Mardioja kü DP KSH eelhinnangule seisukoha küsimine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Sindi juuni 2025 nr

Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Rütavere külas asuv Mardioja katastriüksus neljaks elamumaa krundiks. Näha ette juurdepääs elamumaa kruntidele. Nelja elamukrundi veega varustamiseks lahendada puurkaevu rajamine, samuti tuletõrje veevõtukoha rajamine. Määrata elamumaa katastriüksustele ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendada vajalik taristu, sh parkimine. Anda sademevee lahendus, planeerida heakord ning haljastuse paiknemine. Pääs moodustatavale kruntidele nähakse ette Tori-Rütavere teelt. Detailplaneeringualal asub paikneb Mardioja katastriüksus (KÜ tunnus 80901:001:1160),

sihtotstarve maatulundusmaa. Katastriüksus asub Pärnumaal Tori vallas Rütavere külas. Planeeringuala on hoonestamata. Katastriüksuse pindala on 34821 m². Sellest haritavat maad 32633 m², looduslikku rohumaad 1966 m² ning muud maad 222 m². Valdavalt on planeeringuala ümbruses hoonestamata katastriüksused. Planeeringualast edelas asuvad olemasoleva hoonestusega elamumaad. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Mardioja kinnistu osaliselt rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku koridori jääb vahetult Pärnu jõega külgnev ala, mis on ka ehituskeeluvöönd. Lisaks on planeeringualal maaparandussüsteemidega ala ning väärtuslik põllumaa. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud järgmised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele. Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid ja piirdeaedasid rohelise võrgustiku alale ei kavandata ning ei nähta ette ka muid tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Rohelise võrgustiku ala säilib olemasolevas ulatuses. Rohekoridori ala jääb loomadele vaba läbipääsuga alaks. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kehtivad maaparandusseadusest tulenevad nõuded. Kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja siht- ja kasutusotstarvet muuta ning seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada Põllumajandusameti

(käesoleval hetkel Maa- ja Ruumiameti) eelneva kooskõlastuse alusel. Põllumajandusmaal on eluaseme rajamine lubatud hajaasustuse põhimõttel. Samuti on nõue, et maatulundusmaale, välja arvatud metsamaale, võib detailplaneeringuta ja sihtotstarvet muutmata ehitada ühe elamu ja selle juurde kuni viis abihoonet. Ehitise kavandamisel jälgida, et rajatav taristu (tee, elektriliin jm) oleks võimalikult maad säästev. Hoonestustingimused: · Krundi suurus – õueala ulatuses moodustatava elamumaa minimaalne suurus 1,0 ha. See on ühtlasi ka minimaalne katastriüksuse pindala, millele antakse ehitusõigus. · Krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa (M, EE) Kavandatav detailplaneering näeb ette neli elamumaa krunti suurusega vähem kui 1 ha. Piirkonnas on juba kehtivad detailplaneeringud, millised on ette näinud elamumaa krunte väiksemaid kui 1 ha. Samuti on hoonestatud naaberkatastriüksused väiksemad kui 1 ha. Juurde planeeritavaid krunte ei ole palju. Seega on kavandatav otstarbekas. Detailplaneering muudab kehtivat Sauga valla üldplaneeringut. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: Hendrikson DGE (reg nr 10269950). Kokkuvõtvalt: antud eelhinnangus käsitleti Mardioja kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Transpordiametilt ning Päästeametilt. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Rütavere külas Mardioja katastriüksusel vastavalt lisatud skeemile.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale seadusandlusele.

6. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Jana Malõh volikogu esimees

Eelnõu algataja Tori Vallavalitsus

Eelnõu koostaja Leles Luhse planeerimisspetsialist 05.06.2025

Eelnõu esitaja Signe Rõngas abivallavanem

Lisa 1 “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu _____ 2025 otsuse nr ___ juurde

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 05.06.2025 nr 6-2.1/1688

Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Rütavere külas Mardioja katastriüksuse

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 esitame Rütavere külas Mardioja katastriüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja

ettepanekuid hiljemalt 07.07.2025.

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Rütavere külas asuv

Mardioja katastriüksus neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Lahendada neile

kvaliteetne juurdepääs. Planeerida puurkaevu ja tuletõrjevee mahuti asukoht. Määrata

elamumaa katastriüksusele ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendada vajalik taristu,

sh parkimine ja juurdepääsud. Anda sademevee lahendus, planeerida heakord ning

haljastuse paiknemine.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses moodustatava

elamumaa krundi minimaalne suurus 1 ha. Detailplaneeringuga nähakse ette

elamumaa sihtotstarbega kundid, millised on väiksemad kui 1 ha. Piirkonnas on juba

kehtivad detailplaneeringud, millised on ette näinud elamumaa krunte väiksemaid kui

1 ha. Samuti on hoonestatud naaberkatastriüksused väiksemad kui 1 ha. Juurde

planeeritavaid krunte ei ole palju. Seega on kavandatav otstarbekas.

Detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisad:

• Tori Vallavolikogu otsuse „Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu

ja lisa planeeritava maa-ala asukohaskeem,

• Hendrikson DGE poolt koostatud KSH eelhinnang

• Lähteseisukohad Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Esitatud: Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

53599927 [email protected]

LÄHTESEISUKOHAD

Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Rütavere külas asuv Mardioja katastriüksus neljaks elamumaa krundiks. Näha ette juurdepääs elamumaa kruntidele. Nelja elamukrundi veega varustamiseks lahendada puurkaevu rajamine, samuti tuletõrje veevõtukoha rajamine. Määrata elamumaa katastriüksustele ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendada vajalik taristu, sh parkimine. Anda sademevee lahendus, planeerida heakord ning haljastuse paiknemine. Pääs moodustatavale kruntidele nähakse ette Tori-Rütavere teelt.

OLEMASOLEV OLUKORD

Kavandataval detailplaneeringu alal paikneb Mardioja katastriüksus (KÜ tunnus 80901:001:1160), sihtotstarve maatulundusmaa. Katastriüksus asub Pärnumaal Tori vallas Rütavere külas. Detailplaneeringu ala piirneb järgmiste kinnistutega: Kaasiku-Jõe (KÜ tunnus 73001:007:0233), sihtotstarve maatulundusmaa 100%; Pärnu jõgi V3 (KÜ tunnus 80901:001:0397), sihtotstarve veekogude maa 100%; Nepi tee 4 (KÜ tunnus 80901:001:1159), sihtotstarve elamumaa 100%; Nepi tee 2 (KÜ tunnus 73001:007:0132), sihtotstarve elamumaa 100%; 19285 Tori-Rütavere tee (KÜ tunnus 73001:007:0087), sihtotstarve transpordimaa 100%; 19285 Tori-Rütavere tee (KÜ tunnus 73001:007:0131), sihtotstarve transpordimaa 100%. Planeeringuala on hoonestamata. Katastriüksuse pindala on 34821 m². Sellest haritavat maad 32633 m², looduslikku rohumaad 1966 m² ning muud maad 222 m². Valdavalt on planeeringuala ümbruses hoonestamata katastriüksused. Planeeringualast edelas asuvad olemasoleva hoonestusega elamumaad. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Mardioja kinnistu osaliselt rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku koridori jääb vahetult Pärnu jõega külgnev ala, mis on ka ehituskeeluvöönd. Lisaks on planeeringualal maaparandussüsteemidega ala ning väärtuslik põllumaa.

Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud järgmised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele. Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid ja piirdeaedasid rohelise võrgustiku alale ei kavandata ning ei nähta ette ka muid tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Rohelise võrgustiku ala säilib olemasolevas ulatuses. Rohekoridori ala jääb loomadele vaba läbipääsuga alaks. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kehtivad maaparandusseadusest tulenevad nõuded. Kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja siht- ja kasutusotstarvet muuta ning seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada Põllumajandusameti (käesoleval hetkel Maa- ja Ruumiameti) eelneva kooskõlastuse alusel. Põllumajandusmaal on eluaseme rajamine lubatud hajaasustuse põhimõttel. Samuti on nõue, et maatulundusmaale, välja arvatud metsamaale, võib detailplaneeringuta ja sihtotstarvet muutmata ehitada ühe elamu ja selle juurde kuni viis abihoonet. Ehitise kavandamisel jälgida, et rajatav taristu (tee, elektriliin jm) oleks võimalikult maad säästev.

Hoonestustingimused · Krundi suurus – õueala ulatuses moodustatava elamumaa minimaalne suurus 1,0 ha. See on ühtlasi ka minimaalne katastriüksuse pindala, millele antakse ehitusõigus. · Krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa (M, EE) Kavandatav detailplaneering näeb ette neli elamumaa krunti suurusega vähem kui 1 ha. Kuna piirkonnas on juba kehtivad detailplaneeringud, millised on ette näinud elamumaa krunte väiksemaid kui 1 ha. Detailplaneering muudab kehtivat Sauga valla üldplaneeringut. Pärnu maakonnaplaneering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga, on järgmised: - Asustuse suunamise üldised põhimõtted on, et säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas, toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust, arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel. - Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. - Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates. - Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega. - Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse. - Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega. Pärnu maakonnaplaneeringu alusel ei asu Mardioja kinnistu väärtuslikul maastikul, väärtuslikul põllumajandusmaal ega ka rohelise võrgustiku alal. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringu suuniste ja üldiste põhimõtetega. Mardioja katastriüksuse naabruses on kehtestatud Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneering, millega nähakse ette ridamajade ehitamise võimalus. Lahendatud on liiklus ning tehnoseadmed. Kaasiku- Aia kinnistu detailplaneeringualal on tänaseks moodustatud planeeringuga ette nähtud krundid, kuid muus osas ei ole planeeringut realiseeritud. Koostatav Mardioja kü planeering ei lähe antud planeeringuga vastuollu.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: Hendrikson DGE (reg nr 10269950). Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. EELHINNANGU KOKKUVÕTE Käesolevas eelhinnangus käsitleti Mardioja kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

• Käesolevas eelhinnangus käsitleti Mardioja kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

• Maaparandusseaduse § 51 kohaselt võib juhul, kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha Maa- ja Ruumiametiga eelneva kooskõlastuse alusel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb detailplaneering Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks esitada.

• Reovee kogumine on soovitatav planeerida lokaalsete mahuti(te)ga, kuna kinnistu piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusalaga.

• Planeeringuala veevarustus ning heit- ja sademevee käitlus tuleb lahendada VeeS nõuetele vastavalt (vt täpsemalt ptk 3.3).

• Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist. Vältida sademevee juhtimist otse suublasse (st Pärnu jõkke). Puurkaevu projekteerimisel, rajamisel ja kasutusele võtmisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku ptk-s 14 sätestatud nõuetest.

• Sademevee ja uue kuivendusvõrgu parima lahenduse saamiseks kaasata detailplaneeringu koostamisse spetsialist, kes peab olema esitanud majandustegevusteate maaparandussüsteemi uurimise ja projekteerimise alal Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registrisse (MATER, http://mater.agri.ee/).

• Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

• Et aga vältida valgustuse negatiivset mõju, tuleks nahkhiirte elupaikade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste eluhooneid ja jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Näha ette nelja elamumaa krundi moodustamine. Näha ette kvaliteetne juurdepääs neljale moodustatavale elamukrundile.

• Määrata planeeritavatele elamukruntidele hoonestusala, ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Täisehituse protsendi määramisel lähtuda olemasoleva olukorra analüüsist ning eesmärgist saavutada kvaliteetne keskkond. Arvestada rohekoridori olemasolu ning hajaasustuse põhimõtteid. Täisehituse protsent määrata krundipõhiselt. Näha ette nõue hoonete projekteerimisel ehitusprojekt kooskõlastada eskiisstaadiumis vallaarhitektiga. Uute hoonete kavandamisel tuleb tagada ümberkaudsete elamualadega koosmõjus kvaliteetne keskkond.

• Näha ette pääs kallasrajani, min laius 3m. Elamukruntidele juurdepääsutee planeerimisel arvestada Päästeameti nõuetega. Näha ette tee hoolduseks vajalik ruum. Soovitavalt näha ette pääs kallasrajale planeeritava ala kirdepoolsel külje. Sel juhul on arvesse võetud läheduses paiknevat Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneeringut.

• Elamukruntide parkimine lahendada planeeritavate kruntide piires. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad.

• Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel, selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Parima lahenduse leidmiseks tuleb planeeringu koostajal teha koostööd Maa- ja Ruumiametiga juba planeeringu koostamise algstaadiumis.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu.

• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Anda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide lahendus, rajatava puurkaevu asukoht. Planeeritava puurkaevu hooldusala ja PlanS § 127 Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal lg 1 kirjeldatud piiranguvöönd peavad jääma planeeritava ala piiridesse.

• Elektritrassi planeerimiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. • Sidetrassi planeerimiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused. • Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. • Sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest

vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses (veeseadus(VeeS)§ 129 lg 1 ja 3).

• Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. • Planeeringu tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Anda

välise tulekustutusvee lahendus. • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu • Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal iga avaliku väljapaneku

tarbeks • Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja

digitaalselt. Koostada planeeringu PLANK versioon. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet • Transpordiamet • Maa- ja Ruumiamet. Maaparandusega seonduvad küsimused

KAASAMINE

Naabruses asuvate katastriüksuste omanikud: Kaasiku-Jõe;

Nepi tee 4; Nepi tee 2; Mardioja katastriüksused Elektrilevi, Telia Eesti AS, Maa- ja Ruumiamet

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH vajalikkuse üle otsustamisel asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine ning detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga esitamine, vajadusel KSH eelhinnangu täiendamine: kaks kuud

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine ja lähteseisukohtade kohta arvamuse küsimine, vajadusel lähteseisukohtade täiendamine: kolm kuud

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine (eskiislahendus): kaks kuud • Planeeringu eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu: kaks kuud • Planeeringu eelnõu täiendamine vastavalt eskiislahenduse avalikustamise tulemustele:

kahe nädala jooksul pärast eskiislahenduse avalikku arutelu. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: vastavalt vajadusele • Planeeringu täiendamine vastavalt kooskõlastustele ja arvamuste avaldamisele

tulemustele: kaks nädalat peale kooskõlastuste ja arvamuste laekumist • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu: kolm kuud • Planeeringu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja avalikul arutelu tulemustele:

kolm nädalat peale avalikku arutelu. • Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile: kolm kuud • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine: üks kuu. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas: Leles Luhse planeerimisspetsialist

Töö nr 25005195 | 03.06.2025

Mardioja kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu

Aruanne

Tallinn–Tartu 2025

Kristiina Tiits | keskkonnakorralduse spetsialist

Ingrid Vinn | keskkonnaekspert, litsents: KMH0168

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................................................... 6

2.1. Pärnu maakonnaplaneering ...................................................................................................... 6 2.2. Sauga valla üldplaneering (kehtiv) ............................................................................................ 7 2.3. Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering .............................................. 8 2.4. Tori valla üldplaneering (koostamisel) ...................................................................................... 9 2.5. Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine ................................................................................................................... 10 2.6. Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneering ..................................................................................... 11

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................................................................................................................. 13

3.1. Asukoht ja maakasutus ............................................................................................................ 13 3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ............................................................ 14 3.2.1. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 15 3.3. Geoloogia, loodusvarad, pinnas, põhja- ja pinnavesi .............................................................. 22 3.4. Kultuuriväärtused .................................................................................................................... 24 3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon ...................................................................................... 25 3.6. Energiakasutus ja jäätmekäitlus .............................................................................................. 26 3.7. Kliima ....................................................................................................................................... 27 3.8. Sotsiaalmajanduslik olukord .................................................................................................... 29 3.9. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................................... 29

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 30

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 3

Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Pärnumaal Tori vallas Rutavere külas Mardioja kinnistu detailplaneeringuga (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses KeHJS-ega (vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 20.10.2024).

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest.

Eelhinnangu koostamise ajaks ei ole detailplaneering (DP) algatatud ega eskiis koostatud. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja poolt edastatud informatsioonist. Olukorras, kus kavandatava tegevuse täpsed lahendused ei ole teada, saab KSH eelhinnang anda ette piirangud ja soovitatavad leevendavad meetmed tegevuste planeerimiseks arendustegevuse edasistes etappides.

KSH eelhinnangu koostasid Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Kristiina Tiits ja keskkonnaekspert Ingrid Vinn (KMH litsents nr KMH0168).

