Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi edastamine seisukoha andmiseks

Töö number 25000037

Tellija Keskkonnaamet

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 4.06.2025

Natura 2000 võrgustiku alade

metsaelupaikade ja -liikide

administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju

strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

2 / 31

Versioon 1

Kuupäev 4.06.2025

Koostanud: Eike Riis, Madis Kullamaa, Raimo Pajula

Esikaane foto: Allikaline häilurohke Oandu sõnajalakuusik Lahemaa rahvuspargis. Allikas:

Kliimaministeerium

Projekti nr 25000037

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

3 / 31

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5

1. KSH OSAPOOLED ............................................................................................... 6

1.1. KSH programmi koostanud eksperdirühm ................................................................ 6

1.2. KSH aruande eksperdirühm ................................................................................... 6

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................. 8

2.1. Kava koostamise eesmärk ..................................................................................... 8

2.2. Kava lühikirjeldus ................................................................................................. 8

2.3. Taustainformatsioon ............................................................................................. 9

3. KSH EESMÄRK JA MÕJU HINDAMISE ULATUS .................................................. 11

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 12

4.1. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ....................................................................... 12

4.1.1. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv ............................................................................ 12 4.1.2. Elurikkuse strateegia aastani 2030 ....................................................................... 13 4.1.3. ELi uus metsastrateegia aastani 2030 ................................................................... 14 4.1.4. Looduse taastamise määrus ................................................................................ 14 4.2. Siseriiklikud õiguslikud ja halduslikud meetmed ..................................................... 15

4.2.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad ................................................................. 15 4.2.2. Metsaseadus ...................................................................................................... 16 4.2.3. Metsade kaitse ja majandamine piiranguvööndis .................................................... 17 4.2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ............................ 18 4.2.5. Vääriselupaikade kaitse ....................................................................................... 18

5. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA

EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 19

5.1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide hetkeseisust ....... 19

5.2. Natura aladel metsateatiste menetlemise senise praktika kirjeldus ........................... 20

5.3. Raiete võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ....................................... 21

5.4. Raiete võimalik mõju metsaelupaigatüüpidele ........................................................ 21

6. KSH LÄBIVIIMISEL KASUTATAVAD METOODILISED ALUSED JA UURINGUD .... 23

6.1. Hindamismetoodika ja alternatiivid ....................................................................... 23

6.2. Mõjuallikad, mõjuala ulatus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ......................... 23

6.2.1. Mõjuala ulatus ja kumulatiivne mõju ..................................................................... 24 6.2.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 25 6.3. Uuringud jm alusmaterjalid ................................................................................. 25

7. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KSH PROGRAMMI MENETLEMISEST .. 27

7.1. KSH menetlusosalised ......................................................................................... 27

7.2. KSH läbiviimise eeldatav ajakava ......................................................................... 28

7.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamisest ja asjaomaste asutuste seisukohtadest .... 29

8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 30

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

4 / 31

Lisad

Lisa 1. KSH algatamise otsus

Lisa 2. Asjaomaste asutuste seisukohad KSH programmi kohta – lisatakse laekumisel (enne

avalikku väljapanekut)

Lisa 3. Avalikustamise käigus esitatud arvamused KSH programmi kohta ja vastused neile –

lisatakse pärast avalikustamist

Kasutatud lühendeid

EH eelhinnang

Kava Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete

kaitsemeetmete rakendamise kava (metsakava)

KeA Keskkonnaamet

KliM Kliimaministeerium

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LiD linnudirektiiv

LKS looduskaitseseadus

LoD loodusdirektiiv

MS metsaseadus

SKPK Skepast&Puhkim OÜ

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

5 / 31

Sissejuhatus

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kavaga (edaspidi kava) seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele kaitsepõhimõtted.

Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000

võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ning tagaks nende

pikaajalise säilimise. Selleks on kavas välja toodud õiguslikud alused (looduskaitseseadus,

metsaseadus, kaitse-eeskirjad jm) ning administratiivsed meetmed, mis reguleerivad metsade

majandamist Natura 2000 võrgustiku aladel.

Kavale algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Keskkonnaameti peadirektori

06.12.2022 käskkirjaga nr 8-2/22/5425. KSH algatati vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ja §

35 lõikele 2 selle vajadust põhjendamata, sest metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal

võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.

KSH peamine eesmärk on hinnata kavas välja töötatud tingimuste ja piirangute asjakohasust

elupaikadele ja liikidele tagamaks, et kava kohaste tingimuste ja piirangute rakendamisel üksik-

otsuste tegemisel (metsateatiste registreerimisel ning KMH eelhinnangute koostamisel) metsade

majandamine ei mõjuks negatiivselt Natura 2000 ala kaitse-eesmärkele. Ühtlasi looks kava

raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab edaspidi hinnata raiete mõju KMH

eelhindamise või KMH läbiviimiseks.

KSH programmi koostamisel on lähtutud KeHJS-e § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetest.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

6 / 31

1. KSH osapooled

KSH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1). Muud menetlusosalised, sh asjaomased

asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 7.1.

Tabel 1. KSH osapooled

Osapool Asutus /

institutsioon

Kontaktisik Kontaktandmed

Kava koostamise

korraldaja, koostaja ja kinnitaja; KSH läbiviimise

korraldaja ja otsustaja

Keskkonnaamet Ester Pindmaa

peaspetsialist (KSH)

Gert Enno

projekti koordinaator (kava)

Roheline 64, 80010 Pärnu

tel 5696 6409

[email protected]

tel 662 5999

KSH ekspert Skepast&Puhkim OÜ1

Eike Riis

KSH juhtekspert

Laki põik 2, 12919 Tallinn

tel 501 1548

[email protected]

1.1. KSH programmi koostanud eksperdirühm

KSH juhtekspert KSH programmi koostamise etapis on Eike Riis, kelle pädevus vastab KeHJS-e § 34

lõikes 4 esitatud nõuetele. KSH programmi koostanud Skepast&Puhkim OÜ eksperdirühma koosseis

on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. KSH programmi eksperdirühma liikmed

Ekspert Valdkond Ülesanne töörühmas/mõju valdkond

Eike Riis KSH juhtekspert Eksperdirühma töö korraldamine; KSH programmi koostamine; KSH programmi menetluses osalemine

Madis Kullamaa Metsandusekspert KSH programmi koostamine; KSH programmi

menetluses osalemine

Raimo Pajula Metsaliikide ekspert KSH programmi koostamine; KSH programmi menetluses osalemine

1.2. KSH aruande eksperdirühm

Kava KSH programm ja KSH aruanne koostatakse eraldi hankega. Seetõttu võib KSH aruannet

koostav eksperdirühm muutuda, kuid KSH programmis nimetatud valdkonnad peavad olema

1 KSH programmi etapis, sest Skepast&Puhkim OÜ-l on sõlmitud Tellijaga leping vaid KSH programmi

koostamiseks. Pärast KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist kuulutatakse KSH aruande koostamiseks

välja eraldi hange.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

7 / 31

eksperdirühma kuuluvate ekspertidega kaetud vastavalt allpool toodule (Tabel 3), st valdkondade

mõju hindamiseks tuleb kaasata vajaliku pädevusega eksperdid.

Kaasatavad eksperdid peavad omama kas magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni

taset vastaval erialal (hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on seotud hinnatava

valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõju

(strateegilise) hindamise või analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna

eksperdina. Sama isik võib KSH käigus hinnata mõju ka mitmes valdkonnas, kui tal on selleks piisav

pädevus.

Tabel 3. KSH aruandes hinnatavad mõjuvaldkonnad ja eksperdirühma liikmete

pädevusnõuded (vastavas mõjuvaldkonnas)

Mõjuvaldkond Eksperdi pädevusnõuded

KSH juhtekspert Vastab KeHJS § 34 lg 4 nõuetele, sh omab pädevust mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele

Metsaelupaigatüüpide kaitse tagamine

Metsaelupaigatüüpide ekspert (või eksperdid)

Metsaliikide kaitse tagamine Metsaliikide eksperdid – vähemalt peamiste liigirühmade (imetajad, linnud, vee-elustik, roomajad, kahepaiksed, putukad, samblad, samblikud, seened, soontaimed) kaupa, sh Natura- alade kaitse-eesmärgiks olevad metsaliigid

Õigusaktide regulatsioonide hindamine

Keskkonnaõiguse valdkonnale spetsialiseerunud juriidilise haridusega ekspert

Metsanduslikud aspektid Metsamajanduse valdkonna ekspert, kes omab mh metsade majandamise kogemust Natura aladel/kaitsealadel

KSH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 7).

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

8 / 31

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

2.1. Kava koostamise eesmärk

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava koostamise eesmärk on:

• kirjeldada metsaelupaikade kaitseks Natura aladel kehtestatud õiguslikke meetmeid;

• anda alapõhiseid soovitusi administratiivsete meetmete rakendamiseks;

• anda terviklik ülevaade Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse-

eesmärkidest.

Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000

võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja tagaks nende

pikaajalise säilimise. Selleks on kavas välja toodud õiguslikud alused (LKS, MS, kaitse-eeskirjad) ja

administratiivsed meetmed, mis reguleerivad metsade majandamist Natura 2000 võrgustiku aladel.

2.2. Kava lühikirjeldus

Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 lõikele 1 võib kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks

koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra alusel

koostatakse administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava, et vältida

ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustiku aladele jäävatele nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiivi e LoD) lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (nn linnudirektiivi e LiD) lisas I nimetatud

linnuliikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kava kinnitamise kohta

avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Tegemist on administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga. Kavas kirjeldatakse ära

metsaelupaikade ja metsaliikide kaitse põhimõtted ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja

antakse üldised suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku kaitse

põhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab välistada metsa raiest tingitud negatiivseid mõjusid

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Lisaks on tegemist on koondkavaga, mis võtab

kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavades seatud metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide

kaitse-eesmärgid ning täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui see on väärtuste soodsa seisundi

saavutamiseks vajalik.

Koostatav kava käsitleb kümmet LoD I lisa metsaelupaigatüüpi. Nendeks on: metsastunud luited

(2180), vanad loodusmetsad (9010*2), 3) vanad laialehised metsad (9020*), 4) rohunditerikkad

kuusikud (9050), 5) okasmetsad moreenikõrgendikel (9060), 6) soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), 7) rusukallete ja jäärakute metsad (9180*), 8) siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), 9)

lammi- lodumetsad (91E0*), 10) laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0). Nimekirjast on välja

jäetud elupaigatüüp puiskarjamaad (9070), mida käsitletakse direktiivis kui metsaelupaika, kuid

siseriiklikult pärandniiduna. Puiskarjamaade levikut ja seisundit hinnatakse poollooduslike koosluste

inventuuride põhjal.

2 Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

9 / 31

Kava käsitleb 251 kaitsealust metsaliiki ja metsadega seotud liiki3, millest ühtlasi 52 on määratud

Natura korralduse4 järgi Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks.

Kava käsitleb metsade kaitset ja majandamist ainult kitsalt metsaraietest (metsaseaduse § 28), v.a

raadamine, tulenevate mõjudena kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele, mitte

laiemalt metsade majandamisega seotud tegevuste (kraavide hooldamine, kuivendamine jne)

täiendavate mõjude avaldumist, mis võivad tekkida muu inimtegevuse käigus. Seetõttu

keskendutakse kavas eelkõige just metsateatiste menetlustes vajalike protsesside läbimisele ja

tingimustele, et loa väljastajal oleks veendumus, et planeeritaval raiel puudub negatiivne mõju

Natura ala kaitse-eesmärgile ja terviklikkusele. Muud asjaolud, mis võivad liigi või elupaigatüübi

seisundit mõjutada, tuleb hinnata eraldiseisva eelhindamise (EH) või keskkonnamõju hindamise

(KMH) käigus.

Koostatav kaitsepõhimõtete rakendamise kava on Keskkonnaameti (KeA) sisemist töökorraldust

reguleeriv dokument, mis samas loob raamistiku raietele KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks.

Kavas käsitletav otsustuspuu ja administratiivsed meetmed on abimaterjalid/suunis metsateatiste

menetlemisel. Seega, kavas ja selle KSH aruandes kirjeldatavaid meetmeid on edaspidi võimalik

kasutada metsateatiste väljastamisel, kas eelhinnangu andmiseks või kui metsateatise menetlemisel

olemasoleva KSH käigus asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja tegevus piirneb antud kava

raamistikus (ning kavale tehtud KSH ei ole vanem kui 4 aastat), võib jätta eraldiseisva

keskkonnamõju hindamise algatamata5.

Lisaks on kavas esitatud teemakaardid iga Natura ala kohta, mis sisaldavad ülevaadet kavaga seatud

raiepiirangutest ning alapõhistest kaitse-eesmärkidest, mis on seatud metsaelupaigatüüpidele ja

metsaliikidele. Kaitse-eesmärkide seadmine käesoleva kavaga on põhjendatud, sest KSH jaoks on

kokku koondatud olemasolevates kaitsekorralduskavades seatud olemasolevad kaitse-eesmärgid

ning vajadusel on ajakohastatud alapõhiseid kaitse-eesmärke.

2.3. Taustainformatsioon

Vastavalt loodusdirektiivile ja linnudirektiivile on igal liikmesriigil kohustus kehtestada kaitsealade

suhtes kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad ka kaitsekorralduskavad. Kaitsekorralduskavad peavad

olema eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse ning vastama aladel esinevate

LoD I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele ning LiD lisas I

nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele.

Kava koostatakse tulenevalt Euroopa Komisjoni 9. juunil 2021 algatatud rikkumismenetluse otsusest,

mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste puhul, mis

võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 aladele. Eelkõige on rikkumismenetluse keskmeks kaitse-

eeskirjades lubatud raied kaitsealade piiranguvööndites. Euroopa Komisjoni hinnangul ei piisa

asutusesisesest mõjude hindamisest ja analüüsist kaitse-eeskirjadele6.

Direktiiv 2011/92/EL on integreeritud siseriiklikku õigusse läbi keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS). Asjakohast hindamist käsitleb nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse (edaspidi

3 Vt kava lisa 2. Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis

4 Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldus nr 148 „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” muutmine“. RT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848

5 KeHJS § 11 lg 62

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0092&from=LV

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

10 / 31

loodusdirektiiv) artikli 6 lõige 3, mis kohustab liikmesriike kasutusele võtma kontrollmeetmeid,

tagamaks, et liikmesriigi asutused annavad tegevusele loa vaid siis, kui see ei avalda negatiivset

mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Seega loodusdirektiivi ja

KeHJS tähenduses oleks vaja igale metsateatisele läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi

KMH), kui metsateatis esitatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale või on kahtlus, et teatise

alusel tehtav raie võib avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele või ala terviklikkusele.

KMH on ressursimahukas tegevus ning arvestades Keskkonnaametile esitatavate metsateatiste

hulka, pole otstarbekas hinnata iga metsateatise mõju läbi keskkonnamõjude hindamise, vaid pigem

koondada senine kaitsekorralduse reeglistik ühe kava alla ning hinnata tegevuste mõjusid

üleriigiliselt läbi KSH.

Ühtlasi looks kava raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab edaspidi hinnata

raiete mõjusid KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks. Asjakohase hindamise läbiviimiseks on

kavas koondatud kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavadega seatud kaitse-eesmärgid

metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele, vajadusel kava täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui

see on soodsa seisundi saavutamiseks vajalik. Alapõhised kaitse-eesmärgid on esitatud kavas

teemakaartidena iga Natura 2000 võrgustiku ala kohta, juurde on lisatud informatiivsed kaardid

alapõhistest raiepiirangutest, mida on kavas meetmetena käsitletud.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

11 / 31

3. KSH eesmärk ja mõju hindamise ulatus

KSH eesmärk on hinnata kavas käsitletud õiguslike aluste ja administratiivsete meetmete piisavust,

et saavutada alapõhised kaitse-eesmärgid.

KSH eesmärgid:

• Hinnata õigusaktide regulatsioone

Võttes aluseks looduskaitseseaduse (LKS), kaitse-eeskirjade, metsaseaduse (MS), KeHJS-e

regulatsioonid ja hinnata, kas olemasolev seadusandlus välistab või leevendab negatiivse mõju

avaldumist kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

• Hinnata kavas olevaid meetmeid

Kas kavas kehtestatud meetmete rakendamine koosmõjus õiguslike regulatsioonidega välistavad

raietest tuleneva ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku aladel? Kavas esitatavad meetmed ja

praktilised suunised nagu elupaigatüüpide raiekeeld, puhveralade moodustamine

elupaigatüüpide ümber, tingimused raietele puhvervööndites, metsade väärtuspõhise kaitse

korraldamise ja majandamise juhise tingimused koostoimes õiguslike regulatsioonidega, peavad

tagama alapõhiselt kaitse-eesmärkide säilimise ning ala terviklikkuse.

• Hinnata juhiste piisavust

Metsateatiste menetlemiseks määrata menetluse kulg (otsustuspuu), mis abistaks spetsialistil

tegevusloa otsuseni jõuda ning välistada seeläbi negatiivse mõju avaldumine. KSH ülesanne on

hinnata, kas otsustuspuu kasutamine tagab metsateatiste menetlemisel piisavalt selge

reeglistiku raiete lubamiseks või keeldumiseks ning välistab ohu Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse-eesmärkidele. Kas otsustuspuu kasutamisel esineb kitsaskohti ja millised on ohud?

• Pakkuda välja leevendavaid meetmeid

Juhul, kui kavas käsitletavad meetmed ei taga piisavat kaitstust, siis KSH ülesanne on pakkuda

välja leevendavaid meetmeid, et vältida ebasoodsa mõju avaldumist.

KSH programmi koostamisel on tuginetud kava eelnõule ja kehtivale õigusele.

