Pärnu Linnavalitsus_selgituste küsimine

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Teie nr

Meie 06.06.2025 nr 7-5/250927/2504127

Selgituste ja teabe küsimine kalmistuhalduse ja reklaamina mittekäsitletava teabe kohta

Austatud Pärnu Linnavalitsus

Seoses õiguskantslerile esitatud avaldusega palun linnavalitsusel selgitada järgmisi küsimusi.

Ootame linnavalitsuse tagasisidet võimalusel 20.06.2025.

1. Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja sätted hauaplatsi kujundamise kohta ja nende

kohaldamispraktika

Pärnu linnas kehtib linnavolikogu 14.10.2021 määrus nr 20 „Pärnu linna kalmistute kasutamise

eeskiri“ (edaspidi eeskiri). Palun selgitage, kas eeskirja on kavandatud muuta või kehtestada uus

eeskiri? Kui see on nii, siis millal ja mida on kavandatud? Kui on mingeid muid kalmistutel

teenuste osutamist mõjutavaid linna õigusakte, mida on kavas muuta, siis palun teavitage ka sellest.

1.1. Kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted

Eeskirja § 12 lõige 1 sätestab: „Hauaplatsi kujundamisel tuleb jälgida kalmistul väljakujunenud

kujunduspõhimõtteid. Kasutada võib madalhaljastust ja puude ning põõsaste väikevorme,

täiskasvanuna ei tohi puu või põõsa kõrgus olla üle 2 meetri ja võra laius üle 1 meetri, heki kõrgus

maksimaalselt 0,7 meetrit. Vajadusel tuleb kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ja põõsaste

kahjuliku mõju eest. Hauaplatsil kasvav taimestik ei tohi takistada vahekäike ja teedel liikumist.

Hauaplatsi kujundades peab kasutaja arvestama määruses loetletud tingimustega.“

Hauaplatsi kujundamise tingimusi reguleerivad ka sama paragrahvi lõiked 2-4.

Palun selgitage, kas „kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted“ (lõige 1) on määratletud

eeskirja § 12 lõigetes 1-4 loetletud konkreetsete nõuetega või on see mõiste eraldi ehk täiendav

tingimus (määratlemata õigusmõiste). Kui tegu on määratlemata õigusmõistega, siis kuidas on

hauaplatsi kasutajal võimalik seda nõuet täita (kuidas ta peab teadma, mis ühel või teisel kalmistul

on välja kujunenud)? Millistel kaalutlustel ei ole need tingimused eeskirjas määratletud?

NB! Küsimus seondub ka teavitamiskohustusega (vt all p 1.4): „suuremahuliste“ tööde puhul peab

isik teavitama kalmistu haldajat, et hakkab hauaplatsi kujundama, „väikesemahuliste“ tööde puhul

ei ole kohustust teavitada. Kust peaks isik eelnevalt teadma saama, mis need „väljakujunenud

kujunduspõhimõtted“ on? Näiteks võib hauaplatsi kasutaja leida, et tegu on väikesemahulise tööga,

2

millest kalmistu haldajat ei ole vaja teavitada. Kalmistu haldaja võib olla selles osas aga teisel

seisukohal, millest hauaplatsi kasutaja teadlik ei ole. Kas sel juhul võib isik saada ootamatult

kalmistu haldaja ettekirjutuse, et ta pole järginud „kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid“?

1.2. Kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga (eeskirja § 12 lõige 5)

Eeskirja § 12 lõige 5 sätestab: „Muinsuskaitsealusel kalmistul tuleb hauatähise ja -rajatise

paigaldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, ülejäänud

kalmistutel kalmistu haldajaga.“

Eeskirja lisa 1 punkti 1.7.1 kohaselt peavad kõik vanad hauatähised säilima oma algses asukohas.

Nende võimalik eemaldamine ja eksponeerimine lahendatakse erandkorras Muinsuskaitseametiga.

Eeskirja § 1 lõige 3 loetleb muinsuskaitsealused kalmistud (11), nimetab neid kultuurimälestisteks

ja näeb ette, et nende haldamisel ja kasutamisel tuleb lisaks eeskirjas sätestatule arvestada ka

muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevaid erisusi.

Hauatähise määratleb eeskirja § 2 punkt 5, hauarajatise – eeskirja § 2 punkt 4.

KalmS § 1 lõike 4 kohaselt tuleb MuKS-ist tulenevaid erisusi arvestada kultuurimälestisteks

tunnistatud kalmistute laiendamisel, haldamisel ja matmiseks sulgemisel. MukS-is nimetatakse

kooskõlastamist 15 korral (§ 19 lg 2 p 4 ja lg 5 p 6; § 43 lg 2; § 50 lg 2; § 52 lg-d 4 ja 5; § 58 lg-d 1,

2 ja 6; § 61 lg-d 2 ja 5; § 76 lg-d 1-3).

Palun selgitage, millis(t)est MukS-i sättest või sätetest tulenevat kooskõlastamiskohustust

Muinsuskaitseametiga on eeskirja § 12 lõikes 5 silmas peetud? Kui on silmas peetud mitte MukS-s

sätestatud kooskõlastamiskohustust, vaid midagi muud, siis palun selgitage, mida on mõeldud, ja

viidake MukS-i asjakohas(t)ele sättele või sätetele.

1.3. Kooskõlastamine kalmistu haldajaga (eeskirja § 12 lõige 5)

Kalmistuseaduse (KalmS) § 6 lõike 1 kohaselt haldab kohaliku omavalitsuse või riigi omandis

oleval maa-alal asuvat kalmistut kohalik omavalitsus. Vastavalt eeskirja § 3 lõikele 1 haldab Pärnu

linna kalmistuid linna omandis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist korraldav Pärnu

Linnavalitsuse struktuuriüksus (teenistus). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kalmistute

haldamisega seotud ülesannete vahetu täitja ja korraldaja Pärnu Linnavalitsuse hallatav asutus

(kalmistu haldaja). Selleks Pärnu Linnavalitsuse hallatavaks asutuseks on Pärnu Linna Haldus

(Pärnu Linna Haldus põhimääruse § 4 p 3).

Kooskõlastamine kalmistu haldajaga eeskirja § 12 lõike 5 tähenduses ei saa olla kooskõlastus

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 tähenduses. HMS § 16 lõige 1 sätestab üldpõhimõttena

haldusorgani kohustuse hoolitseda taotluse rahuldamiseks vajalike kooskõlastuste saamise eest.

Taotleja kohustus ise vajalik kooskõlastus hankida (s.t HMS § 16 lg 1 kohaldamise välistus) peab

tulenema eriseadusest. HMS § 16 mõttes on kooskõlastus konkreetses asjas teise haldusorgani antud

jaatav või eitav seisukoht, mis on põhiorganile siduv. Sellise olukorraga aga eeskirja § 12 lõike 5

(lauseosa „kooskõlastada […] ülejäänud kalmistutel kalmistu haldajaga“) puhul tegu ei ole.

Seega on eeskirja § 12 lõikes 5 peetud silmas mitte kooskõlastust HMS § 16 lõike 1 tähenduses,

vaid luba. Kuna see annab hauaplatsi kasutajale (või tema volitusel kolmandale isikule) õiguse või

keelab tal hauatähist või -rajatist paigaldada, ümber paigaldada või eemaldada, peab eeskirja

kooskõlastus tähendama haldusakti andmist. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete

täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

3

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu

õigusakt (HMS § 51 lg 1). Haldusakt antakse haldusmenetluses (HMS § 2 lg 1).

Sellega seoses palume selgitada, kellele konkreetselt on eeskirja § 12 lõikes 5 ette nähtud juhtudel

antud haldusakti andmise õigus? Palume seejuures viidata asjakohas(t)ele sättele või sätetele.

1.4. Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja lõpetamisest

teavitamine (eeskirja § 12 lõige 6)

Eeskirja § 12 lõige 6 sätestab: „Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja

lõpetamisest teavitatakse kalmistu haldajat. Tööde lõpetamisel teeb kalmistu haldaja hauaplatsist

foto ning sisestab selle kalmistu infosüsteemi.“

Teavitamiskohustuse mõistet kasutatakse seal, kus tegevuse alustamiseks piisab isiku poolt info

edastamisest (asutuseni jõudmisest)1. Mingeid täiendavaid nõudeid eeskiri teavitamise osas ette ei

näe.

Palun selgitage, kas teavitamisele järgneb ka registreerimine? Kui järgneb, siis kus see on

sätestatud?

Mõiste „suuremahulised“ on määratlemata õigusmõiste. Eeskirja § 12 lõikes 5 nimetatud hauatähise

ja -rajatise paigaldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine on suuremahulised tööd, sest

nõuavad kooskõlastamist, s.t luba ehk haldusakti andmist. Muudel juhtudel ei ole aga hauaplatsi

kasutajal võimalik eeskirja põhjal eelnevalt teada, kas ta peab (töö suuremahulisuse tõttu) kalmistu

haldajat enne töö alustamist teavitama või mitte. Teavitamata jätmisega võib kaasneda ettekirjutus

(selle mittetäitmisel asendustäide või sunniraha – KalmS § 12 lg 1).

Siit tõusetuvad küsimused eeskirja rakenduspraktika kohta.

1.5. Eeskirja rakenduspraktika

1.5.1. Palun kirjeldage menetlust, kui hauaplatsi kasutaja soovib hauaplatsi kujundamiseks kasutada

eraettevõtet (eraldi palun selgitada, kas ka sel juhul peab hauaplatsi kasutaja ise pöörduma haldaja

poole või võib seda teha tema tellitud eraettevõte. Kui võib, siis mida ettevõttelt nõutakse).

1.5.2. Palun selgitage, kas ka praktikas on suuremahulistest töödest teavitamine tööde alustamiseks

piisav või on selleks siiski vaja kalmistu haldaja luba. Kui on ikkagi vaja luba, siis millel see

kohustus põhineb? Milliseid nõudeid teavitamisele esitatakse (mh kuidas teavitaja teab, et on

esitanud nõuetekohase teavituse?)

1.5.2. Palun selgitage, mis on tööde teostamise plaan (mis on selle tähendus menetluses; kes

koostab; kes kinnitab; kuidas kinnitab; mis saab, kui ei kinnita; kas plaan tuleb vormistada etteantud

ja avalikkusele kättesaadaval blanketil; kui on blankett, siis kus (link) jms). Kas tööde teostamise

plaan on kohustuslik?

1.5.3. Palun selgitage kalmistuvahtide õiguslikku staatust ja ülesandeid ning saatke ka vastavad

dokumendid (lingid), kus need on kirjas.

1 I. Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel

lubadel. – Tartu: TÜ Kirjastus, 2006, lk 34.

4

1.5.4. Eeskirja § 15 lg 2 kohaselt teeb järelevalvet selle määruse üle linnavalitsus. Kõne all on

riiklik järelevalve (vt KalmS § 12). Kes konkreetselt linnavalitsuses ettekirjutusi teeb?

Kokkuvõttes: kui leiate, et eespool esitatud kalmistute kasutamise eeskirja sätetest tuleb Teie

hinnangul järeldada midagi muud kui selles kirjas on eespool järeldatud/tõlgendatud, siis palun

selgitage ja põhjendage oma seisukohta. Selle pöördumise põhiline eesmärk on mõista linna

kehtestatud sätete eesmärki ja sisu ning rakenduspraktikat.

Kui soovite kalmistute haldamise ja/või kasutamise kohta omalt poolt midagi lisada, siis palun

tehke seda.

2. Välireklaami paigaldamine

Pärnu Linnavolikogu on 26.04.2018 kehtestanud määruse nr 19 „Välireklaami paigaldamise

eeskiri“, mis reguleerib välireklaami paigaldamise ning likvideerimise tingimusi Pärnu linna

haldusterritooriumil.

Palun selgitage:

1) Kas linna kalmistutele või nende vahetusse lähedusse tohib paigaldada välireklaami? Kui ei tohi,

siis palun viidake eeskirja asjakohas(e)le sättele või sätetele.

2) Kas linna kalmistutele või nende vahetusse lähedusse tohib paigaldada reklaamina

mittekäsitatavat teavet (reklaamiseaduse § 2 lg 2 p-d 1 ja 2)? Kui tohib, siis mis reguleerib selle

paigaldamise taotlemist?

3) Mida tähendab vormikohane taotlus (eeskirja § 9 lg 1 p 1): kas mõeldud on kirjalikku vormi või

blanketti? Kui blanketti, siis kas selle kasutamine on kohustuslik?

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Agarmaa

õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Vallo Olle 693 8445 [email protected]