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 4

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kavandatav tegevus on Tori valla Rütavere küla Mardioja kinnistule (80901:001:1160, maatulundusmaa 100%) nelja üksikelamu krundi planeerimine, kruntidel ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, tehnovarustuse, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine.

Joonis 1-1 DP ala asukohakaart. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 25.04.2025

Üksikelamu kruntide suuruseks on 7000 - kuni 9300 m2 . Üldplaneering näeb ette krundi suuruseks

vähemalt 1 ha, seega sisaldab planeeringulahendus ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks.

Kavandatava detailplaneeringuga on igale elamukrundile lubatud ehitada 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet (kaasa arvatud ehitised ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2). Hoonestusalad kruntidel määratakse detailplaneeringu koostamise käigus kõiki planeerimisnõudeid arvestades pärast planeeringuala geodeetilist mõõdistamist.

Tagamaks võimalikult suures ulatuses vaba liikumise planeeringualal, sh juurdepääsu kallasrajale, on ettepanek ümbritseda piirdega vaid elamukruntide õueala ca 2500 m2 ulatuses.

Detailplaneeringu mahus lahendatakse mahasõit Tori - Rütavere teelt ning kavandatakse üldplaneeringuga ette nähtud Tori - Rütavere kergliiklustee.

Tehnovarustus lahendatakse vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele pärast detailplaneeringu algatamist planeeringuala geodeetilisel alusplaanil esitatud planeeringulahenduse alusel.

Veevarustus lahendatakse rajatava puurkaevu baasil. Vastavalt vee tarbimisele - alla 10 m3

ööpäevas - on planeeritaval puurkaevul hooldusala ulatusega 10 m, mis jääb puurkaevu krundi piiridesse.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 5

Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Heitvee käitlemise lahendusega ei muudeta Pärnu jõe veerežiimi ega tõkestata veevoolu. Reovee puhastuslahendus projekteeritakse selliselt, et täidetud oleksid keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused" nõuded ning heitvee juhtimine ei mõjutaks negatiivselt Pärnu jõe seisundit.

Tuletõrje veevarustus lahendatakse puurkaevu krundile rajatava veemahuti baasil. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb tagada veevõtukoha ja hoonestuse vaheline normkaugus (kaugus hoonestusalast)

Hoonete kütmine lahendatakse vastavalt hoonestajapoolsele valikule. Lubatud ei ole keskkonda saastavad lahendused. Otstarbekas on kasutada tänapäevaseid ja ökoloogilisi küttesüsteeme sh päikeseküttesüsteemid, õhksoojuspumbad jms.

Planeeringuga lahendatakse kõrghaljastuse paiknemine planeeringualal. Kõrghaljastus nähakse ette õuealadele, Tori - Rütavere tee lähedusse ning rohevõrgustiku alale.

Juurdepääsutee lähedusse nähakse ette ala üldkasutatavatel prügikonteineritele.

Joonis 1-2 DP ala põhimõtteline skeem. Alus: Taotlus Tori valla Rütavere küla Mardioja kinnistu detailplaneeringu algatamiseks, Helle Kulbase Arhitektibüroo, 15.05.2025

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 6

2. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on: ▪ Pärnu maakonnaplaneering; ▪ Sauga valla üldplaneering (kehtiv); ▪ Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering; ▪ Koostamisel olev Tori valla üldplaneering; ▪ Koostatava üldplaneeringuga seotud uuring „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine“; ▪ Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneering.

2.1. Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneering1 kehtestati riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Pärnu maakond on põhiosas maaline piirkond. Maalist piirkonda iseloomustab valdavalt hajus asustusmuster, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustusalasid (nt väikesemad alevikud, külakeskused, elamu- ja suvilapiirkonnad). Maakonnaplaneeringus on toodud muuhulgas üldised tingimused maaliste piirkondade arendamiseks:

▪ maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga; ▪ eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega

juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

▪ uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; ▪ planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne.

Pärnu maakonnaplaneeringu alusel ei asu Mardioja kinnistu väärtuslikul maastikul, väärtuslikul põllumajandusmaal ega ka rohelise võrgustiku alal (joonis 2-1).

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringu suuniste ja üldiste põhimõtetega.

1 Pärnu maakonnaplaneering,

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 7

Joonis 2-1 Kavandatava tegevuse paiknemine Pärnu maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ning linnalise asustusega ala suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 25.04.2025

2.2. Sauga valla üldplaneering (kehtiv)

Sauga valla üldplaneeringu2 kohaselt paikneb Mardioja kinnistu osaliselt rohelise võrgustiku alal (täpsemalt jääb rohelise võrgustiku koridori vahetult Pärnu jõega külgnev ala), maaparandussüsteemidega alal ning väärtuslikul põllumaal (joonis 2-2).

Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest (tuumaladest) ja neid ühendavatest koridoridest. Koridorid on ribastruktuurid (näiteks metsaribad ja jõgedeäärsed põõsastikud), mis võimaldavad liikuda ja levida erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud muuhulgas järgmised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele. Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid (sh piirdeaedasid) rohelise võrgustiku alale ei kavandata ning ei nähta ette ka muid tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Rohelise võrgustiku ala säilib olemasolevat ning olemasolevas ulatuses. Rohekoridori ala jääb loomadele vaba läbipääsuga alaks.

2 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 8

Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kehtivad maaparandusseadusest tulenevad nõuded. Kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja siht- ja kasutusotstarvet muuta ning seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada Põllumajandusameti (käesoleval hetkel Maa- ja Ruumiameti) eelneva kooskõlastuse alusel. Põllumajandusmaal on eluaseme rajamine lubatud hajaasustuse põhimõttel.

Sauga valla üldplaneeringus on toodud, et uue hoone ehitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel ja abihoonete ehitamisel tuleb silmas pidada rajatava hoonemahu sobivust ümbritseva miljööga. Hoone paigutamisel lähtuda ajalooliselt välja kujunenud asustusstruktuurist. Jõgede kallastele ehitamisel peavad hooned olema esteetilised ka jõe poolt vaadates.

Kavandatav tegevus asub väärtuslikul põllumajandusmaal ning rohelise võrgustiku alal. Sauga valla üldplaneeringuga on seatud tingimus, et väljaspool tiheasustusalasid tuleb detailplaneering koostada maa-ala enam kui kolmeks krundiks jaotamise korral, kui soovitakse ehitusõigust hoonete rajamiseks. Kuna käesoleval hetkel on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kaasneb käesoleva detailplaneeringuga keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus.

Joonis 2-2 Väljavõte kehtivast Sauga valla üldplaneeringu kaardist „Väärtused ja piirangud“. Planeeringuala on märgitud oranži joonega

2.3. Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering

Teemaplaneeringu eesmärk on seada tingimused omavalitsuste piire ületavate võrgustike ja asustuse koordineeritud arenguks, täpsustades ja täiendades kehtivaid üldplaneeringuid. Võrgustike koordineeritud arendamine võimaldab omavalitsustel senisest paremini suunata asustuse arengut arvestades keskkonnanõuete täitmist ja asustuse arengu omavahelisi seoseid. Teemaplaneeringu eesmärki on täpsustatud probleemanalüüsiga. Antud teemaplaneering keskendub teemaplaneeringu lähteülesandes ja planeerimisseaduse §8 lg 3 sätestatud ülesannete täitmisele järgnevalt: ▪ valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; ▪ maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe

ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine; ▪ rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 9

▪ teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste

põhimõtete määramine; ▪ vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine

teeseaduses sätestatud korras; ▪ põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide

toimimist tagavate meetmete määramine; ▪ puhke- ja virgestusalade määramine; ▪ muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste

arvestamine planeeringus. Teemaplaneeringus on toodud, et oluline on tagada üldplaneeringutega määratud rohelise võrgustiku alade pindala, läbimõõtude ja sidususe säilimine. Rohelise võrgustiku toimimiseks ja sidususe tagamiseks on teemaplaneeringuga täpsustatud ja täiendatud maakonna teemaplaneeringus ja üldplaneeringutes sätestatud tingimusi ja nõudeid rohelise võrgustikule. Maakonna rohelise võrgustiku alade planeerimise ja arendamise tingimused teemaplaneeringu kohaselt on järgmised: ▪ maakonna rohelise võrgustiku tuumaladel tuleb säilitada hajaasustus - ehitamise tingimused on

seatud üldplaneeringutes; ▪ arendustegevusel ja maakasutuse muutmisel tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine.

