Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 14.05.2025 nr 1.4-1/377, REM/25-

0034/-2K

Meie 06.06.2025 nr 2-3/1909

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas kooskõlastamisele loomakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu, millega soovitakse teha kaks sisulist muudatust. Esimene taotletav muudatus on,

et alates aastast 2035 keelatakse toidumunade tootmise eesmärgil munakanade pidamine puuris.

Teiseks, alates aastast 2026 ei tohi munakanade pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta uusi

puurisüsteeme. Seega peavad kõik uued tootmissüsteemid alates 2026. aastast võimaldama

puurivaba kanapidamist.

Toetame täielikult eesmärki parandada kanade heaolu taset, kuid näeme valitud meetme osas

mõningaid muresid. Seega kooskõlastame eelnõu märkustega.

Teeme ettepaneku pikendada 1. jaanuaril 2026 kohalduvat tähtaega, mille kohaselt on

keelatud ehitada või kasutusse võtta puuris pidamise tehnoloogial põhinevat

loomapidamisrajatist. Taotletav muudatus võib tekitada ettevõtja jaoks olulist kahju, kui

ettevõtja on täna teinud investeeringu, kuid alustab tegevust peale 2026 aasta 1. jaanuarit.

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovitakse (10-aastase üleminekuajaga)

täielikult lõpetada munakanade pidamine puuris. Kuigi Euroopa Liidus on samuti arutusel üle

Euroopa puurikanade keelustamine, ei ole selle jõustumise aeg teada. Ettevõtjate seisukohalt on

kiiduväärne, et väljatoodud 10 aastase perioodi pikkus on piisav, mis võimaldab võtta regulatsiooni

arvesse pikemas perspektiivis äritegevuse planeerimisel.

Probleemseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohast on lühikene ajaraam,

millest tulenevalt ei tohi alates aastast 2026 munakanade pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta

uusi puurisüsteeme. Pole selge, millisel määral on arvestatud ettevõtjatega, kes täna on teinud

investeeringuid munakanade pidamisega alustamiseks. Kuivõrd munakanade pidamisega

alustamise korral kohaldatakse eelnõu kohaselt loomakaitseseaduse §-s 42 sätestatud keeldu ning

alates 2026. aasta 1 jaanuarist on keelatud ehitada või kasutusse võtta puuris pidamise tehnoloogial

põhinevat tootmisrajatist. Ettevõte, mis täna on teinud investeeringuid ja soetanud tarvikuid

munakanade pidamiseks puurides ei saaks sellisel juhul vajalikku kasutusluba ning tehtud

investeering põhjustaks ettevõtjale suurt kahju.

2 (4)

Taotletav muudatus võib põhjustada ebasoodsat konkurentsi Eesti ettevõtetele võrreldes

teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetega, kes tegelevad munakanade pidamisega. Ettevõtjate

ja konkurentsi võimekuse säilitamise osas on mõistlik, kui piirangut munakanade pidamise

osas kohaldatakse üle Euroopa ühisel ajahetkel.

Olenemata eelnevast on selge, et munakanade puuris pidamise keeld on efektiivne eelkõige

olukorras, kus see kehtib ühtlaselt Euroopa Liidu riikide üleselt. Kaubanduslikus plaanis seab

eelnõu Eesti tootjad olukorda, kus nad konkureerivad turul riikidega, kus puurikanade pidamine

on lubatud. Eelnõus on selgelt väljatoodud, et Eesti munadest umbes 90% imporditakse Lätist ja

Leedust ning 7% Poolast. Eelnevalt nimetatud riikidest ükski sellist keeldu kehtestanud tänaseks

ei ole ning Eesti ei saa takistada odavamate munade importi, sest see oleks vastuolus Euroopa

Liidu aluslepingutega. Puurikanade munade hind on oluliselt madalam eelnõu kohaselt (18 senti

puuris peetava kana muna vs õrrel peetava kana muna 21-28 senti vs mahemuna 42 senti). Võttes

arvesse üleüldist majanduslikku olukorda ning asjaolu, et toidukorvi maksumus on tänaseks tarbija

jaoks juba praegu olulisel määral tõusnud on tõenäoline, et sellistes tingimustes võib tarbija hakata

eelistama odavamaid kanamune mida pakuvad ettevõtted naaberriikidest ning seetõttu kannatavad

