Väljaminev kiri

Tere,

Allkirjeldatud ärimudeli (teadmata) detailid võivad esialgset seisukohta muuta, kuid üldiselt oleme lähtunud nii:

• * Võrku antava heitsoojuse hinda ei peaks kooskõlastama ning selle ostuhind ei või olla suurem kui esimesel järjekohal võrku antava kõige odavama soojuse muutuvkulu hind.

Näiteks võrku antakse puiduhakkest toodetav soojus – heitsoojuse hind ei ületa puiduhakke muutuvkulu.

Eesmärk: tarbija ei pea maksma topelt püsikulusid täiendavate võimsuste eest – st võrku ostetava heitsoojuse max hind ongi muutuvkulu hind ja täiendavalt teisi püsikulusid (tootmisvõimsused, võrk heitsoojuse allikani või tarbijapaigaldiseni ja mistahes teised kulud) hinda juurde ei lisata.

Antud juhul siis – kui heitsoojus ostetakse võrku - heitsoojuse tootja tarbijapaigaldise investeering ei ole reguleeritav vara. Heitsoojuse hind (mistahes kulud) peavad ära mahtuma I järjekohal võrku antava soojuse muutuvkulu hinda.

Kirjeldatud viisil on kokkulepped ka teiste Eestis asuvate võrguettevõtjatega heitsoojuse võrku võtmiseks /ostmiseks. Mh, kui võrguettevõtja saavutab kokkuleppe, et heitsoojus antakse üldse võrku 0 hinnaga (ja see on suhteliselt ebaoluline osa kogu võrgule vajalikust soojusest), siis on võrguettevõtjal võimalik teenida ka täiendavat motivatsiooni-fondi.

Nüüd teine osa – Teilt soovitakse ka Teie võrgust soojust osta.

Kui kogused oleks tasakaalus (ost/müük sarnases suuruses), võiks kasutada muutuvkulu piirmäära loogikat, sh täiendavad kulud heitsoojuse tootja tarbijapaigaldisele ei kuulu regul. Vara koosseisu.

Kui aga võrgust ostu osa osutub oluliselt suuremaks – võib see tarbijate seisukohast võetuna olla ebaõiglane (miks peaksid nemad kandma kogu püsikulu).

Millal heitsoojus võrku antakse (tavaliselt alati suvekuudel – kui nii, kas Teie oma seadmed töötavad piisavalt efektiivselt täiendava soojuse tootmiseks sellisel võimsusel ?) ja mis kuudel soojust Danpower võrgust võetakse (kas puudujääk tekib talvekuudel ?)

Kui kogu skeemist on võimalik saada kasu ka kaugküttetarbijal (st kindlasti ei peaks maksma rohkem), siis Konkurentsiamet kindlasti toetab heitsoojuse võrku võtmist.

Mis hinnatingimustega Te ise olete praegu vastastikku arvestanud ? Mis hinnaga Danpower soojust võrgust müüks, kas Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnaga ? Kui teete arvestused – milliseks kujuneb lõpptulemus, kui:

- investeering tarbijapaigaldisesse ei kuulu regul vara hulka

- tasakaalus soojuse kogus (võrku 865 MWh ja võrgust 865 MWh) = mõlemale poolele hinnaga 0;

- võrgust ostetav soojuse kogus (1000-865) müüakse KA kooskõlastatud hinnaga.

Kas saadav tulu katab ära investeeringukulu mõistliku aja jooksul ?

Tere

Soovime liita Võru kaugküttevõrku suurtööstust, kes oleks nõus ostma kaugküttevõrgust soojust oma tarbevee soojendamiseks (~1000 MWh) tingimusel, et nad saavad oma hoone kütmisest üle jääva jääksoojuse (865 MWh) võrku müüa. Koostöö tingimuseks on, et Danpower Eesti leiab lahenduse jääksoojuse võrku vastuvõtmiseks ning teostab vastavad ehitustööd tarbijapaigaldisele. Soovime üle küsida, kas selline tarbijapaigaldisele teostatud investeering on käsitletav reguleeritud varana?

Heade soovidega

Merle Taal

Finantsjuht

Danpower Eesti AS

Vilja 14

65606 Võru

Telefon: +372 58 866 146

E-post: [email protected]

Koduleht: www.danpower.ee

Juhtkond:

Markus Süßmann

Burkhard Vogel

Reg nr: 10351812

KMKR nr: EE100414101

See e-kiri sisaldab konfidentsiaalset ja/või õiguslikult kaitstud teavet. Kui Te ei ole e-kirja õige adressaat või olete saanud selle e-kirja ekslikult, teavitage sellest kohe saatjat ja hävitage see e-kiri. Selle e-kirja või selle osade lubamatu kopeerimine ja levitamine on keelatud.