Rohelise võrgustiku aladele ei ole soovitatav rajada loodusmaastikku tugevalt muutvaid ja killustavaid suurepindalalisi objekte. Täpsustavad tingimused:

 rohelise võrgustiku koridorides ei tohi ehitamisega tekitada barjääriefekti;  keelatud on tarastamine (v.a õuealal) ja loodusliku taimkatte asendamine muruga;

▪ looduskaitsealal ja maastikukaitsealal asuvatel rohelise võrgustiku aladel on planeerimise ja arendamise tingimused täpsustatud kaitse-eeskirjadega;

▪ rohelise võrgustiku aladele on soovitav rajada rekreatsiooni ja õppe eesmärgil liikumisradasid, v.a juhtudel kui tegu on kaitsealaga ning kaitse-eeskiri seda ei luba.

Kavandatav tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda teemaplaneeringu „Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu“ põhimõtetest.

2.4. Tori valla üldplaneering (koostamisel)

Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 6 “Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine alusel moodustus 11.11.2017 Tori vald. Ühinemise järel moodustunud Tori valla üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks on algatamisotsuses3 märgitud kogu valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste kasutus- ning ehitustingimuste määramine, planeerimisseaduse §-s 75 sätestatud ülesannete lahendamine.

Seisuga aprill 2025 on koostatava Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus esitatud kaasatavatele asutustele ja isikutele ettepanekute esitamiseks ning saadud tagasiside põhjal täiendatud.

Koostatava üldplaneeringuga soovitakse täpsustada maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire arvestades maakonnaplaneeringuga määratud üldiseid tingimusi maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks ning Rail Baltica kaubaterminali/piirkonna hoolduskeskuse rajamisel rohevõrgustikus toimuvate muutustega (rohevõrgustiku vähenenud ala, killustatus, ökodukt). Täpsemat analüüsi vajab rohevõrgustik asulate juures. Selgitatakse välja rohevõrgustiku ja asustuse arengu vahelised konfliktikohad ja konfliktide vältimise võimalused. Rohelise võrgustiku piiride täpsustamisel arvestatakse muuhulgas looduskaitseliste objektide, poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide leiukohtade/püsielupaikade ja ehituskeeluvööndiga veekogude ääres ning juhendmaterjali

3 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 10

„Rohevõrgustiku juhendmaterjal“ suuniseid. Määratakse rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused.

Kavandatava üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse kallasrajale avalike juurdepääsude paiknemist (kus ja kui palju peaks olema) ning töötatakse välja tingimused, mis tagavad kallasrajale avalike juurdepääsude tekkimise ja säilimise. Üldplaneeringu kaardile kantakse avalikult kasutatavad kallasrajale juurdepääsud.

Üldplaneeringu koostamise käigus on vajalik täpsustada ehituskeeluvööndi suurendamise vajadust ja ulatust Sauga ja Pärnu jõe lihkeohtlikel kalda-aladel. Hetkel kehtivates üldplaneeringutes on Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike kallaste ehituskeeluvööndi ulatust ja kasutustingimusi käsitletud erinevalt ja kohati ebaselgelt. Seetõttu on vajalik selgitada välja piirkonnad, kus on maalihkeoht ja kus on vajalik rakendada meetmeid maalihkeohu vältimiseks, sh suurendada ehituskeeluvööndit. Samuti vajalik välja selgitada alad, kus oleks otstarbekas ehituskeeluvööndit vähendada, sh määrata ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus. Üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle kehtestatud planeeringutega lubatud ehituskeeluvööndite vähendamised ning vajadusel kantakse need üle koostatavasse üldplaneeringusse. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse looduskaitseseaduse § 38 lg 5 loetletud objektide rajamise vajadust ja vajadusel määratakse neile asukohad.

Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse olemasolevat olukorda, selgitatakse välja väärtuslikud metsa- ja põllumaad ning väärtuslikud maastikud ja ilusa vaatega kohad, vajadusel täpsustatakse väärtuslike objektide asukohti ja nende heas seisundis säilimiseks vajalikke kaitseja kasutustingimusi. Väärtuslikud põllumajandusmaa massiivid selgitatakse välja Põllumajandusuuringute Keskuse abiga.

2.5. Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine

Koostatava Tori valla üldplaneeringu ühe alusuuringuna teostas Consultare OÜ 2023. a rohevõrgustiku analüüsi4. Uuringus käsitletakse muuhulgas ehitustegevust (elamualade- ja tootmise arendamine) rohevõrgustiku piirkonnas. Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustes seatakse nõuded uutele arendustele (krundi minimaalne suurus ning hoonestusalade vahekaugus) ning piiratakse maade tarastamist/aiaga piiramist. Analüüsi tulemusena tehakse ettepanek kitsenduste rakendamiseks, mille eesmärk on vältida rohekoridori täielikku läbi lõikamist ja sidususe katkemist nt elamuarenduse tulemusena.

Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest. Rohevõrgustikus tegevuste kavandamisel tuleb arvesse võtta kaitse- ja kasutustingimusi, mis peavad tagama rohevõrgustiku sidususe ja funktsioonide säilimise. Oluline on märkida, et rohevõrgustikus ei ole arendustegevus täielikult keelatud, kuid seda tuleb konkreetses asukohas ja koostoimes muude kavandatavate tegevustega kaaluda ja hinnata.

Uuring seab muuhulgas järgmised kaitse- ja kasutustingimused rohevõrgustikus:

▪ Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist.

▪ Rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse sihtotstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei ole soovitatav muuta. Muutmine on lubatud vaid juhul, kui kavandatav tegevus sobitub rohevõrgustikku ning ei kahjusta selle toimimist.

▪ Rohevõrgustikus ei ole lubatud uute kompaktsete hoonegruppide rajamine. Rohevõrgustikus on uue ehitusõiguse saamiseks varem hoonestamata katastriüksusel minimaalne katastriüksuse suurus 2 ha ning õue-ala maksimaalne suurus 4000 m².

4 Consultare OÜ, 2023. Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine.

https://www.torivald.ee/koostatava-uldplaneeringu-seotud-uuringud

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 11

▪ Üldplaneeringuga rohevõrgustikus määratud tingimustest erinevate lahenduste (nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestatava katastriüksuse suurus, hoonestuse asukoht jms) puhul tuleb parima ruumilise terviklahenduse saamiseks kaaluda detailplaneeringu koostamise algatamist.

▪ Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses (määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga), va juhul kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest. Aedade (aia puudumisel hoonestusalade) omavaheline kaugus on metsaaladel (sh tugialadel) ja metsaalasid ühendavates koridorides vähemalt 400 m. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Mujal (mitte metsaga seotud aladel) peab säilima koridor vähemalt 100 meetri ulatuses ning sellest vähemalt 50 meetri laiune riba peab olema katkematu.

▪ Rohevõrgustiku alale taristu vm objektide kavandamisel tuleb tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine. Arenduse kavandamisel vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, nt hinnata vajadust ja võimalusi integreeritud ehk mitmeotstarbelise maakasutuse rakendamiseks (nt taristu rajamine koos elurikaste alade taastamisega, päikese-/tuuleparkide rajamine koos liigirikkuse või veerežiimi taastamisega jne).

▪ Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohevõrgustiku osana. Soodustada veekogude looduslikkuse taastamist.

Uuringuga ei muudeta kavandatava tegevuse alal kehtiva Sauga valla ÜP kohast rohevõrgustikku - Mardioja DP alale ulatub rohevõrgustiku koridor, mis paikneb 50 m kaugusel Pärnu jõe kaldast. Ülejäänud osa kavandatavast DP alast jääb rohevõrgustiku alast välja. Kavandatav tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda koostatava üldplaneeringuga seotud uuringu „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine“ põhimõtetest.

