Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhendi ja eksamiküsimuste kinnitamine

KÄSKKIRI

05.06.2025 nr 1-2/25-039

Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja

pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

pädevuseksami juhendi ja eksamiküsimuste

kinnitamine

Tulenevalt lõhkematerjaliseaduse §-dest 22 ja 23, majandus- ja taristuministri 30.10.2017

määrusest nr 56 „Nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitleja personalile

pädevustunnistuse andmisel“ ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lõike 2 alusel:

1. Kinnitan:

1.1 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

pädevuseksami juhendi (Lisa 1);

1.2 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused (Lisa 2);

1.3 Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused (Lisa 3);

2. Tunnistan kehtetuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori

05.04.2019 käskkirja nr 1-2/19-046 „Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja

pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhendi ja eksamiküsimustiku

temaatika kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martti Kangur

õigusosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes

Arno Paikles

2

Lisa 1

KINNITANUD peadirektor 05.06.2025

käskkirjaga nr 1-2/25-039

Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

pädevuseksami juhend

Lõhkematerjalisektori ettevõtja ja pürotehnilise toote käitlemisega tegeleva ettevõtja personali

pädevuse hindamise eesmärgiks on tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus ning julgeolek

läbi lõhkematerjali ja pürotehnilise toote oskusliku käitlemise. Sertifitseerimine ehk isiku

nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine on menetlus, mille käigus hinnatakse isiku

pädevuse vastavust kehtestatud nõuetele ja tõendatakse seda asjakohase pädevustunnistuse

väljastamisega.

1. Üldsätted

1.1 Käesolev eksamijuhend on koostatud lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) ning

majandus- ja taristuministri 30.10.2017 määruse nr 56 „Nõuded lõhkematerjali ja

pürotehnilise toote käitleja personalile pädevustunnistuse andmisel“ alusel.

1.2 Eksamijuhendiga määratakse kindlaks eksami korraldus, eksami kestus,

eksamineeritavate ja eksamineerijate õigused ja kohustused, eksami positiivse soorituse

nõuded, hindamismetoodika, eksamitulemuste vaidlustamise kord ning muud eksami

korralduses olulised asjaolud.

1.3 Eksami korraldaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).

1.4 Lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja, pürotehniku ja pürotehnilise

toote käitlemise korraldaja pädevuse kompetentsuse vastavust nõuetele tõendatakse

kutseseaduse kohase kutsetunnistusega, võttes arvesse LMS-s pädevustunnistuse kohta

sätestatut (LMS § 22 lg 1).

1.5 Kutset andva organi puudumise korral tõendatakse isiku kompetentsust TTJA antud

pädevustunnistusega. Sõltumata kutset andva organi olemasolust on TTJA-l õigus anda

käitlemise korraldaja pädevustunnistusi (LMS § 22 lg 2).

1.6 Välisriigis omandatud kompetentsuse vastavust LMS-i alusel nõutavale hindab ja

tõendab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt TTJA (LMS § 22 lg 4).

3

2. Nõuetele vastavuse hindamisele ja tõendamisele kuuluvad isikud

2.1 Nõuetele vastavuse hindamisele ja tõendamisele TTJA poolt kuulub järgmine

lõhkematerjalisektori ettevõtja ja pürotehnilise toote käitlemisega tegeleva ettevõtja personal:

2.1.1 lõhkematerjali käitlemise korraldaja – vastutav isik, kelle ülesanne on tagada

lõhkematerjali ohutu käitlemine ja käibe korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt

ning juhendada lõhkematerjali vahetut käitlejat ja koordineerida tema tegevust.

2.1.2 pürotehnilise toote käitlemise korraldaja – vastutav isik, kelle ülesanne on tagada

ettevõttes pürotehnilise toote ohutu käitlemine ja käibe korraldamine õigusaktides sätestatud

nõuete kohaselt, pürotehnilise toote võõrandamisel juhendada ja nõustada pürotehnilise toote

müüjat ning pürotehnilise toote käitlemisel koordineerida ettevõtte töötajate tegevust.

3. Pädevustunnistuse saamise eeldused

3.1 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja

3.1.1 peab olema vähemalt 21-aastane;

3.1.2 omama erialast ettevalmistust ja vähemalt aastast töökogemust lõhkematerjalide

valdkonnas;

3.1.3 tundma töövaldkonda reguleerivaid õigusakte;

3.1.4 ei või olla piiratud teovõimega;

3.1.5 ei või olla karistatud esimese astme kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud;

3.1.6 ei või olla karistatud riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali,

pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades või mis on nimetatud süüteo

objektiks, ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

3.1.7 ei või olla tagaotsitav või punktis 3.1.6 nimetatud süüteos kahtlustatav või süüdistatav.

3.2 Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

3.2.1 peab olema vähemalt 21-aastane;

3.2.2 peab olema läbinud erialase väljaõppe ja omama vähemalt aastast asjakohast

töökogemust;

3.2.3 ei või olla piiratud teovõimega;

3.2.4 ei või olla karistatud esimese astme kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud;

3.2.5 ei või olla karistatud riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali,

pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades või mis on nimetatud süüteo

objektiks, ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

3.2.6 ei või olla tagaotsitav või punktis 3.2.5 nimetatud süüteos kahtlustatav või süüdistatav.

4

4. Pädevustunnistuse taotlemine

4.1 Isik, kes soovib saada lõhkematerjali käitlemise korraldaja või pürotehnilise toote

käitlemise korraldaja pädevustunnistust, esitab TTJA-le taotluse, mis sisaldab järgmisi

andmeid:

4.1.1 taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

4.1.2 taotleja aadress ja muud kontaktandmed;

4.1.3 teave, millist pädevustunnistust taotletakse;

4.1.4 tõendid erialase väljaõppe ja töökogemuse kohta pädevustunnistuse esmataotlemisel;

4.1.5 kinnitus lõhkematerjaliseaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kohta;

4.1.6 tervisetõend;

4.1.7 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

4.1.8 riigilõivu tasumist tõendav dokument.

4.2 TTJA võib taotluse esitajalt nõuda ka muid asjakohaseid andmeid, kui see on vajalik isiku

nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks.

4.3 TTJA lahendab pädevustunnistuse taotluse 60 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse

esitamisest arvates.

4.4 Puuduste esinemisel taotluses teavitab TTJA hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 2 taotlejat kirjalikult taotluses esinevatest puudustest

ning määrab taotlejale nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja selgitades samas, et tähtajaks

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib TTJA jätta taotluse läbi vaatamata.

4.5 Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses

sätestatud määras. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu

nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse või viide riigilõivuseaduse riigilõivumäära

kehtestavale sättele. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi.

5. Pädevuseksami korraldamine

5.1 TTJA kinnitab eksamikomisjoni koosseisu ja eksamiküsimused, mis on kättesaadavad

TTJA veebilehel. 5.2 Pädevuseksami toimumisajast teavitab TTJA taotlejat vähemalt 10 tööpäeva ette.

5.3 Eksamile lubatakse isik vaid siis, kui tema vastavus pädevustunnistuse saamise

eeltingimustele on tõendatud.

5.4 Eksam toimub eesti keeles, vajadusel korraldab taotleja tõlgi.

5.5 Eksamipiletile vastamiseks on aega 60 minutit.

5.6 Eksamineeritav saab eksamipileti, millel on 8 küsimust taotletava pädevusala kohta.

5.7 Eksamipiletid koostatakse TTJA veebilehel avaldatud eksamiküsimuste põhjal.

5.8 Kui eksamineeritav taotleb enda pädevuse hindamist mitmel alal, antakse talle pilet iga

pädevusala kohta.

5

5.9 Eksam sooritatakse kirjalikult. Iga õigesti märgitud vastus annab vastajale 1 (ühe) punkti.

5.10 Eksami sooritamise ajal on abimaterjalide kasutamine keelatud.

5.11 Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti vähemalt 75

protsendile esitatud küsimustest.

5.12 Eksami tulemustest teatatakse eksaminandile e-posti vahendusel 30 kalendripäeva

jooksul pärast eksami sooritamist (edastades pädevustunnistuse või teatise eksami

mittesooritamise kohta).

5.13 Kui eksamineeritav ei pea kinni punktis 5.10 sätestatud nõudest, võib eksami korraldaja

keelata taotlejal eksami jätkamise ning eksam loetakse lõppenuks.

5.14 Kui eksamineeritav ei sooritanud eksamit, võib ta eksami uuesti teha kolme kuu pärast.

Sellisel juhul tuleb isikul esitada uus taotlus ja tasuda riigilõiv.

6. Eksamiküsimustik

6.1 Eksamiküsimustik peab võimaldama adekvaatselt hinnata isiku teadmiste piisavust antud

tegevusalal töötamiseks ja vastavust LMS nõuetele.

6.2 Eksamiküsimustik koostatakse vastavate õigusaktide ja taotletava pädevuse kohta käiva

kirjanduse alusel.

6.3 Eksamiküsimustiku temaatika avaldatakse TTJA veebilehel.

7. Pädevustunnistus

7.1 Pädevustunnistus väljastatakse pädevuseksami positiivsele tulemusele sooritanud isikule 30

kalendripäeva jooksul eksami sooritamise päevast arvates.

7.2 Pädevustunnistusele kantakse järgmised andmed:

7.2.1 pädevustunnistuse registreerimisnumber ja väljaandmise kuupäev;

7.2.2 pädevustunnistuse välja andnud asutuse nimi ja kontaktandmed;

7.2.3 pädevustunnistuse saanud isiku ees- ja perenimi ning isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

7.2.4 tegevusala – lõhkematerjali käitlemise korraldaja, pürotehnilise toote käitlemise

korraldaja;

7.2.5 pädevustunnistuse kehtivuse aeg;

7.2.6 vajadusel eritingimised, millega pädevustunnistus väljastatakse;

7.2.7 pädevustunnistuse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

7.2.8 TTJA pitser.

7.3 Pädevustunnistus väljastatakse paberkandjal ja saadetakse tähitud postiga taotluses

märgitud aadressile või väljastatakse taotlejale allkirja vastu.

7.4 Isiku, kellele pädevustunnistus väljastati, nõudel väljastatakse pädevustunnistuse

duplikaat. Duplikaadile kantakse kõik punktis 7.2 nimetatud andmed ja ülemisele

6

parempoolsele nurgale kirjutatakse sõna “DUPLIKAAT”. Duplikaadi väljastamise eest

tasub isik riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

7.5 Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis (5) aastat.

8. Pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine

8.1 Pädevustunnistuse kehtivusaega võib isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada

tingimusel, et isiku töövaldkonnas nõutav pädevus ei ole muutunud ning isik on vähemalt

üks kord viie aasta jooksul osa võtnud erialasest täiendusõppest, vastab kehtestatud

tervisenõuetele ja lõhkematerjaliseaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

8.2 Läbitud täiendõppe maht peab olema vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja

seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõppeks on ka täienduskoolitusel

lektorina esinemine.

8.3 Pädevustunnistuse pikendamise taotlemiseks esitab isik vähemalt 30 kalendripäeva enne

pädevustunnistuse kehtivusaja lõppu TTJA-le taotluse, mis peab sisaldama järgmisi

andmeid:

8.3.1 taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi ja, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

8.3.2 taotleja aadress ja muud kontaktandmed;

8.3.3 pikendatava pädevustunnistuse väljastamise kuupäev ja number ning välja andnud

asutuse nimi;

8.3.4 andmed erialases täiendusõppes osalemise kohta;

8.3.5 kinnitus lõhkematerjaliseaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kohta;

8.3.6 tervisetõend;

8.3.7 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

8.3.8 riigilõivu tasumist tõendav dokument.

8.4 TTJA võib pädevustunnistuse pikendamiseks taotluse esitajalt nõuda täiendavaid andmeid,

kui see on vajalik täienduskoolituse sobivuse hindamiseks. Lisaks võib TTJA

täienduskoolitust mitte arvestada, kui isik on esitanud ebaõigeid andmeid või

täienduskoolitus ei vasta kehtestatud nõuetele, ning nõuda uue pädevuseksami sooritamist.

