Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.1-8/1227-2 |
Registreeritud | 05.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
Sari | 1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes |
Toimik | 1.1-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Katrin Kivisild (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]
Teie 05.05.2025 nr 9.3-1/25/2012/
Meie 05.06.2025 nr 1.1-8/1227-2
Ettepanekud halduslepingutesse
Lugupeetud Triin Laasi-Õige Sotsiaalministeeriumi tööjõupoliitika juhi ja Sotsiaalministeeriumi seisukohalt tänan võimaluse eest esitada ettepanekuid 2026–2029. aastate halduslepingute ettevalmistamiseks. Alljärgnevalt toon välja Sotsiaalministeeriumi soovitused, mis aitavad tugevdada kõrghariduse ja tööjõupoliitika sidusust ning toetada Eesti ühiskonna ja majanduse jätkusuutlikku arengut. Sotsiaalministeeriumi vaatepunktist on kõrgkoolide roll tööturu vajaduste rahuldamisel strateegiliselt oluline, sest haridus ja tööjõupoliitika peavad olema tihedalt kooskõlas, et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalne heaolu. Seetõttu toetab ministeerium halduslepingutes selliste eesmärkide ja kohustuste selget sõnastamist, mis suunavad kõrgkoole aktiivselt tööturu signaalide jälgimisele ja nende põhjal õppekavade arendamisele ning lõpetajate tööjõuturule suunamisele.
1. OSKA aruannete roll ja täiendavad andmeallikad OSKA valdkondlikud aruanded on olulised ja usaldusväärsed tööjõu vajaduse prognoosimise vahendid, mis annavad hea ülevaate kvalifitseeritud tööjõu nõudlusest eri sektorites. Samas soovitame halduslepingutes rõhutada ka järgmiste täiendavate andmeallikate ja meetodite kaasamist:
Regionaalsed tööjõuvajaduste uuringud, et arvestada piirkondlikke erinevusi tööjõu
nõudluses ja pakkumises, mis on oluline sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, kus
piirkondlik kättesaadavus on kriitiline.
Tööandjate ja kutseorganisatsioonide regulaarne kaasamine, et saada
operatiivset tagasisidet tööjõu oskuste ja kvalifikatsioonide sobivuse kohta.
Tulevikutrendide ja tehnoloogiliste muutuste analüüs, mis aitaks prognoosida uusi
oskuste ja erialade vajadusi (nt digioskused, robootika, sotsiaalhoolekanne).
2. Tööjõuvajaduste integreerimine õppekavade ja vastuvõtu planeerimisse Soovitame halduslepingutes sätestada selgemad kohustused ülikoolidele:
Tööjõu vajaduste analüüsi regulaarne kaasamine õppekavade arendamisse ja
vastuvõtu planeerimisse, sh OSKA ja teiste allikate põhjal.
Paindlikkuse suurendamine õppekavade kohandamisel, et võimaldada kiiret
reageerimist muutuvatele tööjõuvajadustele, sealhulgas uute õppekavade ja erialade
arendamist.
2
Elukestva õppe ja täienduskoolituse võimaluste laiendamine, eriti sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonnas, et toetada töötajate ümber- ja täiendõpet.
3. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eripärade arvestamine Arvestades Eesti demograafilist olukorda ja tööjõupuudust sotsiaal- ning tervishoiuvaldkonnas, soovitame:
Halduslepingutes eraldi rõhutada nende valdkondade spetsialistide ettevalmistamise
toetust, sh õppekavade kvaliteedi ja lõpetajate tööhõive jälgimine.
Toetada koostööd kõrgkoolide ja tööandjate vahel praktika- ja töövõimaluste
laiendamiseks.
Julgustada ülikoole arendama interdistsiplinaarseid õppekavu, mis vastavad
tänapäevastele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna väljakutsetele (nt kliiniline farmaatsia,
digitehnoloogiad).
4. Tööjõu kaasamise ja mitmekesisuse edendamine Soovitame halduslepingutesse lisada eesmärke ja meetmeid, mis toetavad:
Tööjõu kaasamist eri vanusegruppidest, sealhulgas vanemaealiste töötajate
toetamine elukestvas õppes.
Soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamist kõrgkoolide õppekavades
ja tööjõuturul.
5. Tulemuspõhise rahastamise täpsustamine
Soovitame säilitada tulemusrahastuse süsteemi, kuid täiendada seda tööjõupoliitika
mõõdikute (nt lõpetajate tööhõive valdkonnas, kvalifikatsiooni vastavus tööturu
vajadustele) selgema ja operatiivsema jälgimisega.
Julgustada kõrgkoole kasutama tulemustest saadud infot strateegiliste otsuste
tegemisel ning õppekavade arendamisel.
Sotsiaalministeerium toetab halduslepingute jätkamist põhimõttel, mis ühendab riigi vajadused ja ülikoolide autonoomia. Samas on oluline tugevdada tööjõupoliitika ja kõrghariduse sünergiat, et tagada kvalifitseeritud spetsialistide piisav ja õigeaegne ettevalmistus, eriti sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Palume arvestada meie ettepanekuid läbirääkimistel ning oleme valmis vajadusel täiendavaid selgitusi ja koostööd pakkuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Kivisild tööjõupoliitika juht
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|