Kava ja KSH-ga ei ole võimalik igat üksikjuhtumit spetsiifiliselt ära lahendada, vaid pigem on eesmärk

tüüpjuhtumite lahendamine, alapõhiste kaitse-eesmärkide ja meetmete täpsem selgitamine ning

aluse andmine Natura hindamiseks, kui KSH ei anna piisavalt kindlust otsustamiseks. KSH roll on

hinnata kavas käsitletud õiguslike aluste ja administratiivsete meetmete piisavust, et saavutada

alapõhised kaitse-eesmärgid, sh kas nende rakendamine annab piisava kaitstuse negatiivse mõju

vältimiseks Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Kava koostamisega ei ole võimalik ära lahendada rikkumismenetluse kõiki aspekte. Seetõttu ei

eeldata KSH-s täiendavate uuringute läbiviimist.

Mõju hindamise ulatus sõltub kava eesmärgist ja sisust. Koostatav kava keskendub

metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele ning nende kaitse tagamisele metsateatiste menetlemisel

Natura 2000 võrgustiku aladel (vt täpsemalt ptk 2.2). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus KSH

käigus käsitleda ja analüüsida nö klassikalisi KSH teemavaldkondi nagu taimestik ja loomastik

üldisemal tasandil, vääriselupaigad, veestik, rohevõrgustik ning muid teemasid nagu mõju inimese

tervisele, kultuuriväärtustele jne.

Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades kava eesmärki ja kavandatava tegevuse iseloomu ei ole tõenäoline, et sellega võiks

kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi territooriumile.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

12 / 31

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Järgnevates peatükkides on toodud riigi Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide

administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

4.1. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika

4.1.1. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv

Loodusdirektiiv7 (LoD) on Euroopa Liidu (EL) looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille

põhieesmärk on tagada EL-i jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ja elupaikade soodus

looduskaitseline seisund. Artikli 2 järgi on direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Direktiivi

kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike

looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks. Artikli 2 lõike 3 kohaselt

võetakse direktiivi kohaselt võetud meetmetes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.

LoD artikli 3 lõike 1 kohaselt kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ka direktiivi 79/409/EMÜ8

(linnudirektiivi, LiD) kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad. Üleeuroopaline erikaitsealade sidus

ökoloogiline võrgustik Natura 2000 ongi loodud LoD artikli 3 lõike 1 ja LiD artikli 4 kohaselt. See

koosneb aladest, kus kaitse-eesmärkideks on seatud LoD I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid,

II lisas loetletud liikide elupaigad ja LiD I lisas nimetatud liikide ning rändlinnuliikide elupaigad, mis

võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada (vt ka ptk 4.1.3) asjaomaste looduslike

elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat seisundit nende looduslikul levilal.

LoD artikli 6 lõike 3 kohaselt: Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos

muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala

kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või

projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast

seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja

teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

Euroopa Kohus on hinnanud, et metsa majandamine, mis näeb ette raieid Natura 2000 aladel, on

vastuolus LoD 6 lõikega 3, kui tegevuse puhul ei ole hinnatud meetmete mõju Natura 2000 aladele9.

Eeltoodust lähtuvalt on Euroopa Komisjon 9. juunil 2021 algatatud rikkumismenetluses jõudnud

otsusele, et Eesti Vabariik ei ole läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste (eelkõige

lubatud metsaraied Natura 2000 võrgustiku alade piiranguvööndites) puhul, mis võivad avaldada

olulist mõju Natura 2000 aladele.

7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31992L0043

8 Nõukogu direktiiv, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (79/409/EMÜ), muudetud Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30.

november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009L0147

9 Kohtuasi C-441/17 punkt 127

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

13 / 31

KSH käigus viiakse läbi sisuline ja juriidiline analüüs, kas koostatavas kavas esitatud

administratiivsed meetmed on kooskõlas LiD ja LoD eesmärkidega ning nende põhjal siseriiklikult

kehtestatud õigusaktidega ning piisavad direktiividega seatud eesmärkide elluviimiseks. Vajadusel

tehakse ettepanekuid kava ning siseriiklike õigusaktide täiendamiseks ja täpsustamiseks.

4.1.2. Elurikkuse strateegia aastani 2030

Euroopa Liidu elurikkuse strateegias aastani 203010 tõdetakse, et elurikkuse kaitseks on vaja võtta

kiireloomulisi meetmeid.

Elurikkuse strateegia seab looduskaitse valdkonnas järgmised peamised kohustused 2030. aastani:

1. Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning lõimida tõelisse

üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.

2. Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles

olevaid loodus- ja põlismetsi.

3. Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid

ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt.

Eeltoodu hõlmab ka Natura 2000 võrgustiku alasid. Eesmärgiks on seatud võtta 2030. aastaks kaitse

alla vähemalt 30% EL-i maismaast ja merest. Seda oodatakse igalt liikmesriigilt, tegemist on ELi-

ülese eesmärgiga. Solidaarselt võrdset panust oodatakse siiski kõikidelt liikmesriikidelt. Strateegia

toonitab Natura 2000 metsaalade tähtsust metsade elurikkuse säilitamisel, kuid märgib samas, et

selliste piirkondade majandamiseks ja jõustamise tagamiseks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid.

Strateegia näeb ette, et erilist tähelepanu tuleks pöörata elurikkuse poolest väga suure väärtuse või

potentsiaaliga aladele. Need alad on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad ja tuleks võtta

range kaitse alla. Seda silmas pidades tuleks range kaitse alla võtta vähemalt kolmandik

kaitsealadest, st 10% ELi maismaast ja 10% ELi merealast. Range kaitse alla võtmiseks on väga

oluline kindlaks määrata, kaardistada ja seire alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus-

ja põlismetsad ning neid rangelt kaitsta (vt ka ptk 4.1.3). Loodus- ja põlismetsad on kõige

rikkamad metsaökosüsteemid, mis seovad atmosfäärist süsinikdioksiidi ja säilitavad suurt

süsinikuvaru.

Strateegia näeb ette, et LiD ja LoD nõuete täitmise tagamisel keskendutakse Natura 2000 võrgustiku

rajamise lõpuleviimisele, kõikide alade tulemuslikule majandamisele, liikide kaitse sätetele ning

halveneva seisundiga liikidele ja elupaikadele.

Strateegia rõhutab, kui oluline on säästva metsamajandamise tasakaalustatud tugevdamine metsa

ökosüsteemide tervise, kliimamuutustele vastupanuvõime ja pikaealisuse seisukohast ning metsade

multifunktsionaalse rolli säilitamiseks, sealhulgas metsade elurikkuse säilitamiseks, samuti kestliku

arengu eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks.

KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse, kas ja mil määral aitavad kavas rakendatavad

administratiivsed meetmed kaasa elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele. Vajadusel tehakse

ettepanekuid kava täiendamiseks ja täpsustamiseks.

10 Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 – toome

looduse oma ellu tagasi (2020/2273(INI)): https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-

0277_ET.pdf; Euroopa Komisjoni teatis: ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Brüssel, 20.05.2020:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

14 / 31

4.1.3. ELi uus metsastrateegia aastani 2030

ELi uus metsastrateegia aastani 203011 (menetluses) rõhutab metsade säästva majandamise

olulisust.

Uus metsastrateegia rõhutab muuhulgas, kui olulised on põlis- ja vanad metsad, mis sisaldavad

rohkesti elurikkust ja palju mikroelupaiku, mis on olulised elurikkuse kõrge taseme säilitamiseks,

ning toonitab nende võtmerolli elurikkuse kaitsmisel, süsiniku sidumisel ja säilitamisel ning

mageveega varustamisel; kordab üleskutset kaitsta kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani

2030 (vt ptk 4.1.2) rangelt kõiki allesjäänud vanu ja põlismetsi; rõhutab, et kaitsta tuleb ka põlis-

ja vanade metsadega külgnevaid puhvertsoone, et toetada vanade metsatunnuste arengut; rõhutab,

et asjakohase kaitse laiendamine puhvertsoonidele parandab suure ökoloogilise väärtusega

elupaikade ühenduvust, mis aitab oluliselt kaasa nende säilitamisele ja leevendab killustatuse

negatiivset mõju; rõhutab vajadust kaaluda mitmekesist ja terviklikku tunnuste kogumit, tagada

paindlikkus, et võtta arvesse biogeograafiliste piirkondade ja metsatüüpide eritingimusi, ning teha

nõuetekohaselt vahet vanadel metsadel ja vanematel puistutel, mida majandatakse pika raieringi

jaoks; rõhutab, et selliste määratluste osas tuleb kiiremas korras kokku leppida, et need peavad

põhinema ökoloogilistel põhimõtetel; samuti tuleb vältida ebaproportsionaalseid majandamisnõudeid

seoses naabermetsade ja metsamaadega, ning võimaldada majandamismeetmeid, mis on seotud

selliste küsimustega nagu katastroofide ennetamine; juhib tähelepanu rahaliste stiimulite rollile

teatavate vanade metsade tulevasel vabatahtlikul arendamisel tootmisest kõrvalejäetud maal.

Uus metsastrateegia tuletab meelde, et põlis- ja vanade metsade kaardistamine on täiesti ebapiisav

ning peab vajalikuks luua andmebaas kõigi võimalike alade kohta, mis vastavad põlismetsade ja

vanade metsade kriteeriumidele.

Eeltoodu on tihedalt seotud elurikkuse strateegia põhimõtetega ning Natura aladel kaitstavate

metsaelupaigatüüpide kontekstis on põhjendatud vaadata mõlema strateegia eesmärke ja

põhimõtteid koos. Seda arvestatakse ka KSH läbiviimisel.

4.1.4. Looduse taastamise määrus

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 24.06.2024 vastu looduse taastamise määruse12 ja see kohaldub

vahetult kõigis EL-i liikmesriikides. Õigusakti eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030.

aastaks vähemalt 20% EL-i maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad

ökosüsteemid. Määrusega kehtestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused

looduse taastamiseks iga loetletud ökosüsteemi jaoks. Määruse eesmärk on leevendada

kliimamuutusi ja loodusõnnetuste mõju. See aitab EL-il täita oma rahvusvahelisi keskkonnaalaseid

kohustusi ja taastada Euroopa looduse.13

Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse

ühise EL-i eesmärgina 2030. aastaks vähemalt 20% EL-i maismaa- ja merealadest. Vältida tuleb

olukorra märkimisväärset halvenemist piirkondades, mis on tänu taastamisele saavutanud hea

seisundi.

11 Euroopa Parlamendi 13. septembri 2022. aasta resolutsioon ELi uue metsastrateegia kohta aastani 2030 –

Euroopa metsade kestlik majandamine: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2022-

0310_ET.html

12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, looduse taastamise kohta ja

millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (EMPs kohaldatav tekst); Euroopa Liidu Teataja: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401991

13 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2024/06/17/nature-restoration-law-council-gives-

final-green-light/

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

15 / 31

Määruses loetletud halvas seisundis elupaikade puhul tuleb liikmesriikidel võtta meetmeid, et

taastada:

• vähemalt 30% 2030. aastaks;

• vähemalt 60% 2040. aastaks;

• vähemalt 90% 2050. aastaks.

Seos koostatava kavaga on tingitud sellest, et määruse järgi seavad liikmesriigid kuni 2030.

aastani taastamismeetmete rakendamisel esikohale Natura 2000 alad. Määrus viitab EL-i

elurikkuse strateegiale aastani 2030, mille kohaselt kaitstavatest aladest vähemalt kolmandik peaks

olema range kaitse all, sealhulgas kõik allesjäänud loodus- ja põlismetsad. Sellega tuleb kava

koostamisel arvestada.

Määruse artikkel 12 käsitleb täpsemalt metsaökosüsteemide taastamist. Rakendada tuleb

taastamismeetmeid, mis on vajalikud, et suurendada metsaökosüsteemide elurikkust, võttes samas

arvesse metsatulekahjude riski. Määrus pöörab metsaliikidest erilist tähelepanu linnustikule.

Saavutada tuleb metsalinnustiku indeksi kasvusuundumus. Määrus näeb ette riikliku taastamiskava

koostamise ning seire ja aruandluse põhimõtted.

Määruse artikli 14 lõike 16 järgi võivad liikmesriigid oma riiklike taastamiskavade koostamisel

vastavalt oma riigisisestele ja piirkondlikele tingimustele kasutada taastamismeetmete erinevaid

näiteid, mis on loetletud VII lisas, ning uusimaid teaduslikke tõendeid. Metsade taastamisega seoses

võib välja tuua määruse VII lisa punktides 10-15 nimetatud taastamismeetmete näiteid:

• suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud

(elupaikpuud) ning lamapuidu ja seisva surnud puidu hulk;

• töötada mitmekesise metsastruktuuri saavutamise suunas, näiteks liigilise koosseisu ja

vanuse osas, ning võimaldada looduslikku uuendust ja puuliikide suktsessiooni;

• aidata kaasa geograafiliste teisendite ja liikide rändele, kui see võib olla vajalik

kliimamuutuste tõttu;

• suurendada metsade mitmekesisust, taastades muude kui metsaelupaikade mosaiike,

näiteks avatud niidu- või nõmmelaike, tiike või kiviseid alasid;

• kasutada looduslähedase või püsimetsanduse meetodeid; istutada kohalikke puuliike;

• toetada põlismetsade ja küpsete puistute arengut (nt raiest loobumisega või aktiivse

hooldamisega, mis soodustab iseregulatsiooni funktsioonide ja asjakohase vastupanuvõime

arengut).

KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse, kas ja kuidas kavas esitatud administratiivsed meetmed

toetavad looduse taastamise määruse rakendamist Eestis. Vajadusel tehakse ettepanekuid kava

täiendamiseks nii metsaelupaigatüüpide kui ka metsaliikide seisundist lähtuvalt.

4.2. Siseriiklikud õiguslikud ja halduslikud meetmed

4.2.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203014 näeb ette, et eelistatud on polüfunktsionaalne mets, mis

on stabiilsem ning vastupidavam haigustele ja olude muutustele ning kui majanduslik nõudlus

muutub, kiiremini kohaldatav uutele nõudmistele. Polüfunktsionaalsena on mõeldud üheaegselt

majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi vajadusi rahuldavat metsa. Koostatava kava

eesmärgiks on kavandatavate raieviiside raamistamine Natura aladel, et vältida vastuolu LKS-i

eesmärkidega, mis on loetletud LKS-i §-s 1. KSH käigus hinnatakse kavas toodud raietingimuste

14 Riigikogu 14.02.2007 otsus "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" heakskiitmine

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

16 / 31

kooskõla LKS-i ja sama seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadega. Selleks võrreldakse kavas

raietele seatud tingimusi LKS-is raietele kehtestatud piirangutega.

LKS-i § 12 lõike 2 alusel piiritletakse kaitse-eeskirjaga ühe või mitme erineva rangusastmega

kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik,

alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. KSH käigus võrreldakse kavas toodud tingimusi raiete

tegemisele kaitse-eeskirjades sätestatuga.

• Kaitse-eeskirjadega lubatud raieviiside võimalik mõju Natura kaitse-eesmärkidele

ja alade terviklikkusele. Siseriiklikele kaitsealadele kehtestatud kaitse-eeskirjadega on

seatud raietele erinevaid tingimusi. Eesmärk on selgitada nende tingimuste sobivust ja

piisavust Natura kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjad

on koostatud lähtuvalt nendel aladel seatud kaitse-eesmärkidele, mis hõlmavad ka Natura

kaitse-eesmärke. KSH käigus hinnatakse, kas kaitse-eeskirjas lubatud raiepiirangud

koostoimes kavas kehtestatud tingimustega tagavad Natura kaitse-eesmärkide saavutamise.

• Kaitse-eeskirjadega lubatud raiete võimalik mõju piirnevatele sihtkaitsevööndi

aladele. Sihtkaitsevööndid on moodustatud seal asuvate looduslike koosluste säilitamiseks

ning seal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Projekteeritavate

sihtkaitsevöönditena on määratud ka piiranguvööndites inventeeritud Natura

metsaelupaigatüübid. KSH käigus hinnatakse kaitse-eeskirjade alusel lubatud raiete

tegemisel tekkivaid servamõjusid.

4.2.2. Metsaseadus

Metsaseaduse (MS) §-st 1 lähtuvalt on seaduse eesmärk muuhulgas metsanduse suunamise, metsa

korraldamise ja majandamise reguleerimine. MS ei reguleeri eraldi metsade majandamist

looduskaitseliste piirangutega aladel, seega tuleb MS-i sätteid arvestada koostoimes LKS-iga. MS-

iga on seatud tingimused nii raietööde tegemisele kui ka raiutava metsa pindalale ning sõltuvalt

raieviisist ka mahule. MS-i § 28 alusel loetakse raietöödeks puude ja põõsaste langetamist,

langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist, metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu ehk kogu

töölõiku kasvava puittaimestiku langetamisest kuni ladustamisalale viimseni. Seega on raiete

tegemisel võimalik mõju nii puistu koosseisu kujundamisel kui raiealal masinatega liikumisel. KSH

käigus võrreldakse kavas toodud piiranguid raietele MS-i sätetega eraldi ja koostoimes LKS-ga.

• Erinevate raieviiside võimaliku mõju ulatus raieala ümbruses. Kavas on seatud raiete

mõjuala ulatuseks 30 meetrit raieala servast. Tuleb hinnata, kas 30 m mõjuala saab

rakendada kõikide raieviiside puhul. Erinevate raieviiside tegemisel muutub puistu täius ja

võib muutuda ka liigiline ning vanuseline koosseis. Hooldusraietel ja uuendusraietel, millega

tekib lagedaid alasid, võib mõjuala ulatus olla erinev.

• Erinevate raieviiside mõju Natura alaga piirnevas majandusmetsas. MS-i alusel

tehtud raiete servamõjud Natura alal asuvatele kaitse-eesmärkidele.

