Parandatud taotlus

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium
(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed. Volitatud töötleja, kes teostab andmeanalüüsi, on Eesti Rakendusuuringute keskus Centar.

Andmekaitsespetsialist:
Epp Kallaste
e-post: [email protected]
tel. 56667440
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Taotlus on esitatud samaaegselt Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah,
lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh nõusolekuvormid

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Reg kood: 70003158
Aadress: Suur-Ameerika 1
15001 Tallinn Harju maakond

Kontakt: Eneken Sepa
telefon +372 5875 9696
e-post [email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontakt: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Tööinspektsioon
Registrikood: 70001969
Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Kontaktisik: Krista Vaikmets
[email protected]
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet
Reg kood: 70000332
Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontakt: Tea Vassiljeva
[email protected]
2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Töötukassa
Registrikood: 74000085
Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontaktisik: Mare Loos
[email protected]
2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Sotsiaalkindlustusamet
Reg kood: 70001975
Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Katrin Välling,
e-post: [email protected]
2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.

Palume võimalust kasutada uuringus:
1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute kontaktandmeid. Töödeldavate andmete koosseis:
a. nimi
b. e-posti aadress
c. tööst põhjustatud tervisekahju liik (kutsehaigus, tööõnnetus, tööst põhjustatud haigus)
2. Registrite ühendatud pseudonüümitud andmeid
3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel tehtud valimipõhiste küsitluste pseudonüümitud andmestikke – Eesti tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring (TEU)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat.

Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816), mille tulemuste põhjal volitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril 2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt taotluse lisa 2)

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d, TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest, taotluse Lisast 2).

Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud.

2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni.

Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk:
1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks;
2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid.

Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid:
1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude kompensatsioonide taotlemist ja saamist.
2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega. Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD).
3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud registriandmetega.
4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad.
5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad, töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad, perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid).
6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused. Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel.
7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse tuvastamisel.
8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta. Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse.

1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist (edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata.

Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas.

Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid allikaid nende saamiseks ei ole.

Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel. Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis.

Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse tegemise võimalus.

2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR-st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub registrite vahel pseudonüümimise võti.

Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust ühiskonnale.

Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registritega tehakse päring Statistikaametile Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitistest ülevaate saamiseks. Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitist füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed TSD-l. Nendest maksetest ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile, kes analüüsib andmed ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabelitena Centarile.

3) Intervjuud töötajate, ja tööandjate ja sidusrühmadegaga isiku nõusolekul (vt taotluse lisa 3).

Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega (valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt. Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi. Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad, millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha.

Sidusrühmade ekspertidega (sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatud probleemid ja nende võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole võimalik terviklik poliitikakujundamine, mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja olukorda arvesse võtab.

4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi uuringus osalejat tuvastada.

ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist. Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva süsteemi osi.

Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel, kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees.

Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel. Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise süsteemist.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks.

Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega.

Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi:
1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele ning küsitluse kontaktidele.

Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed.

Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed (nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse pseudokoodiga Centarile.

Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed. Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust registriandmetega)

Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8).

2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.
Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse taotluse küsimuse nr 8 vastuses.

3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes.
Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid.

4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.

Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele.

Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel
a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid.
b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH, KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit, aga ei näe muid TI andmeid.
c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise seose võtme.

2. Küsitluse kontaktandmed
a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood.
b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete töötlemisest.
c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi.
d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid.
e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta, kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli.
f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile.

3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine
a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi võtme (selle loetelu punkt 1a).
b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga.
c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile nii, et Centar ei näe isikute isikukoode

4. MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otstarbel pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsiks kasutab Statistikaamet olemasolevaid andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile.

5. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP). Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist üle Statistikaameti töötajate poolt.

Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024. agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed.

Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst põhjustatud haigused

Tööõnnetused
Kutsehaigused
Tööst põhjustatud haigused
2014
4644
56
138
2015
4800
50
128
2016
5098
39
95
2017
5209
37
78
2018
5170
49
55
2019
4277
34
57
2020
3641
22
87
2021
3887
16
38
2022
3712
24
37
2023
3296
13
38
Kokku
43734
340
751
Allikas: Tööinspektsioon

2. Registriandmete (MTA) analüüsis töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid koodiga 32 (seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis (TuMS § 13 lõige 1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-2024.

3. Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus (ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest). Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10% tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel elus.

Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja 874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst põhjustatud tervisekahju liike.

4. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas, kes nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest takistustest.
Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks kaetud: erineva suuruse ja tegevusalaga tööandjad, kus on rohkem tööõnnetusi, kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast töökeskkonna andmekogu analüüsi); vabatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud; tööandja, kelle töötajal on tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosini ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi. Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades esmalt avalikke kanaleid nagu meedia, kohtulahendid ja tööandjate liitude kaudu. Kui piisava varieeruvusega intervjueeritavate rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate liitude kaudu kokku, siis kaalume täiendavate intervjueeritavate värbamise võimalustena järgmisi: (1) töötajate intervjuus soovitatud tööandja, kelle intervjueerimisest võiks tõusta laiemat kasu (seda lahendust kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha); (2) kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks. Tööandjad annavad intervjuud ainult juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolekuvormi taotluse Lisa 3).
Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja intervjuudel osalevate inimeste arv võib muutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid sotsiaalpartnerite esindajatena, poliitikat rakendavate asutuste esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad töötervishoiuarstid, perearstid, vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel avaldatud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu teemal seisukohti avaldama.

5. ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga-aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74 aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist.
2. Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024.
3. Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed
4. Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid järgmiste registripidajate juures:
Tööinspektsioon:
a. Isikukood
b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti)
c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg
d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni)
e. KH v TPH diagnoos RHK tähtkoodi tasemel/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste
f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid
g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust:
i. Sugu
ii. Sünniaasta ja kuu
iii. Amet/ametid
iv. KH ja TPH elukoha maakond
h. Tööandja(te) taust:
i. Tegevusala (EMTAK)
ii. TÕ töökoha maakond
iii. Tööandja töötajate arv
iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ
Töötukassa:
a. Isikukood/pseudokood
b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg ja korduvad töövõime hindamise ajad)
c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud)
d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik)
e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa
f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev
Sotsiaalkindlustusamet:
a. Isikukood/pseudokood
b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude kaupa
c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg
d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast
e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast
f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast
g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast
Rahvastikuregister:
a. Isikukood/pseudokood
b. Isiku surma aeg
c. Isiku haridustase
d. Isiku elukoha maakond
2. MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite koostamiseks järgmisi andmeid:
a. Tööandja tegevusala
b. Tööandja töötajate arv
c. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus
d. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate:
i. Arv
ii. Vanus
iii. Töötamise staatus/amet
3. Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist rahvastikuregistris
a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood
b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi)
c. Isiku e-posti aadress
d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ)
4. Intervjuud TPH, KH või TÕ inimestega
a. TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku Iintervjueerimiseks küsime nõusoleku ja vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse ankeedi viimase küsimusena
b. Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimeste nimed, ametikohad ja e-posti aadressid saame asutuste veebilehtedelt.

5. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf

vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
1. Ühendatud registriandmed:
a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu
b. Töötukassa – töötukassa andmekogu
c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)
d. Rahvastikuregister
2. Registriandmed, mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja Töötamiseregistrist.
3. Küsitluse kontaktid:
a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu
b. Rahvastikuregister
4. Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 4)
Intervjuud
a. TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)
b. Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)
c. Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele )(vt taotluse lisa 9)
5. Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2 vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega, mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete töötlemisega käesolevas uuringus.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

1. Registriandmete ühendamisel:
a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle
b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende edastamist Centarile
c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades
2. MTA registriandmeid, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut, lähtub Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel, andmete säilitamisel kui pseudonüümimise võtme säilitamisel.
3. Küsitlus:
a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult
b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi, kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse). Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest küsitluse andmetest.
c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse andmestikust:
i. nime
ii. e-posti aadressi
iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed
d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme
e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed
f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.
4. Intervjuud:
a. Töötajate Iintervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud transkriptsioone kasutades.
b. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse kohadnimed, asutuste ja isikute nimed. Analüüs toimub transkriptsioone kasutades.
c. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mida ei anonümiseerita. Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid.
5. Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu tegemist.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust
2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud taotlusele (lisa 4)
3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid, mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle
2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025), TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026)
3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi – registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis 2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)
2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026),
3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist, helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)
4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal 2026). Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile, andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise reeglitele.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel, isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks kontakteerumisel.

Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse omakorda luba, et isikuga kontakteeruda intervjueerimiseks.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused11?
Andmekaitse tingimused on leitavad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/isikuandmete-tootlemine
Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine
Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).
Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-tootlemine).
Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa veebilehel (https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-tootukassa-andmekaitsetingimused)
Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused
Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse alguses (vt lisatud manus taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse12
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
Eetikakomiteele on taotlus esitatud samaaegselt andmekaitseinspektsiooni taotlusega
Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus)
Lisatud
Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid
Lisatud
Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm
Lisatud
Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus
Lisatud
Lisa 6: Mõjuhinnang
Lisatud
Lisa 7: Turvameetmed
Lisatud
Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem
Lisatud
Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst
Lisatud


/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 27.05.2025
Kehtib kuni: 27.05.2030
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium*/

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee
22. koosoleku protokoll
27.05.2025
Juhatas: Marika Tammaru, PhD
Protokollis: Marion Pajumets, PhD
Võtsid osa: Rein Murakas, PhD; Marge Unt PhD
Puudus(id): -
Kutsutud: -

Koosolek toimus 19.03.2025 a. ja jätkus e-kirjade teel kuni 17.05.2025. a.


PÄEVAKORD:
1. Hinnangu andmine taotlusele „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“.

Eetikakomitee tutvus taotlusega ning konsulteerid ekspertidega. Eetikakomitee esitas taotlejale küsimusi ja ettepanekuid ning sai neile reakstioone, mis on toodud protokolli Lisas 1.


OTSUSTATI:
1.1. Eetikakomitee lubab uuringut alustada.


Lisa 1. Taotluse läbivaatamisel tekkinud küsimused-vastused ja soovitused Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteelt ning taotleja reaktsioonid neile




(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marika Tammaru Marion Pajumets
koosoleku juhataja protokollija





Lisa 1. Taotluse läbivaatamisel tekkinud küsimused-vastused ja soovitused Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteelt ning taotleja reaktsioonid neile

1. AKI taotluses punkt 4 on uuringu metoodiliste osade all välja toodud „Intervjuud sidusrühmade ekspertidega“
Kommentaar: eksperdid, kes osalevad intervjuudes, on samuti teadusuuringu uuritavad. Kuigi neid ei uurita isiklike terviseandmete põhjal, on nende kogemused, arvamused ja teadmised osa uurimistöös kogutavast andmestikust. Seega tuleb nende osalemise puhul järgida teaduseetika ja andmekaitse nõudeid.
Ekspertidel peab olema selge arusaam, milleks nende andmeid kasutatakse ning millised on nende õigused (nt võimalus igal hetkel osalemisest loobuda). Ekspert peab olema eelnevalt informeeritud andmete töötlemisest uuringus ning nõusolek peab olema antud ka andmete töötlemiseks. Eesti teadusuuringute eetikajuhised ja Euroopa andmekaitsemäärus (GDPR) nõuavad, et informeeritud nõusolek oleks teadlik, vabatahtlik ja dokumenteeritud (vt GDPR artikkel 7 ja 9). Kui ekspert pole uuringu kontekstis oma isiku ja ametikoha andmete avalikustamiseks nõusolekut andnud, kuid antud vastused võivad kaudselt paljastada tema isiku või ametikoha, tuleb rakendada anonüümitud andmete kogumise ja esitamise meetmeid. Kui ekspertide vastuseid käsitletakse isikuandmetena ja neid saab siduda konkreetse isikuga, siis GDPR artikkel 6(1)(e) või (f) võib olla asjakohane õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vajalik on täpsem põhjendus.
Ettepanek: palume kirjeldada ekspertide kaasamise protsess, nõusoleku võtmine (esitada info- ja nõusolekulehe sõnastus), andmete töötlemine, esitada lühidalt intervjuu kavad või põhjendada nende puudumine.
Vastus: Spetsialistide intervjuude sihtrühma koostamisel pidasime silmas kolmepoolsuse põhimõtet, mille järgi peavad töösuhteid puudutavad lahendused arvestama sotsiaalpartnerite ehk töötajate ja tööandjate ning riigi seisukohti. Seetõttu kaasame poliitikakujundamise tasandil intervjueeritavatena sotsiaalpartnerid ning töösuhete tasandil kaasame nii töötajaid kui tööandjaid. Kuna töötajate esindusorganisatsioonina peame arvestama nii töötajate üldist esindusorganisatsiooni ametiühingute näol kui ka spetsiifiliselt kutsehaigustega töötajate esindamiseks loodud organisatsiooni, siis arvestame siinkohal kahe töötajate esindusorganisatsiooni intervjuuga. Spetsialistidena intervjueerime protsessi osapooltena peale sotsiaalpartnerite: töötervishoiuarste, tööinspektsiooni ja sotsiaalkindlustusameti menetlejaid, aga ka vabatahtliku tööandjate vastutuskindlustuse pakkujatena kindlustusseltside liidu ja kindlustusseltside esindajaid.
Taotlusesse lisasime jälgitavate muudatustega täiendused punkti 5, punkti 9, punkti 9.2 ja 9.3 ning taotluse lisana sidusrühmade/spetsialistide intervjuude kava koos nõusoleku küsimise tekstiga (taotlusele lisatud Lisa 9). Intervjuude valim koostatakse avalikult kättesaadavatest andmetest ning intervjuud toimuvad osalejate nõusolekul. Kõiki intervjueeritavaid teavitatakse andmete töötlemisest ja neil on õigus keelduda intervjuus osalemisest.

2. AKI taotluses punkt 4 on uuringu metoodiliste osade all välja toodud „Intervjuud töötajate ja tööandjatega“
Kommentaar: Pole selge, kas töötajad kaasatakse eraldi või on tegu varasemalt kaasatud KH või TPH diagnoosiga või TÕsse sattunud töötajatega. Pole kirjeldatud, kuidas kaasatakse tööandjad.
Töötajad ja tööandjad, kes osalevad intervjuudes, on samuti teadusuuringu uuritavad (vt punkt 1 kommentaar).
Ettepanek: palume selgitada, kas tegu on täiendavalt kaasatavate töötajatega või varasemalt kirjeldatud KH või TPH diagnoosiga või TÕsse sattunud töötajatest intervjueeritavatega. Palume kirjeldada tööandjate (vajadusel ka täiendavalt kaasatavate töötajate) kaasamise protsess, nõusoleku võtmine (esitada info- ja nõusolekulehe sõnastus), andmete töötlemine; esitada lühidalt intervjuu kavad või põhjendada nende puudumine
Vastus: Tegemist on samade KH või TPH diagnoosiga või TÕsse sattunud inimestega. Küsitluse lõpus on küsimus nende inimeste kontaktide küsimiseks, kellega intervjuud tehakse. Nõusolekuvormid ja intervjuukavad on esitatud taotluse lisas. Vt täpsemalt „Lisa 3 : Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid“.
Tööandjate kaasamise protsessi kirjeldust täiendasime taotluse punktides 9, 9.2 ja 9.3.

3. AKI taotlus punkt 9.2 on öeldud: „3. Intervjuud TPH KH või TÕ inimestega a. Intervjueerimiseks küsime nõusoleku ja vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsitluse ankeedi viimase küsimusena“
Kommentaar: ankeedi viimase küsimusena küsitakse e-posti aadressi, kuid mitte telefoninumbrit
Ettepanek: palume ühtlustada
Vastus: Ühtlustasime küsimustiku kavandit AKI taotluse punktiga 9.2.

