Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

114-25/290526

Otsuse kuupäev 06.06.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus KIRDE PROJEKT OÜ vaidlustus Tapa Vallavalitsuse

riigihankes „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise

projekteerimine“ (viitenumber 290526) KIRDE

PROJEKT OÜ pakkumuse tagasilükkamise ja OÜ Resand

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, KIRDE PROJEKT OÜ, esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Hankija, Tapa Vallavalitsus, esindaja Riho Tell

Kolmas isik, OÜ Resand, esindaja Andres Neeme

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada KIRDE PROJEKT OÜ vaidlustus Tapa Vallavalitsuse riigihankes „Nooruse 2

õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526) ja tunnistada kehtetuks

Tapa Vallavalitsuse 24.04.2025 otsused KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks

ja OÜ Resand pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

2. Mõista Tapa Vallavalitsuselt KIRDE PROJEKT OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot

ja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 1260 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.02.2025 avaldas Tapa Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise

projekteerimine“ (viitenumber 290526) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Juhised pakkujale

(edaspidi Juhised), Tehniline kirjeldus projekteerimistöödeks (edaspidi TK),

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid), Hankelepingu

projekt (edaspidi Leping).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.03.2025. a, esitasid pakkumused 14 pakkujat, teiste

hulgas KIRDE PROJEKT OÜ ja OÜ Resand.

2. Tapa Vallavalitsuse 24.04.2025 korraldusega nr 199 „Riigihanke põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse tagasilükkamine, pakkujate vastavaks tunnistamine ja eduka

pakkumuse valimine“ (edaspidi Korraldus) tegi Hankija muuhulgas otsused lükata tagasi

KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus (Korralduse p 2) ja tunnistada edukaks OÜ Resand

pakkumus (Korralduse p 3).

3. 08.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi

KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks OÜ Resand (edaspidi ka Kolmas isik)

pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 15.05.2025 kirjaga nr 12.2-10/114 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 20.05.2025 ja neile vastamiseks 23.05.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, KIRDE PROJEKT OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihanke objektiks on peatöövõtu korras RHAD-is kirjeldatud projekteerimistööde

teostamine Tapa linnas asuva Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimisel.

Juhiste p-i 3.3.1 kohaselt on projekteerimistööde eesmärk olemasoleva, sisult vananenud

õppehoone rekonstrueerimine, ruumiprogrammi muutmine, energiatõhususe tõstmine ja

kaasaegset õpikeskkonda pakkuva hoone rajamiseks ehitusprojekti koostamine vastavalt hanke

dokumentide sätestatud tingimustele ja selgitustele.

Juhiste p-i 3.3.2 kohaselt kuulub tööde hulka projektide koostamine eskiis-, eel- ja põhiprojekti

mahus, eskiisi kooskõlastamine erinevate ametkondadega, ehitusloa taotlemine, nõustamine

ehitus- ja sisustushangete käigus ning projekteerija autorijärelevalve teostamine ehitustööde

käigus vastavalt TK-s ja selle lisades toodud tingimustele.

Projekteerimistööd olid Juhiste p-i 4 kohaselt jaotatud kahte etappi:

1) esimeses etapis tuli teostada järgmised tööd: eskiisprojekti koostamine, eelprojekti

koostamine, põhiprojekti koostamine koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega, vajalike

korrektsioonide tegemine peale ekspertiisi;

2) teises etapis tuli edukaks tunnistatud pakkujal teostada projekteerimistööde

autorijärelevalve ehitusperioodi ajal kuni kasutusloani. Hankija selgituse kohaselt kuulub tööde

3 (13)

mahtu: ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus

kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni;

Arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos

objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-

2028 aasta.

5.2. Juhiste p-i 11 kohaselt tuli pakkujal täita RHR-i tööleht Hindamiskriteeriumid, esitades

pakkumuse maksumuse eurodes kokku ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga.

Vaidlustaja esitas pakkumuse projekteerimistööde I etapi maksumuseks 199 919 eurot ja II etapi

maksumuseks 3 500 eurot.

5.3. Hankija palus Vaidlustajal selgitada pakkumuse maksumust: Teie poolt esitatud tööde II

etapi pakkumuse maksumus 3 500,00 eurot on 94 % madalam järgmise vastavaks tunnistatud

pakkumuse II etapi maksumusest ning 614 % madalam hanke eeldatavast maksumusest (25 000

eurot). Seega on Teie poolt pakutud hind silmatorkavalt erinev nii teiste pakkumuste

maksumustest kui ka riigihanke II etapi eeldatavast maksumusest. Hankija hinnangul on

tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Tulenevalt riigihangete seaduse

§ 115 lg 1 palub hankija selgitada pakkumushinna kujunemist. Palume välja tuua II etapi 24

kuulise kestvuse kohta kulude detailne jaotus erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu,

transport jm) lõikes.

Vastustaja selgitas vastuses Hankijale oma pakkumuses toodud II etapi tööde hinna kujunemist

järgmiselt: Järgmise etapi käigus peab ehitaja tellima tööprojekti, enne kui ehitustööd saavad

alata. Seejuures on ehitajal kaks võimalust:

Tööprojekti tellimine põhiprojekti koostajalt (näiteks KIRDE PROJEKT OÜ-lt) – sellisel juhul

katavad tööprojekti koostamise kulud ka autorijärelvalvega seotud tegevused. Põhiprojekti

koostaja osaleb töökoosolekutel juba tööprojekti koostaja rollis, mistõttu eraldi

autorijärelvalve kulusid ei teki.

Tööprojekti tellimine kolmandatelt isikutelt – sel juhul toimub ehitamine kolmanda osapoole

tööprojekti alusel. Põhiprojekti koostaja ülesandeks jääb tööprojekti vastavuse kontrollimine,

s.t. hinnata, kas tööprojekt järgib põhiprojekti lahendusi. Sel juhul ei ole vajalikud regulaarsed

objektikülastused ega töökoosolekutel osalemine, sest ehitamine ei toimu põhiprojekti alusel.

Lisaks viitas Vaidlustaja pooleliolevatele projektidele.

5.4. Korraldusega lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse kui põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse tagasi, põhjendades seda järgmiselt: Pakkuja ei ole esitanud detailset

infot küsitud kulude jaotuse kohta tehnilises kirjelduses toodud tegevuste lõikes, mis võimaldaks

hankijal hinnata, millise töömahuga on pakkuja arvestanud ja kas pakutud maksumus

võimaldab täita lepingut hankes ettenähtud mahus. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab

tõendama esmajoones pakkuja ise. Pakkuja ei saa jätta esitamata selgitusi, mis põhjendavad

konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Ei piisa eelnevat töökogemust näiteks tuues

selgitada oma pädevust, jättes seejuures hankija küsimustele vastamata. KIRDE PROJEKT OÜ

ei esitanud kõiki nõutud selgitusi, mistõttu nende alusel ei olnud hankijal võimalik maksumuse

põhjendatust sisuliselt hinnata. Võttes arvesse pakkuja ebapiisavaid selgitusi leiab hankija

jätkuvalt, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning sellise

hinnaga ei ole võimalik täita nõuetekohaselt lepingut riigihanke alusdokumentides toodud

mahus.

Sama Korraldusega tunnistas Hankija edukaks OÜ Resand pakkumuse.

4 (13)

5.5. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ei ole kooskõlas RHS-iga ning sellest tulenevalt

on õigusvastane ka OÜ Resand pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

5.6. Vaidlust ei ole selles, et Hankija algatas RHS §-i 115 alusel pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrolli ning Vaidlustaja esitas omapoolse selgituse.

Hankija heidab ette, et Vaidlustaja ei esitanud detailset infot küsitud kulude kohta. Vaidlustaja

möönab, et ei toonud välja kulude detailset jaotust erinevate tegevuste ja komponentide

(töötasu, transport jm) lõikes.

5.7. Oluline on, et Hindamiskriteeriumides ei nõutud ühegi muu arvnäitaja esitamist peale

kogumaksumuse. Ka mujalt RHAD-ist ei tulene, et pakkuja oleks pidanud esitama pakkumuses

pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse. Vaidlustuskomisjon on märkinud oma lahendi

185-23/270661 p-is 13: RHAD-is ei ole hankija nõudnud riigihankes pakutavate hindade „lahti

kirjutamist“, mistõttu pakkujad piirdusid pakkumustes põhjendatult üksnes pakkumuse

kogumaksumuse ning ühe kuu maksumuse esitamisega. See seab automaatselt piirid pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimise võimalusele hankija poolt. Vaidlustaja arvates tuleneb

nimetatud lahendist ka Hankijale keeld lükata pakkumus tagasi pelgalt selle tõttu, et pakkuja ei

esita Hankijale andmeid, mida Hankija ei ole ise RHAD-is pidanud vajalikuks küsida.

Hankija päring on ka sisult arusaamatu. Vaidlustaja on äriühing, mis hankemenetluses

summaliselt väljendatud pakkumuse esitamisel käsitleb pakkumuses märgitud summat

töötasu(de) ja kõige muu teenuse osutamiseks vajaliku summana ehk tehtava töö eest soovitava

tasuna. Jääb arusaamatuks, kuidas muutuks pakkumus „usutavamaks“ sellest, kui pakkuja

jagaks pakkumuses toodud summa osisteks. Vaidlustaja lähtus pakkumust tehes mahust 70

töötundi ja ühe töötunni hinnast 50 eurot.

Lisaks ei ole Hankija ilmselt enda jaoks lahti mõtestanud, milliseid ülesandeid peab edukas

pakkuja täitma juhul, kui tööprojekti ei koosta edukaks tunnistatud pakkuja. Juhistes on teise

etapi kohta märgitud: Töövõtja töövõtu mahtu kuulub ehitusprojekti projekteerija järelevalve

kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde

täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni. Arvestuslik projekteerija järelevalve teostus

ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid

viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-2028 aasta.

5.8. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi

Määrus) § 10 lg 1 sätestab, et tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise

arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis

võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente,

mille olemasolu peetakse vajalikuks. Sama sätte teise lõike kohaselt on tööprojekti koostamise

lähtealuseks lisaks Määruse § 8 lg-s 2 sätestatule eelnevalt koostatud ehitusprojekti staadiumid

ning teave ehitustoote, -materjali ja -seadme kohta, lõplikult täpsustatud tehnoloogilised või

esteetilised eelistused ja piirangud. Nimetatud sätetest tulenevalt saab põhiprojekti koostanud

isiku ülesandeks olla ainult kontrollimine, kas tööprojekti lahendused vastavad põhiprojekti

lahendusele. Nagu selgitas Vaidlustaja Hankijale saadetud vastuses, puudub vajadus objektil

viibimiseks, kuna ehitamine toimub tööprojekti alusel. Seega ei saa ei juhul, kui ehitushanke

võitnud isik tellib tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult, ega ka juhul, kui ehitushanke

võitnud isik ei telli tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult, autorijärelevalve maht olla

suur.

5.9. Vaidlustaja viitas tööde mahu osas varasemates hangetes saadud kogemustele. Vaidlustaja

möönab, et oleks võinud olla konkreetsem, tuues välja nt viitenumbrid. Samas on Hankijal

5 (13)

RHS § 115 lg-st 8 tulenev kohustus kontrollida selgitust ja hinnata esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Vaidlustaja lisas oma selgituse lõppu, et on valmis

vastama täiendavatele täpsustavatele küsimustele. Kuigi Hankijal ei ole iseenesest kohustust

korduvalt pakkuja poole pöörduda, on küsitav, kas juhul, kui hankijal on võimalik pöörduda

täiendavate selgituste saamiseks pakkuja poole, ent ta seda ei tee, saab jaatada sisulise

hindamise kohustuse täitmist nõutavas mahus.

