Otsus

PK

PK

k e e lu a la 5 0

m H e it v e e im

m u t a

m is e

N

S

10 m PK

10 m PK

10.0

5.0

k e e lu a la 5 0

m H e it v e e im

m u t a

m is e

TEOSTUSAEG

STAADIUM MÕÕTKAVAJOONISE TÄHISTÖÖ NR

PROJEKTIJUHT

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS OBJEKTI AADRESS

MUUDETUD

VASTUTAV SPETSIALIST KATI SOONVALD

Magistritunnistus nr MD 000627

MAASTIKUARHITEKT

2

/digiallkiri/KATI SOONVALD

/digiallkiri/KATI SOONVALD

DP-25-01

Tallinn 10319

www.landcomposition.eePostiaadress: Sõle 34-17

E-post: [email protected]. kood 12976309

Tel: (+372) 58 507 811LandComposition OÜ

ES

HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU ESKIISJOONIS 1:500

TINGMÄRGID

- planeeringuala piir

- olemasoleva katastriüksuse piir

- planeeritud juurdepääsutee

- planeeringualaga seotud katastriüksuse piir

- planeeritud hoonestusala

- planeeritud puurkaev (hooldusala 10m)

- planeeritud hoone orienteeruv asukoht

TEHNOVÕRGUD

- olemasolev puurkaev (hooldusala 10m)

- planeeritud juurdepääs planeeringualale/krundile

märts 2025

Gridver OÜ /digiallkiri/ KASEMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kambja vald, Tartumaa

Kasemäe, Sirvaku küla,

10.0

5.0

- planeeritud kõrghaljastuse orienteeruv paiknemine

Tee kai tse

vöö nd 3

0m

asukoht

- planeeritud reovee kohtkäitusrajatise orienteeruv

LandComposition OÜ Reg. kood 12976309

Tel: (+372) 58 507 811 E-post: [email protected]

www.landcomposition.ee

Töö nr DP-25-01

Kasmäe maaüksuse

DETAILPLANEERINGU

ESKIISLAHENDUS

Tellija: Gridver OÜ /digiallkiri/

Koostaja: LandComposition OÜ

e-mail: [email protected] Tel: (+372) 58 507 811

Maastikuarhitekt: K. Soonvald magistritunnistuse nr MD 000627

(Eesti Maaülikool) /digiallkiri/

Setomaa 2025

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

2/23

SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ............................. 3

2. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED ................ 4

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................... 4

3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ...................................................................... 4

3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..................................................................... 4

3.3 Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus .......................... 4

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ............................................................................. 4

3.5 Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................... 4

3.6 Olemasolev tehnovarustus ........................................................................................... 4

3.7 Kehtivad piirangud ...................................................................................................... 5

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING SELLEL PÕHINEVAD JÄRELDUSED .................................................................................................. 5

5. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED ....................... 5

5.1 Ruumilise arengu eesmärgid ........................................................................................ 5

5.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ............ 6

6. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ............................................................................. 7

7. PLANEERIMISE LAHENDUS ....................................................................................... 11

7.1 Planeeringuala krundijaotus ....................................................................................... 11

7.2 Krundi ehitusõigus ..................................................................................................... 11

7.3 Krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitistevahelised kujad ..................................... 12

7.4 Ehitiste arhitektuurinõuded ........................................................................................ 12

7.5 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 14

7.6 Haljastus ..................................................................................................................... 14

7.7 Heakorra põhimõtted ................................................................................................. 15

7.8 Tehnovõrkude lahendus ............................................................................................. 15

7.9 Veevarustus ................................................................................................................ 15

7.10 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................. 16

7.11 Vertikaalplaneerimine ning sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine .......................... 16

7.12 Elektrivarustus ........................................................................................................ 17

7.13 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................. 17

7.14 Tänavavalgustus ..................................................................................................... 17

7.15 Soojavarustus ......................................................................................................... 17

7.16 Tuleohutusnõuded ja tuletõrjevarustus .................................................................. 18

8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE . 19

8.1 Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 19

8.2 Tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude vältimine ja kavandatavad leevendavad meetmed........................................................................................................... 20

8.3 Liikluskoormusest tulenev vibratsioon, müra ja õhusaaste ning abinõud nende mõju leevendamiseks ..................................................................................................................... 20

