootsi saatmise. Selline jaotus tagab selge

pädevuse, väldib ristivastutust ning võimaldab ajutist lahkumist üksnes kooskõlastatud ja

kontrollitud tingimustel, olles kooskõlas nii Rootsi kui ka Eesti õigusega.

Artikkel 36

Artiklis 36 käsitletakse tavapärast lühiajalist väljasõitu vanglast. Kinnipeetaval on võimalus

saada luba lühiajaliseks väljaspool vanglat viibimiseks, et toetada tema taasühiskonnastamist,

eeldusel et osa karistusest on kantud ja puudub ilmselge oht kuriteo toimepanemiseks.

Erandjuhtudel võib loa anda ka varem, sealhulgas eluaegsete karistuste puhul, mida käsitatakse

18-aastase karistusena. Sätted võimaldavad järk-järgulist taasühiskonnastamist, mis soodustab

kinnipeetava sotsiaalset kohanemist ja vähendab retsidiivsuse riski. Samas sätestatakse selged

piiri, millega peab arvestama, et turvalisus oleks tagatud.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib talle

anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui

a) on kantud vähemalt veerand Rootsi karistusest, kuid vähemalt kaks kuud, ja

b) puudub ilmselge oht, et vang paneb toime kuriteo, hoidub kõrvale Rootsi karistuse täielikust

täitmisest või käitub muul viisil sobimatult.

Lõike 2 kohaselt määratakse eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul esimeses lõigus

nimetatud tähtaeg nii, nagu oleks Rootsi karistuseks määratud kaheksateist aastat. Rootsi

õiguse järgi peab eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav olema kandnud ära 18 aastat

karistusest, et soodustust kasutada.

Lõike 3 kohaselt võib erandlikel põhjustel väljasõiduloa anda ka siis, kui lõike 1 punktis a

nimetatud periood ei ole möödunud.

Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi

võetakse arvesse lühiajalisele väljasõidule lubamisel.

Artikkel 37

Artiklis 37 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise väljaviimise erijuhud, mille järgi on võimalik

lubada kinnipeetav lühiajaliselt väljaspoole vanglat ka erakorralistes olukordades. Sätte

reguleerimisalasse võivad jääda näiteks perekondlikud sündmused, kus kinnipeetav peaks

osalema, kuid artiklit 36 ei ole võimalik rakendada. Siiski on ka eriloa andmisel oluline hinnata

kinnipeetava väljaspool vanglat viibimisega kaasneda võivaid riske.

Eriti erandlikel põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat

(erakorraline lühiajaline väljasõit), kui  tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole

võimalik täita artikli 36 alusel antava lühiajalise väljasõiduga ja vanglast eemal viibimise

andmine on võimalik võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib sooritada süüteo, hoida eemale

karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil sobimatult.

27

Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi võetakse arvesse

lühiajalisele väljasõidule lubamisel.

Artikkel 38

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava ajutine eemalviibimine vanglast artiklite 39 või 40 alusel

temalt taotlust ei vaja. Artikkel sätestab korra, kuidas toimub ajutine vanglast eemalviibimine

ilma kinnipeetava taotluseta, näiteks juhul, kui see on vajalik ametiasutusse ilmumiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutine eemalviibimine vanglast tuleb

artiklite 39 või 40 alusel võimaldada, teavitab ta sellest Rootsi vanglateenistust.

a) Kui Eesti vanglateenistus jõuab järeldusele, et artikli 39 alusel ja Eesti ametiasutuse taotlusel

tuleb ajutine eemalviibimine võimaldada, vastutab otsuse täideviimise eest Eesti

vanglateenistus. Erandina artiklist 34 võib sellist otsust täita Eesti territooriumil.

b) Kui ajutine eemalviibimine artikli 39 või 40 alusel toimub Rootsi ametiasutuse taotlusel,

vastutab täideviimise eest Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse täitmine

Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt.

Kui algatus tuleb Eesti avaliku võimu esindajalt, näiteks kohtult või raviasutuselt, on loomulik,

et ka täideviimine jääb Eesti vanglateenistuse pädevusse ning selline lahkumine võib toimuda

Eesti territooriumil. Kui aga eemalviibimine on Rootsi ametiasutuse algatusel, eeldatakse, et

kinnipeetav peab füüsiliselt liikuma Rootsi jurisdiktsiooni alla, milleks Rootsi vanglateenistus

korraldab karistuse täitmise lõpetamise Eestis.

Artikkel 39

Artiklis 39 käsitletakse kohtusse või muusse ametiasutusse ilmumist. Säte tagab, et kinnipeetav

saab osaleda menetlustes, säilitades samas tõhususe, eelistades kasutada tehnoloogilisi

lahendusi. Heli- või heli- ja videoedastuse kaudu kohtumistel osalemine vähendab vajadust

kinnipeetavate transpordi järele ning transpordiga seotud riske ja kulusid. Eestis on võimalik

osaleda kohtuistungitel video teel nii, et kinnipeetav ei pea kohtumenetluse pidamiseks ise

füüsiliselt kohtusse kohale minema. Sama võimalus tagatakse ka Rootsi kinnipeetavatele, kelle

karistust viiakse täide Tartu vanglas.

Punkti 1 järgi võib kinnipeetav ajutiselt viibida väljaspool vanglat, kui Rootsi või Eesti

ametiasutus nõuab kinnipeetava vahetut osalemist ja kohalolekut asutuses. Juhul kui kutse

kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda alati täita.

Lõike 2 kohaselt, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja olles kooskõlas artikliga 12, tuleb

otsida lahendusi, mis võimaldavad kinnipeetaval osaleda avaliku võimu kandja ees heli- või

heli- ja videoedastuse kaudu.

Artikkel 40

Artiklis 40 käsitletakse korduvkuriteo toimepanemise riskide hindamist. Retsidiivsusriski

hindamiseks võib kinnipeetav vanglast ajutiselt lahkuda, kui Rootsi vastutav asutus peab seda

28

riskide hindamiseks vajalikuks. Kinnipeetav, kes peab läbima oma korduvkuriteo

toimepanemise riskide hindamise Rootsi eluaegse karistuse asendamise seaduse (2006:45) § 10

kohaselt, võib vanglast eemale jääda nii kauaks, kui hindamise eest vastutav Rootsi asutus peab

vajalikuks. Võimalus on oluline, et tagada põhjalik ja sisuline hindamine, mis võib mõjutada

eluaegse karistuse võimalikku ümberarvestamist.

V osa (arstiabi ja kinnipeetava surm)

Artiklites 41 ja 42 reguleeritakse tervishoiuteenuste osutamist ning sätestatakse

toimimisjuhised olukorraks, kui kinnipeetav on vanglas karistuse kandmise ajal surnud.

Artikkel 41

Artikkel 41 sätestab meditsiinilise abi korraldusliku ja finantsvastutuse täieliku jaotuse, et

tagada Rootsi karistust Eestis kandvale isikule tema õigustele ja vajadustele vastav

tervishoiuteenuste kättesaadavus. Eestis osutatakse kogu meditsiini- ja hambaravi, sealhulgas

vajaduse korral eriarstiteenuseid, Eesti õiguse ja standardite järgi. See on kooskõlas

territoriaalsuse põhimõttega, mille alusel vastutab asukohariik esmase teenuse osutamise eest.

Artikli kohaselt vastutab Eesti kinnipeetavale arstiabi andmise eest Eesti seaduste alusel,

sealhulgas ravi eest vanglas või haiglas. Vajaduse korral viiakse isik Rootsi. Meditsiinitooteid

kasutatakse, terviseandmeid vahetatakse ja kulud kaetakse kokkulepitud korras. Oluline on

tagada katkematu ja nõuetekohane arstiabi kinnipeetavale ka teise riigi karistuse täideviimise

käigus.

Lõike 1 kohaselt osutatakse kinnipeetavale tervishoiuteenust Eestis Eesti riigisiseste seaduste

ja teiste õigusaktide kohaselt. Eesti vanglates on olemas meditsiiniosakonnad, kus tagatakse

esmane arstiabi kõikidele kinnipeetavatele. Seega on võimalik Eestil tagada vanglates esmase

arstiabi kättesaadavus.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale antakse vanglasse vastuvõtmisel võimalus läbida

vanglas tegutseva tervishoiutöötaja tehtav tervisekontroll. Sarnaselt tehakse ka

vangistusseaduse alusel kõigile vanglasse kinnipidamisele tulevatele isikutele esmane

tervisekontroll.

Lõikes 3 sätestatakse, et enesetapu ennetamise eesmärgil tehtavad sõeluuringud tehakse viisil,

mis täpsustatakse koostöömemorandumis. Eesti vanglates on kasutusel suitsiidiennetuse

standardid. Koostöös Rootsiga lepitakse kokku, kas ja millises ulatuses on neid vaja rakendada

ka välisvangide puhul.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetav peab saama arstiabi, sealhulgas hambaravi ja optiku

nõustamist:

a. vanglas, kui ravi ei nõua tervishoiuasutusse viimist punkti b kohaselt;

b. väljaspool vanglat Eestis asuvas tervishoiuasutuses, kui kinnipeetava ravi eeldab ajutist

tervishoiuasutusse paigutamist ning selline vastuvõtt toimub tervishoiuasutuse vahenditega.

29

Ka kehtiva vangistusseaduse kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse

osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete

kohaselt. Tervishoiutöötaja on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit,

ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase

eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas

võimalus, suunab tervishoiutöötaja ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava

valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavat, kelle suhtes on rakendatud sunnimeetmeid, peab

võimalikult kiiresti läbi vaatama arst. Kui arstil ei ole võimalik kohe tervisekontrolli teha, teeb

selle teine tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja läbivaatus tagab järelevalve sunnimeetmete üle

ning aitab dokumenteerida, kas piirang oli õiguspärane ja ohutu.

Lõikes 6 sätestatakse, et kui kinnipeetava karistust ei ole artikli 20 lõike 1 punkti c kohase

terviseseisundi tõttu enam võimalik vanglas täide viia, toimetatakse ta kiiresti Rootsi.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui üleviimine Rootsi lõike 6 kohaselt ei ole meditsiinilistel põhjustel

võimalik, osutatakse lõike 4 punkti b kohaselt ajutiselt tervishoiuteenust Eestis. Kinnipeetav

toimetatakse Rootsi niipea, kui tema terviseseisund seda võimaldab.

Lõikes 8 sätestatakse, et kui kinnipeetav on arstiabi vajaduse tõttu vaja Rootsi toimetada,

otsustab Rootsi vanglateenistus, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2

alusel.

Lõikes 9 sätestatakse, et Eesti tagab meditsiini- või hambaravitooted ja ravimid Eesti seaduste

ja muude õigusaktide kohaselt. Kinnipeetavale teatatakse toote või ravimi nimetus. Erandkorras

võib Rootsi tarnida meditsiini- või hambaravitooteid ja ravimeid, tingimusel et see on kooskõlas

kehtivate õigusaktidega.

Lõikes 10 sätestatakse, et kui Rootsi kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Eestisse, jagab

Rootsi vanglateenistus kinnipeetava ingliskeelset haiguslugu vangla meditsiiniosakonnaga,

tingimusel et see on kooskõlas kohalduvate õigusaktidega.

Lõikes 11 sätestatakse, et kui kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Rootsi, jagab vangla

meditsiiniosakond kinnipeetava haiguslugu Rootsi teenistusega, tingimusel et see on kooskõlas

kohalduvate õigusaktidega. Haigusloo edastamine on vajalik õige ja katkematu ravi tagamiseks.

Lõikes 12 sätestatakse, et kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse lõike 10 või 11 järgi, tõlgib

saatvaks asutuseks olev riik järgmised dokumendid inglise keelde:

a) terviseandmed;

b) retseptid;

c) meditsiinilised arvamused;

d) arstitõendid;

e) muud dokumendid, mis võivad olla olulised kinnipeetava terviseseisundi hindamisel,

sealhulgas taastusravi puudutavad dokumendid.

30

See tagab, et rahvusvahelises koostöös oleks meditsiiniline teave kinnipeetava kohta arusaadav

ja kasutatav mõlemale osapoolele, vältides tõlkevigadest või arusaamatustest tingitud riske

tervisele.

Lõikes 13 sätestatakse, et  lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale järjepidevalt

kättesaadavaks rootsi keeles.

Lõikes 14 sätestatakse, et lõikes 4 nimetatud Eesti poolt osutatava tervishoiuteenuse kulud

kaetakse artiklites 51 ja 52 määratud tasust.

Artikkel 42

Artiklis 42 sätestatakse vangla toimingud kinnipeetava surmajuhtumi, enesetapukatsete ja

muude ennast kahjustavate tegevuste või käitumisviiside korral. Kinnipeetava surma või

enesevigastamise korral peab Eesti viivitamata teavitama Rootsit, algatama uurimise ning

võimaldama surnukeha transpordi. Vastutust jagavad mõlemad riigid ning juhtumit võivad

uurida ka Rootsi ametiasutused.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava surma, enesetapukatsete ja muude ennast kahjustavate

tegude või käitumise korral vanglas karistuse täideviimise ajal teavitab Eesti vanglateenistus

viivitamata Rootsi vanglateenistust. See kohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad

konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklist 37.

Lõike 2 kohaselt on Eesti vanglateenistus kohustatud teatama sündmusest asjakohastele Eesti

ametiasutustele. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vanglateenistus

kinnipeetava kodakondsusjärgse riigi välisesindust.

Lõikes 3 sätestatakse, et surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate asutuste korraldusel,

et surma põhjuseid täiendavalt uurida. Kui surma põhjust on vaja veel uurida, näiteks teha

lahang või kohtuarstlik ekspertiis, võib surnukeha transportida.

Lõike 4 kohaselt jagavad Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus vastutust surnu

säilmete võimalikult kiire toimetamise eest Rootsi või kolmandasse riiki.

Lõike 5 kohaselt võivad asjaomased Rootsi ametiasutused vanglas teha lõikes 1 nimetatud

sündmuste haldus- ja järelevalvealaseid uurimisi Rootsi seaduste ja muude õigusaktide alusel.

Taotluse korral annab Eesti asjaomastele Rootsi ametiasutustele teavet käimasolevate uurimiste

ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta.

IX osa (teabevahetus)

Artikkel 43

Artiklis 43 käsitletakse Eestis karistuse kandmise täideviimisega alustamisest teavitamist.

Rootsi edastab Eesti asutustele kõik vajalikud andmed karistuse täitmise alustamiseks

koostöömemorandumi kohaselt.

Karistuse täitmisele pööramise alustamiseks Eestis edastab Rootsi vanglateenistus Eesti

vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mida täpsustatakse koostöömemorandumis. Selliseks

31

teabeks võib olla näiteks kinnipeetavaga seotud riskid ja Rootsis toimunud tegevused, töövõime

ning muud oskused, mida vanglal on vajalik karistuse täideviimiseks teada. Lisaks kinnipeetava

keeleoskus.

Artikkel 44

Artiklis 44 käsitletakse teabevahetust Eestis karistuse kandmise ajal. Eesti vanglateenistus

kohustub Rootsi ametiasutusi teavitama kõigist olulistest turvaintsidentidest,

meediakajastustest, õigustoimingutest, rahvusvahelise koostöö taotlustest ja kaebustest ning

jagama vajaduse korral lisainfot karistuse täideviimise kohta. Regulaarne ja läbipaistev

infovahetus tagab Rootsi määratud karistuse nõuetekohase järelevalve Eestis.

Lõike 1 kohaselt teavitab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistust kõikidest

tõsistest vangla turvalisust puudutavatest vahejuhtumitest ning meediakajastustest vangla

kohta.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab regulaarselt aru Rootsi vanglateenistusele

kõikidest õigustoimingutest, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal

Eestis.

Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate

riikide õigusalase koostöö taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat.

Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi töötajatele antakse koopiad vangide kaebustest artikli 6 lõikes

1 käsitletud küsimustes.

Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab Rootsi vanglateenistuse taotlusel teavet

karistuse täideviimise kohta Eestis. Näiteks teavet, mis puudutab taasühiskonnastavaid

tegevusi.

Artikkel 45

Artiklis 45 käsitletakse karistuse Eestis täideviimise lõpetamisega seotud teabevahetust. Enne

isiku transporti Eestist Rootsi edastab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele teabe

vanglas täideviidud karistuse kohta, mis on vajalik karistuse täideviimise jätkamiseks Rootsis.

Oluline on, et pärast Eestis karistuse täideviimise lõpetamist liiguks Eestis karistuse

täideviimise käigus kogutud vajalik teave Rootsi vanglateenistusele.

Artikkel 46

Artiklis 46 sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus. Lepingupooled käsitlevad kogu lepingu

alusel vahetatavat teavet turvalisel ja konfidentsiaalsel viisil. Lepingu alusel vahetatav teave

võib sisaldada nii erinevaid isikuandmeid kui ka näiteks vangla julgeolekualast infot, mille

levimist peab vältima.

X osa (puutumatus ja eesõigused)

Artikkel 47

32

Rootsi karistuste täideviimisele kohalduvad Eesti seadused, kuid artikli 47 kohaselt on Rootsi

ametkondadel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ning õigusteenuste osutajatel õigus teha

järelevalvet ning suhelda kinnipeetavatega lepingus sätestatu kohaselt. Eesti tagab juurdepääsu

vajalikule infole.

Lõikes 1 sätestatakse, et  Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub

kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja

koostöömemorandumi sätteid (vt artikkel 6).

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus on volitatud tegema järelevalvet karistuste

nõuetekohase täideviimise üle ning selleks on tal ligipääs vastavalt selle kokkuleppe artiklile 7

ja artikli 24 lõikele 7. Rootsi vanglateenistusel on õigus pääseda ligi vanglale ja selle

personalikoosolekutele ning jälgida kinnipeetavate transpordi tegemist.

Lõike 3 kohaselt on rahvusvahelistel organitel, nagu Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee, õigus korraldada etteteatamisega

ja etteteatamata külastusi vanglasse (transpordiga seotud küsimustes artikli 24 alusel ning

üleandmise ja kohtlemisega seotud küsimustes artikli 41 alusel). Neile võimaldatakse

juurdepääs teabele ja Eesti lubab kinnipeetavaid võimalikult suures ulatuses intervjueerida.

Lõikes 4 sätestatakse, et asjaomased Eesti ametiasutused võivad läbi viia uurimisi vastavalt

Eesti Vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele, kui see on selle kokkuleppe alusel

kohaldatav ja vastab nende asutuste pädevusele.

Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti kaitsjad ja advokaadist esindajad võivad vanglas õigusteenuseid

osutada Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt.

Lõikes 6 sätestatakse, et muud kui lõikes 5 nimetatud isikud ning mittetulundusühingud, kes

osutavad õigusteenuseid, võivad õigusteenuseid osutada vanglas kohapeal või sidevahendite

kaudu (heli- või videoedastus), kui Rootsi vanglateenistus on selleks loa andnud.

Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetavat õigusküsimuses abistava advokaadi külastust võib

kontrollida ainult juhul, kui advokaat või kinnipeetav seda taotleb.

Artikkel 48

Artiklis 48 sätestatakse Rootsi teenistujate sõltumatus. Kuna õigusanalüüsi tulemusel leiti, et

karistuse täideviimisel otseselt riigi sunnivõimuga seotut saab ellu viia üksnes sama riigi

ametnik, lepiti kokku, et ametnikud ja töötajad on allutatud kas saatjariigi või vastuvõtva riigi

õigusele, vastavalt sellele, kumma riigi õiguse järgi nad tööle on asunud.

Lõikes 1 sätestatakse, et  Rootsi personalil on puutumatus Eesti jurisdiktsiooni suhtes seoses

toimingutega, mida nad teevad oma ametikohustuste täitmisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus antakse lepingu nõuetekohase

rakendamise, mitte Rootsi töötajate isiklikes huvides. Rootsi loobub ex officio või Eesti

taotlusel Rootsi personali puutumatusest igal juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ning kui

puutumatuse võib ära võtta, ilma et see piiraks eesmärki, milleks see on antud.

33

Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus ei välista Rootsi teenistujate allumist

Rootsi jurisdiktsioonile.

Lõikes 4 sätestatakse, et sõltumata nende asukohast on kõik Rootsi teenistujate valduses

tööülesannete täitmisel olevad toimikud, dokumendid ja muud andmekandjad puutumatud.

Eesti võib taotleda juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Lõikes 5 sätestatakse, et vara ja muude asjakohaste asjade puutumatust reguleeritakse täpsemalt

koostöömemorandumis.

Lõikes 6 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse Rootsi töötajatele makstavad palgad, töötasud

ja muud sarnased tasud on Eestis maksust vabastatud.

Artikkel 49

Artiklis 49 sätestatakse kinnipeetavate sissetuleku maksustamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et

aeg, mille vang viibib Eesti territooriumil Rootsi karistuse kandmise eesmärgil, ei loeta Eestis

viibitud ajaks selleks, et määrata tema maksukohustust Eestis elukoha, residentsuse või muu

sarnase kriteeriumi alusel. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui vang Rootsi karistuse

kandmise alustamisel: on Rootsis maksukohustuslane elukoha, residentsuse või muu sarnase

kriteeriumi alusel, ja ei ole Eestis maksukohustuslane ühegi nimetatud kriteeriumi alusel.

Artiklis 32 viidatud tasu on Eestis maksust vabastatud.

Kui Rootsi vang tuuakse Eestisse karistust kandma, siis ta ei muutu selle tõttu Eestis

maksukohustuslaseks. Samuti ei maksustata Eestis tema töötasu, kui see on seotud karistuse

kandmisega. See on maksulepinguline erisus, et vältida topeltmaksustamist ja põhjendamatut

maksukohustust.

XI osa (kulud)

Artikkel 50

Artikli 50 eesmärk on määrata kindlaks, kelle kanda jäävad esmased investeeringud vangla

kohandamiseks, et tagada Rootsi õigussüsteemi nõuetele vastav keskkond karistuse täitmiseks

Eesti territooriumil.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti katab kulud, mis on seotud vangla vajaliku kohandamise,

ettevalmistamise ja varustamisega lepingus sätestatud standarditele ja õigusnõuetele vastavaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et vajalikud kohandused määratakse kindlaks Rootsi vanglateenistuse ja

Eesti vanglateenistuse vahelise dialoogi teel.

Artikkel 51

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti kohustub tagama artikli 13 lõikes 1 määratletud vanglakohtade

koguarvu täieliku kättesaadavuse hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lõikes 2 sätestatakse, et pärast artiklis 52 nimetatud üleminekuperioodi makstakse iga-aastane

fikseeritud tasu summas 30 600 000 eurot 300 kambri kättesaadavuse eest kuus (6) kuud ette,

kahes poolaastas osas, kus kumbki osa moodustab 50% aastatasust.

34

Lõikes 3 sätestatakse, et  täiendavate kambrite kasutamine, mille Eesti ei ole lõike 2 alusel

eelnevalt tasutud, arvestatakse igakuiselt ja makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus

ühe kinnipeetava kohta.

Eesti peab tagama igal ajal võimekuse vastu võtta 300 kinnipeetavat, kes tuleb paigutada üksi

kambrisse. Rootsi maksab 300 koha eest ka siis, kui reaalselt nii palju kinnipeetavaid ei saabu.

Alates 301-st vangist hakkab tasumine pearaha järgi, st iga lisanduva vangi eesti tuleb Rootsil

tasuda 8500 eurot kuus.

8500 euro sisse on arvestatud vanglateenistuse enda kulud, ettevalmistuskulud, teiste

haldusalade, sh SiMi ja kohtute kulud. Lisaks katab summa ära tervishoiuteenuse osutamise

kulu. Hind sisaldab ka riskimarginaali, mis peaks ära katma kulud, mida täna pole osatud

arvesse võtta. 300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning

ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300,

siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud jaanuar 2027

ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027. aasta juuliks).

Eesti vastutab vangla sisseseadmise eest ning teeb esmased investeeringud, kuid vanglakoha

rendi hinda on ühekordne sisseseadmise kulu sisse arvestatud. See tähendab, et nii teenust

tervikuna kui ka ettevalmistuskulusid ei kanna Eesti maksumaksja.

Artikkel 52

Artiklis 52 kehtestatakse lepingu rakendamise ajagraafik, mis annab Eestile võimaluse ette

valmistada infrastruktuur ja personali tööle rakendamine astmeliselt. See väldib ootamatut

koormust ja tagab, et igas etapis täidetakse teenuse standardid ja õiguspärasus.

Kuna tegemist on suurmahulise rahvusvahelise koostöövormiga, kus Rootsi karistust hakatakse

täide viima Eesti territooriumil, on ülimalt oluline, et süsteemi käivitamine ei toimuks korraga

täiskoormusel, vaid kontrollitud ja juhitud tempos.

Kvartaalse jagunemise kaudu saab Eesti vanglateenistus hinnata ja kohandada julgeoleku-,

personali-, logistikaprotsesse ning vajadusel teha jooksvaid parendusi.

Lõikes 1 sätestatakse, et artikli 13 lõikes 1 määratletud ühe kinnipeetava jaoks mõeldud

vanglakohtade koguarv tehakse kättesaadavaks järk-järgult kaheteistkümne (12) kuu pikkuse

üleminekuperioodi jooksul alates lepingu jõustumisest. Üleminekuperiood jagatakse neljaks

kvartaliks ning kohtade kättesaadavus toimub lõigetes 2–5 sätestatud jaotuse alusel.

Lõikes 2 sätestatakse, et üleminekuperioodi esimese kvartali alguses tagab Eesti 25% ulatuses

artikli 1 kohast vanglakohtade kättesaadavuse ehk 100 kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et teise kvartali alguses tagab Eesti 50% ehk 200 koha kättesaadavuse.

Lõikes 4 sätestatakse, et kolmanda kvartali alguses tagab Eesti 75% ehk 300 koha

kättesaadavuse.

Lõikes 5 sätestatakse, et neljanda kvartali alguses tagab Eesti 100% ehk 400 koha

kättesaadavuse.

35

Lõikes 6 sätestatakse, et üleminekuperioodi eest tasutav fikseeritud summa on 22 950 000 eurot,

mis tuleb tasuda ettemaksuna hiljemalt 1-2 (veel lahtine) kuud pärast käesoleva lepingu

jõustumist.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui jõutakse neljanda kvartalini, arvestatakse kõik 300 koha piirist

ületavad täiendavalt kasutatud kohad kuupõhiselt ning nende eest makstakse tagantjärele

summas 8500 eurot kuus iga kinnipeetava kohta.

Artikkel 53

Artikli 53 järgi hüvitab Rootsi kulud, mis on seotud kinnipeetava ootamatu viibimisega Eesti

territooriumil ja mis tulenevad kas varjupaigamenetlusest või väidetava kuriteo uurimisest.

Hüvitamine kehtib kuludele, mis tekivad kuni hetkeni, mil Eesti pädev asutus on

varjupaigataotluse või kriminaaluurimise kohta teinud lõpliku otsuse. Kuna need olukorrad ei

ole ette planeeritavad ega Eesti kontrolli all, on õiglane, et nende eest vastutab karistust algselt

määranud riik – Rootsi.

Artikkel 54

Artiklis 51 nimetatud tasud indekseeritakse alates 1. jaanuarist 2027 igal aastal kindla

indeksimääraga 3,5%. Artikkel tagab, et ajapikku kasvavad teenuse osutamise kulud, nagu

palkade, kommunaalkulude ja elukalliduse tõus, kajastuvad ka tasudes. 3,5% fikseeritud

aastane indeksimäär tagab stabiilsuse ja prognoositavuse mõlemale poolele. Indekseerimine

algab alles 2027. aastal, andes mõistliku stardiperioodi fikseeritud tasumääradega. See aitab

Eestil säilitada teenuse kvaliteeti ja võimekust pikaajaliselt, ilma vajaduseta pidevateks

hinnaläbirääkimisteks. Indekseerimise aluseks on arvestatud Rootsi tarbijahinna indeksit.

XII osa (lõppsätted)

Artikkel 55

Artiklis 55 sätestatakse lepingu kestvus ja kehtivusaeg. Sättes määratakse lepingu kehtivusaeg

ja automaatse pikendamise kord, mis annab osapooltele kindluse koostöö kestvuses. Säte hoiab

ära ebakindluse, et leping võib lõppeda, ja võimaldab tegevuste järjepidevust, lisaks puudub

vajadus leping sageli uuesti allkirjastada või seda formaalselt pikendada. Mõlemal poolel on

võimalus leping lõpetada mõistliku etteteatamisega, kui lepingu jätkamine ei ole enam vajalik.

Lõikes 1 sätestatakse, et leping kehtib viis (5) aastat alates selle jõustumisest.

Lõikes 2 sätestatakse, et leping pikeneb automaatselt veel kolmeks (3) aastaks, välja arvatud

juhul, kui kumbki lepinguosalistest teatab teisele oma soovist leping lõpetada. Selline teade

tuleb esitada vähemalt kaksteist (12) kuud enne:

a. lepingu kehtivusaja lõppu lõike 1 kohaselt või

b. pikendusperioodi lõppu sama lõike kohaselt.

Artikkel 56

36

Artiklis 56 reguleeritakse vastutust. Määratakse vastutus rikkumiste ja kahju tekitamise eest,

tagades, et pooled ja nende kasutatavad kolmandad isikud kannavad täielikku vastutust. Eesti

vastutab vangla vara eest, kuid kinnipeetav võib vastutada ka kahju tekitamise eest isiklikult.

Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu ja sellest tulenevate kohustuste rikkumine kohustab rikkunud

poolt hüvitama teisele poolele kogu sellest tulenev kahju.

Lõikes 2 sätestatakse, et pool vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse, tegevusetuse või muu

käitumise eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks lepingu alusel, samamoodi nagu

omaenda tegevuse eest.

Lõikes 3 sätestatakse, et vanglale ja selle varale (nii kinnis- kui ka vallasasjale) tekitatud kahju,

olenemata sellest, kas see juhtub tavapärasel kasutamisel või muul viisil, kannab Eesti. Sama

kehtib ka kinnipeetava poolt Eesti töötajatele tekitatud kahju kohta.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral kannab kõik kinnipeetava põhjustatud

kahjud ja kulud Eesti. Sama kehtib ka juhul, kui kinnipeetava põhjustatud kahju või kulu tekib

Eestis täidetava ajutise vanglast eemalviibimise ajal.

Lõikes 5 sätestatakse, et eelnevast hoolimata tunnistavad lepingupooled, et Eesti seaduste alusel

võib kinnipeetav isiklikult vastutada tahtlikult tekitatud kahju eest.

Artikkel 57

Artikkel 57 lubab lepingu täitmisest kõrvale kalduda, kui tekib vääramatu jõu olukord, mida

osapooled ei saa kontrollida ega ette näha.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui ilmneb vääramatu jõu asjaolu, mis takistab lepingu osalist või

täielikku täitmist, peab asjaomane pool sellistest asjaoludest teist poolt viivitamata kirjalikult

teavitama. Pärast teate kättesaamist alustavad pooled läbirääkimisi, et teha kindlaks, kas

lepingut ja selles sätestatud kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavatel tingimustel.

Lõikes 2 sätestatakse, et vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis on asjaomase osapoole

mõistliku kontrolli alt väljas, sealhulgas, kuid mitte ainult, looduskatastroofid, sõda, mäss,

rahutused, tulekahju, plahvatus, terrorism, sabotaaž, streik, töösulg, tööhäired, õnnetused,

epideemia, pandeemia, avalike teenuste katkemine, mis tahes kohtu otsused või kolmandate

isikute erakorralised tegevused.

Artikkel 58

Artiklis 58 käsitletakse pooltevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamist. Vaidlused

lahendatakse esmalt riikide vahel konsultatsioonide kaudu, vajaduse korral jätkatakse poolte

läbirääkimistega.

Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võtavad vajalikud meetmed, et tagada lepingu täielik täitmine.

Rootsi vanglateenistuse tuvastatud ja Eesti vanglateenistusele teatatud lepingu rakendamise

rikkumised tuleb Eesti poolel viivitamata lahendada.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõik lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse peamiselt

Rootsi vanglateenistuse ja Eesti vanglateenistuse vaheliste konsultatsioonide teel.

37

Lõikes 3 sätestatakse, et kui vaidlust ei saa lõike 2 kohaselt lahendada, konsulteerivad pooled

vajaduse korral lepingu rakendamise üle. Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud

erimeelsused või vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 59

Artiklis 59 sätestatakse lepingu peatamine. Lepingu täitmise võib mõlema poole nõusolekul

igal ajal ajutiselt, täielikult või osaliselt, peatada. Selline võimalus on oluline olukordades, kus

täitmine ei ole ajutiselt võimalik või otstarbekas (nt kriisid, haldustakistused, force majeure jt

erandolukorrad), kuid osapooled ei soovi lepingut täielikult lõpetada.

Artikkel 60

Artiklis 60 sätestatakse lepingu muutmine. Lepingut võib muuta lepinguosaliste nõusolekul

kirjavahetuse teel ja kooskõlas nende riikide õigusaktidega. Kõnealused muudatused jõustuvad

lepingu artikli 62 kohaselt.

Artikkel 61

Artiklis 61 sätestatakse lepingu lõpetamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et olenemata artiklist 55 võib Rootsi või Eesti lepingu igal ajal lõpetada,

teatades sellest teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult. Lõpetamine jõustub

kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamise kuupäeva.

Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad

lepingu ja koostöömemorandumi täitmisest enne selle lõpetamist.

Lõikes 3 sätestatakse, et lepingu lõpetamise korral tuleb isikuandmeid, mille Eesti on saanud

Rootsilt, jätkuvalt töödelda artikli 3 lõikes 2 viidatud reeglite järgi, kui Rootsi peab seda

vajalikuks, või need andmed tuleb tagastada või kustutada Rootsi vanglateenistuse juhiste järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, et lepingu lõpetamisel tagavad pooled, et Rootsi karistuste täideviimine

vanglas lõpeb ning vanglasse ei jääks Rootsi kinnipeetavaid ega Rootsi poolt vanglasse toodud

vara.

Artikkel 62

Artiklis 62 sätestatakse lepingu jõustumine selliselt, et riikidele jääb võimalus teha lepingu

täitmiseks vajalikud ettevalmistused (nt muuta riigisiseseid õigusakte või teha vanglas

vajalikud ümberehitused).

Pooled peavad lepingu ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu

jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal

päeval pärast viimase sellise teate kättesaamist.

Leping on koostatud kahes eksemplaris inglise, eesti ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on

võrdselt autentsed. Tõlgenduslahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

38

3. Eelnõu terminoloogia

Lepingu artikkel 1 sätestab lepingus kasutatavad terminid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel

tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja

vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele

ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja.

5. Seaduse mõjud

Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline välisleping, millega Rootsi riik rendib Eestilt

vanglakohti oma kinnipeetavate vangistuse täideviimiseks, on olulise mõjuga rahvusvahelises

koostöös. Tegemist on Eesti vanglasüsteemi jaoks uuendusliku koostöövormiga, mille eesmärk

on lahendada praktilist taristulist probleemi viisil, mis oleks vastastikku kasulik, õiguspärane

ning rahaliselt põhjendatud.

Lepingu mõju on mitmetasandiline. Esmajärjekorras annab see Eestile võimaluse kasutada

olemasolevat vanglataristut ratsionaalselt ja tulu teenivalt, vältides olukorda, kus suur

kinnipidamishoone jääb alakasutatuks. Rootsi jaoks pakub leping lahendust ajutisele

ülekoormusele vanglasüsteemis, võimaldades ühtlasi pidada kinni inimõigustest ja

vangistustingimuste rahvusvahelistest standarditest. Lepinguga kaasneb õiguste ja kohustuste

jaotus, mis puudutab karistuse täideviimise aspekte.

Leping toob kaasa majanduslikud mõjud, mis Eesti jaoks tähendab märkimisväärset lisatulu

riigieelarvesse ja uute töökohtade loomist. Samuti avaldub suurem mõju julgeoleku aspektis ja

regionaalarengus. Mõjutatud on nii riigiasutused kui ka Tartu linn.

Majanduslikud mõjud

Majanduslike mõjude analüüsi koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Analüüsi

tulemusel leiti, et Eestil on võimekus vanglakohti välja rentida. Esmajärjekorras tuleks

kasutusele võtta Tartu Vangla S-hoone, kus on ca 350 vanglakohta (175 kambrit) ning seejärel

E-hoone, kus on 631 kohta (318 kambrit). Välja tuleks rentida terve Tartu Vangla, välja arvatud

avavangla, arestimaja ja psühhiaatrilise ravi jaoks mõeldud osakonnad. See tagab, et Eesti ja

välisriigi kinnipeetavad ei puutu omavahel kokku. Analüüsis kirjeldati võimalikke teenuse

osutamisega kaasnevaid vahetu mõjuga finantsriske koos nende esinemise tõenäosuse ning

võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Selleks koostati võimalike vahetut finantsmõju

omavate riskide loetelu, mille alusel hindasid majanduslike mõjude analüüsi juhtrühma

esindajad riskide hinnangulist esinemise tõenäosust ja võimalikku mõju. Analüüsi tulemusena

leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust seisukohast kasulik.

39

Majanduslike mõjude analüüsimiseks koostati finantsanalüüs, milles hinnati võimalikku mõju

Eesti riigieelarvele, vanglakohtade renditeenuse kuluridu ja kulusummasid ning potentsiaalset

tulu (kasum) teistele riikidele vanglakohtade rentimise eest. Lisaks selgitati analüüsi käigus

välja võimalikud otsese finantsmõjuga riskid ja nende esinemise tõenäosus ning tehti

ettepanekuid nende riskide ennetamiseks ja maandamiseks. Analüüsi esimeses etapis kirjeldati

tulemitena võimalikke finantsilisi riskistsenaariume, analüüsiti nende tõenäosust, pakuti välja

sobilikud ennetusmeetmed ja esialgne vanglakoha rendihind. Analüüsi teises etapis käsitleti

detailsemalt nii võimalikke kulu- ja tuluridasid, hinnastamisstrateegiat, maksutulu kui ka muid

asjaolusid, mille alusel kujundati lõplik rendihind.

Analüüsi tulemusena leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust

seisukohast kasulik. Võttes arvesse teenuse osutamise kuluprognoosi, prognoositavat tulu ning

hinna määramise strateegiat, Eesti maksutulu uute töökohtade loomisel, samuti võimalikke

muid tulusid ja vahetu finantsmõjuga riske, leiti, et vanglakohtade väljarendi teenus võib

tähendada Eesti riigile võimalust vähendada maksumaksja koormust. Analüüsiti kahte

stsenaariumit: kulud 300 ja 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral. Peamine teenuse

osutamise kasulikkust mõjutav asjaolu on teenuse eest saadav terviktasu, mis peab ületama

minimaalselt teenuse osutamise jooksva kulubaasi (st 500 vanglakoha puhul u 28,97 mln eurot

aastas; 300 vanglakoha puhul u 26,77 mln eurot aastas) ning võimaldama arvestada võimalike

finantsmõjuga riskide realiseerumisega. Vanglarendi teenuse pakkumise puhul on ühikuhinnast

olulisem teenuse maht ehk väljarenditavate vanglakohtade arv – st ka väiksema mahu korral (nt

300 kohta) jäävad prognooside alusel osa kuludest suureks ega vähene proportsionaalselt (nt

kinnistute kulud, tööjõukulud) – seetõttu on oluline teenust pakkuda võimalikult

suuremahuliselt. Optimistlikuma hinnangu alusel kujuneks 300 vanglakoha väljarendi puhul

8500 euro suuruse igakuise hinnaga teenuse riski- ja kasumimarginaal piisavaks, et võimalikud

maksumaksja kulud oleksid kaetud. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole puhtalt teenuse

kasumimarginaaliga, vaid ka nö puhver-katteallikana, mis aitab katta riskide ja nende

realiseerumisega seotud võimalikke kulusid.

Hinnastamisel lähtuti vanglakoha rendist, mitte majutatava kinnipeetava vajadustest. See

võimaldab määrata selgema (ja esialgu suuremahulisema) hinnastamise aluse, mis ei sõltu

saatjariigi võimekusest kinnipeetavaid õigel ajal Eestisse lähetada ja võimaldab Eestil sätestada

enda valmidusest lähtuv teenusemaht ja selle osutamise algusaeg. Teenuse hinnastamisel lähtuti

väärtuspõhisest hinnastamisest ehk teisisõnu sellest, kui palju on saatjariik valmis maksma.

Maksumuse väljaselgitamisel arvestati, et teenuse ühikuhind peaks jääma veidi väiksemaks kui

saatjariigi praegused kulud. Teenust kavandades ja osutades on oluline arvestada võimalikke

kaasnevaid riske ja nende realiseerimise mõju. Kuna teenuse osutamisega alustamine nõuab

arvestatavas mahus lisainvesteeringuid (u 6,4 mln eurot), siis kohahind peab olema piisav ka

ühekordsete kulude katmiseks.

Analüüsi käigus jõuti seisukohale, et teenuse eest tasumine peaks toimuma kord poolaastas

ettemaksena, see tähendab, et iga järgneva 6 kuu eest makstakse 6 kuud ette. See võimaldab

40

teenuse osutamise meeskonnal teadlikumalt jälgida kulusid ning vähendab ühtlasi võimalikku

survet vanglateenistuse ja laiemalt Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvele.

Teenuse hinna kujundamisel võeti arvesse ka teiste riikide kogemusi väliskinnipeetavatele

vanglakohtade rentimisel. Kuigi Eesti jaoks on vanglakohtade väljarent uus teenus, millega

varasemaid kogemusi ei ole, on välisriigid varem taoliseid teenuseid pakkunud. Head näited

mujalt maailmast on näiteks Kosovo ja Taani vahel sõlmitud leping, Hollandi ja Belgia vahel

sõlmitud leping ning Hollandi ja Norra vahel sõlmitud leping. Vaadates lähemalt Kosovo ja

Taani vahel 2021. aastal sõlmitud (ratifitseeritud 2024. a) lepingut, selgub, et tegemist on

pikaajalise lepinguga, mille käigus võtab Kosovo vastu 300 kinnipeetavat järgmiseks kümneks

aastaks. Tehingu väärtuseks hinnati ligikaudu 200 mln eurot. Arvestades kogu projekti

keskmiseks aastaseks maksumuseks 20 mln eurot, kujuneb ühe kinnipeetava ülalpidamise

kuiseks maksumuseks ligikaudu 5550 eurot. Teenuse osutamise pikaajalisus võimaldab teatud

kulusid hajutada ning tagab pikemaajalise kindlustunde teenuse järjepidevus suhtes, mistõttu

on pikema lepingu teatud määral madalam hind ka loogiline. Hollandi ja Belgia vahel 2010.

aastal sõlmitud lepingu alusel rentis Holland Belgiale kolmeks aastaks vanglakohti 500-le

kinnipeetavale, küsides selle eest 30 mln eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et lepingu alusel asus

teenust osutama ka osa Belgia töötajaid. Kuigi kõnealustel andmetel kujuneks ühe kinnipeetava

ülalpidamise maksumuseks 5000 eurot kuus, tuleb arvestada, et leping sõlmiti 14 aastat tagasi.

Tarbijahinnaindeks (THI) on kõnealusel perioodil tõusnud ligikaudu 41%, mis teeks samadel

alustel THIga korrigeerituna praegu ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu kehtivas rahalises

vääringus ligikaudu 7050 eurot. Hollandi ja Norra vahel 2015. aastal sõlmitud lepingu alusel

rentis Norra vanglakohti 242 kinnipeetava tarbeks 25,5 mln euro eest aastas, misläbi kujunes

kinnipeetava ülalpidamise kuiseks maksumuseks ligikaudu 8780 eurot. THIga korrigeerituna

(~29%) oleks praegune maksumus samadel alustel ligikaudu 11 330 eurot kuus.

Europris’i veebilehel on avaldatud Rootsi vanglateenistuse (Kriminalvården) 2024. a

septembris koostatud analüüs3 Rootsi kinnipeetavate halduskulude ja teiste võrreldavate riikide

kinnipeetavate halduskulude kohta. Toodud maksumuste puhul toetutakse Euroopa Nõukogu

iga-aastasele karistusstatistikale ja 2020. a andmetele. Nende andmete põhjal on Rootsi

keskmine päevane kinnipeetava ülalpidamiskulu 303 eurot, mis on ligikaudu 9100 eurot

kalendrikuus, korrigeerituna nende tarbijahinnaindeksiga (THI-ga) (ligikaudu 25%), ent

võtmata arvesse vanglakohtade täitumuse dünaamikat või vahepealseid korralduslikke muutusi,

teeks see kuiseks maksumuseks 11 375 eurot. Kõnealune analüüs käsitleb ka teiste Eestile

huvipakkuvate riikide teatatud kulusid, mille kohta on riigid andmeid edastanud erinevatel

alustel. Kirjeldatud päevakulu arvutamise põhimõtetel oleksid Norra kulud 10 350 eurot

(korrigeerituna 12 523 eurot), Hollandi kulud 8520 eurot (korrigeerituna 10 240 eurot), Soome

kulud 6240 eurot (korrigeerituna 7500 eurot), Taani kulud 6180 eurot (korrigeerituna 7110

eurot) ja Belgia kulud 4260 eurot (korrigeerituna 5065 eurot). Korrigeeritud kulu puhul on

lähtutud nimetatud riikide THI muutusest perioodil 2020–2024. Oluline on seejuures arvestada,

et tegemist ei pruugi olla täpsete arvudega ning neid arvestati Eesti hinnakujundusel kui

orientiiri ja võimalikku suurusjärku.

3 The Daily Costs Per Inmate In Swedish Penal Institutions – A Comparison With Five Other Countries – EuroPris: Promoting Professional Prison Practice

41

Ühtlasi hinnati analüüsi käigus teenuse osutamisega kaasnevaid riske koos nende esinemise

tõenäosuse ning võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Kokku hinnati 36 riski, sh

teenuse kavandamise riskid, lepingulised riskid, teenuse osutamise riskid, teenuse lõpetamise

riskid ja muud riskid. Ühed võimalikud riskid ja nende maandamis- ja ennetusmeetmed on

järgmised:

1) Esineb risk, et Eesti õigusruum seab takistusi või piiranguid vanglakohtade rendi ja

välisriikide kinnipeetavate karistuse täideviimisele Eestis.

Maandamismeetmed

Koos Rootsiga vaadati läbi asjakohased õigusaktid ning analüüsiti vangistuskorraldust

võimalikult laialt. Eesti õigusruum seab takistusi, kuid välisleping annab võimaluse kohaldada

Eesti õigust mõningaste eranditega senikaua, kuni need on Eesti põhiseadusega kooskõlas.

2) Hinnastamisel arvesse võetud palgatasemeid ei ole prognoositud korrektselt – esineb risk,

et teenuse kavandamisel arvestatud palgatasemed on liiga madalad, mistõttu võib tegelik

teenuse osutamise kulu olla personalikulude seisukohast prognoositust suurem.

Maandamismeetmed

Kaasati personalispetsialistid, kes teavad värvatavate inimeste arvu ja turu palgakonkurentsi.

Välislepingus toodud hinna kujundamisel on lähtutud tuleviku palgasurvest. Lisaks on hinna

sees piisav riskimarginaal, mis katab ära töötasu ka siis, kui selgub, et kulusid on alahinnatud.

3) Eesti ei jõua kavandatud ettevalmistusi õigeks ajaks teha, näiteks jäädakse ajahätta töötajate

värbamise, vangla osalise rekonstrueerimise, vanglate ettevõtluskeskuse

(VEK) ettevalmistamise või muude juurdeehitistega. Selle riski realiseerumine võib edasi

lükata teenuse pakkumise algusaega ning vähendada saadavat tulu ja suurendada

finantskohustusi.

Maandamismeetmed

Kaasati Eesti vanglateenistuse spetsialistid, kes teevad kindlaks, millised ettevalmistused on

vajalikud ning kes on alustanud ettevalmistustega, st kohe kui leping on allkirjastatud, saab

hakata korraldama hankeid ning soetama vajaminevat. Näiteks kaasati Eesti vanglateenistuse

haldusosakond, kes vastutab hoonete heakorra eest.

Välisvangid saabuvad etapiviisiliselt. See võimaldab paindlikkust, näiteks saab Eesti

vanglateenistus paigutada välisvangid kõigepealt hoonesse, mis ei vaja suuri ettevalmistusi.

Välisvangide järkjärguline saabumine võimaldab paindlikkust ja tööde valmimist etapi kaupa.

4) Lepingu täitmise käigus kõrgendatud põhipalk või lisaboonused võivad tulevikus mõjutada

kogu vanglasektori palgaootusi – esineb risk, et projektil on pikaajaline mõju vanglasektori

töötajate (palga)ootustele, tuues sektoris laiemalt kaasa võimaliku palgasurve järgnevateks

perioodideks.

Maandamismeetmed

42

Tegemist on riskiga, mis võetakse teadlikult. Küsimus on selles, kui suureks kasvavad

palgaootused mujal vanglates. Eesti vanglateenistus saab tulevikus pakkuda lisahüvesid, mis ei

ole seotud ainult töötasuga.

5) Lepingu lõppdes vabaneb tööjõud, mis toob kaasa lisakulud – esineb risk, et lepingu

lõppemisega väheneb vajadus tööjõu järele, mis toob tõenäoliselt kaasa värvatud tööjõu

koondamise. Koondamiste puhul tuleb arvestada nii otseste kuludega (koondamishüvitised)

kui ka võimaliku lisakoormusega sotsiaalsüsteemile (töötuskindlustushüvitise

väljamaksed).

Maandamismeetmed

Välislepingu kehtivusajaks planeeritakse viis aastat ja seda on võimalik pikendada kolme aasta

võrra. See on pikk aeg, mille jooksul võib Eesti vangide arv taaskord kasvama hakata (lähtudes

Rootsi ja Hollandi kogemusest). Seega võib tekkida olukord, kus Tartu Vangla pinda ning seal

töötavaid ametnikke on vaja meie oma kinnipeetavate kinnipidamiseks. Seega ei tarvitse tööjõu

vabastamise vajadust reaalselt tekkida.

Kuna 1. juuliks 2024 koondati Tartu Vanglas üle 100 ametikohta, siis varasem tööjõu

vabastamise kogemus on olemas. Oluline on varakult kaasata Töötukassa, et koondamine oleks

võimalikult sujuv, pikalt ette teada ning et võimalikult paljud inimesed leiaksid endale uue töö.

6) Eesti poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest võib

poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või lõpetatakse see enne tähtaega

lepingu kehtivuse vältel. Samuti võivad sisepoliitilised pinged mõjuda teenuse osutamist,

nt meeleavaldused vanglate lähedal, mis häirivad kinnipeetavate eluolu ning andes alust

negatiivseks meediakajastuseks (välis)meedias, mõjutades seeläbi negatiivselt Eesti mainet

rahvusvahelisel tasandil.

Maandamismeetmed

Oluline on teha tihedat koostööd Rootsiga, sh pidada kohtumisi ministrite tasemel selleks, et

kogu teave oleks edastatud ning et vältida võimalikke ebakõlasid.

Vanglateenistus peab teavitama avalikkust välislepingu sisust. Vanglarendi protsessi kaasatakse

eri partnereid, kellel võib olla puutumus, sh Tartu Linnavalitsust.

7) Saatjariigi poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest

võib poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või see lõpetatakse enne

tähtaega lepingu kehtivuse vältel, tuues kaasa suured probleemid ja võimalikud

leppetrahvid.

Maandamismeetmed

See on risk, millega ollakse teadlikult arvestatud. Lepingus on klausel, et selle ülesütlemisest

tuleb teatada 12 kuud ette, see aitab paremini juhtida lepingust väljumist. Leppetrahvi lepingu

järgi ette nähtud ei ole.

43

8) Lepingu teine pool ei täida seatud kohustusi – esineb risk, et kinnipeetavate saabumise ja

lahkumise korraldamise eest vastutama määratud asjaosaliste kohustused on ebaselged (nt

tšarterlennukid, turvateenus, maismaatransport jmt), mistõttu võivad teatud kulud jääda

ootamatult Eesti asjaosaliste kanda, suurendades seeläbi teenuse tegelikke kulusid.

Maandamismeetmed

Lepingus fikseeritakse, mitu vanglakohta peab Eesti tagama ja Rootsil tuleks tasuda tagatud

kohtade (võimekuse), mitte reaalselt saabunud vangide järgi. See aitaks maandada tekkinud

kulutusi olukorras, kus vangid ei saabu teise poole viivituse tõttu planeeritud ajal. Samuti on

lepingus sätestatud kinnipeetavate transportimisel jagunev vastutus.

9) Lepingu pikendamise tingimused on ebaselged või Eestit mittesoosivad. Kuigi teenuse

kulubaasi arvestused tehakse eeldatavasti teenuse osutamise miinimumperioodi kohta, on

tarvis mõelda ka lepingu pikendamise tingimuste peale, mis sobiksid mõlemale

lepingupoolele.

Maandamismeetmed

Leping kehtib viis aastat ja seda on võimalik pikendada veel kolme aasta võrra (ja soovi korral

nii edasi). Leping pikeneb automaatselt, kui teine pool ei anna lepingu lõpetamise soovist 12

kuud ette teada.

10) Viivitused teenuse osutamise alustamisel vastaspoole tõttu – esineb risk, et teenuse

osutamise alustamisel esineb vastaspoole süül tõrkeid, nt ei suudeta kinnipeetavaid õigeks

ajaks kohale toimetada. Tegevuseta perioodi ja sellest tulenevate kulude vältimiseks oleks

oluline kindlaks määrata teenuse osutamise konkreetne algusaeg, mis on ühtlasi aluseks

teenuse hinnastamisele, vähendades Eesti võimalikke lisakulusid.

Maandamismeetmed

Lepingupooled lepivad kirjalikus vormis kokku esimeste vangide saabumise tähtaja. Rootsi

tasub 300 vanglakoha eest olenemata sellest, kas välisvangid Eestisse saabuvad või mitte. Iga

lisanduva välisvangi (alates 301-st) tasustamine käib nö pearaha järgi.

11) Kinnipeetavate profiil ei vasta kokkulepitule, tuues seeläbi kaasa lisapersonali vajaduse või

lisateenuste vajadusega (nt meditsiiniteenused vm) seotud lisakulud.

Maandamismeetmed

Välislepingus on artikkel, mis annab võimaluse saata välisvang tagasi, kui ilmneb asjaolu, mis

oleks välistanud isiku Eestisse saabumise. Seega on võimalus sellistel juhtudel välisvang

Rootsi tagasi saata.

Julgeolekualane mõju

44

Võimalikud riskid, mis kaasnevad välisriigi kinnipeetavate karistuse täideviimisega Eestis, on

kindlaks tehtud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning

Siseministeeriumiga. Vanglakohtade rentimine teistele riikidele ei ole riskivaba tegevus ja

kurjategijate toomine Eestisse eeldab ka avalikkuse toetust ning riskide maandamist.

Siseturvalisuse tagamisel tuleb aga arvestada teatud riskidega, mis küll otseselt ei mõjuta

avalikku korda, kuid võivad mõjutada ühiskonna turvatunnet. Arvestades, et välisvangide

Eestisse paigutamisega seoses avalikku korda ohustada võivate asjaolude kohta konkreetset

informatsiooni ega ka vihjeid ei ole laekunud, tuleb siiski arvestada riskiga, et see polariseerib

ühiskonda. Eelkõige võivad tekkida konfliktsed situatsioonid meelsuse avaldamisel

kogunemistel/koosolekul eriarvamustega isikute vahel.

Välisvangide paigutamine Eesti vanglatesse ei kujuta endast ohtu avalikule korrale

korrakaitseseaduse tähenduses. Siiski tuleb arvestada, et see teema võib ühiskonda

polariseerida, ning kuigi otsest ohtu ei eksisteeri, kaasnevad sellega mitmed kaudsed riskid.

Seetõttu on leitud, et võimalikud avalikku korda mõjutavad stsenaariumid on eelkõige

järgmised:

1. Registreeritud või registreerimata koosolek meelsuse väljendamiseks seoses välisriigi

kinnipeetavate paigutamisega Eestisse. Koosolekul võivad tekkida provokatiivsed

situatsioonid, mis võivad eelkõige viia verbaalsete konfliktideni eri arvamusega isikute või

isikute gruppide vahel. Selle riski maandamiseks on oluline seda teemat avalikusele selgelt

selgitada. Otsuste eelnev selgitamine aitab hajutada hirme ühiskonnas ja vältida konflikte.

2. Välisriigi kinnipeetavate võimalik põgenemine vanglaväliste toimingute käigus või rünnak

konvoi vastu. Sellise juhtumi tõenäosus on väga väike, kuid vangla ja PPA on ka praegu igati

valmis reageerima. Süsteemne valmisolek sellisteks sündmusteks on tagatud nii tehniliste

vahendite kui ka väljaõppe kaudu.

3. Välisriigi kinnipeetavate paigutamine Eestisse võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse

leviku, mis võib alguse saada vanglasüsteemist, kuid laieneda ka väljapoole. Selle vältimiseks

ei tooda Eestisse välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega. Eesti teeb enne

kinnipeetava vastuvõtmist tema põhjaliku taustakontrolli ja jätab endale õiguse keelduda isiku

vastuvõtmisest. Ühtlasi annab välisleping võimaluse välisvang tagasi saata, kui ilmneb asjaolu,

mis oleks välistanud isiku Eestisse saabumise.

4. Ei ole välistatud, et välisriigi kinnipeetav leiab viisi, kuidas pärast karistuse kandmist Eestisse

elama asuda, ning võib siin tõenäoliselt toime panna korduvaid süütegusid. Selline juhtum on

vähetõenäoline, kuna välisvangid saadetakse enne nende karistuse kandmise lõppu Rootsi

tagasi ning nad ei vabane Eestis.

5. Välisriigi kinnipeetavaid külastavad isikud võivad Eestis toime panna süütegusid, sh võivad

olla seotud äärmusideoloogia, terrorismi või organiseeritud kuritegevusega. Selle vältimiseks

tehakse ka külastajate taustakontrolli.

Välisvangide Eestisse paigutamisega kaasnevad riskid ei piirdu üksnes vanglasiseste

olukordadega, vaid ulatuvad ka väljapoole vanglainfrastruktuuri. Üks oluline ohuallikas on

vanglavälised saatmised, näiteks tervishoiuasutusse. Selliste liikumiste ajal võib tekkida oht, et

45

kinnipeetav üritab põgeneda, mis omakorda on ohtlik ka avalikus ruumis viibivatele inimestele.

Nagu eespool viidatud, on sellised juhtumid väga vähetõenäolised, kuid vanglateenistus ja PPA

on sellisteks olukordadeks valmistunud. Turvariske võivad suurendada külastajad, kes tulevad

Eestisse välisvangidega kohtuma. Ei saa välistada, et mõni külastaja on seotud varasema

kuritegevuse või äärmusideoloogiaga. Kuna kinnipeetavat külastavale isikule tehakse enne

taustakontroll ja kokkusaamist võimaldatakse eelkõige lähedaste isikutega, on vähetõenäoline,

et sellise taustaga isikud Eestisse vangi külastama saavad tulla.

Samal ajal näitab riskianalüüs, et kõige tõenäolisemad julgeolekuriskid on siiski vanglasisesed.

Need on peamiselt vangidevaheline vägivald ja korduvad distsiplinaarrikkumised (nt

korrarikkumised või keelatud ainete, nt narkootikumide omamine) ning kinnipeetavate vaimse

tervisega seotud ohud, sealhulgas suitsiidirisk. Sellised stsenaariumid on reaalsemad ja

sagedasemad kui avalikku korda otseselt ohustavad juhtumid. Kuna Eesti vanglad tegelevad

iga päev sarnaste juhtumite ja nende riskide maandamisega, ei ole tegemist uudse ülesandega

ning vanglal on teadmised ja oskused selliste olukordade ennetamiseks.

Välisvangide Eestisse toomine on leidnud kajastust ka meedias. Samas ei ole ohuhinnangu

valmimise ajaks sotsiaalvõrgustikes ega internetiportaalides levitatud vanglarendiga seotud

sõnumeid, mis ohustaksid siseturvalisust. Praegusajal ei ole registreeritud ühtegi avalikku

koosolekut, mille käigus oleks väljendatud sõnaselget poolehoidu või vastuseisu välisvangide

paigutamisele Eestisse.4 Siiski võib ka praegu meediast leida vastakaid arvamusi selle teema

käsitlemisel. Valdav osa sotsiaalmeedia kommentaare ja arvamusi olid ohuhinnangu

koostamise ajal positiivsed.5 Inimesed näevad maksudebati foonil selles võimalust riigikassat

täita ning pooltühjade vanglate ülevalpidamist või ümberehitust nähakse kuluka ettevõtmisena.