5.10. Vaidlustaja pidas Hankijale esitatud selgituses silmas järgmisi riigihankeid:

1) „Äkkeküla tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ja seda ümbritseva maa-ala

ehitamine ja heakorrastus“ (viitenumber 278451) Ehitushanke võitja tellis tööprojekti

koostamise Vaidlustajalt, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele ei ole kulunud rohkem

kui 5 töötundi;

2) „Narvas Linda tn 4 asuva linnaarhiivi laiendamine“ (viitenumber 279044).

Ehitushanke võitja tellis tööprojekti koostamise kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja

järelevalve teostamisele ei ole kulunud rohkem kui 5 töötundi;

3) „Luunja Keskkooli A-korpuse rekonstrueerimine“ (viitenumber 234153). Tööprojekt

telliti kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele on Vaidlustajal kulunud

ca 15 tundi;

4) „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Sillamäele. Ehitustööd.“ (viitenumber

230129). Tööprojekt telliti kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele on

Vaidlustajal kulunud ca 10 tundi;

5) „Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppehoone C korpuse rekonstrueerimis-

tööd“ (viitenumber 207837). Tööprojekt telliti kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja

järelevalve teostamisele on vaidlustajal kulunud ca 10 tundi.

5.11. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel viidanud ainult puudustele

Vaidlustaja vastuses (millise etteheitega Vaidlustaja ei nõustu), jättes selgitamata, miks on

Vaidlustaja põhjendused asjakohatud või ebapiisavad. Otsus on olulises osas põhjendamata.

5.12. 20.05.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.12.1. RHAD-is, sh TK-s, ei ole nõutud ühegi muu arvnäitaja esitamist peale kogumaksumuse.

Hankemenetluses Vaidlustajale esitatud küsimuses puudub mistahes viide TK-le, TK aga ei

sisalda viiteid ei töötasule ega pakkuja transpordikulule. Seega on Hankija püüdnud vastuses

vaidlustusele muuta Vaidlustajale esitatud küsimuse sisu ja õigustada sellega pakkumuse

tagasilükkamist.

5.12.2. Vastuses Hankija päringule selgitas Vaidlustaja, et Hankija poolt RHAD-is märgitud

maht on Vaidlustaja varasematele kogemustele toetudes põhjendamatu ning esitas oma

praktikast sarnaste olukordade kohta ka konkreetsed näited. Hankija ei ole sisuliselt esitanud

seisukohta Vaidlustaja poolt esitatud selgituse osas, mis puudutab projekteerimistööde teise

etapi mahtu.

5.12.3. Vaidlustaja pöördus ka päringuga sageli Ida- ja Lääne-Virumaal ehitushangetel osaleva

Revin Grupp OÜ poole. Revin Grupp OÜ kinnitas viidetega konkreetsetele riigihangetele, et

Vaidlustaja esitatud selgitus tugineb tavapärasele praktikale ning on seega asjakohane. Mõlema

viidatud riigihanke puhul oli projekteerimishanke võitnud ja põhiprojekti koostamiseks

kohustatud isikute kohustuseks mh autorijärelevalve teostamine ja seega on tegemist

Riigihankega võrreldavate tingimustega

6 (13)

5.12.4. Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli sisuliseks teostamiseks ei saa lugeda

viidet RHAD-ile, kuna RHAD-is toodud teise etapi tööde maht on juba RHAD-i enda sõnastuse

kohaselt arvestuslik. Vaidlustaja leiab, et tema pakkumust oleks olnud võimalik tagasi lükata

juhul, kui Hankija oleks analüüsi tulemusel jõudnud arusaamale (ja seda ka põhjendanud), et

hankelepingu täitmine ei ole Vaidlustaja pakkumuses toodud maksumusega võimalik. Hankija

ei tuginenud pakkumuse tagasilükkamisel aga hankelepingu täitmise võimatusele vaid sellele,

et Vaidlustaja ei esitanud soovitud andmeid, mida Hankija ei olnud tulenevalt RHAD-st

õigustatud nõudma.

5.12.5. Vastuses vaidlustusele heidab Hankija Vaidlustajale ette, et erinevalt RHAD-is toodud

arvestuslikust mahust on Vaidlustaja lähtunud hoopis 70-tunnisest hankelepingu järgsete tööde

teise etapi mahust. See maht põhineb RHAD-is (Juhised, TK) toodud projekteerimistööde teise

etapi kirjeldusel ja Vaidlustaja kogemustel teiste hankelepingute täitmisel. Hankija pole

esitanud ühtegi selgitust, millest oleks arusaadav, miks ei ole võimalik projekteerimistööde teise

etapi ülesandeid täita 3 500 eurose maksumusega nagu on pakkunud Vaidlustaja. Võrreldavas

suurusjärgus projekteerimistööde 2 etapi maksumustega tehti menetluses veel pakkumisi (OÜ

SIRKEL&MALL - 7 000 eurot; Projekt O2 OÜ - 6 800 eurot). Hankija poolt RHAD-is

märgitud arvestuslikust mahust märgatavalt väiksemad olid ka RIBBON CONSULT OÜ, OÜ

ARUNA-EHITUS, Projektibüroo OÜ, AS Infragate Eesti ja OÜ Esplan pakkumustes toodud

projekteerimistööde 2. etapi maksumused.

5.12.6. Teiste pakkujate pakkumused, millest enam kui pooled on Hankija hinnangust

madalama hinnaga, kinnitavad Vaidlustaja seisukohta, et Hankija hinnang projekteerimistööde

mahule võis olla ekslik. Kuna aga Vaidlustaja pakkumuse puhul RHAD-ile tuginevat sisulist

analüüsi teostatud ei ole, ei ole võimalik hinnata, millele toetudes Hankija arvestusliku mahu

leidis ja millistel sisulistel kaalutlustel Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkas.

5.12.7. Hankija leiab, et projekteerija osavõtt ehituskoosolekutest on oluline, võimaldades

jõuda parima tulemuseni ehitustööde teostamise etapis. Tulenevalt Määruse § 10 lg-st 2 toimub

ehitamine tööprojekti alusel, ent tööprojekti koostamine ei kuulunud hanke mahtu. Loomulikult

on tööprojekti koostaja viibimine ehituskoosolekul vajalik ja kui Vaidlustajalt tellitaks tulevikus

tööprojekt, osaleks ta kindlasti ka töökoosolekutel ning tööde maht oleks oluliselt suurem.

Põhiprojekti koostaja aga peab RHAD-is toodud ülesannete kohaselt tagama, et põhiprojekt

vastaks (tulevikus koostatavale) tööprojektile ning selleks ei ole ehituskoosolekutel osalemine

Hankija arvestatud mahus vajalik. Hankija selgitus kinnistab Vaidlustaja väidet, et Hankija ei

ole enda jaoks lahti mõtestanud, milliseid ülesandeid peab edukas pakkuja täitma juhul, kui

tööprojekti ei koosta edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja.

5.12.8. Põhjendamatu ning kontrollimatutel põhjendustel soodsaima pakkumuse

tagasilükkamine on vastuolus RHS § 3 p-iga 5.

5.12.9. Vaidlustaja kinnitab, et sõltumata tegelikust tööde mahust on Vaidlustaja lepingu

sõlmimise korral kohustatud ja ka võimeline lepingut täitma. Arvestades, et tegemist ei ole mitte

ehitustööga (mis nõuab suuremahulist kapitalipaigutust, et lepingu ese reaalselt valmis ehitada)

vaid projekteerimistööga (järelevalve teostamisega), mida teostavad Vaidlustaja töötajad, ei

satuks lepingu täitmine ohtu ka siis, kui projekteerimistööde teise etapi tegelik ajakulu ületaks

Vaidlustaja prognoositut.

7 (13)

6. Hankija, Tapa Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Korraldusega kinnitati riigihanke tulemused. Muuhulgas lükati tagasi Vaidlustaja

pakkumus kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ning tunnistati edukaks OÜ

Resand pakkumus.

6.2. Pakkujatel tuli esitada tööde I etapi maksumus, mis sisaldab eskiisprojekti, eelprojekti ja

põhiprojekti koostamist koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega vastavalt hanke tehnilisele

kirjeldusele. Tööde II etapi maksumuses tuli pakkujatel esitada ehitusprojekti projekteerija

järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise

ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni. RHAD-is välja toodud

arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos

objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-

2028.

6.3. Vaidlustaja esitas tööde II etapi maksumuseks 3500 eurot, mis oli silmatorkavalt erinev nii

teiste pakkumuste maksumustest kui ka tööde II etapi eeldatavast maksumusest.

6.4. RHS § 115 lg 1 alusel palus Hankija selgitada pakkumuse hinna kujunemist, tuues välja II

etapi 24 kuulise kestvuse kohta kulude detailne jaotus erinevate tegevuste ja komponentide

(töötasu, transport jm) lõikes.

Vaidlustaja vastas: [---] II etapi pakkumuse maksumuse kujundamisel lähtusime meie

varasemalt teostatud tööde kogemusest. KIRDE PROJEKT OÜ nõustub, et meie pakutud hind

on 94% madalam võrreldes järgmise vastavaks tunnistatud pakkumusega. Samas ei nõustu me

väitega, et meie pakutud hind on silmatorkavalt erinev teistest pakkumustest. Meie hinnangul

seisneb probleem hoopis selles, et kõigi II etapi pakkumuste maksumused on omavahel väga

erinevad. Võib eeldada, et II etapi maksumuse kujunemine ei olnud piisavalt täpsustatud. II

etapi maksumuse määramisel võtsime aluseks asjaolu, et antud hanke raames tellitakse

põhiprojekt. Selle alusel viiakse läbi ehitustööde riigihange ning sõlmitakse ehitustööde leping

edukaks osutunud pakkujaga. Järgmise etapi käigus peab ehitaja tellima tööprojekti, enne kui

ehitustööd saavad alata. Seejuures on ehitajal kaks võimalust: 1. Tööprojekti tellimine

põhiprojekti koostajalt (näiteks KIRDE PROJEKT OÜ-lt) – sellisel juhul katavad tööprojekti

koostamise kulud ka autorijärelvalvega seotud tegevused. Põhiprojekti koostaja osaleb

töökoosolekutel juba tööprojekti koostaja rollis, mistõttu eraldi autorijärelvalve kulusid ei teki.

2. Tööprojekti tellimine kolmandatelt isikutelt – sel juhul toimub ehitamine kolmanda osapoole

tööprojekti alusel. Põhiprojekti koostaja ülesandeks jääb tööprojekti vastavuse kontrollimine,

s.t. hinnata, kas tööprojekt järgib põhiprojekti lahendusi. Sel juhul ei ole vajalikud regulaarsed

objektikülastused ega töökoosolekutel osalemine, sest ehitamine ei toimu põhiprojekti alusel.

Meie ülesanded piirdusid sellisel juhul tööprojekti ekspertiisiga, mis kestab tavapäraselt ca kuu

aega – sama kaua kui ehitusprojekti ekspertiis. Kui ehitustööde käigus ilmnevad vead, mis

tulenevad põhiprojektist, on nende kõrvaldamine põhiprojekti koostaja vastutusel ja need ei

kuulu II etapi maksumuse hulka. Antud selgitus põhineb meie viimaste aastate kogemusel.

Hetkel ehitatakse Eestis neli objekti, mille põhiprojektide koostajaks on olnud KIRDE

PROJEKT OÜ: • Ühel objektil tellis ehitaja kohe tööprojekti meilt – seetõttu ei olnud

autorijärelvalve vajalik, kuna vastutame objekti eest tööprojekti koostajana. • Kahel objektil

toimub autorijärelvalve, kuna tööprojekt telliti kolmandatelt isikutelt – töökoosolekutel

osalemine on olnud minimaalne ning kogu autorijärelvalve töömaht pole ületanud 30 töötundi.

• Neljandal objektil koostasime arhitektuuri-, sisearhitektuuri- ja konstruktiivsed osad

tööprojekti mahus, kuid eriosad jäid põhiprojekti staadiumisse. Arvestades sellega, et tellija ja

8 (13)

ehitaja otsustasid eriosade lahendusi oluliselt muuta, pidime ka oma tööprojekti osaliselt ümber

tegema. Ka selles olukorras ei ületanud töömaht 35 töötundi. Kõigi nelja objekti

ehitusmaksumus on olnud üle 4 miljoni euro, mis kinnitab, et kogemuspõhiselt koostatud

hinnang on realistlik. Kokkuvõttes kinnitame, et meie poolt pakutud II etapi maksumus on

objektiivne ja vastab reaalsele töömahule. [---]

6.5. Vaidlustaja ei ole esitanud detailset infot küsitud kulude jaotuse kohta TK-s toodud

tegevuste lõikes, mis võimaldaks Hankijal hinnata, millise töömahuga on pakkuja arvestanud

ja kas pakutud maksumus võimaldab täita lepingut Riigihankes ettenähtud mahus. Oma

pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja. Pakkuja ei saa jätta esitamata selgitusi,

mis põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Piisav ei ole eelneval

töökogemusel põhinev selgitus oma pädevusest ilma Hankija küsimustele vastamata.

Vaidlustaja ei esitanud kõiki nõutud selgitusi, mistõttu nende alusel ei olnud Hankijal võimalik

maksumuse põhjendatust sisuliselt hinnata.

6.6. Vaidlustuses on selgitatud, et Vaidlustaja lähtus pakkumust tehes mahust 70 töötundi ja ühe

töötunni hinnast 50 eurot. Pakkuja on eeldanud ja Juhiste p-is 4 (hankelepingu täitmise tähtaeg)

välja toonud, et töövõtulepingu teises etapis sisaldub projekteerimistööde autorijärelevalve

ehitusperioodi ajal kuni kasutusloani. Sealjuures on selgitatud, et töövõtja töövõtu mahtu

kuulub ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus

kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni.

Arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos

objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-

2028 aasta. Eelnevast tulenevalt jääb selgusetuks, miks võttis Vaidlustaja vajaliku tööde

teostamise aluseks 70 tundi.

6.7. Hankelepingu raames teostatavate tööde näol on tegemist suuremahulise

projekteerimistööga ja edaspidi koostatud projekti alusel ehitustööde hankimise ja

teostamisega. Tulenevalt eelnevast kogemusest hoonete renoveerimisel on Hankija seisukohal,

et projekteerija osavõtt ehituskoosolekutest on oluline ja võimaldab jõuda parima tulemuseni

ehitustööde teostamise etapis.

6.8. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et Vaidlustaja on esitanud põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse ja esitatud hinnaga ei ole võimalik täita nõuetekohaselt lepingut

RHAD-is toodud mahus.

6.9. Hankija arvutas pakkumuste hindepunktid Hindamiskriteeriumide valemi alusel.

„Madalaima väärtusega pakkumus“ saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad

punkte arvutades valemiga: „osakaal“ - („pakkumuse väärtus“ - madalaim väärtus“) / „suurim

väärtus“ * „osakaal“ järgi.

Tööde I etapi maksumus, mis sisaldab eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti koostamist

koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega vastavalt TK-le, osakaal lõpphinde kujunemisel oli

määratud 90%. Tööde II etapi maksumus, mis sisaldab ehitusprojekti projekteerija järelevalve

kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde

täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni vastavalt TK-le, osakaal lõpphinde

kujundamisel oli määratud 10%.

Hinnati kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi vastavuse

kontrolli etapis ja seega pakkumus hindamisele ei kuulunud.

9 (13)

6.10. Vaidlustuses on välja toodud, et Hindamiskriteeriumides ei ole nõutud ühegi muu

arvnäitaja esitamist peale kogumaksumuse. Ka mujalt RHAD-st ei tulene, et pakkuja oleks

pidanud esitama pakkumuses pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse (jagama erinevateks

komponentideks).

Hankija ei nõudnud pakkumuse maksumuse koosseisus maksumuse lahtikirjutamist, kuna ei

pidanud seda pakkumuste esitamise etapis oluliseks. Hankija esitas Vaidlustajale maksumuse

lahtikirjutamise päringu eesmärgiga mõista pakutud hinda ja anda Vaidlustajale võimalus

tõendada pakkumuse tõsiseltvõetavust.

6.11. RHS ei sätesta, mis on pakkujalt küsitava selgituse täpseks sisuks ja see on Hankija

otsustada lähtuvalt pakkumusest, pakkujast ja Riigihankes tähendust omavatest asjaoludest.

Kuna tööde II etapi töövõtja järelevalve teostuse ajaline maht on Juhistes ja Lepingus välja

toodud, küsis Hankija selgitusi pakkumushinna kujunemise kohta ja kulude detailset jaotust

erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes, et veenduda, kas Vaidlustaja

on teostatava töö mahtu õiglaselt hinnanud.

6.12. Vaidlustaja toob Määruse § 10 lg 1 ja § 8 lg 2 seoses välja: Nimetatud sätetest tulenevalt

saab põhiprojekti koostanud isiku ülesandeks olla ainult kontrollimine, kas tööprojekti

lahendused vastavad põhiprojekti lahendusele. Nagu selgitas vaidlustaja hankijale saadetud

vastuses, puudub vajadus objektil viibimiseks, kuna ehitamine toimub tööprojekti alusel. Seega

ei saa ei juhul, kui ehitushanke võitnud isik tellib tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult

ega ka juhul, kui ehitushanke võitnud isik ei telli tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult,

autorijärelevalve maht olla suuremahuline.

Hankija eesmärk on, et projekteerija osaleks ehitustööde lepingu täitmise protsessis, sh osaleks

objekti nõupidamistel vastavalt Juhistele ja Lepingu ehitusprojekti autorijärelevalve osas välja

toodud tingimustele ja ajalisele mahule.

6.13. Vaidlustuses märgib Vaidlustaja, et Hankija ei küsinud täiendavaid selgitusi.

RHS ei sätesta, mida võib hankija pakkujalt küsida ega seda, mida peaks pakkuja hankija

päringule vastama. Selgituse hindamisel lähtub hankija RHS § 115 lg-s 8 sätestatust. Antud

juhul küsis Hankija Vaidlustajalt sisulist selgitust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta.

Vaidlustaja ei esitanud nõutud selgitusi ja koostas sellest tulenevalt põhjendatud kirjaliku otsuse

pakkumuse tagasi lükkamise kohta.

6.14. Vaidlustaja väidab, et Korralduses puudub põhjendus ja läbi pole viidud pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrolli raames sisulist hindamist.

Eeltoodud väide ei vasta tõele. Korralduse preambulis on esitatud Vaidlustaja pakkumuse tagasi

lükkamise põhjused, Korraldus on kaalutletud ja põhjendatud ning vastab haldusaktile

esitatavatele nõuetele.

7. Kolmas isik, OÜ Resand, vaidleb esitatud vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

7.1. Kolmas isik lähtus pakkumust esitades TK-s esitatud tööde mahtudest.

Kolmanda isiku pakkumus arvestab sellise tööde mahuga, mis on rekonstrueeritava objekti

puhul on mõistlik. Taoliste hoonete puhul on väga tähtis projekteerija järelevalve pidev

osalemine tööde protsessis.

10 (13)

7.2. Vaidlustaja argumendid vaidlustuses jäävad arusaamatuks. Sisuliselt tunnistatakse, et nad

ei ole pakkunud hinda Riigihankes selgelt küsitud tööde mahule vaid on seda teadlikult

vähendanud Riigihankes eelise saamiseks. Tegemist on ilmse alapakkumisega.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Juhendi p-i 3.2 kohaselt Riigihanke objektiks on peatöövõtu korras riigihanke

alusdokumentides kirjeldatud projekteerimistööde [---] teostamine Tapa linnas asuva Nooruse

2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimisel.

Juhendi p 4 kehtestab, et Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu alusel tuleb tööd

teostada kahes etapis:

1) esimene etapp - eskiisprojekti koostamine, eelprojekti koostamine, põhiprojekti

koostamine koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega, vajalike korrektsioonide tegemine

peale ekspertiisi;

2) teine etapp – projekteerimistööde autorijärelevalve ehitusperioodi ajal kuni

kasutusloani.

Samas ei tähenda tööde teostamine kahes etapis, et Hankija oleks jaganud Riigihanke osadeks.

Nt Juhendi p-is 2.3 „Hanke osadeks jaotamine“ on üheselt mõistetav kinnitus: Käesolev

riigihange ei ole osadeks jaotatud, kuna hankija soovib leida peatöövõtjat, kes korraldaks kogu

hoone projekteerimistööd, nõustamise ja järelevalve ning hanke osadeks jaotamine ei ole

mõistlik ega otstarbekas.

Seega ei saa olla vaidlust selles, et tööde esimene etapp ega ka teine etapp ei ole käsitletavad

Riigihanke eraldi osadena. Riigihange on tervik ning selles saab edukaks tunnistada ainult ühe

pakkumuse ning selle pakkumuse esitajaga sõlmitakse üks hankeleping.

9. Pakkumuse maksumuse esitamise kohta kehtestab Juhendi p 11.1: Pakkuja täidab e-RHR

süsteemis täidetava töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ (Hindamiskriteeriumid).

Hindamiskriteeriumides tuli esitada kaks maksumust, mis olid Riigihankes

hindamiskriteeriumides:

1) Tööde I etapi maksumus - osakaal 90%, tüüp/hindamismeetod: Maksumus - vähim

on parim;

2) Tööde II etapi maksumus - osakaal 10% tüüp/hindamismeetod: Kulu - vähim on

parim1.

10. Vaidlustaja esitas oma pakkumuses RHR-i töölehe Hindamiskriteeriumid, millel olid

esitatud tööde I etapi maksumus (199 919 eurot käibemaksuta, 243 901,18 eurot käibemaksuga)

ja II etapi maksumus (3500 eurot2).

01.04.2025 pöördus Hankija Vaidlustaja poole järelepärimisega, paludes selgitada tööde II etapi

põhjendamatult madala hinnaga maksumust (vt käesoleva otsuse p 5.3), millele Vaidlustaja

vastas 08.04.2025 selgitustega3 (vt käesoleva otsuse p 6.4). Hankijat selgitused ei rahuldanud

ning Korralduse p-iga 2 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse RHS § 115 lg-te 1 ja 8 alusel

tagasi, kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (vt ka käesoleva otsuse p 5.4).

1 RHAD-ist ei selgu miks Hankija nimetab teise etapi maksumust Hindamiskriteeriumis selles kohas kuluks. Mujal

nimetatakse seda maksumuseks. 2 Ühegi pakkuja pakkumuses ei ole märgitud, kas teise etapi maksumus on esitatud käibemaksuta või

käibemaksuga. Vastav märge real puudub. 3 Sõnumi ID: 949133.

11 (13)

11. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks selgitada, et RHS-i alusel tuleb selgelt eristada

vastavusotsust, mis tehakse RHS §-i 114 alusel, millisel juhul kontrollitakse pakkumuse

vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ja pakkumus tunnistatakse kas RHAD-i tingimustele

vastavaks (RHS § 114 lg 1 alusel) või lükatakse tagasi (RHS § 114 lg 2 ls 1 alusel). Selle

menetluse käigus ei kontrollita pakkumuse maksumuse põhjendatust, milline kontroll allub

RHS §-i 115 regulatsioonile ja võib kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamise RHS § 115 lg 8

alusel (sh kontrolli tulemuseks, mis tagasilükkamisega ei päädi, ei ole pakkumuse vastavaks

tunnistamine). Vaidlustuskomisjon rõhutab, et ka kõikidele RHAD-i tingimustele RHS § 114 lg

1 alusel vastav pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega RHS §-i 115 mõttes.

Puudub vaidlus, et Hankija ei ole lükanud Vaidlustaja pakkumust tagasi RHS § 114 lg-te 1 ja 2

alusel (sellise otsuse tegemist ei nähtu ka Korraldusest), seega mittevastavuse tõttu RHAD-is

kehtestatud vastavustingimustele. Juhul, kui Hankija Vaidlustaja pakkumuse vastavust

vastavustingimustele üldse kontrollis, oleks ta pidanud tegema ka otsuse Vaidlustaja

pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või selle tagasilükkamiseks RHS § 114 lg-te 1 või 2

alusel, isegi kui Hankija hiljem leidis, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus on tegelikult

põhjendamatult madal ja tegi otsuse pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendamatult madala

maksumuse tõttu RHS § 115 lg 8 alusel.

12. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---]. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankija on ekslikult rakendanud RHS §-is 115 sätestatud maksumuse

põhjendatuse kontrolli mehhanismi, kuna Hankijale tundus Vaidlustaja pakkumuses tööde II

etapi maksumus põhjendamatult madal.

Kohtupraktika kohaselt tuleb põhjendamatult madala maksumuse tuvastamisel hinnata

pakkumuse maksumust tervikuna, mitte võrrelda üksikuid ühikhindu (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-2544 p 13). RHAD-ist ei nähtu, et tööde ühe etapi (käesoleval

juhul II etapi) maksumust saaks käsitleda pakkumuse (tervikliku) maksumusena RHS § 115 lg

1 mõttes või et kahtlused, mis Hankijal Vaidlustaja pakkumuse suhtes tekkisid, kehtiksid

pakkumuse maksumuse kui terviku kohta

12.1. RHAD-ist ei selgu otseselt, mida tuleb Riigihankes mõista pakkumuse maksumusena.

Vaidlust ei saa olla selles, et Hankija on nõudnud pakkujatelt Hindamiskriteeriumides kahe

maksumuse (tööde I etapi maksumus ja tööde II etapi maksumus) esitamist ning RHAD-is ega

Hankija poolt hankemenetluses koostatud dokumentides pole Hankija neid maksumusi

summeerinudvõi nende summeerimist ette näinud. Enamgi veel, vastuses pakkuja 24.03.2025

küsimusele: [---]I ja II etapi maksumused summad ei arvuta end kokku. Mis infot II etapi

väärtuste reale vaja on? Vastas Hankija samal päeval: Hankija on teadlik, et I ja II etapi

maksumuse summad ei arvuta end kokku. II etapi pakkumuses on vaja esitada maksumus

projekteerimistööde autorijärelevalveks ehitusperioodi ajal kuni kasutusloani. Täpsemad

tingimused on selgitatud dokumentides Juhised pakkujale ja Lisa 1 Tehniline kirjeldus.4 Seega

on Hankija selgitanud, miks on maksumused esitatud eraldi (millise ehitusperioodi kohta need

esitatakse), mis vaidlustuskomisjoni hinnangul võivad olla käsitletavad nt osamaksumustena

RHS § 4 p-i 141 mõttes (on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatavad osad).

12.2. Vastavalt Hindamiskriteeriumidele esitasid kõik pakkujad pakkumustes tööde I etapi

maksumuse ja II etapi maksumuse. Seejuures ilmneb pakkumustest, et võrreldes tööde I etapi

4 Sõnumi ID: 945721.

12 (13)

maksumusega on tööde II etapi maksumus marginaalse suurusega, jäädes üldjuhul alla 10%

tööde I etapi maksumusest ning mitmete pakkumuste puhul on kaugelt väiksemgi5. Hankija

kasutas mõlemat maksumust hindamiskriteeriumidena (vt käesoleva otsuse p 9), kuid

RHAD-ist jääb arusaamatuks, millist tähendust omab pakkumuse maksumuse jagamine I etapi

maksumuseks ja II etapi maksumuseks väljaspool pakkumuste hindamist. Kuna Riigihange ei

ole jagatud osadeks, saab tööde tegemiseks mõlemas etapis sõlmida hankelepingu ainult ühe

pakkujaga, kelle pakkumus on tunnistatud edukaks kahe hindamiskriteeriumi (I etapi

maksumus ja II etapi maksumus) koosmõjus. Seda, et Hankija on edukaks tunnistatud

pakkumuse nimelt sellisel viisil välja selgitanud näitavad RHR-is 22.04.2025 koostatud

Edukaks tunnistamise otsus ning selle lisad.

12.3. Lepingu p 6.1 kehtestab järgmist: Tööde teostamine koosneb kahest etapist. Esimeses osas

koostatakse projekteerimistööd hanke tehnilises kirjelduses ja teises etapis projekti järelevalve

ehitustööde teostamisel. Lepingu teine etapp kuulub tasustamisele ainult juhul, kui ehitustööde

teostamine realiseerub. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-2028 aasta.

Eeltoodust nähtub, et esimeses etapis toimub tööde teostamine hankelepingu alusel igal juhul,

teine etapp kuulub tasustamisele aga üksnes siis, kui ehitustööde teostamine realiseerub.

Arvestades II etapis tehtava töö iseloomu, on Lepingu eeltoodud punkt kahtlemata mõistlik,

kuid seda arvestades jääb veelgi arusaamatumaks Hankija tegevus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamisel - miks peab Hankija võimalikuks lükata Vaidlustaja pakkumus tervikuna (s.o

ka I etapist tehtavate tööde osas) tagasi, kui põhjendamatult madala maksumuse kahtlus on

üksnes tööde II etapi maksumuse osas, mille realiseerimisele Lepingu p-i 6.1 kohaselt ei

pruugitagi jõuda.

12.4. Hankija 01.04.2025 küsimuses Vaidlustajale, Korralduses ning vaidlustusmenetluses on

Hankija väitnud, et tööde II etapi eeldatav maksumus on 25 000 eurot. See väide ei ole tõene.

RHS § 23 lg 9 sätestab, et riigihanke alustamisel [---] esitab hankija registrile teabe riigihanke

eeldatava maksumuse kohta ja märgib, kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist

hanketeates või kontsessiooniteates.

Kuna Riigihange ei ole osadeks jaotatud, saab Riigihankes olla ainult üks eeldatav maksumus,

mis on Hankija poolt esitatud RHR-i lehel “Hanke üldandmed“ (250 000 eurot)6. Mingeid

andmeid selle kohta, et I ja II etapi töödel oleksid eraldi eeldatavad maksumused ning tööde II

etapi puhul oleks eeldatav maksumus 25 000 eurot, RHR-is ega RHAD-is avaldatud pole. Isegi

juhul, kui Hankija on enese jaoks mõelnud II etapi eeldatava maksumuse suuruseks 25 000

eurot, ei oma see õiguslikult mingit tähendust ja Hankija pole selle olemasolu

vaidlustusmenetluses ka kuidagi tõendanud.

12.5. Tähelepanuväärne on, et kõikjal RHAD-is, va Hindamiskriteeriumides kasutatakse

pakkumuse maksumuse puhul üksnes ainsuse vormi (vt nt Juhendi p-id 11, 11.2, 11.3, 13.5,

15.5, 15.8), millest saab loogiliselt tuletada, et RHAD-i koostamisel pidas Hankija silmas, et

pakkumuses esitatakse üks maksumus. Nii näiteks sätestab Juhendi p 13.5: Hankijal on õigus

põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui Hankija leiab pärast

Pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või Pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust.

Seega ei saa väita ka seda, et võimaluse lükata pakkumus tagasi põhjendamatult madala

5 Vaidlustuskomisjon märgib, et eriti tööde II etapi maksumuste puhul on pakutud maksumused väga erineva

suurusega, vahemikus 3500-120 000 eurot. 6 Hankija ei ole soovinud Riigihanke eeldatavat maksumust avaldada, seega polnud see RHR-ist pakkujatele

nähtav.

13 (13)

maksumuse tõttu, kui tööde II etapi (või ka tööde I etapi maksumus) on põhjendamatult madal,

nägi Hankija ette RHAD-is.

13. Eeltoodust lähtudes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuivõrd tööde I etapi ja II etapi

puhul ei ole võimalik sõlmida eraldi hankelepinguid, mis lähtuksid töö konkreetsele etapile

pakutud maksumustest, tuleb tööde I ja II etapi maksumusi käsitleda mitte nii, et kumbagi

maksumust loetakse eraldi pakkumuse kogumaksumuseks (mille suhtes saaks viia läbi

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli) vaid osamaksumustena või isegi samaväärselt

ühikhindadega. Pakkumuse maksumuse moodustavad I etapi ja II etapi tööde maksumused

kogumis. Kuna põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tekkimisel tuli Hankijal lähtuda

pakkumuse kogumaksumusest, mitte osamaksumustest või ühikhindadest, ei saanud Hankija

teostada pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrolli üksnes Vaidlustaja pakutud

tööde II etapi maksumusest lähtudes.

Kuna Hankija otsus lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi II etapi tööde põhjendamatult madala

maksumuse tõttu on juba olemuslikult vastuolus RHS § 115 lg-tega 1 ja 2 ning tuleb seetõttu

kehtetuks tunnistada, puudub vaidlustuskomisjonil käesoleval juhul vajadus analüüsida

menetlusosaliste argumente seoses Vaidlustaja 08.04.2025 esitatud selgitustega.

14. Vaidlustaja ole ei esitanud eraldi põhjendusi Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, vaid lähtub eeldusest, et õigusvastane on Hankija

otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse

põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega lükati

Vaidlustaja pakkumused tagasi, tunnistab vaidlustuskomisjon hankemenetluse etapiviisilisuse

põhimõttest lähtudes kehtetuks ka Hankija otsuse, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati

edukaks.

15. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

15.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 2635,2  eurot (käibemaksuga) 12 tunni õigusteenuse osutamise eest tunnihinnaga 180

eurot + käibemaks.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada

(Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-20-663, p 23). Antud juhul ei ole Vaidlustaja sellist kinnitust

esitanud ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt on kontrollitav Vaidlustaja

käibemaksukohustuslasena registreerimine (KMKR number EE101632018).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõik esitatud menetluskulud (kokku 2160 eurot

käibemaksuta) ei ole vajalikud ning põhjendatud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

Hankijalt tuleb välja mõista õigusabikulud 7 tunni eest, so summas 1260 eurot käibemaksuta.

Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

15.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik