Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.1-1/25/728-1570-3 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
Sari | 2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024) |
Toimik | 2.1-1/25/728 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Helen Laane (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp juhatuse liikmed
Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 KÜ
06.06.2025 nr 2.1-1/25/728-1570-3
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Kohtla Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu
(KÜ) territooriumil kaamera kasutamisega, mis on paigaldatud kortermaja välisfassaadile
sissepääsu kohale. Pöördumise kohaselt puudub korteriomanike kokkulepe või korteriühistu otsus
kaamera kasutamiseks ja korteriühistu juhatus ei vasta kaamera kasutamise osas esitatud
küsimustele.
Kuivõrd kaamera kasutamine puudutab KÜ ühisala filmimist, siis selgitame kaamerate kasutamise
nõudeid, et saaksite oma tegevuse üle vaadata ja viia sisse muudatused.
KÜ-le kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või korteriomanike
kokkuleppel.
Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi hulka) võib filmida üksnes juhul,
kui olete eelnevalt koostanud õigustatud huvi hinnangu.
Kaamerate kasutamisel peavad igal juhul olema koostatud nõuetekohased
andmekaitsetingimused ja paigaldatud teavitussildid.
KÜ-l on kohustus vastata kaamerate kasutamise osas inimese taotlusele kuu aja
jooksul
Kaamerate kasutamise otsus (õiguslik alus)
Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks,
parkla, prügimaja, kõnnitee jmt ning nende osad, on korteriomanike kaasomandis ning selle piires
toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku
leppida ühistusiseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning
kodukorra reeglid.
Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete
töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate
kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.
Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga
üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt
Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane
valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid kaamerate
1 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad. 2 KrtS § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad
korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
2 (4)
paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille
jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3.
Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud
videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.
Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide
korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike
kokkuleppes.
Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad
korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega
paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise
otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud (vt allpool täpsemalt). Korteriomanikud
saavad üldkoosolekul häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks
eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate
kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku
otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine
on reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud
juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate
valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega
avalikustada.
Üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid
paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt paigaldatud kaamerad
ja tagastab omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse saamist teinud jms.4 Oluline on see,
et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.
Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos
võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta (vt allpool).
Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi
KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja
õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmine.
Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning
analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni, täiendava
valgustuse kasutamise võimalusi). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele –
kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi lahendamisele.
Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud
eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga
sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas
jälgimine on vastuolus kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua
kaasa väärteovastutuse.
Kui eesmärgi täitmiseks sobivad alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate
paigaldamine on möödapääsmatu, peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi
hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ kohustus. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.5
3 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse
tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 tsiviilasjas nr 2-16-12460 on nõustutud maakohtu järeldusega, et selline
reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. 5 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/oigustatud-huvi.
3 (4)
Andmekaitsetingimused
Oluline on silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise
otsustamist, aga ka hiljem kaamerate kasutamise ajal anda võimalus tutvuda valvekaamerate
kasutamise plaanitavate tingimustega.
Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad IKÜM art-st 13 tulenevalt olema muuhulgas välja
toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud
isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka
see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg, mis
eesmärgil salvestisi vaadatakse ja väljastatakse (ainult süütegude või muude rikkumiste
tuvastamiseks) jne.
Andmekaitsetingimused peavad olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti
kättesaadavad, näiteks KÜ e-postile kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis reguleerib
kaamera kasutamise korda, on kättesaadav SIIN.
Teavitussildid
Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse
sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos
kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. See
tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud trepikotta
ning ka trepikoja uksele, et inimene trepikoja ette jõudes või sinna sisenedes saaks selgelt aru, et
on minema kaamera filmimise alasse.
Teavitussildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja
nimi (KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.
Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat.
Kaamerasalvestised
Mida pikem on salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb
põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab eesmärgi
saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi säilitada.6
Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.
Kohustus isikule vastata
Arvestama peab, et inimesel, kes kaamera vaatevälja jääb (andmesubjekt), on õigus saada
kinnitust, kas tema isikuandmeid üldse töödeldakse ja kui jah, siis saada teavet oma isikuandmete
töötlemise kohta. Andmesubjektil on õigus saada tema kohta kogutud andmeid ehk väljavõtteid
videosalvestistest. Lisaks on inimesel õigus IKÜM art 17 alusel nõuda andmetöötlejalt ehk KÜ-lt
enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist või esitada IKÜM art 21 lg 1 kohaselt
filmimise osas vastuväide. KÜ-l on kohustus vastata sellistele taotlustele hiljemalt ühe kuu
jooksul.7
Isiklik kasutus
Kui kaamera on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema
ainukasutuses olev ala (näiteks korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev, siis õigustatud
huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning puudub ka teavitussildi paigaldamise kohustus. Sellisele
andmetöötlusele kohaldub isikliku otstarbe erand.8
6 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes. Leitav
https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p. 121. 7 IKÜM artikkel 15 ja art 12 lg 3. 8 IKÜM art 2 lg 2 punkt c.
4 (4)
Eelnevast tulenevalt tuleb korteriühistul:
- vaadata üle ja hoolega läbi mõelda kaamerate kasutamise ning paigaldamise kord
KÜ territooriumil;
- vaadata üle ühistu territooriumil olevate kaamerate asukohad ja vaateväljad ning
mõelda hoolega läbi kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk. Samuti tuleb
kaamerate nõuetekohasel edasikasutamisel paigaldada teavitussilt;
- selgitada oma ühistu liikmetele kaamerate kasutamise nõudeid.
Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni
koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on
inspektsioon koondanud eraldi info korteriühistutele.
Kahtluse korral võib Andmekaitse Inspektsioon teostada ilma ette teatamata kontrolli9, et
veenduda, kas kaamerate kasutamine vastab eeltoodud tingimustele.
Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota
Lugupidamisega
Helen Laane
jurist
peadirektori volitusel
9 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Menetluse lõpetamine isikuandmete kaitse asjas | 06.06.2025 | 3 | 2.1-1/25/728-1570-4 🔒 | Otsus | aki | |
Kaebuse täpsustus | 22.05.2025 | 1 | 2.1-1/25/728-1570-2 🔒 | Sissetulev kiri | aki | J.K |
Kaebus | 16.05.2025 | 3 | 2.1-1/25/728-1570-1 🔒 | Sissetulev kiri | aki | J.K |