| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/4840-5 |
| Registreeritud | 09.06.2025 |
| Sünkroonitud | 10.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja |
| Saabumis/saatmisviis | Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja |
| Vastutaja | Katrina Belov (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus välislepingu eelnõule
vanglakaristuste täideviimiseks Eestis
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust välislepingu eelnõule, millega võimaldatakse Eestis
täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid
arvamusi ja tähelepanekuid.
Viidates kavandatava lepingu artiklitele 8 punkt 4 ja 14 lõige 3, juhime tähelepanu asjaolule, et
kinnipeetavate kaebuste arv, mis puudutavad personali tegevust või nende õigusi, võib osutuda
märkimisväärseks. Seetõttu oleks otstarbekas täpsemalt reguleerida, millised kaebused jäävad
Justiits- ja Digiministeeriumi või vangla pädevusse ning millised kuuluvad edasi suunamiseks
kohtusse.
Samuti vajab selgitamist, kes korraldab kinnipeetava emakeelse kaebuse või muu õiguskaitsega
seotud dokumendi tõlkimise eesti keelde ja vastupidi. Kui see kohustus jääb kohtute
tõlketeenistusele, tuleb arvestada, et töökoormus võib oluliselt kasvada, eriti haruldasemate
keelte puhul, kus võib osutuda vajalikuks kasutada eriteenuseid, mis on mahupõhiselt kulukad.
Teeme ettepaneku, et kõik tõlkimisega seotud kulud ja korraldus jääks Rootsi kanda või oleksid
jagatud viisil, kus Rootsi tagab tõlked inglise keelde ning Eesti tagab vajadusel tõlked inglise
keelest eesti keelde.
Teie 04.06.2025 nr 8-1/4840-1
Meie 09.06.2025 nr 6-3/25-625-2
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Artikliga 9 on reguleeritud üksnes kuritegude menetlemine. Samas jääb analüüsimata, milline
võib olla väärtegude toimepanemise ulatus Rootsi kinnipeetavate poolt ning kui suur
lisakoormus võib sellest tuleneda Eesti kohtutele väärteomenetluste ja väärteokaebuste
lahendamisel (nt vanglates tüüpilised võimuesindaja solvamise väärteoasjad).
Artiklite 19 punktid 1–6 ning artikkel 21 sätestavad, et Rootsi kohtuotsuse täitmise Eestis
otsustab üksnes Justiits- ja Digiministeerium, mille kontroll on sisult pigem formaalne.
Ministeeriumi otsus on ka õiguslik alus kinnipeetava Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks
karistuse täitmise ajal (art 21 lg 2). Samas nähtub seletuskirjast (lk 13), et täiendava
regulatsioonina edastatakse taotlus ka kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise
lubatavust Eestis. Samas on kohtul piiratud roll – tal puudub õigus muuta või sisuliselt
täpsustada välisriigi kohtuotsust. Kontroll on pigem formaalne, põhinedes eeltäidetud ankeedil
ja ilmsete vastuolude tuvastamisel. Menetlustähtaeg on lühike (7 päeva), mis eeldab suurt
usaldust Rootsi ametiasutuste andmete suhtes. Seletuskirja kohaselt lubatakse kohtul kasutada
pealdisega määrust, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (lk 14). Samas ei sätesta kehtiv
kriminaalmenetluse seadustik selgesõnaliselt, millisel kujul tuleb karistuse täitmise lubatavust
tunnistada, eriti olukorras, kus täitmine toimub Euroopa Liidu õiguse või kahepoolse lepingu
alusel. Arvestades, et EL õiguses kehtib vähemalt keeldumise korral üldine
põhjendamiskohustus, tuleks täpsustada, millal võib kohus teha pealdisega määruse ning millal
on nõutav sisuline põhjendus, tagamaks kooskõla nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Eesti
põhiseaduslike põhimõtetega.
Lisaks juhtisime juba varasemas vastuses 07.04.2025 nr 6-3/25-68-2 tähelepanu sellele, et
seletuskirjast ei nähtu, kas selline menetluse viiakse läbi KrMS § 481 alusel samuti Harju
Maakohtus või saaks seda otsustust teha ka vangla asukohajärgne kohus. Samuti ei nähtu
seletuskirjast, milline on muudatuse mõju kohtu(-te) koormusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees
|
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus välislepingu eelnõule
vanglakaristuste täideviimiseks Eestis
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust välislepingu eelnõule, millega võimaldatakse Eestis
täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid
arvamusi ja tähelepanekuid.