• Mõju iseloom ja intensiivsus. Erinevate raieviiside puhul erineb ka nende tegemise mõju

piirnevatele aladele. Servamõju hulgas on valgustingimuste, tuultele avatuse ja

niiskustingimuste muutumine. Lisaks puude raiumisele piirneval alal võib tekkida mõju

kokkuveo käigus, kui kokkuveotee asub metsaelupaiga alal.

• Püsimetsanduse mõju madalama esinduslikkusega elupaigatüüpides. Leidub

elupaigatüübi tunnustele vastavaid puistuid, kus vaatamata varem tehtud väikese mahuga

raietöödele on säilinud olulised struktuurielemendid.

• Raie elupaigatüübi või liigi elupaiga hoolduseks või taastamiseks. Kaitse-eesmärgi

saavutamiseks on võimalik kavandada kujundusraiet, mida MS-i järgi tehakse vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse

üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

17 / 31

• Uuendusraiete kavandamine varem raiutud lankidega piirnevatel aladel.

Metsaseaduse (MS) ja metsa majandamise eeskirja15 (MME) alusel loetakse mets uuenenuks,

kui uuendataval alal kasvavad MME § 16 punktis 1 loetletud liikide taimed, mille minimaalne

hulk ja kõrgus on samas punktis määratud. Turberaie lankide uuenenuks lugemisel

arvestatakse MME § 5 punktides 5 ja 6 sätestatud piirväärtusi. Olemasoleva lageraie või

turberaie langiga piirneval alal saab teha järgmise raie, kui olemasolevad langid on MS

mõistes nõuetekohaselt uuenenud. Natura võrgustiku aladel kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide ja elupaikade seisundit võib mõjutada raietööde intensiivsus piirkonnas.

Täiendavate tingimuste seadmine uuenenuks lugemisele hajutab piirnevad uuendusraied

pikemale perioodile. KSH käigus tuleb hinnata, kas MS ja MME alusel sätestatud piirmäärad

metsa uuenenuks lugemisel tagavad sobiva intensiivsusega uuendusraied Natura võrgustiku

aladel.

4.2.3. Metsade kaitse ja majandamine piiranguvööndis

Piiranguvööndis on metsade majandamisele seatud piirangud kaitse-eeskirja alusel. LKS-i § 31 lõike

4 alusel võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa

vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid.

Kaitse-eeskirjades raietele seatud piirangud on seega erinevad ning sõltuvad alade kaitse-

eesmärkidest. KSH käigus hinnatakse kavas kirjeldatud raiete sobivust kaitse-eeskirjadega ja seeläbi

ka alade kaitse-eesmärkide saavutamisega.

• Kavas raietele seatud tingimuste hindamine piiranguvööndi kaitse-eesmärkide

saavutamise seisukohalt. Kava kohaselt on raietel kuni 30 m kaugusel kaitse-eesmärgiks

olevale elupaigatüübile võimalik negatiivne mõju (vt kava tabel 5). Negatiivse mõju

vältimiseks on kavas keelatud elupaigatüübist kuni 30 m kaugusel raied, mille tegemisel

tekib lagedaid alasid. Need on lageraie, veerraie, aegjärkse raie viimane järk, häilraie ja

sanitaarraie raiejärgse täiusega 50% või enam. KSH käigus tuleb eksperdil hinnata raiete

servamõju iseloomu ja ulatust.

• Raiete menetlemise otsustuspuu Alternatiivi 1 ja Alternatiivi 2 võimalike mõjude

hindamine. Kavas toodud joonise 1 alusel on eristatud, kas matsaelupaigatüüp on kaitse-

eesmärgiks või mitte. Metsaelupaigatüüpides, mis pole kaitse-eesmärgiks ning mille pindala

on väike, esinduslikkus madal ja taastamine pole võimalik, lubatakse kava alusel raieid. Tuleb

täpsustada pindala, millest väiksemal alal võib elupaigatüübi looduskaitse seisukohast pidada

ebapiisavaks. KSH käigus tuleb hinnata, kas raied nendel aladel võivad mõjutada kaitse-

eesmärkide saavutamist. KliM 26.03.2025 käskkirja nr 1-2/25/140 alusel muudetakse

siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirju ja lisatakse kõik metsaelupaigatüübid kaitse-

eesmärkideks.

Kaitsealuste liikide elupaiga või kasvukoha alal on kavas ette nähtud raietele piirangute

seadmine, mis on kehtestatud väärtuspõhise metsade majandamise juhises16 ja selle lisaks

olevas andmetabelis17. Kui EELIS-es olevad andmed on vanemad kui 10 aastat või kui

andmed ei ole otsuse tegemiseks piisavad, tehakse alade kohta täiendav analüüs või

hinnatakse nende seisundit välitööl.

15 Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88

16 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf

17 Andmetabel on leitav aadressil https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Metsamajandamise%20tabel%2028032025.xlsx

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

18 / 31

4.2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Metsa majandamine Natura aladel ei ole kaitsekorralduslikult vajalik, seega võib raietöödel olla

(negatiivne) keskkonnamõju. KSH eesmärgiks on hinnata Natura aladel kavandatud raiete tegemisel

võimalikku olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavas toodud nõuete eesmärk on

metsateatiste menetlemisel ja raiete registreerimisel olulist keskkonnamõju vältida. Keskkonnamõju

võib raietööde tegemisel tekkida raiealal, raietega piirnevatel aladel ja raiete mõjualas, kus asuvad

Natura kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid, liikide elupaigad ja kasvukohad. KSH peab

selgitama, kirjeldama ja hindama kavas toodud nõuete elluviimisega kaasnevat olulist

keskkonnamõju ning peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades kava

eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

4.2.5. Vääriselupaikade kaitse

Vääriselupaikade kaitse on tagatud MS-iga ja keskkonnaministri 4.01.2007 määrusega nr 2

„Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks

lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (edaspidi määrus nr 2).

Määruse nr 2 järgi on keelatud raie avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja

kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomandis asuvate vääriselupaikade kaitse on

vabatahtlik. Vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse

lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Kliimaministeeriumi

kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti

looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks (MS-i § 23 lõige 4). Seega Natura aladel

vääriselupaiga kaitseks lepingut ei sõlmita. Kaitsealadel asuvate vääriselupaikade kaitset

erametsades aitab saavutada tarneahelate sertifitseerimine, mis takistab muuhulgas

vääriselupaikadest hangitud puidu turustamist.

Vääriselupaikade seisundit riigimetsas ja avalik-õiguslikus metsas võivad mõjutada raietööd, mille

mõjualasse vääriselupaigad jäävad. Erametsas võivad vääriselupaikade säilimist ohustada seal

tehtavad raied ja seisundit mõjutada raietööd, mille mõjualasse vääriselupaigad jäävad. Piirnevate

raiete ja raiete mõjualas avalduvate servamõjudena on olulisemad valgustingimuste muutumine,

puistu avamine tuultele ning niiskustingimuste muutumine.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

19 / 31

5. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus

ja eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

5.1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide

hetkeseisust

Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 alusel kaitstakse Natura 2000 võrgustiku aladel

rangelt vähemalt 30% ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki loodus- ja põlismetsi. Metsaelupaigad on

kõrge looduskaitselise väärtusega ja loodusliku või looduslähedase struktuuriga puistud, mis on

eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest19. Puistu

loodusliku struktuuri tunnusteks on vanas metsas eri lagunemisastmes lamapuidu rohkus, erinevas

vanuses ja eri rinnetes puude olemasolu koosseisus20. Metsa elupaigatüüpide inventeerimisel

hinnatakse nende struktuurielementide olemasolu ja puistu looduslikkust ehk mis määral on selles

märgata majandamise mõjusid. Erinevad metsamajanduslikud tööd on elupaigatüübile vastavate

tunnustega puistute pindala vähenemise peamine põhjus21. Hooldusraietega eemaldatakse puistust

kahjustatud ja kuivanud puud ning lamapuit, uuendusraiete järgselt tekkinud puistud on enamasti

ühevanuselised ja kasvavad sageli ühe rindena. Soometsade seisundit mõjutavad kõige rohkem

jätkuvalt toimivad kuivendus- ja maaparandussüsteemid ning nende rekonstrueerimine22.

Eesti metsades leidub EELIS-es registreeritud inventeerimisandmete alusel 10 loodusdirektiivi23

elupaigatüüpi: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad)

(9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad)

(*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0), laialehised lammimetsad

(91F0). Viimati, 2019. aastal esitatud loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundiaruande24 põhjal on

Eestis soodsas seisundis kaks metsaelupaigatüüpi – rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ning

lammi-lodumetsad (91E0). Ülejäänud metsaelupaigatüüpide üldhinnang on ebapiisav või halb25.

Üldhinnang „ebapiisav” või „halb” antakse, kui vähemalt üks neljast seisundikriteeriumist (levila,

pindala, struktuur ja funktsioonid või seisund tulevikus) on vastava hinnanguga. Peamine näitaja,

miks üldhinnang on „ebapiisav” või „halb”, on tingitud pindala vähenemisest või struktuuri ja

funktsioonide ebasoodsast seisundist26. Olemasolevate metsaelupaigatüüpide seisund ei ole valdavas

osas soodne ning mitmel loodusalal on metsaelupaigatüüpe inventeeritud väiksemal pindalal, kui

18 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/eu-

biodiversity-strategy-for-2030.html

19 Palo. A., 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu

20 Kohv, K.; Liira, J. (2005). Anthropogenic effects on vegetation structure of the boreal forest in Estonia.

Scandinavian Journal of Forest Research, 20, 122−134.

21 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn.

22 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn.

23 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50). Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN

24 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne. Allikas:

http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports-

20190725-083848.xml&conv=589&source=remote

25 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (Kliimaministeerium, 2025)

26 Article 17 web tool. Habitat report. Leitav aadressil https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Forests&country=EE&region=

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

20 / 31

kaitse-eesmärgiks seatud. Statistilise metsainventuuri (SMI) 2014-201827 andmetel asus 65%

elupaigatüübiks sobivatest puistutest väljaspool inventeeritud elupaigatüüpe, seega võib olla

arvukalt selliseid alasid veel ka inventeerimata. Tuleb arvestada, et loodusdirektiivi aruandluses

käsitletakse metsaelupaiku ka väljaspool Natura 2000 alasid28. Statistilise metsainventuuri 2023.a

andmetel on metsaelupaigatüüpide pindala kokku 401800 hektarit. Osa inventeeritud

elupaigatüüpidest ei vasta SMI andmete põhjal elupaigatüübi tunnustele, seega on osa

elupaigatüüpide inventeerimisandmetest ebatäpsed29.

EELIS-e andmetel on Natura 2000 võrgustiku alasid Eestis 2025. aasta seisuga kokku 605, sh 66

linnuala ja 539 loodusala. Loodusalasid, mille kaitse-eesmärgiks on metsaelupaikasid, on 366.

Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide

range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile LKS-i § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel

ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate

loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid

oleksid rangelt kaitstud. Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks tehti ettepanek moodustada

Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid.

Eesti Natura 2000 alad on moodustatud 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 136

linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks (Keskkonnaagentuur, 2025). Viimati

avaldatud aruande30 põhjal on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks seatud 47% linnuliikide

seisund soodne, muude liikide puhul on heas seisundis 27% liikidest. LKS-is ja kaitstavate

loodusobjektide kaitse-eeskirjades on sätestatud tingimused metsade majandamisele, samuti on

metsamajandamise juhiseid toodud liigi kaitse tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.

Keskkonnaamet on lisaks liikide elupaiga vajadustest lähtuvalt koostanud metsade väärtuspõhise

majandamise juhise31, mille alusel seatakse tingimusi ja antakse soovitusi raietöödele metsateatiste

menetlemisel kaitsealuste liikide elupaikades. Direktiivides ei ole eraldi jaotust liikide kohta, kelle

elupaik või sigimisala asub metsas. Kavas on nn metsaliikidena nimetatud liigid, kes on loetletud

Keskkonnaagentuuri metsaga seotud linnustiku ülevaates32 ja Keskkonnaameti väärtuspõhise

metsamajandamise juhise andmetabelis (Keskkonnaamet, 2025).

5.2. Natura aladel metsateatiste menetlemise senise praktika kirjeldus

Natura 2000 võrgustiku alad asuvad kogu ulatuses siseriiklikel kaitstavatel aladel, kus tingimused

raietele on sätestatud LKS-i ja kaitse-eeskirjade alusel. Natura alade kohta ei ole enamasti

kehtestatud eraldi kaitsekorralduskavasid, kuid nendel aladel kehtivad siseriiklike kaitsealade

kaitsekorralduskavad. Raiete registreerimisel lähtutakse õigusaktides sätestatust, milles on

kehtestatud piirangud lubatud raieviisidele, langi kujule ja suurusele, puistu täiusele, lubatud

ajavahemikele ja tingimused kokkuveo tegemiseks. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.09.2022

lahendist nr 3-21-1203 koostab Keskkonnaamet alates 2024. aasta märtsist Natura 2000 võrgustikku

27 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja

Natura 2000 metsaelupaigad)

28 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn

29 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja

Natura 2000 metsaelupaigad)

30 European Commission: Directorate-General for Environment, The state of nature in the EU – Conservation

status and trends of species and habitats protected by the EU nature directives 2013–2018, Publications Office

of the European Union, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2779/083297

31 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf

32 Leivits, M. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist, 2019. Keskkonnaagentuur

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

21 / 31

kuuluvatel aladel eelhinnangud kavandatud raietele, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-

eesmärkidele või alade terviklikkusele. Kohtuotsuse põhjal ei taga kaitse-eeskirjas sätestatud

tingimustel registreeritud raiete tegemine igasuguse negatiivse mõju puudumist Natura kaitse-

eesmärkide täitmisele. Natura metsaelupaigatüüpide alale esitatud metsateatiste menetlus

peatatakse 28 kuuks LKS-i § 8 lõike 6 alusel.

5.3. Raiete võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

Raietööd kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikades võivad ohustada otseselt isendeid, kahjustada

elupaiga seisundit või mõjutada sigimisedukust sigimisaegse häirimisega. Raietööde käigus võib

kaitse-eesmärgiks olevaid liike ohustada tallamine, kasvukoha või sigimisala rikkumine pinnase

kahjustamisega, elupaiga seisundi halvenemine või sobimatuks muutumine järskude muutustega

metsamaastikus. Kavandatud raied registreeritakse, kui need on kooskõlas kaitse-eeskirjade ja teiste

õigusaktide nõuetega. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigas kavandatud raietele seatakse

vajadusel väärtuspõhise metsamajandamise juhises määratud piirangud, et vältida raietega kaitse-

eesmärgiks olevate liikide ja nende elupaikade kahjustamist. Kavandatud raieid, mis võivad kaitse-

eesmärgiks olevaid liike ja nende elupaiku ja kasvukohti kahjustada, ei registreerita (koostatakse

registreerimisest keelduv otsus).

Raiete kumuleerumisel võib siiski tekkida mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikades ja

kasvukohtades. Eri aegadel uuendusraiete tegemine võib nende seisundit mõjutada vana metsa

osakaalu langemisega või metsamaastiku killustumisega. Raiete kumuleerumise vältimiseks on

kavas ette nähtud 30-meetrise ulatusega puhverala ümber metsaelupaigatüüpide, mis võib

kattumisel lisada täiendavate raiepiirangutega alasid ka liikide elupaikades. Väärtuspõhise

metsamajandamise juhises on määratud kaitse-eesmärgiks olevate (kaitsealuste) liikide elupaikades

ja kasvukohtades lubatud raieviisid, nende suurimad lubatud pindalad ja muud piirangud. KSH käigus

tuleb hinnata, kas kavas, kaitse-eeskirjades ja väärtuspõhise metsade majandamise juhises seatud

piirangud on piisavad, et tagada kaitse-eesmärkideks seatud liikide kaitse ja seega välistada

negatiivne mõju Natura võrgustiku aladele.

5.4. Raiete võimalik mõju metsaelupaigatüüpidele

Loodusdirektiivi põhjal ei ole Natura aladel majandustegevus keelatud, kuid metsade majandamisel

ei tohi kahjustada teadaolevaid elupaigatüüpe. Inventeeritud metsaelupaikades võivad tekkida

servamõjud piirnevatel aladel raietööde tegemisel. Raieviisidest on kõige järsema mõjuga lageraie,

sest selle käigus raiutakse ühe võttega kogu puistu ning aja jooksul alal kujunenud kooslused

hävivad. Lageraiete servamõjudeks on peamiselt valgustingimuste, tuultele avatuse ja

niiskustingimuste muutumine raiealadega piirnevates puistutes. Sarnased mõjud tekivad ka

veerraiete tegemisel. Selle raieviisi puhul koosneb raieala langi servast kuni metsa keskmise kõrguse

laiuselt lagedaks raiutavast veerust ja selle kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse

laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%. Metsaelupaigad on enamasti kujunenud puistutes, kus

metsakooslus on pikka aega olnud looduslikul arengul või minimaalsete inimtegevuse jälgedega.

Servamõjude tekkimine piirnevatel aladel raietööde tegemisel ei ole looduslik häiring, seega

sekkutakse elupaigatüübi looduslikku arengusse.

Natura aladega piirnevates majandusmetsades tehakse raietöid metsaseaduses sätestatud

piirangute kohaselt. Seega võib Natura võrgustiku alade servas asuvaid elupaigatüüpe ja liikide

elupaiku mõjutada suurematel aladel tehtavad lageraied ja ka teised raieviisid, mille käigus raiutakse

puistu esimene rinne. Metsaseaduse alusel on lubatud suurima lageraielangi pindala 7 hektarit,

olulise metsakahjustusega aladel võib see metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raietega olla ka

suurem. KSH käigus tuleb hinnata, kui oluline on väljaspool Natura alasid tehtavate raiete võimalik

mõju ja kas need võivad kahjustada Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärke.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

22 / 31

Kavas toodud joonisel 1 „Natura 2000 loodus- ja linnualal metsaelupaigatüüpide metsateatiste

otsustuspuu“ on lubatud raiete registreerimine madala esinduslikkusega metsaelupaikades, mis ei

ole kaitse eesmärgiks. Madala esinduslikkusega elupaigatüüp on väikesel pindalal väheste

struktuurielementidega ala või on selle kirjelduses märgitud vajadus taastamiseks, kuid

elupaigatüübi taastamine sellel alal ei ole võimalik. Tuleb hinnata, kas madala esinduslikkusega ja

mitte taastatavate elupaigatüüpide raiumine mõjutab üleriigiliselt konkreetse elupaigatüübi pindala

eesmärkide saavutamist. Näiteks on Euroopa Liidu elurikkuse strateegias33 nimetatud võimalus luua

tagasiulatuvalt aastal 2020 põlis- ja vanametsa kriteeriumitele vastanud võimalike alade andmebaas

ning kehtestada kõigile asjaomastele aladele raietööde ajutine moratoorium, et vältida nende

hävimist raietega.

Raiete menetlemise otsustuspuu Alternatiivi 1 ja Alternatiivi 2 järgi registreeritakse kuni 30 meetri

kaugusel metsaelupaigatüüpidest kavandatud raied, mille tegemisel ei tekki lagedaid alasid. Samuti

registreeritakse 30-meetrise ulatusega puhveralas kõik raied kuni 20 tm mahus, raied ohtlike puude

eemaldamiseks, liinikoridoride ja teede kaitsevööndite hooldamiseks tehtavad raied ja kaitse-

eesmärgist lähtuvad raied (kujundusraied). Kava lisas 3 on loetletud tingimused liinikoridoride ja tee

kaitsevööndite hooldustööde ning muude raietööde tegemiseks metsaelupaigatüüpidega piirnevatel

ja kattuvatel aladel. KSH käigus tuleb hinnata, kas kavas kehtestatud tingimuste järgi tehtavatel

raietel võib olla mõju metsaelupaigatüüpidele.

33 Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030

(2020/2273(INI)) Leitav: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0277_ET.pdf

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

23 / 31

6. KSH läbiviimisel kasutatavad metoodilised alused ja

uuringud

6.1. Hindamismetoodika ja alternatiivid

Hinnatakse kavandatavate kaitsemeetmete rakendamise mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele.

Selleks antakse ülevaade Natura alade kaitse-eesmärkidest ja mõjudest, mis võivad tekkida seoses

metsaraiega. Mõjude hindamisel lähtutakse KeHJS-e § 40 sätetest ja teistest asjakohastest

kehtivatest õigusaktidest. Hindamisel kasutatakse varem läbi viidud uuringute andmeid ning

juhteksperdi ja valdkonna ekspertide kogemusi ning kogutud teavet.

Kavas on esitatud kaks alternatiivi kavandatud raiete registreerimiseks. Alternatiivi nr 1 puhul on

loetletud tingimused kõikide raieviiside registreerimiseks, alternatiivis nr 2 on arvestatud võimaliku

LKS-i muudatusega, mille alusel oleksid kaitsealadel lageraied ja veerraied keelatud.

Lähteolukorda hinnatakse kehtivates õigusaktides sätestatu põhjal. Antakse ülevaade millised

raieviisid on erinevatel Natura aladel lubatud, milliseid piiranguid ja tingimusi seatakse raiete

tegemisele. Antakse ülevaade metsamaa osakaalust ja vanuselisest jaotusest, mis on määratud

erineva kaitserežiimiga aladele (reservaadid, sihtkaitsevööndid, piiranguvööndid, hoiualad,

püsielupaigad).

Natura alade kaitse-eesmärkideks olevad metsaelupaigatüübid saavad püsida ja kujuneda vaid

vanades (küpsetes) ja looduslähedase struktuuriga puistutes. Elupaigatüüpideks sobivate puistute

pindala muutuste tuvastamiseks hinnatakse metsamaa vanuselise jaotuse muutumist kehtivate

õigusaktide alusel lubatud raietega. Selleks võrreldakse Natura aladel kasvava metsa vanuselise

jaotuse muutumist varasemate andmete põhjal.

Raiete mõju hindamiseks kaitse-eesmärgiks olevate metsaga seotud liikide elupaikade seisundile

selgub samuti varasemate andmete võrdlemisel. Hinnatakse kehtivate piirangute tulemuslikkust

kaitse-eesmärkide saavutamisel, selleks võrreldakse kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide ja

liikide seireandmeid. Kavas on raiete tegemisele ette nähtud täiendavad piirangud kuni 30 meetri

kaugusel elupaigatüüpidest, kus on lubatud vaid need raieviisid, mille tegemisel ei teki lagedaid

alasid.

6.2. Mõjuallikad, mõjuala ulatus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid

Raietöödeks loetakse puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist,

metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Metsakeskkonnas muutub raiete tegemisel peamiselt

puistu täius, mis võib mõjutada raiealal ja piirnevatel aladel asuvaid kaitse-eesmärke. Sõltuvalt

raieviisist võib piirnevatele aladele avalduda erineva tugevusega mõju, nt hooldusraiete tegemisel

puistute täius oluliselt ei lange, uuendusraiete tegemisel raiutakse korraga (lageraie) või järkudena

(turberaied) kogu puistu. Tuleb hinnata erinevate raieviisidega piirnevatele aladele avalduva mõju

ulatust, selleks kasutada varem läbi viidud uuringute andmeid.

Raietööde tegemisel muutuvad raiealal peamiselt valgustingimused, kasvavad puud jäävad

avatumaks tuultele ning muutuvad varem tihedamas puistus kujunenud niiskustingimused. Nende

keskkonnaelementide muutumine võib avaldada mõju ka piirnevatel ja mõjualas asuvate kaitse-

eesmärgiks olevate ja teiste kaitsealuste liikide elupaikadele. Tuleb hinnata nende

keskkonnaelementide (valgustingimused, avatus tuultele, niiskustingimused) muutumise mõju nii

raiealal kui ka mõjualas varasemate uuringute andmetel.

Kavas on raiete mõjualana kirjeldatud 30 meetrit raieala servast ning selle põhjal on määratud

puhverala elupaigatüüpide ümber, kus on keelatud raieviisid, mille tegemisel tekib lagedaid alasid.

Selliste raieviisidena on loetletud lageraie, veerraie, aegjärkse raie viimane järk, häilraie ja

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

24 / 31

sanitaarraie raiejärgse täiusega 50%. Sanitaarraie puhul on eelnevast loetelust välja arvatud MS-i

mõistes hukkunud puistu (elujõuliste puude täius madalam kui 30%) raiumine. Eksperdil tuleb

varasemate uuringute põhjal hinnata, kas nende raiete loetelu on ammendav ja kas 30-meetrine

puhverala on piisav oluliste mõjude vältimiseks. Olulisteks mõjudeks on kaitse-eesmärgiks seatud

elupaigatüüpide ja liikide elupaikade/kasvukohtade kahjustamine või seisundi halvemaks

muutumine.

6.2.1. Mõjuala ulatus ja kumulatiivne mõju

Kava alusel välditakse raiete kumulatiivset mõju administratiivsete meetmetega, milleks on

metsaelupaigatüüpide range kaitse, 30-meetrise ulatusega puhveralad ümber metsaelupaigatüüpide

ja tingimused, mis seatakse raietele väärtuspõhise metsamajandamise juhise ja selle lisaks oleva

andmetabeli alusel. Loetletud meetmed rakendatakse kava alusel lisaks MS-is, LKS-is ja nende

alamaktides sätestatud piirangutele. Raiete kumuleerumise all mõeldakse aja jooksul piirkonnas

tehtud raiete koondmõju. Selline koondmõju võib avalduda vana (küpse) metsa osakaalu

vähenemisena ja üksnes looduslikul arengul olevate puistute pindala vähenemisena. Vana, raieküps

mets on eelistatud elupaigaks ja kasvukohaks liikidele, kes sõltuvad looduslähedastest metsadest,

kus on mitmekesine struktuur ja inimtegevusest puutumata või vähe mõjutatud ökosüsteem.

Küpsetes puistutes kavandatakse peamiselt uuendusraieid, mis ajapikku samasse piirkonda

koondudes võivad alal avaldada negatiivset mõju metsamaa killustumisega ja vana (küpse)

metsamaa pindala vähenemisega. Õigusaktides (LKS, kaitse-eeskirjad) on sätestatud

uuendusraietele piirangud, millega arvestuslikult kaitsealal metsade vanuseline jaotus säilib või

oluliselt ei muutu. Riigikontrolli poolt Riigikogule 2023.a esitatud aruandes34 on juhitud tähelepanu,

et kuni 2 ha suuruste lageraiete lubamisega saab raieviiside kombineerimisel lagedaks raiuda

ulatuslikke alasid ning kaitsealuse piiranguvööndi metsi on võimalik majandada sarnaselt metsadega,

mis pole kaitse all.

