ITL-i tagasiside RHS muutmise ettepanekutele
1. Asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda (RHS § 15)
ITL-i seisukoht: Toetame ettepanekut, kuid näeme probleeme ja riske seoses muudatusega kaasneva tähtaegade lühenemisega, mis vajab kindlasti eelnõus adresseerimist ja leevendusmeetmeid.
Lihthangete puhul on menetlus küll paindlikum ja kiirem, kuid samas jääb ettevõtjatele vähem aega hankija otsuste vaidlustamiseks. Seega pakkujate vaates avaldub muudatuse mõju tähtaegade lühenemise näol – pakkumuste esitamise tähtaeg lüheneb 15 kalendripäevalt 10 kalendripäevale.
RHAD vaidlustamine peab olema laekunud 2 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Senise 10 kalendripäeva asemel on otsuse vaidlustamiseks aega 3 tööpäeva. Lepingu ooteaeg on 14 kalendripäeva asemel 5 tööpäeva. Näeme siin riski, et tähtaegade lühenemine võib tuua kaasa menetluslikke vigu ning otsuseid, mis ei pruugi olla õiguspärased, kuid mis lühikese vaidlustustähtaja tõttu jäävad vaidlustamata. See omakorda võib viia probleemideni hankelepingu täitmises.
Kogu hankemenetlus muutub küll oluliselt paindlikumaks, kuna lisandub võimalus näha ette läbirääkimised, alustada menetlust hindamisest jpm. Samas see tähendab, et kogu hankemenetluse reeglistik on igas hankes erinev ja iga hanke puhul tuleb sellesse põhjalikult süveneda, mis toob kaasa suurema ajakulu pakkujale.
Lisaks vaidlustustele tekitavad probleemid tegelikult ka pakkumuse esitamise tähtajas, kuna pakkumusi ei hakata ju koostama kohe hanke väljatulemise päeval. Esmalt on pakkujatel vaja enda maja sees otsustada, kas hange tasub töösse võtta või mitte ning leida spetsialistid, kes pakkumust koostama hakkavad.
See kõik võtab aega, mis tähendab, et eelis on suurematel ettevõtetel, kuna neil on piisavalt inimressurssi, et pakkumusega kiiremini pihta hakata. Väiksemad ettevõtted ei suuda enamasti nii kiirelt reageerida.
Olgugi, et tegemist on minimaalse tähtajaga ja hankijad saavad määrata ka pikema tähtaja, siis reaalsed kogemused näitavad, et pigem arvestatakse vaikimisi minimaalse tähtajaga, mida seejärel vastavalt teabevahetuses tulnud muudatusettepanekutele edasi lükatakse.
Lõpetuseks mainime ära ka läbipaistvuse küsimuse. Nimelt lihthanke puhul ei genereeri register automaatselt avamise protokolli ning pakkujad saavad laekunud pakkumuste info alles lõpptulemuste avaldamise hetkel.
See tuleks muudatuste tegemisel samuti automaatseks muuta ning kui juba muudatusi kavandatakse, siis tasub sama teha ka minikonkurssides esitatavate pakkumuste puhul, kuna seal ei tule samuti automaatseid avamisprotokolle. Automaatsed protokollid on eriti kasulikud 100% maksumusega hangete puhul. Täna peavad pakkujad ootama mõnikord mitu nädalat kuni tulemused avaldatakse. Mõned hankijad saadavad ise laekunud pakkumuste info, kuid nemad on pigem erandid.
2. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine (RHS § 95 lg 4)
ITL-i seisukoht: Ei toeta ettepanekut, sest pakkujate vaates positiivne mõju ei kaalu üles negatiivse mõju riske.
Muudatuse positiivne mõju pakkuja vaates avaldub selles, et pakkujal on vaja vähem dokumente esitada enda kõrvaldamise aluste osas. Samas on muudatusel olulised negatiivse mõju riskid pakkujate jaoks: konkurentsi võivad jääda pakkujad, kes on tegelikult ebausaldusväärsed. Näiteks on RHS § 95 lg 4 alusel võimalik kõrvaldada korruptsiooni, terrorismi, inimkaubanduse, keskkonnakaitse, maksu- vm valdkondades toimunud üleastumistega seotud ettevõtjaid. Ning peamiselt küll hankijate kaitseks loodud varasemate hankelepingute rikkumise alus (p 8) jääks vabatahtlikuks, aga see on ka konkurentide poolt olnud üks eduka pakkuja vaidlustamise aluseid.
Seaduse muudatuse esialgse etapina võiks muudatust rakendada üksnes alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes, nagu oli pakutud alternatiivina. See võimaldaks hinnata muudatuse mõju praktikas ning vajadusel teha täiendusi enne selle laiemat rakendamist.
3. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimine vabatahtlikuks allpool rahvusvahelist piirmäära (RHS § 115)
ITL-i seisukoht: Toetame ettepanekut, sest kehtiva seaduse säte ei täida oma eesmärki, ei kaitse turgu ega hankijat.
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste säte täna kehtivas seaduses ei täida oma eesmärki ja regulatsioon täna tegelikult ei toimi. Seetõttu toetab ITL lihtsustamise eesmärgil põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimise vabatahtlikuks muutmist allpool rahvusvahelist piirmäära.
Rõhutame siiski alapakkumuste probleemi olulisust ja seda, et muudatusega avatakse veelgi suurem võimalus ebaausate pakkujate poolseteks hinnamahhinatsioonideks. Sisult ei kaitseks miski hankijat enam alapakkumuse eest ega pakkujaid turumoonutuste eest, v.a. juhul kui hankija vabatahtlikult otsustab siiski alapakkumuse regulatsiooni kehtestada.
4. Võimaldada hankijal kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel.
ITL-i seisukoht: Toetame ettepanekut juhul, kui maandatakse ära võimalik manipuleerimise risk.
Hindame, et muudatusel on tervikuna positiivne mõju, kuna see lihtsustab ja kiirendab menetlust, sest pakkujad ei pea vastama ja aega kulutama nt CV-de või muude vastavusega seotud selgitustaotlustega, kui pakkumus ei ole edukas. Seega pooldame ettepanekut.
Samas negatiivse poole pealt võib hindamisvalemisse sattuda pakkumus, mis on tahtlikult mittevastav ja see võib teatud keerumakate (mitme komponendiga) hindamiskriteeriumite korral avaldada mõju hanke tulemusele. ITL-i hinnangul tuleb eelnõu koostamisel selliste manipuleerimisriskide võimalikkust hinnata.