Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst

põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed.

Volitatud töötleja, kes teostab

andmeanalüüsi, on Eesti

Rakendusuuringute keskus Centar.

Andmekaitsespetsialist:

Epp Kallaste

e-post: [email protected]

tel. 56667440

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on esitatud samaaegselt

Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Jah,

lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh

nõusolekuvormid

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1

15001 Tallinn Harju maakond

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Kontakt: Eneken Sepa

telefon +372 5875 9696

e-post [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontakt: Epp Kallaste, e-post:

[email protected], tel. 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tööinspektsioon

Registrikood: 70001969

Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Kontaktisik: Krista Vaikmets

[email protected]

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontakt: Tea Vassiljeva

[email protected]

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Töötukassa

Registrikood: 74000085

Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontaktisik: Mare Loos

[email protected]

2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet

Reg kood: 70001975

Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Katrin Välling,

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

e-post:

[email protected]

2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6

kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine

teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1

tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti

nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige

pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse

taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete

üleandmist teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadustel töötlemiseks

asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või

samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul andmetega.

Palume võimalust kasutada uuringus:

1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute

kontaktandmeid. Töödeldavate andmete

koosseis:

a. nimi

b. e-posti aadress

c. tööst põhjustatud tervisekahju liik

(kutsehaigus, tööõnnetus, tööst

põhjustatud haigus)

2. Registrite ühendatud pseudonüümitud

andmeid

3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel

tehtud valimipõhiste küsitluste

pseudonüümitud andmestikke – Eesti

tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring

(TEU)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse

seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi

majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine;

töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning

võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus

(Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323,

edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on

täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse

eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse

konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks

töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt

IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest

õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel

on täidesaatval võimul võimalik analüüsida

andmeid poliitika kujundamise eesmärgil.

Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816),

mille tulemuste põhjal volitas Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril

2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt

taotluse lisa 2)

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi

tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude

ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja

kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d,

TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on

aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel

keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate

riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks

puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada

meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust

uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne –

näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning

keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja

4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018. aastal.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.

vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise

kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse

kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist

ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud

tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest,

taotluse Lisast 2).

Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse

kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu

jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid

eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud.

2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja

Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti

kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh

kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies

mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on

Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju

tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on

vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga

seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni.

Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk:

1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud

lahendused nende ületamiseks;

2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid,

töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid.

Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid:

1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada

tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata

erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude

kompensatsioonide taotlemist ja saamist.

2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja

kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega.

Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja

Tolliametis (EMTA) deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD).

3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju

tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud

registriandmetega.

4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju

tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud

süsteemi probleemkohad.

5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle

probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad,

töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad,

perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid).

6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud

5 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks

haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst

põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused.

Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju

tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel.

7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse

tuvastamisel.

8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja

analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta.

Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade

kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse.

1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku

kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma

kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate

aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist

(edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni

küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad

saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse

lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse

ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on

võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole.

Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata.

Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse

andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et

saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte

küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas.

Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis

põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja

tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma

õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla

tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse

taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku

kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot

nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis

registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid

allikaid nende saamiseks ei ole.

Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise

süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised

probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel.

Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine

töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi

diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis.

Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks

ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim

elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe

ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus

kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige

sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus

annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise

olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse

tegemise võimalus.

2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR-

st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub

registrite vahel pseudonüümimise võti.

Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst

põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst

tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab

tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või

kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK

maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada

ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja

siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab

ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest

töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste

mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning

hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust

ühiskonnale.

Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registritega tehakse päring

Statistikaametile Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt

tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitistest ülevaate

saamiseks. Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitist

füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed

TSD-l. Nendest maksetest ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile, kes

analüüsib andmed ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabelitena Centarile.

3) Intervjuud töötajate, ja tööandjate ja sidusrühmadegaga isiku nõusolekul (vt taotluse

lisa 3).

Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub

kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst

põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses

kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega

(valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks

inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista

aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures

on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt.

Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse

tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi.

Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise

skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad,

millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha.

Sidusrühmade ekspertidega (sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid,

sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et

kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatud probleemid ja nende

võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole

võimalik terviklik poliitikakujundamine, mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja

olukorda arvesse võtab.

4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud

riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt

asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt

pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar

analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja

TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning

kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti

poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi

uuringus osalejat tuvastada.

ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist.

Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka

juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos

tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku

erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset

aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma

terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim

võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu

ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste

läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud

lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate

küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest

räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on

sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud

tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja

töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi

terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva

süsteemi osi.

Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu

kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu

ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui

tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju

põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on

palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel,

kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja

likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise

käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt

tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees.

Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude

tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi

analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja

-ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu

eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste

diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi

regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse

parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel.

Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise

protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud

regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem

eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja

tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst

põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH

ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema

õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam

KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise

süsteemist.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku

õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud

küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate

andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks.

Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid

isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid

õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega.

Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi:

1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele

ning küsitluse kontaktidele.

Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui

andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult

nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise

võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete

töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva

järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari

kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed.

Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR

andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on

vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos

tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed

6 Vt nt Masso, M., Veldre, V., Tammik, M., Amos, M., Partei, M. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja

rahvusvaheline võrdlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

(nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse

pseudokoodiga Centarile.

Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult

küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete

pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed.

Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse

pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust

registriandmetega)

Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest

kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute

kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed

oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8).

2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.

Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole

ligipääsu pseudonüümimise võtmele.

Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI

võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab

seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi

võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR

saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui

ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad

registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma

isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed

pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste

registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike

andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise

protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida

Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6

lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse

taotluse küsimuse nr 8 vastuses.

3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes.

Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses

selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib

küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele

vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse

meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse

viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja

intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem

intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud

inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste

intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse

suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid.

4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid

tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad

aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.

Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid

küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse

andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed

valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut

oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades

varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja

minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud

varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele.

Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis

võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel

a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja

TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid.

b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH,

KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit,

aga ei näe muid TI andmeid.

c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab

valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb

pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise

seose võtme.

2. Küsitluse kontaktandmed

a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised

andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood.

b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks.

Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete

töötlemisest.

c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad

andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi.

d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate

küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid.

e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta,

kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele

juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja

pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli.

f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile.

3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine

a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt

taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi

võtme (selle loetelu punkt 1a).

b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga.

c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

nii, et Centar ei näe isikute isikukoode

4. MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otstarbel

pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsiks kasutab Statistikaamet olemasolevaid

andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile.

4.5.Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba

pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist

isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid

analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP).

Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu

tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi

tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist

üle Statistikaameti töötajate poolt.

Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga

krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse

raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst

põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu

kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024.

agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse

allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed.

Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst

põhjustatud haigused

Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigused

2014 4644 56 138

2015 4800 50 128

2016 5098 39 95

2017 5209 37 78

2018 5170 49 55

2019 4277 34 57

2020 3641 22 87

2021 3887 16 38

2022 3712 24 37

2023 3296 13 38

Kokku 43734 340 751

Allikas: Tööinspektsioon

2. Registriandmete (MTA) analüüsis töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist

teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid

koodiga 32 (seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis (TuMS § 13 lõige

1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-2024.

2.3.Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste

ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus

(ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest).

Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10%

tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise

hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset

arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on

küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku

kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel

elus.

Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine

on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane

vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste

hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja

874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt

on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei

saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle

tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste

tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja

tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst

põhjustatud tervisekahju liike.

4. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas, kes

nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja

KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on

kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose

tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist

teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu

peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega

inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest

takistustest.

Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks

kaetud: erineva suuruse ja tegevusalaga tööandjad, kus on rohkem tööõnnetusi,

kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast

töökeskkonna andmekogu analüüsi); vabatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud

tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud; tööandja, kelle töötajal on

tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale

kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud

tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosini ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud

tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH

diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja

sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini

hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi.

Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate

arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades

esmalt avalikke kanaleid nagu meedia, kohtulahendid ja tööandjate liitude kaudu. Kui

piisava varieeruvusega intervjueeritavate rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate

liitude kaudu kokku, siis kaalume täiendavate intervjueeritavate värbamise võimalustena

järgmisi: (1) töötajate intervjuus soovitatud tööandja, kelle intervjueerimisest võiks tõusta

laiemat kasu (seda lahendust kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja

tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja

juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha); (2)

kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku

kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks. Tööandjad annavad intervjuud ainult

juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolekuvormi taotluse Lisa 3).

Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja

intervjuudel osalevate inimeste arv võib muutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade

esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on

ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate

esindusorganisatsioonid sotsiaalpartnerite esindajatena, poliitikat rakendavate asutuste

esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju

uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad

töötervishoiuarstid, perearstid, vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid

esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste

veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel

avaldatud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu

teemal seisukohti avaldama.

3.5.ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga-

aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74

aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja

nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks

sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab

analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist.

1.2.Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024.

2.3.Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või

kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed

3.4.Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse

neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või

küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti

tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs

taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid

järgmiste registripidajate juures:

Tööinspektsioon:

a. Isikukood

b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti)

c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg

d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese

ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni)

e. KH v TPH diagnoos RHK tähtkoodi tasemel/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa

ja õnnetuse raskusaste

f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid

8 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2011. aasta metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf 9 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2017. a avaldatud metoodikakogumikust:

https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf

g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust:

i. Sugu

ii. Sünniaasta ja kuu

iii. Amet/ametid

iv. KH ja TPH elukoha maakond

h. Tööandja(te) taust:

i. Tegevusala (EMTAK)

ii. TÕ töökoha maakond

iii. Tööandja töötajate arv

iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ

Töötukassa:

a. Isikukood/pseudokood

b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg

ja korduvad töövõime hindamise ajad)

c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime

pole vähenenud)

d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik)

e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa

f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev

Sotsiaalkindlustusamet:

a. Isikukood/pseudokood

b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude

kaupa

c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg

d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast

e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast

f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast

g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast

Rahvastikuregister:

a. Isikukood/pseudokood

b. Isiku surma aeg

c. Isiku haridustase

d. Isiku elukoha maakond

2. MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite

koostamiseks järgmisi andmeid:

a. Tööandja tegevusala

b. Tööandja töötajate arv

c. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus

d. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate:

i. Arv

ii. Vanus

iii. Töötamise staatus/amet

2.3.Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku

küsimist rahvastikuregistris

a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood

b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama

e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi)

c. Isiku e-posti aadress

d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ)

3.4.Intervjuud TPH, KH või TÕ inimestega

a. TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku Iintervjueerimiseks küsime nõusoleku ja

vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse

ankeedi viimase küsimusena

b. Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimeste nimed, ametikohad ja

e-posti aadressid saame asutuste veebilehtedelt.

5. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis

ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu

raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja

töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse

metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete

andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete

koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete

ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid

taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning

tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks

küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta

https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-

uuring.pdf

vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/TEU%20metoodika.pdf

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Ühendatud registriandmed:

a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu

b. Töötukassa – töötukassa andmekogu

c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)

d. Rahvastikuregister

2. Registriandmed, mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja

Töötamiseregistrist.

2.3.Küsitluse kontaktid:

a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu

b. Rahvastikuregister

3.4.Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud

taotlusele (vt taotluse lisa 4)

Intervjuud

a. TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on

lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)

b. Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt

taotluse lisa 3)

a.c. Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele )(vt

taotluse lisa 9)

4.5.Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2

vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks

isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega,

mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete

töötlemisega käesolevas uuringus.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse

kokku leppimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

1. Registriandmete ühendamisel:

a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete

pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle

b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende

edastamist Centarile

c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades

2. MTA registriandmeid, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet

pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut, lähtub

Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel, andmete säilitamisel kui

pseudonüümimise võtme säilitamisel.

2.3.Küsitlus:

a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult

b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid

nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud

kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi,

kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse).

Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest

küsitluse andmetest.

c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku

andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse

andmestikust:

i. nime

ii. e-posti aadressi

iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed

d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab

vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme

e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse

andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed

f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.

4. Intervjuud:

a. Töötajate Iintervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja

taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see

kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest

eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade

nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud

transkriptsioone kasutades.

b. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse

kohadnimed, asutuste ja isikute nimed. Analüüs toimub transkriptsioone

kasutades.

g.c. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mida ei anonümiseerita.

Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või

esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud

andmeid.

3.5.Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu

tegemist.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust

2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud

taotlusele (lisa 4)

3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid,

mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete

pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle

2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui

andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla

mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja

koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad

koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025),

TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026)

3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi –

registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks

küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist

kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga

säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab

Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab

küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad

pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme

kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis

2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme

vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal

2026)

2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026),

3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist,

helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid

kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)

4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei

looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite

alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal

2026). Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile,

andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise

reeglitele.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust

10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete

analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid

nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut

andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete

ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel,

isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks

kontakteerumisel.

Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks

küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid

töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat

andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse

omakorda luba, et isikuga kontakteeruda

intervjueerimiseks.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused11?

Andmekaitse tingimused on leitavad:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/isikuandmete-tootlemine

Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on

Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus-

uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine

Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused

esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja

esitatakse Statistikaameti veebilehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse

SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-

uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-

tootlemine).

Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa

veebilehel

(https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-

tootukassa-andmekaitsetingimused)

Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel

https://centar.ee/andmekaitsetingimused

Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse

alguses (vt lisatud manus taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee

seisukoht (juhul, kui on olemas)

Eetikakomiteele on

taotlus esitatud

samaaegselt

andmekaitseinspektsiooni

taotlusega

Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus) Lisatud

Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid Lisatud

Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm Lisatud

Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis

avaldatav uuringu teavitus

Lisatud

Lisa 6: Mõjuhinnang Lisatud

Lisa 7: Turvameetmed Lisatud

Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem Lisatud

Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku

küsimise tekst

Lisatud

13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/10-5

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Ulla Saar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus

"Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring" 05.06.2025 taotluses esitatud

tingimustel ja mahus;

2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või

kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt

30.06.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (2)

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (eetikakomitee 22. koosoleku protokoll 27.05.2025).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 05.06.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses ja menetluse käigus antud selgitustes.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus