Kohtuasi

IZUROOPA LIIDU KOI IUS

23/05/25 Kantselei

Justi itsmin isteeriuni Suur-Arneerika 1 10122 Tallinn EE STI/ESTONIA

1332509 ET

Eelotsusetaotlus C-438124 Erakond Eestirnaa Rolielised

(eelotsusetaotiuse esitanud kohus: Riigikohus - Eesti)

Kutse — Kolituistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks: 03/07/2025 — 09:30

Euroopa Kohtu kohtusekretär annab Teile teada, et 20/05/2025 otsusega on nimetatud kohtuasja rnääratud arutama esiniene koda.

Vastavait Euroopa Kohtu kodukona artikiile 28 koosneb koda järgmistest kolitunikest: F. Biltgen, L Ziernele, A. Kuniin, S. Gervasoni, T. von Danwitz (ettekandja—kohtunik: 1. Ziemcle — kolitujurist: T. Capeta), kui ei esine pöhjendatud takistusi ega ettenägernatuid asjaolusid.

Kohtuistung suuliste seisukolitade ärakuulamiseks toimub eespool märgitud kuupäeval ja kellaajal iihes Euroopa Kohtu istungisaalidest aadressil rue du Fort Niedei-grfinewald, Luxernbourg-Kirchberg.

Oma töö kon-aldarniseks on Euroopa Kohtul tarvis teada kohtuistungil osalejate arvu. Seetöttu palume Teil 15 pieva jooksul alates käesoleva kutse kättesaaniisest tcatada kohtukantseleile, kas Te kavatsete kohtuistungil osaleda, ningjaatava vastuse korral märkida advokaadi vöi esindaja nimi, kes kohtuistungil söna vötab, ning kui see on tema puude vöi piiratud liikumisvöime töttu vajalik, siis ka praktilised ineetmed, mis tuleks tema kohtuistungil osalemise Iiölbustamiseks vötta. Kui Te käesolevale kutsele ei vasta, järeidatakse sellest, et Te olete Ioobunud kohtuistungil osalemast.

Samuti palume Teil märkida Teie suuliste seisukohtade esitamise kavandatava kestuse. mis ei vöi tiletada 15 minutit, välja arvatudjuhul, kui hiljem teatatakse Teile teisiti.

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Euroopa Kohus vöib suuliste seisukohtacle esitamise kestust ja/vöi istungi aiguse kellaaega muuta, kui pöhikiija artikiis 23 nimetatud poolte vöi huvitatud isikute arv seda nöuab. Sellisel juhul teavitatakse Teid sellest möistagi piisavait aegsasti.

Lisaks palurne TciI kohtuistungiks ettevalmistumisel arvestada Euroopa Kohtu vöetud menetlust korraldavate nicetmetega, iuis on esitatud lisas.

ielefon : (352) 4303 khjid saiLi idressiIe: Faks (352) 43376( Euroopa [.iidu Kohus Justijis— ja Diirn1msteeriUn3 E—mail ecrepisIrv5i curia.duropa.eu I<aiilsclci

Iiiteinetiaadress http:/svsvsv cuiia.curopaeu L -2925 Ll.’XEMBOURG 0 6. 06. 2025

-2-

Täpsem teave menetiuse suulise osa toimumise kohta on esitatud poo/tele inöe/diu/prakii/istesjuhisies

Eiiroopa Roh los /(!/)elldaI(n ‘(I!C asjade kohta n ing siili/ise 13/ke (hrekloraa(/i koostaiiu/ )ioiianne(es köiie/ejalc’le. mis on kättesaadavad Euroopa Kohtu veebilehel (www.curia.europa.eu) ruhri igis .,Euroopa Kohus — Menetius”.

LJ i*/ cviu Miroslav Aleksejev

Uksuse juhataja

Pöhikirja artikiis 23 siinias pcctud huvitatud isikud, kes on taotlcnud kohtuistungi korratdamist

C-43 8/24

Erakond Ecstimaa Rolieliscd Vabari 1 g 1 Va Ii ui skoni 1 s on

Riigikogu Öii&u sk ali isi er Justi itsnhinisler

Belgia Kuningrnk Buigaaria Vabariik Tehhi Vabariik Taani Kuningriik Saksamaa Liit’abariik Eesti Vabariik lirirnaa Kreeka Vabariik 1-lispaania Kuningriik

Prantsuse Vabariik Horvaatia Vabarnk Itaalia Vabariik Ktiprose Vabariik Läti Vabariik Leedu Vabariik Luksemburgi Suurhertsogin ik Ungari

Maita Vabariik Madaimaade Kuningriik Austria Vabanik Poola Vabariik Portugali Vabariik Runieenia

Sioveenia Vabariik Siovaki Vabariik Soome Vabariik Rootsi Kuningriik Suurbritannia ja Pöhja-liri Uhcndkuningriik

Euroopa Parlarnent Euroopa Liidu Nöukogu Euroopa Keskpank

EFTA järelevalveamet

Liechtensteini Viirstiri ik Isiandi Vabariik Norra Kuningrnk

Euroopa Komisjon

C-438!24 - ERAKONDEESTIMAA ROHELISED 26

Lisa — Viljapakutud meetrned

Kiisimused vastamiseks kohtuistungil

Kohtuistungil osalejatel palutakse vastata järgrnistelc kösimustele:

1. Euroopa Liit pöhineb pideval löimumisprotsessil ning see spetsiifiline aspekt eristab liitu iiksikust riigist. Millises ulatuses tuleb Euroopa Parlamendi (ja selle liikinete) kui liidu institutsiooni institutsioonilist rolli selles protsessis arvesse vötta selle hindamisel, kas liidu öigusega (täpsemait Euroopa Liidu pöhiöiguste harta artikiiga 39) on kooskölas niisugused kandideerimistingirnused, nagu on ette nähtud 18. dctsembril 2002 vastu vöetud Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT 1 2003, 4, 22; 25.6.2021, 9) §-des 29 ja 77?

2. Eesti valitsusel, Madalmaade valitsusel ja komisjonil palutakse vötta seisukoht argumentide suhtes, mille Euroopa Parlarnent esitas oma kirjalike seisukohtade punktides 23 ja 24. Täpsemait: kas Euroopa Parlamendi valimise seaduse §-s 29 ette nähtud kautsjoninöue ei vöi kaasa tuua ebavördset kohtlemist, mis on vastuolus diskrimineerirniskeelu pöhimöttega? Kas kautsjon ei lähe seoses Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise öiguse kasutamisega vastuollu vördse kohtiemise ja liidu kodakondsuse pöhimötetega, mis on ette nähtud EL toimirnise lepingu artikiites 18 ja 20?

3. Eesti valitsusel, Madalmaade valitsusel ja komisjonil palutakse vastata argumendile, mille parlament esitas oma kirjalike seisukohtade punktis 20 ja mii le kohaseit ,,kandideerimiscle majandusliku tingirnuse kehtestarni ne on vastuolus iildiste valimiste pöhimöttega”.

4. Kui vötta arvesse otsest ja iildist Euroopa Parlanienti valimist käsitieva akti (EUT L 278, 8.10.1976, lk 5; viirnati muudctud nöukogu 25. juuni 2002. aasta ja 23. septembri 2002. aasta otsusega 2002/772/Eli, Euratom (EUT 2002, L 283, Ik 1)) artikii 8 esimcst lauset. rnillest nähtuh. et ..[kjui käesoleva akti muudest sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse igas Iiikmesriigis valirnismenetlust siseriikiike öigusnorniidega”, siis millises ulatuses vöib Euroopa Kohus kontroi}ida selliste meetmete proportsionaalsust, nagu on kehtestatud pöliikohtuasjus köne aH olevate riigisiseste öigusnormidega?

C-438/2I - ERAKOND EESTIMAA RO1JELJSED 26

Annexe — Mesures proposes

Questions pour rponses lors dc l’audience

Les participants i l’audience sont pris de rpondre aux questions suivantes

1. L’Union europenne se fondant sur un processus continu d’intgration, cette sp&ificit la distingue d’un Etat pris individuellement. Dans quel mesure le röle institutionnel que joue le Parlement europen (et ses membres) dans cc processus, en tant qu’institution europenne, doit-il tre pris en compte pour l’apprciation de la conformit au droit de l’Union (en particulier, article 39 de la Charte des droits fondamentaux de I’Union europenne) des conditions d’1igibi1it telles que celles prvues par les articles 29 et 77 dc la Euroopa Parlamendi valimise seadus (loi siir 1’lection au Parlement europen), du 18 dcernbre 2002 (RT 1 2003,4,22 ; 25/06/2021,9)?

2. Les gouvemernents estonien, des Pays-Bas et la Commission sont pris de bien vouloir prendre position sur les arguments dve1opps par le Parlement europen aux points 23 et 24 dc ses observations crites. En particulier, le montant du dpöt de garantie prvu i l’article 29 de la loi sur l’lection au Parlernent europen n’est-il pas de nature ä entraner une diffrencc dc traiternent contraire au principe de non-discrimination? Cc montant ne va-t il pas ?i l’encontre des principes mme dc 1’galit dc traitement et dc citoyennet dc l’Union, teis que prvus aux articles 18 et 20 du trait FUE, dans l’exercice du droit d’1igibilit aux lections du Parlement europen?

3. Les gouvernements estonien, des Pays-Bas et la Commission sont pris dc bien vouloir rpondre i l’argument fonnul par le Parlement, au point 20 de ses observations &rites, selon Iequel «l’introduction d’une condition financire pour pouvoir tre 1igib1e est incompatible avcc le principc du suffragc univcrsel ».

4. Eu gard l’articlc 8, premirc phrase dc l’Acte portant 1cction des membres du Parlernent europ&n au suffrage universel direct [JO L 278 du 8.10.1976, p. 5 ; tel que dernirernent modifki par la dcision 2002/772/CE, Euratoni du Conseil, du 25 juin 2002 et du 23 septembre 2002 (JO 2002, L 283, p. 1)], selon lequel « [s]ous rserve des dispositions du prsent acte, la procdure lectora1e est rgie, dans chaque Etat rnembre, par les dispositions nationales », dans qucllc mesure la Cour peut-elle contrölcr la proportionnalit dc mesures telles que cclles instaures par la lgislation nationale en cause au principal ?