8.5 Pädevustunnistuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile

selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide riigilõivuseaduse

riigilõivumäära kehtestavale sättele. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle

isiku nimi.

8.6 TTJA pikendab pädevustunnistuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise

päevast arvates. Isikule väljastatakse uus turvapõhjaga blanketile vormistatud pikendatud

pädevustunnistus.

8.7 Kui pädevustunnistuse pikendamist taotletakse pärast selle kehtivusaja lõppemist, tuleb

uue tunnistuse saamiseks esitada taotlus ja sooritada kõik toimingud samasugustel

tingimustel nagu esmakordsel taotlemisel. Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval

põhjusel, võib isik taotleda menetlustähtaja ennistamist vastavalt haldusmenetluse

seadusele.

7

9. Pädevustunnistuse taotleja/eksamineeritava õigused ja kohustused 9.1 Eksamineeritav on kohustatud eksamineerija nõudmisel eksamipileti saamisel esitama oma

isikut tõendava dokumendi.

9.2 Eksamineeritaval on õigus tutvuda eksamijuhendiga ja eksamiküsimustiku temaatikaga.

9.3 Enne eksami algust on eksamineeritaval õigus saada eksamikorraldajalt teavet eksami

protseduurist ning eksamitulemuste teatavakstegemise, protestide esitamise ja läbivaatamise

korrast.

9.4 Kui eksamineeritav ei ole rahul eksami korralduse või eksamitulemustega, on tal õigus

esitada TTJA peadirektorile kaebus.

9.5 Kaebus vaadatakse läbi ja tehakse otsus 14 tööpäeva jooksul selle esitamise päevast

arvates.

9.6 Kaebuse esitamine ei võta kohustust täita asjakohast otsust.

10. Eksamikomisjoni õigused ja kohustused

10.1 Eksamikomisjonil on õigus keelduda pädevustunnistuse taotleja eksamile lubamisest,

kui:

10.1.1 erialane ettevalmistus või töökogemus ei vasta pädevustunnistuse saamise

eeltingimustele;

10.1.2 taotlus ei ole nõuetekohane;

10.1.3 taotluses on esitatud valeandmeid;

10.1.4 taotleja ei ole tasunud riigilõivu.

10.2 Taotluse esitaja eksamile mittelubamise kohta teeb TTJA kirjaliku otsuse põhjendades

taotleja eksamile lubamisest keeldumist.

10.3 Otsus eksamile mittelubamisest saadetakse taotluse esitajale e-posti teel.

10.4 Eksamikomisjon ja teised isikud, kes on seotud pädevustunnistuste väljaandmise või

eksamite korraldamisega, peavad hoidma saladuses eksamiküsimustikku, tunnistuse

taotlejate isikuandmeid ja muid andmeid, millele on seadusega kehtestatud

juurdepääsupiirangud ning neile teatavaks saanud muud salajast informatsiooni.

10.5 Enne eksami algust peab üks eksamikomisjoni liikmetest selgitama eksamineeritavale

eksami protseduuri ning eksamitulemuste teatavakstegemise, protestide esitamise ja

läbivaatamise korda.

10.6 Kui eksamineeritav rikub oluliselt eksami protseduuri või petab eksami sooritamisel, võib

eksami korraldaja keelata isikul eksami jätkamise ning eksamitulemus tühistatakse.

10.7 Asjakohased isiku nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist puudutavad kaebused

esitatakse TTJA peadirektorile.

8

10.8 TTJA peadirektor vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul selle esitamise

päevast alates. Otsusus edastatakse kaebuse esitajale e-posti teel.

9

Lisa 2

KINNITANUD

peadirektor

05.06.2025

käskkirjaga nr 1-2/25-039

Lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused

1. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjal?

2. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkeaine?

3. Mille poolest erineb lõhkeaine pürotehnilisest ainest?

4. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali käitlemine?

5. Nimeta vähemalt viis tegevust, mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt

lõhkematerjali käitlemiseks.

6. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali valmistamine?

7. Nimeta vähemalt kolm tegevust, mida loetakse lõhkematerjaliseaduse mõistes

lõhkematerjali valmistamiseks.

8. Kuidas tagatakse lõhkematerjali käibe jälgitavus?

9. Kui kaua tuleb käibe kohta andmeid säilitada ning millistest toimingutest (3) alates seda

aega arvestatakse?

10. Mida tuleb teha lõhkematerjalide käibe andmetega, kui ettevõte lõpetab tegutsemise

lõhkematerjalide käitlemise valdkonnas?

11. Milliseid kohustusi ja nõudeid tuleb täita lõhkematerjalide üle arvestuse pidamisel?

12. Nimeta vähemalt viis kohustust ja nõuet, mida tuleb täita lõhkematerjalide üle arvestuse

pidamisel.

13. Millised dokumendid koostab lõhkematerjali tootja tõendamaks lõhkematerjali

vastavust direktiivi 2014/28EL nõuetele?

14. Kelle kohustus on koostada direktiivi 2014/28EL kohaldumisalas oleva lõhkematerjali

vastavusdeklaratsioon ja toote tehniline dokumentatsioon?

15. Millised on nõuded lõhkematerjalide märgistamisel jälgitavuse tagamiseks?

16. Millest koosnevad lõhkematerjalide unikaalsed identifitseerimisandmed?

17. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada lõhkematerjali käitlemisel toimunud õnnetusest?

18. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada lõhkematerjali seaduslikust valdusest väljumise

korral?

19. Millisel juhul ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema lõhkematerjaliseaduse kohast

tegevusluba?

20. Millised asutused ja kuidas on seotud ettevõttele tegevusloa väljastamisega?

21. Mida peab lõhkematerjalide käitleja tegema oma valduses oleva lõhkematerjaliga

tegevusloa kehtetuks tunnistamise või peatamise korral?

22. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali vahetu käitleja?

23. Millistele nõuetele peab vastama lõhkematerjali vahetu käitleja?

24. Millist personaliga seonduvat nimekirja peab lõhkematerjalide käitleja

lõhkematerjaliseadusest tulenevalt pidama ning mida tuleb teha selles nimekirjas

tehtavate muudatuste korral?

25. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkaja ning millistele nõuetele lõhkaja

vastama peab?

26. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkemeister ning millistele nõuetele

lõhkemeister vastama peab?

27. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali käitlemise korraldaja ning

millistele nõuetele ta vastama peab?

28. Millised on lõhkematerjali käitlemise korraldaja ülesanded?

10

29. Millal ja kui sageli tuleb teha kindlaks lõhkaja või lõhkemeistri vastavus

tervisenõuetele?

30. Kes teostab lõhkaja/lõhkemeistri tervisekontrolli ja keda ta kaasama peab?

31. Mitmeks aastaks väljastatakse lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistus

ning mis on pädevustunnistuse pikendamise eelduseks?

32. Millisel juhul tunnistatakse pädevustunnistus kehtetuks?

33. Mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiskohaks ning

millistele üldnõuetele peab käitlemiskoht vastama?

34. Kelle kohustus on määrata lõhkematerjali käitlemiskoha valve ning kellega tuleb

käitlemiskoha valve kooskõlastada?

35. Millisel juhul ei pea lõhkematerjali käitlemise kohal olema lõhkematerjaliseaduse

kohast käitamisluba?

36. Millistest käitlemiskohas tehtavatest muudatustest tuleb teavitada Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit?

37. Nimeta vähemalt 4 nõuet või tingimist, mis tuleb tagada lõhkematerjali ladude

territooriumil?

38. Nimeta vähemalt 4 tingimust, millele peab lõhkematerjali laoehitis vastama.

39. Kuidas peab olema lõhkematerjal hoidlasse paigutatud?

40. Millist infot peab kajastama lao juhend ning kellele peab juhend kättesaadav olema?

41. Millest sõltub lõhkematerjalihoidla minimaalne kaugus teistest ehitistest?

42. Mis on lõhketöö lõhkematerjaliseaduse kohaselt?

43. Millistel juhtudel on nõutud ohtlikuma lõhketöö luba ning kes selle väljastab?

44. Mis on lõhketööde projekt ja kes lõhketööde projekti kinnitab?

45. Millistel juhtudel võib lõhata ilma lõhketööde projektita?

46. Milliste ohuteguritega ja kuidas tuleb lõhketööde parameetrite seadmisel arvestada?

47. Mida peab lõhkemeister tegema enne lõhkeaukude laadimist ja mida peab

lõhkemeister või lõhkaja tegema pärast lõhketööd?