Euroopa ülese regulatsiooni puudumise tõttu eelkõige Eesti ettevõtjad. Samuti tulenevalt

hoiutingimuste rakendamisest väheneb ka toodang (puurivabalt saab samal territooriumil pidada

umbes 30% vähem kanu), mis samuti kergitab hinda. Erinevad toitlustusettevõtted nt kondiitrid

eelistaksid samuti tõenäoliselt odavamat toorainet, kuivõrd see võimaldaks toote lõpphinda tarbija

jaoks taskukohasemaks muuta ja käivet hoida. Eelnõu osas on arvesse võetud

sotsiaalmajanduslikke mõjusid, keskkonnamõjusid, riigikaitse ja välissuhete mõju jt, aga meie

hinnangul ei ole piisavalt põhjalikult analüüsitud, milliseid tooteid hakkaksid eelistama

toitlustusettevõtted, kes kasutavad kanamune olulise toorainena toidutööstuses. Kas ettevõtjad

eelistaksid kodumaist puurivabade kanade mune, mis on kallimad ning tõenäoliselt, mille puhul

jääb muna päritolu (puuris vs vabakasvatus) tarbija jaoks teadmata, kui see asub juba kondiitritoote

sees. Seletuskirja lisas 2 on toodud välja, et mõju teistele toiduvaldkondadele on täiendavalt

hinnatud ning täiendavalt on välja toodud tootmissisendite kulu jaotus põllumajandustootmises ja

kaudsete kulude mõju. Leitud on, et muna kui teiste toiduaine ja töötleva tööstuse tooraine

võimalikule hinnatõusule avaldavad suuremat mõju turuolukord, haiguspuhangud, energiakulu jm.

Oleme nõus, et väljatoodud tegurid võivad suuremal määral hinda mõjutada, aga tegemist ei ole

kindlate asjaoludega, mille esinemissagedusega nt haiguste puhul oleks võimalik pikaajaliselt

arvestada. Seevastu eelnõuga taotletav muudatus garanteerib hinnatõusu ja Eesti munatootjate

positsiooni halvenemise turul.

Taotletav muudatus võib põhjustada ettevõtjate jaoks olulisi väljakutseid kinnisasjade

soetamisel tegevuse laiendamiseks ning leiame, et seda ei ole piisaval määral hinnatud

ettevõtjate jaoks. Tulenevalt loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõust ettevõtjate hinnangul on samal

territooriumil võimalik õrrekanu pidada ~30% vähem kui kanu puuris pidades, püsikulud oleks

seeläbi 10–15% suuremad. Tootmise tasuvuse arvutused näitavad (eeldusega, et kanade arvu

vähenemisel toodang väheneb), et saadav toodangu ühikuhind on 10% kõrgem. Alternatiivsete

pidamisviiside puhul saab samal pindalal pidada umbes poole vähem kanu, mis tähendab, et

munatoodangu mahu säilitamiseks peavad munatootjad laiendama tootmispinda. See võib

omakorda tähendada vajadust osta juurde maad ning ehitada uusi kanalaid. Eeltoodu nõuab

ettevõtjate jaoks suuri kulutusi ning on ka tõenäosus, et olemasolevat tootmist ei ole füüsiliste

piirangute tõttu suurendada üleüldse võimalik, seda näiteks kinnisasja või kinnistu pindala

suurendamise võimatuse korral.

3 (4)

Meie hinnangul on taotletava muudatuse eelduseks riigi poolt antavad täiendavad vahendid

ettevõtjatele tekkiva olukorra leevendamiseks.

Kohaliku toidu kättesaadavus on osa meie riigi julgeolekust. See mõjutab mh inimeste hakkama

saamist, kuid määrab ka majanduse, eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime. Ettevõtjad DAVA

Foods Estonia AS, OÜ Linnu Talu, Eesti Muna OÜ ja OÜ Sanlind on selgelt välja toonud, et riigil

tuleb leida võimalused linnukasvatussektorile suunatud investeeringutoetusteks

alternatiivmeetoditel munakanade pidamisele üleminekuks summas kuni 40 miljonit eurot ning

vajalik on munakanade pidamisel loomade heaolutoetuse jätkumine. Seega on hädavajalik luua

toimivad toetusmehhanismid ning need meetmed peavad vastama Eesti ja Euroopa Liidu

õigusraamistikule. Euroopa Liidu õigus ei luba leevendusmeetmeid rakendada, keelates toetused

liidu või riiklike nõuetega vastavusse viimiseks ning baasnõude toetamisel. Viimase 20 aasta

jooksul ei ole teadaolevalt rajatud uutesse asukohtadesse uusi munakana farme ning kuna

tootmismahu säilitamine senisel maa-alal ei ole võimalik, kuivõrd linnukasvatajatel on suhteliselt

vähe maad (9-10 hektarit), millest 80% renditakse ja samal territooriumil on võimalik õrrekanu

pidada vähem kui kanu puuris pidades, siis tootmismahu säilitamine ilma riigi suure toetuseta ei

ole võimalik. Kulud kaasnevad nii farmikomplekside laiendamiste (mis on tihtipeale võimatu

farmikomplekside asulakeskuste läheduses asumise tõttu), uute farmide rajamiste, kohalike

omavalitsuste planeerimisprotsesside ja keskkonnakompleks-, ehitus- ja kasutusloa protsesside

osas. Seega kokkuvõtteks toome välja, et kui neljal suurimal linnukasvatusettevõtjal ei ole

võimalik investeeringutoetuste puudumisel uusi nõuetele vastavaid tootmishooneid rajada, võib

Eestis munade isevarustatuse tase langeda niigi madalalt tasemelt veelgi madalamale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

4 (4)

Tanel Kivi

+372 5781 5040 [email protected]