4. Pakkumuses (peatükk 3, uuringu metoodika) on öeldud: „Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik vähemalt järgmine andmekoosseis: /…/ KH v TPH diagnoos/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste“.
Kommentaar: Taotluse hindajale pole selge, millise täpsusega diagnoosiga on tegemist. Samuti pole selge, kuidas diagnoosi andmeid analüüsis/olukorra parandamises kasutatakse. Seetõttu ei saa hinnangut anda selle väga tundliku info kasutamise põhjendatusele. Samuti, arvestades väikest sihtrühma, võib suure täpsusega diagnoos muuta andmed kaudselt tuvastatavateks.
Ettepanek: palume kirjeldada diagnoosi/vigastuse liigi kohta kogutavate andmete täpsust ning selgelt ära näidata nende andmete kasutamise eesmärk ning oodatav panus uurimistöö eesmärgi saavutamisse. Palume kirjeldada, kuidas on maandatud uuritavate kaudse tuvastamise risk diagnoosi andmete läbi.
Vastus: Diagnoosi andmete täpsus vastab sellele, millises lõikes arstid andmed tööinspektsioonile esitavad:
1. kutsehaigused: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2022-06/T%C3%B6%C3%B6tervishoiuarsti%20teatis%20kutsehaigestumise%20diagnoosimise%20kohta.xls
2. tööst põhjustatud haigus: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2022-06/Teatis%20t%C3%B6%C3%B6st%20p%C3%B5hjustatud%20haigestumise%20diagnoosimisest.rtf
3. tööõnnetus: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Arsti%20teatis%20t%C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetuse%20toimumisest%202023.docx
Need andmed on vajalikud vastamaks hanke küsimusele: „Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühma analüüs (eelkõige sugu, vanus, haridus, ametikohad, tegevusvaldkonnad, töökohtade maakonnad, tervisekahjustuse diagnoos (kas KH, TPH või TÕ)), tööhõive staatus enne ja pärast diagnoosi saamist, teave, kas töötaja jätkas töötamist samal ametikohal ja samadel töötingimustel, mis põhjustas KH või TPH ning kui paljudel on Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kui paljud on hinnatud töövõimeliseks).“ Kuna diagnoos on seotud töövõime muutusega ja mõjub töötamise jätkamisele erinevalt, siis selleks on vaja ka diagnoosi andmeid analüüsida. Diagnoosi andmete kasutamise läbi ei maandata kaudse tuvastamise riski. Kaudse tuvastamise risk on nendes ühendatud andmetes olemas, kaudse tuvastamise vähendamiseks kasutatakse pseudonüümimist, andmete hoidmise turvalisuse tagamiseks kasutatakse krüpteerimist.
Eetikakomitee 2. ringi kommentaar: Diagnoosid on küllaltki täpsed ja mõningad neist on haruldased (sealhulgas näiteks amöbiaas, teetanus, büssinoos, mesotelioom). Oleme jätkuvalt seisukohal, et kaudne tuvastamise läbi diagnooside on võimalik. Me ei loe hanke küsimusest välja, et seal käsitletaks diagnoose suurema täpsusega kui KH, TPH või TÕ. Juhime tähelepanu, et eetikakomitee küsimus ei puudutanud kaudse tuvastamise riski maandamist diagnoosi andmete kasutamise läbi, tundsime huvi meetmete vastu, mida kasutatakse riski maandamiseks, mis tekib diagnoosi andmete kasutamise tõttu. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et pseudonüümimine ei ole sobiv meetod kaudse tuvastamise riski vähendamiseks. Pseudonüümimine on meetod otsese tuvastamise vältimiseks.
Soovitame kaaluda diagnoosi andmete kasutamisest loobumist või diagnooside hierarhilist grupeerimist tasemel, mis ei tõsta oluliselt kaudse tuvastamise riski (näiteks nakkushaigused, kasvajad, luu- ja liigeshaigused vms). Soovime tagasisidet uurijate otsuse suhtes.
Vastus: Andmepäringud on üles ehitatud selliselt, et oleks võimalik piisava detailsusega vastata uurimisküsimustele ja vajadusel hinnata seoseid, millel võib olla tähtsus kutsehaiguste ja tööõnnetuste tuvastamise ning kompenseerimise kujunemisel. Jaotus KH, TÕ ja TPH on liiga üldine ja ei anna meile piisavalt infot, näiteks selle kohta, milliste diagnoosidega inimesed praegu hüvitist saavad või ei saa. Uurimisülesanne on uurida praeguse diagnoosimise probleeme ja seda ei saa teha, kui ei ole teada, millised diagnoosid inimestel on. Samuti on arvestatud andmepäringu koostamisel sellega, millises detailsuses andmeid registris kogutakse. Registrite andmed päritakse analüüsi teostamiseks ja analüüsi tulemusena avaldatakse väljundid, mis välistavad isikute otsese või kaudse tuvastamise. Analüüsi väljundiks on agregeeritud üldistus, mis ei võimalda üksikute inimeste otsest ega kaudset tuvastamist (tulemeid ei avaldata, kui agregatsiooniaste on väiksem kui 3 inimest ja vajadusel aimatavuse kontrolli rakendades suurendatakse gruppi, mille kohta andmed avaldatakse, vajadusel grupeeritakse tulemused muuhulgas diagnoosigruppidesse nt harva esinevate kutsehaiguste puhul). Seega puudutab kommentaar kaudset tuvastamise küsimust analüüsi tegijate poolt ja selle riski maandamiseks kasutatakse erinevaid organisatsioonilisi ning infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna diagnooside hierarhiliseks grupeerimiseks tuleks luua enne analüüsi tegemist süsteem ja analüüsida juba olemasolevaid andmeid sobiva süsteemi loomiseks, siis ei saa sellist grupeerimist teostada ilma analüüsita. Sellest lähtuvalt otsustame siiski minna algse plaaniga ja pärida registrite andmed sellises detailsuse nagu taotluses kirjeldatud.
Eetikakomitee 3. ringi kommentaar: Uurijate esitatud põhjendused täpsete diagnoosiandmete kasutamise kohta ei ole eetikakomitee hinnangul veenvad. Eetikakomitee ei näe, kuidas aitaks täpsete diagnoosi andmete töötlemine antud uuringus kaasa töötervishoiu probleemide lahendamisele. Kuna on tegemist väga tundlike ja kaudse tuvastamise riski tõstvate andmetega, ei saa eetikakomitee nende kasutamist antud uuringus kooskõlastada. Juhime uurijate tähelepanu, et diagnoosikoodid sisaldavad hierarhilise grupeerimise võimalust – koodi alguses olev täht tähistab haiguste gruppi. Jääme oma soovituse juurde kasutada diagnooside grupeerimist.
Vastus: Võtame eetikakomitee soovituse arvesse ja piirame diagnooside andmed tähtkoodi tasemega. Taotluse punktis 9.2 loetelu 1. punkti alapunkti (e) teksti lisatud „RHK tähtkoodi tasemel“.
5. Pakkumuses (peatükk 3, uuringu metoodika) on öeldud: „ [ankeedi] Testimiseks teeme kaks [kognitiivset] intervjuud erineva taustaga KH või TPH diagnoosiga töötajatega, et tagada küsimustiku sobivus erinevatele vastajagruppidele.“
Kommentaar: Pole selge, kuidas potentsiaalsed intervjueeritavad leitakse ning valitakse, kuidas neile selgitatakse nende rolli ning õigusi, milliselt töödeldakse nende andmeid. Kuna KH ja TPH diagnoosiga patsientide puhul on plaanis kaasata küsitlusse kõik 10 aasta jooksul diagnoositud patsiendid, on vajalik täpsustada ankeedi testimiseks intervjueeritud isikute võimalust osaleda põhiuuringus. Plaanis on kasutada ka venekeelset küsimustikku, kuid pole kirjeldatud, kuidas on kavas tagada venekeelse keeleversiooni vastuvõetavas uuritavatele.
Ettepanek: palume kirjeldada, kuidas leitakse kognitiivsetes intervjuudes osalejad; milline on nende roll, millised on nende õigused, kuidas töödeldakse nende andmeid – ning kuidas intervjueeritavatele eelnevat selgitatakse ja kuidas nende nõusolek võetakse; palume täpsustada, kas kognitiivses intervjuus osalenutel on võimalus osaleda hilisemas küsitluses/intervjuudes. Palume kirjeldada, milliseid meetmeid rakendatakse venekeelse küsimustiku versiooni vastavuse ja vastuvõetavuse tagamiseks.
Vastus: Kognitiivseks testimiseks planeerime kasutada Eesti Kutsehaigete Liidust vabatahtlikke, kes nõustuvad ankeeti testima. Testi käigus kogutud andmeid ei kasutata tegeliku vastusena küsitlusele, eesmärk on testida inimese arusaamist küsimustest, mitte koguda tegelikke vastuseid. Inimene kirjeldab oma mõttekäiku vastuseni jõudmisel ja ei sisesta tegelikke enda isiklikke vastuseid. Osalejate märkuseid ja tähelepanekuid küsimustiku kohta kasutatakse ainult küsimustiku kvaliteedi ja arusaadavuse parandamiseks. Küsitlusega ei koguta andmeid testija isiku kohta. Testijatele selgitatakse testimise eesmärki ja seda kuidas kogutud andmeid kasutatakse ning kui nad on nõus ankeeti testima, siis viiakse läbi testimine.
Juhul kui testija kuulub küsitluse valimisse, saadetakse talle küsitlusele vastamise kutse nii nagu teistele. Kui ta nõustub küsitlusele vastama, siis vastab ta küsitluse ankeedile ja tema andmed kogutakse nii nagu teiste isikute andmed.
Kognitiivse testimise teeme eesti keelsele ankeedile enne vene keelde tõlkimist. Venekeelsele tõlkele teeme edasi-tagasi tõlke, et leida võimalikud vastuolud tõlke ja eestikeelse ankeedi vahel.
Eetikakomitee 2. ringi kommentaar: Soovitame kognitiivse testimise teha ka venekeelsele ankeedile. Edasi-tagasi tõlge ei anna informatsiooni küsimustiku keeleversiooni vastuvõetavusest sihtgrupile.
Vastus: Aitäh soovituse eest. Paraku ei ole kognitiivse testi tegemine venekeelsele küsimustikule praeguse uuringuplaani ja eelarve raames võimalik.

6. Pakkumuses (peatükk 3, uuringu metoodika) on öeldud „Küsitluse vastuste salvestamise hetkel kustuvad e-posti aadressid andmestikust ja seega on küsitluse vastused anonüümsed“
Kommentaar: Pakkumuse sõnastuse alusel on tegemist automaatse kustumisega. Taotlusest viidet sellele ei leia, seal on kirjas „Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad andmed ( nime ja e posti aadressi ),/…/“. Küsitluse sissejuhatuses on öeldud „Teie vastused on täielikult konfidentsiaalsed. Küsitlusperioodi lõppedes kustutame Teie kontaktandmed ning Teie vastuseid analüüsitakse anonüümsena“ ning kirjeldatakse võimalust nõusoleku tagasi võtmiseks ka pärast küsitluse lõppu. Võimalik, et siin on mingi nüanss, mis selle vastuolu välistab, kuid jääb ebaselgeks.
Ettepanek: Palume täpsustada uuritava kontaktandmete kustumist/kustutamist pärast küsitluse vastuse salvestamist/küsitluse lõppu; palume täpsustada küsitletava võimalust nõusoleku tagasivõtmist
Vastus: Uuringu täpsema metoodika välja töötamise käigus ilmnes, et pakkumuses kavandatud metoodikat ei õnnestu uuringus realiseerida. Ilma isikute taustaandmeid arvesse võtmata kujuneks küsitluses inimese konditsiooni välja selgitamine nii keeruliseks ja pikaks, et küsitluse põhifookust – kahjuhüvitiste saamist – ei oleks võimalik küsida. Kuna küsitluse peamine piiraja on küsitluse pikkus, mis sõltub küsimuste arvust, millele inimesed on nõus vastama, siis pole võimalik pakkumuses kavandatud metoodikat rakendada ja kasutame taotluses kirjeldatud metoodikat. Küsitletava nõusoleku tagasivõtmine on kirjeldatud küsitluse ankeedi avalehel, kus inimene annab ka nõusoleku või võib selle jätta andmata. Vt taotluse lisa: „Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm“

7. Pakkumuses (peatükk 3, uuringu metoodika) on öeldud „Juhul, kui küsitluse andmed ei võimalda selliseid intervjueeritavaid värvata, siis otsime inimesi lumepalli meetodil (nt kaitsjate kaudu, töötajate esindusorganisatsioonide kaudu, aga vajadusel ka sotsiaalmeedia vahendusel). Seega kavandame alternatiivse intervjueeritavate leidmise juhuks, kui küsitluse tulemusena ei kogune piisaval hulgal piisavalt erinevate taustatunnustega inimeste kontakte.“
Kommentaar: Vajadus on arusaadav, kuid selle metoodika on kirjeldamata
Ettepanek: Palume esitada uuringukutse, kirjeldada kaasamisprotsess ja andmete töötlemine
Vastus: Antud uuringu etapis ei ole otstarbekas välja töötada täiendavat metoodikat alternatiivse värbamise jaoks. Alternatiivne värbamismeetod on mõeldud riskimaandamise meetmena juhuks, kui esmane metoodika ei osutu piisavaks. Meie peamine eesmärk on esmalt rakendada küsitluse põhist värbamist, mille jaoks oleme välja töötanud ka metoodika.
Kui küsitluse kaudu ei õnnestu saada piisavalt intervjueeritavate kontakte, siis töötame välja täpsema alternatiivse metoodika, mis põhineb vajadusel ja tekkinud olukorra analüüsil ning arvestab andmekaitse põhimõtetega. See lähenemine võimaldab kasutada ressursse otstarbekalt, ilma et panustaksime lahenduste väljatöötamisse, mida praktikas ei pruugi vaja minna.
Eetikakomitee 2. ringi kommentaar: Oleme nõus ressursside otstarbeka kasutamise põhimõttega. Samas juhime tähelepanu, et alternatiivse metoodika rakendumisel on tegu eetikakomitee poolt kooskõlastamata uurimistegevuse läbiviimisega. Praegu esitatud andmete põhjal me kooskõlastust alternatiivsele meetodile anda ei saa. Soovi korral seda kooskõlastust omada, tuleb täiendavalt eetikakomitee poole pöörduda.
Vastus: Aitäh tähelepanu juhtimise eest. Arvestame sellega, et nimetatud uuringu osale pole eetikakomitee kooskõlastatust praeguse taotluse alusel ja vajadusel peame täiendavalt eetikakomitee poole pöörduma.

8. Pakkumuses (peatükk 3, uuringu metoodika) on öeldud „[intervjueeritav on] Tööandja, kelle töötajale on tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju/…/ Kuna tööandjate tunnused, mille alusel neid värvata, ei ole ühtsest andmestikust leitavad, peame värbamisel kasutama erinevaid kanaleid. Kanalitena planeerime leida sobivaid intervjueeritavaid, tuvastades tööandjaid Eesti Kindlustusseltside Liidu, intervjueeritavate töötajate, Tööinspektsiooni, kohtulahendite ja avaliku meedia kaudu.“
Kommentaar: Pole selge, mida on mõeldud „ühtse andmestiku“ all. Tööandjate värbamine, kelle töötajale on tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju, intervjueeritavate töötajate kaudu, võib kaasa tuua muutused tööandja ja töötaja suhetesse. Arvestades KH või TPH diagnoosiga inimeste väikest arvu, on tööandjat intervjueeritavaks soovitanud töötaja tuvastamine tööandja poolt tõenäoline.
Ettepanek: vt ka punkt 2 kommentaar ja ettepanek, palume selgitada, mida on mõeldud ühtse andmestiku all; juhime tähelepanu, et värvatava tööandja leidmine intervjueeritava töötaja kaudu võib kanda arvestatavaid eetilisi riske – palume kirjeldada võimalikud riskid ja nende maandamine
Vastus: Ühtse andmestiku all pidasime silmas tööandjate infot taustatingimuste lõikes, kelle intervjueerimine on uuringu eesmärki silmas pidades oluline. Kuigi Tööinspektsioonis on registreeritud tööõnnetused, kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused, siis seal ei ole infot selle kohta, kas tööandja on võtnud vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse, samuti pole seal infot selle kohta, kas tööandja maksab mõnele töötajale (sh kohtu kaudu välja nõutud) kahjuhüvitist. Selliste taustatunnustega tööandjate valimi koostamiseks pole Eestis andmestikku ja peame valima alternatiivse intervjueerimiseks vajalike tunnustega tööandjate leidmise metoodika.
Tööandjate leidmiseks kasutame esmalt kanaleid, mille kaudu värbamisel ei kaasne ettepanekus nimetatud eetilisi riske töötajate ja tööandjate suhetele. St otsime esmalt intervjueeritavaid tööandjaid meedia, avalike kohtulahendite ja tööandjate keskliitude kaudu. Töötajate kaudu värbamise võimalus on uuringus selleks, et vajadusel mõnele erilisele uuringu seisukohast olulisele juhtumile saada tasakaalustatud sisend töötajalt ja tööandjalt. Oleme teadlikud, et tööandjate leidmine töötajate kaudu võib potentsiaalselt mõjutada tööandja ja töötaja suhteid ning tekitada eetilisi riske, eriti arvestades KH ja TPH diagnoosiga inimeste väikest arvu. Samas on valdav enamik kutsehaigusega inimestest juba diagnoosimise ajaks või vahetult pärast diagnoosimist lõpetanud töösuhte tööandjaga, kus tööga seotud haigestumine välja kujunes. Seetõttu ei pruugi selliselt otsitavate tööandjate korral tegemist olla praegu kehtiva töösuhtega. Töötaja ettepanekul võtame tööandja intervjueerimisele ainult juhul, kui töötaja ise leiab, et sellest võiks kasu olla süsteemi arendamisel, töötaja vabatahtlikult pakub selle lahenduse välja ja töösuhe selle tööandjaga on lõppenud enne intervjuud. Tööandjaga intervjuud kokku leppides me ei viita konkreetsele töötajale ega tema spetsiifilisele olukorrale vaid sellele, et kogume infot tööandjalt tema kogemuste ja arvamuste kohta. Värbamisel kasutame erinevaid kanaleid ning töötaja kaudu tööandjateni jõudmine ei ole ainuke, mistõttu pole ka töötajatele survet oma tööandjate nimesid või kontakte avaldada. Lisasime vastava info lühidalt AKI taotluse punkti 9.

9. Taotleja ei ole pakkumuse peatükis 5 (riskid ja nende maandamine) kirjeldanud uuringuga seotud eetilisi riske.
Ettepanek: paluda kirjeldada uuringuga seotud eetilised riskid või selgelt välja tuua nende puudumine
Vastus: Uuringu pakkumise kirjutamisel ei pidanud me uuringu eetilisi riske eraldiseisvalt vajalikuks välja tuua, kuna need on maandatud metoodiliste valikute tegemisega. Eetiliste riskide hindamisel oleme arvestanud nii osalejate turvalisuse kui ka andmete konfidentsiaalsusega. Rakendame meetmeid osalejate õiguste kaitsmiseks ja andmete turvaliseks töötlemiseks. Kõik uuringu etapid viiakse läbi kooskõlas eetikanõuete ja andmekaitse regulatsioonidega, tagades osalejatele vabatahtliku osalemise. Võimalikud olulisemad eetilised riskid on maandatud järgmiselt:
Isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsus
Risk: Uuringu käigus kasutatakse tundlikke isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid ja tööandjatega seotud andmeid. On oht, et andmete töötlemisel võib tekkida osalejate tuvastamise võimalus, eriti väikeste sihtrühmade korral.
Maandamine:
• Detailsemad meetmed andmekaitse tagamiseks on kirjeldatud AKI taotluses (vt taotluse punkt 7)
• Rakendame andmekaitse meetmeid vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) ja Eesti õigusaktidele.
• Andmete kogumine ja töötlemine toimub kooskõlas eetikakomitee ja andmekaitseinspektsiooni lubadega, teaduseetika põhimõtete ja Eesti Sotsioloogide Liidu eetikakoodeksiga.
Osalejate vabatahtlikkus ja informeeritud nõusolek
Risk: Osalejate võimalik ebapiisav teadlikkus uuringu eesmärkidest ja andmete kasutamisest võib mõjutada teadliku nõusoleku andmist.
Maandamine:
• Kõik uuringus osalemised on vabatahtlikud ning osalejatele antakse põhjalik selgitus uuringu eesmärkide, andmete kasutamise ja konfidentsiaalsuse tagamise kohta.
• Osalejatel on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta ilma negatiivsete tagajärgedeta.
• Uuringukutse ja nõusolekuvormis on esitatud uuringu eesmärgid, andmekaitsemeetmed ja kontaktisik, kelle poole saab pöörduda täiendava info saamiseks.
Sotsiaalsed ja tööalased riskid
Risk: Tööandjate ja töötajate vaheliste suhete võimalik kahjustamine. Kuna tööandjate kontaktid võivad mõnel juhul pärineda töötajatelt, võib tööandjate intervjueerimine mõjutada nende suhtumist endistesse töötajatesse.
Maandamine:
• Me ei intervjueeri tööandjat, kellega intervjueeritud töötajal on kehtiv töösuhe. Seega ei ole tööandja ja töötaja vahelise suhte kahjustamine tõenäoline.
• Eelistame tööandjate kontaktide saamisel sõltumatuid ja avalikke allikaid (nt Tööinspektsiooni andmed, kindlustusandmed, kohtulahendid), vältides otsest sõltuvust töötajatelt saadud kontaktidest.
• Värbamise ja andmete kogumise protsess on kavandatud viisil, mis välistab tööandja ja töötaja vahelise seostamise uuringu raames.
Psühholoogiline koormus osalejatele
Risk: Tervisekahjuga seotud küsimused võivad osalejatele olla emotsionaalselt rasked ja põhjustada stressi.
Maandamine:
• Anonüümne osalemine ja võimalus küsitluse igal hetkel katkestamiseks ilma surveta.
• KH, TPH ja TÕ inimeste intervjueerimisel pöörame teadlikult tähelepanu taasohvristamise vältimisele ehk intervjueeritavad ei tohi tunda, et nende jutus või olukorra tõsiduses kaheldakse või et nad on oma olukorras ise süüdi või et me anname neile hinnanguid vms. Intervjuu läbiviimisel on oluline luua turvaline õhustik, kus inimene tunneb, et saab jagada oma mõtteid võimalikult vabalt, tundmata, et ta peab tõestama endaga juhtunut ning olema ettevaatlik.

10. KH või TPH diagnoosiga või TÕsse sattunud töötajatest intervjuu küsimused kordavad osaliselt küsitluses käsitletud teemasid, kogudes pigem faktilisi andmeid. Intervjuude kavad on mahukad ning arvestades planeeritavat intervjuu kestust 1 tund, võib arvata, et faktiküsimuste esitamine piirab võimalust uuritavaid süvitsi küsitleda nende kogemuste ja arvamuste osas. Sarnane faktiküsimuste suur osakaal on täheldatav tööandjate intervjuu kavades.
Ettepanek: Soovitame kaaluda võimalust vähendada kvalitatiivsetes intervjuudes faktiküsimuste osakaalu ning keskenduda uuritavate kogemustele/arvamustele; töötajate intervjuudes mitte koguda korduvalt küsitluse abil saadud (numbrilist) informatsiooni
Vastus: Aitäh, ettepaneku eest. Kuna isikute andmete kaitse tõttu ei ole meil võimalik siduda intervjuude andmeid küsitluse või registrite andmetega, siis peame minimaalse isikutaustainfo koguma ka intervjuul. Aga nõustume, et intervjuudes on sisuliselt suurem väärtus kvalitatiivsel infol ja püüame hoida kvantitatiivsete andmete osa minimaalsena.

11. Intervjuu sissejuhatuses on öeldud „Intervjuu andmine on vabatahtlik ning võite oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta, ka intervjuu käigus või pärast selle lõppu.“ Ilmselt ei ole nõusoleku tagasivõtmine võimalik „igal ajal“ – intervjuu transkribeerimise käigus kustutatakse isiku identifitseerimist võimaldavad andmed, muuhulgas ka nõusolek (mis salvestatakse intervjuu alguses)
Ettepanek: palume täpsustada, mis ajani on intervjueeritava nõusoleku tagasivõtmine võimalik
Vastus: Täpsustatud ja jälgitavate muudatustega eristatud failis „Lisa 3 Intervjuude kavad (sh nõusolekuvormid).docx“
Täiendav selgitus MKM-i ja Centari poolt AKI taotlusesse lisandunud andmeanalüüsi kohta: Uuringu metoodikat ette valmistades, dokumendianalüüsi tegemise käigus, ilmnes, et lisaks kavandatud andmeanalüüsile on üks oluline andmeteanalüüsi  osa, mis oli algselt katmata. See puudutab Maksu- ja tolliameti andmeid tööga seotud kahjude hüvitamise kohta. Lisasime selle andmeanalüüsi AKI taotlusesse ilma teiste registritega ühendamata ja selliselt, et analüüsi teeb Statistikaamet andmetel, mis on talle kättesaadavad. See tähendab, et ei teki täiendavat registriandmete liikumist ning andmed väljastab Statistikaamet juba agregeeritud kujul.

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium
(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed. Volitatud töötleja, kes teostab andmeanalüüsi, on Eesti Rakendusuuringute keskus Centar.

Andmekaitsespetsialist:
Epp Kallaste
e-post: [email protected]
tel. 56667440
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Taotlus on esitatud samaaegselt Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah,
lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh nõusolekuvormid

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Reg kood: 70003158
Aadress: Suur-Ameerika 1
15001 Tallinn Harju maakond

Kontakt: Eneken Sepa
telefon +372 5875 9696
e-post [email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontakt: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Tööinspektsioon
Registrikood: 70001969
Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Kontaktisik: Krista Vaikmets
[email protected]
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet
Reg kood: 70000332
Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontakt: Tea Vassiljeva
[email protected]
2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Töötukassa
Registrikood: 74000085
Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontaktisik: Mare Loos
[email protected]
2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Sotsiaalkindlustusamet
Reg kood: 70001975
Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Katrin Välling,
e-post: [email protected]
2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.

Palume võimalust kasutada uuringus:
1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute kontaktandmeid. Töödeldavate andmete koosseis:
a. nimi
b. e-posti aadress
c. tööst põhjustatud tervisekahju liik (kutsehaigus, tööõnnetus, tööst põhjustatud haigus)
2. Registrite ühendatud pseudonüümitud andmeid
3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel tehtud valimipõhiste küsitluste pseudonüümitud andmestikke – Eesti tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring (TEU)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat.

Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816), mille tulemuste põhjal volitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril 2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt taotluse lisa 2)

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d, TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest, taotluse Lisast 2).

Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud.

2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni.

Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk:
1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks;
2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid.

Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid:
1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude kompensatsioonide taotlemist ja saamist.
2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega. Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD).
3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud registriandmetega.
4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad.
5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad, töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad, perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid).
6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused. Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel.
7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse tuvastamisel.
8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta. Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse.

1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist (edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata.

Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas.

Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid allikaid nende saamiseks ei ole.

Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel. Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis.

Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse tegemise võimalus.

2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR-st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub registrite vahel pseudonüümimise võti.

Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust ühiskonnale.

Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registritega tehakse päring Statistikaametile Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitistest ülevaate saamiseks. Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitist füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed TSD-l. Nendest maksetest ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile, kes analüüsib andmed ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabelitena Centarile.

3) Intervjuud töötajate, ja tööandjate ja sidusrühmadegaga isiku nõusolekul (vt taotluse lisa 3).

Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega (valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt. Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi. Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad, millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha.

Sidusrühmade ekspertidega (sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatud probleemid ja nende võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole võimalik terviklik poliitikakujundamine, mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja olukorda arvesse võtab.

4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi uuringus osalejat tuvastada.

ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist. Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva süsteemi osi.

Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel, kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees.

Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel. Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise süsteemist.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks.

Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega.

Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi:
1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele ning küsitluse kontaktidele.

Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed.

Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed (nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse pseudokoodiga Centarile.

Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed. Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust registriandmetega)

Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8).

2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.
Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse taotluse küsimuse nr 8 vastuses.

3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes.
Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid.

4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.

Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele.

Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel
a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid.
b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH, KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit, aga ei näe muid TI andmeid.
c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise seose võtme.

2. Küsitluse kontaktandmed
a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood.
b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete töötlemisest.
c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi.
d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid.
e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta, kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli.
f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile.

3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine
a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi võtme (selle loetelu punkt 1a).
b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga.
c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile nii, et Centar ei näe isikute isikukoode

4. MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otstarbel pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsiks kasutab Statistikaamet olemasolevaid andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile.

5. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP). Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist üle Statistikaameti töötajate poolt.

Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024. agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed.

Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst põhjustatud haigused

Tööõnnetused
Kutsehaigused
Tööst põhjustatud haigused
2014
4644
56
138
2015
4800
50
128
2016
5098
39
95
2017
5209
37
78
2018
5170
49
55
2019
4277
34
57
2020
3641
22
87
2021
3887
16
38
2022
3712
24
37
2023
3296
13
38
Kokku
43734
340
751
Allikas: Tööinspektsioon

2. Registriandmete (MTA) analüüsis töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid koodiga 32 (seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis (TuMS § 13 lõige 1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-2024.

3. Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus (ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest). Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10% tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel elus.

Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja 874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst põhjustatud tervisekahju liike.

4. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas, kes nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest takistustest.
Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks kaetud: erineva suuruse ja tegevusalaga tööandjad, kus on rohkem tööõnnetusi, kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast töökeskkonna andmekogu analüüsi); vabatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud; tööandja, kelle töötajal on tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosini ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi. Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades esmalt avalikke kanaleid nagu meedia, kohtulahendid ja tööandjate liitude kaudu. Kui piisava varieeruvusega intervjueeritavate rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate liitude kaudu kokku, siis kaalume täiendavate intervjueeritavate värbamise võimalustena järgmisi: (1) töötajate intervjuus soovitatud tööandja, kelle intervjueerimisest võiks tõusta laiemat kasu (seda lahendust kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha); (2) kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks. Tööandjad annavad intervjuud ainult juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolekuvormi taotluse Lisa 3).
Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja intervjuudel osalevate inimeste arv võib muutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid sotsiaalpartnerite esindajatena, poliitikat rakendavate asutuste esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad töötervishoiuarstid, perearstid, vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel avaldatud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu teemal seisukohti avaldama.

5. ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga-aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74 aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist.
2. Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024.
3. Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed
4. Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid järgmiste registripidajate juures:
Tööinspektsioon:
a. Isikukood
b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti)
c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg
d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni)
e. KH v TPH diagnoos RHK tähtkoodi tasemel/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste
f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid
g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust:
i. Sugu
ii. Sünniaasta ja kuu
iii. Amet/ametid
iv. KH ja TPH elukoha maakond
h. Tööandja(te) taust:
i. Tegevusala (EMTAK)
ii. TÕ töökoha maakond
iii. Tööandja töötajate arv
iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ
Töötukassa:
a. Isikukood/pseudokood
b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg ja korduvad töövõime hindamise ajad)
c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud)
d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik)
e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa
f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev
Sotsiaalkindlustusamet:
a. Isikukood/pseudokood
b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude kaupa
c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg
d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast
e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast
f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast
g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast
Rahvastikuregister:
a. Isikukood/pseudokood
b. Isiku surma aeg
c. Isiku haridustase
d. Isiku elukoha maakond
2. MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite koostamiseks järgmisi andmeid:
a. Tööandja tegevusala
b. Tööandja töötajate arv
c. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus
d. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate:
i. Arv
ii. Vanus
iii. Töötamise staatus/amet
3. Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist rahvastikuregistris
a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood
b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi)
c. Isiku e-posti aadress
d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ)
4. Intervjuud TPH, KH või TÕ inimestega
a. TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku Iintervjueerimiseks küsime nõusoleku ja vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse ankeedi viimase küsimusena
b. Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimeste nimed, ametikohad ja e-posti aadressid saame asutuste veebilehtedelt.

5. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf

vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
1. Ühendatud registriandmed:
a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu
b. Töötukassa – töötukassa andmekogu
c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)
d. Rahvastikuregister
2. Registriandmed, mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja Töötamiseregistrist.
3. Küsitluse kontaktid:
a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu
b. Rahvastikuregister
4. Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 4)
Intervjuud
a. TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)
b. Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)
c. Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele )(vt taotluse lisa 9)
5. Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2 vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega, mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete töötlemisega käesolevas uuringus.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

1. Registriandmete ühendamisel:
a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle
b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende edastamist Centarile
c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades
2. MTA registriandmeid, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut, lähtub Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel, andmete säilitamisel kui pseudonüümimise võtme säilitamisel.
3. Küsitlus:
a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult
b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi, kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse). Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest küsitluse andmetest.
c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse andmestikust:
i. nime
ii. e-posti aadressi
iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed
d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme
e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed
f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.
4. Intervjuud:
a. Töötajate Iintervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud transkriptsioone kasutades.
b. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse kohadnimed, asutuste ja isikute nimed. Analüüs toimub transkriptsioone kasutades.
c. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mida ei anonümiseerita. Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid.
5. Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu tegemist.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust
2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud taotlusele (lisa 4)
3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid, mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle
2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025), TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026)
3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi – registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis 2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)
2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026),
3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist, helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)
4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal 2026). Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile, andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise reeglitele.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel, isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks kontakteerumisel.

Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse omakorda luba, et isikuga kontakteeruda intervjueerimiseks.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused11?
Andmekaitse tingimused on leitavad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/isikuandmete-tootlemine
Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine
Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).
Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-tootlemine).
Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa veebilehel (https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-tootukassa-andmekaitsetingimused)
Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused
Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse alguses (vt lisatud manus taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse12
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
Eetikakomiteele on taotlus esitatud samaaegselt andmekaitseinspektsiooni taotlusega
Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus)
Lisatud
Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid
Lisatud
Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm
Lisatud
Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus
Lisatud
Lisa 6: Mõjuhinnang
Lisatud
Lisa 7: Turvameetmed
Lisatud
Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem
Lisatud
Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst
Lisatud