48. Keda tuleb lõhketööde toimumisest teavitada ja millist infot teavitus sisaldama peab

ning keda tuleb täiendavalt teavitada ohtlikumast lõhketööst, kui lõhketöö ei toimu

karjääris ega kaevanduses?

49. Kuidas peab olema organiseeritud lõhketöö ohuala valve?

50. Milles tuleb veenduda enne igat lõhkamist?

51. Mida nimetatakse lõhketööl tõrkeks, kes määrab tõrke likvideerimise viisi ja korra?

52. Milline lõhkematerjal tuleb hävitada ja kelle järelevalve all võib lõhkematerjali

hävitada?

53. Mis dokument koostatakse lõhkematerjali hävitamise kohta ning mis andmed selles

dokumendis märgitakse.

54. Nimeta tegurid, millest sõltub maksimaalne korraga lõhata lubatud laengusuurus

seismilise mõju tõttu.

55. Millistel juhtudel on nõutud lõhkematerjali veoluba ning millisel juhul ei ole veoluba

nõutud?

56. Milliseid andmeid sisaldab lõhkematerjali veoluba?

57. Mis dokument on nõutud lõhkematerjali transportimisel väljaspool ettevõtte

tegevuskohta? Milliseid andmeid see dokument sisaldama peab?

11

Lisa 3

KINNITANUD

peadirektor

05.06.2025

käskkirjaga nr 1-2/25-039

Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused

1. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehniline toode?

2. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehniline aine?

3. Mille poolest erineb pürotehniline aine lõhkeainest?

4. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnilise toote käitlemine?

5. Nimeta vähemalt neli tegevust, mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt

lõhkematerjali käitlemiseks?

6. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnilise toote valmistamine?

7. Kes määrab (direktiivi 2013/29EL kohaldumisalas oleva) pürotehnilise toote

kategooriatesse ning kes kategooriasse määramise kinnitab?

8. Nimeta pürotehniliste toodete kategooriad ning selgita mille järgi toimub

kategooriatesse määramine?

9. Nimeta millistesse kategooriatesse jaotatakse teatri pürotehnilised tooted ja millistesse

kategooriatesse jaotatakse muud pürotehnilised tooted ning selgita nende kategooriate

sisu.

10. Nimeta ilutulestikuks mõeldud pürotehniliste toodete kategooriad ning selgita nende

kategooriate sisu.

11. Milliste kategooriate tooteid võib käidelda ainult erialateadmistega isik ning keda

loetakse erialateadmistega isikuks?

12. Milliste rollide korral on pürotehnilise toote käitlejal kohustus tagada pürotehniliste

toode käibe jälgitavus?

13. Kuidas tagatakse pürotehniliste toodete käibe jälgitavus ning kui kaua tuleb andmeid

käibe kohta säilitada?

14. Mida peab pürotehnilise toote tootja või importija tegema käibe andmetega, kui ettevõte

lõpetab tegutsemise ning kui kaua tuleb andmeid käibe kohta säilitada?

15. Millised dokumendid koostab direktiivi 2013/29EL kohase pürotehnilise toote tootja

tõendamaks toote vastavust direktiivi 2013/29EL nõuetele?

16. Kelle kohustus on koostada direktiivi 2013/29EL kohaldumisalas oleva pürotehnilise

toote vastavusdeklaratsioon ja toote tehniline dokumentatsioon?

17. Nimeta vähemalt viis direktiivi 2013/29EL kohaste pürotehniliste toodete märgistamise

nõuet?

18. Milline info peab kajastuma F3- ja F4 kategooria pürotehniliste toodete märgisel –

nimeta vähemalt kuus kohustuslikku elementi?

19. Milline info peab pürotehnilise tootega kaasas olema ning mis keeles peab teave olema

Eestis tarbijale mõeldud pürotehniline toote korral?

20. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada pürotehnilise toote käitlemisel toimunud õnnetusest?

21. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada suure koguse pürotehniliste toodete seaduslikust

valdusest väljumise korral ning millisest kogusest alates on teavitamiskohustus?

22. Milliste kategooriate pürotehnilisi tooteid võib majandustegevuses võõrandada ilma

tegevusloata.

23. Milliste kategooriate pürotehnilisi tooteid ning millises koguses võib ilma

erialateadmisteta ega tegevusloata isik osta, hoida ja kasutada oma tarbeks?

24. Millised pürotehniliste toodete käitlemisega tegeleva ettevõttega seotud isikud ei tohi

olla karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi

12

toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva

kasutades?

25. Milliseid karistusi ei tohi olla pürotehnilise toote käitlemise tegevusloaga ettevõtte

seaduslikult esindaja?

26. Mida peab pürotehnilise toote käitleja tegema oma valduses oleva F4 või T2

kategooria pürotehniliste toodetega tegevusloa kehtetuks tunnistamise või peatamise

korral?

27. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnik ning millistele nõuetele ta vastama

peab

28. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnilise toote käitlemise korraldaja ning

millistele nõuetele ta vastama peab?

29. Millised on pürotehnilise toote käitlemise korraldaja ülesanded?

30. Millal ja millise maksimaalse sagedusega tehakse kindlaks pürotehniku vastavus

tervisenõuetele?

31. Kes teostab pürotehniku tervisekontrolli ja keda ta kaasama peab?

32. Mitmeks aastaks väljastatakse käitlemise korraldaja pädevustunnistus ning mis on

pädevustunnistuse pikendamise eelduseks?

33. Millisel juhul tunnistatakse pädevustunnistus kehtetuks?

34. Mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt pürotehnilise toote käitlemiskohaks

ning millistele üldnõuetele peab koht vastama?

35. Kus või kuidas ei või pürotehnilise toote müügikoht paikneda?

36. Kuidas peavad selvemüügis keelatud pürotehnilised tooted olema müügikohas

paigutatud?

37. Millised kogused ja millistel tingimustel on lubatud pürotehnilisi tooteid hoida ilma

käitamisloata müügikohas?

38. Mis on ilutulestiku ohuala, kes selle määrab ning mida ohuala määramisel arvestada

tuleb?

39. Milliseid täiendavaid ohutus-abinõusid tuleb rakendada sise-ilutulestiku korral?

40. Mida tuleb teha, kui tugeva tuule või muu asjaolu tõttu kaasneks ilutulestiku

tegemisega vahetu oht inimesele, keskkonnale või varale?

41. Mida tuleb teha peale ilutulestiku läbiviimist ning mida tehakse ilutulestiku ajal

süttimata jäänud pürotehniliste toodetega?

42. Milline pürotehniline toode tuleb hävitada ning millistel viisidel toimub hävitamine?

43. Millist pürotehnilist toodet võib hävitada põletamise või ärakasutamise teel ning kes

seda teha võib?

44. Milles tuleb veenduda enne pürotehnilise toote hävitamist?

45. Milline dokument koostatakse pürotehnilise toote hävitamise kohta ning mis info sellel

dokumendil kajastuma peab?

46. Millistel juhtudel ei ole nõutud pürotehnilise toote käitlemiskohal käitamisluba?

47. Millistest käitlemiskohas tehtavatest muudatustest tuleb teavitada Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit?

48. Mis on pauguti ning millised piirangud on seotud paugutite müügi ja kasutamisega?

49. Millisel juhul on nõutud ilutulestiku korraldamise luba ning kes selle väljastab?

50. Millisel juhul on nõutud pürotehnilise toote veoluba ning millisel juhul on nõutud

teavitamine?

51. Milliseid nõudeid peab käitleja täitma pürotehniliste toodete võõrandamisel?

52. Millised on toodete kategooriast sõltuvad vanuselised piirangud pürotehniliste toodete

võõrandamisel?