Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/1909 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Tanel Kivi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Teie 14.05.2025 nr 1.4-1/377, REM/25-
0034/-2K
Meie 06.06.2025 nr 2-3/1909
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas kooskõlastamisele loomakaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu, millega soovitakse teha kaks sisulist muudatust. Esimene taotletav muudatus on,
et alates aastast 2035 keelatakse toidumunade tootmise eesmärgil munakanade pidamine puuris.
Teiseks, alates aastast 2026 ei tohi munakanade pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta uusi
puurisüsteeme. Seega peavad kõik uued tootmissüsteemid alates 2026. aastast võimaldama
puurivaba kanapidamist.
Toetame täielikult eesmärki parandada kanade heaolu taset, kuid näeme valitud meetme osas
mõningaid muresid. Seega kooskõlastame eelnõu märkustega.
Teeme ettepaneku pikendada 1. jaanuaril 2026 kohalduvat tähtaega, mille kohaselt on
keelatud ehitada või kasutusse võtta puuris pidamise tehnoloogial põhinevat
loomapidamisrajatist. Taotletav muudatus võib tekitada ettevõtja jaoks olulist kahju, kui
ettevõtja on täna teinud investeeringu, kuid alustab tegevust peale 2026 aasta 1. jaanuarit.
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovitakse (10-aastase üleminekuajaga)
täielikult lõpetada munakanade pidamine puuris. Kuigi Euroopa Liidus on samuti arutusel üle
Euroopa puurikanade keelustamine, ei ole selle jõustumise aeg teada. Ettevõtjate seisukohalt on
kiiduväärne, et väljatoodud 10 aastase perioodi pikkus on piisav, mis võimaldab võtta regulatsiooni
arvesse pikemas perspektiivis äritegevuse planeerimisel.
Probleemseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohast on lühikene ajaraam,
millest tulenevalt ei tohi alates aastast 2026 munakanade pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta
uusi puurisüsteeme. Pole selge, millisel määral on arvestatud ettevõtjatega, kes täna on teinud
investeeringuid munakanade pidamisega alustamiseks. Kuivõrd munakanade pidamisega
alustamise korral kohaldatakse eelnõu kohaselt loomakaitseseaduse §-s 42 sätestatud keeldu ning
alates 2026. aasta 1 jaanuarist on keelatud ehitada või kasutusse võtta puuris pidamise tehnoloogial
põhinevat tootmisrajatist. Ettevõte, mis täna on teinud investeeringuid ja soetanud tarvikuid
munakanade pidamiseks puurides ei saaks sellisel juhul vajalikku kasutusluba ning tehtud
investeering põhjustaks ettevõtjale suurt kahju.
2 (4)
Taotletav muudatus võib põhjustada ebasoodsat konkurentsi Eesti ettevõtetele võrreldes
teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetega, kes tegelevad munakanade pidamisega. Ettevõtjate
ja konkurentsi võimekuse säilitamise osas on mõistlik, kui piirangut munakanade pidamise
osas kohaldatakse üle Euroopa ühisel ajahetkel.
Olenemata eelnevast on selge, et munakanade puuris pidamise keeld on efektiivne eelkõige
olukorras, kus see kehtib ühtlaselt Euroopa Liidu riikide üleselt. Kaubanduslikus plaanis seab
eelnõu Eesti tootjad olukorda, kus nad konkureerivad turul riikidega, kus puurikanade pidamine
on lubatud. Eelnõus on selgelt väljatoodud, et Eesti munadest umbes 90% imporditakse Lätist ja
Leedust ning 7% Poolast. Eelnevalt nimetatud riikidest ükski sellist keeldu kehtestanud tänaseks
ei ole ning Eesti ei saa takistada odavamate munade importi, sest see oleks vastuolus Euroopa
Liidu aluslepingutega. Puurikanade munade hind on oluliselt madalam eelnõu kohaselt (18 senti
puuris peetava kana muna vs õrrel peetava kana muna 21-28 senti vs mahemuna 42 senti). Võttes
arvesse üleüldist majanduslikku olukorda ning asjaolu, et toidukorvi maksumus on tänaseks tarbija
jaoks juba praegu olulisel määral tõusnud on tõenäoline, et sellistes tingimustes võib tarbija hakata
eelistama odavamaid kanamune mida pakuvad ettevõtted naaberriikidest ning seetõttu kannatavad
Euroopa ülese regulatsiooni puudumise tõttu eelkõige Eesti ettevõtjad. Samuti tulenevalt
hoiutingimuste rakendamisest väheneb ka toodang (puurivabalt saab samal territooriumil pidada
umbes 30% vähem kanu), mis samuti kergitab hinda. Erinevad toitlustusettevõtted nt kondiitrid
eelistaksid samuti tõenäoliselt odavamat toorainet, kuivõrd see võimaldaks toote lõpphinda tarbija
jaoks taskukohasemaks muuta ja käivet hoida. Eelnõu osas on arvesse võetud
sotsiaalmajanduslikke mõjusid, keskkonnamõjusid, riigikaitse ja välissuhete mõju jt, aga meie
hinnangul ei ole piisavalt põhjalikult analüüsitud, milliseid tooteid hakkaksid eelistama
toitlustusettevõtted, kes kasutavad kanamune olulise toorainena toidutööstuses. Kas ettevõtjad
eelistaksid kodumaist puurivabade kanade mune, mis on kallimad ning tõenäoliselt, mille puhul
jääb muna päritolu (puuris vs vabakasvatus) tarbija jaoks teadmata, kui see asub juba kondiitritoote
sees. Seletuskirja lisas 2 on toodud välja, et mõju teistele toiduvaldkondadele on täiendavalt
hinnatud ning täiendavalt on välja toodud tootmissisendite kulu jaotus põllumajandustootmises ja
kaudsete kulude mõju. Leitud on, et muna kui teiste toiduaine ja töötleva tööstuse tooraine
võimalikule hinnatõusule avaldavad suuremat mõju turuolukord, haiguspuhangud, energiakulu jm.
Oleme nõus, et väljatoodud tegurid võivad suuremal määral hinda mõjutada, aga tegemist ei ole
kindlate asjaoludega, mille esinemissagedusega nt haiguste puhul oleks võimalik pikaajaliselt
arvestada. Seevastu eelnõuga taotletav muudatus garanteerib hinnatõusu ja Eesti munatootjate
positsiooni halvenemise turul.
Taotletav muudatus võib põhjustada ettevõtjate jaoks olulisi väljakutseid kinnisasjade
soetamisel tegevuse laiendamiseks ning leiame, et seda ei ole piisaval määral hinnatud
ettevõtjate jaoks. Tulenevalt loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõust ettevõtjate hinnangul on samal
territooriumil võimalik õrrekanu pidada ~30% vähem kui kanu puuris pidades, püsikulud oleks
seeläbi 10–15% suuremad. Tootmise tasuvuse arvutused näitavad (eeldusega, et kanade arvu
vähenemisel toodang väheneb), et saadav toodangu ühikuhind on 10% kõrgem. Alternatiivsete
pidamisviiside puhul saab samal pindalal pidada umbes poole vähem kanu, mis tähendab, et
munatoodangu mahu säilitamiseks peavad munatootjad laiendama tootmispinda. See võib
omakorda tähendada vajadust osta juurde maad ning ehitada uusi kanalaid. Eeltoodu nõuab
ettevõtjate jaoks suuri kulutusi ning on ka tõenäosus, et olemasolevat tootmist ei ole füüsiliste
piirangute tõttu suurendada üleüldse võimalik, seda näiteks kinnisasja või kinnistu pindala
suurendamise võimatuse korral.
3 (4)
Meie hinnangul on taotletava muudatuse eelduseks riigi poolt antavad täiendavad vahendid
ettevõtjatele tekkiva olukorra leevendamiseks.
Kohaliku toidu kättesaadavus on osa meie riigi julgeolekust. See mõjutab mh inimeste hakkama
saamist, kuid määrab ka majanduse, eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime. Ettevõtjad DAVA
Foods Estonia AS, OÜ Linnu Talu, Eesti Muna OÜ ja OÜ Sanlind on selgelt välja toonud, et riigil
tuleb leida võimalused linnukasvatussektorile suunatud investeeringutoetusteks
alternatiivmeetoditel munakanade pidamisele üleminekuks summas kuni 40 miljonit eurot ning
vajalik on munakanade pidamisel loomade heaolutoetuse jätkumine. Seega on hädavajalik luua
toimivad toetusmehhanismid ning need meetmed peavad vastama Eesti ja Euroopa Liidu
õigusraamistikule. Euroopa Liidu õigus ei luba leevendusmeetmeid rakendada, keelates toetused
liidu või riiklike nõuetega vastavusse viimiseks ning baasnõude toetamisel. Viimase 20 aasta
jooksul ei ole teadaolevalt rajatud uutesse asukohtadesse uusi munakana farme ning kuna
tootmismahu säilitamine senisel maa-alal ei ole võimalik, kuivõrd linnukasvatajatel on suhteliselt
vähe maad (9-10 hektarit), millest 80% renditakse ja samal territooriumil on võimalik õrrekanu
pidada vähem kui kanu puuris pidades, siis tootmismahu säilitamine ilma riigi suure toetuseta ei
ole võimalik. Kulud kaasnevad nii farmikomplekside laiendamiste (mis on tihtipeale võimatu
farmikomplekside asulakeskuste läheduses asumise tõttu), uute farmide rajamiste, kohalike
omavalitsuste planeerimisprotsesside ja keskkonnakompleks-, ehitus- ja kasutusloa protsesside
osas. Seega kokkuvõtteks toome välja, et kui neljal suurimal linnukasvatusettevõtjal ei ole
võimalik investeeringutoetuste puudumisel uusi nõuetele vastavaid tootmishooneid rajada, võib
Eestis munade isevarustatuse tase langeda niigi madalalt tasemelt veelgi madalamale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|