| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/4840-4 |
| Registreeritud | 09.06.2025 |
| Sünkroonitud | 10.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigiprokuratuur |
| Saabumis/saatmisviis | Riigiprokuratuur |
| Vastutaja | Tiina Unuks (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Vanglate valdkond, Vanglate osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 04.06.2025 nr 8-1/4840-1 Meie: 06.06.2025nr RP-1-6/25/6536
Arvamus välislepingu eelnõule vanglakaristuste täideviimiseks Eestis
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab võimaluse eest kooskõlastada välislepingu eelnõu, millega võimaldatakse
Eestis täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu).
Välislepingu sõlmimise eesmärk on luua Eesti kinnipeetavate arvu vähenemise tõttu
kasutamata hoonete ülalpidamiskulude kandmise asemel nende katteallikas ja võimalus saada
riigieelarvesse lisavahendeid vähemalt 30 mln euro ulatuses.
Prokuratuur leiab, et kokkuleppe seletuskirja punktis „Mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele“ alates lk 82 pole kirjeldatud adekvaatselt mõju prokuratuuri
tegevusele ja ressursile ega kohtueelse menetleja ressursile. Paratamatult hakkavad need isikud
vanglas kuritegusid toime panema nagu praegu Eestis olevad teised kinnipeetavad. Ükski
selektsioon seda täielikult ei välista. Tekivad erimeelsused valvuritega, omavahelised tülid,
üritatakse keelatud aineid vanglasse hankida jne.
Kohtueelse uurimise peab neis asjus ikkagi läbi viima Eesti, selleks kulub nii uurijate kui
prokuröri ressurss eeluurimise juhtimiseks ja vajadusel süüdistuse esindamisel. Ei saa loota, et
see menetluste hulk oleks tühine, kui jutt on ligi 600 kinnipeetavast. Suur mõju on ka Tartu
Maakohtu ressursile. Lisaks tuleb arvestada tõlkimiskuluga, sest ükski neist isikutest ei oska
eesti keelt, tõlki on vaja selliste keelte tõlkimiseks, mille tõlke Eestis on ülinapilt - rootsi keel,
araabia keel jm. Tõlkida on vaja menetlustoiminguid, hiljem kõiki tõendeid, vajadusel ka kaitsja
abi. Kõik need kulud tuleb katta Eesti riigil.
Kokkuleppe artikkel 9 sätestab koostöö Eesti ja Rootsi ametivõimude vahel. Siiski on selle sätte
järgi esmajärjekorras menetleja Eesti, sest kuritegu on toime pandud Eesti territooriumil. Igas
asjas eraldi kokku leppimine tekitab omakorda haldus- ja menetluskoormust, eriti kuna mingeid
selgeid kriteeriume pole.
Praegu ei ole vanglas toimuvate kuritegude menetlemise kasvuga võimalik Lõuna
Ringkonnaprokuratuuris arvestada, mistõttu tuleks nende juhtumite lahendamine Lõuna-Eesti
inimeste turvalisuse arvelt st, et mingi osa kohalikke kuritegusid jääb uurimata. Olemasolevate
prokuröride tööjõust selliste menetluste lisandumisel ei piisa.
Kokkuleppe seletuskirja kohaselt ei pruugi Rootsi kinnipeetavad tegelikult osata piisavalt või
üldse inglise keelt. Ka Rootsi elanikkonna üldisest heast inglise keele oskusest ei saa
automaatselt järeldada Rootsi kinnipeetavate head inglise keele oskust või nende kinnipeetavate
2 (2)
inglise keele oskust, keda soovitakse Eestisse vanglakaristust kandma saata. Vanglateenistus
võtab kasutusele meetmed keelebarjääri ületamiseks, sh palkab keeleoskusega ametnikke ja
kasutab võimalikke tõlkerakendusi ja tõlgi abi. Prokuratuur märgib, et Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 52 sätestab, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti
keel. Välisvangide Eestisse saatmisega vähendatakse eesti keele kasutamist Tartu Vangla töös
ja muudetakse inglise keel põhiliseks töökeeleks. Kokkuleppega sätestatakse töökeel kogu
vangla asjaajamisele, kuigi kogu asjaajamine ei puuduta ka Rootsi vange.
Prokuratuuri muud märkused ja kommentaarid eelnõu osas:
Kokkuleppe artikkel 8 (Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused) lõige 1
Kokkuleppe tõlkes eesti keelde on punktis f korratud sõna „Eesti“ kahekordselt.
Kokkuleppe artikkel 11 (Eesti läbiviidav väidetavate kuritegude uurimine) lõige 2
Prokuratuur soovitab kõnealusesse lepingu artiklisse lisada menetlusosalisena ka kannatanud
või sõnastada artikkel „kinnipeetavate kui menetlusosaliste ülekuulamised“, et vältida tarbetuid
vaidluseid.
Kokkuleppe artikkel 14 (Keel ja õigus teabele) lõiked 3 ja 4
Artiklist ei selgu, kelle kulul tõlkimine toimub. Lisaks pöörab prokuratuur tähelepanu asjaolule,
et teadaolevalt peavad Rootsi menetlusasutused menetlustesse kaasama vähemalt 120 erineva
keele tõlke ning selliste tõlkide leidmise võimekust Eestil olla ei pruugi või on see
märkimisväärselt kulukas. Otstarbekas oleks juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, et
tõlkekulud katab Rootsi. Samuti võiks Rootsi tagada tõlkide leidmise.
Kokkuleppe artikkel 25 (Põgenemine)
Vaidluseid võib tekitada artikli lõige 4. Kui kinnipeetav, arestialune või vahistatu põgeneb,
alustatakse vältimatult siseriiklikku kriminaalmenetlust KarS § 328 tunnustel. Kas Rootsi
ametiasutustel lasub vastutus nt tagaotsimismääruse väljastamise osas?
Kokkuleppe artikkel 48 (Rootsi personali puutumatus) lõiked 1 ja 2
Prokuratuuri hinnangul jääb segaseks, kas ja kuidas on puutumatuse küsimus seotud
kriminaalmenetlusega.
Kokkuvõtvalt toetab prokuratuur esitatud eelnõud vaid sel juhul, kui meie märkustega
arvestatakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
riigi peaprokurör