Samas on inimestel ka hirm selle ees, mis saab vangidest pärast karistuse kandmist, kas nad

jäävad Eestisse või viiakse tagasi. Samuti kardetakse organiseeritud kuritegevuse kasvu ja

tuntakse huvi, kes siinseid välisvange külastada saavad. Küsitlusandmed näitavad, et eestlased

ei suhtu immigrantidesse soosivalt – 2020. aasta Euroopa sotsiaaluuringu kohaselt ei oota

pooled eestlased Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi.6 Ka 2020. aastal oli

ühiskond tugevalt polariseerunud seoses migrantide tulekuga Eestisse COVIDi perioodil. 2018.

aastal toimus meeleavaldus, kus protestiti Eesti immigratsioonipoliitika vastu. Seega peab

arvestama riskiga, et välisvangide Eestisse paigutamise teema tekitab inimestes tugevaid

emotsioone ning ei ole välistatud ka välisvangide Eestisse toomise vastased meeleavaldused.

Eestis ei ole kinnisest kambervanglast keegi kunagi põgenenud. Viimati põgeneti

laagervanglast 2015. aastal, kui kaks meesvangi põgenesid öösel endisest Tallinna Vanglast,

lõigates läbi aknatrellid ja ronides vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellinguosi üksteise otsa

ladudes piirdest üle. Praeguseks on mõlemad kinnipeetavad tabatud. Seega vanglast

põgenemise risk või toimingute käigus põgenemise risk on väike.

4 Veebipolitsei, 13.09.2024. 5 Veebipolitsei, 13.09.2024. 6 https://novaator.err.ee/1099581/uuring-pooled-eestlased-ei-oota-eestisse-elama-teisest-rahvusest- voi-rassist-inimesi

46

Uuringud on näidanud, et ilma taasühiskonnastamiseta suureneb vangide retsidiivsuse oht.7 Oht

võib olla seda suurem, kui vangid tunnevad end isoleeritult või „topeltkaristuse“ all, kuna on

kodumaast eraldatud ning nende suhtlus lähedastega on piiratud.8 Välismaalastest

kinnipeetavate isoleeritus (eelkõige keelebarjääri tõttu) on olnud probleemiks nii Eestis kui

välismaal. Näiteks ilmnes õiguskantsleri kontrollkäigul Tallinna kinnipidamiskeskusesse, et

välismaalastel ei olnud keelebarjääri tõttu piisavalt infot keskuse igapäevaelu kohta, nt selle

kohta, et keskuses osutatakse tervishoiuteenuseid või kaupluse keskuses müüakse

telefonikaarte.9 Samamoodi leiti nt Tilburgi vanglas Hollandis, et Belgiast toodud

prantsuskeelsed vangid ei saanud hollandi keele oskamatuse tõttu suhelda hollandikeelsete

valvuritega.10 Hollandis, Norgerhaveni vanglas ilmnes aga, et suhtluskeelena kasutatud inglise

keel ei olnud kõigile Norrast pärit välisvangidele arusaadav.11 Keelebarjääri tõttu suhtlesid

vanglaametnikud kinnipeetavatega ainult nii palju, kui see oli korra hoidmiseks vajalik.12 See

aga soodustas keele, religiooni ja muude tunnuste alusel kinnipeetavate rühmade ja hierarhiliste

suhete tekkimist vanglas, samuti nõrgemate kinnipeetavate väärkohtlemist.13 Kui sellised

olukorrad peaksid aset leidma Eestis, siis võivad need soodustada radikaliseerumist,

kuritegelike grupeeringute teket ja Eestisse võivad saabuda ka välisriikidest kuritegelikud

rühmitused. Eesti vanglates võetakse kasutusele tõlkerakendused, mis võimaldavad suhelda ka

kinnipeetavatega, kes inglise keelt ei valda. See ennetab eespool kirjeldatud riski, mis võib olla

tingitud keelebarjäärist. Ühtlasi on Eesti vange ja välisvange planeeritud hoida eraldi majades,

mis võiks maandada välisvangide Eestis tegutsevate kurjategijatega kuritegelike sidemete

loomise riski. Ei saa siiski välistada, et vangid omavahel kuskil kokku võivad puutuda. Riskid

on kindlaks tehtud koostöös PPA, KAPO ja Siseministeeriumiga ning on kokku lepitud,

milliseid kinnipeetavaid Eesti vastu ei võta. Eesti on saanud seada oma tingimused, nt

sätestatakse, et Eesti ei võta vastu organiseeritud kuritegeliku taustaga või terrorisidemetega

vange.

7 United Nations Office on Drugs and Crime . Crime Research Section, United Nations Office on Drugs and Crime; 2022. Prison research: A pilot study on the causes of recidivism in Albania, Czechia and Thailand.https://www.unodc.org/documents/data- andanalysis/prison/Pilot_prison_research_brief_2022.pdf 8 Ibid. 9 Õiguskantsler (13.07.2022). Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse (7-7/220796/2203796). https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20P%C3%B5hj a%20prefektuuri%20korrakai tseb%C3%BCroo%20kinnipidamiskeskusesse_1.pdf 10 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011 [„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 11 Norra Parlamendi Ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 12 Norra parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne: https://www.sivilombudet.no/wp- content/uploads/2017/05/2016- Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf 13 Ibid.

47

Näiteks Norgerhaveni vanglas hoitud Norra vangid ei vabanenud Hollandis, vaid nad saadeti

vähemalt kaks kuud enne vabanemistähtaega tagasi Norrasse. Sellega maandati risk, et vangid

jääksid Hollandisse püsivalt elama ja paneksid seal toime korduvaid süütegusid. See aga ei

välista, et välisvangid võivad pärast vabanemist leida viisi, kuidas Eestisse pöörduda. Näiteks

on Eestis lubatud abielluda vangistuse ajal ning perekonna loomist käsitatakse põhiõigusena.

Kui välisvang abiellub Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega, siis

annab see talle õiguse taotleda välismaalaste seaduse alusel elamisluba abikaasa juurde elama

asumiseks. Vanglarent ei peaks ega tohiks Eesti kodanikega abiellumist soodustada. Eesti

vanglateenistus ei soodusta Eesti kodanikega sidemete loomist. Ainsad Eesti kodanikud, kes

puutuvad välisvangidega kokku, on Eesti enda ametnikud. Telefonikõnede võimaldamisel on

plaanis rakendada valget nimekirja, st ei ole lubatud helistada igale poole, vaid sinna, kuhu

vangla on andnud loa helistada (ülejäänud numbritele helistada ei saa –see on tehniliselt

võimatu).

Problemaatiliseks võivad osutuda ka välisvange Eestis külastavad lähedased, kelle tausta ei

pruugi olla võimalik niivõrd detailselt kontrollida. Samas ei saa teiste riikide kogemustele

tuginedes tuua avalikest allikatest näiteid juhtumitest, kus välisvangide külalised oleksid

vangide asukohariigis toime pannud süütegusid. Eestis on lubatud kinnipeetavaid külastada

lühiajaliselt üks kord kuus kuni kolm tundi või pikaajaliselt kord poole aasta jooksul üks kuni

kolm ööpäeva. Seega ei saa välistada, et teatud hulk väliskinnipeetavate lähedasi ikkagi Eestisse

tulla soovivad. Küll aga võimaldab Eesti võimalikult palju turvalisi videokohtumisi, et

vähendada siia tulla soovivate külastajate arvu ning põhjendatud juhtudel võib vangla

kokkusaamise lubamisest ka keelduda.

Vangidevaheline vägivald on olnud probleem nii Tilburgi kui ka Norgerhaveni vanglas

Hollandis. 2012. aastal pälvis avalikkuse tähelepanu ulatuslik vangidevaheline vägivald

Tilburgi vanglas, mis tuli ilmsiks piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või

karistamise tõkestamise Euroopa Komitee14 aruande avaldamise järel. Euroopa Nõukogu

haldusalasse kuuluv komitee leidis Tilburgi vanglas vangidega peetud vestluste põhjal, et

vanglas esineb tõsine vangidevahelise vägivalla probleem, mille peamise põhjusena nähti

kambrite ülerahvastatust.15 Ühte kambrisse paigutati korraga kaheksa kurjategijat, kelle taust

võis olla väga erinev, mis põhjustas pingeid vangide vahel. Ka Norra parlamendi ombudsman

leidis 2016. aasta septembri külaskäigul, et vangide vahel on esinenud tõsiseid

vägivallajuhtumeid. Enamik vange, keda küsitleti, väitis, et nad tundsid ennast vanglas

14 European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT). 15 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011.[„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812

48

ebaturvaliselt.16 Alates 2010. aastast kuni 2012. aasta juulini algatati Tilburgi vanglas Belgia

vangide distsiplinaarrikkumiste tõttu 2646 menetlust.17, 18 Distsiplinaarmenetluste algatamise

põhjuseks oli nt verbaalne ja füüsiline vägivald, korrarikkumised, vahejuhtumid töökohal,

töötamisest keeldumine, CDde ja DVDde vargused, samuti mobiiltelefonide ning uimastite ja

ravimite ebaseaduslik omamine. Teadaolevalt kajastati meedias ka vähemalt üht Tilburgi

vanglas viibinud Belgia kinnipeetava suitsiidijuhtumit. 2012. a oktoobris sooritas üks Belgia

kinnipeetav oma kambris enesetapu, puues end üles.19 Kuna enesetapp leidis aset Hollandi

territooriumil, viis menetlust läbi Hollandi prokuratuur. Eesti vanglates on tagatud, et

kinnipeetavad viibivad kambrites ühe- või kahekaupa, mis aitab vältida kinnipeetavate

omavahelisi tülisid. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla otsustada ning vangla ei

paiguta kokku isikuid, kes võivad üksteisele ohtu kujutada. Vangla reageerib igale

korrarikkumisele ning jälgib, et julgeolek oleks vanglas tagatud. Kuna Eesti vanglad on

turvalised, siis ei pea kinnipeetavad tundma ohtu enda elule või julgeolekule üldisemalt.

Riskina on nimetatud ka võimalust, et välisvangid võivad Eestisse tuues kaasa aidata

äärmusideoloogia levikule, suurendada terrorismiohtu ning vangistuse ajal radikaliseeruda.

Samuti võib esineda juhtumeid, kus välisvangid panevad vanglas toime terrorikuritegusid, nii

vägivaldseid kui ka vägivallatuid, või sooritavad tegusid, mis soodustavad radikaliseerumist

teiste kinnipeetavate seas. Selle vältimiseks ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on eespool

viidatud mõjutustega seotud. Eestil on õigus valida kinnipeetavaid ning koostöös KAPO ja

PPAga tehakse neile põhjalik taustakontroll. Eestil on võimalik kinnipeetav ka Rootsi tagasi

saata, kui ilmneb, et ta ei vasta meie seatud tingimustele. Vanglas hakkavad tööle ametnikud,

kes on koolitatud ja teadlikud erinevatest riskidest ning oskavad selliseid ilminguid märgata

ning ennetavalt tegutseda.

Eesti ametnikud vajavad välisvangide vastuvõtmiseks lisaväljaõpet. Samuti tuleb silmas pidada

vähelevinud võõrkeelte tõlkide vähesust Eestis, mis võib mõjutada suhtlust välisvangidega ja

nõuab lisaressurssi. Riskide maandamiseks tuleb korraldada koolitusi vanglapersonalile,

keskendudes kultuuridevahelisele suhtlusele, keelebarjääri ületamisele ja

radikaliseerumisilmingute märkamisele. On oluline mõista, et välisriigi vangide toomine

Eestisse võib suurendada kuritegevuse riski vanglates, eriti organiseeritud kuritegevuse või

vangidevahelise vägivalla kaudu. Selle ennetamiseks jätkatakse ja tugevdatakse juba praegu

toimuvat aktiivset julgeolekutööd vanglasüsteemis.

16 Norra parlamendi ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 17 Tilburg: 2.600 Disziplinarmaßnahmen gegen belgische Häftlinge [Tilburg: Belgia vangide suhtes on kohaldatud 2600 distsiplinaarkaristust] (11.07.2012). BRF Nachrichten. https://brf.be/national/423296/ 18 Tilburg: 2646 procédures disciplinaires depuis l'arrivée de détenus belges [„Tilburg: 2646 distsiplinaarmenetlust alates Belgia kinnipeetavate saabumisest“] (10.07.2012). Radio Télévision Belge Francophone. https://www.rtbf.be/article/prison-de-tilburg2646-procedures-disciplinaires-depuis-l- arrivee-de-detenus-belges-7802807 19 Belg pleegt zelfmoord in cel Tilburg [„Belglane sooritas Tilburgi vangla kambris enesetapu“] (23.10.2012). Nederlandse Omroep Stichting. https://nos.nl/artikel/432338-belg-pleegt-zelfmoord-in- cel-tilbur

49

Üks suur risk on ka võimalus, et Eesti ametnikke püütakse mõjutada või manipuleerida. Selle

vältimiseks on ametnikele tagatud turvaline töökeskkond, st töötatakse alati paarikaupa,

vältides olukordi, kus ametnik jääb vangiga üksi. Ametnike valik on läbimõeldud. Kõiki riske

on välislepingu ettevalmistamisel põhjalikult kaalutud, nende tõenäosust on hinnatud ning välja

on töötatud konkreetsed meetmed nende ennetamiseks ja maandamiseks.

Kokkuvõtvalt võetakse riskide maandamiseks järgmisi meetmeid.

 Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga.

 Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega (Eesti

lävend/definitsioon aluseks).

 Eestisse ei tooda koduriigis riigivastaste süütegude eest süüdimõistetud välisvange.

 Eesti õiguskaitseasutused saavad välisvangide nimekirjad, et teha oma taustakontrolli

 Eesti jätab endale õiguse keelduda konkreetsetest välisvangidest (taustakontrollide

tulemuste põhjal). Ettesaadetud nimekirjad peavad sisaldama saadetavate vangide taust-

ja jälitusinfot (vangla, politsei ja sisejulgeoleku poolt).

 Külastajatele tehakse taustakontrolli ning kokkusaamine toimub Eesti

Vangistusseaduses toodud sätete alusel. Lisaks kasutatakse võimalikult palju

alternatiivseid kokkusaamist asendavaid lahendusi (nt video– ja tavakõned).

 Radikaliseerumise tuvastamise koolitused vanglapersonalile.

 Radikaliseerumisele haavatavamate välisvangide suurem monitoorimine.

 Eesti vanglas tuvastatud radikaliseerunud välisvangide tagasisaatmine koduriigi

vanglasse.

 Eluosakondasid ei paigutata täis, vaid u kuni 80% täitumuseni, mis võimaldab paremini

jälgida osakonnas toimuvat ning võimaldab paindlikkust kinnipeetavate

ümberpaigutamiseks vajaduse korral.

 Vanglapersonali ja õiguskaitseasutuste vaheline tihe koostöö ja infovahetus.

 Tõlketeenuse sisseostmine ja tõlge videosilla vahendusel.

 Avalikkuse selge teavitamine.

 Tartu Vanglas on kohapeal ka Rootsi ametnikud, kes on Eesti personalile toeks. Nad

aitavad lahendada võimalikke kultuurilisi ja keelelisi erimeelsusi. Praegugi on vanglates

katsetamiseks kasutuses tõlkeseadmed. Lisaks saab tahvelarvutitesse integreerida

tõlkerakendusi. Vajadust mööda saab kaasata tõlgi, sh videosilla või telefoni

vahendusel.

 Kinnipeetavad saabuksid Eestisse järk-järgult, mis annab võimaluse etapiviisiliseks

kohanemiseks ja tööprotseduuride paika panemiseks. Võimalikult palju rakendatakse

ametnikke tööülesandeid täitma vähemalt paarikaupa, mis võimaldab vähendada

manipuleerimist ning tagab parema julgeoleku.

 Narkokuritegude ennetamiseks on oluline pidev kohapealne testimine ja läbiotsimine,

külastajate taustakontroll. Võimalikult palju võimaldatakse videokohtumisi, et vanglas

käiks vähem külalisi.

50

 Vastu ei võeta välisvange, kes vajavad ravi, mida on Eestil kas keerukas või kulukas

pakkuda. Keerukamateks raviprotseduurideks saadetakse isik kodumaale. Enne vangide

saabumist selgitatakse välja ravimite nimekiri ja Eesti võimekus ravimeid pakkuda.

 Vältimaks sotsiaalset riski, on vanglal võimalik muuta karistuse kandmine

vastuvõetavamaks, tagades videokohtumised, tahvelarvuti kasutamise võimaluse ning

rohkem vabas õhus viibimise ja sportimise võimalused.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sotsiaalse ja demograafilise mõju sihtrühmas on valdavalt Eesti riik ja Tartu linn koos

elanikega, kuid kaudselt ka asutused, nagu PPA ja kohtud.

Vanglarent toob kaasa tööhõive suurenemise, mis omakorda tähendab ka suuremat

maksulaekumist. Prognoosid näitavad, et vähemalt 500 välisvangi saabumisel ja sellest

tuleneva tööjõu rakendamisel laekub kolme aasta jooksul igal aastal 4,67 miljonit eurot rohkem

sotsiaalmaksu ja 3 miljonit eurot rohkem tulumaksu. Täna on lepingumahuks 600 välisvangi,

seega oodatav maksulaekumine oleks kõrgem, kuna ametnikke on veelgi rohkem vaja palgata.

Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab suurem tööjõu palgafond omakorda suuremat tulubaasi.

Seega ei parane pelgalt valitsuse eelarve, vaid võidab ka Tartu linn, mis saab paremini rahastada

kohalikke teenuseid.

Rendilepingu järgi katab kohahind ühekordsed käivituskulud, sealhulgas investeeringud

eluosakondade ja jalutusbokside ümberehitamisse, elektroonikaseadmetesse ja koolitustesse,

6,4 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et riik saab täiendada ja ajakohastada oma

vanglasüsteemi kapitalibaasi, ilma et see kajastuks riigieelarve kulupoolel. Tegemist on

harukordse võimalusega parandada avalikku taristut ning pikemas vaates vältida kulukaid

kapitaalremonte või taristu mahakandmist, mille kulu tuleks riigieelarvest.

Teenuse majanduslik tasuvus sõltub suuresti sellest, kui palju kinnipeetavaid partnerriik

Eestisse toob. Kui 500 koha asemel kasutatakse näiteks ainult 300 kohta, siis jäävad paljud

kulukomponendid (nt kinnistu haldus, personalikulud, turvasüsteemide ülalpidamine) siiski

sama suurteks. Kuna tegemist on osaliselt fikseeritud kuludega, ei väheneks need

proportsionaalselt koos väiksema täituvusega. Selle tulemusena võib tulu olla ebapiisav teenuse

nullpunkti katmiseks, rääkimata kasumi- ja riskimarginaalist. Selle vältimiseks on lepingus

kokku lepitud, et Rootsi tasub Eestile igal juhul 300 koha võimekuse võimaldamise eest 30

miljonit eurot aastas ka siis, kui vange saabub vähem. Kui saabub rohkem kui 300

kinnipeetavat, siis alates 301. vangist maksab Rootsi iga vangi eest 8500 eurot kuus. Rootsi

maksab 300 koha eest poolaasta kaupa ette, kuna valmidus peab olema tagatud enne vangide

saabumist. See võimaldab hoida rahavooge stabiilsena ning tagab, et ka siis, kui kinnipeetavate

üleandmine ajutiselt viibib, on teenuse miinimumkulud kaetud.

Iga pikaajaline rahvusvaheline leping kannab endas ohtu, et lepingupartneri olukord võib

muutuda poliitilistel või majanduslikel põhjustel. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, jääb

Eesti olukorda, kus infrastruktuur ja tööjõud on juba ette valmistatud, kuid tulu enam ei tule.

Selle vältimiseks on leping sõlmitud viieks aastaks ning selle lõpetamine on võimalik, kui

51

lepingupool teatab sellest 12 kuud ette. Eesti riigile võib tekkida tööjõu vabastamise kulu, nt

koondamishüvitistena.

Eesti on analüüsinud välislepingu sõlmimata jätmise võimalust ning leidnud, et välislepingu

sõlmimata jätmise korral tuleks Tartu Vangla sulgeda. Vanglateenistusele on antud ülesanne

kärpida 2025. a 750 000 eurot, 2026. a 2,4 miljonit eurot ning 2027. a 4,4 miljonit. Lisanduvad

ootused kinnisvarakulude kokkuhoiuks. Seejuures tuleb arvestada mõjudega kohtupidamisele

(sh kvaliteedile), konvoeerimise vajadusele, arestimaja teenuse osutamisele piirkonnas,

vanglate täituvusele ning sotsiaalse mõjuga riigi kohalolu vähendamisele piirkonnas.

Sulgemine tooks kaasa mitte ainult otsese mõju töökohtade kaotamisest, vaid see mõjutab ka

vanglate ja PPA koormust, kuna kinnipeetavaid tuleb hakata konvoeerima

menetlustoimingutele ja kohtuistungitele Tartusse. Samuti väheneks vanglateenistuse võime

panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks

sõjavangide kinnipidamisega. Teiste riikide kogemus on näidanud, et vangla sulgemine

kinnipeetavate arvu vähenemise korral ei ole kokkuvõttes osutunud heaks lahenduseks.

Hollandi ja Rootsi kogemus näitas, et vanglate sulgemine või kasutusest täielik loobumine võib

luua olukorra, kus vangide arvu kasvades ei tarvitse enam olla selleks vajalikke ruume.

Kinnipeetavate arvu vähenedes lammutasid või müüsid Holland ja Rootsi maha paljud vanglad

(Holland sulges u 50 kinnipidamisasutust). Praegu on mõlemad riigid olukorras, kus ei suudeta

piisavalt vanglakohti pakkuda. Uute vanglate ehitamine on kallis ja aeganõudev, säästlikum on

vanglakohad alles hoida ja need vajaduse korral kasutusele võtta. Tartu Vangla on avatud alates

2002, see on tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele vastavate vangistustingimustega

hoone, Euroopa mõistes nüüdisaegne vangla ning selle kasutusest loobuda ei oleks mõistlik.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on vähene. Vanglapinna rent võib anda positiivset

keskkonnamõju, kui see aitab vältida uute vanglate ehitust välisriigis ja seeläbi ressursi

raiskamist. Samas peab arvestama, et teenuse intensiivistamine suurendab kohalikku vee ja

energia tarbimist ning jäätmeteket. Nende mõjude juhtimine keskkonnateadlike valikute ja

planeerimise kaudu võimaldab minimeerida negatiivset keskkonnajälge ning muuta teenus

jätkusuutlikuks ka ökoloogiliselt.

Olemasoleva vanglainfrastruktuuri kasutamine vähendab vajadust uute hoonete ehitamise

järele Rootsis. Sellega välditakse ehitusmaterjalide tootmise vajadust, ehitusjäätmete teket ja

ehitustegevusest tingitud CO₂ heidet. Samuti välistab see rohealade hõivamise või

looduskeskkonna häirimise muul viisil ning toob kaudselt kaasa keskkonnakasu globaalsel

tasandil.

Vanglate energiakasutus on osaliselt püsiv. Kui hooned on juba töös, kuid osaliselt kasutuses,

aitab nende täielik täitmine saavutada energiatõhusust. Teenuse kaudu vähendatakse

ühikutarbimise suhet inimese kohta, mis tähendab väiksemat keskkonnajälge ühe teenuseühiku

kohta.

Mõju regionaalarengule

52

Regionaalarengu mõju sihtrühma kuuluvad eelkõige Tartu linn ja selle elanikud.

Vanglarendi majandusanalüüsist saab järeldada ka teatavat positiivset mõju piirkondlikule

tarbimisele. Lähtudes eeldusest, et suur osa lisapersonali kas elab Tartus või kasutab Tartus

pakutavaid teenuseid, võib piirkondlik tarbimine suurenda. Mõju avalduks peamiselt nii

toitlustus- ja meelelahutusasutuste kui ka kinnisvara (sh rendituru) valdkonnas nõudluse

suurenemisest. Välja tuleb tuua ka välisriigi spetsialistide lähetuste positiivne mõju tarbimisele.

Vanglarendi teenuse osutamine võib kaasa tuua lähteriigi spetsialistide lähetused, mis samuti

mõjutavad kohalikku tarbimist ning toovad laiemas vaates lisatulu tarbimise kasvust.

Eesti regionaalpoliitika üks eesmärke on inimeste tagasipöördumise soodustamine väljapoole

pealinna piirkonda.20 Vanglarendi rakendamine aitab töökohti luua Tartus, kus erasektori

pakutavaid töökohti on vähem, ja soodustab pealinna kolinud inimeste tagasipöördumist

Tartusse. Ühtlasi võimaldab töökohtade loomine motiveerida kohalikke noori jääma piirkonda,

mitte lahkuma töökoha tõttu teise linna.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõjutatavas sihtrühmas on eelkõige Tartu linn, PPA, KAPO, Siseministeerium, vanglad,

kohtud ja prokuratuur.

Välisriigi kinnipeetavate tõttu suureneb Tartu Vangla töökoormus, kuid mõningane koormus

võib kaasneda ka teistele asutustele. Näiteks on tarvis kaasata välisriigi kinnipeetavatega seotud

riskide kaardistamiseks PPA, KAPO või Siseministeeriumi ametnikke. Samuti võib välisriigi

kinnipeetavatel olla vaja pöörduda küsimustega Eesti erinevate riigiasutuste poole, kuigi selline

vajadus on eelduslikult vähene. PPA, KAPO ja Siseministeeriumi puhul on enamasti tegu

ühekordse kaasamisega, mille käigus kontrollitakse, kas kinnipeetav vastab lepingus kokku

lepitud tingimustele ega esine välistavaid asjaolusid, mille puhul Eesti ei võta kinnipeetavat

vastu. Samas ei ole välistatud, et võib ilmneda vajadus kaasata nimetatud asutuste ametnikke

kogu lepinguperioodi vältel, kuid üksnes neid ametnikke, kes on protsessiga seotud. St

muudatus ei mõjuta kõiki asutuse ametnikke. Nii PPA, KAPO kui ka Siseministeeriumi

ametnikud olid riskianalüüsidesse kaasatud ja enamikul juhtudel tehakse vajalikud toimingud

juba enne kinnipeetavate saabumist.

Renditeenuse osutamisega kaasneb vajadus paigutada teistesse vanglatesse ümber osa Tartu

Vanglas paiknevaid kinnipeetavaid. Füüsiline ümberpaigutamine mõjutab vanglaid, PPAd ja ka

teisi uurimisasutusi, mis võivad kinnipeetava saatmisega tegeleda. See tähendab vajadust

kinnipeetavate konvoeerimiseks menetlustoimingutele Tallinna või Viru vanglast Tartusse.

Kuna valdavalt tegeleb kinnipeetavate kohtusse konvoeerimisega PPA ning harvem ka vangla,

mõjutab see eelkõige neid asutusi. Kuna menetlustoimingud ja kohtuistungid toimuvad

piirkonnas kohapeal, suurendab konvoeerimine ajakulu. Neid mõjusid arvestades lähtutakse

paigutamisel sellest, et ümber paigutatakse vaid süüdimõistetud, kellega pole Tartu piirkonnas

20 Regionaalpoliitika programm 2024-2027.

53

vaja menetlus- ja muid toiminguid teha, ja kohtumenetluses osalevad kinnipeetavad. Teisi

asutusi ümberpaigutamise protsess ei mõjuta. PPAd ning vanglat mõjutab ka kinnipeetavate

konvoeerimine lennujaamast vanglasse, kuid lisanduvate kuludega on vanglarendi lepingu

tasus arvestatud.

Mõju kaasneb ka Tallinna vanglale ja Viru vanglale, kuna praegu Tartu Vanglas paiknevad

kinnipeetavad tuleb ümber paigutada Viru ja Tallinna vanglasse, (v.a arestimaja teenus ja

psühhiaatriaosakond). Arvestades, et Tallinna vanglas ja Viru vanglas on selleks praegu

piisavalt ruumi (Tallinna vangla täituvus 64% ja Virus 45%), siis ei ole mõju Tallinna vanglale

ega Viru Vanglale oluline. Näiteks ka juhul, kui kõik Tartu süüdimõistetud ja vahistatud

paigutada ümber Tallinna vanglasse ja Viru vanglasse, kasvaks Tallinna vangla täituvus 84%ni

ja Viru Vangla täituvus 85%ni, mis tähendab, et vanglates on praegu piisavalt kohti, et tagada

ümberpaigutamine vajaduse ilmnemisel. Kinnipeetavate ümberpaigutamisega võib kaasneda

lisapersonali vajadus, kuid arvestades, et nende kinnipeetavate jaoks on juba praegu vangla

koosseisus kohad olemas ning vangla peab juba praegu tagama sama arvu kinnipeetavate puhul

piisava personali olemasolu, on mõju ebaoluline. Väliskinnipeetavate vangistuse

täideviimiseks on ette nähtud lisaks praegusele ligikaudu 250 ametikohta, millele lisandub

Rootsi abipersonal. Tartu Vangla peab 600 saabuva välisriigi vangi puhul arvestama vähemalt

400 ametnikuga. Praegu on vangla koosseisus 160 ametikohta. Tuleb värvata ja koolitada uued

ametnikud, mis mõjutab Tartu Vanglat. Arvestada tuleb asjaoluga, et enamik

väliskinnipeetavatest räägib inglise või muus keeles, mistõttu tuleb leida tõlkelahendused, mis

tagaks operatiivse infovahetuse ja vajalikul tasemel omavahelise suhtluse. Väljaõppe ja

tõlkelahenduste kulud on arvestatud renditeenuse kulu sisse ja on lepingutasuga kaetud.

Välisriigi vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldab Eestis ajutiselt täide

viia välisriigi kohtu poolt mõistetud vangistust. Lepingus on ette nähtud menetluskord Rootsi

karistuse Eestis täideviimiseks. Konkreetsed tähtajad lepingus tagavad ettenähtavuse menetluse

kulgemises nii Rootsi kui ka Eesti asutustele ja kohtutele, mis lihtsustab koostööd. Eesti hindab

karistuse aluseks oleva teo kahepoolset karistatavust, et täitmine ei oleks aegunud ega ületaks

teo eest mõistetud karistus Eesti vastavat ülemmäära. Kõige selle hindamiseks peab Rootsi

esitama Eestile vajaliku info ankeedis. Enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis

esitab Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusasutus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile

täitmistaotluse. Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase

formaalse kontrolli ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde.

Seejärel edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis.

Kohus käsitleb taotlust kümne päeva jooksul. Ette on nähtud, et kui kümne päeva jooksul

esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused läbi viieteistkümne päeva jooksul. Taotlus

rahuldatakse, kui lepingu artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud ning kinnipeetava

vabaduse võtmine on Eesti seaduste kohaselt lubatav. Menetlus on lihtne ja dokumendipõhine

(kirjalik). Karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud ankeedi pinnalt ning

hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, mistõttu ei kulu ühe avalduse menetlemiseks liiga

palju aega. Arvestuslikult kulub ühele menetlusele kohtus 1,15 tundi. Kui kinnipeetavale tekib

edasikaebeõigus ja tuleb pidada istung, on arvestuslikuks ajakuluks 2,3 tundi ühe menetluse

kohta. Seega võib kohtute koormus mõneti suureneda. Mõjutatud oleksid üksnes need

54

kohtunikud, kes selle valdkonnaga tegelevad. Kohtute koormuse kasvuga on vanglarendi

teenuse osutamisel arvestatud ja vajalikud kulud kaetakse lepingutasust.

Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi põhiülesandeks ka kohtulikku järelevalvet, mis

tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud.

Sellega võib samuti kaasneda mõningane koormuse kasv kohtutele. Koormuse kasvu on raske

prognoosida, kuid ühe kinnipeetava kaebuse lahendamise keskmine ajakulu on 9,8 tundi.

Eelduslikult mõningane koormuse kasv kohtutele tekib, kuid sellega on renditeenuse hinnas

arvestatud ja kulud kaetakse rendist saadava tasuga.

Vanglakohtade rentimine välisriigile võib mõjutada kohalikke omavalitsusi (KOV) mitmest

vaatenurgast. Mõjud on nii otsesed kui ka kaudsed, ulatudes majanduslikest ja eelarvelistest

mõjudest kohaliku turvatunde tajuni. Mõju intensiivsus sõltub eelkõige sellest, millises

omavalitsuses asub teenust osutav vangla. Kuna kinnipeetavad tuuakse Tartu Vanglasse,

mõjutab see eelkõige Tartu linna ja selle elanikke. Majanduslike mõjude hulgas on välja toodud,

et vanglarent võimaldab luua palju uusi töökohti, mis toovad Tartu linnale tulumaksuna tulu.

Regionaalarengu, elukeskkonna ja sotsiaalsete mõjude hulgas on hinnatud Tartu linna elanike

turvatunnet käsitlevaid ja teisi linnale olulisi mõjusid. Nagu eespool välja toodud, on mõjud

valdavalt positiivsed.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

PriceWaterhouseCooper Advisors koostöös vanglateenistusega analüüsis teenuse osutamise

kulusid ja tulusid ning koostas võimalikud prognoosid kolmeaastase lepingu puhul. Analüüsi

tegemisel ja prognooside koostamisel tugineti vanglateenistuse andmetele ning arvestati nii

personalikulude, kinnistukulude, vajaminevate investeeringute, vangla ettevõtluskeskuse

kulude, kinnipeetavate kavandatavate hüvede kui ka muude kulude hinnangutega. Teenuse

osutamise võimalike kulude ja tulude arvutamisel lähtuti kahest stsenaariumist, seejuures on

mõlema stsenaariumi puhul arvestatud samade kulukategooriatega. Esimese stsenaariumi

kuluarvestuse järgi koostati kuluprognoos 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral, teise

stsenaariumi järgi 300 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral.

Vanglakoha maksumus Rootsis on 11 375 eurot. 01.01.2025 seisuga on vanglateenistuse vahetu

eelarveline kulu ühe vangi kinnipidamisele ca 3200 eurot kuus. Teenuse osutamise

kuluprognoosi tulemusena leiti, et 300 kinnipeetavaga stsenaariumi korral kujuneb kõikide

kulukategooriate peale kokku keskmiseks kuiseks kulukuseks kinnipeetava kohta kolme aasta

korral keskmiselt 7998 eurot. Kõige suurema osa kõikidest prognoositavatest kuludest

moodustavad personalikulud (sõltuvalt aastast kuni 49% kogukuludest), sh otsesed teenuse

osutamisega seotud tööjõukulud, mis käsitlevad Tartu Vanglas teenust osutava personali

kulusid, millele lisanduvad osalised personaliosakonna, haldusosakonna ja vanglate osakonna

kulud. Teenuse osutamise ühekordsed ehk n-ö käivituskulud moodustavad esimesel aastal

55

kokku ligikaudu 6,4 mln eurot, mis mõjutavad olulisel määral teenuse esimese aasta

maksumust. Ühekordseid kulusid arvestamata kujuneb teenuse keskmiseks kuluks 300

kinnipeetava stsenaariumi korral 7436 eurot.

Fikseeritud kuludena tuleb mh arvestada taristu- ja majandamiskuludega, mis moodustavad

sõltuvalt prognoosaastast 8 mln kuni 8,4 mln eurot. Lisaks teenuse osutamise otsestele kuludele

tuleb arvestada ka teiste ametkondade kogukuluga, mis sisaldab hinnangulist kulu nii

sisejulgeolekule, kohtusüsteemile, IT-teenustele, vanglate ettevõtluskeskusele kui ka vanglate

osakonnale üldisemalt, esimesel aastal 4,7 mln eurot ning järgnevatel aastatel ligikaudu 4,8 mln

ja 4,9 mln eurot. Eelnimetatud teiste ametkondade kogukulust moodustavad vangla

ettevõtluskeskuse kulud aastas ligikaudu 2,6 kuni 2,8 mln eurot; IT-alased kulud 0,8 mln eurot;

sisejulgeoleku lisakulud 0,5 mln eurot; kohtusüsteemi kulud 0,3 mln eurot; vanglate osakonna

kulud ligikaudu 0,6 mln eurot. Lisaks tekivad kulud ka tõlketööde ja transpordiga, mõlema

puhul u 0,3 mln eurot aastas. Meditsiinikulude prognoos moodustab täpsustatud hinnangu

alusel ligikaudu 2,2 mln eurot aastas (374 eurot kuus kinnipeetava kohta). Kuna tegelik kulu

selgub alles tulevikus, oleks mõistlik hinnata meditsiinikulude vahemikuks 1,3 mln kuni 2,2

mln eurot. Meditsiinikulude tegelik hind kujuneb reaalselt osutatud teenuse mahu pealt.

Teenuse kuluprognoosi alusel kujuneb aastaseks keskmiseks kulukuseks 300 kinnipeetava

puhul ligikaudu 28,9 mln eurot, sh ühekordseid kulusid arvestamata (need tasutakse eraldi)

kujuneb teenuse keskmiseks maksumuseks 26,75 mln eurot. 300 vangi puhul oleksid jooksvad

kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui

kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul

oleksid jooksvad kulud kaetud 2027 aasta jaanuariks ning ühekordne investeering tagasi

teenitud 2027 aasta juuliks).

Lepingu järgi hüvitab Rootsi Eestile 300 kinnipeetava tarvis 30,6 miljonit eurot aastas

olenemata sellest, kui vange peaks saabuma siia vähem. Iga lisanduva vangi eest tasutakse

täiendavalt 8500 eurot. Hind sisaldab ka ühekordseid käivitamiskulusid kuni summas 6 400 000

eurot.

Lisaks tasub Rootsi sisseseadmiseks mõeldud aasta eest 22,95 miljonit eurot (75% kogu

aastasest mahust) ja seda olukorras, kus vangla saavutab täisvõimsuse alles IV kvartali lõpuks.

Lisaks tasuvad nad alates 301-st vangist täiendavalt 8500 eurot.

Maksutulud

Ühe analüüsiteemana käsitleti eraldi ka uute töökohtade loomisega lisanduvat maksutulu Eesti

riigile. Maksutulu muutuse mudeldamisel lähtuti peaasjalikult füüsilise isiku tulumaksu ja

sotsiaalmaksu laekumisest võrreldes praegust Tartu vangla koosseisu ning laekuvaid makse

prognoositava uue tööjõukuluga, mis on täpsemalt mudeldatud teenuse kuluprognoosis. Ühe

asjaoluna tuleb arvestada, et personalikulude prognoosi alusel jäävad projekteeritud töötasud

kõrgemale maksuvaba tulu piirmäärast (2100 eurot kuus), mistõttu ei võta kõnealune käsitlus

arvesse maksuvaba tulu osakaalu ehk maksud rakenduvad kogu töötasu ulatuses. Kuna Eesti

maksusüsteem muutub pidevalt, on arvestatud 2026. a rakenduvat julgeolekumaksu füüsilise

isiku laekumiste arvestamisel. Samuti on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise puhul

56

arvestatud tulumaksuseaduse muutmise seadusega (29.07.2024), mille alusel muutub riigi ja

kohaliku omavalitsuse osakaal tulumaksu jagunemisel. Samas ei võta analüüs arvesse

maksuvaba tulu taastamist kõigile isikutele 2026. aastast ehk n-ö maksuküüru kaotamist, kuna

tegemist on olnud muudatusega, mida on ka varem edasi lükatud ning on võimalus, et keerulises

riigi majanduslikus olukorras ei pruugi see rakenduda kavandatud kujul ja/või ajal.

Baasaasta ehk 2025. a jaanuari alusel mudeldatud vaate kohaselt kujuneb töötajate töötasuks

koos kõigi maksudega ligikaudu 5,76 mln eurot, mille pealt laekub riigile 1,42 mln eurot

sotsiaalmaksu ning füüsilise isiku tulumaksuna 0,91 mln eurot. Korrigeerides baasaastat

Rahandusministeeriumi palgakasvu prognoosiga 2026. aastaks, saame esimese võrdlusaasta

näitajateks vastavalt 6,04 mln eurot, 1,49 mln eurot ja 0,96 mln eurot. Teenuse osutamisel on

esimese prognoosaasta näitaja töötasu puhul 12,07 mln eurot, millest sotsiaalmaks moodustab

2,98 mln eurot ja tulumaks 1,91 mln eurot. Kolmeaastane vaade on kujundatud joonisel 1.

Kolme prognoosaasta võrdluse järgi laekuks teenuse osutamisest baasaastatega võrreldes

sotsiaalmaksu 4,67 mln eurot rohkem ning tulumaksu 3 mln eurot rohkem. Arvestades

tulumaksu jaotust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, võimaldaks vanglakohtade väljarent ja

sellega kaasnev suurenev tööjõukulu kohalikel omavalitsustel suurendada tulubaasi 400

ametniku töötasult 462 000 kuni 487 000 eurot aastas. Oluline on siinkohal rõhutada, et 2026.

aastal rakenduv julgeolekumaks toob riigile lisatulu kolmel aastal ligikaudu 270 000 eurot

aastas.

Mõningane positiivne mõju avaldub ka käibemaksu laekumisele, kuna suurenev tulu liigub

osaliselt tagasi käibemaksuga maksutatud teenuste ja toodete tarbimisse, mis suurendab

käibemaksu laekumist.

7. Seaduse jõustumine ja rakendusaktid

Lepingu pooled peavad välislepingu ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et

lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud õigusnõuded on täidetud. Leping jõustub

kolmekümnendal päeval pärast viimati nimetatud teatamist.

57

Lepingu täitmiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Välisvangide karistuste

täideviimine eeldab täiendusi kriminaalmenetluse seadustikus. Täpsemalt vajab reguleerimist

karistuse täideviimise taotluste menetlemise kord, kuna tegemist on erimenetlusega, mille

regulatsioon kehtivas KrMS-is puudub.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 12. juunil 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

EELNÕU

04.06.2025

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi

Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise

kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Ratifitseerida juurdelisatud Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline Rootsi Kuningriigi

vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkulepe, mis on vastu võetud Stockholmis

2025. aasta 18. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”…” …………….. 2025. a

Algatanud Vabariigi Valitsus

Tallinn, ”…” ……………...2025. a

1

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti

Vabariigis täideviimise kokkuleppe heakskiitmise ja volituse andmise korralduse eelnõu

juurde

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga kiidetakse heaks Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline kokkulepe, mille

kohaselt saab Rootsi Kuningriik teatud tingimustel oma vanglakaristusi täide viia Eesti

Vabariigi territooriumil. Samuti volitatakse eelnõu alusel justiits- ja digiministrit kirjutama

alla nimetatud rahvusvahelisele lepingule.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik

Laura Glaase ([email protected]).

1.3 Märkused

Välisleping on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, milles on Justiits- ja

Digiministeeriumi prioriteedina märgitud vanglahoonete kulutõhusa kasutusega seoses

vanglakohtade rent (analüüs välisriikidele).

VäSS-i § 17 lõike 2 järgi kirjutab Vabariigi Valitsuse heakskiidetud välislepingule Eesti

Vabariigi nimel alla volitatud isik Vabariigi Valitsuse volitusel peaministri või välisministri

allakirjutatud ja Välisministeeriumis registreeritud volikirja alusel.

Pooled on otsustanud, et kokkuleppele kirjutavad pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt

heakskiitmist ja volituse saamist alla Eesti Vabariigi justiits- ja digiminister ja Rootsi

Kuningriigi justiitsminister.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu eesmärk on kiita heaks Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline kokkulepe,

mille kohaselt saab Rootsi Kuningriik teatud tingimustel oma vanglakaristusi täide viia Eesti

Vabariigi territooriumil. Samuti volitatakse eelnõu alusel justiits- ja digiministrit kirjutama

alla nimetatud rahvusvahelisele lepingule.

Leping avatakse allakirjutamiseks 18. juunil 2025 Stockholmis. Kokkulepe loob õigusliku

aluse vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis, sätestades osapoolte

õigused ja kohustused, ning reguleerides praktilisi aspekte, sh kulude jaotus ja järelevalve.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

2

Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse

täideviimisel tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse

täideviimisele ja vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud

samadele standarditele ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole

vaja.

4. Korralduse mõjud

Õiguslik mõju: Korraldusega kiidetakse heaks välisleping, mille ratifitseerimisel on võimalik

Eestis hakata teatud tingimustel täide viima Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi.

Välislepingu korrapärane ja õiguspärane täitmine eeldab ka muudatusi siseriiklikus õiguses.

Eelkõige on vajalik sätestada kriminaalmenetluse seadustikus kord, mille alusel tunnistavad

kohtud Rootsis mõistetud vanglakaristuse ajutise täideviimise Eestis lubatavaks. Täpsemad

lepingu täitmise tingimused võib lepingu kohaselt sätestada koostöömemorandumis.

Sotsiaalne mõju: Välisleping aitab tugevdada rahvusvahelist koostööd kriminaalõiguse

valdkonnas ning toetab vangide taasühiskonnastamist, võimaldades Rootsi riigil oma

kriminaalpoliitika eesmärke paindlikumalt täita.

5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Kokkuleppe kohaselt hüvitab Rootsi Kuningriik Eesti riigile kõik kulud, mis on seotud

vangide pidamise, transpordi ja järelevalvega. Seetõttu ei too eelnõu kaasa lisakulusid Eesti

riigieelarvele ning võib potentsiaalselt suurendada vanglasüsteemi ressursikasutuse tõhusust.

6. Jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks

Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju

Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna

Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale.

EELNÕU

04.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn juuni 2025 nr

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti

Vabariigis täideviimise kokkuleppe heakskiitmine ja volituse andmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel:

1. Kiita heaks Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline Rootsi Kuningriigi

vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkulepe, mis avatakse allakirjutamiseks

18. juunil 2025. aastal Stockholmis.

2. Volitada Eesti Vabariigi justiits- ja digiministrit kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis

1 nimetatud välislepingule.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti

Vabariigis täideviimise kokkuleppe seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Välislepinguga lepivad Rootsi Kuningriik ja Eesti Vabariik kokku selles, et Eesti Vabariik

(edaspidi vastuvõttev riik) on valmis vastu võtma Rootsi Kuningriigi (edaspidi saatjariik)

kinnipeetavaid ja võimaldama viia nende karistus täide Eesti Vabariigi territooriumil.

Lepinguga lepitakse kokku, et saatjariigi lepingutingimustele vastavate kinnipeetavate karistus

viiakse täide Eestis. Eesti tagab lepingu alusel tervikteenuse, sealhulgas Tartu Vangla hooned,

personali, Eesti-sisese transpordi, meditsiiniteenuse, IT-lahendused ja muu vajaliku. Esimesed

välisriigi kinnipeetavad on plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. a esimesel poolaastal.

Kinnipeetavate saabumine on plaanitud korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks selleks

ajaks teha vajalikud ettevalmistused.

Eesti kinnipeetavate arv väheneb pidevalt, isikute pikaajaliseks kinnipidamiseks mõeldud

vanglakohti vabaneb järjest enam. Samas on vanglate ülalpidamiskulud endiselt suured. Riigi

eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarvekulude kontrolli alla saamiseks kärbitakse

tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10%:

2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%.1 Kokkuhoiumeetmed hõlmavad kõiki

ministeeriumi hallatavaid valitsusasutusi, sh vanglaid. Kokkuhoiumeetmetega hoitakse 2025.–

2028. aastani Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas kokku 67,2 mln eurot. See tähendab,

et Eestil ei ole võimalik praegustes eelarve- ja järjest väheneva vangide arvu tingimustes Tartu

Vanglat töös hoida. Vanglakohtade väljarentimine välisriigile võimaldab hoida Tartu Vanglat

töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde, ning saada riigieelarvesse

lisavahendeid.

2023. aastal vähenes Eestis kinnipeetavate arv esimest korda alla 2000 ning on üha kahanemas,

millega Eesti läheneb jõudsalt Euroopa keskmisele. Kinnipeetavate arvu vähenemise tulemusel

on tekkinud võimalus vabad vanglakohad välisriigile välja rentida. Eesti Vabariik on Vabariigi

Valitsuse heakskiidul pidanud selleks läbirääkimisi Rootsi Kuningriigiga ja saavutanud

kokkuleppe Rootsi kinnipeetavate karistuse kandmises Tartu Vanglas lepingus sätestatud

tingimustel. Vanglakohtade rendi projekti käigus analüüsiti õiguslikke ja majanduslikke

kaalutlusi ning julgeolekuriske, kaasates asjaomased asutused. Analüüsi tulemusel on leitud,

et Eesti õigusruum võimaldab vanglakohtade väljarentimist ja vanglateenistus on võimeline

rendilepingut täitma. Vanglakohtade rent mõjutab positiivselt riigieelarvet. Eesti võtab vastu

üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et riskid on kindlaks

määratud ja hallatavad. Julgeolekuriskid ja maandamismeetmed on kindlaks määratud

koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Kaitsepolitseiameti (KAPO) ning

Siseministeeriumiga (SIM). Vanglakohtade Rootsile rendi korral on võimalik tagada ja luua

Tartu Vanglas kõrgepalgalised töökohad.

1 Riigi eelarvestrateegia 2025-2028.pdf

Kuivõrd Eesti Vabariigi põhiseadus ei võimalda Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi

(vangistus)õigust otse kohaldada, sätestatakse vangistuse täideviimise erikord välislepinguga.

Erikorra kehtestamisel järgiti, et selle sätted oleksid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Arvestades, et vangistuse täideviimist peetakse suures osas riigi tuumikfunktsiooniks, ei

võimalda kehtiv õigus seda ülesannet ega vastutust delegeerida kolmandatele isikutele (sh

saatjariigile). See tähendab, et vangistust viiakse ellu Eesti õiguse alusel ja seda viivad täide

üksnes Eesti ametnikud. Teise riigi ametnikel võib vastavalt välislepingule olla üksnes

nõuandev või kvaliteedikontrolli eesmärki täitev roll. Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse

riigi tuumikfunktsiooniks kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega

seotud kohtuvaidlusi lahendavad Eesti kohtud. Välisriigi määratud vangistuse täideviimiseks

kehtestatakse teise riigi kohtuotsuste ajutise täitmise lubatavuse hindamise lihtsustatud kord,

mis võimaldab Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu poolt karistusena mõistetud vangistust.

Uue kuriteo toimepanemise juhtudele reageerimiseks on võimalik kasutada kas olemasolevaid

riigisiseseid ning rahvusvahelisi kriminaalõiguslikke vahendeid. Kergemate rikkumiste puhul

on võimalik menetlus lõpetada, raskematel juhtudel kriminaalmenetlus ise läbi viia või

menetlus välisriigile üle anda.

Eestist väljasaadetavad välisvangid on nii Rootsi riigi kodanikud kui ka muu kodakondsusega

isikud, sh kolmandate riikide kodanikud. Kindlasti on osa neist peale karistuse kandmist

Rootsist väljasaadetavad isikud. Eesti välisvangide koduriiki väljasaatmisega ei tegele.

Välislepingus on kokku lepitud, et hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppu saadetakse

välisvang tagasi Rootsi, kes võtab vastu otsuse, kas isik saadetakse tagasi koduriiki või vabaneb

Rootsi. Eesti riik ei tegele välisvangide kodukohariigi küsimustega, sh sinna tagasisaatmisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on valminud Eesti ja Rootsi vanglarendi projekti delegatsioonide koostöös. Eesti poolt

on läbirääkimistes osalenud ja eelnõu teksti koostamisse panustanud Justiits- ja

Digiministeeriumi nõunikud Tiina Unuks, Martin Ziehr, Kadri Margus ja Triin Salomets,

vanglateenistuse relvastatud üksuse ülem Argo Tomingas, Vanglateenistuse IT ja

andmehalduse peaspetsialist Tiina Korjuhin ja Tartu Vangla üksuse juht Konstantin Nikiforov.

Eelnõu teksti on tõlkinud Minni Kumm. Seletuskirja on koostanud Justiits- ja

Digiministeeriumi nõunikud Helina Kasvandik ([email protected]), Laura Glaase

([email protected]) ja Kadri Margus ([email protected]). Seletuskiri on

koostatud Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud õigusliku ja majandusliku analüüsi alusel ning

vanglateenistuse ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Kaitsepolitseiameti (KAPO) ning

Siseministeeriumiga (SIM) koostöös valminud julgeolekuriskide ja maandamismeetmete

uuringu põhjal.

1.3. Märkused

Välislepingu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on

välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.

Välisleping on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, milles on Justiits- ja

Digiministeeriumi prioriteedina märgitud vanglahoonete kulutõhusa kasutusega seoses

3

vanglakohtade rent (analüüs välisriikidele). Vabariigi Valitsus on andnud Justiits- ja

Digiministeeriumile volituse teha Rootsile ettepanek pidada läbirääkimisi Eesti vanglapinna

väljarentimise üle. Tegevus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis nimetatud

justiits- ja digiministri pädevuses oleva tegevusega „kasutuses mitteolevate vanglahoonete

kulutõhusa kasutuse leidmine“2.

Välislepingu rakendamiseks on vaja muuta ka riigisisest õigust, eelkõige kriminaalmenetluse

seadust, mis sätestab vangistuse ajutise täideviimise taotluste menetlemise täpsema korra.

Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel

tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja

vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele

ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Välislepingu eesmärk

Välislepingu sõlmimise eesmärk on luua Eesti kinnipeetavate arvu vähenemise tõttu

kasutamata hoonete ülalpidamiskulude kandmise asemel nende katteallikas ja võimalus saada

riigieelarvesse lisavahendeid vähemalt 30 mln euro ulatuses. Lisaks aitab see säilitada

väljaõppinud ametnike töökohti juhuks, kui Eesti enda vangide arv peaks hakkama taaskord

kasvama või kui Eesti peaks vajama vanglakohti isikute kinnipidamiseks sõja- või hübriidsõja

olukorras. Vanglate ehitamine on kallis ning aeganõudev, mistõttu on eelarvekärbete survel

Tartu Vangla sulgemine ja konserveerimine lühinägelik.

Välislepingu sõlmimise eeldus on, et see on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas ja et

renditeenuse osutamisest saadav tulu oleks kaasnevaid riske arvestades piisav ja võimaldaks

ühtlasi neid riske maandada. Välisriikide praktikast võib tuua sarnaste lepingute edukaid

näiteid, mis kinnitavad, et renditeenuse osutamisest saadavad kasud ületavad võimalike

riskidega kaasneda võivad kahjud.

Kinnipeetavate arv Eestis on pidevalt vähenemas. Kui veel aastal 2000 oli Eesti vanglates

ligikaudu 4700 vangi, siis 2022. a lõpus oli Eesti vanglates ja kinnipidamiskeskustes kokku

ligikaudu 2100 kinnipeetavat. Lisaks on nende arv viimastel aastatel üha kahanenud, sh igal

aastal ligi 100 inimese võrra. Sellest tulenevalt on Eestis üha enam vabu vanglakohti.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 3278 vanglakohta, neist vabu 1443 kohta ehk

ligikaudu 44%. Seetõttu on ka Eesti otsinud võimalusi oma vanglate haldamist ja sellega

kaasnevaid kulusid optimeerida ja üks viis on rentida vabad kohad mõnele välisriigile. Eesti

kinniste vanglate kahekohalistes kambrites on u 3000 kohta, nendest 50% on täidetud.

26. septembril 2024 andis Vabariigi Valitsus justiits- ja digiministrile volituse selgitada välja

teise riigi või riikidega vanglakohtade rendi lepingu sõlmimise võimalikud asjaolud, mh

tasuvus, julgeolekuaspektid ja õigusruumi puudutavad küsimused, selleks vajalikul määral

mittesiduvaid eelkonsultatsioone pidades. Tähtajaks seati 1. märts 2025. Ülesande täitmiseks

2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0

moodustati töörühm, mis koosnes vanglateenistuse ning Justiits- ja Digiministeeriumi

ekspertidest, kes alustasid eelkonsultatsioone Hollandi ja Rootsiga.

14.–16.08.2024 külastas Rootsi ning 26-27.08.2024 Hollandi delegatsioon esimest korda Eesti

vanglaid, et saada ülevaade Eesti vanglateenistusest ja vanglatöö korraldusest ja

vanglatingimustest. Selle järel toimus mitu kohtumist, mille käigus anti ülevaade Eesti

õigusruumist tulenevate põhimõtete tagamisest ja tingimustest, vangistust reguleerivatest

õigusaktidest, vangla töö toimimisest ja töökorraldusest.

Kaasati Sise-, Välis- ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eksperdid. Analüüsiti vanglarendi

projekti elluviimise õiguslikku võimalust, sh põhiseaduspärasust ja seda, millistel tingimustel

on võimalik teise riigi kinnipeetavate vangistust täide viia Eestis. Analüüsiti vanglarendi

majanduslikku mõju, kulusid ja tulusid, võimalikke julgeolekuriske ja nende riskide

maandamiseks vajalikke meetmeid.

Õigusliku analüüsi koostas advokaadibüroo Sorainen OÜ. Analüüsis esitati seisukohad,

millistel tingimustel on välisriigi kinnipeetavate vangistuse täideviimine kooskõlas Eesti

põhiseaduse ja muude Eestile kohalduvate õigusaktidega.

Rootsi valitsus on teada andnud, et soovivad muuta karistusi karmimaks ning pikemaks,

mistõttu ei ole näha, et Rootsi kinnipeetavate arv lähitulevikus väheneks. Rootsi on praegu

prognoosinud, et kümne aasta jooksul, s.o 2033. aastaks suureneb vanglakohtade arv 9000

kohast 27 000 kohani. Seega ei ole riskina ette näha ka Rootsi võimalikku huvi kadumist ja

vanglarendi projekti ennetähtaegset lõpetamist.

Majanduslike mõjude analüüsi koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Analüüsi

tulemusel leiti, et Eestil on võimekus vanglakohti välja rentida. Esmajärjekorras tuleks

kasutusele võtta Tartu Vangla S-hoone, kus on ca 350 vanglakohta (175 kambrit) ning seejärel

E-hoone, kus on 631 kohta (318 kambrit). Välja tuleks rentida terve Tartu Vangla, välja arvatud

avavangla, arestimaja ja psühhiaatrilise ravi jaoks mõeldud osakonnad. See tagab, et Eesti ja

välisriigi kinnipeetavad ei puutu omavahel kokku. Analüüsis kirjeldati võimalikke teenuse

osutamisega kaasnevaid vahetu mõjuga finantsriske koos nende esinemise tõenäosuse ning

võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Selleks koostati võimalike vahetut finantsmõju

omavate riskide loetelu, mille alusel hindasid majanduslike mõjude analüüsi juhtrühma

esindajad riskide hinnangulist esinemise tõenäosust ja võimalikku mõju. Analüüsi tulemusena

leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust seisukohast kasulik.

Õigusliku analüüsi kokkuvõte

Vanglarendi projekti õigusliku analüüsi järgi on vanglakohtade väljarentimine põhiseadusega

kooskõlas, kui on tagatud, et vangistus viiakse täide Eesti õiguse alusel ja kui riigi sunnivõimu

rakendavad Eesti Vabariigi ametnikud. Põhiõiguste puhul tuleb välisriigi kinnipeetavatele

tagada Eesti kinnipeetavatega võimalikult sarnased tingimused. Vanglarendi olulisi aspekte

reguleerib välisleping, mille ratifitseerib mõlema riigi parlament. Välislepingu üksikküsimused

sätestatakse välislepingu lisa(de)s, mille muutmiseks ei ole vaja muuta välislepingut ennast ega

5

läbida uut ratifitseerimisprotsessi. Välislepingu lisad võivad reguleerida vangistuse

täideviimise üksikküsimusi täidesaatva võimu tasandil.

Majandusanalüüs

Majanduslike mõjude analüüsimiseks koostati finantsanalüüs, milles hinnati võimalikku mõju

Eesti riigieelarvele, vanglakohtade renditeenuse kuluridu ja kulusummasid ning potentsiaalset

tulu (kasum) teistele riikidele vanglakohtade rentimise eest. Lisaks selgitati analüüsi käigus

välja võimalikud otsese finantsmõjuga riskid ja nende esinemise tõenäosus ning tehti

ettepanekuid nende riskide ennetamiseks ja maandamiseks. Analüüsi esimeses etapis kirjeldati

tulemitena võimalikke finantsilisi riskistsenaariume, analüüsiti nende tõenäosust, pakuti välja

sobilikud ennetusmeetmed ja esialgne vanglakoha rendihind. Analüüsi teises etapis käsitleti

detailsemalt nii võimalikke kulu- ja tuluridasid, hinnastamisstrateegiat, maksutulu kui ka muid

asjaolusid, mille alusel kujundati lõplik rendihind.

Analüüsi tulemusena leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust

seisukohast kasulik. Võttes arvesse teenuse osutamise kuluprognoosi, prognoositavat tulu ning

hinna määramise strateegiat, Eesti maksutulu uute töökohtade loomisel, samuti võimalikke

muid tulusid ja vahetu finantsmõjuga riske, leiti, et vanglakohtade väljarendi teenus võib

tähendada Eesti riigile võimalust vähendada maksumaksja koormust. Analüüsiti kahte

stsenaariumit: kulud 300 ja 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral. Peamine teenuse

osutamise kasulikkust mõjutav asjaolu on teenuse eest saadav terviktasu, mis peab ületama

minimaalselt teenuse osutamise jooksva kulubaasi (st 500 vanglakoha puhul u 28,97 mln eurot

aastas; 300 vanglakoha puhul u 26,77 mln eurot aastas) ning võimaldama arvestada võimalike

finantsmõjuga riskide realiseerumisega. Vanglarendi teenuse pakkumise puhul on

ühikuhinnast olulisem teenuse maht ehk väljarenditavate vanglakohtade arv – st ka väiksema

mahu korral (nt 300 kohta) jäävad prognooside alusel osa kuludest suureks ega vähene

proportsionaalselt (nt kinnistute kulud, tööjõukulud) – seetõttu on oluline teenust pakkuda

võimalikult suuremahuliselt. Optimistlikuma hinnangu alusel kujuneks 300 vanglakoha

väljarendi puhul 8500 euro suuruse igakuise hinnaga teenuse riski- ja kasumimarginaal

piisavaks, et võimalikud maksumaksja kulud oleksid kaetud. Oluline on rõhutada, et tegemist

ei ole puhtalt teenuse kasumimarginaaliga, vaid ka nö puhver-katteallikana, mis aitab katta

riskide ja nende realiseerumisega seotud võimalikke kulusid.

Hinnastamisel lähtuti vanglakoha rendist, mitte majutatava kinnipeetava vajadustest. See

võimaldab määrata selgema (ja esialgu suuremahulisema) hinnastamise aluse, mis ei sõltu

saatjariigi võimekusest kinnipeetavaid õigel ajal Eestisse lähetada ja võimaldab Eestil sätestada

enda valmidusest lähtuv teenusemaht ja selle osutamise algusaeg. Teenuse hinnastamisel

lähtuti väärtuspõhisest hinnastamisest ehk teisisõnu sellest, kui palju on saatjariik valmis

maksma. Maksumuse väljaselgitamisel arvestati, et teenuse ühikuhind peaks jääma veidi

väiksemaks kui saatjariigi praegused kulud. Teenust kavandades ja osutades on oluline

arvestada võimalikke kaasnevaid riske ja nende realiseerimise mõju. Kuna teenuse

osutamisega alustamine nõuab arvestatavas mahus lisainvesteeringuid (u 6,4 mln eurot), siis

kohahind peab olema piisav ka ühekordsete kulude katmiseks.

Analüüsi käigus jõuti seisukohale, et teenuse eest tasumine peaks toimuma kord poolaastas

ettemaksena, see tähendab, et iga järgneva 6 kuu eest makstakse 6 kuud ette. See võimaldab

teenuse osutamise meeskonnal teadlikumalt jälgida kulusid ning vähendab ühtlasi võimalikku

survet vanglateenistuse ja laiemalt Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvele.

Teenuse hinna kujundamisel võeti arvesse ka teiste riikide kogemusi väliskinnipeetavatele

vanglakohtade rentimisel. Kuigi Eesti jaoks on vanglakohtade väljarent uus teenus, millega

varasemaid kogemusi ei ole, on välisriigid varem taoliseid teenuseid pakkunud. Head näited

mujalt maailmast on näiteks Kosovo ja Taani vahel sõlmitud leping, Hollandi ja Belgia vahel

sõlmitud leping ning Hollandi ja Norra vahel sõlmitud leping. Vaadates lähemalt Kosovo ja

Taani vahel 2021. aastal sõlmitud (ratifitseeritud 2024. a) lepingut, selgub, et tegemist on

pikaajalise lepinguga, mille käigus võtab Kosovo vastu 300 kinnipeetavat järgmiseks kümneks

aastaks. Tehingu väärtuseks hinnati ligikaudu 200 mln eurot. Arvestades kogu projekti

keskmiseks aastaseks maksumuseks 20 mln eurot, kujuneb ühe kinnipeetava ülalpidamise

kuiseks maksumuseks ligikaudu 5550 eurot. Teenuse osutamise pikaajalisus võimaldab teatud

kulusid hajutada ning tagab pikemaajalise kindlustunde teenuse järjepidevus suhtes, mistõttu

on pikema lepingu teatud määral madalam hind ka loogiline. Hollandi ja Belgia vahel 2010.

aastal sõlmitud lepingu alusel rentis Holland Belgiale kolmeks aastaks vanglakohti 500-le

kinnipeetavale, küsides selle eest 30 mln eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et lepingu alusel asus

teenust osutama ka osa Belgia töötajaid. Kuigi kõnealustel andmetel kujuneks ühe kinnipeetava

ülalpidamise maksumuseks 5000 eurot kuus, tuleb arvestada, et leping sõlmiti 14 aastat tagasi.

Tarbijahinnaindeks (THI) on kõnealusel perioodil tõusnud ligikaudu 41%, mis teeks samadel

alustel THIga korrigeerituna praegu ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu kehtivas rahalises

vääringus ligikaudu 7050 eurot. Hollandi ja Norra vahel 2015. aastal sõlmitud lepingu alusel

rentis Norra vanglakohti 242 kinnipeetava tarbeks 25,5 mln euro eest aastas, misläbi kujunes

kinnipeetava ülalpidamise kuiseks maksumuseks ligikaudu 8780 eurot. THIga korrigeerituna

(~29%) oleks praegune maksumus samadel alustel ligikaudu 11 330 eurot kuus.

Europris’i veebilehel on avaldatud Rootsi vanglateenistuse (Kriminalvården) 2024. a

septembris koostatud analüüs3 Rootsi kinnipeetavate halduskulude ja teiste võrreldavate riikide

kinnipeetavate halduskulude kohta. Toodud maksumuste puhul toetutakse Euroopa Nõukogu

iga-aastasele karistusstatistikale ja 2020. a andmetele. Nende andmete põhjal on Rootsi

keskmine päevane kinnipeetava ülalpidamiskulu 303 eurot, mis on ligikaudu 9100 eurot

kalendrikuus, korrigeerituna nende tarbijahinnaindeksiga (THI-ga) (ligikaudu 25%), ent

võtmata arvesse vanglakohtade täitumuse dünaamikat või vahepealseid korralduslikke

muutusi, teeks see kuiseks maksumuseks 11 375 eurot. Kõnealune analüüs käsitleb ka teiste

Eestile huvipakkuvate riikide teatatud kulusid, mille kohta on riigid andmeid edastanud

erinevatel alustel. Kirjeldatud päevakulu arvutamise põhimõtetel oleksid Norra kulud 10 350

eurot (korrigeerituna 12 523 eurot), Hollandi kulud 8520 eurot (korrigeerituna 10 240 eurot),

Soome kulud 6240 eurot (korrigeerituna 7500 eurot), Taani kulud 6180 eurot (korrigeerituna

7110 eurot) ja Belgia kulud 4260 eurot (korrigeerituna 5065 eurot). Korrigeeritud kulu puhul

3 The Daily Costs Per Inmate In Swedish Penal Institutions – A Comparison With Five Other Countries – EuroPris: Promoting Professional Prison Practice

7

on lähtutud nimetatud riikide THI muutusest perioodil 2020–2024. Oluline on seejuures

arvestada, et tegemist ei pruugi olla täpsete arvudega ning neid arvestati Eesti hinnakujundusel

kui orientiiri ja võimalikku suurusjärku.

Ühtlasi hinnati analüüsi käigus teenuse osutamisega kaasnevaid riske koos nende esinemise

tõenäosuse ning võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Kokku hinnati 36 riski, sh

teenuse kavandamise riskid, lepingulised riskid, teenuse osutamise riskid, teenuse lõpetamise

riskid ja muud riskid. Ühed võimalikud riskid ja nende maandamis- ja ennetusmeetmed on

järgmised:

1) Esineb risk, et Eesti õigusruum seab takistusi või piiranguid vanglakohtade rendi ja

välisriikide kinnipeetavate karistuse täideviimisele Eestis.

Maandamismeetmed

Koos Rootsiga vaadati läbi asjakohased õigusaktid ning analüüsiti vangistuskorraldust

võimalikult laialt. Eesti õigusruum seab takistusi, kuid välisleping annab võimaluse kohaldada

Eesti õigust mõningaste eranditega senikaua, kuni need on Eesti põhiseadusega kooskõlas.

2) Hinnastamisel arvesse võetud palgatasemeid ei ole prognoositud korrektselt – esineb risk,

et teenuse kavandamisel arvestatud palgatasemed on liiga madalad, mistõttu võib tegelik

teenuse osutamise kulu olla personalikulude seisukohast prognoositust suurem.

Maandamismeetmed

Kaasati personalispetsialistid, kes teavad värvatavate inimeste arvu ja turu palgakonkurentsi.

Välislepingus toodud hinna kujundamisel on lähtutud tuleviku palgasurvest. Lisaks on hinna

sees piisav riskimarginaal, mis katab ära töötasu ka siis, kui selgub, et kulusid on alahinnatud.

3) Eesti ei jõua kavandatud ettevalmistusi õigeks ajaks teha, näiteks jäädakse ajahätta töötajate

värbamise, vangla osalise rekonstrueerimise, vanglate ettevõtluskeskuse

(VEK) ettevalmistamise või muude juurdeehitistega. Selle riski realiseerumine võib edasi

lükata teenuse pakkumise algusaega ning vähendada saadavat tulu ja suurendada

finantskohustusi.

Maandamismeetmed

Kaasati Eesti vanglateenistuse spetsialistid, kes teevad kindlaks, millised ettevalmistused on

vajalikud ning kes on alustanud ettevalmistustega, st kohe kui leping on allkirjastatud, saab

hakata korraldama hankeid ning soetama vajaminevat. Näiteks kaasati Eesti vanglateenistuse

haldusosakond, kes vastutab hoonete heakorra eest.

Välisvangid saabuvad etapiviisiliselt. See võimaldab paindlikkust, näiteks saab Eesti

vanglateenistus paigutada välisvangid kõigepealt hoonesse, mis ei vaja suuri ettevalmistusi.

Välisvangide järkjärguline saabumine võimaldab paindlikkust ja tööde valmimist etapi kaupa.

4) Lepingu täitmise käigus kõrgendatud põhipalk või lisaboonused võivad tulevikus mõjutada

kogu vanglasektori palgaootusi – esineb risk, et projektil on pikaajaline mõju vanglasektori

töötajate (palga)ootustele, tuues sektoris laiemalt kaasa võimaliku palgasurve järgnevateks

perioodideks.

Maandamismeetmed

Tegemist on riskiga, mis võetakse teadlikult. Küsimus on selles, kui suureks kasvavad

palgaootused mujal vanglates. Eesti vanglateenistus saab tulevikus pakkuda lisahüvesid, mis

ei ole seotud ainult töötasuga.

5) Lepingu lõppdes vabaneb tööjõud, mis toob kaasa lisakulud – esineb risk, et lepingu

lõppemisega väheneb vajadus tööjõu järele, mis toob tõenäoliselt kaasa värvatud tööjõu

koondamise. Koondamiste puhul tuleb arvestada nii otseste kuludega

(koondamishüvitised) kui ka võimaliku lisakoormusega sotsiaalsüsteemile

(töötuskindlustushüvitise väljamaksed).

Maandamismeetmed

Välislepingu kehtivusajaks planeeritakse viis aastat ja seda on võimalik pikendada kolme aasta

võrra. See on pikk aeg, mille jooksul võib Eesti vangide arv taaskord kasvama hakata (lähtudes

Rootsi ja Hollandi kogemusest). Seega võib tekkida olukord, kus Tartu Vangla pinda ning seal

töötavaid ametnikke on vaja meie oma kinnipeetavate kinnipidamiseks. Seega ei tarvitse tööjõu

vabastamise vajadust reaalselt tekkida.

Kuna 1. juuliks 2024 koondati Tartu Vanglas üle 100 ametikohta, siis varasem tööjõu

vabastamise kogemus on olemas. Oluline on varakult kaasata Töötukassa, et koondamine oleks

võimalikult sujuv, pikalt ette teada ning et võimalikult paljud inimesed leiaksid endale uue töö.

6) Eesti poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest võib

poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või lõpetatakse see enne tähtaega

lepingu kehtivuse vältel. Samuti võivad sisepoliitilised pinged mõjuda teenuse osutamist,

nt meeleavaldused vanglate lähedal, mis häirivad kinnipeetavate eluolu ning andes alust

negatiivseks meediakajastuseks (välis)meedias, mõjutades seeläbi negatiivselt Eesti mainet

rahvusvahelisel tasandil.

Maandamismeetmed

Oluline on teha tihedat koostööd Rootsiga, sh pidada kohtumisi ministrite tasemel selleks, et

kogu teave oleks edastatud ning et vältida võimalikke ebakõlasid.

Vanglateenistus peab teavitama avalikkust välislepingu sisust. Vanglarendi protsessi

kaasatakse eri partnereid, kellel võib olla puutumus, sh Tartu Linnavalitsust.

7) Saatjariigi poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest

võib poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või see lõpetatakse enne

tähtaega lepingu kehtivuse vältel, tuues kaasa suured probleemid ja võimalikud

leppetrahvid.

9

Maandamismeetmed

See on risk, millega ollakse teadlikult arvestatud. Lepingus on klausel, et selle ülesütlemisest

tuleb teatada 12 kuud ette, see aitab paremini juhtida lepingust väljumist. Leppetrahvi lepingu

järgi ette nähtud ei ole.

8) Lepingu teine pool ei täida seatud kohustusi – esineb risk, et kinnipeetavate saabumise ja

lahkumise korraldamise eest vastutama määratud asjaosaliste kohustused on ebaselged (nt

tšarterlennukid, turvateenus, maismaatransport jmt), mistõttu võivad teatud kulud jääda

ootamatult Eesti asjaosaliste kanda, suurendades seeläbi teenuse tegelikke kulusid.

Maandamismeetmed

Lepingus fikseeritakse, mitu vanglakohta peab Eesti tagama ja Rootsil tuleks tasuda tagatud

kohtade (võimekuse), mitte reaalselt saabunud vangide järgi. See aitaks maandada tekkinud

kulutusi olukorras, kus vangid ei saabu teise poole viivituse tõttu planeeritud ajal. Samuti on

lepingus sätestatud kinnipeetavate transportimisel jagunev vastutus.

9) Lepingu pikendamise tingimused on ebaselged või Eestit mittesoosivad. Kuigi teenuse

kulubaasi arvestused tehakse eeldatavasti teenuse osutamise miinimumperioodi kohta, on

tarvis mõelda ka lepingu pikendamise tingimuste peale, mis sobiksid mõlemale

lepingupoolele.

Maandamismeetmed

Leping kehtib viis aastat ja seda on võimalik pikendada veel kolme aasta võrra (ja soovi korral

nii edasi). Leping pikeneb automaatselt, kui teine pool ei anna lepingu lõpetamise soovist 12

kuud ette teada.

10) Viivitused teenuse osutamise alustamisel vastaspoole tõttu – esineb risk, et teenuse

osutamise alustamisel esineb vastaspoole süül tõrkeid, nt ei suudeta kinnipeetavaid õigeks

ajaks kohale toimetada. Tegevuseta perioodi ja sellest tulenevate kulude vältimiseks oleks

oluline kindlaks määrata teenuse osutamise konkreetne algusaeg, mis on ühtlasi aluseks

teenuse hinnastamisele, vähendades Eesti võimalikke lisakulusid.

Maandamismeetmed

Lepingupooled lepivad kirjalikus vormis kokku esimeste vangide saabumise tähtaja. Rootsi

tasub 300 vanglakoha eest olenemata sellest, kas välisvangid Eestisse saabuvad või mitte. Iga

lisanduva välisvangi (alates 301-st) tasustamine käib nö pearaha järgi.

11) Kinnipeetavate profiil ei vasta kokkulepitule, tuues seeläbi kaasa lisapersonali vajaduse või

lisateenuste vajadusega (nt meditsiiniteenused vm) seotud lisakulud.

Maandamismeetmed

Välislepingus on artikkel, mis annab võimaluse saata välisvang tagasi, kui ilmneb asjaolu, mis

oleks välistanud isiku Eestisse saabumise. Seega on võimalus sellistel juhtudel välisvang

Rootsi tagasi saata.

Julgeolekuriskide analüüs

Võimalikud riskid, mis kaasnevad välisriigi kinnipeetavate karistuse täideviimisega Eestis, on

kindlaks tehtud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning

Siseministeeriumiga. Vanglakohtade rentimine teistele riikidele ei ole riskivaba tegevus ja

kurjategijate toomine Eestisse eeldab ka avalikkuse toetust ning riskide maandamist.

Siseturvalisuse tagamisel tuleb aga arvestada teatud riskidega, mis küll otseselt ei mõjuta

avalikku korda, kuid võivad mõjutada ühiskonna turvatunnet. Arvestades, et välisvangide

Eestisse paigutamisega seoses avalikku korda ohustada võivate asjaolude kohta konkreetset

informatsiooni ega ka vihjeid ei ole laekunud, tuleb siiski arvestada riskiga, et see polariseerib

ühiskonda. Eelkõige võivad tekkida konfliktsed situatsioonid meelsuse avaldamisel

kogunemistel/koosolekul eriarvamustega isikute vahel.

Välisvangide paigutamine Eesti vanglatesse ei kujuta endast ohtu avalikule korrale

korrakaitseseaduse tähenduses. Siiski tuleb arvestada, et see teema võib ühiskonda

polariseerida, ning kuigi otsest ohtu ei eksisteeri, kaasnevad sellega mitmed kaudsed riskid.

Seetõttu on leitud, et võimalikud avalikku korda mõjutavad stsenaariumid on eelkõige

järgmised:

1. Registreeritud või registreerimata koosolek meelsuse väljendamiseks seoses välisriigi

kinnipeetavate paigutamisega Eestisse. Koosolekul võivad tekkida provokatiivsed

situatsioonid, mis võivad eelkõige viia verbaalsete konfliktideni eri arvamusega isikute või

isikute gruppide vahel. Selle riski maandamiseks on oluline seda teemat avalikusele selgelt

selgitada. Otsuste eelnev selgitamine aitab hajutada hirme ühiskonnas ja vältida konflikte.

2. Välisriigi kinnipeetavate võimalik põgenemine vanglaväliste toimingute käigus või rünnak

konvoi vastu. Sellise juhtumi tõenäosus on väga väike, kuid vangla ja PPA on ka praegu igati

valmis reageerima. Süsteemne valmisolek sellisteks sündmusteks on tagatud nii tehniliste

vahendite kui ka väljaõppe kaudu.

3. Välisriigi kinnipeetavate paigutamine Eestisse võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse

leviku, mis võib alguse saada vanglasüsteemist, kuid laieneda ka väljapoole. Selle vältimiseks

ei tooda Eestisse välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega. Eesti teeb enne

kinnipeetava vastuvõtmist tema põhjaliku taustakontrolli ja jätab endale õiguse keelduda isiku

vastuvõtmisest. Ühtlasi annab välisleping võimaluse välisvang tagasi saata, kui ilmneb asjaolu,

mis oleks välistanud isiku Eestisse saabumise.

4. Ei ole välistatud, et välisriigi kinnipeetav leiab viisi, kuidas pärast karistuse kandmist

Eestisse elama asuda, ning võib siin tõenäoliselt toime panna korduvaid süütegusid. Selline

juhtum on vähetõenäoline, kuna välisvangid saadetakse enne nende karistuse kandmise lõppu

Rootsi tagasi ning nad ei vabane Eestis.

11

5. Välisriigi kinnipeetavaid külastavad isikud võivad Eestis toime panna süütegusid, sh võivad

olla seotud äärmusideoloogia, terrorismi või organiseeritud kuritegevusega. Selle vältimiseks

tehakse ka külastajate taustakontrolli.

Välisvangide Eestisse paigutamisega kaasnevad riskid ei piirdu üksnes vanglasiseste

olukordadega, vaid ulatuvad ka väljapoole vanglainfrastruktuuri. Üks oluline ohuallikas on

vanglavälised saatmised, näiteks tervishoiuasutusse. Selliste liikumiste ajal võib tekkida oht,

et kinnipeetav üritab põgeneda, mis omakorda on ohtlik ka avalikus ruumis viibivatele

inimestele. Nagu eespool viidatud, on sellised juhtumid väga vähetõenäolised, kuid

vanglateenistus ja PPA on sellisteks olukordadeks valmistunud. Turvariske võivad suurendada

külastajad, kes tulevad Eestisse välisvangidega kohtuma. Ei saa välistada, et mõni külastaja on

seotud varasema kuritegevuse või äärmusideoloogiaga. Kuna kinnipeetavat külastavale isikule

tehakse enne taustakontroll ja kokkusaamist võimaldatakse eelkõige lähedaste isikutega, on

vähetõenäoline, et sellise taustaga isikud Eestisse vangi külastama saavad tulla.

Samal ajal näitab riskianalüüs, et kõige tõenäolisemad julgeolekuriskid on siiski vanglasisesed.

Need on peamiselt vangidevaheline vägivald ja korduvad distsiplinaarrikkumised (nt

korrarikkumised või keelatud ainete, nt narkootikumide omamine) ning kinnipeetavate vaimse

tervisega seotud ohud, sealhulgas suitsiidirisk. Sellised stsenaariumid on reaalsemad ja

sagedasemad kui avalikku korda otseselt ohustavad juhtumid. Kuna Eesti vanglad tegelevad

iga päev sarnaste juhtumite ja nende riskide maandamisega, ei ole tegemist uudse ülesandega

ning vanglal on teadmised ja oskused selliste olukordade ennetamiseks.

Välisvangide Eestisse toomine on leidnud kajastust ka meedias. Samas ei ole ohuhinnangu

valmimise ajaks sotsiaalvõrgustikes ega internetiportaalides levitatud vanglarendiga seotud

sõnumeid, mis ohustaksid siseturvalisust. Praegusajal ei ole registreeritud ühtegi avalikku

koosolekut, mille käigus oleks väljendatud sõnaselget poolehoidu või vastuseisu välisvangide

paigutamisele Eestisse.4 Siiski võib ka praegu meediast leida vastakaid arvamusi selle teema

käsitlemisel. Valdav osa sotsiaalmeedia kommentaare ja arvamusi olid ohuhinnangu

koostamise ajal positiivsed.5 Inimesed näevad maksudebati foonil selles võimalust riigikassat

täita ning pooltühjade vanglate ülevalpidamist või ümberehitust nähakse kuluka ettevõtmisena.

Samas on inimestel ka hirm selle ees, mis saab vangidest pärast karistuse kandmist, kas nad

jäävad Eestisse või viiakse tagasi. Samuti kardetakse organiseeritud kuritegevuse kasvu ja

tuntakse huvi, kes siinseid välisvange külastada saavad. Küsitlusandmed näitavad, et eestlased

ei suhtu immigrantidesse soosivalt – 2020. aasta Euroopa sotsiaaluuringu kohaselt ei oota

pooled eestlased Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi.6 Ka 2020. aastal oli

ühiskond tugevalt polariseerunud seoses migrantide tulekuga Eestisse COVIDi perioodil.

2018. aastal toimus meeleavaldus, kus protestiti Eesti immigratsioonipoliitika vastu. Seega

peab arvestama riskiga, et välisvangide Eestisse paigutamise teema tekitab inimestes tugevaid

emotsioone ning ei ole välistatud ka välisvangide Eestisse toomise vastased meeleavaldused.

4 Veebipolitsei, 13.09.2024. 5 Veebipolitsei, 13.09.2024. 6 https://novaator.err.ee/1099581/uuring-pooled-eestlased-ei-oota-eestisse-elama-teisest-rahvusest- voi-rassist-inimesi

Eestis ei ole kinnisest kambervanglast keegi kunagi põgenenud. Viimati põgeneti

laagervanglast 2015. aastal, kui kaks meesvangi põgenesid öösel endisest Tallinna Vanglast,

lõigates läbi aknatrellid ja ronides vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellinguosi üksteise

otsa ladudes piirdest üle. Praeguseks on mõlemad kinnipeetavad tabatud. Seega vanglast

põgenemise risk või toimingute käigus põgenemise risk on väike.

Uuringud on näidanud, et ilma taasühiskonnastamiseta suureneb vangide retsidiivsuse oht.7

Oht võib olla seda suurem, kui vangid tunnevad end isoleeritult või „topeltkaristuse“ all, kuna

on kodumaast eraldatud ning nende suhtlus lähedastega on piiratud.8 Välismaalastest

kinnipeetavate isoleeritus (eelkõige keelebarjääri tõttu) on olnud probleemiks nii Eestis kui

välismaal. Näiteks ilmnes õiguskantsleri kontrollkäigul Tallinna kinnipidamiskeskusesse, et

välismaalastel ei olnud keelebarjääri tõttu piisavalt infot keskuse igapäevaelu kohta, nt selle

kohta, et keskuses osutatakse tervishoiuteenuseid või kaupluse keskuses müüakse

telefonikaarte.9 Samamoodi leiti nt Tilburgi vanglas Hollandis, et Belgiast toodud

prantsuskeelsed vangid ei saanud hollandi keele oskamatuse tõttu suhelda hollandikeelsete

valvuritega.10 Hollandis, Norgerhaveni vanglas ilmnes aga, et suhtluskeelena kasutatud inglise

keel ei olnud kõigile Norrast pärit välisvangidele arusaadav.11 Keelebarjääri tõttu suhtlesid

vanglaametnikud kinnipeetavatega ainult nii palju, kui see oli korra hoidmiseks vajalik.12 See

aga soodustas keele, religiooni ja muude tunnuste alusel kinnipeetavate rühmade ja hierarhiliste

suhete tekkimist vanglas, samuti nõrgemate kinnipeetavate väärkohtlemist.13 Kui sellised

olukorrad peaksid aset leidma Eestis, siis võivad need soodustada radikaliseerumist,

kuritegelike grupeeringute teket ja Eestisse võivad saabuda ka välisriikidest kuritegelikud

rühmitused. Eesti vanglates võetakse kasutusele tõlkerakendused, mis võimaldavad suhelda ka

kinnipeetavatega, kes inglise keelt ei valda. See ennetab eespool kirjeldatud riski, mis võib olla

tingitud keelebarjäärist. Ühtlasi on Eesti vange ja välisvange planeeritud hoida eraldi majades,

mis võiks maandada välisvangide Eestis tegutsevate kurjategijatega kuritegelike sidemete

loomise riski. Ei saa siiski välistada, et vangid omavahel kuskil kokku võivad puutuda. Riskid

7 United Nations Office on Drugs and Crime . Crime Research Section, United Nations Office on Drugs and Crime; 2022. Prison research: A pilot study on the causes of recidivism in Albania, Czechia and Thailand.https://www.unodc.org/documents/data- andanalysis/prison/Pilot_prison_research_brief_2022.pdf 8 Ibid. 9 Õiguskantsler (13.07.2022). Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse (7-7/220796/2203796). https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20P%C3%B5hj a%20prefektuuri%20korrakai tseb%C3%BCroo%20kinnipidamiskeskusesse_1.pdf 10 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011 [„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 11 Norra Parlamendi Ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 12 Norra parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne: https://www.sivilombudet.no/wp- content/uploads/2017/05/2016- Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf 13 Ibid.

13

on kindlaks tehtud koostöös PPA, KAPO ja Siseministeeriumiga ning on kokku lepitud,

milliseid kinnipeetavaid Eesti vastu ei võta. Eesti on saanud seada oma tingimused, nt

sätestatakse, et Eesti ei võta vastu organiseeritud kuritegeliku taustaga või terrorisidemetega

vange.

Näiteks Norgerhaveni vanglas hoitud Norra vangid ei vabanenud Hollandis, vaid nad saadeti

vähemalt kaks kuud enne vabanemistähtaega tagasi Norrasse. Sellega maandati risk, et vangid

jääksid Hollandisse püsivalt elama ja paneksid seal toime korduvaid süütegusid. See aga ei

välista, et välisvangid võivad pärast vabanemist leida viisi, kuidas Eestisse pöörduda. Näiteks

on Eestis lubatud abielluda vangistuse ajal ning perekonna loomist käsitatakse põhiõigusena.

Kui välisvang abiellub Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega, siis

annab see talle õiguse taotleda välismaalaste seaduse alusel elamisluba abikaasa juurde elama

asumiseks. Vanglarent ei peaks ega tohiks Eesti kodanikega abiellumist soodustada. Eesti

vanglateenistus ei soodusta Eesti kodanikega sidemete loomist. Ainsad Eesti kodanikud, kes

puutuvad välisvangidega kokku, on Eesti enda ametnikud. Telefonikõnede võimaldamisel on

plaanis rakendada valget nimekirja, st ei ole lubatud helistada igale poole, vaid sinna, kuhu

vangla on andnud loa helistada (ülejäänud numbritele helistada ei saa –see on tehniliselt

võimatu).

Problemaatiliseks võivad osutuda ka välisvange Eestis külastavad lähedased, kelle tausta ei

pruugi olla võimalik niivõrd detailselt kontrollida. Samas ei saa teiste riikide kogemustele

tuginedes tuua avalikest allikatest näiteid juhtumitest, kus välisvangide külalised oleksid

vangide asukohariigis toime pannud süütegusid. Eestis on lubatud kinnipeetavaid külastada

lühiajaliselt üks kord kuus kuni kolm tundi või pikaajaliselt kord poole aasta jooksul üks kuni

kolm ööpäeva. Seega ei saa välistada, et teatud hulk väliskinnipeetavate lähedasi ikkagi

Eestisse tulla soovivad. Küll aga võimaldab Eesti võimalikult palju turvalisi videokohtumisi,

et vähendada siia tulla soovivate külastajate arvu ning põhjendatud juhtudel võib vangla

kokkusaamise lubamisest ka keelduda.

Vangidevaheline vägivald on olnud probleem nii Tilburgi kui ka Norgerhaveni vanglas

Hollandis. 2012. aastal pälvis avalikkuse tähelepanu ulatuslik vangidevaheline vägivald

Tilburgi vanglas, mis tuli ilmsiks piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või

karistamise tõkestamise Euroopa Komitee14 aruande avaldamise järel. Euroopa Nõukogu

haldusalasse kuuluv komitee leidis Tilburgi vanglas vangidega peetud vestluste põhjal, et

vanglas esineb tõsine vangidevahelise vägivalla probleem, mille peamise põhjusena nähti

kambrite ülerahvastatust.15 Ühte kambrisse paigutati korraga kaheksa kurjategijat, kelle taust

14 European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT). 15 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011.[„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise

võis olla väga erinev, mis põhjustas pingeid vangide vahel. Ka Norra parlamendi ombudsman

leidis 2016. aasta septembri külaskäigul, et vangide vahel on esinenud tõsiseid

vägivallajuhtumeid. Enamik vange, keda küsitleti, väitis, et nad tundsid ennast vanglas

ebaturvaliselt.16 Alates 2010. aastast kuni 2012. aasta juulini algatati Tilburgi vanglas Belgia

vangide distsiplinaarrikkumiste tõttu 2646 menetlust.17, 18 Distsiplinaarmenetluste algatamise

põhjuseks oli nt verbaalne ja füüsiline vägivald, korrarikkumised, vahejuhtumid töökohal,

töötamisest keeldumine, CDde ja DVDde vargused, samuti mobiiltelefonide ning uimastite ja

ravimite ebaseaduslik omamine. Teadaolevalt kajastati meedias ka vähemalt üht Tilburgi

vanglas viibinud Belgia kinnipeetava suitsiidijuhtumit. 2012. a oktoobris sooritas üks Belgia

kinnipeetav oma kambris enesetapu, puues end üles.19 Kuna enesetapp leidis aset Hollandi

territooriumil, viis menetlust läbi Hollandi prokuratuur. Eesti vanglates on tagatud, et

kinnipeetavad viibivad kambrites ühe- või kahekaupa, mis aitab vältida kinnipeetavate

omavahelisi tülisid. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla otsustada ning vangla

ei paiguta kokku isikuid, kes võivad üksteisele ohtu kujutada. Vangla reageerib igale

korrarikkumisele ning jälgib, et julgeolek oleks vanglas tagatud. Kuna Eesti vanglad on

turvalised, siis ei pea kinnipeetavad tundma ohtu enda elule või julgeolekule üldisemalt.

Riskina on nimetatud ka võimalust, et välisvangid võivad Eestisse tuues kaasa aidata

äärmusideoloogia levikule, suurendada terrorismiohtu ning vangistuse ajal radikaliseeruda.

Samuti võib esineda juhtumeid, kus välisvangid panevad vanglas toime terrorikuritegusid, nii

vägivaldseid kui ka vägivallatuid, või sooritavad tegusid, mis soodustavad radikaliseerumist

teiste kinnipeetavate seas. Selle vältimiseks ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on eespool

viidatud mõjutustega seotud. Eestil on õigus valida kinnipeetavaid ning koostöös KAPO ja

PPAga tehakse neile põhjalik taustakontroll. Eestil on võimalik kinnipeetav ka Rootsi tagasi

saata, kui ilmneb, et ta ei vasta meie seatud tingimustele. Vanglas hakkavad tööle ametnikud,

kes on koolitatud ja teadlikud erinevatest riskidest ning oskavad selliseid ilminguid märgata

ning ennetavalt tegutseda.

Eesti ametnikud vajavad välisvangide vastuvõtmiseks lisaväljaõpet. Samuti tuleb silmas pidada

vähelevinud võõrkeelte tõlkide vähesust Eestis, mis võib mõjutada suhtlust välisvangidega ja

nõuab lisaressurssi. Riskide maandamiseks tuleb korraldada koolitusi vanglapersonalile,

keskendudes kultuuridevahelisele suhtlusele, keelebarjääri ületamisele ja

radikaliseerumisilmingute märkamisele. On oluline mõista, et välisriigi vangide toomine

Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 16 Norra parlamendi ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 17 Tilburg: 2.600 Disziplinarmaßnahmen gegen belgische Häftlinge [Tilburg: Belgia vangide suhtes on kohaldatud 2600 distsiplinaarkaristust] (11.07.2012). BRF Nachrichten. https://brf.be/national/423296/ 18 Tilburg: 2646 procédures disciplinaires depuis l'arrivée de détenus belges [„Tilburg: 2646 distsiplinaarmenetlust alates Belgia kinnipeetavate saabumisest“] (10.07.2012). Radio Télévision Belge Francophone. https://www.rtbf.be/article/prison-de-tilburg2646-procedures-disciplinaires-depuis-l- arrivee-de-detenus-belges-7802807 19 Belg pleegt zelfmoord in cel Tilburg [„Belglane sooritas Tilburgi vangla kambris enesetapu“] (23.10.2012). Nederlandse Omroep Stichting. https://nos.nl/artikel/432338-belg-pleegt-zelfmoord-in- cel-tilbur

15

Eestisse võib suurendada kuritegevuse riski vanglates, eriti organiseeritud kuritegevuse või

vangidevahelise vägivalla kaudu. Selle ennetamiseks jätkatakse ja tugevdatakse juba praegu

toimuvat aktiivset julgeolekutööd vanglasüsteemis.

Üks suur risk on ka võimalus, et Eesti ametnikke püütakse mõjutada või manipuleerida. Selle

vältimiseks on ametnikele tagatud turvaline töökeskkond, st töötatakse alati paarikaupa,

vältides olukordi, kus ametnik jääb vangiga üksi. Ametnike valik on läbimõeldud. Kõiki riske

on välislepingu ettevalmistamisel põhjalikult kaalutud, nende tõenäosust on hinnatud ning

välja on töötatud konkreetsed meetmed nende ennetamiseks ja maandamiseks.

Kokkuvõtvalt võetakse riskide maandamiseks järgmisi meetmeid.

 Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga.

 Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega (Eesti

lävend/definitsioon aluseks).

 Eestisse ei tooda koduriigis riigivastaste süütegude eest süüdimõistetud välisvange.

 Eesti õiguskaitseasutused saavad välisvangide nimekirjad, et teha oma taustakontrolli

 Eesti jätab endale õiguse keelduda konkreetsetest välisvangidest (taustakontrollide

tulemuste põhjal). Ettesaadetud nimekirjad peavad sisaldama saadetavate vangide

taust- ja jälitusinfot (vangla, politsei ja sisejulgeoleku poolt).

 Külastajatele tehakse taustakontrolli ning kokkusaamine toimub Eesti

Vangistusseaduses toodud sätete alusel. Lisaks kasutatakse võimalikult palju

alternatiivseid kokkusaamist asendavaid lahendusi (nt video– ja tavakõned).

 Radikaliseerumise tuvastamise koolitused vanglapersonalile.

 Radikaliseerumisele haavatavamate välisvangide suurem monitoorimine.

 Eesti vanglas tuvastatud radikaliseerunud välisvangide tagasisaatmine koduriigi

vanglasse.

 Eluosakondasid ei paigutata täis, vaid u kuni 80% täitumuseni, mis võimaldab paremini

jälgida osakonnas toimuvat ning võimaldab paindlikkust kinnipeetavate

ümberpaigutamiseks vajaduse korral.

 Vanglapersonali ja õiguskaitseasutuste vaheline tihe koostöö ja infovahetus.

 Tõlketeenuse sisseostmine ja tõlge videosilla vahendusel.

 Avalikkuse selge teavitamine.

 Tartu Vanglas on kohapeal ka Rootsi ametnikud, kes on Eesti personalile toeks. Nad

aitavad lahendada võimalikke kultuurilisi ja keelelisi erimeelsusi. Praegugi on

vanglates katsetamiseks kasutuses tõlkeseadmed. Lisaks saab tahvelarvutitesse

integreerida tõlkerakendusi. Vajadust mööda saab kaasata tõlgi, sh videosilla või

telefoni vahendusel.

 Kinnipeetavad saabuksid Eestisse järk-järgult, mis annab võimaluse etapiviisiliseks

kohanemiseks ja tööprotseduuride paika panemiseks. Võimalikult palju rakendatakse

ametnikke tööülesandeid täitma vähemalt paarikaupa, mis võimaldab vähendada

manipuleerimist ning tagab parema julgeoleku.

 Narkokuritegude ennetamiseks on oluline pidev kohapealne testimine ja läbiotsimine,

külastajate taustakontroll. Võimalikult palju võimaldatakse videokohtumisi, et vanglas

käiks vähem külalisi.

 Vastu ei võeta välisvange, kes vajavad ravi, mida on Eestil kas keerukas või kulukas

pakkuda. Keerukamateks raviprotseduurideks saadetakse isik kodumaale. Enne

vangide saabumist selgitatakse välja ravimite nimekiri ja Eesti võimekus ravimeid

pakkuda.

 Vältimaks sotsiaalset riski, on vanglal võimalik muuta karistuse kandmine

vastuvõetavamaks, tagades videokohtumised, tahvelarvuti kasutamise võimaluse ning

rohkem vabas õhus viibimise ja sportimise võimalused.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Välisleping koosneb 62 artiklist. Välislepingu artiklite sõnastamisel on arvestatud õiguslike

piirangutega, millest olulisemad on järgmised: 1) Eesti ei saa otse kohaldada teise riigi

(vangistus)õigust. Vangistuse täideviimise erikord on sätestatud välislepinguga. Erikorra

kehtestamisel on järgitud, et see on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega; 2) kuna

vangistuse täideviimist loetakse suures osas riigi tuumikfunktsiooniks, ei võimalda kehtiv

õigus selle ülesande ega vastutuse delegeerimist kolmandatele isikutele (sh saatjariigile). See

tähendab, et vangistuse täideviimist saavad teostada üksnes Eesti ametnikud. Teise riigi

ametnikel võib vastavalt välislepingule olla üksnes nõuandev või kvaliteedikontrolli eesmärki

täitev roll; 3) lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi tuumikfunktsiooniks ka kohtulikku

järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad

lahendama Eesti kohtud; 4) välisriigi määratud vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism,

mis võimaldaks Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu mõistetud vangistust.

Rootsis määratava vangistuse üldine korraldus on Eesti omaga sarnane. Rootsi on tutvunud

Tartu Vanglaga ning leidnud, et see on nende vajaduste jaoks sobiv. Tartu Vangla vabade

kohtade rendile andmine eeldab, et Eesti enda süüdimõistetud ja vahistatud paigutatakse Viru

Vanglasse ning Tallinna Vanglasse, kus on olemas vajalikud kohad ja võimekus. Tartu Vangla

väljarentimisel tuleb kasutusele võtta hetkel kasutusest väljas olev E-hoone, kohandada

eluosakonnad ja kambrid. Tartu Vanglas on täna ca 160 ametnikku, kellele tuleb juurde värvata

veel vähemalt 250 ametnikku, kuna Rootsi nõuete kohaselt on ametnike arv kinnipeetava kohta

suurem (1:1) kui Eestis. See tagaks Praegu on meil u 0,7 ametnikku ühe kinnipeetava kohta.

Vanglaametnike väljaõppe tase on üldjoontes sarnane, kuid juurde tuleb omandada oskused ja

teadmised, mis on eelduseks teise riigi vangidega töötamiseks (õiguslikud, kultuurilised ja

usulised erinevused jt ning keeleõpe). Teadaoleva info kohaselt ei nõua tervishoiuteenuse

pakkumise loogika ümberkorraldusi – pakutavate teenuste valik on sarnane, nagu ka ravimid,

mida kinnipeetavatele väljastatakse.

Välislepingu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega20

20 Allikas: Advokaadibüroo Sorainen OÜ analüüs (veebruar 2025).

17

Välislepingu koostamisel analüüsiti põhiseaduse territoriaalse kehtivuse küsimusi, vangistuse

täideviimise üleandmise lubatavust ja teise riigi kinnipeetavate vangistuse täideviimise

võimalusi Eestis. Põhiseaduslikkuse analüüsist järeldusid järgmised põhimõtted, mis võeti

aluseks välislepingu teksti koostamisel.

- Riigi olulised elemendid on võim ja territoorium. Eesti Vabariigi territooriumil kehtib

Eesti põhiseadus ja selle kohaldumist ei saa välistada. Ka konsulaarasutuste valduste

puhul ega liitlasvägede paigutamisel teise riiki ei ole välistatud asukohariigi õiguse

kohaldumine.

- Riigikohtu praktika järgi on kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine

riigi tuumikfunktsioon, mida ei saa eraõiguslikele isikutele üle anda. Samas ei ole

tuumikfunktsiooniks igasugune kohtuotsuse täitmine ja vähemalt mingis osas on

kohtuotsuste täitmise üleandmine lubatav.

- Vangistuse täideviimine ja õigusemõistmine on tuumikfunktsioonid, mida riik ei või üle

anda teisele isikule, sh välisriigile. Kuigi teise riigi avalikud huvid võivad sarnaneda

Eesti riigi avalike huvidega, lähtub teine riik eelkõige oma riigi õiguskorra tagamise

vajadusest. Teise riigi huvi ei ole tagada Eesti riigikorraldust kogu õiguskorra ulatuses.

Vangistuse täideviimisel Eesti territooriumil peab Eesti riik rakendama oma võimu ja

selle eest vastutab lõppkokkuvõttes Eesti riik. Eesti riigi võimu teostamise

õiguspärasuse üle saavad otsustada ainult Eesti kohtud. See tähendab, et võimu

teostatakse ja õigust mõistetakse Eestile lojaalsete ametnike kaudu. Ametnike

väljaõppe, võimu teostamise ja tegevuse järelevalve eest peab vastutama Eesti riik.

- Välislepinguga saab kokku leppida tavaseadustest erinevad normid, kuid seejuures ei

tohi vastuollu minna põhiseadusega. Kui välisleping sisaldab norme, mille põhiseaduse

järgi peab kehtestama Riigikogu või täpsemalt Riigikogu kvalifitseeritud

häälteenamusega, peab Riigikogu välislepingu vastavalt ratifitseerima.

- Välislepinguga võib luua välisriigi kinnipeetavate asjade lahendamiseks teistsuguse

kohtumenetluse ja ka erikohtud, kuid nende loomisel tuleb järgida põhiseaduses

sätestatud kohtumenetlust ja kohtuid reguleerivaid norme, st tegu peab olema Eesti

kohtuga, samuti tuleb järgida kohtusse pöördumise õiguse ulatust.

- Välisriigist saadetud vangide vanglas kinnipidamiseks võib välislepingu alusel

vanglateenistusse tööle võtta välisriigi kodanikke. Seejuures peab tegemist olema Eesti

avaliku teenistusega, mida võib reguleerida välislepinguga.

- Välisriigi vanglakaristuse määranud kohtuotsuse Eestis täitmise eeldus on otsuse

tunnustamine. Välislepinguga saab ette näha tunnustamise lihtsustatud korra ning

vanglarendi puhul on lubatav välisriigi kohtuotsust tunnustada haldusaktiga.

- Välislepinguga võib kujundada tavaseadustest erineva vangistusõiguse ja karistuse

täideviimise normid. Seejuures tuleb arvestada taasühiskonnastamise nõudega.

Järgida tuleb kõiki põhiõigusi Eesti põhiseaduses sätestatud ulatuses, sh ei või

sõnumisaladust ka eri vahenditega piirata rangemalt kui põhiseaduses sätestatud

alustel.

PÕHISEADUSE TERRITORIAALNE KEHTIVUS

Riigi territoorium Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi

Rahvusvahelises õiguses loetakse riigi kolmeks peamiseks elemendiks rahvast, võimu ja

territooriumi. Põhiseadus sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel (§ 3 lg 1 ls 1). Selle all mõeldakse põhiseadusest lähtuvat

Eesti riigi võimu, mis kehtib Eesti territooriumil.

Põhiseadus ei näe vähemalt expressis verbis ette võimalust, et mõni ala oleks küll Eesti

territoorium, kuid sellele ei kohalduks (mingi osa) Eesti õigusruumist või riigivõimust.

Järgnevalt käsitletakse Eesti territooriumi piiritletust ja tähendust põhiseaduse mõttes lähemalt,

et hinnata, kas territooriumi teatud osa välistamine põhiseaduse kehtivuse alt oleks lubatav.

Põhiseadus sätestab, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja

jagamatu tervik (§ 2 lg 1) ning maismaapiir on ära määratud Tartu rahulepingu ja teiste

riikidevaheliste piirilepingutega (PS § 122 lg 1 ls 1). Põhiseaduse kommenteeritud väljaande

järgi on Eesti maa-ala lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse sättel rahvusvahelises õiguses

mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibist laiem tähendus ning see välistab territoriaalse

autonoomse üksuse olemasolu.21

Põhiseadus lubab riigipiire muutvaid välislepinguid ratifitseerida üksnes Riigikogu koosseisu

kahekolmandikulise häälteenamusega (PS § 121 p 1 ja § 122 lg 2). Põhiseaduse

kommenteeritud väljaandes on märgitud, et riigipiir on see element, mis lubab piiritleda teatud

territooriumi ja eraldada see kõrval asetsevate riikide õiguskordadest22. Piirilepingute puhul

rõhutab Riigikogu häälteenamuse nõue piirilepingute tähtsust, sest territoorium on riigi üks

oluline tunnus.23 Eesti põhiseadus seab kõige rangemad nõuded just riigipiiri muutvate

välislepingute sõlmimisele. Teiste välislepingute puhul, mille peab samuti Riigikogu

ratifitseerima või denonsseerima, ei ole häälteenamuse nõuet kehtestatud. Seega piiritleb

põhiseadus rangelt Eesti riigi piirid ja sellega Eesti õiguse kehtivuse.

Põhiseaduse järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3 lg 1 ls 2). Seejuures ei luba põhiseadus riigil sõlmida

välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega (PS § 123 lg 1).

Õigusanalüüsi käigus analüüsiti ka seda, kas vanglarendi teenuse osutamise puhul on võimalik

rakendada Rootsi õigust. Selleks analüüsiti olukordi, kus Eesti territooriumil võidakse

rakendada mõne teise riigi õigust või kui Eesti õigust kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi

piire.

Lähtudes eeltoodust piiritleb Eesti põhiseadus rangelt territooriumi. Eesti suhtes kehtiv

rahvusvaheline õigus sisaldab teatud erinorme ühe riigi õiguse kohaldumise kohta teise riigi

territooriumil. Seejuures ei tunta aga sellist lähenemist, kus mõni valdus ühe riigi territooriumil

välistatakse selle riigi õiguskorrast ning allutatakse teise riigi õiguskorrale. Seega leiti analüüsi

21 EV põhiseadus. Paragrahvi 2 kommentaar, p 3. 22 EV põhiseadus. Paragrahvi 122 kommentaar, p 4. 23Vrd põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 121, äärenr 9.

19

tulemusel, et ka vanglarendi puhul ei ole vangla territooriumil Eesti õigusruumi kohaldumise

välistamine lubatav.

Euroopas on vanglarenti rakendatud Madalmaades kui vastuvõtvas riigis. Siinjuures tuleb

arvestada Eesti riigivõimu ja Madalmaade riigivõimu territoriaalse kehtivuse erinevusega.

Madalmaade Kuningriigi põhiseadusest ei leia riigipiiri reguleerivad norme.24

Madalmaade territoorium ei ole Eesti territooriumi moodi lahutamatu ja jagamatu tervik, vaid

riigi osaks on ka Kariibi mere saartel asuvad territooriumid, mis omakorda jagunevad kahte

kategooriasse: autonoomsed maad ja eriomavalitsused.25 ELi toimimise lepingu järgi on

lepitud kokku mh Madalmaade Euroopa-väliste maade ja territooriumide assotsieerimises

liiduga, st neile ei kohaldunud ELi õigus automaatselt.26 Seega ei ole Madalmaade territooriumi

õigusruum ühtne.

Peale selle on Holland (ja ka Austria) Euroopa riigid, kus rahvusvaheline leping on ülimuslik

riigi põhiseaduse suhtes. Mõlema riigi põhiseadused näevad ette spetsiifilise parlamentaarse

protseduuri põhiseaduse muutmiseks välislepingu sõlmimise kaudu.27

VANGISTUSE TÄIDEVIIMISE ÜLEANDMISE LUBATAVUS

Riigivõimu üleandmise lubatavuse lähtekohad

Selleks, et mõista, mis juhtudel on lubatud riigivõimu volitused üle anda, analüüsiti

õigusanalüüsis esmalt, kuidas reguleerivad lihtseadused riigivõimu volituste üleandmist.

Teiseks uuriti Riigikohtu praktikat ja kolmandaks teoreetilist lähenemisviisi õiguskirjandusest.

Neljandaks analüüsiti, kas riigivõimu üleandmise piirid on erinevad, kui võim antakse üle

eraõiguslikule isikule või teisele riigile. Viimasena käsitleti avaliku teenistuse tähendust

riigivõimu teostamisel.

Riigivõimu üleandmine seaduses

Riigivõimu üleandmist reguleerib seaduse tasandil halduskoostöö seadus (HKTS). HKTSi § 1

lõige 1 sätestab muu hulgas haldusülesande eraõiguslikule juriidilisele isikule iseseisvaks

täitmiseks volitamise tingimused ja korra. HKTSi § 3 lg 4 lubab haldusülesande täitmiseks

volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu muu hulgas juhul, kui ülesande täitmisel ei

kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Järelikult on ka seadusandja ette näinud vähemalt

mingitel juhtudel täidesaatva riigivõimu volituste üleandmise.

Riigivõimu volituste üleandmise lubatavus Riigikohtu praktikas

Riigikohus on oma praktikas andnud kolmes asjas põhimõttelise hinnangu riigivõimu volituste

üleandmise lubatavuse kohta. Järgnevalt käsitletakse neid kaasuseid.

24 The Constitution of the Kingdom of the Netherlands 2018, art 123. 25 Government of the Netherlands veebileht. Maad Aruba, Curacao ja Sint Maarten ning eriomavalitsused Bonaire, Sint Eustatius ja Saba. 26 ELi toimimise leping, art 198. 27Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 123, äärenr 12. 8

Riigikohtu üldkogu leidis väärteotrahvide asjas, et neid ülesandeid, mida on põhiseaduse mõtte

kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu

tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule.28

Tuumikfunktsiooniks on Riigikohus pidanud ka jälitustegevust kui üht osa

kriminaalmenetlusest.29 Neis kahes lahendis on Riigikohus käsitlenud tuumikfunktsiooni.

Riigikohus on leidnud, et kohtutäituripoolne sunniraha määramine on küll riigivõimu

teostamine eraõigusliku isiku poolt, aga põhiseaduse järgilubatav.30 Selleks, et analüüsida, kas

vangistuse täideviimine on riigi tuumikfunktsioon või mitte, ning kas ja mis osas oleks selle

üleandmine lubatav, käsitletakse neid lahendeid järgnevalt põhjalikumalt.

Üldkogu asus väärteotrahvide asjas seisukohale, et tuumikfunktsiooni hulka kuuluvaks tuleb

lugeda karistusvõim ja sealhulgas ka süütegude menetlemine. Üldkogu põhjendas, et

süüteomenetluse puhul on tegemist riikliku tegevuse valdkonnaga, milles võimaldatakse

ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Üldkogu tõi välja, et väärteomenetluse seadustik andis

kohtuvälise menetleja volitused sama (laia) ulatusega nii avaliku võimu asutusele kui ka

eraõiguslikule juriidilisele isikule, sh dokumentide nõudmine, asjade või muude objektide

esitamine, isiku läbivaatuse ja kuni 48 tunniks kinnipidamise taotlemine, läbiotsimise

toimetamine ning väärteokaristuse määramine.31

Üldkogu osutas ka sellele, et eraõigusliku juriidilise isiku otsuse järel võidakse isikult võtta

vabadus, kui määratud rahatrahvi tasumata jätmisel asendab kohus rahatrahvi arestiga.

Karistatus on omakorda aluseks järgnevatele põhiõiguste piiramistele. Üldkogu rõhutas, et

mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda

vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis

peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb õigus

korraldusele ja menetlusele, mis sisaldab endas õigust riigi normatiivsele ja faktilisele

tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda. Üldkogu leidis, et isiku võimalus end

süüteomenetluste kontekstis kaitsta ja turvaliselt tunda tähendab nii avaliku võimu poolt

süüteomenetluse reeglite kehtestamist kui ka seda, et avalik võim vastutab süütegude

menetlejate koolitamise ja kestva täiendkoolitamise eest ning tagab ametkondliku kontrolli

nende tegevuse üle, sealhulgas ka selle üle, et iga konkreetse väärteomenetluse raames ei

riivataks ülemääraselt põhiõigusi. Üldkogu leidis, et põhiõigus menetlusele ja korraldusele ei

ole tagatud, kui riigivõim ei kanna vahetult kõnealust vastutust ega teosta menetleja üle

kontrollifunktsiooni.32

Teises lahendis, kus Riigikohus tuumikfunktsiooni käsitles, pidas Riigikohus jälitustegevust

kui osa kriminaalmenetlusest riigi tuumikfunktsiooniks. Riigikohus põhjendas, et tegu on

valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõiguseid. Mida

ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda

vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis

28 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 21. 29 RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 30 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13. 31 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p-d 21–24. 32RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p-d 21–24.

21

peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived. Riigikohus viitas jälitustegevuse asjas

väärteotrahvide asjale, märkides, et avalik võim vastutab süütegude menetlejate koolitamise ja

kestva täiendkoolitamise eest ning tagab ametkondliku kontrolli nende tegevuse üle.

Sealhulgas vastutab avalik võim ka selle üle, et iga konkreetse menetluse raames ei riivataks

ülemääraselt põhiõigusi. Riigikohus lisas, et veelgi enam kehtivad ülalviidatud põhimõtted

jälitustegevuse kui olemuslikult salajase tegevuse puhul.33

Riigikohtu üldkogu on eraõigusliku kohtutäituri kohaldatava sunniraha puhul leidnud, et

sunniraha määramise võib üle anda eraõiguslikule isikule, kuna sunniraha ei ole vaadeldav

karistusena formaalses ega materiaalses tähenduses. Sunniraha ei ole karistus

karistusseadustiku alusel süüteo toimepanemise eest. Kohtutäituri kohaldatav sunniraha on

sunnivahend täitemenetluse seadustiku alusel ning võrreldav asendustäitmise ja sunniraha

seaduse alusel kohaldatava sunnirahaga, mis ei ole samuti karistus. Karistuse olemuslikud

tunnused on isiku õiguste ja vabaduste kitsendamine tema represseerimise kaudu ning

riigipoolne süüdlase sotsiaaleetiline hukkamõist, millega kaasneb samal ajal tema

stigmatiseerimine. Kuigi sunniraha tähendab kohustatud isiku varaliste õiguste kitsendamist

sarnaselt karistusele, erineb sunniraha karistusest, kuna selle eesmärk on motiveerida

kohustatud isikut kohtuotsusega kindlaks määratud kohustust täitma. Sunniraha adressaati ei

kanta karistusregistrisse ja seega on sunniraha väärtusneutraalne. Üldkogu ei leidnud sunniraha

määramises ka õigusemõistmise funktsiooni.34

Seega on Riigikohtu praktika järgi kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine riigi

tuumikfunktsioon, mida ei saa eraõiguslikele isikule üle anda. Samas ei ole tuumikfunktsioon

igasugune kohtuotsuse täitmine ja vähemalt mingis osas on kohtuotsuste täitmise üleandmine

eraõiguslikule isikule lubatav.

Eraõiguslikule isikule ja teisele riigile riigivõimu volituste üleandmise erinevus

Eespool viidatud kohtupraktikas on käsitletud riigivõimu volituste üleandmist eraõiguslikule

isikule, kuna seda käsitleti kõnealustes kaasustes. Praegu on aga küsimus võimu teostamises

teise riigi poolt. Kohtupraktikas ega ka asjakohases õiguskirjanduses ei ole käsitletud

eraõiguslikule isikule ja teisele riigile riigivõimu üleandmise erinevust. Järgmiseks analüüsiti

seda, kas riigivõimu volituste üleandmise kontekstis tuleks eraõiguslikku isikut ja teist riiki

käsitleda ühtmoodi.

PSi §-dest 13 (õigus riigi ja seaduse kaitsele) ja 14 (õiguste ja vabaduste tagamine on

seadusliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus) tulenevast

õigusest korraldusele ja menetlusele tuletas üldkogu õiguse riigi normatiivsele ja faktilisele

tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda.35 Üldkogu rõhutas, et eraõiguslik

juriidiline isik on loodud erahuvides. Kui karistusvõim antakse eraõiguslikele isikule üle,

mööndakse, et karistusvõimu võidakse teostada ka mis tahes erahuvidest lähtudes ning see ei

33 RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 34 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p-d 40–44, 47–49 35 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 23.

ole aktsepteeritav. Üldkogu hinnangul eeldab karistusvõimu teostamine karistusasutuse

objektiivsust ja sõltumatust ning lähtumist eranditult vaid avalikest huvidest.36

Üldkogu vastandas era- ja avalikke huve, kuid seejuures pidas ilmselt silmas täpsemalt Eesti

riigi avalikke huve. Üldjoontes on vähemalt Euroopa riikide avalikud huvid vangistuse

täideviimisel sarnased. Seejuures erineb aga alati see, et iga riik on seotud oma riigi

põhiseadusega. Põhiseadused tagavad põhiõiguseid erineval määral, samuti erineb riigi

ülesehitus ja korraldus kohati suurel määral (vrd vandekohtud, monarhiad, liidumaade

ulatuslikud õigused Saksamaal, mitu riigikeelt jm). Teise riigi huvi ei ole tagada Eesti

riigikorraldust kogu õiguskorra ulatuses.

Lähtudes eeltoodust – kuigi teise riigi avalikud huvid võivad sarnaneda Eesti riigi avalike

huvidega, lähtub teine riik eelkõige oma riigi õiguskorra tagamise vajadusest, mitte Eesti

omast. Seetõttu tuleb riigivõimu üleandmisel käsitleda eraõiguslikke isikuid ja teisi riike

sarnaselt.

Avaliku teenistuse tähendus riigivõimu teostamisel

Riik teostab oma võimu reeglina ametnike kaudu, kes on erilises avalik-õiguslikus teenistus-

ja usaldussuhtes. Järgnevalt käsitletakse avalikku teenistust põhiseaduse mõttes, et hinnata,

milline peab olema teenistus- või töösuhe riigivõimu teostamiseks.

Vangistusseaduse (VangS) § 113 kohaselt võib vanglaametniku, sealhulgas vangla direktori,

ametikohale nimetada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 14 sätestatud nõuetele vastava isiku.

ATSi § 14 lõike 2 järgi võib ametnikuna teenistusse võtta ka Euroopa Liidu kodaniku. Siiski

ei saa Euroopa Liidu kodanikku teenistusse võtta ametiasutuse juhtimisega seotud ametikohale

ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku

põhiõigusi ja vabadusi, saab nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku. Vangladirektor juhib

ametiasutust. Vanglaametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks vangide

põhiõigusi ja vabadusi piirata. Järelikult saaks vanglaametniku ja vangladirektorina ATSi

kohaselt töötada vaid Eesti Vabariigi kodanikud. ATSi seletuskirja kohaselt on ATSi § 14

lõikes 2 ettenähtud kodakondsuse nõue põhjendatud tulenevalt nende ametikoha ülesannete

eripärast ja suurest vastutusastmest.37

Põhiseaduse § 30 lõike 1 kohaselt täidetakse riigiasutustes ametikohad seaduse alusel ja korras

Eesti kodanikega. Siiski võivad neid ametikohti erandkorras kooskõlas seadusega täita ka

välisriigi kodanikud või kodakondsuseta isikud. Vangla on valitsusasutus.38 Järelikult

kohaldub põhiseaduse §-s 30 ette nähtud piirang ka vanglatele. Põhiseaduse kommenteeritud

väljaandes on viidatud, et avaliku teenistuse tuumfunktsioonide39 täitmisest tulenevalt on

36 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 25. 37 06. märtsil 2012. a algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu 193 SE esimese lugemise seletuskiri, lk 17. 38 Tallinna vangla põhimäärus, § 1, ja avaliku teenistuse seadus, § 6 lg 2 p 1. 39 Siinkohal räägitakse avaliku teenistuse tuumfunktsioonidest, käsitlemata, kas need on sisult samad mis riigi tuumikfunktsioonid.

23

lubatud piirata ametnike teatud põhiõiguseid ning teiste riikide kodanikele nendele

ametikohtadele ligipääsu.40

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 45 kohaselt on Euroopa Liidu kodanikel õigus

avaliku sektori töökohtadele kandideerida Eesti kodanikega võrdsetel alustel. ELTLi artikli 45

lõike 4 järgi ei hõlma muu hulgas kodakondsusel põhinev diskrimineerimise keeld avalikku

teenistust, kui need ametikohad on vahetult seotud riigivõimu teostamisega või avaliku korra

või riigi huvide kaitsmisega. Erandina võib Eesti kodanikele reserveerida ametikohad, mis

eeldavad tihedat sidet ja solidaarsust riigiga.41 Õiguskantsler on leidnud, et eelkõige on need

ametikohad, mille teenistusülesanded seonduvad avaliku teenistuse põhifunktsioonidega, ning

pidanud selliseks ametikohaks vallavanemat.42

Euroopa Kohus on defineerinud avalikku teenistust avaliku huvi poolt seaduse alusel

delegeeritud volituste täitmisena, mis eeldab liikmesriigi ja vastava ametniku vahelist erilist

suhet ja kodakondsuse alusel formeerunud vastastikuseid õigusi ja kohustusi.43 Euroopa Kohtu

praktika järgi on sellised ametikohad eelkõige töökohad relvajõududes, politseis ja muudes

korrakaitseorganites, kohtusüsteemis, maksuametis ja diplomaatilises korpuses. Arvestada

tuleb ametikohta, mitte sektorit.44

Avaliku teenistuse olemuse ja tähenduse võtab kokku ka ATSi § 27 lõikes 1 sätestatud

ametivanne, mille isik peab andma esmakordsel teenistusse asumisel: „Mina, (ametniku nimi),

tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle

usaldatud ametit ausalt.“

Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kehtiva ATSi § 14 lõikes 2 sätestatud piirang,

mille järgi võib ametiasutuse juhtimisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul

on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, nimetada

ainult Eesti Vabariigi kodaniku, ei ole olnud seadusandja diskretsiooniotsus, vaid lähtutud on

avaliku teenistuse kujundamise põhiseaduslikest piiridest. Põhiseaduse kommenteeritud

väljaandes märgitakse siiski, et seadusega võib PSi §-s 30 sätestatud nõudest värvata ainult

Eesti kodanikke teha erandeid, kui seda nõuavad avalikud huvid – näiteks kui kvalifitseeritud

Eesti kodanikke ei ole võimalik leida. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi ei tohi

võimalus nimetada ametisse Eesti kodakondsuseta isik olla avar ning peab olema piiratud kas

vähestes valdkondades ette nähtud ametikohtadega, lühikese tähtajaga selliste isikute ametisse

nimetamiseks või olema seotud lisaeelduste või raskemini teostatava menetlusega (nt konkursi

korras ei leita sobivat Eesti kodanikku, erandi tegemise otsustamine kõrgemalseisva asutuse

poolt vms).45

40 EV põhiseadus. Paragrahvi 30 kommentaar, p 3. 41 ELTLi art 45 lg 4 ja Euroopa Kohtu praktika (nt EKo C-149/79, Euroopa Komisjon vs. Belgia Kuningriik, 26.05.1982, p 10; EKo C-290/94, Euroopa Komisjon vs. Kreeka, 02.07.1996, p 2). 42 Õiguskantsleri seisukoht, 16.12.2009, kirjas 6-1/091828/0907462, p 15. 43 EKo C-149/79, Euroopa Komisjon vs. Belgia Kuningriik, 26.05.1982. 44 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 30, äärenr 7. 45Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 30, äärenr 10.

Seega tuleneb vangla juhi ja ametnike Eesti kodakondsuse nõue põhiseadusest. Samas on

võimalik avalikust huvist lähtudes kaaluda teatud tingimustel ja piirides erandeid.

Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavus

Ülal tuvastati riigivõimu üleandmise lubatavuse alused. Järgmisena analüüsiti vangistusõigust

riigivõimu üleandmise lubatavuse kontekstis ja tehti järeldused vangistuse täideviimise teisele

riigile üleandmise kohta.

Vangistusõiguse paiknemine õigussüsteemis

Vangistus määratakse KarSi alusel sotsiaaleetilise hukkamõistuna, millega kaasneb

stigmatiseerimine ning millega ulatuslikult piiratakse isiku õigusi ja vabadusi. Seega on

vangistuse määramine õigusemõistmise ja karistusvõimu ehk riigi tuumikfunktsiooni täitmine.

Vangistus on karistusvõimuga määratud otsuse täideviimine ning VangSi § 6 lõike 1 järgi on

selle eesmärk panna kinnipeetav õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. Vangistuse

täideviimine ei ole vangistuse määramise osa ega ole seega automaatselt karistusvõimu

teostamise ehk tuumikfunktsiooniga hõlmatud, mille üleandmine on üheselt välistatud.

Karistusõigusliku kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine on sätestatud

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), sh vangistuse täitmisele pööramine (18. peatükk; §

414 jj). KrMS sätestab vangistusse mõistetu vanglasse jõudmise menetluse. Kui isik juba on

vanglas, kohaldatakse tema kinnipidamisele aga haldusõigust – VangSi § 11 lõike 1 järgi

kohaldatakse VangSis ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid,

arvestades vangistusseaduse erisusi. Seega kohaldub vangistuses hoidmisele haldusõigus.

Vangistuse täideviimise ülesannete riigipoolne üleandmine

Järgnevalt käsitletakse, kas ja mis osas on vangistuse puhul riigivõimu volituste üleandmine

lubatav, lähtudes avaliku ülesande üleandmise nii objektiivsetest kui ka subjektiivsetest

põhiseaduslikest piiridest.

a) Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavus lähtuvalt objektiivsetest piiridest

Riigikohtu senine praktika vangistuse täideviimisega seotud ülesannete üleandmise lubatavuse

kohta on vähene. Vanglakaupluse asjas käsitles Riigikohtu erikogu vangistusseadusest

tuleneva avaliku ülesande üleandmist eraõiguslikule isikule. Riigikohus rõhutas, et avalik

ülesanne ei tähenda tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituste

kasutamisega. Seadusandja võib avaliku ülesandena määrata ka kinnipeetavale normaalsete

elutingimuste loomise ja tagamise. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet

täidab eraõiguslik isik.46 Riigikohus justkui viitas, et kuna vanglakaupluse pidamine on avalik

ülesanne, aga seejuures mitte riigivõimu teostamine, siis on lubatud anda kaupluse pidamine

eraõiguslikule isikule.

Samas ei käsitlenud erikogu põhjalikumalt küsimust, kas süüdimõistetute kinnipidamisest

tuleneva muu avaliku ülesande võib eraõiguslikule isikule üle anda ka siis, kui tegemist on

46 RKEKm 16.02.2010 3-3-4-1-10, p 5.

25

riigivõimu teostamisega kinnipeetavate suhtes. Seetõttu käsitletakse järgnevalt vangistuse

puhul riigivõimu üleandmise võimalikkust lähtudes delegeerimise objektiivsetest ja

subjektiivsetest põhiseaduslikest piiridest.

Väärteokaristuste ja jälitustegevuse asjas oli Riigikohtu hinnangul tegu riigi

tuumikfunktsioonidega ühelt poolt seetõttu, et tegu oli karistusõiguse osaga.47 Väärteokaristuse

asjas märkis üldkogu, et karistusvõimu tuleb tervikuna käsitada riigi tuumikfunktsioonide

hulka kuuluvana ja selle delegeerimiskeelu suhtes erandite tegemine on välistatud, aga see ei

laiene näiteks süüteomenetluste eelnevatele järelevalvelise iseloomuga haldustoimingutele.48

Praegusel juhul on küsimuse all karistuse täideviimine, mitte selle määramine ega

süüteomenetlus.

Arvestades eeltoodut tuleb asuda seisukohale, et vangistuse täideviimist tuleb tervikuna pidada

tuumikfunktsiooni täitmiseks, mille üleandmine ei ole vähemalt täies ulatuses lubatud.

b) Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavus lähtuvalt subjektiivsetest piiridest

Kuna eelmises lõigus võetud seisukoht ei tulene üheselt kehtivast Riigikohtu praktikast,

kaalutakse järgmisena üleandmise lubatavuse subjektiivset piiri vangistuse täideviimise

konteksti, arvestades seejuures Riigikohtu praktikat. Riigikohtu üldkogu on pidanud riigivõimu

üleandmist eraõiguslikule isikule lubatavaks eraõigusliku kohtutäituri kohaldatava sunniraha

puhul. Üldkogu osutas seejuures, et kohtulahendite täitmise ülesande eraõiguslikule isikule

üleandmisega seoses on seadusandja kohtutäituri seaduses ulatuslikult reguleerinud

kohtutäituri staatust ja töökorraldust.49 Seejuures tugines üldkogu põhiseaduslikkuse

kolleegiumi varasemale lahendile, kus on PSi §-st 14 tuletatud riigi kohustus luua põhiõiguste

kaitseks kohased menetlused. Muu hulgas tähendab see seda, et riik peab kehtestama

menetluse, mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse.50 Üldkogu sedastas kohtutäituri sunniraha

asjas, et kohtutäituril on avalike ülesannete täitjana ka „kogu riigivõimu siduv kohustus tagada

põhiõigusi ja -vabadusi“.51 Sellega ütles üldkogu põhimõtteliselt välja ka selle, et tegu on

riigivõimu volituste üleandmisega. Üldkogu rõhutas, et seadusega on ulatuslikult reguleeritud

kohtutäituri staatust ja töökorraldust, ta peab olema erapooletu ja äratama usaldust kõigis

isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Üldkogu märkis ka, et seadus sätestab

ametitegevuse alused, Justiitsministeeriumi järelevalve ja distsiplinaarvastutuse, samuti

tasustamise korra, kutseühenduse tegevuse alused, ametialased kitsendused, vastutuse süüliselt

tekitatud kahju eest, kohustusliku ametikindlustuse ja ametisaladuse hoidmise kohustuse,

kandideerija usaldusväärsuse kontrolli ja kohustuse täita teatud juhtudel ametikohustusi

isiklikult. Üldkogu järeldas: „Arvestades ülalmärgitud põhjendusi, on üldkogu seisukohal, et

[---] kohtutäituri õigus määrata [---] sunniraha ei ole põhiseadusega vastuolus.“52

47 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 21; RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 48 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 26. 49 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p 52. 50 RKPKo 14.04.2003 3-4-1-4-03, p 16. 51 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p 51. 52 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p-d 51–54.

Seega saab öelda, et Riigikohus võttis seisukoha, et riigivõimu volituse üleandmise üks eeldus

on ülesandeid täitva isiku staatuse, tema töökorra ja tema üle järelevalve teostamise põhjalik

seadusega reguleerimine ning sellega on tagatud PSi §-st 14 tulenev õigus korraldusele ja

menetlusele. Iseenesest oleks samaväärselt võimalik vangistuse täideviimist välislepinguga

reguleerida.

Riigikohus on oma senises praktikas, kus ta on pidanud riigivõimu üleandmist lubamatuks,

lähtunud objektiivsest kriteeriumist (tegu on karistusvõimuga või süüteomenetlusega), aga

seejuures käsitlenud subjektiivseid kaalutlusi.53 Väärteokaristuste ja jälitustegevuse asjas

rõhutas Riigikohus mõlemal juhul üleandmise lubamatust, põhjendades seda sellega, et neis

valdkondades võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Väärteokaristuse asjas

märkis kohus, et mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed

võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra

kujundamisel, mis peab ära hoidma põhiõiguste põhjendamatuid riived.54

Vangistuse puhul ei ole mitte ainult väga ulatuslikud legaalsed võimalused isikute põhiõiguste

piiramiseks, vaid paljusid põhiõigusi piirataksegi iga päev kõige ulatuslikumal lubatud moel.

See-eest eraõiguslik kohtutäitur piirab isiku õiguseid vähemal määral. Eraõiguslik kohtutäitur

võib teostada riigivõimu sunniraha rakendades. Tegemist on varalise õiguse piiranguga, mis

on jõustunud kohtuotsuse või haldusakti ning isiku käitumise järelm. Kui vaadata

täitemenetluse seadustikku, siis eraõiguslikul kohtutäituril ei ole lubatud sekkuda isiku

paljudesse põhiõigustesse ja vabadustesse üheaegselt ja ulatuslikult. Nende põhiõiguste hulk,

millesse on kohtutäituril lubatud sekkuda, ning asjaomaste piirangute ulatus on palju väiksem

kui vangistuse täideviimise puhul.

Paralleele leiab ka abipolitseiniku seaduses. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma

vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras (APolS § 2 lg 1 ls 1).

Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel,

väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel (APolS § 3 lg 2).

Abipolitseinikud, kes ei kuulu politseiametnike koosseisu, võivad äärmiselt piiratud juhtudel

teostada iseseisvalt järelevalvet ja ka siis üksnes politsei ülesandel (APolS § 3 lg 2). Seega

tinglikult on abipolitseiniku instituut loodud politsei ülesannete täitmise vahendina.

Eraõiguslikest isikutest abipolitseinikel ei ole iseseisvaid võimu teostamise volitusi.

Võrdluseks saab tuua olukorra, kus eraõiguslikud isikud piiravad ulatuslikult isikute vabadust.

See on lubatud vältimatu psühhiaatrilise abi korras.55 Sel juhul on tegu isikule osutatava abiga,

et isik ei ohustaks ennast ega teisi. Erinevalt vangistuse täideviimisest ei ole psühhiaatrilise abi

puhul tegu karistuse täideviimisega, mis on riigivõimu rangeim reageering isiku

õigusrikkumisele.56

53 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07; RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13. 54 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 23; RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 55 Psühhiaatrilise abi seadus, RT I, 11.03.2023, 73. 56 Eraõiguslikku psühhiaatriakliinikusse paigutatud isiku suhtes akuutsel juhul ohjeldamismeetmete rakendamise põhiseaduspärasust on hinnanud Saksa konstitutsioonikohus. Meetmeid rakendati

27

Eespool mainiti, et NATO vägede teise riiki paigutamise puhul jääb distsiplinaarvõim

saatjariigile ja sellega seoses ka kohtumenetluse võimalik läbiviimine. Nii põhimõtteliselt

kohaldatakse välislepingu alusel ühes riigis teise riigi õigust. On küsitav, kas Eesti kohtusse

pöördumine oleks ka sel juhul välistatud, kui tuginetaks sellele, et välislepingu kaudu

kohaldatav teise riigi õigus on vastuolus Eesti põhiseadusega. Lisaks on NATO sõjaväelased

ja muu personalvangistusse määratutega väga erinevas olukorras. Mõlemad on küll teise riiki

saadetud, aga NATO personal on teenistuses vabatahtlikult, neile ei ole riigivõimuaktiga

määratud rangeimat võimalikku karistust ehk vabaduse võtmist ja seega ei oleulatuslikult

piiratud nende väga paljusid põhiõigusi. Nad täidavad Eestis rahvusvahelise lepingu alusel oma

igapäevaseid tööülesandeid. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi hõlmab PSi § 15

territoriaalne kaitseala muu hulgas ka liitlasvägede relvajõudude Eestis viibivat koosseisu, st

neil on võimalik oma õigusi kaitsta Eesti põhiseaduse järgi.57

Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavuse kokkuvõte

Arvestades eeltoodut ei ole vangistuse täideviimise üleandmine teisele riigile põhiseaduse järgi

lubatav. Vangistuse täideviimisel Eesti territooriumil peab Eesti riik rakendama oma võimu ja

selle eest vastutab lõppkokkuvõttes Eesti riik. See tähendab, et võimu teostatakse Eestile

lojaalsete ametnike kaudu. Ametnike väljaõppe, võimu teostamise ja tegevuse järelevalve eest

peab vastutama Eesti riik.

TEISE RIIGI KINNIPEETAVATE VANGISTUSE EESTIS TÄIDEVIIMISE

VÕIMALUSED

Kinnipidamisele kohaldatav õigus

Vanglarendi puhul oli esialgne soov, et kinnipidamisele kohalduks välisriigi õigus. Ülal leiti,

et vanglakaristust saab Eestis täide viia üksnes Eesti õiguse alusel, aga samas võidakse

välislepinguga sätestada üldnormidest erinevad normid. Järgnevalt tuuakse välja mõned

lähtekohad, millega tuleb välislepingu kujundamisel arvestada.

Kinnipidamisõiguse kujundamisel ei ole välislepingu alusel teise riigi õiguse automaatne

ülevõtmine lubatav. Nii ei või viiteliselt sätestada, et kohaldatakse teise riigi seadust või

valdkondlikke õigusakte, sest neid akte saab teine riik ühepoolselt muuta. Sel juhul sõltuks

Eestis kehtiv õigus teisest riigist ehk sellega antaks üle osa seadusandlikku võimu, mis on

samuti tuumikfunktsioon. Mõeldav on normistiku ülevõtmine konkreetse kuupäeva järgi,

samuti õigusnormide, sh välisriigi õigusega sisuliselt identse normistiku sätestamine

välislepingus (või selle lisades). Seejuures peab Eesti hindama, kas normid on kooskõlas Eesti

põhiseadusega – PSi § 123 lõige 1 keelab põhiseadusega vastuolus olevate välislepingute

sõlmimise.

seaduse alusel, aga ilma võimuesindaja korralduseta. Sel juhul pidas Saksa konstitutsioonikohus täitemenetluse üleandmist eraõiguslikele isikutele põhiseadusega kooskõlas olevaks, täpsemalt nii demokraatia põhimõtte ja põhiõigustega kui ka nõudega, et võimuvolitusi peavad täitma avalik- õiguslikus suhtes olevad teenistujad. Saksa liidu konstitutsioonikohtu otsus 18.01.2012 2BvR 133/10; Saksa Grundgesetz, art. 33 lõige 4. 57 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 15, äärenr 20.

Kohtualluvus ja õigus pöörduda (Eesti) kohtusse

Järgnevalt analüüsitakse esiteks, kas ja mis osas on lubatav anda Eestis isikute kinnipidamisel

tekkinud vaidlused lahendada teise riigi kohtutele. Lähtepunkt on ülal esitatud seisukoht, et

Eesti territooriumil ei saa Eesti õiguse kohaldumist välistada. Teiseks analüüsitakse kohtusse

pöördumise õigust põhiseaduse tähenduses.

Kohtute ja kohtumenetluse tähendus põhiseaduses

Esialgne soov oli anda välisriigi vangide kinnipidamise käigus tekkinud vaidlused lahendada

välisriigi kohtutele. Järgnevalt hinnatakse, kas põhiseadus seda lubaks.

PSi § 146 sätestab, et õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja kes

mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. PSi § 104 lõike 2 punkt 14 näeb ette, et

kohtumenetluse seadused tuleb vastu võtta Riigikogu häälteenamusega.

Eeltoodust järeldub esiteks, et tegemist peab olema kohtumenetlusega Eesti õiguse järgi.

Põhiseaduses sätestatud korras sõlmitud välislepingu normid saavad Eesti õiguse osaks.

Välislepingut on võimalik ratifitseerida Riigikogu häälteenamusega, seega tuleb tagada, et

välislepingu normide võetakse vastu viisil, mille põhiseadus näeb ette kohtumenetluse normide

puhul.

Teiseks uuriti, mida tuleb mõista kohtute all põhiseaduse mõttes. PSi § 149 lõige 1 sätestab, et

esimese astme kohtud on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud, lõige 2, et teise astme kohtud

on ringkonnakohtud ning lõige 3, et Riigikohus on kõrgeim kohus ja ühtlasi põhiseadusliku

järelevalve kohus. Ka PSi § 148 lõige 1 nimetab kohtusüsteemi osadena maa- ja linnakohtuid,

halduskohtuid, ringkonnakohtuid ning Riigikohut.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi tuleneb PSi §-st 149 kolmeastmelise

kohtusüsteemi garantii, aga sellest ei tulene õigust oma kohtuasja läbivaatamisele kolmes

astmes. Riigikohtus vaadatakse asi läbi eeldusel, et see otsustatakse menetlusse võtta,

väärteomenetluse seadustik näeb ette nn hüppava kassatsiooni, kus ringikonnakohtu menetlus

jääb vahele.58 Linnakohtuid ei ole enam olemas, on üksnes maakohtud. Valimiskaebusi ning

kaebusi Riigikohtu ja Vabariigi Presidendi otsuse peale lahendab Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium esimese ja ainsa astmena (PSJKSi § 2 p-d 3, 5 ja 10). Seejuures ei ole

Riigikohtul neid asju lahendades tekkinud kahtlust normide põhiseaduspärasuses või vähemalt

ei ole lahendeis nende normide põhiseaduspärasust hinnatud ehk erisusi on vaikimisi

lubatavaks peetud. Seega erineb praktika teatud määral põhiseaduse grammatilisest

tõlgendusest.

Mitmel puhul on aga põhiseaduse sõnastusest siiski rangelt lähtutud. Põhiseaduse

kommenteeritud väljaandes rõhutatakse, et kuigi kõigi kohtumenetluste alustamine esimese

astme kohtus on Euroopa õigusruumis haruldane, siis nii Eesti õiguskirjanduse kui ka

kohtupraktika järgi on see Eesti põhiseadusest tulenevalt nõutav. Viidatakse põhiseaduse

kohtuastmeid käsitleva osa kasuistlikule sõnastusele, mis ei võimalda paindlikkust alustada

58 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 149, äärenr 2.

29

kohtumenetlust teisest astmest.59 Riigikohtu üldkogu leidis hankeasjade teisest astmest

alustamise asjas, et Ringkonnakohtus menetluse alustamise ette näinud norm oli vastuolus PSi

§ 149 lõikega 1, mille järgi peavad kohtuasjade menetlemine algama esimese astme kohtust.

Üldkogu parvates oli norm vastuolus ka PSi §-ga 146 koostoimes PSi §-ga4. Üldkogu viitas

esiteks võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele ning teiseks märkis, et kui

halduskohtu asemel lahendab vaidlusi haldusorgan, kitsendatakse sellega põhiseaduses

sätestatud kohtuvõimu pädevust.60

PSi § 148 lõige 2 lubab luua erikohtud mõnda liiki kohtuasjade jaoks; lõige 3 keelab

erakorralised kohtud. Erakorralise kohtu all tuleb mõista konkreetsete isikute üksikjuhtumi või

-juhtumite lahendamiseks moodustatud kohtuorganit.61 Välisriigi kinnipeetavate vangistuse

täideviimisel tekkinud kohtuasjade lahendamiseks loodud eriline kohtumenetlus saaks olla

põhiseaduse mõttes erikohus, mitte erakorraline kohus, seega on see põhimõtteliselt lubatav.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on erikohtute loomise peamine mõte tagada

spetsialiseerumise kaudu suurem asjatundlikkus ja teiste riikide näideteks on kaubandus-,

sotsiaal-, patendi-, sõja- jm kohtud. Kommentaarides ei võeta selget seisukohta, kas erikohtute

loomisel võiks eirata kolmeastmelise kohtusüsteemi nõuet ning seda, et kõrgeimaks kohtuks

peab olema Riigikohus. Samas on märgitud: „Erikohtute loomine ei saa olla vahend, mille

kaudu kujundatakse põhiseadusandja soovitud kohtusüsteem olulises osas ümber või

moonutatakse selle ülesehituse põhimõtteid.“62 Arvestades ülal nimetatud üksikasjalikke

kohtuid reguleerivaid sätteid põhiseaduses, tuleb järeldada, et põhiseaduse loomisel peeti

ilmselt silmas üksnes Eesti kohtuid.

Oluline on ka see, et põhiseadus sätestab nõudmised kohtunikele: eluaegsus, teatud muudes

ametites olemise keeld jm (PSi § 147). Põhiseaduses sätestatud nõuete järgimine peab olema

tagatud nende kohtunike puhul, kes põhiseaduse mõttes kohtuasju läbi vaatavad. Kohtute

seaduse § 47 järgi peab kohtunik olema Eesti Vabariigi kodanik. Norm võeti vastu 2002. aastal

ja eelnõu seletuskirjas kohtuniku kodakondsuse nõuet põhjendatud ei ole.63 Tegemist on

erandiga ELTLi võrdse kohtlemise nõudest ja see erand vastab ATSi käsitusele, mille

järgipeavad võimu teostajad olema üldjuhul Eesti kodanikud.

Kuigi Riigikohtu (vaikiv) praktika on heitlik, tõlgendades põhiseaduses sätestatud

kohtusüsteemi nõudeid kord leebemalt, kord rangemalt, tuleb eeltoodust lähtudes asuda

seisukohale, et põhiseaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui välislepinguga antaks Eesti

riigivõimu teostamise õiguspärasuse üle otsustamine teise riigi kohtusüsteemile. Seda

seisukohta toetab ka kohtusse pöördumise õiguse tähendus ja kohaldatavate normide

põhiseaduspärasuse kontrolli nõue (vt järgmine alapeatükk). Lubatud on välislepinguga

üldkorras erinevate kohtute ja kohtumenetluse loomine.

59 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 149, äärenr 3. Sh viidatakse põhiseaduse asjatundjate kogu tegevuse aruandele, Justiitsministeerium, 2018. 60 RKÜKo 8.06.2009, 3-4-1-7-08, p-d 32–33. 61 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 148, äärenr 15. 62 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 148, äärenr-d 12 ja 13. 63 Riigikogu IX koosseisu eelnõu 607SE.

Põhiseaduse § 15 kohane kohtusse pöördumise õigus

Järgnevalt käsitletakse seda, kuidas peab olema tagatud vanglarendi raames Eestisse toodud

kinnipeetavate kohtusse pöördumise õigus. Lähtepunkt on varem võetud seisukohad, et Eesti

territooriumil peavad kohalduma põhiseaduses tagatud põhiõigused ning et tegu peab olema

Eesti kohtuga.

PSi § 15 lõige 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse (ls 1) ning õiguse nõuda seejuures mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti

või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (ls 2). Tulenevalt PSi § 15 lõikest 2 järgib

kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või

toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil

põhiseadusega vastuolus.

Seda, mida põhiseaduse tähenduses tuleb mõista kohtuna, käsitleti põhjalikumalt eelmises

peatükis. Riigivõimu vastu kohtusse pöördumise õigus tagab PSi §-ga 14 ette nähtud

kaitsekohustuse täitmise.64 Olukorras, kus kinnipeetavate suhtes rakendatakse Eesti riigi

võimu, oleks kontseptuaalselt arusaamatu, miks peaks selle võimu eest kaitset pakkuma mõne

teise riigi kohus. Sellega antaks Eesti riigi võimu teostamise õiguspärasuse üle otsustamine

teise riigi pädevusse, mis ei ole lubatav. Ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes

viidatakse, et PSi § 15 lõike 1 ruumiline kaitseala hõlmab Eestit. Sätte kaitseala hõlmab

põhiseaduse kommentaaride järgi ka Eesti territooriumil toimuvat välisriigi, nt liitlasvägede

relvajõudude või naaberriikide uurimisorganite tegevust.65

Isikul on lisaks kohtusse pöördumise õigusele ka subjektiivne õigus nõuda oma kohtuasja

läbivaatamisel asjassepuutuva seaduse või õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistamist. Isegi

kui välislepinguga pandaks teise riigi kohtutele kohustus hinnata normide vastavust Eesti

põhiseadusele, puuduks neil kohtutel esiteks sisuline kompetents seda asjakohaselt hinnata

ning teiseks peab teise riigi kohus olema lojaalne oma õigussüsteemile ning seega ei oleks

tagatud õigus korraldusele ja menetlusele PSi § 14 järgi, st Eesti riigi võim ja kontroll selle üle.

Lisaks tuleb märkida, et kohus ei pea mitte üksnes isiku nõudel põhiseadusvastase normi

põhiseadusevastaseks tunnistama, vaid kohtud peavad ka omal algatusel hindama kohaldavate

normide põhiseaduspärasust.

Norra kinnipeetavate vangistuse täideviimisel Hollandis kohaldati vangide kaebustele ja

teistele võimalikele kohtumenetlustele Norra õigust. Raviküsimustest tõusetunud vaidlustele

kohaldusid aga Hollandi õigusaktid, v.a. karistusseadustik ja karistusmäärus.66

Riigikohus on pidanud kinnipeetavate raviküsimuste kohtualluvuse puhul oluliseks asjaolu, et

tegemist on riigi avalik-õiguslike kohustustega ning sellest lähtudes allutanud vaidlused

64 Vrd põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 15, äärenr 4. 65 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 15, äärenr 20. 66 Norra ja Hollandi vaheline koostöölepe „Cooperation Agreement between the designated authorities under Article 3, Paragraph 3 of the Agreement between the Kingdom of Norway and the Kingdom of the Netherlands on the use ofa prison in the Netherlands for the purpose of the execution of Norwegian sentences of imprisonment“.

31

halduskohtule. Riigikohus märkis, et kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel

tuleb alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku ning seetõttu tuleb kõik

kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-

õiguslikuks.67 Avalik-õiguslik suhe tähendab selles kontekstis suhet Eesti riigiga.

Alates 1. juulist 2024 muudeti seadust, tehes vanglas tervishoiuteenuste osutamise

Tervisekassa ülesandeks (VangS § 49 lg 3). Riigikohus on leidnud eelnõu seletuskirjale

tuginedes, et eelnõu eesmärk oli suunata vaidlused tagasi tsiviilkohtumenetlusse, kuid eelnõu

tekst ei ole selleks piisavalt ühemõtteliselt selge.68 Nii määrusele lisatud eriarvamuses kui ka

õiguskirjanduses leitakse, et väljakujunenud kohtute pädevusjaotust saab muuta Riigikogu

seadusega, mitte seletuskirjaga. Õiguskirjanduses leitakse, et seadusemuudatusega ei

muudetud riigi avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavate ravi.69 Avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidlusi lahendab üldjuhul halduskohus.

Analüüsi tehes ei keskendutud riigisisese kohtualluvuse küsimusele. Küll aga tuleb ka välisriigi

määratud vangistuse täideviimisel kerkinud vaidluste lahendamisvariantide valikul silmas

pidada väärtusi, mis on diskussiooni keskmes kinnipeetavate tervishoiuteenuste vaidluste

lahendamisel. Nendeks on riigi avalik-õiguslikud ülesanded, sh võim tervishoiuteenuse

osutamisel, aga ka võrdne kohtlemine võrreldes vabaduses viibivate isikutega, kui nende õigusi

tervisehoiuteenust osutades rikutakse.

Individuaalkaebus

Kuigi ükski kohtumenetlust reguleeriv seadus ei näe ette põhiõiguste rikkumisele tugineva

individuaalkaebuse esitamist, on Riigikohus sellise võimaluse praktikas tuletanud

põhiseadusest. Riigikohus on pädev kaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses

ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise

eest.70 Lähtudes põhiseaduse territoriaalsest kehtivusest, on see õigus ka Eestis viibival

välisriigi kinnipeetaval.

Võrdne kohtlemine

Võrdse kohtlemise aspektist analüüsiti, kas teatud kinnipeetavate saatmised Eestisse võib

erinevatel kaalutlustel välistada. Selleks käsitleti võrdsuspõhiõiguse lähtekohta, võimalikke

välistusi ning uusi üles kerkinud võrdse kohtlemise küsimusi.

PSi § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui sarnases olukorras

olevaid isikuid koheldakse ebavõrdselt. Praegusel juhul tuleb aga silmas pidada, et see, keda

riiki lubada, on iga riigi suveräänne otsustus, mida tehes on riigil väga lai kaalutlusruum.

Üldjuhul ei ole isikutel õigus nõuda riiki lubamist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on aga

67 RKÜKm 28.06.2021 3-21-30, p 27 jt. 68 RKHKm 8.02.2024 3-22-2321, p 11. 69 T. Pappel, T. Uusen-Nacke, „Tervishoiuteenuse osutamise üle vanglas otsustab halduskohus. Kas vaid lühiajaline eksperiment?“, Juridica 3/2024, lk 209 jj, lk 218–219. 70 Alates RKÜKo 17.03.2003 3-1-3-10-02, p 17.

tuletanud isiku õigusest perekonna- ja eraelule nõude sellega isiku riiki lubamisel arvestada.71

Seega tuginemine riigi suveräänsusele ei välista täielikult võrdse kohtlemise nõuete rikkumise

võimalust.

Üldiselt tuleb Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt72 määrata ebavõrdse kohtlemise

tuvastamiseks kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine soomõiste) ja esitama selle alusel

võrreldavad isikute grupid. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus,

mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik

ja asjakohane põhjus (legitiimne eesmärk). Hindamaks riive põhiseaduspärasust, tuleb kaaluda

ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust ehk riive

proportsionaalsust eesmärgi suhtes.

Vanglarendi eesmärk on kasutada ära Eestis olemasolev taristu ja seega hoida kokku kulusid

(pool)tühjana seisvatelt vanglakompleksidelt või ka teenida neilt tulu. Tegemist on üldise

eesmärgiga. Eri kinnipeetavate gruppide erineva kohtlemise puhul tuleb küsida, miks

soovitakse konkreetset gruppi teisiti kohelda. Osal puhkudel võib selle eesmärk olla ka kulude

kokkuhoid, mis on legitiimne eesmärk. Seejärel tuleb hinnata riive proportsionaalsust

legitiimse eesmärgisuhtes. Võrduspõhiõiguse piirangu lubatavuse hindamine on pigem

keerukas, sest riive lubatavus sõltub ka sellest, keda pidada kohaseks võrreldavaks grupiks.

Järgnevalt analüüsitakse isikute erinevat kohtlemist toimepandud kuriteo alusel, lähtudes

meditsiinilisest erivajadusest ning nais- ja alaealiste kinnipeetavate puhul võrreldes meestega.

Lisaks käsitletakse sissesõidukeeluga kinnipeetavaid. Samuti nimetatakse võrdse kohtlemise

aspektid saatjariigist siia saadetavate kinnipeetavate ja saatjariigis vangistust kandvate isikute

vahel, samuti saatjariigist Eestisse saadetud kinnipeetavate ja Eesti oma kinnipeetavate vahel.

Eestisse saadetavate kinnipeetavate erinev kohtlemine kuriteo liigi järgi

Analüüsiti, kas Eesti võiks välislepinguga välistada teatud raskema kuriteo, näiteks

terrorikuriteo toime pannud või organiseeritud kuritegevuses osalenud isikute saatmise

Eestisse vangistust kandma. Kuriteo liigi järgi eristamise puhul on küsimus üksnes

võrdsuspõhiõiguses, sel juhul ei tule kaaluda mõne muu põhiõiguse riivet. Arvestades riigi

suveräänset otsustusõigust isikute riiki lubamise suhtes, tuleb võrdse kohtlemise rikkumist

pigem eitada, kui erisused kehtestatakse kuriteo raskuse järgi.

Kuid siinkohal tuleb siiski silmas pidada veel üht aspekti. Tegemist on üldjuhul ohtlikumate

isikutega, st nad võivad suure tõenäosusega panna vangistuses toime uue kuriteo või rikkuda

muul moel korda. Seega soovitakse kaitsta avalikku korda, mis on põhiseaduslikku järku

väärtus. Samas ei ole Eesti kehtiva õiguse kohaselt isikute suhtes kohaldatavad meetmed ja

ohuhinnang seotud üheselt kuriteoga, mille eest karistus on mõistetud.

Eestisse saadetavate kinnipeetavate erinev kohtlemine meditsiinilise erivajaduse järgi

Küsimus on, kas Eesti võiks välislepinguga välistada teatud meditsiinilise erivajadusega

kinnipeetavate vastuvõtmise. Meditsiinilise erivajaduse puhul on küsimus üksnes

71 Vt nt Kamenov vs. Venemaa, kaebus nr 17570/15, 7. märts 2017. 72 Nt RKÜKo 15.03.2022 5-19-29, p-d 70 ja 72.

33

võrdsuspõhiõiguses, sel juhul ei tule kaaluda mõne muu põhiõiguse riivet. Sel puhul saab

legitiimse eesmärgina näha nii ravi tagamise vajadust kui ka kulude kokkuhoidu. Arvestades

riigi suveräänset otsustusõigust isikute riiki lubamise suhtes, tuleb võrdse kohtlemise rikkumist

pigem eitada, kui erisused kehtestatakse meditsiinilise erivajaduse järgi.

Oluline on rõhutada, et meditsiinilised andmed on eriliiki isikuandmed. Isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkti h järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui töötlemine

on vajalik muu hulgas tervishoiuteenuse või ravi võimaldamiseks. Välislepingus ja selle lisas

lepitakse kokku andmete töötlemise kord ja sellele kohalduvad nõuded.

Teatud meditsiinilise erivajadusega kinnipeetavate Eestisse saatmise välistamine ei pruugi

tagada soovitud eesmärki ka siis, kui asjaomane info saadakse, sest isikul ei pruugi veel

diagnoosi olla või tervisehäire ilmneb alles Eestis.

Naiste ja alaealiste erinev kohtlemine Eestisse saatmise puhul

Viimane küsimus on, kas Eesti võiks välislepinguga välistada naiste ja alaealiste Eestisse

saatmise. Soo ja vanuse alusel erineva kohtlemise puhul on küsimus üksnes

võrdsuspõhiõiguses, sel juhul ei tule kaaluda mõne muu põhiõiguse riivet. Samas kaitstakse

soolist võrdsust eriti.

EIK on pidanud soo alusel erineva kohtlemise puhul legitiimseks eesmärki kaitsta riigi

tööturgu. Samas leidis EIK, et sooline võrdsus on EIKonvi osalisriikide oluline eesmärk ning

ainult kaalukad eesmärgid saab seada soolisest võrdsest kohtlemisest ettepoole. Tegemist oli

kaasusega, kus naistele oli sätestatud ebasoodsam abikaasade riiki lubamise kord kui meestele.

Kohus kaalus valitsuse esitatud argumente eri soost immigreeruvate isikute mõju kohta

tööturule, aga ei pidanud seda mõju piisavalt oluliseks, et õigustada soo alusel erinevat

kohtlemist. Kohus möönis ka avaliku rahu edendamist erineva kohtlemise legitiimse

eesmärgina, kuid kohtu arvates ei aidanud erinev kohtlemine tegelikult selle eesmärgi

edendamisele kaasa.73

Soov välistada naiste ja alaealiste kinnipeetavate Eestisse saatmine lähtub eeldusest, et

vangistuses hoitakse mehi, naisi ja alaealisi eraldi. Näiteks praegu ei paigutata Viru Vanglasse

naiskinnipeetavaid, st sinna ei ole üldse naiskinnipeetavatele kohti loodud.74 Alaealiste ja naiste

jaoks tuleks luua eraldi üksused, mis tähendab märkimisväärseid lisakulusid. Kuna meeste

erineva kohtlemisega võrreldes naiste ja alaealistega saavutatakse märgatav kokkuhoid, kaalub

see üles erinevast kohtlemisest tuleneva riive olukorras, kus tegemist on riigi suveräänse

otsustusõigusega ja lisaks võrdsuspõhiõigusele muid põhiõigusi ei piirata.

Sissesõidukeeld Eestisse saadetavate kinnipeetavate puhul

Isiku suhtes sissesõidukeelu kehtestamine ja rakendamine on üks riigi suveräänsuse väljendus.

Seega võib üldjuhul välistada nende kinnipeetavate Eesti vanglasse saatmise, kellele on Eesti

kehtestanud sissesõidukeelu. Arvestada tuleb olukordadega, kus isikule on sissesõidukeeld

73 Abdulaziz, Cabales ja Balkandali vs. Ühendkuningriik, kaebused nr 9214/80, nr 9473/81, nr 9474/81, 28. mai 1985, p-d 78–81. 74 Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-d 12, 3 jt.

kehtestatud, aga tal on side Eestiga ning Eestis elavad tema lähedased, st ta saab tugineda

õigusele eraelu kaitsele.

Erinev kohtlemine võrreldes saatjariigis vangistust kandvate kinnipeetavatega

Üks võrdluse alus ja võimalik õigustus erinevale kohtlemisele on, kui kinnipidamise

tingimused erinevad saatjariigist siia saadetud kinnipeetavatel ja neil, keda saatjariik siia ei

saada. Kuna Eesisse saadetavate kinnipeetavate esmase valiku teeb saatjariik, võidakse

võimalikud võrdse kohtlemise nõuded esitada saatjariigile. Samas toimub võimalik erinev

kohtlemine Eestis, seega saab võrdse kohtlemise tagamise nõude esitada ka Eesti riigile. On

mitmeid aspekte, millele tuleb tähelepanu pöörata ja vajaduse korral võtta kasutusele

meetmeid, et võimaliku erineva kohtlemisega ei rikutaks võrdsuspõhiõigust.

Õiguskantsleri kantselei (edaspidi ÕKK) esindajad märkisid kohtumisel riigiti erineva

väljaõppe nõude, millele on nende tähelepanu juhtinud ka teiste riikide järelevalveasutused.

Rootsis kestab vanglaametniku väljaõpe kuus nädalat. Eestis kestab vanglaametniku uue

õppekava puhul väljaõpe neli kuud. Seega ei saa väita, et Eesti vangivalvurid oleksid halvemini

välja õpetatud kui Rootsi kolleegid. Võrreldes mõlema riigi töökorraldust ja vangistuse

aluspõhimõtteid, on igapäevane elukorraldus vanglas sarnane. Siinkohal ei saa väita, et

välisvangide Eestisse saatmisega halvenevad nende kinnipidamise tingimused ja

taasühiskonnastamise õnnestumise tõenäosus.

Lisaks on oluline kinnipeetavatega kokkupuutuva personali keeleoskus. Keelebarjäär on

tõenäoliselt paljude probleemide allikas alates oma igapäevaste soovide ja vajaduste

selgitamisest kuni asjakohase ja eluks vajaliku ravi saamiseni, muu hulgas pidades silmas seda,

et tervisehäire võib tekkida ka ootamatult. ÕKK andmetel on enam kui pool Eesti

kinnipeetavatest psüühikahäirega ning sellega iga päev arvestamine võib olla oluliseks teguriks

kinnipeetava õiguskuuleka ja sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise tagamisel. Keelebarjäär

võib takistada kinnipeetava psüühilise erivajadusega arvestamist.

Samuti tuleb silmas pidada, et Rootsi kinnipeetavad ei pruugi tegelikult osata piisavalt või

üldse inglise keelt. Ka Rootsi elanikkonna üldisest heast inglise keele oskusest ei saa

automaatselt järeldada Rootsi kinnipeetavate head inglise keele oskust või nende

kinnipeetavate inglise keele oskust, keda soovitakse Eestisse vanglakaristust kandma saata.

Kohtumisel ÕKKga toodi esile ka olukord, kus ühe Eesti vangla personali hinnangul valdas

üks välismaalasest kinnipeetav inglise keelt. Kui aga ÕKK esindaja selle kinnipeetavaga

kohtus, selgus, et kinnipeetava inglise keele tase tegelikult suhtlust ei võimaldanud.

Keelebarjääri vältimine või selle asjakohane ületamine on oluline kinnipeetavate põhiõiguste

tagamisel. Vanglateenistus võtab kasutusele meetmed keelebarjääri ületamiseks, sh palkab

keeleoskusega ametnikke ja kasutab võimalikke tõlkerakendusi ja tõlgi abi.

Õiguskantsler on vanglatesse tehtud kontrollkäikude järel korduvalt ja teravalt kritiseerinud

ametnike vähesust. Sealhulgas on ta eriti tauninud tervishoiuteenuste ebapiisavat

kättesaadavust, eriti vaimse tervise probleemide puhul. Õiguskantsler on viidanud, et ametnike

puudus halvendab kinnipeetavatele pakutavate tegevuste kvaliteeti ning seab ohtu nende

35

vabastamise ettevalmistamise ja rehabilitatsiooni.75 Vanglates toimunud enesetappudega

seoses on õiguskantsler esile tõstnud, et ametnike puuduse tõttu suhtlevad nad kinnipeetavatega

minimaalselt, nad ei jõua inimesi tundma õppida ega suhteid jälgida, vajaka on vaimse tervise

spetsialistidest.76 Õiguskantsler on osutanud ka probleemile, et tervishoiuteenust osutades ei

ole tagatud professionaalse tõlgi abi.77 Õiguskantsler on tauninud vahetu sunni kohaldamise

kontekstis isikute eraldamist, kui seda on tehtud üldjuhul ühtede ja samade inimeste suhtes.

Vahetu sunni kohaldamise tinginud käitumine tulenes tegelikult isikute abivajadusest ning

õiguskantsleri hinnangul peaks vahetu sunni asemel olema rohkem personali ja vastavad

programmid.78 Lisaks piisava personali olemasolule eeldab see ka head suhtlust, st

keelebarjääri puudumist. Eesti tagab vanglaametnike keeleõppe ning piisava arvu ametnikke,

et teenust oleks võimalik kvaliteetselt pakkuda, sh taasühiskonnastavaid tegevusi.

Eestis Eesti õiguse alusel ja välislepingu alusel kinnipeetavate erinev kohtlemine

Võrdse kohtlemise rikkumise küsimused võivad kerkida ka Eesti oma kinnipeetavate ja

saatjariigist siia saadetud kinnipeetavate vahel. Igasugune erinev kohtlemine ei ole

võrdsuspõhiõiguse rikkumine. Erinevat kohtlemist võib õigustada näiteks erinev kultuuriline

taust ja teise ühiskonda taasühiskonnastamise vajadus. Samas peavad erinevalt kohtlemise

põhjendused olema mõistlikud ja asjakohased, mitte juhuslikud ega kunstlikud.

Võrdse kohtlemise nõue võib teatud juhtudel kaasa tuua Eesti kinnipeetavatele võimaluste

tagamise nõude, mida seni on liialt koormavaks peetud. ÕKK kohtumisel selgitati näiteks, et

Eesti vanglate sõnul on kinnipeetavatele halal-toidu pakkumine liialt koormav. Kui halal-toidu

pakkumine või muu sarnane kohustus lepitaks välislepingus saatjariigiga kokku, on kaheldav,

kas sel juhul saaks enam väita, et sama nõude kohaldamine Eesti kinnipeetavate puhul oleks

liialt koormav. Sarnased küsimused võivad kerkida ka tervishoiuteenuste tagamise või muude

teenuste osutamise puhul: kas tegemist on võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, kui välisriigist

saadetud kinnipeetavatele kohaldatakse paremaid tingimusi, kui nendega tegelevad parema

ettevalmistusega spetsialistid. Praegu on rootslastega kokku lepitud, et kinnipeetavatele

pakutakse taimetoitu ja tavatoitu. Vajaduse korral saab arvestada dieetidega, kuid muid eritoite

Eesti tagama ei pea. Kinnipeetavad saavad hõivetegevuse eest tasu, mis võimaldab neil soovi

korral osta vanglapoest meelepärast toitu.

Kinnipeetava õigus eraelu kaitsele (PSi § 26, EIKonvi art 8).

Kinnipeetavatel on nii põhiseadusest kui ka rahvusvahelisest õigusest tulenev õigus perekonna-

ja eraelu kaitsele. Vabaduse piiratusega kaasneb paratamatult selle õiguse piirang, kuid seda ei

75 Õiguskantsleri kiriViru Vanglale, Justiitsministeeriumile ja SA-le Ida-Viru keskhaigla „Kontrollkäik Viru Vanglasse“, 30.08.2023, lk-d 2 ja 19; õiguskantsleri kiri PPA-le ja Siseministeeriumile „Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse“, 13.07.2022, lk-d 2 ja 7; õiguskantsleri kiri Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile „Kontrollkäik Tallinna Vanglasse“, 25.07.2022, lk-d 2, 14–15; õiguskantsleri kiri Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile „Kontrollkäik Tartu Vanglasse ja vanglate psühhiaatriaosakonda“, 31.08.2023, lk 8–9. 76 Õiguskantsleri kiri Justiitsministeeriumile „Surmajuhtumid vanglates“, 10.08. 2023, lk 2. 77 Õiguskantsleri kiri PPA-le ja Siseministeeriumile „Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse“, 13.07.2022, lk 2. 78 Õiguskantsleri kiri Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile „Kontrollkäik Tallinna Vanglasse“, 25.07.2022, lk 7–8.

võeta täielikult ära. See õigus kerkib enam esile, kui kinnipeetav saadetakse vangistust kandma

kaugele tema lähikondsete elukohast. Järgnevalt käsitletakse põhiseadusest ja EIKonvist

tulenevaid aspekte, mida tuleb kinnipeetavate perekonna- ja eraelu kaitse õiguse tagamisel

arvestada.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,

kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda

muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

EIKonvi artikli 8 lõike 2 kohaselt ei tohi ametiasutused sekkuda isiku era- ja perekonnaelu

austamise õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, avaliku julgeoleku või riigi majandusliku heaolu huvides,

korrarikkumiste või kuritegevuse ennetamiseks, tervise või kõlbluse kaitseks või teiste isikute

õiguste ja vabaduste kaitseks.

EIKi järgi kaitseb artikkel 8 ka õigust luua ja arendada suhteid ja sidemeid teiste inimestega.79

Vanglaeeskirjadega kehtestatud piiranguid kontaktidele teiste kinnipeetavate ja pereliikmetega

on EIK käsitanud sekkumisena konventsiooni artikliga 8 kaitstud õigustesse.80 Kui

kinnipeetavad paigutatakse oma lähedastest kaugele ja praktikas väheneb võimalus lähedastega

kokku saada, on tegu lisapiiranguga, mis peab legitiimse eesmärgiga kooskõlas olema.81 EIKi

järgi võib konkreetsesse vanglasse paigutamine olla probleem artikli 8 mõttes, kui paigutamise

mõju ületab tavapärased vangistusega kaasnevad era- ja perekonnaelu piirangud.82 EIKi

praktika järgi on oluline, et vanglaasutused võimaldaksid võtta või vajaduse korral aitaksid

vangil säilitada kontakti oma lähedaste pereliikmetega.83

Piirangu õiguspärasuse esimene eeldus on piirangu legitiimse eesmärgi olemasolu. EIKi

kohtupraktika järgi viitab EIKonvi artikli 8 lõikes 2 kasutatud sõna „vajalik“ sellele, et

sekkumine vastab tungivale sotsiaalsele vajadusele ja eelkõige, et see on proportsionaalne

õiguspärase eesmärgiga, mida ametiasutused taotlevad.84 EIK on leidnud, et riigi otsustusruum

selle üle, mida pidada vajalikuks piiranguks artikli 8 mõttes, on oma kultuurilisest kontekstist

tulenevalt lai isegi siis, kui enamik riike on sarnastel puhkudel teisiti otsustanud.85

Vanglarendi puhul on eesmärk tuua kinnipeetavad teisest riigist Eestisse vangistust kandma,

kuna teises riigis ei ole piisavalt sobivaid tingimusi, st vanglataristut kinnipeetavate hoidmiseks

ning Eestis on need tingimused olemas. Sellega tagatakse teise riigi vanglates paremini kord ja

79 Polyakova ja teised vs. Venemaa, kaebus nr 35090/09, 3. juuli 2017, p 84. 80 Van der Ven vs. Holland, kaebus nr 50901/99, 4. mai 2003, p 69. 81 Vrd Khoroshenko vs. Venemaa, kaebus nr 41418/04, 30. juuni 2015, p-d 110–115. 82 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa,kaebus nr 11082/06 ja 13772/05, 25. juuli 2013, p 837. 83 Khoroshenko vs. Venemaa, kaebus 41418/04, 30. juuni 2015, p 123; Messina vs. Itaalia (No. 2), kaebus nr 25498/94, 28. september 2000, p 61; Öcalan vs. Turkey (nr 2), kaebused nr 24069/03, nr 197/04, nr 6201/06 ja nr 10464/07, 18. märts 2014, p-d 108–149. 84 V.C. vs. Slovakkia, kaebus nr 18968/07, p 139, 8. november 2011; Polyakova ja teised vs. Venemaakaebus nr 35090/09, 3. juuli 2017, p 85. 85 A, B ja C vs. Iirimaa, kaebus nr 25579/05, 16. dets 2010, p-d 236 ja 241. (Iirimaa abordiõiguse kaasus.)

37

julgeolek. Parema turvalisusega ja ülerahvastatuse vältimisega tagatakse paremini ka

kinnipeetavate õigused. EIK on pidanud vanglate ülerahvastatuse vältimist ja kinnipeetava

(enda) turvalisuse kaalutlusi artikli 8 piirangu legitiimseks eesmärgiks.86 Eesti hoiab

vanglarendiga kokku tühjalt seisva taristu kulusid või ka teenib tulu, mis aitab omakorda kaasa

– eriti suurte riigikaitsekulude kandmise ajal – avaliku korra tagamisele ja paremate avalike

teenuste osutamisele ning seega inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmisele. Järelikult on

vanglarendiga taotletud eesmärk legitiimne nii põhiseaduses kui ka EIKonvis sätestatud

perekonna- ja eraelu puutumatuse piiramise seisukohast.

Piirangu legitiimse eesmärgi olemasolu korral hinnatakse selle proportsionaalsust või

õigustatust. EIK on mitmes perekonna- ja eraelu puudutavas asjas käsitlenud vangla kaugust

kinnipeetava lähedastest. EIK on leidnud, et vangi üleviimisest keeldumine 400 kilomeetri

kaugusest vanglast lähemal asuvasse vanglasse piiras tema õigust eraelule, aga ei pidanud

kaebust konkreetsel juhul lubatavaks. Selles kaasuses soovis kinnipeetav üleviimist kihlatu

lähedale, kuid kihlatuga oli ta varem kohtunud vaid korra ning tegu oli suurema riskiga

kinnipeetavaga.87

EIK käsitles nelja isiku poolt Venemaa vastu esitatud kaebusi lahendades artikli 8 kontekstis

kinnipeetavate paigutamist 2000–8000 kilomeetri kaugusele lähedastest. Neist kahe kaebuse

puhul paigutati isikud ümber muu hulgas seetõttu, et vangla oli ülerahvastatud. EIK tuvastas

selles asjas artikli 8 rikkumise, sest piirangud ei tulenenud konventsiooni tähenduses seadusest,

ning lisaks pidas kaebusi lubatavaks artikli 13 rikkumise suhtes (millele ei tuginetud), kuna

isikute õigust perekonna- ja eraelu kaitsele üldse ei kaalutud.88 Seega EIK ei hinnanud

tegelikult selles asjas sisuliselt karistuse kandmise koha kaugusest tuleneva perekonna- ja

eraelu piirangu õiguspärasust, küll aga võttis selge seisukoha, et perekonna- ja eraelu kaitset

tuleb arvestada kinnipeetavate lähedastest kaugele paigutamisel. EIK rõhutas, et kinnipeetavate

vanglatesse paigutamisel tuleb arvestada iga kaasuse asjaolusid eraldi. Perekonna- ja eraelu

riive hindamisel ei ole oluline mitte üksnes kaugus, vaid ka nii perekonna majanduslik seis kui

ka transpordiühendus vangla ja lähedaste asukoha. Samal vahemaal võib eri kinnipeetavate

era- ja perekonnaelule olla väga erinev mõju.89

Hodorkovski ja Lebedevi asjas leidis EIK, et kaebajate artiklis 8 sätestatud õigusi on rikutud

lähedastest kaugele paigutamisega. Mõlemad kaebajad ei olnud mitte üksnes distantsilt kaugel,

vaid reis oli ka eriti aeganõudev ja raske. Esimene kaebaja oli paigutatud lähedastest ligi 7000

km kaugusele kohta, kus oli hõre lennuühendus ja lähim lennujaam oli vanglast 580 km

kaugusel, seal tuli rongi oodata seitse tundi ja seejärel sõita rongiga veel 15 tundi. Piirkonna

kliima on ekstreemne. Teine kaebaja paigutati lähedastest 3300 km kaugusele. Seal oli

raudteeühendus, rongiga sõit kestis 48 tundi. Lähedalasuva lennujaamaga oli samuti ühendus,

see aga asus teisel pool Obi jõge, millel suvel käis praam, talvel sai minna üle jää, kuid kevadel

ja sügisel oli seda võimalik ületada vaid õhkpatjadel sõidukitega, mis oli ohtlik. Mõlemal

kaebajal olid väikesed lapsed (kahe- ja nelja-aastane ning umbes algkooliealised), kelle puhul

86 Khoroshenko vs. Venemaa, kaebus nr 41418/04, 30. juuni 2015, p 845. 87 Wakefield vs. Suurbritannia, kaebus nr 15817/89, 1. oktoober 1990. 88 Polyakova ja teised vs. Venemaa, kaebus nr 35090/09, 03. juuli 2017, p-d 12, 70, 72, 118 ja 122. 89 Polyakova ja teised vs. Venemaa, kaebus nr 35090/09, 03. juuli 2017, p 92.

pidas EIK sõitu vanglasse eriti pikaks ja kurnavaks ning kes ei külastanudki oma vanemat.

Kohus tuvastas lähedaste külaskäigud eri vanglates paiknemise ajal ja tõdes, et ilmselt oli neid

vähem suure vahemaa tõttu. EIK möönis riigi laia kaalutlusõigust ja arvestas Venemaa eripära,

kus on ajalooliselt loodud kolooniad kaugetesse ja tühjadesse piirkondadesse. Samas ei

pidanud EIK usutavaks, et lähemates kolooniates ei olnud ruumi.90 Selle kaasuse puhul tasub

esile tõsta seda, et tegemist oli väga suurte vahemaadega ja seejuures ka ajakulukate sõitudega

ning mõlemal puhul lisaebamugavustega. Mõlemal kaebajal olid väikesed lapsed ning riik

oleks saanud kaebajad paigutada mõnda elukohale lähemal asuvasse vanglasse. Selles kaasuses

ei käsitletud külastussõidu kulukust.

Märkida tuleb ka, et küsimus ei ole üksnes kinnipeetavate perekonna- ja eraelu kaitses, vaid ka

nende lähedaste omas. Hodorkovski asjas märkis EIK, et lähedaste raskused külastamisel

mõjutavad ka kinnipeetava era- ja perekonnaelu kaitse õiguse tagatust.91 Õiguskantslerile

edastatud andmetel käis ajavahemikul 15.09.2023–15.03.2024 Viru Vanglas pikaajalistel ja

eraldamata lühiajalistel kokkusaamistel 864 külalist, kellest 257 olid lapsed.92 See tähendab, et

kinnipeetavate lähedaste hulgas, kellega kinnipeetav soovib kokku saada, on palju lapsi. Samas

on pikem sõit on laste jaoks ilmselt raskem kui keskmise täiskasvanu jaoks. ÜRO Lapse

Õiguste Komitee on soovitanud Eestil tagada vangistatud vanemate lastele külastusõigus ning

jätkata laste ja nende vangis olevate vanemate suhtlemise hõlbustamise, sealhulgas

lastesõbralike kokkusaamisruumide tagamise ja lastega tegelevate ametnike koolitamise

reformi.93

Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa

Komitee on juba 1992. aastal esile tõstnud, et kinnipeetavatele tuleb tagada suhted perekonna

ja lähedaste sõpradega. Komitee rõhutas, et nende kinnipeetavate näost näkku kohtumistesse

oma lähedastega, kelle perekond elab kaugel, tuleb suhtuda paindlikult. Sel juhul peaks olema

näiteks võimalik külastusaega nö koguda või parandada võimalusi telefonikõnelusteks.94

Arvestades eeltoodut on oluline hinnata, kas ja kuivõrd piirab kinnipeetava Eestisse toomine

konkreetse kinnipeetava perekonna- ja eraelu võrreldes vangistuse olemusest tuleneva

tavapärase piiranguga. Kaaluda saab, kas koduriigi õiguses kehtestatust soodsam

kokkusaamiste sagedus või kestus, nt pikaajalised kokkusaamised, võiks (arvestades siiski

kaugust) hoopis soodustada isikute perekonna- ja eraelu. ÕKK esindajad tõid kohtumisel esile,

et välismaalastest kinnipeetavatel on olnud probleeme oma koduriigis asuvate lähedastega

kontakti hoidmisega, kuna kõned vanglast välismaale on kallid. Õiguskantsler juhtis 2022.

aastal tähelepanu sellele, et kinnipidamiskeskus ei ole pikalt suutnud tagada tänapäevaseid

90 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, kaebus nr 11082/06 ja 13772/05, 25. juuli 2013, p-d 321, 344, 345, 829, 830, 838 ja 850. 91 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, kaebus nr 11082/06 ja 13772/05, 25. juuli 2013, p 838. 92 Õiguskantsleri kiri Viru Vanglale, Justiitsministeeriumile ja SA-le Ida-Viru keskhaigla „Kontrollkäik Viru Vanglasse“, 30.08.2023, lk 5. 93 ÜRO Lapse Õiguste Komitee Eesti kohta esitatud aruanne, 18.06.2024 (https://documents.un.org/doc/undoc/gen/g24/088/81/pdf/g2408881.pdf). 94 CPT 2. üldraporti väljavõte 13.04.1992, p 51 (viide lihtsalt telefonile, mitte videokõnedele tuleneb ilmselt seisukoha võtmise ajast).

39

suhtlusvahendeid, mida on soovitanud ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise

või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee. Õiguskantsler tõi välja, et videokõned aitavad

leevendada kinnipidamise tõttu tekkivat stressi ja sellega kaasnevat suhtlemisvaegust, pidades

eriti tähtsaks videokõnesid lähedastega olukorras, kus kohapealne suhtlus on keeruline

keelebarjääri tõttu või välismaalane viibib olude sunnil üksikvangistuses.95 Võimalik, et

olukord on nüüdseks muutunud. Siiski, kui välisriigi kinnipeetavad tuuakse Eestisse, on

välisriigi lähedastega videovahendusel suhtlemise hõlbustamine üks olulisi asjaolusid, mida

tuleb arvestada perekonna- ja eraelu kaitse tagamiseks. Tartu vanglas on võimalik pakkuda

videosilla teel toimuvaid lühiajalisi kokkusaamisi.

Kinnipeetavate taasühiskonnastamine

Eespool käsitletud kinnipeetavate era- ja perekonnaelu kaitse on seotud ka kinnipeetavate

taasühiskonnastamise eesmärgiga, kuid taasühiskonnastamine on ka eesmärk omaette.

Taasühiskonnastamise (rehabiliteerimise) eesmärk tuleneb nii vangistusseadusest kui ka

rahvusvahelistest aktidest, mis ei ole küll siduvad, kuid millest osale on tuginenud EIK, st

mittesiduvad aktid on osaliselt saanud kohaldatavaks kohtupraktikaks. Järgnevalt käsitletakse

eri aktides sätestatud taasühiskonnastamise nõudeid.

Euroopa vanglaeeskirjad on Euroopa Nõukogu koostatud ja kehtestavad vangistuse nõuded.96

Vanglaeeskirjade punkti 6 järgi tuleb kinnipidamist korraldada selliselt, et lihtsustada

kinnipeetavate integreerimist vabasse ühiskonda. Punkti 102.1 järgi peab süüdimõistetu

vangistus olema kujundatud nii, et see võimaldaks neil elada vastutustundlikku ja

kuritegevusvaba elu. Mõlemale viidatud sättele on tuginenud ka EIK.97 Seega on tõenäoline,

et mõnes järgmises kaasuses tugineb EIK oma praktikas ka teistele vanglaeeskirjade sätetele.

Vanglaeeskirjade punkti 17.1 järgi tuleb kinnipeetavad paigutada võimaluse korral („as far as

possible“) kodule või muu sotsiaalse rehabilitatsiooni kohale lähedasse vanglasse. Lisaks on

EIK juba 2007. aastal artikli 8 tõlgendamisel üldiselt välja toonud, et vangistuse üks eesmärk

on küll karistada, aga rõhutanud Euroopa karistuspoliitika arengut vangistuse rehabiliteeriva

eesmärgi suureneva tähtsuse suunas.98

EIK on eluaegsete vangide puhul, kellel pole ühelgi juhul võimalik vabaneda, leidnud koguni,

et rehabilitatsiooni eesmärgi puudumine alandab inimväärikust.99

ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite (Mandela reeglite) järgi on

vangistuse eesmärk tagada ühiskonna kaitse kuritegevuse eest ja vähendada retsidiivsust. Seda

eesmärki saab saavutada üksnes siis, kui vangistusaega kasutatakse nii palju kui võimalik

95 Õiguskantsleri kiri PPA-le ja Siseministeeriumile „Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse“, 13.07.2022, lk 8. 96 European Prison Rules, uuendatud 2020. 97 Vt nt Vinter jt vs. Ühendkuningriik, kaebused nr 66069/09, nr 130/10 ja nr 3896/10, 9. juuli 2013, p 115. 98 Dickson vs. Ühendkuningriik, kaebus nr 44362/04, 14. dets 2007, p 75. 99 Harakchiev ja Tolumov vs. Bulgaaria (kaebused nr 15018/11 ja nr 61199/12, 8. juuli 2014, p 245; Murray vs. Holland, kaebus nr 10511/10, 26.aprill 2016, p 104.

isikute ühiskonda taasintegreerimiseks pärast vabanemist, nii et nad saaksid elada

seaduskuulekalt ja end ise ülal pidada.100

Taasühiskonnastamise kui üldise suundumuse tähtsus nähtub ka raamotsuse põhjendusest 9,

mille kohaselt peaks karistuse täideviimine täidesaatvas riigis suurendama süüdimõistetud

isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalust. Selleks, et tagada selline karistuse täideviimine

täidesaatvas riigis, mis toetaks süüdimõistetu taasühiskonnastamist, peaks väljaandjariigi

pädev asutus arvestama selliseid asjaolusid nagu isiku seosed täidesaatva riigiga – näiteks

perekondlikud, keelelised, kultuurilised, sotsiaalsed või majanduslikud sidemed – või muud

võimalikud seosed selle riigiga. Raamotsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt võib kohtuotsuse ja

tunnistuse edastamine toimuda vaid juhul, kui väljasaatev riik on peale riikidevahelisi

konsultatsioone kindel, et karistuse täideviimine täidesaatva riigi poolt hõlbustab

süüdimõistetud isiku taasühiskonnastamist.101 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses

välisvangide kohta on esile toodud välisvangide erivajadused ja nõue neid vabanemiseks ja

sotsiaalseks reintegreerimiseks ette valmistada.102 Tegemist on üldise põhimõttega, et

taasühiskonnastamisega tuleb tegeleda ja arvestada individuaalset erinevust ka vabanemise

puhul.

Eeltoodust nähtub, et taasühiskonnastamine on pehmes õiguses olulisel kohal ning osaliselt on

see ka kohtupraktikasse jõudnud. Välisriigi kinnipeetavate Eestisse paigutamisega seoses on

läbi mõeldud, kuidas on nende Eestis vangistuses hoidmise ajal tagatud nende

taasühiskonnastamine. Karistuse kandmise järgset saatjariigis vabanemist aitab ette valmistada

see, et Eestisse saabuvatele kinnipeetavatele tagatakse praktiliste oskuste õpetamine

(kutseoskused, töötamisoskus, lihtsamad sotsiaalprogrammid), mis loovad eeldused

vabanemisel töö leidmiseks olenemata riigist, kus nad peale vabanemist elama hakkavad.

Pöördumisõigus (PSi § 46)

Järgnevalt käsitletakse küsimust, kas Eestis teise riigi määratud vanglakaristuse täideviimisel

võiks piirata kinnipeetavate õigust pöörduda Eesti ametiasutuste poole. Kuigi küsimuse

lähtepunkt oli, et vangistuses rakendatakse teise riigi võimu, selgitame siiski kehtivat õigust.

Põhiseaduse § 46 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja

avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Tegemist ei ole

ei vaid Eesti kodanike ja Eestis viibivate isikute põhiõigusega, vaid seda võivad kasutada kõik

isikud. Kaudselt seab pöördumisõigusele piirangu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõike 9 punkt 5, mille järgi ei ole adressaat

kohustatud vastama, kui pöördutud ei ole eesti keeles. Siiski peab asutus ka sel juhul

reageerima, nõudes pöördumise eestikeelset tõlget, mille loomine on tänapäeval masintõlkega

äärmiselt lihtne (sama paragrahvi lg 11). Siiski on välislepinguga kokku lepitud, et vangla

100 ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglid (Mandela reeglid), Üldassamblee resolutsioon 70/175 lisa, 17.12.205, reegel 4, p 1. 101 ELi nõukogu raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil 102 Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2012. aasta soovitus välisvangide kohta, p 9.

41

töökeel on inglise keel, mis tagab kinnipeetavatele võimaluse pöörduda ametnike poole inglise

keeles.

Teenistusõigus

Ülal leiti, et vangistuse täideviimine on riigi tuumikfunktsioon ja et riigi võimu teostajad

peavad olema ametnikud. Seega peavad vangistust täideviivad vanglaametnikud olema

teenistuses Eesti õiguse alusel. Samas ei pea, nii nagu vangistusõiguse või kohtumenetluse

puhul, normistik olema praegu kehtiv vangistusseadus või kohtuid reguleeriv õigus,

teenistusõiguse võib kujundada ka välislepinguga. Järgnevalt käsitletakse olulisi aspekte, mida

tuleb välislepinguga üldkorrast erineva korra kujundamisel silmas pidada.

Välislepinguga erikorra kujundamisel tuleb silmas pidada seda, et olemuslikult peab olema

tegu Eesti riigi võimu teostamisega. Ametnike riigivõimu teostamise legitimatsioon tuleneb

Eesti põhiseadusest ja neil peab olema kohustus olla lojaalne Eesti riigile, sh peab olema

tagatud Eesti riigi järelevalve. See järelevalve ei pruugi seejuures olla identne kehtiva

vangistusõiguse omaga, küll aga peab see olema piisav, e tagada PSi §-st 14 tulenev õiguse

korraldusele ja menetlusele (vrd Riigikohtu kohtutäituri sunniraha otsus 3-2-1-4-13103). Keegi

ei saa olla korraga lojaalne kahele riigile. Seda ilmestab näiteks see, et riigid käsitavad

sõnumisaladust erinevalt ja ametnik ei saa seista eri riikide vastandlike huvide eest.

Põhiseaduse järgi ei ole lubatav, et Eesti ametnike teenistusvaidlused alluksid teise riigi

kohtutele. Põhjendused on samad mis kinnipeetavate kohtusse pöördumise ja kohtualluvuse

puhul. PSi § 30 lõike 1 teine lause lubab kooskõlas seadusega riigiasutuse ametikohti täita

erandkorras ka välisriigi kodanikega. Formaalselt saab põhiseaduse sõnastuse järgi muu riigi

kodaniku ametikohale lubamise alus olla seadus. Lähtudes õigusnormide hierarhiast, tuleb

asuda seisukohale, et alus võib tuleneda ka Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

Välislepinguga on kokku lepitud, et Eesti ja Rootsi teenistujatele kohalduvad nende enda riigi

teenistusõiguse sätted. Rootsi teenistujaid ei nimetata Eestis ametisse, vaid nende ülesanne on

abistada Eestis karistuse täideviimisega ja vaadelda olukorda.

Järelevalve

Vanglarendi puhul on oluline järelevalve vangistuse täideviimisel õigusaktide nõuetest

kinnipidamise üle. Osaliselt tuleneb järelevalvekohustus kehtivast vangistusseadusest. Samas

tuleneb järelevalvekohustus ka rahvusvahelistest aktidest.

Eesti on ratifitseerinud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava

kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni.104 Konventsiooni artikli 2 kohaselt peab

osalisriik võtma tõhusaid seadusandlikke, haldus-, kohtu- ja muid meetmeid, et ära hoida

piinamisi oma jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. Kuna eespool leiti, et renditavas vanglas

103 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13. 104 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsioon, RT II 2006, 26.

peab kehtima Eesti jurisdiktsioon, tuleb järelikult Eestil konventsioonis nõutud meetmed

tagada.

Eesti on ratifitseerinud ka piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava

kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli.105 Protokolli alusel

loodi piinamisvastasele komiteele alluv piinamise ning muu julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise allkomitee (edaspidi ennetamise

allkomitee), millele tehti ülesandeks teha regulaarseid kontrollkäike kinnipidamisasutustesse,

et tagada kinnipeetavate õiglane kohtlemine. Eestis teeb neid kontrollkäike õiguskantsler.

Ennetamise allkomitee on vanglate rentimise järelevalve korda täpsustanud järgmiselt.

Ennetamise allkomitee suunistes riiklike ennetusasutuste kohta rõhutatakse, et riik peaks

lubama riiklikul ennetusasutusel külastada kõiki tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid

kinnipidamisasutusi ja kõiki oletatavaid kinnipidamisasutusi. Sel eesmärgil laieneb riigi

jurisdiktsioon kõigile neile kohtadele, mille üle ta teostab tegelikku kontrolli.106 Kuna renditud

vangla üle teostaks tegelikku kontrolli Eesti, siis saatva riigi jurisdiktsioon renditavasse

vanglasse ei laieneks. Järelikult oleks ka järelevalvekohustus Eesti õiguskantsleril.

Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandavakohtlemise ja karistamise

vastase konventsiooni artikli 2 lõikes 1 nõutakse, et iga osalisriik võtaks tõhusaid meetmeid

piinamise vältimiseks mitte ainult oma suveräänsel territooriumil, vaid „oma jurisdiktsiooni all

oleval territooriumil“.107

Komitee sõnul hõlmab mõiste „oma jurisdiktsioon“108 kõiki piirkondi, kus osalisriik teeb

otseselt või kaudselt, täielikult või osaliselt, de jure või de facto tõhusat kontrolli kooskõlas

rahvusvahelise õigusega.109 Järelikult on oluline, kuidas välisleping saatva riigi ja vastuvõtva

riigi poolset kontrolli tegemist reguleerib. Näiteks tuleb seda põhimõtet silmas pidada, kui

luuakse kord, mis võimaldab saatval riigil igal hetkel ühepoolselt otsustada koduriiki

tagasitoomise. Sellises olukorras oleks võimalik, et saatval riigil on komitee seisukohast

lähtudes teatav kontroll oma jurisdiktsiooni üle ja sellest tulenev järelevalveõigus. Belgia ja

Hollandi vahelise vanglarendilepingu puhul leidis Piinamise ja ebainimliku või alandava

kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee, et Belgia ja Holland jagasid

jurisdiktsiooni.110 Seetõttu oli mõlemal riigil õigus ja kohustus järelevalvet teha. Korra

kujundamisel tuleb ka silmas pidada, et teise riigi institutsioon ei saa Eesti riigivõimule

ettekirjutusi teha.

105 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivne protokoll, RT II 2006, 24, 63. 106 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise allkomitee suunised riiklike ennetusasutuste kohta, 15.–19. november 2010, p 24. 107 Ingliskeelne artikli 2 lõige 1 sätestab „in any territory under its jurisdiction“, mida saabtõlgendada laiemalt. 108 Piinamisvastane komitee tugineb ingliskeelsele fraasile „in any territory“. 109 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise komitee üldine kommentaar nr 2, 24. jaanuar 2008, p 16. 110 Euroopa piinamisvastase komitee aruanne pärast Tilburgi vangla külastamist 2011. aastal, p 3.

43

Samas teatud osas säilib saatjariigi järelevalve, eriti kui saatev riik on samuti konventsiooni

osalisriik. Esmase otsustuse selle kohta, millised kinnipeetavad Eestisse karistust kandma

suunata, teeb saatjariik. Nii on ka loogiline, et selle otsustuse üle saab saatjariik järelevalvet

teha.

Lisaks tõi Norra õiguskantsler Hollandi ja Norra vahelise vanglarendilepingu täitmise puhul

probleemina esile selle, et Norra ei olnud täielikult taganud piinamise ning muu julma,

ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni

täitmist oma kinnipeetavate puhul Hollandis. Seda seetõttu, et vanglas toimepandud

süütegudele kohaldus Hollandi õigus ja Norra ametiasutustel puudus õigus neid süütegusid

uurida.111 Eesti põhiseaduse kohase vanglarendi puhul on olukord mõnevõrra teine – Eestisse

saadetud kinnipeetavad oleksid (pea) täielikult Eesti riigivõimu all ja Eesti peaks ka tagama

konventsioonist kinnipidamise.

Ennetamise allkomitee on märkinud, et kui vangid saadetakse teise riiki, peab saatev riik

tagama, et tema riiklik ennetusasutus on õiguslikult ja praktiliselt võimeline teise riigi

kinnipidamisasutust külastama vastavalt fakultatiivse protokolli sätetele ja allkomitee

suunistele riiklike ennetusasutuste kohta. Seejärel peaks saatva riigi ennetusasutus saama

esitada soovitusi ja alustama ennetavat dialoogi saatva ja vastuvõtva riigi vahel. Saatva ja

vastuvõtva riigi vahel sõlmitud leping peaks komitee sõnul seda ette nägema ja võimaldama

selle tingimuste muutmist vastavalt esitatud soovitustele.112 Piinamise ja ebainimliku või

alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee täiendas ennetamise

allkomitee seisukohta järgmiselt. Kui vastuvõttev riik on fakultatiivse protokolli osaline, peaks

tema riiklikul ennetusasutusel olema õigus kinnipidamisasutust külastada ja esitada oma

soovitused nii saatvatele kui ka vastuvõtvatele asutustele. Teisisõnu on piiriülestes

olukordades, kus osalevad kaks fakultatiivse protokolli osalisriiki mõlema poole kohustus

hõlbustada oma riiklike ennetusasutuste ja ennetamise allkomitee tõhusaid ennetavaid

kontrollkäike.113

I osa (üldsätted)

Artikkel 1 (mõistete kasutamine)

Artiklis 1 määratletakse lepingus kasutatavad terminid, et need oleksid kõigile üheselt

mõistetavad. Lepingupooled on Rootsi Kuningriik (saatjariik) ja Eesti Vabariik (vastuvõttev

riik). Terminid on järgmised:

1. vangla – Tartu vangla asukohaga Tartu, Eesti Vabariik;

2. Rootsi personal – Rootsi vanglateenistuse ametnikud ja töötajad;

111 Tapio Lappi-Seppala & Lauri Koskenniemi, „National and regional instruments in securing the rule of law and human rights in the Nordic prisons“, 70 Crime L. & Soc. Change 135 (2018). 112 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee üheksas iga-aastane raport, lisa, p-d 26–31. 113 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee üldine kommentaar nr1 fakultatiivse protokolli artikli 4 kohta, 4. juuli 2024, p 37.

3. Eesti personal – Eesti vanglateenistuse ametnikud ja töötajad;

4. Rootsi vangistus – Rootsis mõistetud vanglakaristus Rootsi kohtu lõpliku ja Rootsis

täitmisele pööratava otsusega;

5. kinnipeetav – isik, kellele on määratud Rootsi vanglakaristus ja kes viiakse Eestisse

üle;

6. vangla meditsiiniosakond – vanglas asuv üksus, mis on mõeldud tervishoiuteenuste

osutamiseks;

7. koostöömemorandum – Rootsi vanglateenistuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse kokkulepet

lepingu koosseisus. Koostöömemorandumi kohaselt kasutatakse Tartu Vanglat Rootsi

kinnipeetavate karistuste täideviimiseks. Koostöömemorandum sisaldab praktilisi

koostööküsimusi. Kuna lepingu reguleerimisala on väga lai, ent selle muutmine nõuab

iga kord ratifitseerimist Riigikogus, on mõistlik lepinguga seotud praktilised küsimused

tuua lepingu tasemelt memorandumisse. Selline korraldus võimaldab praktilistele

probleemidele operatiivselt reageerida, säästab õigusloomeressurssi ning on kooskõlas

ka subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt tuleb teha kõik otsused võimalikult

madalal tasemel. Samas tuleb arvestada, et memorandumiga ei või minna lepinguga

antud volitustest kaugemale ega nendega vastuollu;

8. Euroopa vanglareeglistik – Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus

Rec(2006)2-rev liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta;114

9. CPT standardid – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise

tõkestamise Euroopa Komitee standardid, mis on vangistusega seotud. Näiteks on CPT

miinimumnorm vanglaasutustes kinnipeetute isiklike eluruumide kohta on järgmine: 6

m² elamispinda ühekohalises kambris, mille hulka ei ole arvatud sanitaarruumide

pindala; 4 m² elamispinda ühe kinnipeetava kohta mitmekohalises kambris, mille hulka

ei ole arvatud eraldatud sanitaarruumi pindala; vähemalt 2 m kambri seinte vahel ning

vähemalt 2,5 m kambri põranda ja lae vahel. Kui kambrisse on paigutatud kaks

kinnipeetavat, peab olema tagatud vähemalt 10 m² (6 m² + 4 m²) elamispinda, millele

lisandub eraldatud sanitaarruumi pindala. 115

Artikkel 2

Artiklis 2 sätestatakse lepingu eesmärk ja ulatus. Leping sätestab Rootsi Kuningriigi ja Eesti

Vabariigi vahelise koostöö Rootsi Kuningriigi kohtuotsuste täitmisele pööramiseks Eesti

Vabariigis, samuti lepingupoolte menetluse, õigused ja kohustused. Leping on õiguslikult

siduv rahvusvahelise õiguse järgi ja juhindub Viini lepinguõiguse konventsioonist (1969).

Kohtuotsuste täitmisele pööramiseks luuakse lihtsustatud mehhanism. Vanglarendi teenuse

osutamiseks luuakse kriminaalmenetluse seadustikus uus ja eraldiseisev õiguslik alus, mille

kohaselt võib Eesti ajutiselt täide viia teises Euroopa Liidu liikmesriigis süüdimõistva

kohtuotsusega mõistetud vangistuse Riigikogus ratifitseeritud välislepingu kohaselt.

Artikkel 3

114 Living space per prisoner in prison establishments: CPT standards, https://search.coe.int/cm?i=09000016809ee581. 115 16806cc449.

45

Artikkel 3 käsitleb muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaldatavust. Lepingukohane tegevus

toimub täielikus kooskõlas lepingupoolte õiguste ja juriidiliste kohustustega, mis tulenevad

rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas Euroopa Liidu õigusest, kodaniku- ja poliitiliste õiguste

rahvusvahelisest paktist, piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või

karistamise vastasest konventsioonist ja selle fakultatiivsest protokollist, Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja pagulasseisundi konventsioonist. Eesti on liitunud

eespool nimetatud välislepingutega ja nendest tulenevad kohustused on Eestile siduvad. Neid

kohustusi tuleb Eesti Vabariigil täita juba praegu.

Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas ELi üldise andmekaitsemääruse (GDPR) ja

kriminaalõiguse valdkonda kuuluva direktiiviga (EL) 2016/680, tagades andmesubjektide

kaitse ning andmete seadusliku kasutamise karistuste täideviimisel ja kuritegude menetlemisel.

Artikkel 4

Artiklis 4 sätestatakse, et lepingu rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostatakse

eraldi koostöömemorandum (Memorandum of Cooperation) Rootsi vanglateenistuse ja Eesti

Justiits- ja Digiministeeriumi vahel. Dokument sätestab praktilised korralduslikud ja

operatiivsed alused, mis käsitlevad näiteks:

 vangla toimimist,

 personali ja rajatisi,

 kinnipeetavate transporti,

 muid tegevusi, mis kuuluvad kas Rootsi või Eesti vastutusalasse.

Koostöömemorandum jõustub, kui selle on kinnitanud Rootsi vanglateenistus ja Eesti

Vabariigi Valitsus.

Lisaks on osapooltel võimalik sõlmida muid rakenduslikke kokkuleppeid, mille eesmärk on

tagada lepingu katkematu ja tõhus elluviimine, arvestades lepingus ning

koostöömemorandumis sätestatud põhimõtteid.

Koostöömemorandum ja sellele tuginevad rakenduslikud kokkulepped on vajalikud, et muuta

lepingus sätestatud raamkokkulepe tegelikkuses toimivaks ja õigusselgeks. Arvestades

rahvusvahelise koostöö eripära ja delikaatsust, tuleb osapooltel täpselt kokku leppida, millised

on nende kohustused ja õigused personali juhtimisel, kinnipeetavate transpordil, hoonete

haldamisel ning julgeolekumeetmete kasutamisel. Selline täpsustamine võimaldab vältida

vastutuse hajumist ja tagab sujuva koostöö. Koostöömemorandum annab ka vajaliku

paindlikkuse, võimaldades muuta või täiendada praktilist töökorraldust vastavalt olukorrale

lepingut muutmata. Eesti riigi huvide seisukohalt on oluline, et kõik tegevusreeglid oleksid

üheselt mõistetavad, dokumenteeritud ning valitsuse tasandil kinnitatud.

Artikkel 5

Artikkel 5 sätestab lepingupoolte kohustused.

Lõike 1 järgi kasutab Eesti Vabariik vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks

Eesti territooriumil.

Lõike 2 järgi tasub Rootsi Kuningriik Eesti Vabariigile karistuste täideviimise eest lepingu XI

osas sätestatud põhimõtete ja lepingu kohaselt. Vanglas viiakse karistus täide lepinguga kokku

lepitud tingimustel.

Lõike 3 järgi teeb Eesti Vabariik vanglas vajalikud kohandused, mis täpsustatakse

koostöömemorandumis, et tagada vangla vastavus lepingus sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et

vangla vastab nendele nõuetele kogu lepinguperioodi vältel. Näiteks võivad vajalikud olla

mõned remonditööd või kambrisisustuse täiendamine.

Artikkel 6

Artiklis 6 määratakse lepingule kohalduv õigus. Lepinguga nähakse ette, et Rootsi karistuste

täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja kohustustele, kohaldatakse Eesti

seadusi ja muid õigusakte, kaasa arvatud lepingut ja koostöömemorandumit. Kuivõrd

õigusanalüüsi tulemusel selgus, et Rootsi õiguse kohaldamine vanglarendi osutamise korral ei

ole võimalik, sätestatakse, et vanglarendi teenuse osutamisel kohaldatakse Eesti õigust.

Erisused vangistusseaduse kohaldamisel sätestatakse lepingus.

Lõikes 2 sätestatakse, et vanglas Rootsi kinnipeetavate karistuste täitmisele ei kohaldata

järgmisi Eesti õigusakte: vangistusseaduse (sh muudatuste kuni RT I, 31.12.2024) § 11 lõikeid

1 ja 3, § 14 lõikeid 3 ja 4, § 16, § 18 lõikeid 1, 4, 5 ja 8 sätteid ainult DNA-proovi kohta, §-e

19–22, § 31 lõiget 3, § 46 lõike 1 viimast lauset, § 50 lõike 3 viimast lauset, § 53 lõiget 4,

alapeatükki 6, § 63 lõike 1 punkte 11, 2–4 ja lõiget 2, § 64 lõiget 41, § 651, § 671 lõiget 3,

alapeatükki 9 ja 3. peatükki. Lõikes on viidatud Riigi Teatajas avaldatud seaduseredaktsioonile

eesmärgiga fikseerida välislepingu teksti koostamisel arvesse võetud regulatsioon ja selle sisu.

Loetletud välistustega tuleb arvestada kogu lepingu kehtivuse jooksul. Mõnede küsimuste

reguleerimiseks on aga lepinguga sätestatud eraldi regulatsioon, mida on täpsemalt käsitletud

järgmises lõikes.

Lõikes 3 sätestatakse, et osa Eesti vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusnorme

asendatakse lepinguga sätestatud normidega. See kehtib järgmises ulatuses vangistusseaduse

sõnastuses koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024:

a) artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse vangistusseaduse § 14 lõike 1 viimase lause asemel;

b) artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse § 28 lõike 2 asemel;

c) artiklit 29 kohaldatakse § 281 asemel;

d) lepingu VII osa kohaldatakse §-de 32 ja 33 asemel;

e) artiklit 26 ja lepingu VI osa kohaldatakse §-de 34–44 asemel;

f) artiklit 42 kohaldatakse § 56 asemel.

Üks vanglarendi tingimustest on, et välisriigi kinnipeetavaid ei taasühiskonnastata eesmärgiga

vabastada nad Eestisse, mistõttu ei paigutata neid avavanglasse. Vabanemise kuupäeva

47

lähenemisel valmistatakse kinnipeetav koostöös Rootsi vanglateenistusega vabanemiseks ette

ja tehakse selleks vajalikud toimingud. Tegemist on erirežiimil viibivate kinnipeetavatega,

kelle vangistust viiks Eesti täide üksnes ajutiselt ning kelle ennetähtaegse vabanemise üle ei

ole Eestile lepinguga otsustuspädevust antud. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kõnealused

kinnipeetavad ei vabaneks karistuse kandmise järel Eesti ühiskonda, vaid saadetaks

tõenäoliselt kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat, kust nad pärit on, mistõttu puudub

vajadus neid avavanglasse paigutamisega Eestisse/Euroopasse vabanemiseks ette valmistada.

Lisaks ei lubata välisriigi kinnipeetavaid vangistusseaduse alusel lühiajalisele väljasõidule

Eestis ega väljaviimisele. Lühiajalise väljaviimise kord on sätestatud lepingus. Lisaks ei

tasustata kinnipeetavate tööd samadel põhimõtetel, nagu on sätestatud vangistusseaduses.

Rootsi kinnipeetavate tasustamise tagab Rootsi Kuningriik. Seega ei kohaldu neile

vangistusseaduse sellekohased sätted.

Kuna Rootsi õiguses ei ole sätestatud samasuguseid distsiplinaarkaristusi, nagu on

vangistusseaduses (v.a noomitus), välistatakse Rootsi kinnipeetavate puhul Eestis karistuse

kandmise ajal Eesti distsiplinaarkaristuste (v.a noomitus) mõistmine. Seega ei karistata neid

erinevalt, kui seda võiks teha Rootsis. Ühtlasi võimaldab selline kord Eesti vanglateenistusel

katsetada kontrollitud testrühma peal alternatiivset distsiplinaarmehhanismi, mis on end Rootsi

näitel õigustanud. Kõnesolev süsteem paneb vähem rõhku traditsioonilistele haldusõiguslikele

distsiplinaarmeetmetele kui iseseisvatele karistustele ning tagab korra vanglas sellega, et

distsiplinaarrikkumised võivad päädida ennetähtaegse vabanemise võimaluse

edasilükkamisega. Kuivõrd kinnipeetav paigutatakse vabastamise kuupäeva lähenemisel tagasi

Rootsi vanglasse, ei kohaldu neile ka vangistusseaduse 2. peatüki 9. jaos kehtestatud

kinnipeetavate vabastamise reeglid.

Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi Kuningriigi karistuste täideviimisega seotud kaebusi ja

õigusküsimusi menetlevad Eesti ametiasutused, sealhulgas Eesti kohtud. Rootsi

vanglateenistuse otsusega, millega taotletakse artikli 19 järgi Rootsi karistuse täitmist Eestis

ning toetatakse Eesti vanglateenistuse artikli 35 lõike 2 punkti b kohast otsust, tegelevad Rootsi

Kuningriigi ametiasutused, sealhulgas Rootsi kohtud (kinnipeetava Eestisse saatmine on

Rootsi vanglateenistuse paigutusotsus, mille peale saab kaevata Rootsi õiguse alusel). Kuivõrd

õigusanalüüsi tulemusel on välisriigi kinnipeetavad allutatud Eesti õigusele, menetlevad Eesti

õigusega seotud küsimusi Eesti kohtud.

Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ja muid töötamist

ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Arvestades, et Rootsi ametnikud ja töötajad on

õigusliku staatuse mõttes teise riigi töötajad, kohaldatakse neile Rootsi õigust.

Lõikes 6 sätestatakse, et Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ja muid töötamist ja

töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Eesti ametnike ja töötajate suhtes kehtib Eesti õigus.

Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi kinnipeetavate Eestis töötamise ajal kohaldatakse nendele Eesti

töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid õigusakte.

.

Artikkel 7

Artiklis 7 sätestatakse Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus jälgida lepingu

rakendamist, täita lepingus talle pandud ülesandeid, pakkuda Eesti vanglateenistuse personalile

haridust ja koolitusi koostöömemorandumis kokkulepitu kohaselt ning vastutada Rootsi

personali juhtimise ja töökorralduse eest.

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkuseid Eesti poolele

lepingust kinnipidamise kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et see

määraks Eesti töötaja ülesanded ümber. Eesti vanglateenistus täidab sellise taotluse viivitamata

Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt.

Lõikes 4 sätestatakse, etRootsi personalil on juurdepääs vanglale ja kogu asjakohasele teabele,

mis puudutab Rootsi karistuste täideviimist. Rootsi personalil on õigus osaleda vangla

personali koosolekutel. Ligipääs infole on tagatud neile Rootsi ametnikele, kes töötavad Tartu

vanglas kohapeal. See on vajalik nii kinnipeetavate (sh Rootsi kodanike) õiguste kaitseks kui

ka tõhusaks koostööks, et Rootsi saaks täita oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi

kohustusi. Juurdepääs teabele võimaldab otsustada ka selle üle, kas kinnipeetaval on võimalik

ja otstarbekas karistust kanda edasi Rootsis.

Artikkel 8

Artiklis 8 sätestatakse Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused.

Lõikes 1 määratakse Eesti vanglateenistuse kohustused, mis on järgmised:

a. vanglas vastutab Eesti vanglateenistus Rootsi karistuste täideviimise, korra ja julgeoleku

tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest;

b. punkti a järgi annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab vahetu sunni kasutamise eest

kinnipeetavate suhtes, sealhulgas sunnimeetmete kasutamise eest lepingu ning Eesti seaduste

ja teiste õigusaktide järgi, et säilitada vanglas kord ja turvalisus;

c. hoolitseb vangla üldise julgeolekukorralduse eest;

d. juhib Eesti personali lepingu kohaldamisel;

e. hõlbustab suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi töötajate ja asjaomaste Eesti

ametiasutuste vahel;

f.  rakendab Eesti personali tegevuses Eesti seadusi ja menetlust, mis on seotud Rootsi

karistuste täitmisega.

49

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ning selle artikli alusel korra

ja julgeoleku tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglareeglistikule ning

Euroopa piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ennetamise komitee

(CPT) standarditega kehtestatud nõuetele. Kuna karistus viiakse täide Eesti vanglates ja Eesti

vanglapersonali poolt, peab ka Eestil olema vastutus kinnipeetavate õiguspärase kohtlemise ja

julgeoleku tagamise eest.

Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võtab viivitamata kasutusele vajalikud meetmed,

ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, ja algatab distsiplinaarmenetluse, kui Eesti

töötajad on rikkumisi toime pannud. Distsiplinaarmenetluse kohene algatamine on oluline nii

rikkumise toimepanemise täpsemaks uurimiseks kui ka rikkumiste ennetamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuse kinnipeetavate

kaebuste kohta Eesti töötajaid puudutavates küsimustes. Eesti vanglateenistus konsulteerib

selliste juhtumite puhul Rootsi vanglateenistusega.

II osa (jurisdiktsioon)

Artikkel 9

Artiklis 9 käsitletakse kinnipeetava või Rootsi personali toime pandud kuritegude eest

vastutusele võtmist. Säte on oluline, et vältida topeltmenetlust (sama isiku suhtes ei algatataks

kahes riigis korraga menetlust).

Kui kuriteo paneb kinnipeetav või Rootsi personal toime Eestis ning kuritegu kuulub nii Rootsi

kui ka Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti pädevad ametiasutused koostööd, et

otsustada, milline riik kriminaalmenetluse läbi viib. Vajaduse korral suunatakse küsimus

nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõike 2 alusel Eurojustile.

Kuna kinnipeetavad asuvad Eesti territooriumil, on KarS § 6 kohaselt Eestil igal juhul

jurisdiktsioon vanglas toime pandud kuritegude üle. Sõltuvalt teo olemusest, isikulistest

faktoritest (kodakondsus, alaline elamisluba) või muudest faktoritest saab teo üle oma

jurisdiktsiooni kehtestada ka Rootsi. Vastavalt lepingule otsustavad pooled sellisel juhul, kes

kriminaalmenetluse läbi viib. Vajadusel kaalutakse ka selliste EL õiguses reguleeritud

instrumentide kasutamist nagu kriminaalmenetluse üleandmine (Rootsile) või kohtuotsuse

tunnustamine (Rootsi poolt).

Artikkel 10

Artiklis 10 sätestatakse kuriteokahtlustest ja toime pandud kuritegudest teatamise kohustus.

Eesti vanglateenistus vastutab kuriteoteadete edastamise eest Rootsi ametkondadele, kui Eesti

seadused seda nõuavad. Rootsi personal peab teatama kõigist kuriteokahtlustest Eestile ning

teavitab vajaduse korral ka oma riigi asutusi. Sätted tagavad, et kuriteod vanglas ei jää

tähelepanuta ja neid käsitletakse läbipaistvalt, kooskõlas mõlema riigi seadustega. Samuti

aitavad sätted tagada õige info õigeaegse liikumise ametkondade vahel, mis on oluline

õiguskaitse ja rahvusvahelise koostöö seisukohalt.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti seadus või muud õigusaktid seda nõuavad, vastutab Eesti

vanglateenistus vanglas toime pandud kuriteokahtlustest teatamise eest asjakohastele Rootsi

ametiasutustele. Näiteks konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 37 järgi peab juhul, kui

Rootsi kodanik on seotud kuriteokahtlusega, teavitama Rootsi konsulaarasutust, et võimaldada

konsulaarabi.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, vastutab

Rootsi vanglateenistus vanglas toimuvatest kuriteokahtlustest teatamise eest Rootsi

ametiasutustele.

Artikkel 11

Artiklis 11 käsitletakse kuriteokahtluste uurimist Eesti poolt. Eesti kohustub Rootsi taotlusel

esitama teavet kriminaalmenetluste kohta ning tegema kinnipeetavate uurimistoimingud

vanglas, kui uurimise huvid seda lubavad. Artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ega

kohustusi ning tagab tõhusa rahvusvahelise õigusalase koostöö.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel annab Eesti teavet

käimasolevate uurimiste ja süüdistuste esitamise kohta.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavate ülekuulamised kahtlustatavate või tunnistajatena ja

muud neid puudutavad uurimistoimingud, mis neid mõjutavad, tehakse võimaluse korral

vanglas, kui uurimise huvid seda võimaldavad.

Lõikes 3 sätestatakse, et artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 12

Artiklis 12 käsitletakse kohtuistungitel osalemist elektroonilise sidevahendi kaudu. Rootsi

asutused saavad kaasata kinnipeetava menetlusse kaugside (elektroonilise audiokõne või

audio- ja videokõne) teel, mille korraldamist toetab Eesti vanglateenistus. Sätted tagavad

kinnipeetavate kaugosaluse Rootsi menetlustes ilma füüsilise kohaleviimise vajaduseta, mis

säästab ressursse ja tugevdab õigusalast koostööd.

Lõike 1 kohaselt on Rootsi ametiasutustel ja kohtutel võimalus kinnipeetav ära kuulata või

tagada tema osalemine asutuse või kohtu menetluses elektroonilise audiokõne või audio- ja

videokõne teel Rootsi õigusaktide kohaselt. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava

ärakuulamist ja osalemist.

Lõike 2 kohaselt ei piira artikkel poolte vahel kehtivate õigusaktide kohaldamist.

III osa („Vangla“)

Artikkel 13

Artiklis 13 sätestatakse paigutatavate kinnipeetavate arv ja vanglatingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit, mis võimaldab kuni 600

kinnipeetava kinnipidamise vanglas. Mahutavus peab olema tagatud ühe- või kahekohalistes

51

kambrites. Lepingus kinnipeetavate kohtade arvu sätestamine on oluline, et Eesti saaks teha

vajalikud ettevalmistused kinnipeetavate majutamise võimaldamiseks (sealhulgas värvata

piisavalt ametnikke). Majutada võib üksik- või kahe inimese kambritesse, säilitades

rahvusvahelised vangistustingimuste standardid ning tagades Rootsi jaoks piisava ja selgelt

piiritletud vanglakoha mahu. Säte loob selge aluse ruumi planeerimiseks. Säte annab

seadusandjale otsustamiseks info, kui palju kinnipeetavaid võib lepingu ratifitseerimisega siia

lubada.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et vangla kinnipidamistingimused vastavad Euroopa

vanglareeglistikus ja CPT standardites sätestatud nõuetele. Nimetatud dokumendid sisaldavad

miinimumstandardeid, mis tuleb vangla territooriumil tagada. CPT standardid on Euroopa

Nõukogu koostatud rahvusvahelised juhised, mis määravad kinnipidamisasutustes

kinnipeetavate inimväärse kohtlemise miinimumnõuded ning mille järgimine aitab ennetada

piinamist ja ebainimlikku kohtlemist.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetava kambris peavad olema vähemalt tool, laud, kapp või riiul,

sobiv voodi, voodipesu, peegel, teadetetahvel, kambriterminal Eesti personaliga suhtlemiseks,

kruus, äratuskell, raadio, televiisor. Kinnipeetaval peab olema võimalik reguleerida kambris

päevavalgust. Nimetatud esemed peab vangla kinnipeetavatele tagama.

Lõikes 4 sätestatakse erand lõikes 3 sätestatud reeglist. Nimelt, lõikes 3 sätestatust võib

kinnipeetava kambri sisustada teisiti, kui on oht, et kinnipeetav kahjustab tõsiselt ennast või

teisi, vandaalitseb või kui ta isoleeritakse keha läbivaatuseks. Sellisel juhul varustatakse

kinnipeetava kamber võimaluse korral, võttes arvesse korra ja turvalisuse kaalutlusi, lõikes 3

kirjeldatud esemetega.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavate ja Rootsi personali liikmete tubaka- ja nikotiinitoodete

kasutamist reguleeritakse täpsemalt koostöömemos. Kuna Rootsi Kuningriigi vanglates on,

erinevalt Eesti vanglatest, tubakatoodete kasutamine lubatud, on küsimust läbirääkimiste

käigus eraldi arutatud ning tubaka- ja nikotiinitoodete vanglasse lubamise puhul on tegemist

poliitilise otsusega.

Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Eestis muutuvad oluliselt vanglaolusid või kinnipeetavate

õigusi ja kohustusi käsitlevad seadused või muud õigusaktid, lepivad pooled kokku, et

korraldatakse konsultatsioonid artikli 58 kohaselt. Säte on oluline, et tagada Rootsile teadmine

nende kinnipeetavatele kohalduva õiguse muudatusest.

Artikkel 14

Artiklis 14 määratakse lepingu täitmise suhtluskeel ja teabele juurdepääsu õigus.

Lõike 1 järgi on vangla töökeel inglise keel. Kui Eesti ametnik või töötaja suhtleb teise Eesti

ametniku või töötajaga või kui Rootsi ametnik või töötaja suhtleb teise Rootsi ametniku või

töötajaga või kinnipeetavaga, võib kasutada muud keelt. Tartu vanglasse paigutatavad

kinnipeetavad võivad, kuid ei pruugi rääkida eesti keelt. Samas valdab suur osa kinnipeetavaid

ja ka suur osa ametnikke inglise keelt, mistõttu on enamikel juhtudel võimalik kasutada

suhtluskeelena inglise keelt. Samas säilib võimalus kasutada muud keelt, kui osapooled seda

valdavad, lisaks on võimalik kasutada tõlketeenust, tõlkerakendust või tõlgi abi.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõik ametlikud dokumendid ja muud dokumendid koostatakse inglise

keeles või tõlgitakse inglise keelde. See võimaldab mõlema riigi ametnikel lihtsamini

dokumente koostada ja neid mõista.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumentide tõlget, kui see

on vajalik tema õiguste kasutamiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaebuste esitamisel ja

menetlemisel artikli 6 lõike 1 kohastes küsimustes ning arstiabi saamise õiguse teostamisel

artikli 41 kohaselt. Sama põhimõte on tagatud ka Eesti kinnipeetavate puhul. Kohustus tagada

kinnipeetavale tõlk ja dokumentide tõlkimine tuleneb Eesti põhiseaduse §-st 24,

rahvusvaheliste konventsioonide ja KrMSi sätete koostoimest. See on oluline, et tagada õiglane

menetlus ja efektiivne õiguskaitse sõltumata keeleoskusest. Säte välistab olukorra, kus

kinnipeetav ei suuda mõista oma õigusi või kasutada neid üksnes keelelise takistuse tõttu.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada kogu teavet oma õiguste ja kohustuste

kohta Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. Vajaduse korral tagatakse tõlketeenus.

Artikkel 15

Artiklis 15 sätestatakse personaliga seotud tingimused. Eesti tagab lepingu ja

koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali vastavalt Rootsi vanglateenistuse

määratud vajadusele. Eesti personali koosseis määratakse täpsemalt kindlaks

koostöömemorandumis. Eesti personal saab koostöömemorandumi kohaselt hariduse ja

koolituse. Koolitused töötatakse välja koostöös Rootsi vanglateenistusega, kuna neil on

konkreetsete kinnipeetavate karistuse täideviimise kogemused. See annab võimaluse luua

koolitused, lähtudes konkreetse riigi kinnipeetavatest ja nende karistuse täideviimise eripärast.

Artikkel 16

Artiklis 16 sätestatakse vangla turvalisuse tagamise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vastutab avaliku korra ja turvalisuse tagamise eest väljaspool

vanglat. Eesti võtab vajalikud meetmed vangla häireteta toimimiseks ja avaliku korra

tagamiseks vangla vahetus läheduses. Eesti põhiseadus sätestab, et riik on kohustatud tagama

oma kodanike turvalisuse ja vabaduse. See tähendab, et Eesti vastutab oma territooriumil

avaliku korra eest.

Lõikes 2 sätestatakse, et vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus lepingu artikli 8

lõike 1 punkti a kohaselt. Eesti vanglateenistus on osa Eesti sisejulgeolekust ja

õiguskaitseorganitest, mille ülesanne on tagada riigis kord ja turvalisus. Seega peab Eesti

vanglateenistus tagama vangla julgeoleku.

53

Artikli eesmärk on paika panna poolte õigused ja kohustused vangla ja avaliku korra ning

julgeoleku tagamisel. Artiklis sätestatu on kooskõlas kehtiva õigusega, mis piiritleb

vanglateenistuse ja teiste korrakaitseasutuste (eelkõige PPA) pädevused avaliku korra ja

julgeoleku tagamisel.

Artikkel 17

Artikkel 17 sätestab kinnipeetava toitlustuse vanglas.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit Põhjamaade Ministrite

Nõukogu kehtestatud toitumissoovituste kohaselt. Ka praegu lähtutakse Eestis vanglatoidu

pakkumisel samast soovitusest.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu, mis vastab tema meditsiinilistele

vajadustele. Võimaluse korral arvestatakse ka kinnipeetava usulisi tõekspidamisi.

Kinnipeetaval on alati õigus saada taimetoitu.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu tavapärastel toidukordadel. Samas

tuleb võimaldada tal einestada ka ajavahemikel, mis on kohandatud tema meditsiiniliste või

usuliste vajadustega.

Lõikes 4 sätestatakse, et vaba aja jooksul on kinnipeetaval õigus valmistada või saada kuumi

jooke, välja arvatud juhul, kui see ohustab vangla korda või julgeolekut.

Sätted on vajalikud, et tagada kinnipeetavate tervislik toitumine ja inimväärne kohtlemine, mis

on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ning Rootsi ja Eesti õigusega. Meditsiiniliste ja

usuliste vajadustega arvestamine kaitseb kinnipeetava põhiõigusi. Ka vangistusseaduse järgi

tagatakse tervishoiutöötaja ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine ja võimaluse korral

lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (VangS § 47 lg 3).

Artikkel 18

Artiklis 18 reguleeritakse vangla evakueerimine hädaolukorras.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad

Eesti vanglateenistuse määratud asukohta, võttes arvesse võimalust nende viivitamatuks

üleviimiseks Rootsi, kui see on evakueerimise põhjuse tõttu vajalik. Sätted annavad aluse

kindlaks tegutsemiseks hädaolukorras. Eesti vanglateenistus peab tagama asukoha, kuhu on

võimalik hädaolukorras kinnipeetavad evakueerida.

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus korraldavad õppusi

endale sobivas vormis, et harjutada vanglas peetavate kinnipeetavate evakuatsiooniprotseduure

eriolukordade ajal (sealhulgas eriolukord, kriisiolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus või

sõjaseisukord). Säte on vajalik, et tagada valmisolek reageerimiseks erakorralistele

olukordadele, kus kinnipeetavate julgeolek või riigi toimimine võib olla ohustatud. Kuna Eesti

territooriumil hoitakse Rootsi kinnipeetavaid, tuleb kriisiolukorras (näiteks sõjaseisukorra,

loodusõnnetuse või rünnaku korral) tagada nende kaitse, ümberpaigutamine või vajaduse

korral tagasisaatmine kokkulepitud evakuatsioonikorra kohaselt.

III osa (Kord)

Artikkel 19

Artiklis 19 käsitletakse karistuse täideviimise taotluste esitamise ja menetlemise korda.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis esitab Rootsi

vanglateenistus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse karistuse täideviimiseks Eestis.

Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase formaalse kontrolli

ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde. Seejärel

edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis.

Rootsi vanglateenistus ei tohi esitada Eestile üle 30 taotluse kümne päeva jooksul. Kuna

taotluste rahuldamiseks on lepingu kohaselt ette nähtud üksnes 10 või 15 päeva (vt täpsemalt

lg 4), mille sisse peavad mahtuma taotluste menetlemine nii Justiits- ja Digiministeeriumis kui

ka kohtus, on Eesti ametkondade kaitseks lepingus ette nähtud nimetatud taotluste piirarv.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama kuupäeva, mil karistuse täitmine Eestis

lõpetatakse. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt üks kuu enne tingimisi vabastamise või

väljasaatmiskorralduse täitmise kuupäeva. Sätte sõnastamisel on võetud arvesse Rootsi

vajadust valmistada kinnipeetav ette vabastamiseks ja/või väljasaatmiseks.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded taotlusele, missugust teavet peab taotlus sisaldama, et Eesti saaks

hinnata taotluse vastavust lepingule ning tunnistada karistuse täideviimise Eestis lubatavaks.

Täpsemad nõuded taotluse kohta sätestatakse riigisiseses õiguses ja lepingu lisas (ankeedi

vorm), kuid saab juba öelda, et taotlus peab sisaldama kinnipeetavale määratud karistuse

aluseks olevat sätet (arusaadaval kujul), karistusotsuse jõustumise kuupäeva, karistuse

kandmise alguspäeva ja mõistetud karistuse pikkust.

Põhiseaduse § 20 kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Põhiseaduse §-s 20 sätestatud õigust vabadusele ja isikupuutumatusele on rikutud, kui isikult

on võetud vabadus seadusliku aluseta, seaduses sätestatud menetluskorda rikkudes,

põhiseaduses loetletud eesmärkidega kokkusobimatul põhjusel või ebaproportsionaalselt

pikaks ajaks. Kuigi selliste piirangute eesmärk on selge, ei dikteeri põhiseadus ise, missuguses

menetluses tuleks seda kontrollida või missuguseid on kontrolli konkreetsed

protseduurireeglid. Lähtuda tuleb lõppeesmärgist: Eesti ei või täide viia ebaseaduslikke

kohtuotsuseid.

Lepingu alusel esitatud karistuse täideviimise taotluste menetlemiseks sätestatakse riigisiseses

õiguses eraldi kord. KrMSis on kavandatavas sõnastuses PSi § 20 piiranguid arvesse võetud.

Vangistust on võimalik täide viia üksnes juhul, kui isik on süüdi mõistetud teo eest, mis on

mõlemas riigis kriminaalkorras karistatav, teo eest mõistetud karistus ei ületa Eesti

55

karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra ning karistuse

täideviimine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud.

Eelnev tähendab, et normi on vabaduspõhiõiguse tagamiseks sisse kirjutatud kolm expressis

verbis turvaklauslit, mille taustal tuleb arvestada ka neljandaga – karistuse täitmise tunnistab

lubatavaks kohus. Viimane nõue täidab PSi § 20 seadusliku aluse kriteeriumit (PS § 20 p 1

kohaselt võib isikult vabaduse võtta süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti

täitmiseks). Kahepoolse kriminaalkaristatavuse nõue, samuti karistuse ülemmäära ning

täitmise aegumise piirangud täiendavad seadusliku aluse nõuet ning tagavad, et isikult pole

võetud vabadust sobimatul põhjusel, menetluskorda rikkudes või ebaproportsionaalselt pikaks

ajaks.

Lepingu kohaselt toimuks rendivanglaks sobilike kinnipeetavate eelselektsioon saatjariigis

ning Eesti poolel viidaks täide üksnes formaalne lihtsustatud järelkontroll. Kontrolli

lõppeesmärk on teha kindlaks, et karistust saadetakse kandma õige inimene, teda on (kohtu

poolt) kriminaalkorras karistatud vangistusega ning tema vangistuse õiguspärasuses pole

ilmselgeid kahtlusi.

Taoline lihtsustatud kontroll toetub olulises osas liikmesriikide justiitsasutuste vahelisele

koostööle ja usaldusele, kuid arvestades ELi õigusruumi harmoneerituse kõrget astet ning

rahvusvahelise koostöö igapäevasust, ei saa seda pidada õiguslikult taunitavaks. Tähelepanuta

ei saa jätta ka asjaolu, et mitmes aspektis (nt karistuse kandmise alguskuupäev) peaks Eesti

igal juhul tuginema (täielikult) partnerriigilt saadud andmetele. Teisisõnu tähendab see, et

riikidevaheline usaldus on rahvusvahelises koostöös niikuinii möödapääsmatult vajalik.

Karistuse täidetavaks tunnistamise juures tuleb arvestada, et erinevalt harilikust tunnustamisest

puudub kohtutel kõnealusel juhul võimalus välisriigis mõistetud kohtuotsust täpsustada (vt

KrMS § 484 lg 2). Kohtul on võimalik üksnes karistuse täideviimine lubatavaks tunnistada või

sellest keelduda.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotlus tuleb menetleda kümne (10) päeva jooksul. Kaitseklauslina on

ette nähtud, et kui kümne päeva jooksul esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused

läbi viieteistkümne (15) päeva jooksul. Menetluse läbivaatamise kord sätestatakse täpsemalt

kriminaalmenetluse seadustikus, kuid lepingus sätestatud (üldise) kümnepäevase

menetlusnõudega arvestamiseks on prognoositav, et kohtutel on taotluste lahendamiseks aega

seitse (7) päeva. Tähtaegade arvutamisel lähtutakse üldistest menetlustähtaegade arvutamise

reeglitest, kuna läbirääkimiste käigus tehtud võrdlused on näidanud, et Eesti ja Rootsi lähtuvad

sarnastest tähtaegade arvutamise reeglitest. Näiteks loetakse tähtpäeva langemisel

nädalavahetusele või riigipühale uueks tähtpäevaks järgmine tööpäev.

Taotluse lahendamise täpsem kord sätestatakse riigisiseses õiguses menetlusökonoomia

põhimõttega arvestades. Arvestades, et karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse

eeltäidetud ankeedi pinnalt ning hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, on otstarbekas

võimaldada kohtul kasutada taotluse rahuldamiseks pealdisega määrust. Kuna tegemist ei ole

tunnustamisotsusega, pole kohtul lubatud täitmise aluseks olevat kohtuotsust täpsustada.

Võimalik on taotlus rahuldada või taotluse rahuldamisest keelduda. Taotluse puuduste korral

on võimalik lasta taotlejal Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel puudused kõrvaldada.

Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus rahuldatakse, kui artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud.

Samas tuleb siin arvestada, et Eesti kohus peab karistuse täideviimise ka riigisisese õiguse

kohaselt lubatavaks tunnistama (taotlus on kohtu poolt rahuldatud). Kui taotlus rahuldatakse,

teatab Eesti Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistusele, millal saab

vanglas kõige varem alustada Rootsi karistuse täideviimist. Karistuse täideviimist peab olema

võimalik alustada niipea kui võimalik, arvestades vangla lepingukohast mahutavust. Kuna

riigisisese õiguse kohaselt on kavas muuta kõnealune kohtumäärus kohe täitmisele kuuluvaks,

on lõikes 5 nimetatud kuupäeva all mõeldud eelkõige päeva, mil vangla on võimeline

kinnipeetava vastu võtma.

Lõike 6 kohaselt võib Eesti Justiits- ja Digiministeerium taotluse rahuldamisest keelduda, kui

on põhjust arvata, et isikut tuleks artikli 20 lõike 2 punkti e kohaselt pidada suure

julgeolekuriskiga isikuks. Tegemist on kinnipeetavast lähtuvatest riskidest lähtuva hinnanguga,

millele kohus ei anna seisukohta. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti Justiits- ja

Digiministeerium kohe Rootsi vanglateenistust ning esitab lühidalt keeldumise põhjused (nt

julgeolekukaalutlused).

Artikkel 20

Artiklis 20 määratakse tingimused, mille ilmnemise korral isiku Rootsi karistuse täitmine

Eestis lepingu alusel on välistatud, õigemini tingimused, mille esinemisel ei või Rootsi isegi

Eestile sellekohast taotlust esitada. Tingimuste määramine aitab täita loodavad vanglakohad

kõige optimaalsemalt. Lisaks on tingimuste sätestamisel lähtutud sellest, et välisvangide

karistuse täideviimisega tekkida võiv julgeolekurisk oleks maandatud.

Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusteenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis, kui

süüdimõistetu on:

a. naissoost;

b. alla 18-aastane;

c. saanud täitmistaotluse esitamise ajaks ajal lõppstaadiumis haigusega diagnoosi või on tal

diagnoositud raske füüsiline või psüühikahäire ja ta vajab väljaspool vanglat arstiabi;

d. mõistetud kohtumeditsiinilisele psühhiaatrilisele ravile Rootsi kohtumeditsiinilise abi

seaduse (1991:1129) alusel või kes saab muul viisil ravi nimetatud seaduse alusel;Rootsi

e. vanaduspensioni saaja;

f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik;

g. Eestis tagaotsitavaks kuulutatud isik;

57

h.  Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti Vabariigi

ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel.

Lõike 1 eesmärk on välistada saadetavate isikute hulgast esmalt erikohtlemist vajavad

kinnipeetavad (naised, alaealised, kõrges eas kinnipeetavad, haiged) ning teisalt inimesed, kelle

üleandmine peaks toimuma mingi Euroopa Liidu rahvusvahelise kriminaalkoostöö instrumendi

kaudu (Euroopa vahistamismääruse täitmine, otsuse tunnustamise taotlus vms). Näiteks tuleks

alaealiste ja naiste paigutamiseks luua eraldi üksused, mis tähendaks märkimisväärseid

lisakulusid (nagu ka pensioni maksmine vanaduspensionäridele). Lõige sisaldab ka eraldi

klauslit nende inimeste jaoks, kellele puhul on riik sisenemise ära keelanud (persona non grata,

sissesõidukeeld vms).

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis

isiku suhtes, kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, sest isik:

a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) kohase kuriteo eest;

b. on süüdi mõistetud kuriteo eest, mis on nimetatud Rootsi karistusseadustiku peatükis 19

(1962:700);

c.  on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel algatatud

asjas või menetluses (karistatud riigivastase teo eest);

d. on või on olnud uurimise all Rootsi välismaalaste seaduse (2005:716) kohases

julgeolekuasjas või

e. keda Rootsi vanglateenistus peab muul viisil kõrge julgeolekuriskiga isikuks.

Lõikes 2 on loetletud eeskätt saatjariigile suunatud välistused, mille esinemise korral

kinnipeetava Eestisse saatmist taotleda ei tohi. Kokkuvõtvalt ei ole Rootsil lubatud saata

Eestisse kõrgohtlikke vange, kelle ohutase võib olla tingitud mitmest erinevast asjaolust.

Näiteks on välistatud kinnipeetavad, kes kannavad karistust organiseeritud või terrorismi

kuriteo eest, samuti ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on pannud toime mõne riigivastase

süüteo või kuulutatud mingil muul põhjusel kõrgohtlikuks kinnipeetavaks.

Enne võõrriigi vangide saabumist tuleb Eestile saata nimekiri potentsiaalsetest vangidest, kelle

taustakontrolli teeb omakorda Eesti. Välistavate asjaolude ilmnemise korral keeldub Eesti

isikut vastu võtmast.

Artikkel 21

Artiklis 21 reguleeritakse vanglakaristuse täitmise alustamist Eestis.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti Justiits- ja Digiministeerium on täitmistaotluse rahuldanud,

võib Rootsi vanglateenistus kinnipeetava Eestisse üle viia alates kuupäevast, millest Eesti

Justiits- ja Digiministeerium on artikli 19 lõike 5 kohaselt teavitanud.

Lõikes 2 sätestatakse, et leping on õiguslikuks aluseks kinnipeetavate Eestisse sisenemiseks ja

Eestis viibimiseks Rootsi karistuse kandmise ajal. Leping annab õigusliku aluse kinnipeetavate

Eestis viibimiseks kogu karistuse kandmise perioodil, isiku Eestis viibimine toimub kahe riigi

vahelise lepingu kohaselt ning see on rahvusvahelise õiguse ja riigisisese õiguse alusel siduv.

Klausliga välistatakse vajadus väljastada lepingu alusel karistust kandvatele kinnipeetavatele

Eestisse reisimiseks ja siinviibimiseks viisa. Võttes arvesse, et kinnipeetavaid hoitakse Eestis

vanglas ja neil ei ole võimalik Eestis vabalt (st ilma relvastatud saatjateta ja sedagi üksnes väga

erandlikel juhtudel) ringi liikuda, oleks viisa väljastamine tarbetu bürokraatia, mille

vältimiseks on lõikes 2 sisalduv klausel hädavajalik.

Artikkel 22

Artiklis 22 sätestatakse karistuse kandmise lõpetamine Eestis. Mõlemal riigil võib esineda

juhtumeid, mille puhul on karistuse täideviimine vaja lõpetada varem, kui oli algselt

planeeritud. Sellised juhtumid võivad olla näiteks tervislikud kaalutlused, kinnipeetavast

lähtuvate riskide ümberhindamine või muud põhjused. Artikkel annab aluse karistuse

täideviimise varasemaks lõpetamiseks.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi hiljemalt artikli 19 lõike 2

järgi määratud kuupäeval.

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et täitmine Eestis lõpeb artikli

19 lõike 2 järgi määratud kuupäevast varem.

Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus

otsustaks, et täitmine Eestis lõpetataks varem kui artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäev.

Kinnipeetava ohtlikkusest tingitud taotluse on Rootsi kohustatud viivitamatult aktsepteerima

ja sellised kinnipeetavad toimetatakse viivitamatult tagasi Rootsi.

Artikkel 23

Artiklis 23 sätestatakse Eestis karistuse kandmise pikendamise asjaolud.

Kuupäeva, mil karistuse täideviimine Eestis lõpeb, võib Rootsi vanglateenistuse taotlusel edasi

lükata, kui Rootsi vanglateenistus sellise taotluse teeb. Sellist taotlust käsitletakse artikli 19

lõigete 4 ja 5 kohaselt. Tavaliselt määratakse kindlaks kuupäev, millal Rootsi karistus loetakse

Eestis täidetuks, seega lõpeb ka isiku viibimine Eesti territooriumil. Kuid artikkel võimaldab

seda kuupäeva edasi lükata. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad on samad, mis

esialgsel täitmistaotlusel.

Kõne all on juhtumid, kus kinnipeetavat ei vabastata ennetähtaegselt vangistuse kandmisest

või kui kinnipeetav paneb toime uue kuriteo ja talle mõistetakse liitkaristus. Viimasel juhul

võib kinnipeetava viibimise pikendamiseks Tartu vanglas olla vaja lahendada uus taotlus,

millega Eesti kohus tunnistab liitkaristuse täideviimise Eestis lubatavaks (juhul, kui

kriminaalmenetlus anti üle ja süüdimõistvat otsust ei teinud Eesti kohus).

59

Artikkel 24

Artiklis 24 käsitletakse kinnipeetavate transportimist. Sätted puudutavad vastutust vangide

transpordi korraldamise ja koordineerimise eest ning selle jagunemist Rootsi ja Eesti vahel.

Rootsi vastutab vangide toomise ja viimise eest üle riigipiiri (Eestisse ja Eestist välja), samas

kui Eesti vanglateenistus korraldab kogu vangide transpordi Eesti territooriumil – näiteks

lennujaamast vanglasse või vanglast piiripunkti. Lisaks sätestatakse meetmed, mida riigid

võivad rakendada transpordi ajal. Sätted aitavad tagada koordineeritud transpordi.

Lõike 1 kohaselt vastutab Rootsi vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eestisse ja

Eestist välja.

Lõike 2 kohaselt vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eesti

territooriumil, sealhulgas transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning

piiriületuskohtadesse ja sealt tagasi.

Lõike 3 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti

vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste

õigusaktide kohased järelevalvetoimingud.

Lõike 4 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi

vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste

õigusaktide kohased järelevalvetoimingud.

Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus

korraldada transpordi (v.a transpordi Rootsi territooriumil), mis lõike 1 kohaselt kuulub Rootsi

vanglateenistuse vastutusalasse.

Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetavate transpordi ajal võivad Eesti teenistujad ohutuse ja

transpordi häireteta kulgemise huvides kooskõlas seaduse, teiste Eesti õigusaktide ja lepinguga

kasutada sunnimeetmeid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid. Sunnimeetmete kasutamine peab

olema kooskõlas Eestile siduvate õigusaktidega, mis tähendab, et neid tuleb rakendada

proportsionaalselt, inimväärikust austades ning rahvusvahelisi inimõiguste standardeid (nt

Euroopa inimõiguste konventsioon) järgides.

Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi teenistujad võivad osaleda vaatlejatena Eesti kinnipeetavate

transportimisel.

Lõikes 8 sätestatakse, et Eesti vanglateenistusel on õigus kehtestada meetmeid või sanktsioone

Eesti õiguse ja selle kokkuleppe alusel kinnipeetava poolt Eesti territooriumil transpordi ajal

toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest.

Artikkel 25

Artiklis 25 sätestatakse toimimine põgenemise korral. Kinnipeetava põgenemise korral peab

Eesti personal teavitama politseid ja Rootsi ametiasutusi ning Rootsi pool vastutab vajaduse

korral näiteks tagaotsitavaks kuulutamise määruste ja/või Euroopa vahistamismääruste

väljastamise eest. Sätted on olulised, et tagada kiire ja koordineeritud reageerimine

põgenemisele ja jaotada riikidevaheline vastutus kummagi riigi pädevuse põhjal. Selge

rollijaotus (kes teavitab, kes otsustab vahistamise) väldib viivitusi ja tagab rahvusvahelise

õiguskoostöö toimimise.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral teavitavad Eesti töötajad viivitamata

Eesti politseid ja Rootsi vanglateenistust, edastades teabe asjaomase isiku isikusamasuse kohta.

Esitatakse ka muu asjakohane teave.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Eesti

ametiasutustele, kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid.

Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Rootsi

ametiasutustele, kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid.

Lõike 4 kohaselt vastutavad Rootsi ametivõimud , ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist,

asjakohaste määruste väljaandmise eest. Mõeldud on eelkõige tagaotsitavaks kuulutamise

määrusi ja Euroopa vahistamismäärusi.

IV osa (jõustamise tingimused)

Artikkel 26

Artiklis 26 sätestatakse põhimõtted, mida peab arvestama Rootsi kinnipeetavate hõivetegevuse

korral. Kinnipeetavale tuleb tagada võimalus osaleda sisulistes tegevustes, mille eesmärk on

soodustada taasühiskonnastamist ning vähendada korduvkuritegevuse riski. Regulaarse

tegevuse pakkumine on oluline osa nüüdisaegsest vangistuspoliitikast, kus karistus ei piirdu

üksnes vabaduse võtmisega, vaid sisaldab ka sotsialiseerimist.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus osaleda tasustatavas tegevustes,

sealhulgas töö, hariduse, koolituse, kriminaalsuse ja sõltuvusprobleemidega seotud

programmide või muude struktuuritud tegevuste kaudu. Eesti vanglateenistus võib taotleda

Rootsi vanglateenistuse abi hariduse ja rehabilitatsiooniprogrammide pakkumisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb pakkuda vähemalt 30 tundi tasustavat tegevust

nädalas. Talle määratakse võimaluse piires tegevused, mille eesmärk on korduvkuritegevuse

ennetamine või isiku taasühiskonnastamise soodustamine, arvestades seejuures kinnipeetava

motivatsiooni muutuseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetav on kohustatud täitma või osalema talle määratud

tasustatavas tegevuses. Kinnipeetav, kellele on määratud haigushüvitis või töövõime

vähenemise hüvitis, võib kohustuda osalema ainult sellistes tegevustes ja mahus, mis on tema

seisundit arvestades sobivad. Samuti sätestatakse, et kinnipeetavat ei tohi kohustada alluma

meditsiinilise iseloomuga ravile.

61

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale võib määrata tasustavaid tegevusi esmaspäevast

reedeni, välja arvatud Rootsi riigipühadel, ajavahemikus 7.30–19.00. Kui tegevuse iseloom või

muud konkreetset laadi asjaolud seda nõuavad, võib tegevusi määrata ka muul ajal.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud

juhul, kui esinevad erandlikud põhjused selle õiguse piiramiseks.

Kinnipeetava rakendamine töö-, haridus- või sotsiaalprogrammidesse on ka Rootsi õiguskorras

osa individuaalsest täitmiskavast ning selle eesmärk on vähendada retsidiivsuse riski ja toetada

positiivseid muutusi kinnipeetava käitumises. Seega on sarnased tegevused olulised ka juhul,

kui kinnipeetavad kannavad karistust Eestis. Sätestatud tingimused võimaldavad Eesti

vanglateenistusel täita Rootsi karistust viisil, mis on võimalikult sarnane Rootsi praktikaga.

Artikkel 27

Artiklis 27 sätestatakse kinnipeetava vaba aeg, mis tagab kinnipeetavatele õiguse igapäevasele

õuesviibimisele, kehalisele ja vaimsele vaba aja tegevusele, usuvabaduse praktiseerimisele

ning sotsiaalsele suhtlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus viibida iga päev vähemalt ühe

tunni vältel värskes õhus, välja arvatud erandlike asjaolude korral, mis välistavad selle

võimaluse. Ka vangistusseaduse § 55 lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse

jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil osaleda kehalistes või

muudes vaba aja tegevustes, mis peavad olema sisult mitmekesised.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil jälgida välismaailmas

toimuvat. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja

Rootsi avalikule teabele ning Rootsi telekanalitele koostöömemorandumi kohaselt.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada praktiseerida oma usutunnistust

sobival viisil.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada teiste kinnipeetavatega sobival viisil

arutada ühiseid huviküsimusi (vangide nõukogu). Vangide nõukogul tuleb võimaldada pidada

arutelusid sobival viisil ka Eesti vanglateenistuse personaliga.

Ka Eesti vangistusseaduses on sätestatud õigus igapäevasele õuesviibimisele, kehalisele

tegevusele ja usuvabadusele, samuti õigus saada teavet ja osaleda ühistegevuses. Võimalus

ligipääsuks kirjandusele ja Rootsi meediale säilitab kultuurilise ja keelelise sideme

päritoluriigiga. Eesti kinnipeetavatele võimaldatakse samuti ligipääs meediale ja kirjandusele,

kui see ei ole vastuolus vangla sisekorraga.

Vangide nõukogu olemasolu ja selle dialoog vanglapersonaliga toetab osalusdemokraatia

põhimõtet vanglakeskkonnas, mis on Rootsis laialdaselt kasutusel konfliktide ennetamiseks ja

usaldusliku õhkkonna loomiseks. Vangide nõukogu on vanglas tegutsev kinnipeetavatest

koosnev esindusorgan, mille kaudu saavad kinnipeetavad kollektiivselt arutada ja esitada

ettepanekuid või seisukohti neile olulistes vanglaelu küsimustes. Nõukogul puudub õiguslik

otsustusvõim.

Artikkel 28

Artiklis 28 sätestatakse, et elektrooniline suhtlus vanglast on lubatud vaid Eesti

vanglateenistuse loal. Lisaks sätestatakse, et kinnipeetav võib suhelda elektrooniliselt, kui see

on korralduslikult võimalik ega ohusta turvalisust, sotsiaalset kohanemist ega kellegi heaolu.

Sellise suhtluse eest võib võtta tasu ning reeglid selleks määratakse kindlaks

koostöömemorandumis. Sättega tekitatakse õiguslik alus kulude katmiseks.

Elektroonilise suhtluse all tuleb artikli tähenduses mõista nii video- kui telefonikõnesid. Säte

tagab, et elektroonilist suhtlust võimaldatakse turvaliselt ja läbipaistvalt, vältides

julgeolekuriske ning võimalikke väärkasutusi (nagu nt kõned kuriteoohvritele või inimestele,

kelle suhtes on kinnipeetavale kohaldatud lähenemiskeeldu).

Lõikes 1 sätestatakse, et, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, võib kinnipeetav kasutada

elektroonilist suhtlust vanglast üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellekohane taotlus tuleb

esitada Eesti vanglateenistusele. Taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud tingimused on

täidetud. Vangla on kohustatud taotlusest keeldumist põhjendama. Säte võimaldab pakutud

kujul ka piisavalt paindlikkust normi rakendamisel, et lähtuda kinnipeetava suhtluse

korraldamisel nn white list põhimõttest, mille kohaselt on võimalik kord kontrollitud isik lisada

lubatud adressaatide nimekirja, kelle suhtes pole vaja kontrolli igakordselt teostada ja taotlusest

keeldumine tuleb kõne alla üksnes mingi uue erandliku informatsiooni või asjaolu pinnalt.

Samuti ei sea artikkel piiranguid sellele, mitme inimesega võib kinnipeetav suhelda (tegemist

ei ole suletud nimekirjaga).

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on lubatud suhelda elektrooniliste vahendite kaudu teise

isikuga ulatuses, milles see on mõistlikult korraldatav. Selline suhtlus võib siiski olla keelatud,

kui see:

a) ohustab julgeolekut;

b) takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas;

c) see on muul viisil kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule.

Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavalt võib elektroonilise suhtluse eest võtta tasu

koostöömemorandumis täpsustatud viisil.

Artikkel 29

63

Artiklis 29 käsitletakse kirjavahetust ja pakkide saatmist. Selleks, et kirjavahetuse ning pakkide

saatmise kulu kinnipeetavatele ei oleks kallim võrreldes sellega, kui neid saadetakse Rootsis,

korraldab postiteenuse osutamise Rootsi.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse

korraldamise eest, sealhulgas kirjade ja saadetiste edastamise eest Rootsi postiteenistusele.

Eesti vanglateenistus abistab Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja saadetiste

käsitlemisel.

Erandina üldreeglist sätestatakse lõikes 2, et Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate

kirjavahetuse käsitlemise eest Eesti ametiasutuste ja Eesti õigusteenuse osutajatega. Erandis

nimetatud adressaatide puhul on tegemist selgelt ja eranditult riigisisese kirjavahetusega, mille

puhul ei ole suurenenud postiteenuse kulud prognoositavad. Selline korraldus võimaldab

kinnipeetava olukorda hoopiski soodustada, kuna VangS § 28 lg 2 kohaselt saadetakse

mitmetele olulistele (Eesti) riigiasutustele adresseeritud kirjad vangla kulul.

Artikkel 30

Artiklis 30 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tuua endaga kaasa isiklikke esemeid

koostöömemorandumis sätestatu kohaselt. Üldjuhul võib kinnipeetaval olla näiteks isiklikke

hügieenivahendeid, fotosid ning piiratud määral meelelahutuslikke esemeid (nt raamatuid,

raadio), kui need ei ohusta julgeolekut ega korda. Eesti kinnipeetavate puhul on

vangistusseaduse ja vanglate sisekorraeeskirjade alusel määratud kindlaks, milliseid esemeid

võib kinnipeetav omada ning kuidas esemeid kontrollitakse, hoiustatakse või tagastatakse. Ka

Rootsi kinnipeetavate puhul peab isiklike esemete lubatud koguse ja muu vajaliku sätestama

koostöömemorandumis.

Osa VI (kinnipeetava rahalised vahendid ja tasu)

Artikkel 31

Artiklis 31 sätestatakse selged reeglid kinnipeetavate isikliku raha haldamise kohta.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise alustamisel vanglas teavitab Rootsi

vanglateenistus Eesti vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Rootsi süsteemis

üleviimise päeval. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast vahetuskursi konverteerimist

vastavalt Euroopa Keskpanga kursile vanglasse paigutamise päeval.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vastutab selle eest, et nimetatud jäägile vastavad

vahendid oleksid kättesaadavad kinnipeetava isikuarvel Eesti vanglateenistuse süsteemis. Eesti

kasutab kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi (VangS § 441). Rootsi kinnipeetavatele ei kohaldu VangSi §-s 44 sätestatud

kinnipeetavatele laekunud summade jaotamine.

Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis tagab Eesti vanglateenistus

järjepideva vahendite kättesaadavuse kinnipeetava isikuarvel artiklis 32 sätestatud töötasu

summadele. Neid vahendeid võib kasutada vangla kaupluses sisseostude eest tasumiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust Rootsi

sotsiaalkindlustusseadustiku alusel, edastab Rootsi vanglateenistus selliste sissemaksete

andmed Eesti vanglateenistusele. Teave edastatakse eurodes, kasutades sissemaksepäeva

Euroopa Keskpanga vahetuskurssi. Eesti pool tagab nende summadele vastava raha

kättesaadavuse kinnipeetava vahendikontol.

Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise lõpetamisel vanglas teavitab Eesti

vanglateenistus Rootsi vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Eestis üleviimise päeval.

Teave esitatakse eurodes.

Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetava isikuarve Eesti vanglateenistuse juures on suletud

kõikidele sissemaksetele ja väljamaksetele, mis ei ole reguleeritud selle lepinguga.

Selleks, et vanglas oleks tagatud kinnipeetava majanduslik järjepidevus ja õiglane kohtlemine,

on vaja, et rahalised vahendid – nii algjääk Rootsi süsteemist kui ka hilisemad tasud ja

sotsiaaltoetused – jõuaksid õigel kujul ja õiges vääringus Eesti süsteemi. Euroopa Keskpanga

vahetuskursi kasutamine tagab läbipaistvuse ja väldib vaidlusi.

Artiklis on kirja pandud tingimused, mille täitmisel on võimalik kinnipeetava rahaliste

vahendite arvestust pidada ilma riikidevaheliste ülekanneteta. Artikli kohaselt tagatakse

kinnipeetavale võrdses ulatuses raha sellega, mis oleks talle kättesaadav Rootsis karistust

kandes, ning hoitakse ära kulutused ülekandetasudele ja valuuta konverteerimisele kroonidest

eurodesse. Oluline on siinkohal rõhutada, et vaatamata kirjeldatud mehhanismile tuleb

kinnipeetavale töötasu maksjaks pidada siiski Rootsit, kuna hoolimata isikuarve

administratiivsest haldajast, sh kannete autorist, on vangide töötasu osaks Eestile vanglarendi

eest makstavast summast elik kinnipeetavale makstava töötasu jm kannete finantsiline kate

pärineb lõppastmes Rootsi eelarvest. Muud kui lepinguga hõlmatud maksed kontole ei ole

lubatud. Sellega välditakse võimalikku varjatud raharinglust, rahapesu või raha väärkasutust.

Artikkel 32

Artikkel 32 reguleerib kinnipeetavate tasustatava tegevuse eest tasustamist ja tegevuse

arvestuse põhimõtteid, järgides Rootsi karistuse täitmise süsteemi, kus töö on oluline osa

taasühiskonnastamisest ning töötasu kujutab ka motivatsioonimehhanismi, mitte üksnes

majanduslikku kompensatsiooni.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule juhul, kui ta on täitnud või osalenud talle

määratud tasustatavas tegevuses, eeldusel et selle eest ei maksa tasu mõni teine isik ega asutus.

65

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule, mille määr ei tohi olla väiksem kui 1,6

eurot tunnis (tavatöötasu) selle aja eest, mil kinnipeetav osaleb või täidab tasustatavaid tegevusi

(tööaeg). Tavatöötasu täpne suurus määratakse koostöömemorandumis.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, võib

tavatöötasust maha arvata kuni 1 euro (vähendatud töötasu). Vähendatud tasu suurus

sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui

kinnipeetavat on informeeritud võimalikust vähendamisest ning ta ei paranda seejärel oma

töösooritust. Vähendatud töötasu kehtib kuni ajani, mil kinnipeetav saavutab eeldatava

töösoorituse taseme.

Lõikes 4 sätestatakse, et tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päevas ning pausid

kogukestusega kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu.

Lõikes 5 sätestatakse, et tööaja hulka kuulub ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud

tasustatavas tegevuses, kuid viibib selle asemel:

a) planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täitmise või sellega seotud

küsimuste üle;

b) vangide nõukogu koosolekul või arutelul Eesti vanglateenistuse esindajatega;

c) muudes vanglas toimuvates olulistes tegevustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, arsti- ja

hambaarstivisiitidel ning usuliste esindajatega suhtlemisel.

Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus lisatasule (täpne suurus määratakse

koostöömemorandumis), kui ta:

a) töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas;

b) töötab rohkem kui 40 tundi nädalas;

c) töötab päeval, mis muidu oleks olnud artikli 26 lõike 4 järgi puhkepäev;

d) töötab väljaspool artikli 26 lõikes 43 määratud tööaega, välja arvatud juhul, kui lisatasu

makstakse juba punktide a–c alusel.

Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus töötasule ka juhul, kui talle ei ole võimalik

määrata tasustatavat tegevust tavapärastel tööaegadel, kui see ei ole tingitud temast endast, või

kui tema töövõime on täielikult või osaliselt vähenenud haiguse tõttu. Tasu ei maksta, kui

kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust.

Lõikes 8 sätestatakse, et kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi

tasustatavat tegevust nädalas, on õigus tasule, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga

töötamata jäänud tööaja tunni kohta. Selle tasu täpne suurus määratakse

koostöömemorandumis.

Lõikes 9 sätestatakse, et artiklis nimetatud tasu ei tohi olla arestitav.

Töötasu maksmise eeldus on aktiivne osalemine tööalases tegevuses ning selline süsteem on

ka Rootsi vanglasüsteemis, kus töötasu makstakse ainult siis, kui isik reaalselt panustab

määratud tegevusse ning kui selle eest ei maksa mõni väline üksus, nagu sotsiaalteenistus või

raviasutus.

Tasu suuruse sätestamine miinimumsummana ning selle konkreetne määramine

koostöömemorandumis annab lepingule paindlikkuse säilitada vastavus Rootsi praktikale, kus

töö eest makstavad summad võivad varieeruda tegevuse laadi järgi. Samuti on oluline, et tasu

võib vähendada ainult juhul, kui töösooritus on oluliselt puudulik ning kinnipeetavat on sellest

enne teavitatud.

Sätted võimaldavad maksta tasu ka olukorras, kus töö ei ole võimalik isikust sõltumatul

põhjusel või ajutise töövõimetuse tõttu. See hoiab ära kinnipeetava sissetuleku täieliku

kadumise ja soodustab osalemist vastavalt võimalustele. Samal ajal välistatakse topelttoetus,

kui isik juba saab Rootsi sotsiaalkindlustushüvitisi, tagades proportsionaalsuse ja vältides

topelthüvitamist. Arestimatu töötasu tagab, et kinnipeetava elementaarsed isiklikud vahendid

säiliksid.

Artikkel 33

Artiklis 33 sätestatakse töötasu kinnipidamise reeglid.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus peab kinni kümme (10) protsenti artiklis 32

viidatud töötasust, et koguda vahendeid kinnipeetava lühiajalise väljasõidu/väljaviimise ja

vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhtudel võib Eesti vanglateenistus lubada, et

kinnipeetud summat kasutatakse mõnel muul otstarbel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud Eesti vanglateenistusele

kuuluvat või selle kasutusse antud vara, võib vanglateenistus artikli 56 lõike 5 alusel pidada

artiklis 32 sätestatud töötasust kinni summa, mis vastab vara asendamise või hüvitamise kulule.

Töötasu osaline kinnipidamine kinnipeetava vahendikontolt on nii Rootsis kui ka Eestis

tunnustatud praktika, kui see on selgelt reguleeritud, proportsionaalne ja põhjendatud. Rootsi

vanglasüsteemis on tavaks, et osa töötasust (tavaliselt 10–15%) kogutakse eraldi kontole, mida

saab kasutada üksnes kinnipeetava vabastamisega seotud vajadusteks, näiteks eluaseme,

transpordi või esmavajalike kulude katteks. Samasugune mehhanism on ka Eesti

vangistusseaduses (VangS § 44 lg-d 2–4), mille järgi vanglateenistus võib kinni pidada osa

kinnipeetavale laekuvast summast. Sätted on seega vajalikud, et tagada kinnipeetava

ettevalmistus vabanemiseks. Lisaks annab lõikes 2 sätestatud töötasu kinnipidamine Eesti

riigile kindluse, et kinnipeetav vastutab vangla vara tahtliku kahjustamise eest.

IV osa (lühiajaline väljasõit ja muu ajutiselt vanglast eemal viibimine)

Artikkel 34

Artiklis 32 sätestatakse, et üldsätete kohaselt võib lühiajalisi väljasõite ja muid ajutisi

eemalviibimisi vanglast lubada üksnes Rootsi territooriumil. See tähendab, et väljasõidu

lubamisel transporditakse kinnipeetav järelevalve all Rootsi territooriumile.

67

Artikkel 35

Artiklis 35 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise vanglast lahkumise taotluse läbivaatamise

kord. Kinnipeetav saab taotleda luba Rootsi territooriumile lahkumiseks, kuid loa andmine

sõltub Eesti ja Rootsi ametkondade ühisest hinnangust.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav võib taotleda lühiajalist väljasõitu vanglast artiklite 36 või

37 järgi. Taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et taotlus võib olla rahuldatav artiklite

36 või 37 alusel, teavitab ta Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ja taotlusest. Rootsi

vanglateenistus hindab taotluse ja edastab oma seisukoha Eesti vanglateenistusele.

a) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab samale järeldusele, otsustab ta viivitamata, et karistuse

täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt.

b) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab erinevale järeldusele, peab Eesti vanglateenistus taotluse

tagasi lükkama.

Üldpõhimõttena on sellised lahkumised lubatud üksnes Rootsi territooriumile, välja arvatud

erandid Eesti ametiasutuse algatusel. Taotlused esitatakse esmalt Eesti vanglateenistusele, kes

neid menetleb. Kui taotlus põhineb Rootsi ametiasutuse soovil, vastutab Rootsi selle

täideviimise eest ning korraldab isiku tagasi Rootsi saatmise. Selline jaotus tagab selge

pädevuse, väldib ristivastutust ning võimaldab ajutist lahkumist üksnes kooskõlastatud ja

kontrollitud tingimustel, olles kooskõlas nii Rootsi kui ka Eesti õigusega.

Artikkel 36

Artiklis 36 käsitletakse tavapärast lühiajalist väljasõitu vanglast. Kinnipeetaval on võimalus

saada luba lühiajaliseks väljaspool vanglat viibimiseks, et toetada tema taasühiskonnastamist,

eeldusel et osa karistusest on kantud ja puudub ilmselge oht kuriteo toimepanemiseks.

Erandjuhtudel võib loa anda ka varem, sealhulgas eluaegsete karistuste puhul, mida käsitatakse

18-aastase karistusena. Sätted võimaldavad järk-järgulist taasühiskonnastamist, mis soodustab

kinnipeetava sotsiaalset kohanemist ja vähendab retsidiivsuse riski. Samas sätestatakse selged

piiri, millega peab arvestama, et turvalisus oleks tagatud.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib

talle anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui

a) on kantud vähemalt veerand Rootsi karistusest, kuid vähemalt kaks kuud, ja

b) puudub ilmselge oht, et vang paneb toime kuriteo, hoidub kõrvale Rootsi karistuse täielikust

täitmisest või käitub muul viisil sobimatult.

Lõike 2 kohaselt määratakse eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul esimeses lõigus

nimetatud tähtaeg nii, nagu oleks Rootsi karistuseks määratud kaheksateist aastat. Rootsi

õiguse järgi peab eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav olema kandnud ära 18 aastat

karistusest, et soodustust kasutada.

Lõike 3 kohaselt võib erandlikel põhjustel väljasõiduloa anda ka siis, kui lõike 1 punktis a

nimetatud periood ei ole möödunud.

Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi

võetakse arvesse lühiajalisele väljasõidule lubamisel.

Artikkel 37

Artiklis 37 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise väljaviimise erijuhud, mille järgi on võimalik

lubada kinnipeetav lühiajaliselt väljaspoole vanglat ka erakorralistes olukordades. Sätte

reguleerimisalasse võivad jääda näiteks perekondlikud sündmused, kus kinnipeetav peaks

osalema, kuid artiklit 36 ei ole võimalik rakendada. Siiski on ka eriloa andmisel oluline hinnata

kinnipeetava väljaspool vanglat viibimisega kaasneda võivaid riske.

Eriti erandlikel põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat

(erakorraline lühiajaline väljasõit), kui  tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole

võimalik täita artikli 36 alusel antava lühiajalise väljasõiduga ja vanglast eemal viibimise

andmine on võimalik võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib sooritada süüteo, hoida eemale

karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil sobimatult.

Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi võetakse arvesse

lühiajalisele väljasõidule lubamisel.

Artikkel 38

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava ajutine eemalviibimine vanglast artiklite 39 või 40 alusel

temalt taotlust ei vaja. Artikkel sätestab korra, kuidas toimub ajutine vanglast eemalviibimine

ilma kinnipeetava taotluseta, näiteks juhul, kui see on vajalik ametiasutusse ilmumiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutine eemalviibimine vanglast

tuleb artiklite 39 või 40 alusel võimaldada, teavitab ta sellest Rootsi vanglateenistust.

a) Kui Eesti vanglateenistus jõuab järeldusele, et artikli 39 alusel ja Eesti ametiasutuse taotlusel

tuleb ajutine eemalviibimine võimaldada, vastutab otsuse täideviimise eest Eesti

vanglateenistus. Erandina artiklist 34 võib sellist otsust täita Eesti territooriumil.

b) Kui ajutine eemalviibimine artikli 39 või 40 alusel toimub Rootsi ametiasutuse taotlusel,

vastutab täideviimise eest Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse

täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt.

Kui algatus tuleb Eesti avaliku võimu esindajalt, näiteks kohtult või raviasutuselt, on loomulik,

et ka täideviimine jääb Eesti vanglateenistuse pädevusse ning selline lahkumine võib toimuda

Eesti territooriumil. Kui aga eemalviibimine on Rootsi ametiasutuse algatusel, eeldatakse, et

kinnipeetav peab füüsiliselt liikuma Rootsi jurisdiktsiooni alla, milleks Rootsi vanglateenistus

korraldab karistuse täitmise lõpetamise Eestis.

69

Artikkel 39

Artiklis 39 käsitletakse kohtusse või muusse ametiasutusse ilmumist. Säte tagab, et kinnipeetav

saab osaleda menetlustes, säilitades samas tõhususe, eelistades kasutada tehnoloogilisi

lahendusi. Heli- või heli- ja videoedastuse kaudu kohtumistel osalemine vähendab vajadust

kinnipeetavate transpordi järele ning transpordiga seotud riske ja kulusid. Eestis on võimalik

osaleda kohtuistungitel video teel nii, et kinnipeetav ei pea kohtumenetluse pidamiseks ise

füüsiliselt kohtusse kohale minema. Sama võimalus tagatakse ka Rootsi kinnipeetavatele, kelle

karistust viiakse täide Tartu vanglas.

Punkti 1 järgi võib kinnipeetav ajutiselt viibida väljaspool vanglat, kui Rootsi või Eesti

ametiasutus nõuab kinnipeetava vahetut osalemist ja kohalolekut asutuses. Juhul kui kutse

kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda alati täita.

Lõike 2 kohaselt, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja olles kooskõlas artikliga 12, tuleb

otsida lahendusi, mis võimaldavad kinnipeetaval osaleda avaliku võimu kandja ees heli- või

heli- ja videoedastuse kaudu.

Artikkel 40

Artiklis 40 käsitletakse korduvkuriteo toimepanemise riskide hindamist. Retsidiivsusriski

hindamiseks võib kinnipeetav vanglast ajutiselt lahkuda, kui Rootsi vastutav asutus peab seda

riskide hindamiseks vajalikuks. Kinnipeetav, kes peab läbima oma korduvkuriteo

toimepanemise riskide hindamise Rootsi eluaegse karistuse asendamise seaduse (2006:45) § 10

kohaselt, võib vanglast eemale jääda nii kauaks, kui hindamise eest vastutav Rootsi asutus peab

vajalikuks. Võimalus on oluline, et tagada põhjalik ja sisuline hindamine, mis võib mõjutada

eluaegse karistuse võimalikku ümberarvestamist.

V osa (arstiabi ja kinnipeetava surm)

Artiklites 41 ja 42 reguleeritakse tervishoiuteenuste osutamist ning sätestatakse

toimimisjuhised olukorraks, kui kinnipeetav on vanglas karistuse kandmise ajal surnud.

Artikkel 41

Artikkel 41 sätestab meditsiinilise abi korraldusliku ja finantsvastutuse täieliku jaotuse, et

tagada Rootsi karistust Eestis kandvale isikule tema õigustele ja vajadustele vastav

tervishoiuteenuste kättesaadavus. Eestis osutatakse kogu meditsiini- ja hambaravi, sealhulgas

vajaduse korral eriarstiteenuseid, Eesti õiguse ja standardite järgi. See on kooskõlas

territoriaalsuse põhimõttega, mille alusel vastutab asukohariik esmase teenuse osutamise eest.

Artikli kohaselt vastutab Eesti kinnipeetavale arstiabi andmise eest Eesti seaduste alusel,

sealhulgas ravi eest vanglas või haiglas. Vajaduse korral viiakse isik Rootsi. Meditsiinitooteid

kasutatakse, terviseandmeid vahetatakse ja kulud kaetakse kokkulepitud korras. Oluline on

tagada katkematu ja nõuetekohane arstiabi kinnipeetavale ka teise riigi karistuse täideviimise

käigus.

Lõike 1 kohaselt osutatakse kinnipeetavale tervishoiuteenust Eestis Eesti riigisiseste seaduste

ja teiste õigusaktide kohaselt. Eesti vanglates on olemas meditsiiniosakonnad, kus tagatakse

esmane arstiabi kõikidele kinnipeetavatele. Seega on võimalik Eestil tagada vanglates esmase

arstiabi kättesaadavus.

Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale antakse vanglasse vastuvõtmisel võimalus läbida

vanglas tegutseva tervishoiutöötaja tehtav tervisekontroll. Sarnaselt tehakse ka

vangistusseaduse alusel kõigile vanglasse kinnipidamisele tulevatele isikutele esmane

tervisekontroll.

Lõikes 3 sätestatakse, et enesetapu ennetamise eesmärgil tehtavad sõeluuringud tehakse viisil,

mis täpsustatakse koostöömemorandumis. Eesti vanglates on kasutusel suitsiidiennetuse

standardid. Koostöös Rootsiga lepitakse kokku, kas ja millises ulatuses on neid vaja rakendada

ka välisvangide puhul.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetav peab saama arstiabi, sealhulgas hambaravi ja optiku

nõustamist:

a. vanglas, kui ravi ei nõua tervishoiuasutusse viimist punkti b kohaselt;

b. väljaspool vanglat Eestis asuvas tervishoiuasutuses, kui kinnipeetava ravi eeldab ajutist

tervishoiuasutusse paigutamist ning selline vastuvõtt toimub tervishoiuasutuse vahenditega.

Ka kehtiva vangistusseaduse kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse

osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete

kohaselt. Tervishoiutöötaja on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit,

ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase

eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas

võimalus, suunab tervishoiutöötaja ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava

valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.

Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavat, kelle suhtes on rakendatud sunnimeetmeid, peab

võimalikult kiiresti läbi vaatama arst. Kui arstil ei ole võimalik kohe tervisekontrolli teha, teeb

selle teine tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja läbivaatus tagab järelevalve sunnimeetmete üle

ning aitab dokumenteerida, kas piirang oli õiguspärane ja ohutu.

Lõikes 6 sätestatakse, et kui kinnipeetava karistust ei ole artikli 20 lõike 1 punkti c kohase

terviseseisundi tõttu enam võimalik vanglas täide viia, toimetatakse ta kiiresti Rootsi.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui üleviimine Rootsi lõike 6 kohaselt ei ole meditsiinilistel põhjustel

võimalik, osutatakse lõike 4 punkti b kohaselt ajutiselt tervishoiuteenust Eestis. Kinnipeetav

toimetatakse Rootsi niipea, kui tema terviseseisund seda võimaldab.

71

Lõikes 8 sätestatakse, et kui kinnipeetav on arstiabi vajaduse tõttu vaja Rootsi toimetada,

otsustab Rootsi vanglateenistus, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2

alusel.

Lõikes 9 sätestatakse, et Eesti tagab meditsiini- või hambaravitooted ja ravimid Eesti seaduste

ja muude õigusaktide kohaselt. Kinnipeetavale teatatakse toote või ravimi nimetus.

Erandkorras võib Rootsi tarnida meditsiini- või hambaravitooteid ja ravimeid, tingimusel et

see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Lõikes 10 sätestatakse, et kui Rootsi kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Eestisse, jagab

Rootsi vanglateenistus kinnipeetava ingliskeelset haiguslugu vangla meditsiiniosakonnaga,

tingimusel et see on kooskõlas kohalduvate õigusaktidega.

Lõikes 11 sätestatakse, et kui kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Rootsi, jagab vangla

meditsiiniosakond kinnipeetava haiguslugu Rootsi teenistusega, tingimusel et see on kooskõlas

kohalduvate õigusaktidega. Haigusloo edastamine on vajalik õige ja katkematu ravi

tagamiseks.

Lõikes 12 sätestatakse, et kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse lõike 10 või 11 järgi,

tõlgib saatvaks asutuseks olev riik järgmised dokumendid inglise keelde:

a) terviseandmed;

b) retseptid;

c) meditsiinilised arvamused;

d) arstitõendid;

e) muud dokumendid, mis võivad olla olulised kinnipeetava terviseseisundi hindamisel,

sealhulgas taastusravi puudutavad dokumendid.

See tagab, et rahvusvahelises koostöös oleks meditsiiniline teave kinnipeetava kohta arusaadav

ja kasutatav mõlemale osapoolele, vältides tõlkevigadest või arusaamatustest tingitud riske

tervisele.

Lõikes 13 sätestatakse, et  lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale

järjepidevalt kättesaadavaks rootsi keeles.

Lõikes 14 sätestatakse, et lõikes 4 nimetatud Eesti poolt osutatava tervishoiuteenuse kulud

kaetakse artiklites 51 ja 52 määratud tasust.

Artikkel 42

Artiklis 42 sätestatakse vangla toimingud kinnipeetava surmajuhtumi, enesetapukatsete ja

muude ennast kahjustavate tegevuste või käitumisviiside korral. Kinnipeetava surma või

enesevigastamise korral peab Eesti viivitamata teavitama Rootsit, algatama uurimise ning

võimaldama surnukeha transpordi. Vastutust jagavad mõlemad riigid ning juhtumit võivad

uurida ka Rootsi ametiasutused.

Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava surma, enesetapukatsete ja muude ennast kahjustavate

tegude või käitumise korral vanglas karistuse täideviimise ajal teavitab Eesti vanglateenistus

viivitamata Rootsi vanglateenistust. See kohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad

konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklist 37.

Lõike 2 kohaselt on Eesti vanglateenistus kohustatud teatama sündmusest asjakohastele Eesti

ametiasutustele. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vanglateenistus

kinnipeetava kodakondsusjärgse riigi välisesindust.

Lõikes 3 sätestatakse, et surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate asutuste korraldusel,

et surma põhjuseid täiendavalt uurida. Kui surma põhjust on vaja veel uurida, näiteks teha

lahang või kohtuarstlik ekspertiis, võib surnukeha transportida.

Lõike 4 kohaselt jagavad Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus vastutust surnu

säilmete võimalikult kiire toimetamise eest Rootsi või kolmandasse riiki.

Lõike 5 kohaselt võivad asjaomased Rootsi ametiasutused vanglas teha lõikes 1 nimetatud

sündmuste haldus- ja järelevalvealaseid uurimisi Rootsi seaduste ja muude õigusaktide alusel.

Taotluse korral annab Eesti asjaomastele Rootsi ametiasutustele teavet käimasolevate

uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta.

IX osa (teabevahetus)

Artikkel 43

Artiklis 43 käsitletakse Eestis karistuse kandmise täideviimisega alustamisest teavitamist.

Rootsi edastab Eesti asutustele kõik vajalikud andmed karistuse täitmise alustamiseks

koostöömemorandumi kohaselt.

Karistuse täitmisele pööramise alustamiseks Eestis edastab Rootsi vanglateenistus Eesti

vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mida täpsustatakse koostöömemorandumis. Selliseks

teabeks võib olla näiteks kinnipeetavaga seotud riskid ja Rootsis toimunud tegevused,

töövõime ning muud oskused, mida vanglal on vajalik karistuse täideviimiseks teada. Lisaks

kinnipeetava keeleoskus.

Artikkel 44

Artiklis 44 käsitletakse teabevahetust Eestis karistuse kandmise ajal. Eesti vanglateenistus

kohustub Rootsi ametiasutusi teavitama kõigist olulistest turvaintsidentidest,

meediakajastustest, õigustoimingutest, rahvusvahelise koostöö taotlustest ja kaebustest ning

jagama vajaduse korral lisainfot karistuse täideviimise kohta. Regulaarne ja läbipaistev

infovahetus tagab Rootsi määratud karistuse nõuetekohase järelevalve Eestis.

Lõike 1 kohaselt teavitab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistust kõikidest

tõsistest vangla turvalisust puudutavatest vahejuhtumitest ning meediakajastustest vangla

kohta.

Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab regulaarselt aru Rootsi vanglateenistusele

kõikidest õigustoimingutest, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal

Eestis.

73

Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate

riikide õigusalase koostöö taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat.

Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi töötajatele antakse koopiad vangide kaebustest artikli 6 lõikes

1 käsitletud küsimustes.

Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab Rootsi vanglateenistuse taotlusel teavet

karistuse täideviimise kohta Eestis. Näiteks teavet, mis puudutab taasühiskonnastavaid

tegevusi.

Artikkel 45

Artiklis 45 käsitletakse karistuse Eestis täideviimise lõpetamisega seotud teabevahetust. Enne

isiku transporti Eestist Rootsi edastab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele teabe

vanglas täideviidud karistuse kohta, mis on vajalik karistuse täideviimise jätkamiseks Rootsis.

Oluline on, et pärast Eestis karistuse täideviimise lõpetamist liiguks Eestis karistuse

täideviimise käigus kogutud vajalik teave Rootsi vanglateenistusele.

Artikkel 46

Artiklis 46 sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus. Lepingupooled käsitlevad kogu lepingu

alusel vahetatavat teavet turvalisel ja konfidentsiaalsel viisil. Lepingu alusel vahetatav teave

võib sisaldada nii erinevaid isikuandmeid kui ka näiteks vangla julgeolekualast infot, mille

levimist peab vältima.

X osa (puutumatus ja eesõigused)

Artikkel 47

Rootsi karistuste täideviimisele kohalduvad Eesti seadused, kuid artikli 47 kohaselt on Rootsi

ametkondadel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ning õigusteenuste osutajatel õigus teha

järelevalvet ning suhelda kinnipeetavatega lepingus sätestatu kohaselt. Eesti tagab juurdepääsu

vajalikule infole.

Lõikes 1 sätestatakse, et  Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub

kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja

koostöömemorandumi sätteid (vt artikkel 6).

Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus on volitatud tegema järelevalvet karistuste

nõuetekohase täideviimise üle ning selleks on tal ligipääs vastavalt selle kokkuleppe artiklile 7

ja artikli 24 lõikele 7. Rootsi vanglateenistusel on õigus pääseda ligi vanglale ja selle

personalikoosolekutele ning jälgida kinnipeetavate transpordi tegemist.

Lõike 3 kohaselt on rahvusvahelistel organitel, nagu Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee, õigus korraldada etteteatamisega

ja etteteatamata külastusi vanglasse (transpordiga seotud küsimustes artikli 24 alusel ning

üleandmise ja kohtlemisega seotud küsimustes artikli 41 alusel). Neile võimaldatakse

juurdepääs teabele ja Eesti lubab kinnipeetavaid võimalikult suures ulatuses intervjueerida.

Lõikes 4 sätestatakse, et asjaomased Eesti ametiasutused võivad läbi viia uurimisi vastavalt

Eesti Vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele, kui see on selle kokkuleppe alusel

kohaldatav ja vastab nende asutuste pädevusele.

Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti kaitsjad ja advokaadist esindajad võivad vanglas õigusteenuseid

osutada Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt.

Lõikes 6 sätestatakse, et muud kui lõikes 5 nimetatud isikud ning mittetulundusühingud, kes

osutavad õigusteenuseid, võivad õigusteenuseid osutada vanglas kohapeal või sidevahendite

kaudu (heli- või videoedastus), kui Rootsi vanglateenistus on selleks loa andnud.

Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetavat õigusküsimuses abistava advokaadi külastust võib

kontrollida ainult juhul, kui advokaat või kinnipeetav seda taotleb.

Artikkel 48

Artiklis 48 sätestatakse Rootsi teenistujate sõltumatus. Kuna õigusanalüüsi tulemusel leiti, et

karistuse täideviimisel otseselt riigi sunnivõimuga seotut saab ellu viia üksnes sama riigi

ametnik, lepiti kokku, et ametnikud ja töötajad on allutatud kas saatjariigi või vastuvõtva riigi

õigusele, vastavalt sellele, kumma riigi õiguse järgi nad tööle on asunud.

Lõikes 1 sätestatakse, et  Rootsi personalil on puutumatus Eesti jurisdiktsiooni suhtes seoses

toimingutega, mida nad teevad oma ametikohustuste täitmisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus antakse lepingu nõuetekohase

rakendamise, mitte Rootsi töötajate isiklikes huvides. Rootsi loobub ex officio või Eesti

taotlusel Rootsi personali puutumatusest igal juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ning kui

puutumatuse võib ära võtta, ilma et see piiraks eesmärki, milleks see on antud.

Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus ei välista Rootsi teenistujate allumist

Rootsi jurisdiktsioonile.

Lõikes 4 sätestatakse, et sõltumata nende asukohast on kõik Rootsi teenistujate valduses

tööülesannete täitmisel olevad toimikud, dokumendid ja muud andmekandjad puutumatud.

Eesti võib taotleda juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Lõikes 5 sätestatakse, et vara ja muude asjakohaste asjade puutumatust reguleeritakse

täpsemalt koostöömemorandumis.

Lõikes 6 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse Rootsi töötajatele makstavad palgad, töötasud

ja muud sarnased tasud on Eestis maksust vabastatud.

Artikkel 49

Artiklis 49 sätestatakse kinnipeetavate sissetuleku maksustamise kord. Lõikes 1 sätestatakse,

et aeg, mille vang viibib Eesti territooriumil Rootsi karistuse kandmise eesmärgil, ei loeta

Eestis viibitud ajaks selleks, et määrata tema maksukohustust Eestis elukoha, residentsuse või

muu sarnase kriteeriumi alusel. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui vang Rootsi karistuse

75

kandmise alustamisel: on Rootsis maksukohustuslane elukoha, residentsuse või muu sarnase

kriteeriumi alusel, ja ei ole Eestis maksukohustuslane ühegi nimetatud kriteeriumi alusel.

Artiklis 32 viidatud tasu on Eestis maksust vabastatud.

Kui Rootsi vang tuuakse Eestisse karistust kandma, siis ta ei muutu selle tõttu Eestis

maksukohustuslaseks. Samuti ei maksustata Eestis tema töötasu, kui see on seotud karistuse

kandmisega. See on maksulepinguline erisus, et vältida topeltmaksustamist ja põhjendamatut

maksukohustust.

XI osa (kulud)

Artikkel 50

Artikli 50 eesmärk on määrata kindlaks, kelle kanda jäävad esmased investeeringud vangla

kohandamiseks, et tagada Rootsi õigussüsteemi nõuetele vastav keskkond karistuse täitmiseks

Eesti territooriumil.

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti katab kulud, mis on seotud vangla vajaliku kohandamise,

ettevalmistamise ja varustamisega lepingus sätestatud standarditele ja õigusnõuetele vastavaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et vajalikud kohandused määratakse kindlaks Rootsi vanglateenistuse ja

Eesti vanglateenistuse vahelise dialoogi teel.

Artikkel 51

Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti kohustub tagama artikli 13 lõikes 1 määratletud vanglakohtade

koguarvu täieliku kättesaadavuse hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lõikes 2 sätestatakse, et pärast artiklis 52 nimetatud üleminekuperioodi makstakse iga-aastane

fikseeritud tasu summas 30 600 000 eurot 300 kambri kättesaadavuse eest kuus (6) kuud ette,

kahes poolaastas osas, kus kumbki osa moodustab 50% aastatasust.

Lõikes 3 sätestatakse, et  täiendavate kambrite kasutamine, mille Eesti ei ole lõike 2 alusel

eelnevalt tasutud, arvestatakse igakuiselt ja makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus

ühe kinnipeetava kohta.

Eesti peab tagama igal ajal võimekuse vastu võtta 300 kinnipeetavat, kes tuleb paigutada üksi

kambrisse. Rootsi maksab 300 koha eest ka siis, kui reaalselt nii palju kinnipeetavaid ei saabu.

Alates 301-st vangist hakkab tasumine pearaha järgi, st iga lisanduva vangi eesti tuleb Rootsil

tasuda 8500 eurot kuus.

8500 euro sisse on arvestatud vanglateenistuse enda kulud, ettevalmistuskulud, teiste

haldusalade, sh SiMi ja kohtute kulud. Lisaks katab summa ära tervishoiuteenuse osutamise

kulu. Hind sisaldab ka riskimarginaali, mis peaks ära katma kulud, mida täna pole osatud

arvesse võtta. 300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning

ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300,

siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud jaanuar 2027

ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027. aasta juuliks).

Eesti vastutab vangla sisseseadmise eest ning teeb esmased investeeringud, kuid vanglakoha

rendi hinda on ühekordne sisseseadmise kulu sisse arvestatud. See tähendab, et nii teenust

tervikuna kui ka ettevalmistuskulusid ei kanna Eesti maksumaksja.

Artikkel 52

Artiklis 52 kehtestatakse lepingu rakendamise ajagraafik, mis annab Eestile võimaluse ette

valmistada infrastruktuur ja personali tööle rakendamine astmeliselt. See väldib ootamatut

koormust ja tagab, et igas etapis täidetakse teenuse standardid ja õiguspärasus.

Kuna tegemist on suurmahulise rahvusvahelise koostöövormiga, kus Rootsi karistust hakatakse

täide viima Eesti territooriumil, on ülimalt oluline, et süsteemi käivitamine ei toimuks korraga

täiskoormusel, vaid kontrollitud ja juhitud tempos.

Kvartaalse jagunemise kaudu saab Eesti vanglateenistus hinnata ja kohandada julgeoleku-,

personali-, logistikaprotsesse ning vajadusel teha jooksvaid parendusi.

Lõikes 1 sätestatakse, et artikli 13 lõikes 1 määratletud ühe kinnipeetava jaoks mõeldud

vanglakohtade koguarv tehakse kättesaadavaks järk-järgult kaheteistkümne (12) kuu pikkuse

üleminekuperioodi jooksul alates lepingu jõustumisest. Üleminekuperiood jagatakse neljaks

kvartaliks ning kohtade kättesaadavus toimub lõigetes 2–5 sätestatud jaotuse alusel.

Lõikes 2 sätestatakse, et üleminekuperioodi esimese kvartali alguses tagab Eesti 25% ulatuses

artikli 1 kohast vanglakohtade kättesaadavuse ehk 100 kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et teise kvartali alguses tagab Eesti 50% ehk 200 koha kättesaadavuse.

Lõikes 4 sätestatakse, et kolmanda kvartali alguses tagab Eesti 75% ehk 300 koha

kättesaadavuse.

Lõikes 5 sätestatakse, et neljanda kvartali alguses tagab Eesti 100% ehk 400 koha

kättesaadavuse.

Lõikes 6 sätestatakse, et üleminekuperioodi eest tasutav fikseeritud summa on 22 950 000

eurot, mis tuleb tasuda ettemaksuna hiljemalt 1-2 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui jõutakse neljanda kvartalini, arvestatakse kõik 300 koha piirist

ületavad täiendavalt kasutatud kohad kuupõhiselt ning nende eest makstakse tagantjärele

summas 8500 eurot kuus iga kinnipeetava kohta.

Artikkel 53

Artikli 53 järgi hüvitab Rootsi kulud, mis on seotud kinnipeetava ootamatu viibimisega Eesti

territooriumil ja mis tulenevad kas varjupaigamenetlusest või väidetava kuriteo uurimisest.

Hüvitamine kehtib kuludele, mis tekivad kuni hetkeni, mil Eesti pädev asutus on

varjupaigataotluse või kriminaaluurimise kohta teinud lõpliku otsuse. Kuna need olukorrad ei

ole ette planeeritavad ega Eesti kontrolli all, on õiglane, et nende eest vastutab karistust algselt

määranud riik – Rootsi.

Artikkel 54

77

Artiklis 51 nimetatud tasud indekseeritakse alates 1. jaanuarist 2027 igal aastal kindla

indeksimääraga 3,5%. Artikkel tagab, et ajapikku kasvavad teenuse osutamise kulud, nagu

palkade, kommunaalkulude ja elukalliduse tõus, kajastuvad ka tasudes. 3,5% fikseeritud

aastane indeksimäär tagab stabiilsuse ja prognoositavuse mõlemale poolele. Indekseerimine

algab alles 2027. aastal, andes mõistliku stardiperioodi fikseeritud tasumääradega. See aitab

Eestil säilitada teenuse kvaliteeti ja võimekust pikaajaliselt, ilma vajaduseta pidevateks

hinnaläbirääkimisteks. Indekseerimise aluseks on arvestatud Rootsi tarbijahinna indeksit.

XII osa (lõppsätted)

Artikkel 55

Artiklis 55 sätestatakse lepingu kestvus ja kehtivusaeg. Sättes määratakse lepingu kehtivusaeg

ja automaatse pikendamise kord, mis annab osapooltele kindluse koostöö kestvuses. Säte hoiab

ära ebakindluse, et leping võib lõppeda, ja võimaldab tegevuste järjepidevust, lisaks puudub

vajadus leping sageli uuesti allkirjastada või seda formaalselt pikendada. Mõlemal poolel on

võimalus leping lõpetada mõistliku etteteatamisega, kui lepingu jätkamine ei ole enam vajalik.

Lõikes 1 sätestatakse, et leping kehtib viis (5) aastat alates selle jõustumisest.

Lõikes 2 sätestatakse, et leping pikeneb automaatselt veel kolmeks (3) aastaks, välja arvatud

juhul, kui kumbki lepinguosalistest teatab teisele oma soovist leping lõpetada. Selline teade

tuleb esitada vähemalt kaksteist (12) kuud enne:

a. lepingu kehtivusaja lõppu lõike 1 kohaselt või

b. pikendusperioodi lõppu sama lõike kohaselt.

Artikkel 56

Artiklis 56 reguleeritakse vastutust. Määratakse vastutus rikkumiste ja kahju tekitamise eest,

tagades, et pooled ja nende kasutatavad kolmandad isikud kannavad täielikku vastutust. Eesti

vastutab vangla vara eest, kuid kinnipeetav võib vastutada ka kahju tekitamise eest isiklikult.

Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu ja sellest tulenevate kohustuste rikkumine kohustab rikkunud

poolt hüvitama teisele poolele kogu sellest tulenev kahju.

Lõikes 2 sätestatakse, et pool vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse, tegevusetuse või muu

käitumise eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks lepingu alusel, samamoodi nagu

omaenda tegevuse eest.

Lõikes 3 sätestatakse, et vanglale ja selle varale (nii kinnis- kui ka vallasasjale) tekitatud kahju,

olenemata sellest, kas see juhtub tavapärasel kasutamisel või muul viisil, kannab Eesti. Sama

kehtib ka kinnipeetava poolt Eesti töötajatele tekitatud kahju kohta.

Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral kannab kõik kinnipeetava põhjustatud

kahjud ja kulud Eesti. Sama kehtib ka juhul, kui kinnipeetava põhjustatud kahju või kulu tekib

Eestis täidetava ajutise vanglast eemalviibimise ajal.

Lõikes 5 sätestatakse, et eelnevast hoolimata tunnistavad lepingupooled, et Eesti seaduste

alusel võib kinnipeetav isiklikult vastutada tahtlikult tekitatud kahju eest.

Artikkel 57

Artikkel 57 lubab lepingu täitmisest kõrvale kalduda, kui tekib vääramatu jõu olukord, mida

osapooled ei saa kontrollida ega ette näha.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui ilmneb vääramatu jõu asjaolu, mis takistab lepingu osalist või

täielikku täitmist, peab asjaomane pool sellistest asjaoludest teist poolt viivitamata kirjalikult

teavitama. Pärast teate kättesaamist alustavad pooled läbirääkimisi, et teha kindlaks, kas

lepingut ja selles sätestatud kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavatel tingimustel.

Lõikes 2 sätestatakse, et vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis on asjaomase osapoole

mõistliku kontrolli alt väljas, sealhulgas, kuid mitte ainult, looduskatastroofid, sõda, mäss,

rahutused, tulekahju, plahvatus, terrorism, sabotaaž, streik, töösulg, tööhäired, õnnetused,

epideemia, pandeemia, avalike teenuste katkemine, mis tahes kohtu otsused või kolmandate

isikute erakorralised tegevused.

Artikkel 58

Artiklis 58 käsitletakse pooltevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamist. Vaidlused

lahendatakse esmalt riikide vahel konsultatsioonide kaudu, vajaduse korral jätkatakse poolte

läbirääkimistega.

Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võtavad vajalikud meetmed, et tagada lepingu täielik täitmine.

Rootsi vanglateenistuse tuvastatud ja Eesti vanglateenistusele teatatud lepingu rakendamise

rikkumised tuleb Eesti poolel viivitamata lahendada.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõik lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse peamiselt

Rootsi vanglateenistuse ja Eesti vanglateenistuse vaheliste konsultatsioonide teel.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui vaidlust ei saa lõike 2 kohaselt lahendada, konsulteerivad pooled

vajaduse korral lepingu rakendamise üle. Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud

erimeelsused või vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 59

Artiklis 59 sätestatakse lepingu peatamine. Lepingu täitmise võib mõlema poole nõusolekul

igal ajal ajutiselt, täielikult või osaliselt, peatada. Selline võimalus on oluline olukordades, kus

täitmine ei ole ajutiselt võimalik või otstarbekas (nt kriisid, haldustakistused, force majeure jt

erandolukorrad), kuid osapooled ei soovi lepingut täielikult lõpetada.

Artikkel 60

Artiklis 60 sätestatakse lepingu muutmine. Lepingut võib muuta lepinguosaliste nõusolekul

kirjavahetuse teel ja kooskõlas nende riikide õigusaktidega. Kõnealused muudatused jõustuvad

lepingu artikli 62 kohaselt.

Artikkel 61

79

Artiklis 61 sätestatakse lepingu lõpetamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et olenemata artiklist 55 võib Rootsi või Eesti lepingu igal ajal lõpetada,

teatades sellest teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult. Lõpetamine jõustub

kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamise kuupäeva.

Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad

lepingu ja koostöömemorandumi täitmisest enne selle lõpetamist.

Lõikes 3 sätestatakse, et lepingu lõpetamise korral tuleb isikuandmeid, mille Eesti on saanud

Rootsilt, jätkuvalt töödelda artikli 3 lõikes 2 viidatud reeglite järgi, kui Rootsi peab seda

vajalikuks, või need andmed tuleb tagastada või kustutada Rootsi vanglateenistuse juhiste järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, et lepingu lõpetamisel tagavad pooled, et Rootsi karistuste täideviimine

vanglas lõpeb ning vanglasse ei jääks Rootsi kinnipeetavaid ega Rootsi poolt vanglasse toodud

vara.

Artikkel 62

Artiklis 62 sätestatakse lepingu jõustumine selliselt, et riikidele jääb võimalus teha lepingu

täitmiseks vajalikud ettevalmistused (nt muuta riigisiseseid õigusakte või teha vanglas

vajalikud ümberehitused).

Pooled peavad lepingu ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu

jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal

päeval pärast viimase sellise teate kättesaamist.

Leping on koostatud kahes eksemplaris inglise, eesti ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on

võrdselt autentsed. Tõlgenduslahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

4. Lepingu terminoloogia

Lepingu artikkel 1 sätestab lepingus kasutatavad terminid.

5. Lepingu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel

tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja

vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele

ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja.

6. Lepingu mõjud

Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline välisleping, millega Rootsi riik rendib Eestilt

vanglakohti oma kinnipeetavate vangistuse täideviimiseks, on olulise mõjuga rahvusvahelises

koostöös. Tegemist on Eesti vanglasüsteemi jaoks uuendusliku koostöövormiga, mille eesmärk

on lahendada praktilist taristulist probleemi viisil, mis oleks vastastikku kasulik, õiguspärane

ning rahaliselt põhjendatud.

Lepingu mõju on mitmetasandiline. Esmajärjekorras annab see Eestile võimaluse kasutada

olemasolevat vanglataristut ratsionaalselt ja tulu teenivalt, vältides olukorda, kus suur

kinnipidamishoone jääb alakasutatuks. Rootsi jaoks pakub leping lahendust ajutisele

ülekoormusele vanglasüsteemis, võimaldades ühtlasi pidada kinni inimõigustest ja

vangistustingimuste rahvusvahelistest standarditest. Lepinguga kaasneb õiguste ja kohustuste

jaotus, mis puudutab karistuse täideviimise aspekte.

Leping toob kaasa majanduslikud mõjud, mis Eesti jaoks tähendab märkimisväärset lisatulu

riigieelarvesse ja uute töökohtade loomist. Samuti avaldub suurem mõju julgeoleku aspektis ja

regionaalarengus. Mõjutatud on nii riigiasutused kui ka Tartu linn.

Majanduslikud ning julgeolekuga seotud mõjud on välja toodud seletuskirja punktis 2.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sotsiaalse ja demograafilise mõju sihtrühmas on valdavalt Eesti riik ja Tartu linn koos

elanikega, kuid kaudselt ka asutused, nagu PPA ja kohtud.

Vanglarent toob kaasa tööhõive suurenemise, mis omakorda tähendab ka suuremat

maksulaekumist. Prognoosid näitavad, et vähemalt 500 välisvangi saabumisel ja sellest

tuleneva tööjõu rakendamisel laekub kolme aasta jooksul igal aastal 4,67 miljonit eurot rohkem

sotsiaalmaksu ja 3 miljonit eurot rohkem tulumaksu. Täna on lepingumahuks 600 välisvangi,

seega oodatav maksulaekumine oleks kõrgem, kuna ametnikke on veelgi rohkem vaja palgata.

Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab suurem tööjõu palgafond omakorda suuremat tulubaasi.

Seega ei parane pelgalt valitsuse eelarve, vaid võidab ka Tartu linn, mis saab paremini

rahastada kohalikke teenuseid.

Rendilepingu järgi katab kohahind ühekordsed käivituskulud, sealhulgas investeeringud

eluosakondade ja jalutusbokside ümberehitamisse, elektroonikaseadmetesse ja koolitustesse,

6,4 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et riik saab täiendada ja ajakohastada oma

vanglasüsteemi kapitalibaasi, ilma et see kajastuks riigieelarve kulupoolel. Tegemist on

harukordse võimalusega parandada avalikku taristut ning pikemas vaates vältida kulukaid

kapitaalremonte või taristu mahakandmist, mille kulu tuleks riigieelarvest.

Teenuse majanduslik tasuvus sõltub suuresti sellest, kui palju kinnipeetavaid partnerriik

Eestisse toob. Kui 500 koha asemel kasutatakse näiteks ainult 300 kohta, siis jäävad paljud

kulukomponendid (nt kinnistu haldus, personalikulud, turvasüsteemide ülalpidamine) siiski

sama suurteks. Kuna tegemist on osaliselt fikseeritud kuludega, ei väheneks need

proportsionaalselt koos väiksema täituvusega. Selle tulemusena võib tulu olla ebapiisav

teenuse nullpunkti katmiseks, rääkimata kasumi- ja riskimarginaalist. Selle vältimiseks on

lepingus kokku lepitud, et Rootsi tasub Eestile igal juhul 300 koha võimekuse võimaldamise

eest 30 miljonit eurot aastas ka siis, kui vange saabub vähem. Kui saabub rohkem kui 300

kinnipeetavat, siis alates 301. vangist maksab Rootsi iga vangi eest 8500 eurot kuus. Rootsi

maksab 300 koha eest poolaasta kaupa ette, kuna valmidus peab olema tagatud enne vangide

81

saabumist. See võimaldab hoida rahavooge stabiilsena ning tagab, et ka siis, kui kinnipeetavate

üleandmine ajutiselt viibib, on teenuse miinimumkulud kaetud.

Iga pikaajaline rahvusvaheline leping kannab endas ohtu, et lepingupartneri olukord võib

muutuda poliitilistel või majanduslikel põhjustel. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, jääb

Eesti olukorda, kus infrastruktuur ja tööjõud on juba ette valmistatud, kuid tulu enam ei tule.

Selle vältimiseks on leping sõlmitud viieks aastaks ning selle lõpetamine on võimalik, kui

lepingupool teatab sellest 12 kuud ette. Eesti riigile võib tekkida tööjõu vabastamise kulu, nt

koondamishüvitistena.

Eesti on analüüsinud välislepingu sõlmimata jätmise võimalust ning leidnud, et välislepingu

sõlmimata jätmise korral tuleks Tartu Vangla sulgeda. Vanglateenistusele on antud ülesanne

kärpida 2025. a 750 000 eurot, 2026. a 2,4 miljonit eurot ning 2027. a 4,4 miljonit. Lisanduvad

ootused kinnisvarakulude kokkuhoiuks. Seejuures tuleb arvestada mõjudega kohtupidamisele

(sh kvaliteedile), konvoeerimise vajadusele, arestimaja teenuse osutamisele piirkonnas,

vanglate täituvusele ning sotsiaalse mõjuga riigi kohalolu vähendamisele piirkonnas.

Sulgemine tooks kaasa mitte ainult otsese mõju töökohtade kaotamisest, vaid see mõjutab ka

vanglate ja PPA koormust, kuna kinnipeetavaid tuleb hakata konvoeerima

menetlustoimingutele ja kohtuistungitele Tartusse. Samuti väheneks vanglateenistuse võime

panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks

sõjavangide kinnipidamisega. Teiste riikide kogemus on näidanud, et vangla sulgemine

kinnipeetavate arvu vähenemise korral ei ole kokkuvõttes osutunud heaks lahenduseks.

Hollandi ja Rootsi kogemus näitas, et vanglate sulgemine või kasutusest täielik loobumine võib

luua olukorra, kus vangide arvu kasvades ei tarvitse enam olla selleks vajalikke ruume.

Kinnipeetavate arvu vähenedes lammutasid või müüsid Holland ja Rootsi maha paljud vanglad

(Holland sulges u 50 kinnipidamisasutust). Praegu on mõlemad riigid olukorras, kus ei suudeta

piisavalt vanglakohti pakkuda. Uute vanglate ehitamine on kallis ja aeganõudev, säästlikum on

vanglakohad alles hoida ja need vajaduse korral kasutusele võtta. Tartu Vangla on avatud alates

2002, see on tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele vastavate vangistustingimustega

hoone, Euroopa mõistes nüüdisaegne vangla ning selle kasutusest loobuda ei oleks mõistlik.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on vähene. Vanglapinna rent võib anda positiivset

keskkonnamõju, kui see aitab vältida uute vanglate ehitust välisriigis ja seeläbi ressursi

raiskamist. Samas peab arvestama, et teenuse intensiivistamine suurendab kohalikku vee ja

energia tarbimist ning jäätmeteket. Nende mõjude juhtimine keskkonnateadlike valikute ja

planeerimise kaudu võimaldab minimeerida negatiivset keskkonnajälge ning muuta teenus

jätkusuutlikuks ka ökoloogiliselt.

Olemasoleva vanglainfrastruktuuri kasutamine vähendab vajadust uute hoonete ehitamise

järele Rootsis. Sellega välditakse ehitusmaterjalide tootmise vajadust, ehitusjäätmete teket ja

ehitustegevusest tingitud CO₂ heidet. Samuti välistab see rohealade hõivamise või

looduskeskkonna häirimise muul viisil ning toob kaudselt kaasa keskkonnakasu globaalsel

tasandil.

Vanglate energiakasutus on osaliselt püsiv. Kui hooned on juba töös, kuid osaliselt kasutuses,

aitab nende täielik täitmine saavutada energiatõhusust. Teenuse kaudu vähendatakse

ühikutarbimise suhet inimese kohta, mis tähendab väiksemat keskkonnajälge ühe teenuseühiku

kohta.

Mõju regionaalarengule

Regionaalarengu mõju sihtrühma kuuluvad eelkõige Tartu linn ja selle elanikud.

Vanglarendi majandusanalüüsist saab järeldada ka teatavat positiivset mõju piirkondlikule

tarbimisele. Lähtudes eeldusest, et suur osa lisapersonali kas elab Tartus või kasutab Tartus

pakutavaid teenuseid, võib piirkondlik tarbimine suurenda. Mõju avalduks peamiselt nii

toitlustus- ja meelelahutusasutuste kui ka kinnisvara (sh rendituru) valdkonnas nõudluse

suurenemisest. Välja tuleb tuua ka välisriigi spetsialistide lähetuste positiivne mõju tarbimisele.

Vanglarendi teenuse osutamine võib kaasa tuua lähteriigi spetsialistide lähetused, mis samuti

mõjutavad kohalikku tarbimist ning toovad laiemas vaates lisatulu tarbimise kasvust.

Eesti regionaalpoliitika üks eesmärke on inimeste tagasipöördumise soodustamine väljapoole

pealinna piirkonda.116 Vanglarendi rakendamine aitab töökohti luua Tartus, kus erasektori

pakutavaid töökohti on vähem, ja soodustab pealinna kolinud inimeste tagasipöördumist

Tartusse. Ühtlasi võimaldab töökohtade loomine motiveerida kohalikke noori jääma piirkonda,

mitte lahkuma töökoha tõttu teise linna.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõjutatavas sihtrühmas on eelkõige Tartu linn, PPA, KAPO, Siseministeerium, vanglad,

kohtud ja prokuratuur.

Välisriigi kinnipeetavate tõttu suureneb Tartu Vangla töökoormus, kuid mõningane koormus

võib kaasneda ka teistele asutustele. Näiteks on tarvis kaasata välisriigi kinnipeetavatega

seotud riskide kaardistamiseks PPA, KAPO või Siseministeeriumi ametnikke. Samuti võib

välisriigi kinnipeetavatel olla vaja pöörduda küsimustega Eesti erinevate riigiasutuste poole,

kuigi selline vajadus on eelduslikult vähene. PPA, KAPO ja Siseministeeriumi puhul on

enamasti tegu ühekordse kaasamisega, mille käigus kontrollitakse, kas kinnipeetav vastab

lepingus kokku lepitud tingimustele ega esine välistavaid asjaolusid, mille puhul Eesti ei võta

kinnipeetavat vastu. Samas ei ole välistatud, et võib ilmneda vajadus kaasata nimetatud

asutuste ametnikke kogu lepinguperioodi vältel, kuid üksnes neid ametnikke, kes on

protsessiga seotud. St muudatus ei mõjuta kõiki asutuse ametnikke. Nii PPA, KAPO kui ka

Siseministeeriumi ametnikud olid riskianalüüsidesse kaasatud ja enamikul juhtudel tehakse

vajalikud toimingud juba enne kinnipeetavate saabumist.

116 Regionaalpoliitika programm 2024-2027.

83

Renditeenuse osutamisega kaasneb vajadus paigutada teistesse vanglatesse ümber osa Tartu

Vanglas paiknevaid kinnipeetavaid. Füüsiline ümberpaigutamine mõjutab vanglaid, PPAd ja

ka teisi uurimisasutusi, mis võivad kinnipeetava saatmisega tegeleda. See tähendab vajadust

kinnipeetavate konvoeerimiseks menetlustoimingutele Tallinna või Viru vanglast Tartusse.

Kuna valdavalt tegeleb kinnipeetavate kohtusse konvoeerimisega PPA ning harvem ka vangla,

mõjutab see eelkõige neid asutusi. Kuna menetlustoimingud ja kohtuistungid toimuvad

piirkonnas kohapeal, suurendab konvoeerimine ajakulu. Neid mõjusid arvestades lähtutakse

paigutamisel sellest, et ümber paigutatakse vaid süüdimõistetud, kellega pole Tartu piirkonnas

vaja menetlus- ja muid toiminguid teha, ja kohtumenetluses osalevad kinnipeetavad. Teisi

asutusi ümberpaigutamise protsess ei mõjuta. PPAd ning vanglat mõjutab ka kinnipeetavate

konvoeerimine lennujaamast vanglasse, kuid lisanduvate kuludega on vanglarendi lepingu

tasus arvestatud.

Mõju kaasneb ka Tallinna vanglale ja Viru vanglale, kuna praegu Tartu Vanglas paiknevad

kinnipeetavad tuleb ümber paigutada Viru ja Tallinna vanglasse, (v.a arestimaja teenus ja

psühhiaatriaosakond). Arvestades, et Tallinna vanglas ja Viru vanglas on selleks praegu

piisavalt ruumi (Tallinna vangla täituvus 64% ja Virus 45%), siis ei ole mõju Tallinna vanglale

ega Viru Vanglale oluline. Näiteks ka juhul, kui kõik Tartu süüdimõistetud ja vahistatud

paigutada ümber Tallinna vanglasse ja Viru vanglasse, kasvaks Tallinna vangla täituvus 84%ni

ja Viru Vangla täituvus 85%ni, mis tähendab, et vanglates on praegu piisavalt kohti, et tagada

ümberpaigutamine vajaduse ilmnemisel. Kinnipeetavate ümberpaigutamisega võib kaasneda

lisapersonali vajadus, kuid arvestades, et nende kinnipeetavate jaoks on juba praegu vangla

koosseisus kohad olemas ning vangla peab juba praegu tagama sama arvu kinnipeetavate puhul

piisava personali olemasolu, on mõju ebaoluline. Väliskinnipeetavate vangistuse

täideviimiseks on ette nähtud lisaks praegusele ligikaudu 250 ametikohta, millele lisandub

Rootsi abipersonal. Tartu Vangla peab 600 saabuva välisriigi vangi puhul arvestama vähemalt

400 ametnikuga. Praegu on vangla koosseisus 160 ametikohta. Tuleb värvata ja koolitada uued

ametnikud, mis mõjutab Tartu Vanglat. Arvestada tuleb asjaoluga, et enamik

väliskinnipeetavatest räägib inglise või muus keeles, mistõttu tuleb leida tõlkelahendused, mis

tagaks operatiivse infovahetuse ja vajalikul tasemel omavahelise suhtluse. Väljaõppe ja

tõlkelahenduste kulud on arvestatud renditeenuse kulu sisse ja on lepingutasuga kaetud.

Välisriigi vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldab Eestis ajutiselt täide

viia välisriigi kohtu poolt mõistetud vangistust. Lepingus on ette nähtud menetluskord Rootsi

karistuse Eestis täideviimiseks. Konkreetsed tähtajad lepingus tagavad ettenähtavuse

menetluse kulgemises nii Rootsi kui ka Eesti asutustele ja kohtutele, mis lihtsustab koostööd.

Eesti hindab karistuse aluseks oleva teo kahepoolset karistatavust, et täitmine ei oleks aegunud

ega ületaks teo eest mõistetud karistus Eesti vastavat ülemmäära. Kõige selle hindamiseks peab

Rootsi esitama Eestile vajaliku info ankeedis. Enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist

Eestis esitab Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusasutus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile

täitmistaotluse. Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase

formaalse kontrolli ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde.

Seejärel edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis.

Kohus käsitleb taotlust kümne päeva jooksul. Ette on nähtud, et kui kümne päeva jooksul

esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused läbi viieteistkümne päeva jooksul. Taotlus

rahuldatakse, kui lepingu artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud ning kinnipeetava

vabaduse võtmine on Eesti seaduste kohaselt lubatav. Menetlus on lihtne ja dokumendipõhine

(kirjalik). Karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud ankeedi pinnalt ning

hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, mistõttu ei kulu ühe avalduse menetlemiseks liiga

palju aega. Arvestuslikult kulub ühele menetlusele kohtus 1,15 tundi. Kui kinnipeetavale tekib

edasikaebeõigus ja tuleb pidada istung, on arvestuslikuks ajakuluks 2,3 tundi ühe menetluse

kohta. Seega võib kohtute koormus mõneti suureneda. Mõjutatud oleksid üksnes need

kohtunikud, kes selle valdkonnaga tegelevad. Kohtute koormuse kasvuga on vanglarendi

teenuse osutamisel arvestatud ja vajalikud kulud kaetakse lepingutasust.

Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi põhiülesandeks ka kohtulikku järelevalvet, mis

tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud.

Sellega võib samuti kaasneda mõningane koormuse kasv kohtutele. Koormuse kasvu on raske

prognoosida, kuid ühe kinnipeetava kaebuse lahendamise keskmine ajakulu on 9,8 tundi.

Eelduslikult mõningane koormuse kasv kohtutele tekib, kuid sellega on renditeenuse hinnas

arvestatud ja kulud kaetakse rendist saadava tasuga.

Vanglakohtade rentimine välisriigile võib mõjutada kohalikke omavalitsusi (KOV) mitmest

vaatenurgast. Mõjud on nii otsesed kui ka kaudsed, ulatudes majanduslikest ja eelarvelistest

mõjudest kohaliku turvatunde tajuni. Mõju intensiivsus sõltub eelkõige sellest, millises

omavalitsuses asub teenust osutav vangla. Kuna kinnipeetavad tuuakse Tartu Vanglasse,

mõjutab see eelkõige Tartu linna ja selle elanikke. Majanduslike mõjude hulgas on välja

toodud, et vanglarent võimaldab luua palju uusi töökohti, mis toovad Tartu linnale

tulumaksuna tulu. Regionaalarengu, elukeskkonna ja sotsiaalsete mõjude hulgas on hinnatud

Tartu linna elanike turvatunnet käsitlevaid ja teisi linnale olulisi mõjusid. Nagu eespool välja

toodud, on mõjud valdavalt positiivsed.

7. Välislepingu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Kulud ja tulud

PriceWaterhouseCooper Advisors koostöös vanglateenistusega analüüsis teenuse osutamise

kulusid ja tulusid ning koostas võimalikud prognoosid kolmeaastase lepingu puhul. Analüüsi

tegemisel ja prognooside koostamisel tugineti vanglateenistuse andmetele ning arvestati nii

personalikulude, kinnistukulude, vajaminevate investeeringute, vangla ettevõtluskeskuse

kulude, kinnipeetavate kavandatavate hüvede kui ka muude kulude hinnangutega. Teenuse

osutamise võimalike kulude ja tulude arvutamisel lähtuti kahest stsenaariumist, seejuures on

mõlema stsenaariumi puhul arvestatud samade kulukategooriatega. Esimese stsenaariumi

kuluarvestuse järgi koostati kuluprognoos 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral, teise

stsenaariumi järgi 300 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral.

Vanglakoha maksumus Rootsis on 11 375 eurot. 01.01.2025 seisuga on vanglateenistuse

vahetu eelarveline kulu ühe vangi kinnipidamisele ca 3200 eurot kuus. Teenuse osutamise

85

kuluprognoosi tulemusena leiti, et 300 kinnipeetavaga stsenaariumi korral kujuneb kõikide

kulukategooriate peale kokku keskmiseks kuiseks kulukuseks kinnipeetava kohta kolme aasta

korral keskmiselt 7998 eurot. Kõige suurema osa kõikidest prognoositavatest kuludest

moodustavad personalikulud (sõltuvalt aastast kuni 49% kogukuludest), sh otsesed teenuse

osutamisega seotud tööjõukulud, mis käsitlevad Tartu Vanglas teenust osutava personali

kulusid, millele lisanduvad osalised personaliosakonna, haldusosakonna ja vanglate osakonna

kulud. Teenuse osutamise ühekordsed ehk n-ö käivituskulud moodustavad esimesel aastal

kokku ligikaudu 6,4 mln eurot, mis mõjutavad olulisel määral teenuse esimese aasta

maksumust. Ühekordseid kulusid arvestamata kujuneb teenuse keskmiseks kuluks 300

kinnipeetava stsenaariumi korral 7436 eurot.

Fikseeritud kuludena tuleb mh arvestada taristu- ja majandamiskuludega, mis moodustavad

sõltuvalt prognoosaastast 8 mln kuni 8,4 mln eurot. Lisaks teenuse osutamise otsestele kuludele

tuleb arvestada ka teiste ametkondade kogukuluga, mis sisaldab hinnangulist kulu nii

sisejulgeolekule, kohtusüsteemile, IT-teenustele, vanglate ettevõtluskeskusele kui ka vanglate

osakonnale üldisemalt, esimesel aastal 4,7 mln eurot ning järgnevatel aastatel ligikaudu 4,8

mln ja 4,9 mln eurot. Eelnimetatud teiste ametkondade kogukulust moodustavad vangla

ettevõtluskeskuse kulud aastas ligikaudu 2,6 kuni 2,8 mln eurot; IT-alased kulud 0,8 mln eurot;

sisejulgeoleku lisakulud 0,5 mln eurot; kohtusüsteemi kulud 0,3 mln eurot; vanglate osakonna

kulud ligikaudu 0,6 mln eurot. Lisaks tekivad kulud ka tõlketööde ja transpordiga, mõlema

puhul u 0,3 mln eurot aastas. Meditsiinikulude prognoos moodustab täpsustatud hinnangu

alusel ligikaudu 2,2 mln eurot aastas (374 eurot kuus kinnipeetava kohta). Kuna tegelik kulu

selgub alles tulevikus, oleks mõistlik hinnata meditsiinikulude vahemikuks 1,3 mln kuni 2,2

mln eurot. Meditsiinikulude tegelik hind kujuneb reaalselt osutatud teenuse mahu pealt.

Teenuse kuluprognoosi alusel kujuneb aastaseks keskmiseks kulukuseks 300 kinnipeetava

puhul ligikaudu 28,9 mln eurot, sh ühekordseid kulusid arvestamata (need tasutakse eraldi)

kujuneb teenuse keskmiseks maksumuseks 26,75 mln eurot. 300 vangi puhul oleksid jooksvad

kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui

kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul

oleksid jooksvad kulud kaetud 2027 aasta jaanuariks ning ühekordne investeering tagasi

teenitud 2027 aasta juuliks).

Lepingu järgi hüvitab Rootsi Eestile 300 kinnipeetava tarvis 30,6 miljonit eurot aastas

olenemata sellest, kui vange peaks saabuma siia vähem. Iga lisanduva vangi eest tasutakse

täiendavalt 8500 eurot. Hind sisaldab ka ühekordseid käivitamiskulusid kuni summas 6 400

000 eurot.

Lisaks tasub Rootsi sisseseadmiseks mõeldud aasta eest 22,95 miljonit eurot (75% kogu

aastasest mahust) ja seda olukorras, kus vangla saavutab täisvõimsuse alles IV kvartali lõpuks.

Lisaks tasuvad nad alates 301-st vangist täiendavalt 8500 eurot.

Maksutulud

Ühe analüüsiteemana käsitleti eraldi ka uute töökohtade loomisega lisanduvat maksutulu Eesti

riigile. Maksutulu muutuse mudeldamisel lähtuti peaasjalikult füüsilise isiku tulumaksu ja

sotsiaalmaksu laekumisest võrreldes praegust Tartu vangla koosseisu ning laekuvaid makse

prognoositava uue tööjõukuluga, mis on täpsemalt mudeldatud teenuse kuluprognoosis. Ühe

asjaoluna tuleb arvestada, et personalikulude prognoosi alusel jäävad projekteeritud töötasud

kõrgemale maksuvaba tulu piirmäärast (2100 eurot kuus), mistõttu ei võta kõnealune käsitlus

arvesse maksuvaba tulu osakaalu ehk maksud rakenduvad kogu töötasu ulatuses. Kuna Eesti

maksusüsteem muutub pidevalt, on arvestatud 2026. a rakenduvat julgeolekumaksu füüsilise

isiku laekumiste arvestamisel. Samuti on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise puhul

arvestatud tulumaksuseaduse muutmise seadusega (29.07.2024), mille alusel muutub riigi ja

kohaliku omavalitsuse osakaal tulumaksu jagunemisel. Samas ei võta analüüs arvesse

maksuvaba tulu taastamist kõigile isikutele 2026. aastast ehk n-ö maksuküüru kaotamist, kuna

tegemist on olnud muudatusega, mida on ka varem edasi lükatud ning on võimalus, et

keerulises riigi majanduslikus olukorras ei pruugi see rakenduda kavandatud kujul ja/või ajal.

Baasaasta ehk 2025. a jaanuari alusel mudeldatud vaate kohaselt kujuneb töötajate töötasuks

koos kõigi maksudega ligikaudu 5,76 mln eurot, mille pealt laekub riigile 1,42 mln eurot

sotsiaalmaksu ning füüsilise isiku tulumaksuna 0,91 mln eurot. Korrigeerides baasaastat

Rahandusministeeriumi palgakasvu prognoosiga 2026. aastaks, saame esimese võrdlusaasta

näitajateks vastavalt 6,04 mln eurot, 1,49 mln eurot ja 0,96 mln eurot. Teenuse osutamisel on

esimese prognoosaasta näitaja töötasu puhul 12,07 mln eurot, millest sotsiaalmaks moodustab

2,98 mln eurot ja tulumaks 1,91 mln eurot. Kolmeaastane vaade on kujundatud joonisel 1.

Kolme prognoosaasta võrdluse järgi laekuks teenuse osutamisest baasaastatega võrreldes

sotsiaalmaksu 4,67 mln eurot rohkem ning tulumaksu 3 mln eurot rohkem. Arvestades

tulumaksu jaotust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, võimaldaks vanglakohtade väljarent ja

sellega kaasnev suurenev tööjõukulu kohalikel omavalitsustel suurendada tulubaasi 400

ametniku töötasult 462 000 kuni 487 000 eurot aastas. Oluline on siinkohal rõhutada, et 2026.

aastal rakenduv julgeolekumaks toob riigile lisatulu kolmel aastal ligikaudu 270 000 eurot

aastas.

Mõningane positiivne mõju avaldub ka käibemaksu laekumisele, kuna suurenev tulu liigub

osaliselt tagasi käibemaksuga maksutatud teenuste ja toodete tarbimisse, mis suurendab

käibemaksu laekumist.

87

Personali väljaõpe

Vanglaametnike väljaõppe tase on üldjoontes sarnane, kuid juurde tuleb Eesti ametnikele anda

oskused ja teadmised teise riigi vangidega töötamiseks (õiguslikud, kultuurilised, usulised

erisused jm ning keeleõpe).

Tervishoiuteenuste osutamine

Tervishoiuteenuse osutamine ei eelda ümberkorraldusi. Eestis osutatavad teenused, samuti

ravimid, mida kinnipeetavatele väljastatakse, on sarnased Rootsis pakutavatega.

8. Rakendusaktid

Välisleping koos koostöömemorandumiga sätestavad välisvangide karistuse täideviimise

erireeglid, mis prevaleerivad hariliku vangistuse täideviimise korra ees. Samas tähendab see,

et nimetatud aktidega reguleerimata osas kohaldatakse vangistuse täideviimisele jätkuvalt

Eestis kehtivat (harilikku) vangistusõigust (VangS ja alamad aktid). Seega ei ole lepingu

täitmiseks vaja kehtestada uusi rakendusakte. Küll aga võib selguse huvides olla mõistlik

olemasolevaid rakendusakte, kui vanglaametnike igapäevaseid töövahendeid, muuta selliselt,

et need poleks lepingus või memorandumis sätestatuga vastuolus. Samuti aitaks lepingu

täitmisele kaasa rakendusaktide täpsustamine osas, milles leping ja/või memorandum annab

käitumise üldsuunised.

Välisvangide karistuste täideviimine eeldab täiendusi kriminaalmenetluse seadustikus.

Täpsemalt vajab reguleerimist karistuse täideviimise taotluste menetlemise kord, kuna

tegemist on erimenetlusega, mille regulatsioon kehtivas KrMS-is puudub.

9. Lepingu jõustumine

Lepingu jõustumise sätestab artikkel 62. Leping jõustub selliselt, et riikidele jääb võimalus teha

lepingu täitmiseks vajalikud ettevalmistused (nt muuta riigisiseseid õigusakte või teha vanglas

vajalikud ümberehitused). Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu jõustumiseks

vajalikud riigisisesed õiguslikud nõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal päeval

pärast viimase sellise teate kättesaamist.

10. Lepingu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks

Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju

Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna

Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.

Protsessi käigus on kohtutud Tartu linnavalitsuse esindajatega, samuti on läbirääkimiste

käigust ja projekti võimalikest järelmitest informeeritud Tartu Vangla ametnikke ning

vanglateenistust laiemalt. Vangla sisseseadmisel, värbamisel ning koolitamisel kaasatakse

lisaks eeltoodule partnerasutusi (Tervisekassa, Sisekaitseakadeemia, SiMi haldusala jne).

Algatab Vabariigi Valitsus X. mail 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Välislepingu eelnõu vanglakaristuste täideviimiseks Eestis Esitame kooskõlastamiseks välislepingu eelnõu, millega võimaldatakse Eestis täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu). Ootame Teie kooskõlastusi ja arvamusi eelnõu kohta hiljemalt 6. juunil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: /*Lisaadressaadid: Riigikohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna vangla Viru Vangla Tartu vangla Tiina Unuks 58518056 [email protected]

Meie 04.06.2025 nr 8-1/4840-1

Agreement between the Kingdom of Sweden and the Republic of

Estonia on the enforcement of Swedish sentences of imprisonment

in the Republic of Estonia

The Government of the Kingdom of Sweden and the Government of the Republic of Estonia

(hereinafter the “Parties”),

Considering the close and longstanding cooperation and relationship between the Kingdom of

Sweden and the Republic of Estonia,

Recognizing the shared commitment to common fundamental values, and wishing to further

develop the existing relations of cooperation,

Desiring to strengthen mutual ties and cooperation within the Nordic-Baltic cooperation and

the North Atlantic Treaty Organization, as well as in the area of prison service and the

promotion of rule of law, democracy and human rights,

Acknowledging that the Swedish Prison and Probation Service is facing challenges relating to

available correctional infrastructure,

Noting that the principles of free consent, good faith and the pacta sunt servanda rule are

universally recognized,

Stressing that this Agreement shall be implemented with full respect for human rights, as laid

down in international human rights conventions to which the Parties are Contracting Parties,

Desiring to afford each other the widest measure of mutual assistance,

Have agreed as follows:

PART I

GENERAL PROVISIONS

Article 1

Use of terms

For the purpose of this Agreement:

a. “Sweden” means: the Kingdom of Sweden;

b. “Estonia” means: the Republic of Estonia;

c. “Prison” means: the Tartu prison located in Tartu, Estonia;

d. “Swedish staff” means: staff appointed by the Swedish Prison and Probation Service;

e. “Estonian staff” means: staff appointed by Estonian authorities;

f. “Swedish sentence” means: a sentence of imprisonment imposed by a final and in Sweden

enforceable decision of a Swedish court;

g. “Prisoner” means: a person upon whom a Swedish sentence of imprisonment is imposed and

who is transferred to Estonia;

h. “Prison Health Unit” means: a health service provider located in the Prison,

i. “Memorandum of Cooperation” means: an agreement between the Swedish Prison and

Probation Service and the Government of the Republic of Estonia, within the scope of this

Agreement, that sets forth the further terms and conditions under which the Prison shall be used

for the purpose of the enforcement of Swedish sentences;

j. “European Prison Rules” means: the Recommendation Rec(2006)2-rev of the Committee of

Ministers to member states on the European Prison Rules;

k. “CPT Standards” means: the standards developed by the European Committee for the

Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment and Punishment's statement that

are relevant in the context of imprisonment.

2

Article 2

Purpose and scope

1. This Agreement sets forth the framework for the cooperation between Sweden and Estonia

on the enforcement of Swedish sentences in Estonia as well as procedure, rights and duties of

the Parties.

2. This Agreement constitutes a legally binding instrument under international law and is

governed by the Vienna Convention on the Law of Treaties (1969).

Article 3

Applicability of other international instruments

1. All activities under this Agreement shall be conducted with full respect for the Parties’ rights

and legal obligations under international law, including but not limited to:

a. European Union law;

b. the International Covenant on Civil and Political Rights;

c. the Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or

Punishment and its Optional Protocol;

d. the European Convention on Human Rights and its Protocol No. 1; and

e. the Convention Relating to the Status of Refugees and its 1967 Protocol.

2. The processing of personal data under this Agreement shall be carried out in accordance with

the Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016

on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the

free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection

Regulation) and in accordance with the Directive (EU) 2016/680 of the European Parliament

and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the

processing of personal data by competent authorities for the purposes of the prevention,

investigation, detection or prosecution of criminal offences or the execution of criminal

penalties, and on the free movement of such data, and repealing Council Framework Decision

2008/977/JHA.

Article 4

Memorandum of Cooperation

1. With a view to the implementation and of the practical application of this Agreement, the

Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs

shall draft a Memorandum of Cooperation regarding, for instance, the functioning of the Prison,

the staff, the facilities, the transport of Prisoners and other tasks that may be carried out by the

Swedish Prison and Probation Service or the Estonian Prison and Probation Service.

2. The Memorandum of Cooperation shall be agreed upon by the Swedish Prison and Probation

Service and the Government of the Republic of Estonia.

3. The Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Ministry of Justice and Digital

Affairs may enter into additional implementing arrangements within the scope of this

Agreement and the Memorandum of Cooperation to further facilitate the uninterrupted

execution of this Agreement.

Article 5

Obligations of the Parties

1. Estonia consents to use the Prison and Estonian staff to enforce Swedish sentences on

Estonian territory.

3

2. Sweden shall provide for a remuneration to Estonia for the enforcement of Swedish

sentences, see Part XI, and in accordance with this Agreement. Enforcement of Swedish

sentences in the Prison shall be based on conditions set out in this Agreement.

3. Estonia shall make the necessary adjustments, as to be further specified in the Memorandum

of Cooperation, to the Prison to ensure that the Prison meets the requirements set out in this

Agreement. Estonia shall ensure that the Prison continuously meets these requirements.

Article 6

Applicable law

1. The law and other regulations of Estonia, with respect to this Agreement and the

Memorandum of Cooperation, shall be applicable to the enforcement of Swedish sentences in

the Prison, including the rights and duties of the Prisoners.

2. Parts of the Estonian legislation on enforcement of prison sentences shall not apply to the

enforcement of Swedish sentences in the Prison. This applies to the scope of the provisions in

§ 11 (1) and (3); § 14 (3) and (4); § 16; § 18 (1), (4), (5) and (8) only regarding DNA sample;

§§ 19–22; § 31 (3); § 46 (1) last sentence; § 50 (3) last sentence; § 53 (4); Subchapter 6; § 63 

11), 2–4)), (2); § 64 (41); § 651; § 671 (3); Subchapter 9; and Chapter 3 of the Estonian

Imprisonment Act, including amendments until RT I, 31.12.2024.

3. Parts of the Estonian legislation on enforcement of prison sentences shall be replaced by

provisions in this Agreement. This applies to the scope of the following provisions, in their

phrasing according to the Estonian Imprisonment Act, including amendments until RT I,

31.12.2024.

a. Article 41.2 shall be applied instead of § 14 (1) last sentence;

b. Article 28.3 shall be applied instead of § 28 (2);

c. Article 29 shall be applied instead of § 281;

d. Part VII shall be applied instead of §§ 32–33;

e. Article 26 and Part VI shall be applied instead of §§ 34–44; and

f. Article 42 shall be applied instead of § 56.

4. Complaints and legal matters concerning the enforcement of Swedish sentences shall be

handled by the Estonian authorities, including Estonian courts. However, complaints and legal

matters concerning a decision by the Swedish Prison and Probation Service to request for

enforcement of a Swedish sentence in Estonia in accordance with Article 19 or to second the

conclusion of the Estonian Prison and Probation Service in accordance with Article 35.2.b, shall

be handled by Swedish authorities, including Swedish courts.

5. The law and other regulations of Sweden regarding employment and working environment

shall apply to the Swedish staff.

6. The law and other regulations of Estonia regarding employment and working environment,

shall apply to the Estonian staff.

7. The law and other regulations of Estonia regarding working conditions, including working

environment, and insurance, shall apply to the Prisoners during work activities.

Article 7

Competences and responsibilities of the Swedish Prison and Probation Service

1. The Swedish Prison and Probation Service shall:

a. Have the right to monitor the implementation of this Agreement;

b. Carry out the tasks and duties assigned in this Agreement.

c. Provide training to the Estonian staff as agreed upon in the Memorandum of Cooperation;

and

d. Retain its responsibilities as employer for the Swedish staff.

4

2. The Swedish Prison and Probation Service shall have the right to make remarks about the

Estonian compliance of this Agreement.

3. The Swedish Prison and Probation Service may request the Estonian Prison and Probation

Service to reassign the duties of a member of the Estonian staff. The Estonian Prison and

Probation Service shall give effect to such a request without delay in accordance with the law

and other regulations of Estonia.

4. The Swedish staff shall have access to the Prison and all information regarding the

enforcement of Swedish sentences. The Swedish staff shall also have the right to attend staff

meetings of the Prison.

Article 8

Competences and responsibilities of the Estonian Prison and Probation Service

1. The responsibilities of the Estonian Prison and Probation Service are the following:

a. Within the Prison, the Estonian Prison and Probation Service shall be responsible for the

enforcement of Swedish sentences, maintaining order and security, and for the treatment

of Prisoners;

b. In accordance with paragraph a, the Estonian Prison and Probation Service shall

authorise and be responsible for the use of direct force against Prisoners, including the use

of measures of restraint in accordance with the Agreement and the law and regulations of

Estonia, with a view to maintain order and security in the Prison;

c. To provide for the overall security arrangements in the Prison;

d. To be in charge of the Estonian staff for the purpose of this Agreement;

e. To facilitate the communication between the Swedish Prison and Probation Service, the

Swedish staff, and with relevant Estonian authorities; and

f. To implement the law and procedures of the Estonian staff related to the enforcement of

Swedish sentences.

2. Estonia guarantees that the treatment of prisoners and other measures undertaken under this

Article to maintain order and security meet the standards set out in the European Prison Rules

and the CPT Standards.

3. The Estonian Prison and Probation Service shall, without prejudice to Article 7.3, undertake

immediate measures and initiate disciplinary procedures in case of violations by the Estonian

staff.

4. The Estonian Prison and Probation Service shall review and decide on complaints from

Prisoners in matters concerning the Estonian staff. The Estonian Prison and Probation Service

shall consult the Swedish Prison and Probation Service when such cases are decided.

PART II

JURISDICTION

Article 9

Prosecution of criminal offences

If a criminal offence is committed by a Prisoner or a member of the Swedish staff in Estonia

and the criminal offence falls within the jurisdiction of both Sweden and Estonia, Swedish and

Estonian authorities shall cooperate to determine which State is to conduct criminal

proceedings. The matter shall, where appropriate, be referred to Eurojust in accordance with

Article 12(2) of Council Framework Decision 2009/948/JHA.

Article 10

Responsibility to report alleged criminal offences

5

1. If required by the law or other regulations of Estonia, the Estonian Prison and Probation

Service is responsible to report the alleged criminal offences within the Prison to the relevant

Swedish authorities.

2. If required by the law or other regulations of Sweden, the Swedish Prison and Probation

Service is responsible to report the suspected criminal offences within the Prison to the relevant

Swedish authorities.

Article 11

Investigation by Estonia of alleged criminal offences

1. If requested by Sweden or the Swedish authorities, Estonia shall provide information of

ongoing investigations and the prosecution results.

2. Interrogations of Prisoners as suspects or witnesses and other investigative acts that affect

them shall, where the interests of the investigation allow it, take place within the Prison as far

as possible.

3. This Article is without prejudice to the rights and duties set out in Article 12.

Article 12

Hearing and participation through audio and video transmission

1. Swedish authorities and courts shall have the possibility to hear a Prisoner or ensure a

Prisoner’s participation in proceedings before the authority or court through audio transmission

or audio and video transmission in accordance with applicable Swedish legislation. The

Estonian Prison and Probation Service shall facilitate the hearing and participation of the

Prisoner.

2 This Article is without prejudice to existing legal instruments in force between the Parties.

PART III

THE PRISON

Article 13

Prison capacity and conditions

1. Estonia shall make 400 cells available with capacity to house up to 600 Prisoners in the

Prison. The capacity shall be in the form of single occupancy cells or multi-occupancy cells for

no more than two Prisoners.

2. Estonia guarantees that the conditions in the Prison meet the standards set out in the European

Prison Rules and the CPT Standards.

3. A Prisoner’s cell shall be equipped with at least a chair, a table, a cabinet or a shelf, a bed,

appropriate bedding, a mirror, a bulletin board, a cell terminal for communication with members

of the Estonian staff, a mug, an alarm clock, a radio, a television, and a device that allows the

Prisoner to regulate the inflow of daylight.

4. By way of derogation from paragraph 3, a Prisoner’s cell may be equipped differently if there

is a risk that the Prisoner will seriously harm himself or others, commit vandalism or if he is

isolated for body inspection. In that case, the Prisoner’s room shall, as far as possible and based

on order and security considerations, be equipped with the items described in paragraph 3.

5. The use of tobacco and nicotine products for Prisoners and members of the Swedish staff

shall be further regulated in the Memorandum of Cooperation.

6

6. In case of significant changes in the law and other regulations in Estonia concerning prison

conditions or the rights and duties of the Prisoners, the Parties agree to hold consultations in

accordance with Article 58.

Article 14

Language and the right to information

1. The working language of the Prison shall be English. Another language may be used when a

member of the Estonian staff communicates with another member of the Estonian staff or when

a member of the Swedish staff communicates with another member of the Swedish staff or with

a Prisoner.

2. All official documents and other documentation shall be drafted in or translated into English.

3. Prisoners shall have the right to have assistance of an interpreter and to have documents

translated, if this is needed for the Prisoner to exercise his rights, including, but not limited to,

presenting and pursuing complaints in matters covered by Article 6.1 and the right to medical

care according to Article 41.

4. Prisoners shall have the right to be fully informed of their rights and obligations during the

enforcement of a Swedish sentence in Estonia.

Article 15

Staff

Estonia shall provide the staff necessary to implement this Agreement and the Memorandum

of Cooperation according to the need specified by the Swedish Prison and Probation Service.

The composition of the Estonian staff shall be further specified in the Memorandum of

Cooperation. The Estonian staff shall receive education and training as to be further specified

in the Memorandum of Cooperation.

Article 16

Security of the Prison

1. Estonia is responsible for enforcing public order and safety outside the Prison. Estonia shall

take the necessary measures for the undisturbed operation of the Prison and to prevent the

disturbance of public order in the immediate vicinity of the Prison.

2. The security in the Prison shall be the responsibility of the Estonian Prison and Probation

Service in accordance with Article 8.1.a.

Article 17

Food in the Prison

1. Prisoners shall be provided food in the Prison in accordance with the Nordic Counsel of

Ministers’ Nordic Nutrition Recommendations.

2. A Prisoner is entitled to food that is adapted to his medical needs. To the extent possible,

consideration shall also be given to the Prisoner’s religion. However, a Prisoner always has the

right to receive vegetarian food.

3. A Prisoner is entitled to receive meals at customary mealtimes. However, the Prisoner shall

be given the opportunity to eat at times adapted to his medical needs or religion.

4. During Prisoners’ leisure time, a Prisoner has the right to prepare or receive hot beverages,

unless this would jeopardise order or security.

7

Article 18

Evacuation of the Prison in case of emergency

1. If the Prison must be evacuated in case of an emergency, the Prisoners shall be transferred to

another location designated by the Estonian Prison and Probation Service, with a view to their

immediate transfer to Sweden if necessary due to the reason for the evacuation.

2. The Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service

shall carry out exercises in a format of their choice to practice the procedures for evacuating

Prisoners in the Prison during special regimes (such as a state of emergency, crisis situation,

heightened defence readiness, or state of war).

PART IV

PROCEDURES

Article 19

Request for enforcement

1. Before the commencement of an enforcement of a Swedish sentence in Estonia, the Swedish

Prison and Probation Service shall make a request for enforcement to the Estonian Ministry of

Justice and Digital Affairs. The Swedish Prison and Probation Service may not make more than

30 requests within a period of ten (10) days.

2. The request shall include the date on which the enforcement in Estonia shall cease. The

enforcement in Estonia shall cease no later than one month before the date for conditional

release or the date for enforcement of an expulsion order.

3. The request shall also include information about the sentence and its enforcement necessary

for the evaluation of the request’s compliance with this Agreement.

4. The Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall handle a request within ten

(10) days. If more than 20 but less than 30 requests are being made within ten (10) days, the

requests filed within that period shall be handled within fifteen (15) days.

5. The request shall be granted if the conditions in Article 20 are met. If the request is granted,

the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall immediately notify the Swedish Prison

and Probation Service of the date on which the enforcement of the Swedish sentence earliest

can be initiated in the Prison. The enforcement of the sentence shall be able to initiate as soon

as possible with respect to the availability of prison capacity according to this Agreement.

6. If the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs has a dissenting assessment of whether

a person should be considered a high security risk according to Article 20.2.e, the Estonian

Ministry of Justice and Digital Affairs may deny the request. If the request is denied, the

Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall immediately notify the Swedish Prison

and Probations Service and provide for the grounds for the denial.

Article 20

Convicted persons excluded from enforcement of a Swedish sentence in Estonia

1. The Swedish Prison and Probation Service shall not request the enforcement of a Swedish

sentence in Estonia if the convicted person is:

a. female;

b. under the age of 18;

c. at the time of the request for enforcement, is confirmed with a terminal diagnosis or a

serious physical or mental disorder and in need of medical care outside the Prison

d. sentenced to forensic mental care under the Swedish Forensic Mental Care Act

(1991:1129) or is otherwise receiving care under that Act;

8

e. a recipient of Swedish retirement pension;

f. an Estonian citizen or permanent resident of Estonia;

g. a person that has been declared a fugitive from justice by an Estonian authority;

h. deemed a persona non grata in Estonia or is banned by Estonian authorities from

entering Estonia on other grounds.

2. The Swedish Prison and Probation Service shall not request the enforcement of a Swedish

sentence in Estonia for a person that constitutes a high security risk because the person:

a. has been convicted of an offence under the Swedish Terrorist Offences Act (2022:666);

b. has been convicted of an offence under chapter 19 in the Swedish Penal Code

(1962:700);

c. is a party in a case or matter under the Swedish Act on Special Control of Certain Foreign

Nationals (2022:700);

d. is or has been subject to review in a security case under the Swedish Aliens Act

(2005:716); or

e. is otherwise considered a high security risk by the Swedish Prison and Probation Service.

Article 21

Commencement of enforcement in Estonia

1. Once a request for enforcement is granted by the Estonian Ministry of Justice and Digital

Affairs, the Swedish Prison and Probation Service may transfer the Prisoner to Estonia from

the date notified by the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs according to Article

19.5.

2. This Agreement serves as a legal basis for a Prisoner’s entry and stay in Estonia for the

duration of the enforcement of the Swedish sentence in the Prison.

Article 22

Cease of enforcement in Estonia

1. The Prisoner shall be transported from Estonia to Sweden no later than the date specified in

accordance with Article 19.2.

2. The Swedish Prison and Probation Service may decide that the enforcement in Estonia shall

cease earlier than the date specified in accordance with Article 19.2.

3. The Estonian Prison and Probation Service may request the Swedish Prison and Probation

Service to decide that the enforcement in Estonia shall cease earlier than the date specified in

accordance with Article 19.2. If the request is based upon a changed assessment of whether a

person should be considered a high security risk according to Article 20.2.e, the Swedish Prison

and Probation Service shall immediately grant such a request.

Article 23

Extension of the period of enforcement in Estonia

The date on which the enforcement in Estonia shall cease may be extended on request by the

Swedish Prison and Probation Service. The Estonian Prison and Probation Service shall handle

such a request in accordance with Articles 19.4 and 19.5.

Article 24

Transports of Prisoners

1. The Swedish Prison and Probation Service is responsible for the transports of Prisoners to

and from Estonian territory.

9

2. The Estonian Prison and Probation Service is responsible for the transports of Prisoners

within the Estonian territory, including transports to and from Estonian airports and borders.

3. Before the handover of a Prisoner to the Swedish Prison and Probation Service, the Estonian

Prison and Probation Service is responsible for guaranteeing that the Prisoner has been subject

to necessary security procedures, in accordance with the law and other regulations of Estonia.

4. Before the handover of a Prisoner to the Estonian Prison and Probation Service, the Swedish

Prison and Probation Service is responsible for guaranteeing that the Prisoner has been subject

to necessary security procedures in accordance with the law and other regulations of Sweden.

5. Upon request from the Swedish Prison and Probation Service, the Estonian Prison and

Probation Service may carry out a transport that would otherwise be under the responsibility of

the Swedish Prison and Probation Service according to paragraph 1. This does not apply to

transports on Swedish territory.

6. During the transport of Prisoners by the Estonian Prison and Probation Service, coercive

measures, including measures of restraint, may be used by the Estonian staff for reasons of

safety and the undisturbed progress of the transport, in accordance with the law and other

regulations of Estonia and in accordance with this Agreement.

7. The Swedish staff may participate as observers in transports carried out by the Estonian

Prison and Probation Service.

8. The Estonian Prison and Probation Service is authorised to impose sanctions or measures

according to the law and other regulations in Estonia and in accordance with this Agreement,

for any disciplinary breaches committed by a Prisoner during the transport within the Estonian

territory.

Article 25

Escape

1. In the event of an escape of a Prisoner, the Estonian staff shall immediately inform the

Estonian police and the Swedish Prison and Probation Service about the identity of the person

concerned. Other relevant information shall also be provided.

2. The Estonian Prison and Probation Service shall, if required by the law or other regulations

of Estonia, report the event to relevant Estonian authorities.

3. The Swedish Prison and Probation Service shall, if required by the law or other regulations

of Sweden, report the event to relevant Swedish authorities.

4. Without prejudice to paragraph 1–3 Swedish authorities shall be responsible for issuing

relevant warrants.

PART V

CONDITIONS FOR THE ENFORCEMENT

Article 26

Occupational activities

1. A Prisoner shall be given the opportunity to take part in occupational activities in the form

of work, education, training, programmes related to crime and misuse or some other structured

occupational activity. The Estonian Prison and Probation Service may request assistance from

the Swedish Prison and Probation Service in offering education and programmes related to

crime and misuse.

2. A Prisoner shall be offered at least 30 hours of occupational activity per week. The Prisoner

shall, as far as possible, be assigned occupational activities aimed at preventing recidivism or

otherwise facilitating the Prisoner’s reintegration into society. Consideration shall be given to

the Prisoner’s motivation for change.

10

3. A Prisoner is obliged to carry out or take part in the occupational activity assigned to him. A

Prisoner who has been granted sickness compensation or activity compensation in accordance

with the Swedish Social Insurance Code may only be required to undertake occupation of the

nature and to the extent that can be regarded as suitable for him. A Prisoner may not be required

to submit to treatment of medical character.

4. A Prisoner may be assigned occupational activities from Monday to Friday, excluding

Swedish public holidays, between 07.30 and 19.00. However, if the nature of the activity or

other specific circumstances require it, a Prisoner may be assigned occupational activities at

other times as well.

5. A Prisoner is entitled to two days off from work per week, unless there are special reasons

against it.

Article 27

Prisoners’ leisure time

1. A Prisoner shall be given the opportunity to spend at least one hour each day outdoors unless

there are exceptional reasons for not providing this opportunity.

2. A Prisoner shall be given the opportunity of engaging, in a suitable way, in physical or other

recreational activity. The activities shall be of a varied nature.

3. A Prisoner shall be given the opportunity of following, in a suitable way, events in the outside

world. This includes, but is not limited to, access to a varied selection of literature in Swedish

and Swedish public information and access to Swedish television channels as to be specified in

the Memorandum of Cooperation.

4. A Prisoner shall be given the opportunity of practising, in a suitable way, his religion.

5. A Prisoner shall be given the opportunity of meeting with other Prisoners in a suitable way

to discuss matters of common interest to the Prisoners (Prisoners’ council). A Prisoners’ council

shall be given the opportunity of holding discussions in some suitable way with the Estonian

staff.

Article 28

Prisoners’ electronic communication

1. Without prejudice to Article 47, a Prisoner may use electronic communication from the

Prison only upon permission from the Estonian Prison and Probation Service. An application

for such permission should be filed with and handled by the Estonian Prison and Probation

Service. Such an application shall be granted if the conditions in paragraph 2 are met.

2. A Prisoner may be in contact with another person through electronic communication to the

extent that this can be conveniently arranged. However, such communication may be refused if

it may

a. jeopardise security;

b. counteract the Prisoner’s adjustment in the community, or;

c. be harmful in some other way to the Prisoner or some other person.

3. A Prisoner may be charged for the costs for his electronic communication as to be further

specified in the Memorandum of Cooperation.

Article 29

Prisoners’ correspondence and parcels

1. The Swedish Prison and Probation Service shall be responsible for the handling of Prisoners’

postal service including the forwarding of the correspondence and parcels to the Swedish Postal

11

Service. The Estonian Prison and Probation Service shall assist the Swedish Prison and

Probation Service in handling Prisoners’ correspondence and parcels.

2. Without prejudice to paragraph 1, the Estonian Prison and Probation Service shall be

responsible for the handling of Prisoners’ correspondence to and from Estonian public

authorities and Estonian legal representatives.

Article 30

Prisoners’ personal belongings

Prisoners shall be entitled to bring personal belongings in accordance with what is further

specified in the Memorandum of Cooperation.

PART VI

PRISONERS’ FUNDS AND REMUNERATION

Article 31

Administration of Prisoners’ funds

1. In connection to the commencement of the enforcement of a Swedish sentence in the Prison,

the Swedish Prison and Probation Service shall, on the day of the transfer to the Prison, inform

the Estonian Prison and Probation Service about the balance of the Prisoner’s fundings account

with the Swedish Prison and Probation Service. The information about the balance shall be

given in euros after a conversion made in accordance with the exchange rate determined by the

European Central Bank on the day of the transfer to the Prison.

2. The Estonian Prison and Probation Service is responsible to make funds corresponding to the

balance mentioned in paragraph 1 available in a Prisoner’s fundings account with the Estonian

Prison and Probation Service.

3. During the enforcement of a Swedish sentence in the Prison, the Estonian Prison and

Probation Service shall continuously make available funds in the Prisoner’s fundings account

with the Estonian Prison and Probation Service, corresponding to the remuneration for

occupational activities as set out in Article 32. Such funds shall be available for use in the kiosk

of the Prison.

4. If the Prisoner receives Swedish sickness compensation, or activity compensation under the

Swedish Social Insurance Code, the Swedish Prison and Probation Service shall report such

deposits to the Estonian Prison and Probation Service. The information about the deposit shall

be given in euros after a conversion made in accordance with the exchange rate determined by

the European Central Bank on the day of the deposit. The Estonian Prison and Probation Service

shall continuously make available funds in the Prisoner’s fundings account with the Estonian

Prison and Probation Service, corresponding to such deposits.

5. In connection to the cease of the enforcement of a Swedish sentence in the Prison, the

Estonian Prison and Probation Service shall, on the day of the transfer from the Prison, inform

the Swedish Prison and Probation Service about the balance of the Prisoner’s fundings account

with the Estonian Prison and Probation Service. The information about the balance shall be

given in euros.

6. A Prisoner’s fundings account with the Estonian Prison and Probation Service shall be closed

for other deposits or withdrawals than those covered by this Agreement.

Article 32

Remuneration for occupational activities

12

1. A Prisoner is entitled to remuneration if he has carried out or participated in an assigned

occupational activity, and under the condition that remuneration for the occupational activity is

not being paid for by another person or body.

2. A Prisoner is entitled to a remuneration that may not be less than EUR 1.6 per hour (standard

remuneration) for the time the Prisoner participate in or perform assigned occupational

activities (occupational time). The level of the standard remuneration is to be specified in the

Memorandum of Cooperation.

3. If a Prisoner, while working, delivers significantly below expected performance, the standard

remuneration shall be reduced to no less than EUR 1 per hour (reduced remuneration). The level

of the reduced remuneration is to be specified in the Memorandum of Cooperation. The

standard remuneration may only be reduced if the Prisoner, after being informed that a

reduction may occur, does not improve his performance. The reduced remuneration shall apply

until the Prisoner delivers in line with what can be expected of him.

4. Occupational time includes time spent between activities during the day, and breaks totalling

up to 30 minutes per day. The lunch break is not included in the occupational time.

5. Occupational time also includes, if a Prisoner otherwise would have performed or

participated in occupational activities, time spent on:

a. planned and staff-led discussions about the enforcement of the Swedish sentence and

comparable matters;

b. participation in the Prisoners’ council or its deliberations with the Estonian staff,

c. other important activities taking place within the prison, including but not limited to

medical visits, dentist visits and contacts with religious representatives.

6. A Prisoner is entitled to an additional remuneration, as to be specified in the Memorandum

of Cooperation, if the Prisoner:

a. works more than eight hours in a day;

b. works more than 40 hours in a week;

c. works on a day that would otherwise have been a day off according to Article 26.4; or

d. works outside the hours referred to in Article 26.4, unless additional remuneration is

provided under litra a–c.

7. A Prisoner is entitled to remuneration if no occupational activity can be assigned to the

Prisoner during normal working hours and this is not due to the Prisoner, or if the Prisoner’s

work capacity is wholly or partially reduced due to illness. Such remuneration shall not be

granted if the Prisoner receives Swedish retirement pension, Swedish sickness compensation,

or activity compensation under the Swedish Social Insurance Code.

8. A Prisoner who cannot be assigned occupational activities for at least 30 hours per week is

entitled to a remuneration, that shall not be less than EUR 0.8 for each hour that occupational

activities cannot be assigned. The level of the remuneration is to be specified in the

Memorandum of Cooperation.

9. Remuneration referred to in this Article may not be subject to distraint.

Article 33

Withholding of remuneration

1. The Estonian Prison and Probation Service shall withhold ten (10) per cent of the

remuneration referred to in Article 32 for leave and release purposes. In special cases the

Estonian Prison and Probation Service may authorise the use of withheld remuneration for some

other purpose.

2. If a prisoner has intentionally damaged property that belongs to or has been made available

to the Estonian Prison and Probation Service, the Estonian Prison and Probation Service may,

in accordance with Article 56.5, withhold an amount from the remuneration referred to in

13

Article 32 corresponding to the cost of replacing the property or substituting for it in some other

way.

PART VII

LEAVE AND OTHER TEMPORARY STAYS AWAY FROM THE PRISON

Article 34

General conditions

Leave and other temporary stays away from the Prison may only be granted on Swedish

territory.

Article 35

Applications for leave

1. Leave from the Prison according to Articles 36 or 37may be granted upon application from

the Prisoner. The application should be filed with and handled by the Estonian Prison and

Probation Service.

2. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that an application for leave may be

granted according to Articles 36 or 37, the Estonian Prison and Probation Service shall inform

the Swedish Prison and Probation Service of its conclusion and of the Prisoner’s application for

leave. The Swedish Prison and Probation Service shall review the application and notify the

Estonian Prison and Probation Service about its conclusion.

a. If the Swedish Prison and Probation Service comes to the same conclusion as the

Estonian Prison and Probation Service when assessing the application, the Swedish Prison

and Probation Service shall immediately decide that the enforcement in Estonia shall cease

in accordance with Article 22.2.

b. If the Swedish Prison and Probation Service comes to a different conclusion than the

Estonian Prison and Probation Service when assessing the application, the Estonian Prison

and Probation Service shall deny the application.

Article 36

Standard leave

1. To facilitate a Prisoner’s adjustment in the Swedish community, he may be granted

permission to stay outside the Prison for a brief period of time (standard leave) if

a. at least a one-quarter of the Swedish sentence, but at least two months, has been served;

and

b. there is no manifest risk that the Prisoner will commit crime, evade the full enforcement

of the Swedish sentence or otherwise misbehave.

2. For a prisoner serving life imprisonment, the period referred to in the paragraph 1 shall be

determined as if the Swedish sentence is for eighteen years.

3. For special reasons, leave may be granted even though the period referred to in the

paragraph 1.a has not elapsed.

4. If the Prisoner is covered by a Swedish decision on the special conditions that are necessary

for security reasons, this decision shall be taken into consideration when granting leave

according to this Article.

Article 37

Special leave

14

1. For particularly compassionate reasons, a Prisoner may be granted permission to stay outside

the Prison for a brief period (special leave) if

a. his need for a stay outside the Prison cannot be met by leave in accordance with

Article 36; and

b. the stay outside the Prison can be granted having regard to the risk that the Prisoner will

commit crime, evade the full enforcement of the Swedish sentence or otherwise

misbehave.

2. If the Prisoner is covered by a Swedish decision on the special conditions that are necessary

for security reasons, this decision shall be taken into consideration when granting special leave

according to this Article.

Article 38

Handling of temporary stays away from the Prison

1. Temporary stays away from the Prison according to Articles 39 or 40 shall be granted without

an application from the Prisoner.

2. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that temporary stay away from the

Prison shall be granted in accordance with Articles 39 or 40, the Estonian Prison and Probation

Service shall inform the Swedish Prison and Probation Service of its conclusion.

a. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that temporary stay away from

the Prison shall be granted in accordance with Article 39 upon request from an Estonian

public authority, the Estonian Prison and Probation Service is responsible for the

enforcement of the decision. By way of derogation to Article 34, such a decision may be

enforced on Estonian territory.

b. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that temporary stay away from

the Prison shall be granted in accordance with Articles 39 or 40 upon request from a

Swedish public authority, the Swedish Prison and Probation Service is responsible for the

enforcement of the decision and shall immediately decide that the enforcement in Estonia

shall cease in accordance with Article 22.2.

Article 39

Appearance before a court or other authority

1. A Prisoner may temporarily stay outside the Prison if a public authority in Sweden or Estonia

requests that he shall appear before it. Such an appearance shall always be granted if it is a court

that requests that the prisoner appear before it.

2. Without prejudice to paragraph 1 and in accordance with Article 12, solutions that make it

possible for the Prisoner to appear before a public authority through audio transmission or audio

and video transmission should be pursued.

Article 40

Assessment of the risk of re-offending

A Prisoner who is to undergo an assessment of his risk of re-offending in accordance with

Section 10 of the Swedish Act on the Commutation of Life Sentences (2006:45) may stay away

from the Prison to the extent that the Swedish authority responsible for the assessment considers

necessary for carrying out the assessment.

PART VIII

MEDICAL CARE AND DEATH OF A PRISONER

15

Article 41

Medical care

1. Medical care of a Prisoner in Estonia shall be provided by Estonia in accordance with the law

and other regulations of Estonia.

2. In connection to the reception of a Prisoner to the Prison, the Prisoner shall be given the

opportunity to undergo medical examination by a healthcare professional in the Prison.

3. Screenings with the purpose of suicide prevention shall be done in a manner that is to be

further specified in the Memorandum of Cooperation.

4. A Prisoner shall receive medical care, including dental care and advise by an optician:

a. Inside the Prison, in cases where the Prisoner’s medical condition does not require

admission to a medical clinic, a dental clinic or an optician’s clinic according to litra b.

b. Outside the Prison, in a medical clinic, dental clinic or optician’s clinic in Estonia, in

cases where the Prisoner’s medical condition requires temporary admission to such a clinic

outside the Prison.

5. A Prisoner that is restrained with an instrument of restraint shall be examined by a doctor as

soon as possible. Awaiting the doctor’s examination, another health care professional shall

immediately examine the Prisoner.

6. If a Prisoner is no longer eligible for enforcement in the Prison due to his medical condition

according to Article 20.1.c, he shall be transferred to Sweden as soon as possible.

7. If a transfer to Sweden according to paragraph 6 is not possible for medical reasons, medical

care shall temporarily be provided in Estonia according to paragraph 4.b. The Prisoner shall be

transferred to Sweden as soon as the Prisoner’s medical situation allows.

8. If a Prisoner needs to be transferred to Sweden due to his need for medical care, according

to paragraph 6, the Swedish Prison and Probation Service shall decide that the enforcement in

Estonia shall cease according to Article 22.2.

9. Medical or dental products and medicine shall be provided by Estonia in accordance with the

law and other regulations of Estonia. The Prisoner shall be informed of the generic name of the

product or medicine. Exceptionally, medical or dental products and medicine may be provided

by Sweden provided that this is in accordance with applicable regulations.

10. When a convicted person is transferred to Estonia in accordance with this Agreement, the

Swedish Prison and Probation Service shall share the convicted person’s medical record in

English with the Prison Health Unit provided that this is in accordance with applicable

regulations.

11. When a Prisoner is transferred to Sweden in accordance with this Agreement, the Prison

Health Unit shall share the Prisoner’s medical record with the Swedish Prison and Probation

Service in Swedish, provided that this in accordance with applicable regulations.

12. When a Prisoner’s medical record is shared in accordance with paragraphs 10 or 11, the

following documents shall be included:

a. medical records;

b. prescriptions;

c. medical opinions;

d. medical certificates; and

e. other documents that can be of importance when assessing a Prisoner’s health, including

but not limited to documentation of rehabilitation.

13. The documents referred to in paragraph 12 shall continuously be made available to the

Prisoner in Swedish.

14. The cost of care according to paragraph 4 and provided by Estonia shall be covered by the

fee referred to in Articles 51 and 52.

16

Article 42

Death of a Prisoner, suicide attempts and other self-harming actions or behaviours

1. In the event of death, suicide attempts and other self-harming actions or behaviours of a

Prisoner during the enforcement in the Prison, the Estonian Prison and Probation Service shall

immediately inform the Swedish Prison and Probation Service. This obligation is without

prejudice to Estonia’s obligations under Article 37 of the Vienna Convention on Consular

Relations.

2. The Estonian Prison and Probations Service shall report the event to relevant authorities in

Estonia.

3. The remains of the deceased shall be allowed to be transported on the orders of the relevant

authorities of Estonia, for further examination of the cause of death.

4. The Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service

share the responsibility to arrange for the transfer of the remains of the deceased to Sweden or

to a third country, as soon as possible.

5. Administrative and supervisory inquiries in the Prison regarding the events mentioned in

paragraph 1 may be conducted by relevant Swedish authorities in accordance with the law and

other regulations of Sweden. If requested, Estonia shall provide relevant Swedish authorities

with information of ongoing investigations and prosecution results.

PART IX

INFORMATION EXCHANGE

Article 43

Information in connection to the commencement of the enforcement in Estonia

In connection to the commencement of the enforcement in Estonia, the Swedish Prison and

Probation Service shall provide the Estonian Prison and Probation Service with all necessary

information, as to be further specified in the Memorandum of Cooperation.

Article 44

Information during the enforcement in Estonia

1. The Estonian Prison and Probation Service shall immediately report any serious incident

regarding the security of the Prison to the Swedish Prison and Probation Service. The Estonian

Prison and Probation Service shall also immediately report to the Swedish Prison and Probation

Service regarding any media coverage of the Prison.

2. The Estonian Prison and Probation Service shall on a regular basis report to the Swedish

Prison and Probation Service about any legal actions regarding Prisoners during the

enforcement of a Swedish sentence in the Prison.

3. The Estonian Prison and Probation Service shall inform the Swedish Prison and Probation

Service about requests for judicial cooperation from third States concerning the Prisoner.

4. The Estonian Prison and Probation Service shall provide copies of complaints from Prisoners

in matters covered by Article 6.1 to the Swedish Prison and Probation Service.

5. If requested by the Swedish Prison and Probation Service, the Estonian Prison and Probation

Service shall provide other information regarding the enforcement in Estonia.

Article 45

Information in connection to the cease of the enforcement in Estonia

17

Before the transportation from Estonia to Sweden the Estonian Prison and Probation Service

shall provide the Swedish Prison and Probation Service with information about the enforcement

in the Prison necessary for the continuation of the enforcement in Sweden.

Article 46

Confidentiality

All information exchanged under this Agreement shall be treated by the Parties in a secure and

confidential manner.

PART X

IMMUNITIES AND PRIVILIGES ETC.

Article 47

Supervision, inquiries, complaints, and legal actions of Prisoners

1. Supervision and the implementation of the enforcement of Swedish sentences is governed by

the law and other regulations of Estonia with respect to this Agreement and the Memorandum

of Cooperation (see Article 6).

2. The Swedish Prison and Probation Service shall have the right to monitor the proper

enforcement of sentences, in regard to which it shall have access as referred to in Articles 7 and

24.7 of this Agreement.

3. International bodies, such as the European Committee for the Prevention of Torture and

Inhuman or Degrading Treatment or Punishment, are authorised to conduct announced and

unannounced visits to the Prison and with respect to transport under Article 24 and transfer and

treatment under Article 41. They shall be granted access to information and be allowed to

interview Prisoners to the greatest extent possible by Estonia.

4. The relevant Estonian authorities may conduct inquiries related to the law and other

regulations of Estonia, when applicable according to this Agreement and in accordance with

the mandate of these authorities.

5. Estonian lawyers and other legal representatives may be permitted to provide legal services

in the Prison according to the law and other regulations of Estonia.

6. Other lawyers and legal representatives than those referred to in paragraph 5, and non-

governmental organisations providing legal services may be permitted to do so in the Prison or

by contacting a Prisoner through audio transmission or audio and video transmission. Such a

permission shall be decided by the Swedish Prison and Probation Service.

7. A visit by a lawyer who is assisting the Prisoner in a legal matter may only be controlled if

the lawyer or the Prisoner request for it.

Article 48

Immunity of the Swedish staff

1. The Swedish staff enjoy immunity from Estonian jurisdiction in respect of acts performed in

the exercise of their duties.

2. The immunity provided in paragraph 1 is granted in the interests of the proper

implementation of this Agreement and not for the personal benefit of the Swedish staff. Sweden

shall, ex officio or at the request of Estonia, waive the immunity of the Swedish staff in any

case where it would impede the course of justice not to do so and where the immunity may be

waived without prejudice to the purpose for which it is accorded.

3. The immunity provided in paragraph 1 shall not remove the Swedish staff from Swedish

jurisdiction.

18

4. Regardless of where they are located, all files, documents, and other data carriers of Sweden

that the Swedish staff have in their possession in the exercise of their duties shall be inviolable.

Estonia may request access to relevant documents.

5. Immunity regarding property, assets and other relevant items shall be further specified in the

Memorandum of Cooperation.

6. Salaries, wages and similar remuneration paid by the Swedish Prison and Probation Service

to Swedish staff shall be exempt from taxation in Estonia.

Article 49

Income tax for Prisoners

1. Time spent by a Prisoner in the territory of Estonia for the purpose of serving a Swedish

sentence, shall not be considered as time spent in Estonia for the purpose of determining his

liability to tax in Estonia by reason of domicile, residence, or any other criterion of a similar

nature

2. Paragraph 1 shall only apply if the Prisoner upon commencing the Swedish sentence

a. is liable to tax in Sweden by reason of his domicile, residence, or any other criterion

of a similar nature, and

b. is not liable to tax Estonia by any such reason.

3. Remuneration referred to in Article 32 shall be exempt from taxation in Estonia.

PART XI

COSTS

Article 50

Upon entry

1. Estonia will cover the costs for the necessary adaption, preparation and equipment of the

Prison according to the standards and legal requirements in this Agreement.

2. The adaptions necessary shall be decided in dialogue between the Swedish Prison and

Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service.

Article 51

At full capacity

1. Estonia shall guarantee full availability of the total number of prison places as specified in

Article 13.1 no later than twelve months after this Agreement entry into force.

2. After the transitional period referred to in Article 52 an annual [calendar yearly] fixed fee of

EUR 30 600 000 for the availability of 300 prison cells shall be paid six months in advance in

biannual instalments, each amounting to 50 per cent of the applicable annual fee.

3. Cells used in addition to those paid for in accordance with paragraph 2 shall be calculated

monthly and shall be paid in arrears at a cost of EUR 8500 per month per Prisoner.

Article 52

Transitional period

19

1. The total number of cells for single occupancy specified in Article 13.1 shall be made

available gradually over a transition period of twelve (12) months from this Agreement’s entry

into force. The transition period shall be divided into four quarters and the capacity shall be

made available according to paragraphs 2–5.

2. At the start of the first quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee

25 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (100 cells).

3. At the start of the second quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee

50 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (200 cells).

4. At the start of the third quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee

75 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (300 cells).

5. At the start of the fourth quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee

100 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (400 cells).

6. The fixed fee for the transitional period shall be EUR 22 950 000 and shall be paid in advance

no later than 1-2 months after this Agreement’s entry into force.

7. When entered into the fourth quarter referred to in paragraph 5 the cells used in addition to

the 300 cells referred to in paragraph 4 shall be calculated monthly and be paid in arrears at a

cost of EUR 8500 per month per Prisoner.

Article 53

Costs for unanticipated stay in Estonia

Sweden shall compensate costs related to a Prisoner’s unanticipated stay in Estonia arising from

an asylum process or from investigation of an alleged criminal offence. This applies to costs

arising until the asylum claim or the investigation of an alleged criminal offence have been

subject to a final decision by an Estonian public authority.

Article 54

Indexation

The fees listed in Article 51 shall be indexed annually to a fixed indexation rate of 3,5 per cent

starting 1 January 2027.

PART XII

FINAL PROVISIONS

Article 55

Duration of the Agreement

1. This Agreement shall be valid for five (5) years, from its entry into force.

2. The duration of the Agreement shall be automatically extended for additional periods of three

(3) years at a time unless either of the Parties notifies the other of its intention to terminate this

Agreement. Such notification shall be made at least twelve (12) months before

a. the end of the duration of the Agreement according to paragraph 1, or

b. the end of an extension period according to this Article.

Article 56

Liability

1. Any failure to comply with this Agreement and obligations deriving therefrom, shall oblige

the failing party to provide satisfaction to the other party for all damage resulting therefrom.

20

2. A party shall be liable for the actions, omissions, or other conduct of a third party which that

party has recourse to in order to fulfil that party’s obligations under this Agreement and

obligations deriving therefrom in the same way as that party is liable for its own actions,

omissions or other conduct.

3. Any damage cost or loss to the Prison and to its movable and immovable property caused by

a Prisoner through normal use or otherwise shall be borne by Estonia. The same applies to any

damage to the Estonian staff caused by a Prisoner.

4. In the event of an escape of a Prisoner, any damage, costs or loss caused by the Prisoner shall

be borne by Estonia. The same applies to any damage, costs or loss caused by the Prisoner

during granted leave or other sorts of admissible temporary stays away from the Prison enforced

on Estonian territory.

5. Notwithstanding the foregoing, the Parties acknowledge that a Prisoner, under the laws of

Estonia, personally may be liable for intentionally caused damages.

Article 57

Force majeure

1. If an event giving rise to an instance of force majeure occurs to prevent the partial or complete

fulfilment of this Agreement, a party must notify the other party of the relevant facts in writing

as soon as possible. After receipt of the notification, the Parties shall enter into dialogue in order

to determine if this Agreement and obligations deriving therefrom may be amended under

acceptable terms.

2. An instance of force majeure means all circumstances beyond the reasonable control of the

party concerned, including without limitation, natural disasters, war, riot, civil disturbance, fire,

explosion, terrorism, sabotage, strike, lockout, labour disturbances, accident, epidemic,

pandemic, breakdown of public utilities, orders or decrees of any court and extraordinary

actions by third parties.

Article 58

Consultations and dispute resolution

1. The Parties shall take the necessary measures to ensure full compliance of this Agreement.

Any breach in the implementation of this Agreement by Estonia identified by the Swedish

Prison and Probation Service, and communicated to the Estonian Prison and Probation Service,

shall be immediately addressed.

2. Any disputes arising from the enforcement of this Agreement shall primarily be solved via

consultations between the Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and

Probation Service.

3. If a dispute cannot be resolved according to paragraph 2, the Parties shall consult on the

implementation of this Agreement if need be. Any difference or dispute concerning the

interpretation or implementation of this Agreement shall be settled by negotiations between the

Parties.

Article 59

Suspension of the Agreement

The operation of the Agreement may be in whole or in part temporarily suspended at any time

by consent of both Parties.

Article 60

Amendment of the Agreement

21

This Agreement may be amended by consent of the Parties by exchange of letters and in

accordance with their domestic legislation. The amendments in question shall enter into force

as detailed in Article 62 of this Agreement.

Article 61

Termination of the Agreement

1. Notwithstanding Article 55, this Agreement may be terminated by Sweden or Estonia at any

time by giving written notification to the other party through diplomatic channels. The

termination shall be effective twelve (12) months after the date of the received notification.

2. Termination of this Agreement shall not affect any rights or obligations arising out of the

execution of this Agreement and the Memorandum of Cooperation before such termination.

3. In case of termination of this Agreement, personal data that has been received by Estonia

from Sweden shall, if deemed necessary by Sweden, continue to be processed in accordance

with the rules referred to in Article 3.2 or otherwise be returned or erased in accordance with

instructions from the Swedish Prison and Probation Service.

4. On termination of this Agreement, the Parties shall ensure that the enforcement of Swedish

sentences in the Prison ends and that no Prisoners or property brought into the Prison by Sweden

remain in the Prison.

Article 62

Entry into force

This Agreement shall be subject to ratification by the Parties. The Parties shall notify each other

in writing that the national legal requirements for the entry into force of this Agreement have

been completed. The Agreement shall enter into force on the thirtieth day after the latter of

these notifications.

IN WITNESS WHEREOF, the undersigned, duly authorised thereto, have signed this

Agreement.

Done in duplicate in …………………. on the………………. in English, Estonian, and

Swedish, all the texts being equally authentic. In case of any divergence of interpretation, the

English text shall prevail.

For the Government of the Kingdom of Sweden,

__________________________

For the Government of the Republic of Estonia

__________________________

1

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline kokkulepe Rootsi

Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kohta Eesti Vabariigis

Rootsi Kuningriigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi „pooled“),

arvestades Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel väljakujunenud tihedat ja pikaajalist

koostöösuhet,

tõdedes mõlema poole pühendumust ühistele põhiväärtustele ning soovides edendada

olemasolevat koostööd,

soovides tugevdada vastastikuseid sidemeid ja koostööd Põhja- ja Baltimaade koostöö raames

ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, samuti vanglateenistuse valdkonnas ning

õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste edendamisel,

tunnistades, et Rootsi vanglateenistus seisab silmitsi raskustega seoses olemasoleva

karistusasutuste taristuga,

tõdedes, et vaba kokkuleppe ja hea usu põhimõtted ning norm pacta sunt servanda on võitnud

üleüldise tunnustuse,

rõhutades, et selle kokkuleppe rakendamine peab toimuma täielikus kooskõlas inimõigustega,

nagu need on sätestatud rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides, kus selle kokkuleppe

pooled on ühtlasi lepingupooled,

soovides pakkuda üksteisele võimalikult ulatuslikku vastastikust abi,

on kokku leppinud järgmises.

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõistete kasutamine

Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a. „Rootsi“ – Rootsi Kuningriik;

b. „Eesti“ – Eesti Vabariik;

c. „Vangla“ – Eesti Vabariigis asuv Tartu Vangla;

d. „Rootsi personal“ – Rootsi vanglateenistuse määratud töötajad;

e. „Eesti personal“ – Eesti Vabariigi ametiasutuste määratud töötajad;

f. „Rootsi karistus“ – Rootsi kohtu lõpliku otsusega Rootsis täidetavaks tunnistatud

vanglakaristus;

g. „Kinnipeetav“ – isik, kellele on mõistetud Rootsi vanglakaristus ja kes on toimetatud Eesti

Vabariiki;

h. „Vangla meditsiiniosakond“ – vanglas asuv tervishoiuteenuse osutaja;

i. „Koostöömemorandum“ – Rootsi Kuningriigi vanglateenistuse ning Eesti Vabariigi valitsuse

vaheline kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluv leping, milles sätestatakse Rootsi karistuste

täideviimise eesmärgil vangla kasutamise edasised tingimused ja kord;

j. „Euroopa vanglaeeskirjad“ – Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2006)2-rev

liikmesriikidele Euroopa vanglaeeskirjade kohta;

k. „CPT standardid“ – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise

tõkestamise Euroopa Komitee välja töötatud standardid, mis on asjakohased vangistuse

kontekstis.

Artikkel 2

Eesmärk ja kohaldamisala

2

1. Kokkuleppes sätestatakse Rootsi ja Eesti vahelise koostöö raamistik Rootsi karistuste

täideviimiseks Eestis ning reguleeritakse poolte tegevuskorda, õigusi ja kohustusi.

2. Kokkulepe on rahvusvahelise õiguse tähenduses õiguslikult siduv dokument ja selle suhtes

kohaldatakse 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni.

Artikkel 3

Muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaldatavus

1. Kõik kokkuleppe kohased toimingud viiakse läbi täielikus kooskõlas poolte rahvusvahelisest

õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, sealhulgas (loetelu ei ole ammendav):

a. Euroopa Liidu õigusaktid;

b. kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt;

c. piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise vastane konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll;

d. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokoll nr 1;

e. pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta protokoll.

2. Isikuandmete töötlemine selle kokkuleppe alusel toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise

eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2008/977/JSK.

Artikkel 4

Koostöömemorandum

1. Kokkuleppe rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostavad Rootsi

vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium koostöömemorandumi, mis

käsitleb muu hulgas vangla toimimist, personali, rajatisi, kinnipeetavate transporti ja muid

ülesandeid, mida võib täita Rootsi vanglateenistus või Eesti vanglateenistus.

2. Koostöömemorandumi sõlmivad Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Valitsus.

3. Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium võivad selle

kokkuleppe ja koostöömemorandumi kohaldamisalas sõlmida täiendavaid rakenduskordasid, et

hõlbustada kokkuleppe katkematut täitmist.

Artikkel 5

Poolte kohustused

1. Eesti annab nõusoleku kasutada vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks

Eesti territooriumil.

2. Rootsi tagab Eestile tasu Rootsi karistuste täideviimise eest (vt XI osa) selle kokkuleppe

kohaselt. Rootsi karistuste täideviimine vanglas toimub selles kokkuleppes sätestatud

tingimustel.

3. Eesti teeb vanglas vajalikud kohandused, mis sätestatakse täpsemalt koostöömemorandumis,

et tagada vangla vastavus kokkuleppes sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et vangla järgib neid

nõudeid.

Artikkel 6

Kohaldatav õigus

3

1. Eesti õigus ja muud Eesti õigusaktid selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi raames on

kohaldatavad Rootsi karistuste täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja

kohustustele.

2. Eesti vangistusseaduse teatud sätted ei ole kohaldatavad Rootsi karistuste täideviimisele

vanglas. See kehtib järgmiste sätete kohaldamisalale: vangistusseaduse paragrahvi 11 lõiked 1

ja 3; paragrahvi 14 lõiked 3 ja 4; paragrahv 16; paragrahvi 18 lõiked 1, 4, 5 ja 8 ainult DNA-

proovi kohta; paragrahvid 19–22; paragrahvi 31 lõige 3; paragrahvi 46 lõike 1 viimane lause;

paragrahvi 50 lõike 3 viimane lause; paragrahvi 53 lõige 4; alapeatükk 6; paragrahvi 63

punktid 11, 2–4, lõige 2; paragrahvi 64 lõige 41; paragrahv 651; paragrahvi 671 lõige 3; 9. jagu;

ja 3. peatükk koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024.

3. Eesti seaduse sätted vangistuse täideviimise kohta asendatakse selle kokkuleppe sätetega.

See kehtib järgmiste sätete ulatuses vastavalt Eesti vangistusseaduse sõnastusele koos

muudatustega kuni RT I, 31.12.2024.

a. Artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse paragrahvi 14 lõike 1 viimase lause asemel;

b. artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse paragrahvi 28 lõike 2 asemel;

c. artiklit 29 kohaldatakse paragrahvi 281 asemel;

d. VII osa kohaldatakse paragrahvide 32–33 asemel;

e. artiklit 26 ja VI osa kohaldatakse paragrahvide 34–44 asemel ning

f. artiklit 42 kohaldatakse paragrahvi 56 asemel.

4. Kaebused ja õigusküsimused, mis puudutavad Rootsi karistuste täideviimist, lahendatakse

Eesti ametiasutustes, sealhulgas Eesti kohtutes. Erandina lahendatakse kaebused ja

õigusküsimused, mis on seotud Rootsi vanglateenistuse otsusega taotleda Rootsi karistuse

täideviimist Eestis artikli 19 kohaselt või toetada Eesti vanglateenistuse seisukohta artikli 35

lõike 2 punkti b kohaselt, Rootsi ametiasutustes, sealhulgas Rootsi kohtutes.

5. Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ning muid tööhõivet ja töökeskkonda

käsitlevaid õigusakte.

6. Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ning muid tööhõivet ja töökeskkonda

käsitlevaid õigusakte.

7. Kinnipeetavate töötegevuse ajal kohaldatakse Eesti töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu

ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid seaduseid ja muid õigusakte.

Artikkel 7

Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused

1. Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus:

a. jälgida selle kokkuleppe rakendamist;

b. täita selles kokkuleppes talle pandud ülesandeid ja kohustusi;

c. korraldada väljaõpet Eesti personalile vastavalt koostöömemorandumi tingimustele;

d. säilitada enda kui tööandja vastutus Rootsi personali suhtes.

2. Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkusi selle kokkuleppe täitmise kohta Eestis.

3. Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et Rootsi karistuste täitmisega

seotud Eesti personali liikmele määratud ülesandeid muudetaks. Eesti vanglateenistus täidab

taotluse viivitamata, järgides Eesti seadusi ja muid õigusakte.

4. Rootsi personalil on õigus siseneda vanglasse ja saada kogu teavet, mis on vajalik Rootsi

karistuste täitmise kontrollimiseks. Rootsi personalil on õigus osaleda ka vangla

personalikoosolekutel.

Artikkel 8

Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused

1. Eesti vanglateenistuse kohustused on järgmised:

4

a. vanglas on Eesti vanglateenistus vastutav Rootsi karistuste täitmise, korra ja julgeoleku

tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest;

b. vastavalt punktile a annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab otsese jõu rakendamise

eest kinnipeetavate suhtes, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamise eest kooskõlas selle

kokkuleppe ning Eesti seaduste ja määrustega, eesmärgiga tagada vanglas kord ja

julgeolek;

c. tagada vangla üldine julgeoleku korraldus;

d. juhtida Eesti personali selle kokkuleppe rakendamiseks;

e. hõlbustada suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi personali ning asjakohaste Eesti

ametiasutuste vahel;

f. rakendada seadust ja Eesti Eesti personali eeskirju, mis on seotud Rootsi karistuste

täitmisega.

2. Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ja muud selle artikli alusel korra ja julgeoleku

tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglaeeskirjadele ja CPT standarditele.

3. Eesti vanglateenistus võtab (ilma et see piiraks artikli 7 lõiget 3) viivitamata tarvitusele

meetmed ja algatab distsiplinaarmenetluse Eesti personali rikkumiste korral.

4. Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuseid kinnipeetavate kaebustes, mis puudutavad

Eesti personali tegevust. Selliste juhtumite üle otsustamisel konsulteerib Eesti vanglateenistus

Rootsi vanglateenistusega.

II OSA

JURISDIKTSIOON

Artikkel 9

Kuritegude menetlemine

Kui kinnipeetav või Rootsi töötaja paneb Eestis toime kuriteo, mis kuulub nii Rootsi kui ka

Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti ametiasutused koostööd, et määrata kindlaks,

milline riik viib läbi kuriteomenetluse. Vajaduse korral edastatakse küsimus Eurojustile

vastavalt nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõikele 2.

Artikkel 10

Kohustus teatada väidetavatest kuritegudest

1. Kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid, on Eesti vanglateenistus kohustatud

teatama vanglas toime pandud väidetavatest kuritegudest asjakohastele Rootsi ametiasutustele.

2. Kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, on Rootsi vanglateenistus

kohustatud teatama vanglas toime pandud kahtlustatavatest kuritegudest asjakohastele Rootsi

ametiasutustele.

Artikkel 11

Eesti läbiviidav väidetavate kuritegude uurimine

1. Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel esitab Eesti teavet käimasolevate uurimiste ja

süüdistuse esitamise tulemuste kohta.

2. Kinnipeetavate kui kahtlustatavate või tunnistajate ülekuulamised ning muud

uurimistoimingud, mis neid puudutavad, viiakse võimaluse korral läbi vanglas, kui uurimise

huvid seda võimaldavad.

3. See artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ja kohustusi.

5

Artikkel 12

Ülekuulamine ja osalemine elektroonilise sidevahendi kaudu

1. Rootsi ametiasutustel ja kohtutel on võimalik kinnipeetav üle kuulata või tagada kinnipeetava

osalemine menetluses vastava ametiasutuse või kohtu ees audiokõne või audio- ja videokõne

teel vastavalt kehtivatele Rootsi õigusaktidele. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava

ülekuulamist või menetluses osalemist.

2. See artikkel ei piira poolte vahel kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide kohaldamist.

III OSA

VANGLA

Artikkel 13

Vangla vastuvõtusuutlikkus ja tingimused

1. Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit, mille kogumahutavus on kuni 600 kinnipeetavat.

Mahutavus realiseeritakse ühe- või kahekohaliste kambritena, kusjuures ühes kambris ei tohi

viibida rohkem kui kaks kinnipeetavat.

2. Eesti tagab, et vanglas valitsevad tingimused vastavad Euroopa vanglaeeskirjades ja CPT

standardites sätestatud nõuetele.

3. Kinnipeetava kambris on olemas vähemalt järgmine: tool, laud, kapp või riiul, voodi, sobiv

voodipesu, peegel, teadetetahvel, Eesti personali liikmetega suhtlemiseks mõeldud

kambriterminal, kruus, äratuskell, raadio, televiisor ja seade, mis võimaldab kinnipeetaval

reguleerida päevavalguse tingimusi.

4. Erandina lõikest 3 võib kinnipeetava kambri sisustus olla erinev, kui on olemas oht, et

kinnipeetav võib tõsiselt kahjustada ennast või teisi, vandaalitseda või kui ta on kehalise

läbivaatuse eesmärgil teistest eraldatud. Sellisel juhul sisustatakse kamber nii palju kui

võimalik ning arvestades korra ja julgeoleku kaalutlusi siiski lõikes 3 nimetatud esemetega.

5. Kinnipeetavate ja Rootsi personali tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamist reguleeritakse

täiendavalt koostöömemorandumis.

6. Kui Eestis tehakse olulisi muudatusi vanglatingimusi või kinnipeetavate õigusi ja kohustusi

reguleerivates seadustes või muudes õigusaktides, lepivad pooled kokku konsultatsioonide

korraldamises vastavalt artiklile 58.

Artikkel 14

Keel ja õigus teabele

1. Vangla töökeeleks on inglise keel. Teist keelt võib kasutada, kui Eesti personali liige suhtleb

teise Eesti personali liikmega või kui Rootsi personali liige suhtleb teise Rootsi personali

liikmega või kinnipeetavaga.

2. Kõik ametlikud dokumendid ja muu dokumentatsioon koostatakse inglise keeles või

tõlgitakse inglise keelde.

3. Kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumente tõlgituna, kui see on vajalik kinnipeetava

õiguste teostamiseks, sealhulgas kaebuste esitamiseks ja menetlemiseks kokkuleppe artikli 6

lõikes 1 sätestatud küsimustes, ning õigus meditsiinilisele abile artikli 41 kohaselt.

4. Kinnipeetaval on õigus saada täielikku teavet oma õiguste ja kohustuste kohta Rootsi

karistuse täideviimise ajal Eestis.

Artikkel 15

Personal

6

Eesti tagab selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali

vastavalt Rootsi vanglateenistuse määratud vajadusele. Eesti personali koosseis täpsustatakse

täiendavalt koostöömemorandumis. Eesti personalile tagatakse väljaõpe ja koolitus vastavalt

koostöömemorandumis sätestatule.

Artikkel 16

Vangla julgeolek

1. Eesti vastutab avaliku korra ja julgeoleku tagamise eest vanglast väljaspool. Eesti võtab

tarvitusele vajalikud meetmed vangla sujuva töö tagamiseks ning avaliku korra häirimise

ennetamiseks vangla vahetus läheduses.

2. Vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt.

Artikkel 17

Vangla toit

1. Kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit vastavalt Põhjamaade ministrite nõukogu

Põhjamaade toitumissoovitustele.

2. Kinnipeetaval on õigus saada tema tervislikest vajadustest lähtuvat toitu. Võimaluse korral

võetakse arvesse ka kinnipeetava usulisi veendumusi. Kinnipeetaval on alati õigus saada

taimetoitu.

3. Kinnipeetavale tagatakse toidukorrad tavapärastel söögiaegadel. Samas peavad

kinnipeetavale olema võimaldatud toidukorrad ajavahemikus, mis on kohandatud tema

tervislikest vajadustest või usulistest veendumustest lähtudes.

4. Kinnipeetaval on vaba aja jooksul õigus valmistada või saada sooje jooke, välja arvatud

juhul, kui see ohustaks korda või julgeolekut.

Artikkel 18

Vangla evakueerimine hädaolukorras

1. Kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad üle Eesti

vanglateenistuse määratud asukohta, arvestades võimalust tagada nende viivitamatuks

toimetamiseks Rootsi, kui see on vajalik evakuatsiooni põhjuse tõttu.

2. Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus korraldavad enda valitud formaadis õppusi,

et harjutada kinnipeetavate evakuatsiooni korda erirežiimides (näiteks eriolukord,

kriisiolukord, kõrgendatud valmisolek või sõjaseisukord).

IV OSA

KORD

Artikkel 19

Karistuse täideviimise taotlus

1. Enne Rootsi kohtuotsuse täitmise alustamist Eestis esitab Rootsi vanglateenistus karistuse

täideviimise taotluse Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumile. Rootsi vanglateenistus ei

tohi esitada rohkem kui 30 taotlust kümne (10) päeva jooksul.

2. Taotluses tuleb märkida kuupäev, mil täitmine Eestis lõpeb. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt

üks kuu enne tingimisi vabastamise kuupäeva või väljasaatmiskäsu täitmise kuupäeva.

3. Taotluses tuleb esitada teave karistuse ja selle täitmise kohta, mis on vajalik, et hinnata

taotluse vastavust sellele kokkuleppele.

7

4. Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium menetleb taotlust kümne (10) päeva jooksul. Kui

kümne (10) päeva jooksul esitatakse rohkem kui 20, kuid vähem kui 30 taotlust, menetletakse

neid taotlusi viieteistkümne (15) päeva jooksul.

5. Taotlus rahuldatakse, kui on täidetud artiklis 20 sätestatud tingimused. Kui taotlus

rahuldatakse, teatab Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi

vanglateenistusele varaseimast kuupäevast, mil Rootsi karistuse täitmine vanglas saab alata.

Karistuse täitmine saab alata esimesel võimalusel, võttes arvesse vangla vastuvõtusuutlikkust

selle kokkuleppe kohaselt.

6. Kui Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumil on eriarvamus küsimuses, kas isikut tuleks

käsitleda kõrge julgeolekuriskina vastavalt artikli 20 lõike 2 punktile e, võib Eesti Vabariigi

Justiits- ja Digiministeerium taotluse tagasi lükata. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti

Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistust ning põhjendab

tagasilükkamist.

Artikkel 20

Süüdimõistetud isikud, kelle suhtes on välistatud Rootsi karistuse täitmine Eestis

1. Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsis mõistetud karistuse täideviimist Eestis, kui

süüdimõistetu on:

a. naissoost;

b. alla 18-aastane;

c. karistuse täideviimise taotluse esitamise ajal lõppstaadiumis diagnoositud haigusega või

raske kehalise või vaimse häirega ning vajab vanglast väljaspool arstiabi;

d. mõistetud sundravile Rootsi sundravi seaduse (1991:1129) alusel või saab muul viisil

ravi nimetatud seaduse alusel;

e. Rootsi vanaduspensioni saaja;

f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik;

g. isik, kelle Eesti Vabariigi ametiasutus on kuulutanud tagaotsitavaks;

h. Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti

ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel.

2. Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsis mõistetud karistuse täideviimist Eestis isiku suhtes,

kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, kuna ta:

a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) alusel toime pandud süüteos;

b. on süüdi mõistetud Rootsi karistusseadustiku (1962:700) 19. peatüki alusel toime

pandud süüteos;

c. on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel

algatatud asjas või menetluses;

d. on või on olnud uurimise all julgeolekumenetluses Rootsi välismaalaste seaduse

(2005:716) alusel;

e. on muul viisil Rootsi vanglateenistuse hinnangul suur julgeolekurisk.

Artikkel 21

Karistuse täideviimise alustamine Eestis

1. Kui Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium on täideviimise taotluse rahuldanud, võib

vanglateenistus alates Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi poolt artikli 19 lõike 5

kohaselt teatatud kuupäevast kinnipeetava Eestisse üle tuua.

2. See kokkulepe on õiguslik alus kinnipeetava sisenemiseks Eestisse ja viibimiseks Eestis

Rootsi karistuse täideviimise perioodil vanglas.

Artikkel 22

Karistuse Eestis täideviimise lõpetamine

8

1. Kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi tagasi hiljemalt kuupäevaks, mis on kindlaks

määratud vastavalt artikli 19 lõikele 2.

2. Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse varem kui

artikli 19 lõikes 2 määratud kuupäev.

3. Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus otsustaks karistuse täideviimise

Eestis lõpetada varem kui artikli 19 lõikes 2 määratud kuupäeval.

Artikkel 23

Karistuse Eestis täideviimise perioodi pikendamine

Karistuse täideviimise lõpetamise kuupäeva Eestis võib pikendada Rootsi vanglateenistuse

taotlusel. Eesti vanglateenistus käsitleb sellist taotlust vastavalt artikli 19 lõigetele 4 ja 5.

Artikkel 24

Kinnipeetavate transport

1. Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumile ja sealt

välja.

2. Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumil, sealhulgas

transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning piiriületuskohtadesse ja sealt

tagasi.

3. Enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti vanglateenistus selle

eest, et kinnipeetavale oleksid rakendatud kõik vajalikud turvameetmed vastavalt Eesti

seadustele ja muudele õigusaktidele.

4. Enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi vanglateenistus selle

eest, et kinnipeetavale oleksid rakendatud kõik vajalikud turvameetmed vastavalt Rootsi

seadustele ja muudele õigusaktidele.

5. Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus korraldada transpordi, mis muidu

kuuluks vastavalt lõikele 1 Rootsi ametiasutuse vastutusalasse. See ei kehti Rootsi

territooriumil toimuva transpordi kohta.

6. Kinnipeetavate transpordi ajal, mida teostab Eesti vanglateenistus, võib Eesti personal

ohutuse ja transpordi häireteta kulgemise huvides rakendada sunnimeetmeid, sealhulgas

ohjeldusmeetmeid, vastavalt Eesti seadustele ja muudele õigusaktidele ja sellele kokkuleppele.

7. Rootsi personal võib osaleda Eesti vanglateenistuse korraldatud transpordil vaatlejatena.

8. Eesti vanglateenistusel on õigus kehtestada meetmeid või sanktsioone Eesti seaduste ja

muude õigusaktide ning selle kokkuleppe alusel kinnipeetava poolt Eesti territooriumil

transpordi ajal toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest.

Artikkel 25

Põgenemine

1. Kinnipeetava põgenemise korral teavitab Eesti personal viivitamata Eesti politseid ja Rootsi

vanglateenistust asjaomase isiku kohta. Samuti edastatakse muu asjakohane teave.

2. Kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid, teavitab Eesti vanglateenistus

juhtunust pädevaid Eesti ametiasutusi.

3. Kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, teavitab Rootsi vanglateenistus

juhtunust pädevaid Rootsi ametiasutusi.

4. Ilma et see piiraks lõigetes 1–3 sätestatut, vastutavad Rootsi ametiasutused asjakohaste

määruste väljaandmise eest.

9

V OSA

KARISTUSE TÄITMISE TINGIMUSED

Artikkel 26

Tasustatav tegevus

1. Kinnipeetavale võimaldatakse osalemist tasustatavas tegevuses, milleks võib olla töö,

haridus, koolitus, kuritegevuse ja sõltuvustega seotud programmid või muu struktureeritud

tasustatav tegevus. Eesti vanglateenistus võib kuritegevuse ja sõltuvustega seotud hariduse ja

programmide pakkumisel taotleda abi Rootsi vanglateenistuselt.

2. Kinnipeetavale pakutakse vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas. Võimaluse korral

määratakse kinnipeetavale tasustatav tegevus, mille eesmärk on korduvkuritegevuse

ennetamine või ühiskonda taaslõimimise soodustamine. Seejuures võetakse arvesse

kinnipeetava motivatsiooni muutusteks.

3. Kinnipeetav on kohustatud osalema talle määratud tasustatavas tegevuses. Kinnipeetavat,

kellele on Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel määratud haigushüvitis või tegevustoetus,

võib kohustada osalema üksnes sellise iseloomuga tegevuses ja sellises ulatuses, mida peetakse

tema jaoks sobivaks. Kinnipeetavat ei või kohustada meditsiinilise iseloomuga ravile.

4. Kinnipeetavale võib määrata tasustatava tegevuse esmaspäevast reedeni, välja arvatud Rootsi

riigipühadel, ajavahemikus kell 7.30 kuni 19.00. Kui tegevuse laad või muud konkreetsed

asjaolud seda nõuavad, võib kinnipeetavale määrata tasustatava tegevuse ka muul ajal.

5. Kinnipeetaval on õigus vähemalt kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud juhul, kui on

olemas mõjuvad põhjused teisiti toimimiseks.

Artikkel 27

Kinnipeetavate vaba aeg

1. Kinnipeetaval võimaldatakse iga päev vähemalt üks tund õues viibida, välja arvatud juhul,

kui esinevad erandlikud asjaolud, mis välistavad selle võimaluse.

2. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil kehalise või muu vaba aja tegevusega tegeleda.

Tegevus peab olema mitmekesine.

3. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil jälgida välismaailmas toimuvat. See hõlmab muu

hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja Rootsi avalikule teabele ning

Rootsi telekanalitele, nagu sätestatakse koostöömemorandumis.

4. Kinnipeetaval võimaldataks sobival viisil oma usku praktiseerida.

5. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil kohtuda teiste kinnipeetavatega, et arutada

kinnipeetavate ühiseid huvisid (kinnipeetavate nõukogu). Kinnipeetavate nõukogule

võimaldatakse sobival viisil arutelusid Eesti personaliga.

Artikkel 28

Kinnipeetavate elektrooniline suhtlus

1. Ilma et see piiraks artiklit 47, võib kinnipeetav kasutada vanglas olles elektroonilist

sidevahendit üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellise loa taotlus tuleb esitada Eesti

vanglateenistusele, kes seda menetleb. Selline taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud

tingimused on täidetud.

2. Kinnipeetav võib suhelda elektroonilise sidevahendi kaudu teiste isikutega niivõrd, kuivõrd

see on mõistlikult korraldatav. Sellise suhtluse võib siiski keelata, kui see:

a. ohustab julgeolekut;

b. takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas;

c. võib muul viisil olla kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule.

10

3. Kinnipeetavalt võib nõuda elektroonilise suhtluse kulude katmist vastavalt

koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korrale.

Artikkel 29

Kinnipeetavate kirjavahetus ja pakid

1. Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse haldamise eest, sealhulgas

kirjavahetuse ja pakkide edastamise eest Rootsi postiteenusele. Eesti vanglateenistus abistab

Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja pakkide haldamisel.

2. Ilma et see piiraks lõiget 1, vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate kirjavahetuse

haldamise eest Eesti ametiasutustega ja Eesti õigusabi osutajatega.

Artikkel 30

Kinnipeetavate isiklikud esemed

Kinnipeetavatel on õigus võtta kaasa isiklikke esemeid vastavalt koostöömemorandumis

täpsemalt sätestatud korrale.

VI OSA

KINNIPEETAVATE RAHALISED VAHENDID JA TASU

Artikkel 31

Kinnipeetavate rahaliste vahendite haldamine

1. Seoses Rootsi karistuse täideviimisega vanglas teatab Rootsi vanglateenistus vanglasse

üleviimise päeval Eesti vanglateenistusele kinnipeetava Rootsi vanglateenistuse rahaliste

vahendite konto jäägi. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast valuuta konverteerimist

vastavalt Euroopa Keskpanga vahetuskursile vanglasse üleviimise päeval.

2. Eesti vanglateenistus tagab, et lõikes 1 nimetatud jäägile vastavad rahalised vahendid

kantakse kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite kontole.

3. Rootsi karistuse täideviimise ajal vanglas tagab Eesti vanglateenistus, et kinnipeetava Eesti

vanglateenistuse rahaliste vahendite kontol on pidevalt kättesaadavad vahendid artiklis 32

sätestatud tasustatava tegevuse eest makstava tasu ulatuses. Neid vahendeid saab kasutada

vangla kaupluses.

4. Kui kinnipeetav saab Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel Rootsi haigushüvitist või

tegevustoetust, teavitab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistust selliste summade

laekumisest. Teave laekumise kohta esitatakse eurodes, pärast konverteerimist vastavalt

Euroopa Keskpanga kursile laekumise päeval. Eesti vanglateenistus tagab, et nimetatud

laekumistele vastavad rahalised vahendid on pidevalt kättesaadavad kinnipeetava rahaliste

vahendite kontol Eesti vanglateenistuses

5. Rootsi karistuse täideviimise lõpetamisel vanglas teatab Eesti vanglateenistus Rootsi

vanglateenistusele kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite konto jäägi. Teave

jäägi kohta esitatakse eurodes.

6. Kinnipeetava rahaliste vahendite kontole Eesti vanglateenistuses ei või teha muid

sissemakseid ega väljamakseid kui need, mis on kokkuleppes selgesõnaliselt ette nähtud.

Artikkel 32

Tasustatava tegevuse eest makstav tasu

1. Kinnipeetaval on õigus saada tasu, kui ta on osalenud talle määratud tasustatavas tegevuses

ja tingimusel, et tasustatud tegevuse eest ei maksa tasu mõni muu isik või asutus.

11

2. Kinnipeetaval on õigus saada tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 1,6 eurot tunnis (tavatöötasu)

iga tunni eest, mil ta osaleb talle määratud tasustatavas tegevuses (tööaeg). Tavatöötasu määr

sätestatakse koostöömemorandumis.

3. Kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, vähendatakse tavatöötasu,

kuid mitte alla standardtasu 1 euro tunnis (vähendatud töötasu). Vähendatud töötasu määr

sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui

kinnipeetavat on eelnevalt teavitatud võimalikust vähendamisest ja ta ei paranda oma

töösooritust. Vähendatud töötasu kohaldatakse kuni kinnipeetava töösooritus vastab temalt

mõistlikult oodatavale tasemele.

4. Tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päeva jooksul ja pausid kogupikkusega

kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu.

5. Tööaja hulka arvatakse ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud tasustatavas tegevuses,

kuid viibib:

a. planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täideviimise ja sellega seotud

küsimuste üle;

b. kinnipeetavate nõukogu või selle ja Eesti personali vahelistel aruteludel;

c. muul olulisel vanglasisesel tegevusel, sealhulgas arsti- või hambaarstivisiidil või usulise

esindajaga suhtlemisel.

6. Kinnipeetaval on õigus saada täiendavat tasu, mille määr sätestatakse

koostöömemorandumis, kui ta:

a. töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas;

b. töötab rohkem kui 40 tundi nädalas;

c. töötab päeval, mis oleks vastavalt artikli 26 lõikele 4 olnud puhkepäev;

d. töötab väljaspool artikli 26 lõikes 4 sätestatud kellaaegu, kui punktides a–c ei ole ette

nähtud täiendavat tasu.

7. Kinnipeetaval on õigus saada tasu ka juhul, kui talle ei saa määrata tasustatavat tegevust

tavapärastel tööaegadel ja see ei ole tingitud kinnipeetavast, või kui tema töövõime on haiguse

tõttu täielikult või osaliselt vähenenud. Sellist tasu ei maksta, kui kinnipeetav saab Rootsi

sotsiaalkindlustusseadustiku alusel vanaduspensioni, haigustoetust või tegevustoetust.

8. Kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust

nädalas, on õigus saada tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga tunni eest, mil tegevust

ei ole võimalik määrata. Tasu määr sätestatakse koostöömemorandumis.

9. Selles artiklis sätestatud tasu ei või arestida.

Artikkel 33

Tasust kinnipidamine

1. Eesti vanglateenistus peab artiklis 32 nimetatud tasust kinni kümme (10) protsenti lühiajalise

väljasõidu ja vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhul võib Eesti vanglateenistus lubada

kinnipeetud tasu kasutamist mõnel muul otstarbel.

2. Kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud vara, mis kuulub või on antud kasutamiseks Eesti

vanglateenistusele, võib Eesti vanglateenistus kooskõlas artikli 56 lõikega 5 pidada artiklis 32

nimetatud tasust kinni summa, mis vastab kahjustatud vara asendamise või muul viisil

hüvitamise kulule.

VII OSA

LÜHIAJALINE VÄLJASÕIT JA MUU AJUTISELT VANGLAST EEMAL

VIIBIMINE

Artikkel 34

Üldtingimused

12

Lühiajalisi väljasõite ja muud ajutiselt vanglast eemal viibimist võib lubada ainult Rootsi

territooriumil.

Artikkel 35

Lühiajalise väljasõidu taotlused

1. Kinnipeetava taotlusel võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks vastavalt artiklitele 36 või 37.

Loa taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb.

2. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et lühiajalise väljasõidu taotluse võib artiklite 36 või 37

alusel rahuldada, teavitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ning

kinnipeetava lühiajalise väljasõidu taotlusest. Rootsi vanglateenistus vaatab taotluse läbi ja

teatab oma järeldusest Eesti vanglateenistusele.

a. Kui Rootsi vanglateenistus jõuab taotluse hindamisel samale järeldusele kui Eesti

vanglateenistus, otsustab Rootsi vanglateenistus viivitamata, et karistuse täideviimine

Eestis lõpetatakse vastavalt artikli 22 lõikele 2.

b. Kui Rootsi vanglateenistus jõuab taotluse hindamisel erinevale järeldusele kui Eesti

vanglateenistus, jätab Eesti vanglateenistus taotluse rahuldamata.

Artikkel 36

Tavapärane lühiajaline väljasõit

1. Kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib talle anda loa viibida

vanglast eemal lühiajaliselt (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui:

a. vähemalt veerand Rootsi karistusajast, ent minimaalselt kaks kuud, on ära kantud;

b. puudub ilmne oht, et kinnipeetav sooritab kuriteo, hoiab eemale Rootsi karistuse täies

ulatuses täitmisest või käitub muul viisil sobimatult.

2. Eluaegse vanglakaristuse kandmise korral loetakse lõikes 1 nimetatud perioodiks Rootsi

karistusaja pikkus kaheksateist (18) aastat.

3. Eriliste asjaolude korral võidakse anda lühiajaliseks väljasõiduks luba ka enne lõike 1

punktis a nimetatud perioodi möödumist.

4. Kui kinnipeetava suhtes kohaldub Rootsi otsus eriliste asjaolude kohta, mis on vajalikud

julgeoleku tagamiseks, võetakse seda otsust arvesse lühiajalise väljasõidu lubamisel selle artikli

alusel.

Artikkel 37

Erakorraline lühiajaline väljasõit

1. Eriti kaalutletud põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida vanglast eemal lühiajaliselt

(erakorraline lühiajaline väljasõit), kui:

a. tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole võimalik täita artikli 36 alusel antava

lühiajalise väljasõiduga;

b. vanglast eemal viibimise andmine on võimalik võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib

sooritada kuriteo, hoida eemale karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil

sobimatult.

2. Kui kinnipeetava suhtes kohaldub Rootsi otsus eriliste asjaolude kohta, mis on vajalikud

julgeoleku tagamiseks, võetakse seda otsust arvesse erakorralise lühiajalise väljasõidu

lubamisel selle artikli alusel.

Artikkel 38

Ajutiselt vanglast eemal viibimise menetlemine

13

1. Ajutiselt vanglast eemal viibimiseks vastavalt artiklitele 39 või 40 ei pea kinnipeetav esitama

taotlust.

2. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutisele vanglast eemal viibimisele tuleks anda luba

vastavalt artiklitele 39 või 40, teavitab Eesti vanglateenistus sellest Rootsi vanglateenistust.

a. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutisele vanglast eemal viibimisele tuleks anda luba

vastavalt artiklile 39 Eesti riigiasutuse taotlusel, vastutab Eesti vanglateenistus otsuse

täideviimise eest. Artikli 34 erandina võib sellise otsuse jõustada Eesti territooriumil.

b. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutisele vanglast eemal viibimisele tuleks anda luba

vastavalt artiklitele 39 või 40 Rootsi riigiasutuse taotlusel, vastutab otsuse täideviimise eest

Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse täideviimine Eestis

lõpetatakse vastavalt artikli 22 lõikele 2.

Artikkel 39

Ilmumine kohtusse või muu asutuse ette

1. Kinnipeetav võib viibida vanglast eemal ajutiselt, kui Rootsi või Eesti riigiasutus nõuab tema

ilmumist enda ette. Juhul kui kutse kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda

alati täita.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 sätteid ja lähtudes artiklist 12, tuleks soodustada lahendusi, mis

võimaldavad kinnipeetaval ilmuda riigiasutuse ette audiokõne või audio- ja videokõne teel.

Artikkel 40

Uue süüteo toimepanemise riski hindamine

Kinnipeetav, kes peab läbima eluaegsete vanglakaristuste muutmise seaduse (2006:45)

paragrahvi 10 kohase hindamise, võib viibida vanglast eemal sel määral, mida hindamise eest

vastutav Rootsi asutus peab hindamiseks vajalikuks.

VIII OSA

ARSTIABI JA KINNIPEETAVA SURM

Artikkel 41

Arstiabi

1. Kinnipeetava tervishoiuteenust Eestis osutab Eesti vastavalt Eesti seadustele ja muudele

õigusaktidele.

2. Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse antakse kinnipeetavale võimalus läbida meditsiiniline

kontroll vanglas tervishoiutöötaja juures.

3. Enesetapu ennetamise eesmärgil korraldatavad hindamised tehakse koostöömemorandumis

täpsemalt sätestatud korras.

4. Kinnipeetavale tagatakse arstiabi, sealhulgas hambaravi ja silmaarsti konsultatsioon:

a. vanglas, kui kinnipeetava terviseseisund ei nõua meditsiiniasutusse, hambaravi- ega

silmakliinikusse suunamist vastavalt punktile b;

b. väljaspool vanglat asuvas meditsiiniasutuses, hambaravi- või silmakliinikus juhul, kui

kinnipeetava terviseseisund nõuab ajutist ravi sellises asutuses väljaspool vanglat;

5. Kinnipeetav, kelle suhtes on kasutatud ohjeldusmeedet, peab läbima arsti läbivaatuse

võimalikult kiiresti. Arsti läbivaatuse ootamise ajal kontrollib kinnipeetavat viivitamata teine

tervishoiutöötaja.

6. Kui kinnipeetav ei ole oma terviseseisundi tõttu enam sobilik karistuse täitmiseks vanglas

vastavalt artikli 20 lõike 1 punktile c, tuleb ta võimalikult kiiresti Rootsile üle anda.

14

7. Kui meditsiinilistel põhjustel ei ole võimalik kinnipeetavat Rootsile üle anda (vt lõige 6),

antakse talle ajutist arstiabi Eestis vastavalt lõike 4 punktile b. Üleandmine Rootsile toimub

kohe, kui kinnipeetav on selleks sobivas tervislikus seisundis.

8. Kui kinnipeetav tuleb Rootsile üle anda arstiabi vajaduse tõttu, otsustab Rootsi

vanglateenistus lõike 6 kohaselt, et karistuse täideviimine Eestis lõpeb vastavalt artikli 22

lõikele 2.

9. Eesti tagab meditsiini- või hambaravitoodete ning ravimite kättesaadavuse vastavalt

kehtivatele seadustele ja õigusaktidele. Kinnipeetavale antakse teavet ravimi või toote

üldnimetuse kohta. Erandina võib pakkuda Rootsi meditsiini- ja hambaravitooteid ning

ravimeid, kui see vastab kohaldatavatele õigusaktidele.

10. Kui süüdimõistetu antakse selle kokkuleppe alusel üle Eestile, edastab Rootsi

vanglateenistus tema ingliskeelsed terviseandmed Eesti vanglateenistuse vangla

tervishoiuosakonnale kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

11. Kui kinnipeetav antakse selle kokkuleppe alusel üle Rootsi, edastab Eesti vanglateenistuse

vangla tervishoiuosakond kinnipeetava rootsikeelsed terviseandmed Rootsi vanglateenistusele

kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

12. Kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse vastavalt lõikele 10 või 11, lisatakse järgmised

dokumendid:

a. terviseandmed;

b. retseptid;

c. meditsiinilised arvamused;

d. arstitõendid;

e. muud terviseseisundi hindamisel olulised dokumendid, sealhulgas rehabilitatsiooniga

seotud materjalid.

13. Lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale järjepidevalt kättesaadavaks rootsi

keeles.

14. Lõike 4 kohased Eesti arstiabi kulud kaetakse artiklites 51 ja 52 nimetatud tasu arvelt.

Artikkel 42

Kinnipeetava surm, enesetapukatsed ja muu enesevigastamine

1. Kui kinnipeetav karistuse täitmise ajal vanglas sureb, sooritab enesetapukatse või end muul

viisil vigastab, teavitab Eesti vanglateenistus sellest viivitamata Rootsi vanglateenistust.

Teavitamiskohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad konsulaarsuhete Viini

konventsiooni artiklist 37.

2. Eesti vanglateenistus teavitab juhtunust asjaomaseid Eesti ametiasutusi.

3. Surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate ametiasutuste korraldusel, et surma

põhjuseid täiendavalt uurida.

4. Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus vastutavad ühiselt selle eest, et surnukeha

toimetatakse võimalikult kiiresti Rootsi või kolmandasse riiki.

5. Lõikes 1 nimetatud vanglas aset leidnud juhtumite korral võivad Rootsi pädevad

ametiasutused läbi viia haldus- ja järelevalvemenetluse kooskõlas Rootsi seaduste ja muude

õigusaktidega. Taotluse korral edastab Eesti Rootsi pädevatele ametiasutustele teavet

käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta.

IX OSA

TEABEVAHETUS

Artikkel 43

Teave karistuse täitmise alustamise kohta Eestis

15

Seoses karistuse täitmise alustamisega Eestis edastab Rootsi vanglateenistus Eesti

vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mille täpsem loetelu sätestatakse

koostöömemorandumis.

Artikkel 44

Teabevahetus karistuse täitmise ajal Eestis

1. Eesti vanglateenistus teatab viivitamata Rootsi vanglateenistusele kõikidest tõsistest

juhtumitest, mis mõjutavad vangla julgeolekut. Samuti teatab Eesti vanglateenistus viivitamata

Rootsi vanglateenistusele vanglat puudutavast meediakajastusest.

2. Eesti vanglateenistus esitab Rootsi vanglateenistusele regulaarselt aruandeid kõigi

õigustoimingute kohta, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis.

3. Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate riikide õigusalase koostöö

taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat.

4. Eesti vanglateenistus edastab Rootsi vanglateenistusele koopiad kinnipeetavate kaebustest,

mis on seotud artikli 6 lõikega 1 hõlmatud küsimustega.

5. Rootsi vanglateenistuse taotlusel esitab Eesti vanglateenistus muud teavet karistuse täitmise

kohta Eestis.

Artikkel 45

Teave karistuse täitmise lõpetamise kohta Eestis

Enne kinnipeetava Eestist Rootsi toimetamist esitab Eesti vanglateenistus Rootsi

vanglateenistusele teabe karistuse täitmise kohta vanglas, mis on vajalik karistuse täitmise

jätkamiseks Rootsis.

Artikkel 46

Konfidentsiaalsus

Kõiki selle kokkuleppe alusel vahetatud andmeid käsitlevad pooled turvalisel ja

konfidentsiaalsel viisil.

X OSA

PUUTUMATUS JA EESÕIGUSED

Artikkel 47

Kinnipeetavate järelevalve, päringud, kaebused ja õigustoimingud

1. Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub kooskõlas Eesti seaduste ja

teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi sätteid (vt

artikkel 6).