Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 7-5/250927/2504127 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
Toimik | 7-5/250927 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pärnu Linnavalitsus
Teie nr
Meie 06.06.2025 nr 7-5/250927/2504127
Selgituste ja teabe küsimine kalmistuhalduse ja reklaamina mittekäsitletava teabe kohta
Austatud Pärnu Linnavalitsus
Seoses õiguskantslerile esitatud avaldusega palun linnavalitsusel selgitada järgmisi küsimusi.
Ootame linnavalitsuse tagasisidet võimalusel 20.06.2025.
1. Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja sätted hauaplatsi kujundamise kohta ja nende
kohaldamispraktika
Pärnu linnas kehtib linnavolikogu 14.10.2021 määrus nr 20 „Pärnu linna kalmistute kasutamise
eeskiri“ (edaspidi eeskiri). Palun selgitage, kas eeskirja on kavandatud muuta või kehtestada uus
eeskiri? Kui see on nii, siis millal ja mida on kavandatud? Kui on mingeid muid kalmistutel
teenuste osutamist mõjutavaid linna õigusakte, mida on kavas muuta, siis palun teavitage ka sellest.
1.1. Kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted
Eeskirja § 12 lõige 1 sätestab: „Hauaplatsi kujundamisel tuleb jälgida kalmistul väljakujunenud
kujunduspõhimõtteid. Kasutada võib madalhaljastust ja puude ning põõsaste väikevorme,
täiskasvanuna ei tohi puu või põõsa kõrgus olla üle 2 meetri ja võra laius üle 1 meetri, heki kõrgus
maksimaalselt 0,7 meetrit. Vajadusel tuleb kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ja põõsaste
kahjuliku mõju eest. Hauaplatsil kasvav taimestik ei tohi takistada vahekäike ja teedel liikumist.
Hauaplatsi kujundades peab kasutaja arvestama määruses loetletud tingimustega.“
Hauaplatsi kujundamise tingimusi reguleerivad ka sama paragrahvi lõiked 2-4.
Palun selgitage, kas „kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted“ (lõige 1) on määratletud
eeskirja § 12 lõigetes 1-4 loetletud konkreetsete nõuetega või on see mõiste eraldi ehk täiendav
tingimus (määratlemata õigusmõiste). Kui tegu on määratlemata õigusmõistega, siis kuidas on
hauaplatsi kasutajal võimalik seda nõuet täita (kuidas ta peab teadma, mis ühel või teisel kalmistul
on välja kujunenud)? Millistel kaalutlustel ei ole need tingimused eeskirjas määratletud?
NB! Küsimus seondub ka teavitamiskohustusega (vt all p 1.4): „suuremahuliste“ tööde puhul peab
isik teavitama kalmistu haldajat, et hakkab hauaplatsi kujundama, „väikesemahuliste“ tööde puhul
ei ole kohustust teavitada. Kust peaks isik eelnevalt teadma saama, mis need „väljakujunenud
kujunduspõhimõtted“ on? Näiteks võib hauaplatsi kasutaja leida, et tegu on väikesemahulise tööga,
2
millest kalmistu haldajat ei ole vaja teavitada. Kalmistu haldaja võib olla selles osas aga teisel
seisukohal, millest hauaplatsi kasutaja teadlik ei ole. Kas sel juhul võib isik saada ootamatult
kalmistu haldaja ettekirjutuse, et ta pole järginud „kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid“?
1.2. Kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga (eeskirja § 12 lõige 5)
Eeskirja § 12 lõige 5 sätestab: „Muinsuskaitsealusel kalmistul tuleb hauatähise ja -rajatise
paigaldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, ülejäänud
kalmistutel kalmistu haldajaga.“
Eeskirja lisa 1 punkti 1.7.1 kohaselt peavad kõik vanad hauatähised säilima oma algses asukohas.
Nende võimalik eemaldamine ja eksponeerimine lahendatakse erandkorras Muinsuskaitseametiga.
Eeskirja § 1 lõige 3 loetleb muinsuskaitsealused kalmistud (11), nimetab neid kultuurimälestisteks
ja näeb ette, et nende haldamisel ja kasutamisel tuleb lisaks eeskirjas sätestatule arvestada ka
muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevaid erisusi.
Hauatähise määratleb eeskirja § 2 punkt 5, hauarajatise – eeskirja § 2 punkt 4.
KalmS § 1 lõike 4 kohaselt tuleb MuKS-ist tulenevaid erisusi arvestada kultuurimälestisteks
tunnistatud kalmistute laiendamisel, haldamisel ja matmiseks sulgemisel. MukS-is nimetatakse
kooskõlastamist 15 korral (§ 19 lg 2 p 4 ja lg 5 p 6; § 43 lg 2; § 50 lg 2; § 52 lg-d 4 ja 5; § 58 lg-d 1,
2 ja 6; § 61 lg-d 2 ja 5; § 76 lg-d 1-3).
Palun selgitage, millis(t)est MukS-i sättest või sätetest tulenevat kooskõlastamiskohustust
Muinsuskaitseametiga on eeskirja § 12 lõikes 5 silmas peetud? Kui on silmas peetud mitte MukS-s
sätestatud kooskõlastamiskohustust, vaid midagi muud, siis palun selgitage, mida on mõeldud, ja
viidake MukS-i asjakohas(t)ele sättele või sätetele.
1.3. Kooskõlastamine kalmistu haldajaga (eeskirja § 12 lõige 5)
Kalmistuseaduse (KalmS) § 6 lõike 1 kohaselt haldab kohaliku omavalitsuse või riigi omandis
oleval maa-alal asuvat kalmistut kohalik omavalitsus. Vastavalt eeskirja § 3 lõikele 1 haldab Pärnu
linna kalmistuid linna omandis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist korraldav Pärnu
Linnavalitsuse struktuuriüksus (teenistus). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kalmistute
haldamisega seotud ülesannete vahetu täitja ja korraldaja Pärnu Linnavalitsuse hallatav asutus
(kalmistu haldaja). Selleks Pärnu Linnavalitsuse hallatavaks asutuseks on Pärnu Linna Haldus
(Pärnu Linna Haldus põhimääruse § 4 p 3).
Kooskõlastamine kalmistu haldajaga eeskirja § 12 lõike 5 tähenduses ei saa olla kooskõlastus
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 tähenduses. HMS § 16 lõige 1 sätestab üldpõhimõttena
haldusorgani kohustuse hoolitseda taotluse rahuldamiseks vajalike kooskõlastuste saamise eest.
Taotleja kohustus ise vajalik kooskõlastus hankida (s.t HMS § 16 lg 1 kohaldamise välistus) peab
tulenema eriseadusest. HMS § 16 mõttes on kooskõlastus konkreetses asjas teise haldusorgani antud
jaatav või eitav seisukoht, mis on põhiorganile siduv. Sellise olukorraga aga eeskirja § 12 lõike 5
(lauseosa „kooskõlastada […] ülejäänud kalmistutel kalmistu haldajaga“) puhul tegu ei ole.
Seega on eeskirja § 12 lõikes 5 peetud silmas mitte kooskõlastust HMS § 16 lõike 1 tähenduses,
vaid luba. Kuna see annab hauaplatsi kasutajale (või tema volitusel kolmandale isikule) õiguse või
keelab tal hauatähist või -rajatist paigaldada, ümber paigaldada või eemaldada, peab eeskirja
kooskõlastus tähendama haldusakti andmist. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete
täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste
3
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu
õigusakt (HMS § 51 lg 1). Haldusakt antakse haldusmenetluses (HMS § 2 lg 1).
Sellega seoses palume selgitada, kellele konkreetselt on eeskirja § 12 lõikes 5 ette nähtud juhtudel
antud haldusakti andmise õigus? Palume seejuures viidata asjakohas(t)ele sättele või sätetele.
1.4. Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja lõpetamisest
teavitamine (eeskirja § 12 lõige 6)
Eeskirja § 12 lõige 6 sätestab: „Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja
lõpetamisest teavitatakse kalmistu haldajat. Tööde lõpetamisel teeb kalmistu haldaja hauaplatsist
foto ning sisestab selle kalmistu infosüsteemi.“
Teavitamiskohustuse mõistet kasutatakse seal, kus tegevuse alustamiseks piisab isiku poolt info
edastamisest (asutuseni jõudmisest)1. Mingeid täiendavaid nõudeid eeskiri teavitamise osas ette ei
näe.
Palun selgitage, kas teavitamisele järgneb ka registreerimine? Kui järgneb, siis kus see on
sätestatud?
Mõiste „suuremahulised“ on määratlemata õigusmõiste. Eeskirja § 12 lõikes 5 nimetatud hauatähise
ja -rajatise paigaldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine on suuremahulised tööd, sest
nõuavad kooskõlastamist, s.t luba ehk haldusakti andmist. Muudel juhtudel ei ole aga hauaplatsi
kasutajal võimalik eeskirja põhjal eelnevalt teada, kas ta peab (töö suuremahulisuse tõttu) kalmistu
haldajat enne töö alustamist teavitama või mitte. Teavitamata jätmisega võib kaasneda ettekirjutus
(selle mittetäitmisel asendustäide või sunniraha – KalmS § 12 lg 1).
Siit tõusetuvad küsimused eeskirja rakenduspraktika kohta.
1.5. Eeskirja rakenduspraktika
1.5.1. Palun kirjeldage menetlust, kui hauaplatsi kasutaja soovib hauaplatsi kujundamiseks kasutada
eraettevõtet (eraldi palun selgitada, kas ka sel juhul peab hauaplatsi kasutaja ise pöörduma haldaja
poole või võib seda teha tema tellitud eraettevõte. Kui võib, siis mida ettevõttelt nõutakse).
1.5.2. Palun selgitage, kas ka praktikas on suuremahulistest töödest teavitamine tööde alustamiseks
piisav või on selleks siiski vaja kalmistu haldaja luba. Kui on ikkagi vaja luba, siis millel see
kohustus põhineb? Milliseid nõudeid teavitamisele esitatakse (mh kuidas teavitaja teab, et on
esitanud nõuetekohase teavituse?)
1.5.2. Palun selgitage, mis on tööde teostamise plaan (mis on selle tähendus menetluses; kes
koostab; kes kinnitab; kuidas kinnitab; mis saab, kui ei kinnita; kas plaan tuleb vormistada etteantud
ja avalikkusele kättesaadaval blanketil; kui on blankett, siis kus (link) jms). Kas tööde teostamise
plaan on kohustuslik?
1.5.3. Palun selgitage kalmistuvahtide õiguslikku staatust ja ülesandeid ning saatke ka vastavad
dokumendid (lingid), kus need on kirjas.
1 I. Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel
lubadel. – Tartu: TÜ Kirjastus, 2006, lk 34.
4
1.5.4. Eeskirja § 15 lg 2 kohaselt teeb järelevalvet selle määruse üle linnavalitsus. Kõne all on
riiklik järelevalve (vt KalmS § 12). Kes konkreetselt linnavalitsuses ettekirjutusi teeb?
Kokkuvõttes: kui leiate, et eespool esitatud kalmistute kasutamise eeskirja sätetest tuleb Teie
hinnangul järeldada midagi muud kui selles kirjas on eespool järeldatud/tõlgendatud, siis palun
selgitage ja põhjendage oma seisukohta. Selle pöördumise põhiline eesmärk on mõista linna
kehtestatud sätete eesmärki ja sisu ning rakenduspraktikat.
Kui soovite kalmistute haldamise ja/või kasutamise kohta omalt poolt midagi lisada, siis palun
tehke seda.
2. Välireklaami paigaldamine
Pärnu Linnavolikogu on 26.04.2018 kehtestanud määruse nr 19 „Välireklaami paigaldamise
eeskiri“, mis reguleerib välireklaami paigaldamise ning likvideerimise tingimusi Pärnu linna
haldusterritooriumil.
Palun selgitage:
1) Kas linna kalmistutele või nende vahetusse lähedusse tohib paigaldada välireklaami? Kui ei tohi,
siis palun viidake eeskirja asjakohas(e)le sättele või sätetele.
2) Kas linna kalmistutele või nende vahetusse lähedusse tohib paigaldada reklaamina
mittekäsitatavat teavet (reklaamiseaduse § 2 lg 2 p-d 1 ja 2)? Kui tohib, siis mis reguleerib selle
paigaldamise taotlemist?
3) Mida tähendab vormikohane taotlus (eeskirja § 9 lg 1 p 1): kas mõeldud on kirjalikku vormi või
blanketti? Kui blanketti, siis kas selle kasutamine on kohustuslik?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Agarmaa
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Vallo Olle 693 8445 [email protected]