2.6. Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneering

Sauga Vallavolikogu 26.01.2007 otsusega nr 20 on kinnitatud Mardioja kinnistu naaberkinnistu Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneering (planeeringu ID 65549). Antud detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Kaasiku-Aia maa-ala kruntideks, mis võimaldavad rajada ridamaju. Detailplaneeringuga sooviti luua rahulik ja kvaliteetne elukeskkond. Ühtlasi lahendada kruntimis, hoonestus, liikluse, haljastuse ning heakorra ja tehnovõrkude probleemid kogu planeeringuala tarbeks tervikuna.

Detailplaneeringuga jagatakse Kaasiku - Aia maaüksus neljateistkümneks krundiks. Neist kaheksa on väikeelamu krunti, suurusega vahemikus 3120-6479 m2. Üks krunt on reovee puhastussüsteemi rajamiseks - sihtotstarbega transpordimaa, suurusega 3380 m2. Üks krunt on tuletõrje veehoidla tarbeks, sitotstarbega veekogude maa, pindalaga 1613 m2. Kaks krunti on sotsiaalmaa sihtotstarbega, suurustega 2334 ja 5532 m2. Üks on teede maa-ala - sihtotstarbega transpordimaa, suurusega 8740 m2. Üks krunt on puurkaevu rajamiseks, sihtotstarbega transpordimaa, suurusega 1258 m2.

Igale elamukrundile on ette nähtud ühe ridamaja rajamise võimalus. Igal ridaelamul võib olla maksimaalselt viis elamuboksi. Suurim lubatud hoone kõrgus projekteeritud maapinnast on 8,5m. Detailplaneeringu lähteülesandes määratud ehitise lubatud suurim kõrgus on 7 m, antud detailplaneering teeb ettepaneku ületada seda 1,5 meetri võrra, võimaldamaks hoonetale vajaliku kalde ja kõrgusega viilkatust. Elamukruntidel on lubatud on hoonele kaks korrust. Ridamajal on ühepoolse või kahepoolse viilkatusega katusemahu lahendus. Ühepoolse katusemahu korral katuse tõusuga Tori-Rütavere maantee suunas. Harjajoon on risti Kaasiku teega.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 12

Veevarustuseks on planeeritud puurkaev-pumbamaja kaitsetsooniga 50 m, tootlikusega ~ˇ8-9 m3/h. Olmereoveed juhitakse isevoolselt planeeringuala kagunurka planeeritud pumplasse. Pumplast pumbatakse reoveed planeeritud bioloogilisse puhastusseadmesse, mis paikneb Tori-Rütavere teest loode poole. Puhastatud reoveed juhitakse planeeringuala kirdepiirile planeeritud lahtisesse kraavi ja juhitakse selle kaude Pärnu jõkke.

Joonis 2-5 Väljavõte Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneeringu põhijoonisest

Kaasiku-Aia kinnistu detailplaneeringualal on tänaseks moodustatud planeeringuga ette nähtud krundid, kuid muus osas ei ole planeeringut realiseeritud.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 13

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta: ▪ piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks

kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.

Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale, samuti ka kumulatiivset mõju.

Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa-ja Ruumiameti kaardirakendused, Keskkonnaportaal5, KOTKAS6).

3.1. Asukoht ja maakasutus

Olemasolev olukord

Kavandatava DP ala paikneb Pärnumaal Tori vallas Rütavere külas. DP ala piirneb järgmiste kinnistutega:

▪ Kaasiku-Jõe (KÜ tunnus 73001:007:0233), sihtotstarve maatulundusmaa 100%; ▪ Pärnu jõgi V3 (KÜ tunnus 80901:001:0397), sihtotstarve veekogude maa 100%; ▪ Nepi tee 4 (KÜ tunnus 80901:001:1159), sihtotstarve elamumaa 100%; ▪ Nepi tee 2 (KÜ tunnus 73001:007:0132), sihtotstarve elamumaa 100%; ▪ 19285 Tori-Rütavere tee (KÜ tunnus 73001:007:0087), sihtotstarve transpordimaa 100%; ▪ 19285 Tori-Rütavere tee (KÜ tunnus 73001:007:0131), sihtotstarve transpordimaa 100%.

Planeeringuala on hoonestamata. Kinnistu pindala on 34821 m². Sellest haritavat maad 32633 m², looduslikku rohumaad 1966 m² ning muud maad 222 m².

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024013

6 https://kotkas.envir.ee/

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 14

Eeldatav mõju

Tegemist on Sauga valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Sauga valla üldplaneeringuga on seatud tingimus, et väljaspool tiheasustusalasid tuleb detailplaneering koostada maa-ala enam kui kolmeks krundiks jaotamise korral, kui soovitakse ehitusõigust hoonete rajamiseks.

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse ümberplaneerimine, et moodustuks 4 üksikelamukrunti. Eravalduses olevatele kruntidele planeeritakse üks eramu koos abihoone(te)ga. Lahendatakse juurdepääsuteed ja vajalik tehnovarustus planeerinualal.

Detailplaneeringuala piirkonnas asuvad samuti üksikud majapidamised koos abihoonete ja juurdepääsuteedega. Käesoleval hetkel on planeeringu maa-ala aktiivses kasutuses põllumaana ning mõju maakasutusele on seetõttu oluline.

Maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel on märgatav, senise haritava põllumaa asemele on kavandatud elamuala. Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel ei ole piirkonna maastikule ega maakasutusele ette näha olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Olemasolev olukord

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) alusel ei jää planeeringualasse looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Kinnistu piirneb Pärnu jõe hoiualaga (KLO2000293), mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustiku Natura Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) kooseisu. Kuna antud hoiuala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku, on seda eraldi käsitletud allpool, Natura hindamise käigus.

Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p 82 kohaselt kuulub Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre (VEE1123500) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Käesolevas peatükis käsitletakse mõju nendele kaitstavatele loodusobjektidele, mida Natura hindamine ei hõlma.

Kavandatava tegevuse alale jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9112961) leiukoht. Kavandatava tegevuse kohast ca 180 m kaugusele jäävad lisaks järgmiste II kaitsekategooria liikide leiukohad: pruun-suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9114039), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii; KLO9114053), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9114052), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9114049), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9114051), suurvidevlane (Nyctalus noctula; KLO9108756), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus; KLO9113966). Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu nimetatud kaitsealuse liigi täpset leiukohta käesolevas eelhinnangus ei kuvata.

„Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava“ (Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkiri 1-1/17/150) kohaselt on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina suureneva ohuga, sest üldiselt teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb.

Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud valgusreostust. Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Kui tugev

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 15

valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate sissepääsuavade lähedale, võib see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaevaga nahkhiiri püüda saavad.

Üksikud lambid veekogude lähedal ja mujal, kus leidub küllalt rohelust, võivad aga nahkhiirtele ka kasulikud olla, kuna valgus meelitab putukaid ja koondab nahkhiiri (meil peamiselt püsisagedusliike nagu põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja suurvidevlane). Kevadel ja suve lõpus (aprillis, augustis- septembris), kui putukaid on juba vähem, võivad sellised toidurikkad piirkonnad nii mõnegi nahkhiire näljast päästa.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on Mardioja katastriüksuse jagamine neljaks elamukrundiks. Tegemist on üksikmajapidamistega, millega ei ole ette näha suurt liiklus- ja valguskoormust piirkonnale. Olukord nahkhiirte jaoks olulisel määral ei muutu. Et aga vältida valgustuse negatiivset mõju, tuleb nahkhiirte elupaikade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste eluhooneid ja jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

3.2.1. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“7 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"8.

KeHJS-e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess.

7 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta.“ Brüssel, 28.9.2021 8 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 16

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; EELIS jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Kavandatava tegevuse kohta kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on Mardioja kinnistu jagamine neljaks elamukrundiks. Käesoleva projektiga nähakse ette kergliiklustee kallasrajale juurdepääsuks. Jões tegevusi käesoleva projektiga ei planeerita. Käesolevat tegevust (üksikmajapidamiste rajamine) ei saa lugeda Pärnu jõe ökosüsteemi seisukohalt oluliseks, kuna veerežiimi ei muudeta ega vee liikumist ei tõkestata.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Potentsiaalses mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), mis on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 859 ha ning see on loodud 2 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 3 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Planeeringuala lähedal kuulub loodusala koosseisu jõgi ise, kuid mitte jõe kaldad ega lammialad. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Pärnu jõe hoiualaga, mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Tabelis 1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale standardandmevormile.

Joonis 3-3-1 Planeeringuala paiknemine Pärnu jõe loodusala suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 25.04.2025

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 17

Tabel 1 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Kaitse-

eesmärkidek

s olevad

elupaigad

Kirjeldus9

Standardne

andmebaas10 Kaitsekorralduskava

Pindala

(ha)

Esinduslikku

s Pikaajaline kaitse-eesmärk

jõed ja ojad

(3260)

Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud.

Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel Pärnu Käru jõest Sindi paisuni (Pärnu_3) ehk Pärnu jõgi suudmest 15,7-..61,2 km määratud elupaiga esinduslikkusega D. Sellel lõigu ja kogu Pärnu jõe loodusala kõige suuremaks negatiivseks mõjuteguriks on Sindi pais.

Elupaik asub kavandatava tegevuse mõjualas.

700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea (B).

lamminiidud

(6450)

Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. Elupaik asub planeeringualast ca 900 m kaugusel ehk mõjupiirkonnast väljas.

30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi maastikukaitseala kaitse- eeskirjaga11. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja.

puisniidud

(*6530)

Hõreda puurindega põrandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas.

4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi maastikukaitseala kaitse- eeskirjaga. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja.

9 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1325597204

10 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345

11 Türi maastikukaitseala kaitse-eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023196

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 18

Kaitse- eesmärkideks olevad liigid Kirjeldus9

Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava

Liigi

esinemine

loodusalal

Hinnang alale liigist lähtuvalt12

Pikaajaline kaitse-eesmärk

harilik hink

(Cobitis taenia)

Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist.

tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.

harilik võldas

(Cottus gobio)

Võldas on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud.

Liigi elupaigaline kvaliteet on hinnatud kesiseks (C) kõigis Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosades (aeglase vooluga, pehmete põhjasetetega) Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest), kuhu kuulub ka kavandatava tegevuse piirkond. Potamaalsetes jõelõikudes, mis moodustavad Pärnu jõe hoiualast 2/3, on võldas tõenäoliselt küll igal pool olemas, kuid ta arvukus on kas madal või väga madal.

tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.

jõesilm

(Lampetra fluviatilis)

Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes.

tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.

lõhe

(Salmo salar) Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o

haruldane B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu

12 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav)

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 19

enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna jõe suudmeni.

ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.

paksukojaline

jõekarp

(Unio crassus)

Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu kudemisaladega.

tavaline A Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura aladele

Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala kaitse-eesmärgid (liigid ja elupaigad), mis on planeeringuala piirkonnas esindatud, st jõe elupaik ning sealsed liigid. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidest üks elupaigatüüp- jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle elupaiga säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise.

Mõju prognoos on esitatud kaitse-eesmärkide kaupa Tabelis 2. Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival kaitsekorralduskaval, EELIS andmebaasi andmetel ning ekspertteabel.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 20

Tabel 2 Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-

eesmärkideks

olevad

elupaigad/liigid

Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemus

jõed ja ojad

(3260)

Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Pärnu linn) jõelõigul on C ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus C. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise- kruusase põhjaga jõelõigud. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Pärnu linna läbiv jõelõik on aeglase vooluga jõe suudmeala. Kaitsekorralduskava kohaselt on jõe kaldaid kahjustavate tegevuste ärahoidmiseks ja kallaste looduslikkuse säilitamiseks on piisavad kehtiva seadusandlusega (LKS, VeeS) sätestatud piirangud. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud); väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud. Kavandatav tegevus ei seostu ühegi väljatoodud mõjuteguriga.

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse ümberplaneerimine, et moodustuks 4 üksikelamukrunti koos juurdepääsuteede ja vajaliku tehnovarustusega. .Kruntidele planeeritakse rajada üksikelamud koos abihoonetega,. Projektis on ette nähtud, et heitvee käitlemise lahendusega ei muudeta Pärnu jõe veerežiimi ega tõkestata veevoolu. Reovee puhastuslahendus projekteeritakse selliselt, et täidetud oleksid keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused" nõuded ning heitvee juhtimine ei mõjutaks negatiivselt Pärnu jõe seisundit.

Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid (sh piirdeaedasid) rohelise jõeäärsele alale ei kavandata. Jõeäärne ala säilib olemasolevat ning olemasolevas ulatuses.

Mõju on välistatud.

lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas (asub ca 900 m kaugusel) ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.

puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.

harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist detailplaneeringuala piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine

põhineb aga just elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata. Mõju on välistatud.

harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud. Vastavalt

kaitsekorralduskavas esitatud andmetele on Pärnu jõe suudmeosa ca 14 km pikkuselt võldase jaoks kesise kvaliteediga elupaigaks, kus liik on pigem

haruldane või vähearvukas.

Kavandatav tegevus toimub piirkonnas, mis on võldase jaoks elupaigana pigem väheväärtuslik ning võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga olulist ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata.

Mõju on välistatud.

jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m

pikkusel langulõigul (peale Sindi paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu). Mõju on välistatud.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 21

Kavandatava tegevusega on jõesilm seotud vaid kaudselt kuna liigi kudemispaigad ei paikne detailplaneeringu piirkonnas. Liigi täiskasvanud isendid

liiguvad kudemisrändel jõkke, Sindi paisu alusesse kudemiskohta (ja ilmselt ka ülesvoolu). Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed

ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga olulist ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata.

lõhe

Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on

oktoober-aprill. Pärnu jões asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestiku piirkonnas. Käesolev detailplaneering ei näe ette tegevusi vees.

Kaitsekorralduskava toob välja, et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe

elupaiga olulist ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata.

Mõju on välistatud.

paksukojaline

jõekarp

Vastavalt EELIS-e andmetele ei ole liigi leiukohti kavandatava tegevuse piirkonnas. Vastavalt kaitsekorralduskavale on lähimaks karbi väärtuslikumaks

leiukohaks ja sigimisalaks Sindi paisu alune piirkond.

Kavandatava tegevusega on jõekarp seotud vaid kaudselt, kuna liigi elu- ega sigimispaigad ei paikne planeeringuala piirkonnas. Jõekarbi soodsa

elupaiga säilimine on üldiselt tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga olulist ebasoodsat mõjutamist

käesolevas töös ei eeldata.

Mõju on välistatud.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 22

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu Mardioja kinnistu jagamine neljaks elamukrundiks on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi.

Eeldatav mõju

Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada hoiualale ning kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele puudub.

Kavandatava DP ala suhtes ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitstavatele loodusobjektidele.

Joonis 3-3-2 Planeeringuala paiknemine kaitsealuste liikide ja Natura 2000 võrgustiku ala suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 25.04.2025

3.3. Geoloogia, loodusvarad, pinnas, põhja- ja pinnavesi

Olemasolev olukord

Planeeringuala jääb suhteliselt tasasele maa-alale, kus maapinna absoluutkõrgus on 10,0…15,0 meetri piires. Aluspõhja kivimid on kaetud üle 10 meetri paksuse pinnakattega. Pinnakatte moodustavad meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel) ning jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi).

Kinnistu piirneb Pärnu jõega (VEE1123500), mis on avalikult kasutatav veekogu. Veekogule kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Eesti pinnaveekogumite 2023. aasta koondseisundite alusel on Pärnu jõe koondseisund Käru jõest

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 23

suudmeni halb. Pärnu jõe ökoloogiline seisund on hea. Peamiseks halva seisundi põhjustajaks on põllumajandus. Käesoleva detailplaneeringuga elu- ja abihooneid ning muid rajatisi Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse ei planeerita. Samuti ei planeerita tegevusi, mis võiksid halvendada Pärnu jõe vee kvaliteeti.

Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi puurkaevu. Lähim puurkaev PRK0015131 jääb planeeringualast ca 300-400 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m sanitaarkaitseala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu. Planeeringuala asub keskmiselt ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Maaparandussüsteemide registri13 andmetel ümbritsevad projektiala maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alal Pulli (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112350010140/001). Maaparandussüsteemi alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud naaberkinnisasjadel kuivendussüsteemi ja eesvoolude nõuetekohane toimimine (vastavalt maaparandusseaduse § 47 ja § 48 lõigetele 2 ja 11). Sademevee ja uue kuivendusvõrgu parima lahenduse saamiseks kaasata detailplaneeringu koostamisse spetsialist, kes peab olema esitanud majandustegevusteate maaparandussüsteemi uurimise ja projekteerimise alal Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registrisse (MATER, http://mater.agri.ee/).

Maaparandusseaduse14 (edaspidi ka MaaParS) § 51 kohaselt võib juhul, kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha Maa- ja Ruumiametiga eelneva kooskõlastuse alusel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb detailplaneering Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks esitada.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus). Elamute, teede, parklate jmt rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Veevõtt, heit- ja sademevee juhtimine

Veevarustus tagatakse puurkaevu baasil. Puurkaevule kehtestatud sanitaar- või hooldusala jääb planeeritava katastriüksuse piiresse. Projektis ette nähtud, et heitvee käitlemise lahendusega ei muudeta Pärnu jõe veerežiimi ega tõkestata veevoolu. Reovee puhastuslahendus projekteeritakse selliselt, et täidetud oleksid keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused" nõuded ning heitvee juhtimine ei mõjutaks negatiivselt Pärnu jõe seisundit.

Sademevee ärajuhtimiseks tuleks planeeringu koostamisel eelistada looduslähedasi lahendusi ning vältida sademevee juhtimist otse suublasse (st Pärnu jõkke). Vastavalt VeeS § 129 lg 3 ei käsitata sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, sademevee suublasse juhtimisena. Maastikukujundusel põhinevaid lahendusi on veeseadusest lähtuvalt lubatud kasutada ka siis, kui nõutav immutussügavus 1,2 m põhjavee kõrgeimast tasemest pole aastaringi täidetud. Kui DP ala planeerimise käigus nähakse siiski ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb tagada, et juhitava vee kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 6115 § 5, § 7 ja § 11 nõuetele.

13 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/msr

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012

15 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“, https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 24

Eeldatav mõju

Kavandatava tegevusega kaasneb ehitusperioodil pinnase eemaldamine ning pinnase täitmine planeeritava hoonete, uute juurdepääsuteede ja tehnovõrkude ehitamiseks. Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise korral tuleb reostus koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada. Arvestades eelpool nimetatud tingimusi olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ei kaasne.

Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja pinnaveele tuleb reoveekäitlus lahendada nõuetekohaselt. Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist. Vältida sademevee juhtimist otse suublasse (st Pärnu jõkke). Puurkaevu projekteerimisel, rajamisel ja kasutusele võtmisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku ptk-s 14 sätestatud nõuetest.

Joonis 3-4 Planeeringuala paiknemine puurkaevude, pärandkultuuri objektide, maaparandussüsteemide ning veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 25.04.2025

3.4. Kultuuriväärtused

Olemasolev olukord

Kultuurimälestiste registri16 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis (Ulla Ohvrikivi Võnnukivi / Kalevipoja vestitasku kivi) jääb planeeringualast ca 4 km kaugusele ehk väljaspoole mõjuala.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringu alale pärandkultuuri objekte. Lähimad pärandkultuuri objektid (Elbi talukoht (reg nr 730:TAK:002); Soppaaugu talukoht

16 https://register.muinas.ee/

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 25

(reg nr 730:TAK:001)) jäävad planeeringualast ca 800 m kaugusele (vt joonis 3-4) ehk samuti mõjualast välja.

Eeldatav mõju

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon

Müra

Keskkonnamüra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Peamiseks liiklusmüra allikaks planeeringuala piirkonnas võib pidada riigi kõrvalmaanteed nr 19285 (Tori-Rütavere tee), mille liiklussagedus Transpordiameti 2024. a. loendusandmete põhjal oli 358 autot/ööpäevas. Olemasoleva transpordikoridori läheduses müra normatiivsuse hindamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel kehtestatud liiklusmüra piirväärtuse nõuetest.

Liiklusmüra mõju osas saab välja tuua, et kavandatav tegevus toob eelduslikult kaasa piirkonna liikluskoormuste mõningase suurenemise. Hetkel ei ole teada võimalikud liikluskoormused, kuid on vähetõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa sedavõrd suure liikluskoormuse kasvu, mis põhjustaks liiklusmüra piirväärtuste ületamise olemasoleva teedevõrgu ääres. Võimalusel tuleb täiendav liiklus maksimaalselt kavandada päevasele ajale, mil häiringud on tagasihoidlikud (võrreldes inimeste öise puhkeajaga).

Ehitusaegne transpordikoormus võib olla suurem, kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt lühiaegse perioodiga. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid, sh tuleb eriti tähelepanelik olla öiste ehitustööde läbi viimisel (mürarikkad öised ehitustööd ei ole üldjuhul lubatud). Olemasoleva transpordikoridori (Tori-Rütavere tee äärsed alad) läheduses müra normatiivsuse hindamisel tuleb lähtuda liiklusmüra piirväärtuse nõuetest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel kehtestatud liiklusmüra normtasemed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3 Liiklusmüra normtasemed vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II elamu maa-alad,

rohealad

Müra sihtväärtus 50/40 55/50

Müra piirväärtus 55/50 60/55

651/601 1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 26

Välisõhu kvaliteet Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“17. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.

Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks võib pidada liiklust. Piirnormide ületamine liikluskoormusest lähtuvalt ei ole tõenäoline. Lähim paikne välisõhu saasteallikas asub planeeringualast u 4 km kaugusel Sindi linnas. Arvestades ettevõtte tegevuse iseloomu ning paiknemise kaugust planeeringualast on ebatõenäoline, et planeeringualale leviks heiteallikast põhjustatud häiringud. Vibratsioon Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“18 kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Eeldatav mõju Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks olemasolevat olukorda piirkonnas.

Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

3.6. Energiakasutus ja jäätmekäitlus

Ehitustegevusel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest19, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“20 ning Tori valla jäätmehoolduseeskirjast21 tulenevate nõuetega. Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/405032022004

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 27

taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase elamuehituse projektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

3.7. Kliima

Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariume. Siinkohal anname ülevaate Keskkonnaagentuuri poolt koostatud dokumendis „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“22 välja toodud tähtsamatest kliimamuutustest, mis on seotud kavandatava projektiga hõlmatud maa-alal. Lisaks käsitleme ka teisi sarnaseid dokumente, nagu näiteks Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“23, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“24 ning „Eesti seitsmes kliimaaruanne“25.

Kliimastsenaarium aastani 2100 aruande kohaselt iseloomustab Eesti kliimat tulevikus läänetuulte tugevnemine, mis toob külmemal poolaastal pilvisema ilma. Samuti on oodata eelkõige talvekuudel, kuid ka kevadel keskmise tuulekiiruse kasvu. See on omakorda seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Nii kliimastsenaariumi kui ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt esineb tulevikus enam torme ning talviseid äärmuslikke ilmasid. Samas maismaa kohal ja mere lõunaosade kohal toimub suvekuudel pigem keskmise tuulekiiruse vähenemine.

Sademete hulga muutuseid on ette näha enam kevadkuudel ja suvekuudel. Lisaks kasvab suurte äärmuslike vihmavalingute esinemise tõenäosus. Suurte vihmasadude (min 30 mm/ööp) tõenäosus kasvab ühtlaselt kogu aasta lõikes, kuid on oluline siiski vaid suvel. „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ aruandes tuuakse välja, et sagenevad paduvihmade esinemistõenäosuse kasv mõjutab sademevee kogumissüsteeme ja nende toimimist, mille võimsused ei pruugi suurtele paduvihmade puhul olla piisavad.

Lumikatte vähenemine on selge trend aastani 2100. Lumikatte vähenemine muudab aluspinna kiirgusbilanssi, lisaks toob kaasa varasema ning väiksema suurvee perioodi kevadel. Suurveest

22 „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Keskkonnaagentuur, 2015. https://www.klab.ee/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-

04-07-KAUR_Lopparuanne.pdf

23 „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“. Keskkonnaministeerium, 2015. https://www.klab.ee/wp-

content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-07-ENFRA_Lopparuanne.pdf

24 „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeerium, 2016. https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-

arengukava

25 „Eesti seitsmes kliimaaruanne“. Keskkonnaministeerium, 2017.

file:///C:/Users/Kaari/Desktop/T%C3%B6%C3%B6d/Climate%20proofing%20NEO%20Perf%20Corp/kliimaaruanne-2017_est.pdf

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 28

tingitud üleujutused on harvemad ning suurvesi saabub ligikaudu ühe kuu võrra varem või puudub sootuks. Sellest tulenevalt pikeneb ka suvine vooluveekogude miinimumäravoolu periood. Tekib suurem võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. Esineb olukord, kus juba vegetatsiooniperioodi alguses on veevarud madalamad kui praegusel ajal. Lisaks ei teki veekogudele talvel enam üldse püsivat jääkatet, mis vähendab maksimaalse ja minimaalse äravoolu erinevusi veelgi.

Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 aruande kohaselt tõusevad keskmised maksimaalsed temperatuuri väärtused eri stsenaariumite kohaselt vahemikus 2,6 °C kuni 4,9 °C. Õhutemperatuuri tõusu on ette näha enam kevad- ja talvekuudel. See tuleneb eelkõige lumikatte kadumisest ja lumevaesemast kevadest. Samas võib eeldada, et tulevikus säilib samasugune ilmade struktuur ja muster nagu kontrollperioodil (1971–2000). See tähendab, et nt aastatel 2041–2070 ja 2071–2100 esineb sama palju arktilise õhu sissetunge või suviseid kuumalaineid kui kontrollperioodil, kuid kliima üldise soojenemise tõttu ei ole õhutemperatuur Eestis külmalaine puhul mitte -30 °C, vaid -26 °C. Eesti tuleviku kliimastsenaarium kuni 2100 aruande kohaselt on oodata suuremaid temperatuuri muutuseid pigem just talvisel perioodil 0°C lähedaste ilmade sagenemise arvelt ja pideva 0°C ümber temperatuurikõikumistega võib kaasneda libeduse ja äärmuslike jäitepäevade sagenemine.

Eesti asub oma olemuselt klimaatiliselt võrdlemisi stabiilses keskkonnas, kus ka kuni aastani 2100 ei ole alust eeldada orkaanide esinemist. Küll aga sagenevad kuni aastani 2100 kliimastsenaariumi kohaselt Eestis tormide, sh talviste tormide esinemise sagedus. Võimalikud suured tuulepuhangud ning tormid võivad kahjustada ebapiisava kvaliteediga rajatud hoonestust ning taristut. Seetõttu tuleb talviste tormide puhul arvestada võimalike ootamatute lumetormidega maha sadava lumega nii hoone katusel kui ka ülejäänud territooriumil. Kui tulevikus väheneb püsiva lumikatte esinemistõenäosus, kuid äärmuslike talviste tormide sagenemise tõenäosus kasvab, siis ei ole alust eeldada, et tulevikus tuleks rajada lumetaseme tõttu hoonestus kandevõimelt tugevam, kui tänasel päeval ehitusnõuded ette näevad. Sarnane trend on ka tugevate tuulte puhul – ei ole ette näha, et tulevikus tormituulte tugevus suureneb, küll aga suureneb nende esinemise sagedus.

Tulevikus sageneb ka võimalike äärmuslikult kuumade ja põuaste perioodide esinemine, millega tuleb ehitamisel arvestada, vältimaks veelgi suuremat soojuse neeldumist hoonetel ning vajamineval taristul. Hoone ehitatakse ehitusstandardi ning parima lahenduse põhjal. Soovitatav on teha fassaad heledat tooni materjalidest, mis vähendab võimalikku kuumaperioodidel päikesekiirgusest tekkivat kuumuse neeldumist. Hooned ehitatakse piisava soojustusega, vähendamaks täiendavat energiakulu jahutusele ning asjatut soojuskadu ja energiakulu muudel aastaaegadel. Euroopa Liidus peavad kõik ehitusprojektid, sh nii renoveerimisprojektid kui ka uute hoonete ehitamise projektid, vastama ELi hoonete energiatõhususe direktiivi nõuetele, mille liikmesriigid on üle võtnud oma siseriiklikesse ehitusnormidesse. Uute hoonete puhul tähendab nõuetele vastavus liginullenergiahooneid.

Kavandatavate elamute ehitusega hõlmatud aladel säilitatakse maksimaalselt võimalikult ümbritsevaid rohealasid. Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid (sh piirdeaedasid) rohelise võrgustiku alale ei kavandata ning ei nähta ette ka muid tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Rohelise võrgustiku ala säilib olemasolevat ning olemasolevas ulatuses. Rohekoridori ala jääb loomadele vaba läbipääsuga alaks.

Samuti esineb tulevikus sagedamini tugevaid vihmavalinguid (>30 mm ööp), seda eelkõige suvisel perioodil. Seetõttu suureneb äärmuslike ilmade puhul koormus hoonete ja kogu kompleksi sademevee ärajuhtimise süsteemidele. Sademevee ärajuhtimiseks tuleks planeeringu koostamisel eelistada looduslähedasi lahendusi ning vältida sademevee juhtimist otse suublasse (st Pärnu jõkke). Maastikukujundusel põhinevaid lahendusi on veeseadusest lähtuvalt lubatud kasutada ka siis, kui nõutav immutussügavus 1,2 m põhjavee kõrgeimast tasemest pole aastaringi täidetud. Kui DP ala planeerimise käigus nähakse siiski ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb tagada, et juhitava vee kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 nõuetele (vt täpsemalt ptk 3.3). Veevarustus tagatakse puurkaevu baasil.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 29

Kliimaministeeriumi tellimusel 2024. a koostatud üleujutusalade riskipiirkondade kaardikihtide26 andmetel ei jää kavandatava tegevuse ala üleujutuse riskipiirkonda.

Kokkuvõttes on soovitatav DP koostamisel arvestada, et kliimamuutuste kontekstis on ette näha äärmuslike ilmastikuolude sagenemist ning nendest tulenevate häiringute suurenemist. Seetõttu on soovitatav kliimamuutustest tulenevate häiringutega (elektrikatkestused, tugevad tormid, valingvihmad jms) arvestada DP alale kavandatavate juurdepääsude ja hoonete projekteerimisel.

3.8. Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Üldjuhul võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit ja teatud juhtudel mõjutada kinnisvara hindasid. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.

Planeeringuala on käesoleval ajal haritav põllumaa. Seda arvestades võib sotsiaalmajanduslik mõju avalduda eeskätt maakasutusväärtuse muutuse läbi.

Eeldatav mõju

Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes.

3.9. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

Elamualade tihendamisega kasvab piirkonna kasutuskoormus. Kui aga detailplaneeringu lahenduste välja töötamisel võetakse arvesse piirkonnas paiknevaid loodusväärtusi, siis ei ole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse ellu viimisega ületatakse keskkonna talumisvõimet.

26 Kaardikihid on leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutusalade kaardirakendusest

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 30

4. Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Mardioja kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

Võib välja tuua, et projektlahendus juba ka sisaldab keskkonnamõju leevendavaid lahendusi. Nt on projektis ette nähtud, et heitvee käitlemise lahendusega ei muudeta Pärnu jõe veerežiimi ega tõkestata veevoolu. Reovee puhastuslahendus projekteeritakse selliselt, et täidetud oleksid keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused" nõuded ning heitvee juhtimine ei mõjutaks negatiivselt Pärnu jõe seisundit.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

▪ Maaparandusseaduse § 51 kohaselt võib juhul, kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha Maa- ja Ruumiametiga eelneva kooskõlastuse alusel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb detailplaneering Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks esitada.

▪ Planeeringuala veevarustus ning heit- ja sademevee käitlus tuleb lahendada VeeS nõuetele vastavalt (vt täpsemalt ptk 3.3).

▪ Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist. Vältida sademevee juhtimist otse suublasse (st Pärnu jõkke). Puurkaevu projekteerimisel, rajamisel ja kasutusele võtmisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku ptk-s 14 sätestatud nõuetest.

▪ Sademevee ja uue kuivendusvõrgu parima lahenduse saamiseks kaasata detailplaneeringu koostamisse spetsialist, kes peab olema esitanud majandustegevusteate maaparandussüsteemi uurimise ja projekteerimise alal Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registrisse (MATER, http://mater.agri.ee/).

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Et aga vältida valgustuse negatiivset mõju, tuleb nahkhiirte elupaikade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste eluhooneid ja jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

▪ Ehitustegevusel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Tori valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega.

Mardioja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu aruanne 31

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.