8.4 Kitsendavad keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ............ 21

8.5 Servituutide vajaduse määramine .............................................................................. 21

8.6 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .............................................. 21

9. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 22

10. JOONISED .................................................................................................................... 23

1. Situatsiooniskeem M 1:10000 ...................................................................................... 23

2. Planeeringu eskiisjoonis M 1:500 ................................................................................. 23

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

3/23

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust muuta Kasemäe maaüksuse sihtotstarvet ja rajada maaüksusele elamu koos abihoonetega ning selleks vajaliku ehitusõiguse määramine hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid:

 Tartu maakonnaplaneering  Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla maaala osas (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“;  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 “Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded1”;  EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes";  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”;  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 ’’Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord’’;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 ’’Müra normtasemed elu-ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonete ja mürataseme mõõtmise meetodid’’;  EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;  EVS 939-2-2020 "Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded’’;  EVS 939-2-2020 "Puittaimed haljastuses .Osa 3: ’’Ehitusaegne puude kaitse’’;  Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 ‘’Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus’’;

 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 ‘’ Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded’’;

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile";  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 ’’Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded’’;  Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;  Juhend „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“;

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

4/23

 Eesti Standard EVS 809-1:2002 ’’Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine’’.

Detailplaneeringu koostaja on Kati Soonvald (LandComposition OÜ), magistritunnistuse nr MD 000627 ja väljaandja Eesti Maaülikool.

2. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringuala asub Kambja vallas Sirvaku külas hajaasustusalal. Tartu, Põlva ja Elva linn asuvad planeeringualast ca 27 km kaugusel. Kõik vajalikud teenused ja asutused on Tartu linnas olemas. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS 3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeringuala asub Tartumaal Kambja vallas Sirvaku külas Kasemäe maaüksusel ja ala suurus on 9010 m2.

3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala hõlmab Kasemäe (katastriüksuse tunnus 28301:001:1990, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9010 m²) maaüksuse kirdeosast väiksemat ala. Ehitisregistri andmetel puuduvad detailplaneeringu alal hooned või rajatised.

3.3 Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Kasemäe maaüksus piirneb järgnevate katastriüksustega:

1. Toomu (28204:005:0050, maatulundusmaa 100%); 2. Veinioja (28204:005:0211, maatulundusmaa 100%); 3. Veinioja (28301:001:1989, maatulundusmaa 100%); 4. Kambja-Sirvaku tee nr 22135 (28204:005:0034, transpordimaa 100%).

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Kambja-Sirvaku teelt nr 22135 alguse saava tee kaudu, mis läbib Veinioja maaüksust (katastriüksuse number 28301:001:1989) ja millele on seatud reaalservituut.

3.5 Olemasolev haljastus ja keskkond Kasemäe maaüksusest katab haritav maa 8333 m2. Kõrghaljastus puudub. Mõned üksikud madalad puud kasvavad põhjaosas.

3.6 Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala lõunaosa läbib elektriõhuliin (alla 1 kV, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge).

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

5/23

3.7 Kehtivad piirangud Kasemäe maaüksusel seab ehitustegevusele piiranguid:

1. Elektriõhuliin 1 kV, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge; 2. Kambja-Sirvaku maantee nr 22135, kaitsevöönd 30 m katendi sevast.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING SELLEL PÕHINEVAD JÄRELDUSED

Planeeringualale pääseb ligi Kambja-Sirvaku teelt nr 22135. Tegemist on hajaasustusega ning suurematelt teedelt hargnevad väiksemad teed hoonekomplekside juurde ja enamasti on need tupikteed. Lähim ühistranspordi peatus paikneb Kambja-Sirvaku maantee ja Ojasaare tee ristumiskoha vahetus läheduses. Kontaktvööndis paiknevad hooned paralleelselt, risti või nurga all olemasoleva teega. Hooned paiknevad erineval kaugusel olemasolevatest teedest. Ühtset kindlat ehitusjoont ei ole järgitud. Naaberkruntidel paikneb põhihoone ja enamasti 2-3 abihoonet kuid esineb ka rohkemate abihoonetega hoonekomplekse. Planeeringuala vahetus läheduses on enamasti ühekorruselised viilkatusega hooned. Paljudel põhihoonetel on ka katusealune kasutusse võetud. Viimistlusmaterjalidest on levinud puitlaudis ja katusekattena eterniit. Katusekalded on varieeruvad. Piirded enamasti puuduvad kuna tegemist on hajaasustusega. Krundid on suured, enamasti mitu hektarit. Planeeringulahendusega nähakse ette võimalus ehitada Kasemäe maaüksusele eramu koos abihoonetega. Planeeringulahenduses on näidatud planeeritud hoonete võimalikud asukohad maa-alal. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole. Planeeritud alale on ette nähtud põhihoone ja 3 abihoonet. Ka planeeringuala vahetus läheduses olevatel elamumaadel on mitu abihoonet.

5. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.1 Ruumilise arengu eesmärgid

Peamise ruumilise arengu suuna seab planeeringualal ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40). Vastavalt ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ seletuskirja (lk 19-20) kohaselt:

1. Kambja vallas on detailplaneeringu koostamise kohustusega järgmised maaalad: • Kambja alevik; • Vana-Kuuste küla kompaktse hoonestusega alad; • Pangodi maastikukaitseala; • planeeritud uued elamu-, tootmis- ja sotsiaalmaa, va üldmaa, sihtotstarbega maa-alad.

Kõik detailplaneeringu koostamise kohustusega alad loetakse tiheasustusaladeks Looduskaitseseaduse ja Jäätmeseaduse mõistes.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

6/23

2. Väljapool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid võib vallavalitsus otsustada, et detailplaneering tuleb koostada järgmistel juhtudel: • väärtuslikule põllumaale, metsamaale, väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustiku alale ehitamissoovi korral kui lähima hoonetekompleksini jääb vähem kui 250 m, va endisele talukohale ehitamisel;

Vastavalt ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ seletuskirja (lk 18 p 2.4.10 Olemasoleva kasutusotstarbega maa) kohaselt:

1. üldplaneeringu põhikaardil esitatud valge/roheline maa-ala on maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata.

Kasemäe maaüksuse sihtotsarve maa-ameti andmete alusel on maatulundusmaa.

Üldplaneeringu eesmärk on Kambja valla endise Kambja valla territooriumi osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Antud detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks on tagada üldplaneeringu ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ põhimõtete ja suundumuste elluviimine, määrates krundid, nende ehitusõiguse, ehituslikud ja arhitektuurinõuded ning luues aluse projekteerimistingimustele. Käesoleva planeeringu ruumilise arengu eesmärk on kaaluda võimalust rajada Kasemäe maaüksusele hoonete kompleks ning määrata selleks vajalikud ehitusõigused hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Detailplaneering on üldplaneeringut planeeringualal ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40) muutev kuna selle üldplaneeringu maakasutuskaardi alusel on Kasemäe maaüksuse sihtotstarve maatulundusmaa.

5.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks

Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette rajada eramu koos abihoonetega (1 elamu ja 3 abihoonet). Planeeringu eskiisjoonisel on toodud hoonete võimalik paiknemine Kasemäe maaüksusel.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

7/23

6. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Vastavalt ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ seletuskirja (lk 18 p 2.4.10 Olemasoleva kasutusotstarbega maa) kohaselt:

1. üldplaneeringu põhikaardil esitatud valge/roheline maa-ala on maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata.

Kavandatav tegevus muudab kehtivat üldplaneeringut kuna detailplaneeringuga määratakse Kasemäe maaüksusele uueks sihtotstarbeks elamumaa. Väljavõte ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumil’’ põhijoonisest:

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

8/23

Vastavalt ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ keskkonnakaardile jääb planeeringuala maakondliku väärtusliku maastiku alale (R5- Pangodi ümbrus, seletuskiri lk 25). Väljavõte ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumil’’ keskkonnakaardist:

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

9/23

LEPPEMÄRGID:

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

10/23

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

11/23

7. PLANEERIMISE LAHENDUS 7.1 Planeeringuala krundijaotus

Detailplaneeringuga ei nähta ette Kasemäe maaüksuse jagamist väiksemateks kruntideks. Planeeringualal muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve elamumaa sihtotstarbeks. Kavandatavast tegevusest annab ülevaate joonis 2 ’’ Planeeringu eskiisjoonis’’.

7.2 Krundi ehitusõigus

Vastavalt kehtiva üldplaneeringu ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40) seletuskirjale (lk 12):

1. Väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/ elamuid, mis on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama korteriga elamud.

2. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla suurem kui 20% krundi pindalast kuid mitte suurem kui 600 m².

Planeeritud ehitiste lubatud kasutusotstarvete määramisel on lähtutud Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Lubatud on üksikelamu (11101) ja elamu, kooli vms abihoone (12744), garaaž (12431), elektri maakaabelliin (22243), kanalisatsioonitorustik (22231), muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis (22239), külmaveetorustik (22221), salvkaev (22226), tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant (22227), puurkaev (22228). Detailplaneeringuga määratud ehitusõigused on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigused

Maaüksuse nimetus/

pos nr Krundi

pindala (m²)

Krundi sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv krundil, sh

teatise kohustuslikud

ja teatise kohustuseta

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pindala

kokku (m²)

Hoonete suurim lubatud

kõrgus (m)

K

as em

äe

POS 1 9010 100% EP

3 (1 üksikelamu +2 abihoonet)

600 9 m põhihoone, 6 m abihoone

Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" :

EP - üksikelamumaa

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

12/23

7.3 Krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitistevahelised kujad

Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud eelkõige vajalikest hoonetevahelistest kujadest ning planeeringualal kehtivatest piirangutest. Hooneid ja rajatisi (näiteks puukuur, lehtla, väliköök vms) võib ehitada ainult hoonestusala piires. Käesoleva detailplaneeringuga kohustuslikku ehitusjoont ei määrata kuna tegemist on hajaasustusega ja vahetus läheduses paiknevad ka hooned erinevatel kaugustel kruntide piiridest. Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ liigitub rajatav hoonestus planeeringualal tuleohutuse järgi I kasutusviisi (eluhooned) alla (määruse Lisa 1) ja sellest tulenevalt peab vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3 (määruse Lisa 2). Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §22 peab krundile planeeritud hoonete vaheline kuja ja naaberhoonete vaheline tuleohutuskuja olema vähemalt 8 meetrit. Planeeringus ettenähtud hoonete vahelised kaugused tagavad vajaliku tuleohutuskuja ning naabrusõiguste kaitse. Samuti on võimalik tulelevikut takistada ehituslike ja muude abinõudega.

7.4 Ehitiste arhitektuurinõuded

Projekteerimisel tuleb arvestada, et hooned peavad sobima naabruses olevate ja varem planeeritud hoonestusega. Planeeritud üksikelamute projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 ’’Hoone energiatõhususe miinimumnõuded’’ kehtestatud nõudeid. Üksikelamute projekteerimisel juhinduda EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes".

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

13/23

Tabel 2. Arhitektuurinõuded hoonetele Hoone korruselisus Põhihoonel 2, abihoonel 1

Katusekalle ja harja suund Põhihoonel 15° - 30°, kõrvalhoonetel (näiteks garaaž, varikatus) 0°-15°. Katuseharja suund vaba.

Katuse tüüp ja materjalid ning värv

viilkatus, kelpkatus (kõrvalmahtudel nt garaažil, varikatusel lamekatus) Materjal: katusekivid, bituumensindel, profiilplekk. Värv: tumeroheline, must, hall, tumepunane, pruun.

Põhilised välisviimistluse materjalid

Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid (plastvooder jmt) viimistlusmaterjale. Materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult). Välisviimistlusmaterjalid täpsustatakse hoone projekteerimise käigus. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Abihoone ja piire peab sobima elamu arhitektuuriga.

Hoone tulepüsivusaste minimaalselt TP3

Piirded Piirete rajamine ei ole kohustuslik kuid kui rajada, siis vaid õueala ümber koduloomade ja inimeste kaitseks. Kariloomade jaoks mõeldud alad võib piirata aiaga, et kaitsta neid looduses elavate kiskjate eest. Piirded tuleb lahendada ehitusprojekti koosseisus koos krundile sissepääsuasukoha valikuga ja arvestada lähipiirkonna väljakujunenud lahendust (peab tekkima ühtne stiil ja kõrgus). Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus koos krundile sissepääsuasukoha täpse asukohaga. Piirete rajamisel tuleb lähtuda: -lubatud on rajada kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev puit- või metallaed ja/või hekk. Hekk võib olla kuni 1,8 m kõrge. -keelatud on kasutada läbipaistmatuid piirdeid (aia pinnast minimaalselt 25% peab olema läbipaistev). -piirded peavad krundi hoonestusega moodustama ühtse terviku ning arvestama naaberkinnistutel kasutatud piirete kõrgustega; -keelatud on kasutada kõrgeid kivimüüre, läbipaistmatuid plankpiirdeid ja sepisaedu; -väravad ei tohi avaneda avalikult kasutatava tee poole, vajadusel kasutada liugväravat autode sissepääsul.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

14/23

7.5 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Kambja-Sirvaku teelt nr 22135 alguse saava tee kaudu, mis läbib Veinioja maaüksust (katastriüksuse number 28301:001:1989) ja millele on seatud reaalservituut. Alates reaalservituudiga koormatud alast on planeeritud minimaalselt 3,5 m laiune tolmuvaba katendiga sõidutee. Planeeringuala sisese tee vajalikud kalded, kraavide ja nõvade vajalikkus lahendatakse edasise projekteerimise käigus teeprojekti koosseisus. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Kuna planeeringualal on vaid 1 üksikelamu hoonekompleks ja elamu juurde on kavandatud 3 parkimiskohta, siis lisandub olemasolevale teele sõitma kuni 3 autot, mis ei tõsta oluliselt liikluskoormust. Parkimiskohad kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 ’’Linnatänavad’’. Iga eluaseme kohta on tuleb kavandada minimaalselt 3 parkimiskohta. Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus.

7.6 Haljastus

Käesolevas planeeringus käsitletakse haljastust võrdväärse elemendina keskkonnas paiknevate tehislike elementide (hooned, teed, kommunikatsioonid) kõrval. Vastavalt kehtiva üldplaneeringu ’’Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas’’ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40) seletuskirjale (lk 12) peab:

1. 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast tuleb täis istutada kõrghaljastust. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema elukeskkonna tekitamiseks, millest peavad osa võtma kõik piirkonna elanikud. Tuleb vältida olukorda, kus mõned inimesed elavad vaid naabrite välisruumi arvel;

Krundiomanikul tuleb eelnevat arvestades rajada täiendav kõrg- ning madalhaljastus, mille orienteeruvad asukohad on ära näidatud planeeringu joonisel 3 ’’Planeeringu eskiisjoonis’’. Täpne lisahaljastus lahendatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt krundiomaniku soovile. Haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

1. Krunt peab olema heakorrastatud ja haljastatud. 2. Kõrghaljastuse paiknemise täpne lahendus esitatakse ehitusprojekti asendiplaanil. 3. Haljastuse rajamisel antud planeeringualale arvestada taimeliikide sobivusega

ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku. 4. Haljastamisel kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. 5. Krundi lisahaljastamisel kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid. 6. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrkude peale ja selle kaitsevööndisse/servituudialadele istutada kõrghaljastust.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

15/23

7. Kõrghaljastuse istutamisel hoonete vahetusse lähedusse on soovitav puud istutada hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.

8. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.

Ehitus- ja/või haljastusprojektides kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 939-2-2020 "Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded’’ (standard määrab istiku juurepalli, rinnasdiameetri ja võra suhte) nõuetele.

7.7 Heakorra põhimõtted

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Planeeringualal tekkivad jäätmed sorteeritakse ja paigutatakse krundil asuvatesse prügikonteineritesse. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat jäätmeluba omav ettevõte. Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda jäätmeseadusest ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmete käitlemise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed lahendatakse vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale.

7.8 Tehnovõrkude lahendus

Planeeringualale on kavandatud veevärk, kanalisatsioon, elektrivarustus ja sidevarustus. Planeeringus antakse tehnovõrkude lahendus põhimõttelisena. Erinevate tehnovõrkude ühendused täpsustatakse projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete paiknemisele hoonestusalas. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused projekteerimiseks ja seejärel ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest normatiividest ja standarditest ning vajadusel rakendada tehnovõrgule kaitsemeetmeid.

7.9 Veevarustus

Planeeringuala veevarustus lahendatakse lokaalse veevarustusena puurkaevu baasil, mille orienteeruv asukoht on ära näidatud planeeringu eskiisjoonisel. Puurkaevu täpne asukoht lahendatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt vee kättesaadavusele maapinnast jms olulisele infole. Arvestuslikult kulub ühel inimesel ööpäevas ca 130 liitrit vett ehk 0,13 m3 ööpäevas ja 4 liikmelise leibkonna ööpäevane tarbimine on ca 0,52 m3. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui vett võetakse joogiveeks kasutamise eesmärgil alla 10 kuupmeetri ööpäevas. Sellise põhjaveehaarde ümber

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

16/23

moodustatakse hooldusala ulatusega 10 m (veeseadus §154 lg 1 p 3). Puurkaevu hooldusalas (10 m) keelatud ja lubatud tegevused on ära toodud veeseaduse §154. Krundisiseste veetorude paiknemine lahendatakse ehitusprojekti koosseisus kui on teada projekteeritavate hoonete täpsed asukohad.

7.10 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala reoveekanalisatsioon lahendatakse lokaalse kohtkäitlusrajatise (kogumismahuti või biopuhasti imbväljakuga) baasil. Kohtkäitlusrajatise lõplik asukoht määratakse edaspidise projekteerimise käigus. Krundisiseste kanalisatsioonitorude paiknemine lahendatakse ehitusprojekti koosseisus kui on teada projekteeritavate hoonete täpsed asukohad. Omapuhasti ja imbväljaku rajamisel tuleb projekteeritava lahenduse puhul arvestada, et: - Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala. Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel; - Reoveesüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastada. Veevarustus ja reoveekäitlemine projekteerida vastavalt veeseadusele, keskkonnaministri määrusele 31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ ja keskkonnaministri määrusele 08.11.2019 a nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ ning Kambja Vallavolikogu 28.08.2018 määrusele nr 36 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine“.

7.11 Vertikaalplaneerimine ning sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkatastriüksuse maapinnast. Sadevesi immutatakse krundisiseselt. Sadevett ei tohi juhtida naaberkatastriüksustele. Projekteerimise käigus kaaluda sadevee kogumist ja taaskasutamise võimalust. Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Vertikaalplaneerimine ja sadevete ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga ja koostatakse kooskõlas arhitektuurse projektiga kui on teada täpne juurdepääsutee ja hoonete asukohad.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

17/23

Sademevee käitlemise projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 ’’ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused’’ kehtestatud nõuetest.

7.12 Elektrivarustus

Elektriühendus lahendatakse vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Planeeringuala krundi piirile on planeeritud mitmekohaline liitumiskilp (peab olema alati vabalt teenindatav), millest on ette nähtud 0,4kV maakaabelliin planeeritud hoonete jaoks. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava maakaabelliini. Elektrikaableid ei planeerita piki sõiduteed. Samuti ei planeerita teisi tehnovõrke elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Planeeritavate elektrikaablite ja liitumiskilbi täpsed asukohad selguvad edasise projekteerimise käigus. Elektrifirma tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses.

7.13 Telekommunikatsioonivarustus

Kasemäe maaüksusele planeeritavate hoonete telekommunikatsiooniühendusega varustamiseks on võimalik tellida vajaliku mahuga Telia või mõne teise teenuse pakkuja mobiilse interneti ja IPTV lahendusi.

7.14 Tänavavalgustus

Tänavavalgustust ei planeerita, et vältida valgusreostuse teket ning kuna tegemist on ka hajaasustusega ja hoonete valgustamiseks lisatakse nagunii valgusteid vastavalt oma vajadustele.

7.15 Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Täpne küttelahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Võimalik maaküttesüsteem lahendatakse planeeritava ala piires vastavalt kehtivatele normatiividele ja praktikatele. Horisontaalne maaküte vajab teatud ruutmeetreid maapinda. Vertikaalse maaküttesüsteemi valiku puhul tuleb eraldi taotleda soojuspuuraukude rajamise jaoks luba. Samuti peab välja selgitama kas antud planeeringualal on üldse võimalik vertikaalset süsteemi rajada arvestada põhjavee kihti. Võib kombineerida horisontaalset ja vertikaalset maakütet kui see tagab kõrghaljastuse istutamise võimalikkuse ja seda võimaldab rajada ka põhjaveekiht antud piirkonnas. Kindlasti peab arvestama, et küttesüsteem peab olema vähemalt 1 m kaugusel naaberkatastriüksuse piirist. Õhk-vesi ja õhk-õhk soojuskütte puhul tuleb planeeritud hoonete tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ’’Välisõhus

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

18/23

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ lisa 1 normtasemeid.

7.16 Tuleohutusnõuded ja tuletõrjevarustus

Tuleohutuse tagamiseks tuleb pidada kinni tuleohutuse seadusest, siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 12.12.2022 määrusest nr 44 ’’Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule’’. Ehitusprojektide koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 07.07.2017 määrusega nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Detailplaneeringu realiseerimise ajal tuleb arvestada hetkel kehtivate tuleohutusnõuetega. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" § 6 lõikele 3 peab veevõtukoht paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Planeeringualal on vastav nõue täidetud. Sama määruse § 7 lg 6 alusel loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele puuduvad lähipiirkonnas aastaringi kasutatavad veevõtukohad ja hüdrandid. Tuleohutuse tagamiseks on kolm võimalust:

1. Veevõtukoht Veinioja maaüksusel (katastriüksuse number 28301:001:1989); 2. Automaatne tulekustutuse süsteem kodusprinkler; 3. 30 m3 suurune tuletõrje veemahuti.

Krundile tuleb tagada juurdepääs tehnika ja päästevahenditega. Samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Juurdepääsuteel paiknev värav krundile peab olema vähemalt 3,5 m laiune. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal ja iga ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel. Tuleohutusest lähtuvalt võib rajada hooneid minimaalselt tulepüsivusklassiga TP3. Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Planeeringualale rajatavate ehitiste tuleohutust tagavate süsteemide valik esitatakse täpsemalt projekteerimise käigus hoone ehitusprojekti koosseisus.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

19/23

8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

8.1 Keskkonnakaitse

Planeeritaval alal ei ole täheldatud reostuse või keskkonnaohuga seonduvat. Väärtuslikku kõrghaljastust või kaitsealuseid loodusobjekte planeeritud alal ei ole. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritud tehnovõrgud ja ühendused olemasolevate tehnovõrkudega peavad olema projekteeritud ja paigaldatud sertifitseeritud spetsialistide poolt, et tagada põhjavee kaitstust. Kui reostumisjuhtumid ilmnevad, siis tuleb sellest koheselt teavitada asjaomaseid ametkondi. Kuna tegemist on maatulundusmaaga ja Kambja-Sirvaku teel massilist autode liikumist, siis sellest tulenevalt ei ole inimestele sellelt teelt tulenev võimalik müra kahjulik. Soovituslik on rajada mitmetasandiline haljastuse puhverala kõrg- ja madalhaljastuse näol, et vähendada võimalikku müra, õhusaastet ja vibratsiooni. Kasutada tuleb nii leht- kui ka okaspuid ja – põõsaid, kuna lehtpuud ja –põõsad hoiavad vegetatsiooniperioodil tolmu ja müra kinni ning talvisel ja lehevabal perioodil on asendamatuks haljastuseks aga okaspuude tihedad võrad. Kuna veeseaduse § 187 nimetatud tegevused planeeringualal puuduvad, siis ei ole vaja vee erikasutusluba. Planeeringualal ei kavandata mingeid tegevusi seoses maavarade või geoloogiliste uuringutega, seega ei ole vaja taotleda üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamise lubasid. Jäätmeluba on vaja taotleda tegevustele, mis on ära toodud jäätmeseaduse § 73 lg 2. Planeeritud krundil peab jäätmekäitlus vastama jäätmeseaduse ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale. Kuna soojavarustus lahendatakse lokaalselt, siis võib tekkida välisõhu saasteloa taotlemise (ei ole vajalik maakütte puhul) vajadus aga see selgub peale küttesüsteemide valikut. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda tekkinud avarii tagajärgi likvideerima. Sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused’'.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

20/23

8.2 Tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude vältimine ja kavandatavad leevendavad meetmed

Tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks kavandatavad meetmed, mille rakendamine väldib või leevendab oluliselt võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale:

1. Planeeritud tööde tegemisel kasutada ainult ehitusprojektis kirjeldatud materjale ja toodud tehnoloogilisi lahendusi;

2. Ehitustööde teostamisel (öörahu, ehitusmasinate liikumine, parkimine jne) kinni pidada korrakaitseseaduse nõuetest;

3. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine;

4. Kuna lähipiirkonnas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette ehitusmüra vähendavad meetmed;

5. Kaevetööde teostamisel tuleb kinni pidada Kambja valla kaevetööde eeskirja nõuetest; 6. Tööde käigus tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale; 7. Tööde teostamisel tagada, et ehitusmasinatest (ekskavaator, traktor jne) oleks õli ja

kütuse lekkimine välistatud; 8. Tööpiirkonnas peavad olema vahendid võimaliku õli- ja kütusereostuse likvideerimiseks

või leevendamiseks; 9. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda juhtunud avarii tagajärgi

likvideerima. Vajadusel kasutada päästeteenistuse abi.