Viidates kavandatava lepingu artiklitele 8 punkt 4 ja 14 lõige 3, juhime tähelepanu asjaolule, et
kinnipeetavate kaebuste arv, mis puudutavad personali tegevust või nende õigusi, võib osutuda
märkimisväärseks. Seetõttu oleks otstarbekas täpsemalt reguleerida, millised kaebused jäävad
Justiits- ja Digiministeeriumi või vangla pädevusse ning millised kuuluvad edasi suunamiseks
kohtusse.
Samuti vajab selgitamist, kes korraldab kinnipeetava emakeelse kaebuse või muu õiguskaitsega
seotud dokumendi tõlkimise eesti keelde ja vastupidi. Kui see kohustus jääb kohtute
tõlketeenistusele, tuleb arvestada, et töökoormus võib oluliselt kasvada, eriti haruldasemate
keelte puhul, kus võib osutuda vajalikuks kasutada eriteenuseid, mis on mahupõhiselt kulukad.
Teeme ettepaneku, et kõik tõlkimisega seotud kulud ja korraldus jääks Rootsi kanda või oleksid
jagatud viisil, kus Rootsi tagab tõlked inglise keelde ning Eesti tagab vajadusel tõlked inglise
keelest eesti keelde.
Teie 04.06.2025 nr 8-1/4840-1
Meie 09.06.2025 nr 6-3/25-625-2
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Artikliga 9 on reguleeritud üksnes kuritegude menetlemine. Samas jääb analüüsimata, milline
võib olla väärtegude toimepanemise ulatus Rootsi kinnipeetavate poolt ning kui suur
lisakoormus võib sellest tuleneda Eesti kohtutele väärteomenetluste ja väärteokaebuste
lahendamisel (nt vanglates tüüpilised võimuesindaja solvamise väärteoasjad).
Artiklite 19 punktid 1–6 ning artikkel 21 sätestavad, et Rootsi kohtuotsuse täitmise Eestis
otsustab üksnes Justiits- ja Digiministeerium, mille kontroll on sisult pigem formaalne.
Ministeeriumi otsus on ka õiguslik alus kinnipeetava Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks
karistuse täitmise ajal (art 21 lg 2). Samas nähtub seletuskirjast (lk 13), et täiendava
regulatsioonina edastatakse taotlus ka kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise
lubatavust Eestis. Samas on kohtul piiratud roll – tal puudub õigus muuta või sisuliselt
täpsustada välisriigi kohtuotsust. Kontroll on pigem formaalne, põhinedes eeltäidetud ankeedil
ja ilmsete vastuolude tuvastamisel. Menetlustähtaeg on lühike (7 päeva), mis eeldab suurt
usaldust Rootsi ametiasutuste andmete suhtes. Seletuskirja kohaselt lubatakse kohtul kasutada
pealdisega määrust, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (lk 14). Samas ei sätesta kehtiv
kriminaalmenetluse seadustik selgesõnaliselt, millisel kujul tuleb karistuse täitmise lubatavust
tunnistada, eriti olukorras, kus täitmine toimub Euroopa Liidu õiguse või kahepoolse lepingu
alusel. Arvestades, et EL õiguses kehtib vähemalt keeldumise korral üldine
põhjendamiskohustus, tuleks täpsustada, millal võib kohus teha pealdisega määruse ning millal
on nõutav sisuline põhjendus, tagamaks kooskõla nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Eesti
põhiseaduslike põhimõtetega.
Lisaks juhtisime juba varasemas vastuses 07.04.2025 nr 6-3/25-68-2 tähelepanu sellele, et
seletuskirjast ei nähtu, kas selline menetluse viiakse läbi KrMS § 481 alusel samuti Harju
Maakohtus või saaks seda otsustust teha ka vangla asukohajärgne kohus. Samuti ei nähtu
seletuskirjast, milline on muudatuse mõju kohtu(-te) koormusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees