Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud:

Juurdepääsupiirang kehtib kuni:

Alus:

Lp Mirosław Paweł Jańczuk

[email protected]

Brandinc Jewellery Sp. z o.o. Eesti filiaal

05.06.2025 nr 2.2-10/25/1620-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon on saanud märgukirja, milles on juhitud tähelepanu Brandinc

Jewellery Sp. z o.o. Eesti filiaal kuuluva Viru Keskuse Pandora poe tööruumidesse

paigaldanud videovalve kaameratele. Märgukirjade kohaselt ei vasta isikuandmete

kaameratega töötlemine isikuandmete kaitse nõuetele. Seetõttu juhime tähelepanu

videovalve töökeskkonnas kasutamise nõuetele ning selgitame andmekaitsenõudeid.

Andmekaitse Inspektsiooni selgitused

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest

(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest

ning vastavatest eriseadustest.

1. Isikuandmete töötlemise alused

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil

on isik igal juhul tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega,

mille osas tuleb järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid.

Isikuandmete vastutav töötleja – asutus, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle

kasutamise eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama

IKÜM art-s 6 nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja

olema võimeline ka nende põhimõtete täitmist tõendama.1

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest.

a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas

isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev.

Selleks peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud

juhul nii töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud.

Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja

kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel

keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele

1 IKÜM art 5 lg 2.

2 (4)

kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega

inimesele avaldada

- kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt;

- millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning

- kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.

Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi

genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi

loomiseks.

Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab

täiendavat infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada

andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14.

Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele.

b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art

5 lg 1 punktid b, c ja e)

Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõttele, tuleb:

1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;

2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Kui kaamera oli paigutatud eesmärgiga kontrollida töötajaid ja nende tegevust, siis juhib

inspektsioon tähelepanu sellele, et kaamerate paigaldamise eesmärgiks ei saa olla töötajate

reaalajas jälgimine ega tema tegevuse kontrollimine. Lisaks on oluline tagada töötajatele

võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, paigutades kaamerad selliselt, et need ei

rikuks töötaja privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei ole seotud

tööprotsessiga.

Võimalus jälgida töötajaid terve tööaja vältel toob kaasa väga suure riive. Töötajal ei ole

võimalik teha ühtegi liigutust nii, et tema tegemisi ei oleks võimalik jälgida. See võib

omakorda mõjutada töötaja vaimset heaolu. Seetõttu tuleb kaamerate kasutamisel

töökeskkonnas alati hoolikalt kõik aspektid läbi mõelda ja kaaluda, kas isikuandmete

töötlemisega tekitatav mõju andmesubjektidele on proportsionaalne taotletavate eesmärkide

suhtes. Alati tuleb kaaluda, kus ja millal on videovalvemeetmed tingimata vajalikud ning kas

eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada töötajaid vähem häirivate meetmetega.

Rõhutame, et riietusruumis, puhkeruumis, wc-s ja duširuumis ei ole kaamerate

kasutamine lubatud.2

Lisaks toome välja, et audiovalve kasutamine töökohal ei ole inspektsiooni hinnangul

üldjuhul IKÜM nõuetega kooskõlas ja seega pole lubatud. Ka Euroopa

Andmekaitseinspektor on juba 2010. aastal märkinud, et helisalvestiste kasutamine töökohal

on keelatud.3 Samuti kinnitatakse seda ka Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes, kus on

välja toodud, et jälgimisseadmed ei tohiks pakkuda funktsioone, mis ei ole vajalikud (nt

helisalvestamine). Seetõttu tuleb ebavajalikud funktsioonid desaktiveerida või võtta

kasutusele jälgimisseadmed, millel lisafunktsioonid puuduvad.4 Töötajate vestluste

audiosalvestamine on väga riivav seetõttu, et salvestatakse töötajate vahelisi vestlusi.

Vestlustes võib osaleda palju osapooli ning vestlustes võidakse avaldada ka eraelulist teavet.

Audiovalve kasutamist saaksid õigustada üksnes väga erandlikud asjaolud.

2 Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. juuni 2012.a kohtuotsus kohtuasjas E.S v Rootsi, avaldus nr 5786/08. 3 European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010, p 6.12. 4 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, 2020, punkt

129

3 (4)

Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada

sellega, et isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks

juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada,

milliseid andmeid tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on ja kas selleks on

vaja just töötajat filmivat kaamerat. Hinnata tuleb sedagi, et kui kaamera suunda ja

vaatevälja on muudetud, kas see täidab enam üldse seatud eesmärki või tuleks antud

kaameraga isikuandmete töötlemine lõpetada. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja

andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus

ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti.

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama

tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.5 Euroopa

Andmekaitsenõukogu seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada –

ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise

säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi

õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72

tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise

tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.6

c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)

Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on

vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke

võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks

vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

2. Õigustatud huvi analüüs

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on

võimalik kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud

alusele – õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes

juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja

arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -

vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda

konkreetsed õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas

kehtivate õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja

hetkel esinev (st mitte spekulatiivne).

Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või

põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

5 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39. 6 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121,

leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf.

4 (4)

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või

kolmanda isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava

töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate

andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil

kui töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul

kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja

õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.

Kokkuvõttes palume teil

- vaadata üle oma kaamerate asukohad ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi

kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk;

- samuti tuleb kaamerate kasutamisel paigaldada teavitussilt (-sildid), kui need

pole paigaldatud ja

- võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega ning

õigustatud huvi analüüsiga.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt

ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate

selgitusi veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et

inspektsioon võib igal ajal ette teatamata kontrollida7 kaamerate kasutamise õiguspärasust

ning õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate

salvestiste vaatamise logisid. Rikkumise korral võib inspektsioon algatada

järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel

7 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.