8.3 Liikluskoormusest tulenev vibratsioon, müra ja õhusaaste ning abinõud nende mõju leevendamiseks

Kuna liikluskoormus on planeeringuala vahetus läheduses väike, siis võib eeldada, et liikluskoormusest tulenev vibratsioon, müra ja õhusaaste jäävad antud alal lubatud normide piiresse. Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 ’’Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonete ja mürataseme mõõtmise meetodid’’ normtasemeid, rakendades vajadusel vastavaid müravastaseid meetmeid. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 ’’Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest’’. Planeeritud hoonete tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ’’Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ lisa 1 normasemeid.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

21/23

8.4 Kitsendavad keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Planeeringualal on järgmised kaitsevööndid, mis samas piiravad ka ehitustegevust alal: 1. elektriõhuliin 1 kV, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge; 2. Kambja-Sirvaku maantee nr 22135, kaitsevöönd 30 m katendi servast; 3. planeeritud puurkaev, hooldusala 10 m puurkaevust; 4. planeeritud reovee kohtkäitlusrajatis, kuja kogumismahutil 5m, imbväljakul 10m.

8.5 Servituutide vajaduse määramine

Tehnovõrkudele seatavad servituudid määratakse tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses.

8.6 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 ’’Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine’’ toodust. Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused:

 teede ja hoonetevaheline hea nähtavus;

 konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed

 kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest;

 tagumiste juurdepääsude vältimine;

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine);

 eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;

 valdusel sissepääsu piiramine;

 üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteee selge eristamine;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid)

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

22/23

9. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED Planeeringu realiseerimisest tulenevad kahjud hüvitatakse kahju põhjustanud krundi omaniku poolt. Krundisiseste teede, parkimisala ja tehnovõrkude rajamine ning krundi heakorrastamine toimub krundiomaniku kulul. Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatel tehnilised tingimused ning projektid kooskõlastada võrguvaldajatega. Detailplaneeringu elluviimise kava peale kehtestamist:

1. Huvitatud isik rajab ehitustegevuseks vajaliku juurdepääsutee rasketehnika jaoks. Seejärel teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimine maaüksusel:

1. krundi hoonestuse ehitusprojekti(de) koostamine ja kooskõlastamine; 2. hoone(te) püstitamiseks ehitusloa(lubade) taotlemine Kambja Vallavalitsuselt; 3. hoone(te) püstitamine; 4. hoone(te) kasutusloa(lubade) taotlemine Kambja Vallavalitsuselt; 5. krundile jäävate juurdepääsutee, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava

krundi valdajal. Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualale teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Detailplaneeringu realiseerimise ajal tuleb arvestada hetkel kehtivate tuleohutusnõuetega.

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS SELETUSKIRI Kasemäe maaüksus Sirvaku küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Gridver OÜ

LandComposition OÜ Töö nr.DP-25-01

Märts 2025

23/23

10. JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1:10000 2. Planeeringu eskiisjoonis M 1:500

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 07.05.2025 nr 6-1/222-2

Meie 05.06.2025 nr 7.2-2/25/7567-2

Seisukohtade väljastamine Kasemäe

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kambja valla Sirvaku küla Kasemäe maaüksuse detailplaneeringu

(katastritunnus 28301:001:1990, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusele ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22135 Kambja-

Sirvaku tee (edaspidi riigitee) km 6,100-6,105. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

on 483 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristmikku riigitee km 6,136 läbi Veinioja (katastritunnus

28301:001:1989) kinnistu.

Läbi planeeringuala tuleb tagada juurdepääs ka Toomu kinnistule (katastritunnus

28204:005:0050).

Soovitame seada vastavad reaalservituudid Veinioja ja Kasemäe kinnistutele vastavalt

Kasemäe ja Toomu ning Kasemäe kinnistule Toomu kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Täiendavaid riigitee ristmikke mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

6. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

2 (2)

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

7. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

10. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

13. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. DP2501_Kasemäe_SELETUSKIRI

2. DP2501_Kasemäe_ESKIISJOONIS_A3_M1500

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]