Hooldusraiete (harvendusraie, sanitaarraie) tegemisel puistu esimene rinne säilib ning ka puistu täius

oluliselt ei muutu. Seega ei ole hooldusraietel piirnevatele aladele olulist mõju. Hooldusraiete

tegemisel sekkutakse siiski puistute looduslikku arengusse, mille tõttu ei kujune seal looduslikku

struktuuri. Sanitaarraie tegemisel raiutakse kahjustatud ja kuivanud puud, mille tagajärjel ei tekki

puistutes lamapuitu ja tüükaid. Harvendusraiega kujundatakse ühtlase täiusega puistud, enamasti

raiutakse ka metsanduslikus mõistes halva fenotüübiga (kõverad, harunenud tüvega, kasvus alla

jäänud) puud, mis võiksid vanemas eas aidata kaasa elustiku mitmekesisusele sellel alal.

Riigikontrolli 2023. a aruandes on nimetatud põhiliste probleemidena, et kaitsealadel kasvava metsa

andmete analüüsimiseks ei ole defineeritud konkreetseid parameetreid. Selline olukord võimaldab

andmeid erinevalt tõlgendada ja jõuda järeldusteni, mis ei näita kaitstavate metsade tegelikku

pindala.

Kavas on määratud 30 m puhver ümber metsaelupaigatüüpide, kus ei ole lubatud teha raieid, mille

tulemusel tekivad lagedad alad. See seab raietele täiendavaid piiranguid lisaks kehtivates

õigusaktides sätestatule. Lõhmus on 2016. a aruandes35 nimetanud metsa elupaigalist hetkekvaliteeti

täpsustavateks tunnusteks eelkõige 1) puistu vanust; 2) kaitstava metsa-ala pindala ja 3) kaitstava

metsa-ala isoleeritust teistest kaitstavatest metsadest. Seega metsaelupaigatüüpide seisundi

säilimiseks kavas kehtestatud 30 m puhver võib olla asjakohane, sest tekitab lisaks alasid, kus

raietega vana metsa osakaal ei vähene.

34 Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“, Tallinn, 2. märts

2023. Leitav:

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2550&FileId=17202

35 Asko Lõhmus. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs. Aruanne. Keskkonnaministeerium,

2016

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

25 / 31

KSH käigus tuleb hinnata, kui suure pindala moodustab elupaigatüüpide ümber moodustatav

puhverala ning millise osakaalu see moodustab piiranguvööndite ja hoiualade, st majandatavate

metsade pindalast. Puhvri pindala on sõltuvuses alade pindalast ja ümbermõõdust, seega

kompaktsema, ringikujulise elupaigatüübi puhvri pindala on suhteliselt väiksem kui pikliku ja sopilise

kujuga elupaigatüübil. KSH käigus tuleb hinnata, kas elupaigatüüpidele moodustatud puhvri pindalal

raietele lisapiirangute seadmine säilitab metsa pindala, millega välistatakse raiete ebasoodne mõju

kaitse-eesmärkidele.

6.2.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid

Kavas seatakse piirangud raietele, mis on kavandatud kuni 30m kaugusel registreeritud

metsaelupaigatüübist, seega võib nendel aladel avalduda raiete mõju järgnevatele

keskkonnaelementidele. Raiete mõju maastikule ja metsamaale avaldub peamiselt metsamaa

killustumise, looduslikku arengusse sekkumise, servamõjudena. Kava alusel puhveraladel selliste

raieviiside tegemine keelatakse, millega tekkib lagedaid alasid. Seega tuleb hinnata, kas kava

rakendamisel sellised mõjud vähenevad.

Veekogusid mõjutavad eelkõige kaldapuistutes (veekaitsevööndis) tehtavad raied, võivad avalduda

veetemperatuuri ja valgustuse muutumisega, võimalik erosiooni suurenemisega. Lisaks võib raietel

olla mõju pinnase niiskusrežiimile, sõltuvalt raieviisist.

Kaitsealuseid taime- ja loomaliike võivad raied mõjutada sõltuvalt raieviisist liigirühmade kaupa

erinevalt (vt Tabel 3).

Tabel 3. Raiete võimalik mõju liigirühmade kaupa

Liigirühm Võimalik mõju

Imetajad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine

Linnud Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, pesitsusaegne häirimine

Vee-elustik Veekogude kaldapuistutes tehtavate raietega veetemperatuuri ja valgustuse muutumine, vee kvaliteedi muutumine kui kaldapuistu hõrenemisega suureneb pinnase erosioon

Roomajad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine, tallamine

Kahepaiksed Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine, tallamine

Putukad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, tallamine

Samblad Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine

Samblikud Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi

muutused, servamõjud, tallamine

Seened Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine

Soontaimed Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine

6.3. Uuringud jm alusmaterjalid

KSH ei eelda täiendavate uuringute läbiviimist.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

26 / 31

KSH läbiviimisel lähtutakse asjakohastest andmebaasidest ning uuringutest Eestis ja välismaal, sh:

• Statistilise metsainventuuri andmed

• Aastaraamat „Mets“ väljaanded (Keskkonnaagentuur)

• Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0) tegevuskava (eelnõu).

• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS): www.eelis.ee

• Natura elupaigatüüpide ja liikide seisundi hinnangud. Article 17 web tool. Leitav:

https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/

• Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat, Natura 2000 alade kaitsekorraldus:

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Väljaannete talitus, 2019,

https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298

• Runnel, K., Palo, A., Lõhmus, P., Rosenvald, R, Tammekänd, I. 2021. RMK rakendusuuring

„Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine”

• Leivits, M. 2019. Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018)

elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal. Aruanne. Keskkonnaagentuur.

• Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate

metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). Raport,

Keskkonnaagentuur.

• Liira, J.; Kohv, K. (2010). Stand characteristics and biodiversity indicators along the

productivity gradient in boreal forests: Defining a critical set of indicators for the monitoring

of habitat nature quality. Plant Biosystems, 144 (1), 211−220. DOI:

10.1080/11263500903560868.

• Paluots, T.; Liira, J.; Leis, M.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Franklin, J.F.; Korjus, H. Long-

Term Cumulative Effect of Management Decisions on Forest Structure and Biodiversity in

Hemiboreal Forests. Forests 2024, 15, 2035. https://doi.org/10.3390/ f15112035

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

27 / 31

7. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KSH programmi

menetlemisest

KSH programmi menetlemine toimub vastavalt KeHJS-e §§-de 361-39 nõuetele. Menetlust korraldab

strateegilise planeerimisdokumendi, antud juhul kava koostamise korraldaja ehk Keskkonnaamet.

KSH programmi menetluse etapid ja eeldatav ajakava vt Tabel 4.

Pärast KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist ja hanke läbiviimist KSH aruande koostaja

leidmiseks järgneb KSH aruande koostamine vastavalt KeHJS-e §-le 40 ning menetlus vastavalt

KeHJS-e §§-le 401-44.

7.1. KSH menetlusosalised

Asjaomased asutused, kellelt küsitakse seisukohta KSH programmi (ja järgmises etapis

KSH aruande) kohta:

• Kliimaministeerium;

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

• Rahandusministeerium;

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

• Maa- ja Ruumiamet;

• Põllumajandus- ja Toiduamet;

• Keskkonnaagentuur;

• Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK);

• kõik kohalikud omavalitsused.

Eeldatavalt mõjutatud ja huvitatud osapooled, keda kaasatakse kava ja selle KSH

avalikustamise käigus (nimekiri ei ole lõplik, see võib täieneda menetluse käigus):

• Eesti Erametsaliit;

• Sihtasutus Erametsakeskus;

• Eesti Omanike Keskliit;

• Eesti Linnade ja Valdade Liit;

• Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ);

• Tartu Ülikool;

• Eesti Maaülikool;

• Tallinna Ülikool;

• Keskkonnaühenduste Koda36 (EKO; liikmed: Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum,

Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ

Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste

Looduskaitsering, MTÜ Päästame Eesti Metsad);

• MTÜ Eesti Metsa Abiks;

• Eesti Looduskaitse Selts;

• MTÜ Roheline Pärnumaa;

• MTÜ Roheline Läänemaa;

• MTÜ Hoiame Loodust.

36 EKO jagab infot oma liikmetele.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

28 / 31

7.2. KSH läbiviimise eeldatav ajakava

KSH viiakse läbi paralleelselt kava eelnõu koostamisega. Järgnevalt (Tabel 4) on esitatud KSH

läbiviimise eeldatav ajakava lähtudes kava koostamise ajakavast. Silmas tuleb pidada asjaolu, et

KSH programmi ja KSH aruande koostamine korraldatakse eraldi hangetega, mistõttu KSH aruande

etapi kohta koostatakse ajakava eraldiseisvalt pärast KSH programmi menetluse läbimist.

Tabel 4. KSH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Aeg Osapool

KSH programmi etapp

KSH programmi koostamise lepingu allkirjastamine ja avakoosolek

Aprill 2025 Keskkonnaamet

(KeA), SKPK

KSH programmi eelnõu koostamine, sh

koostöö kava koostajaga Aprill–mai 2025 (7

nädalat) SKPK, KeA

KSH programmi eelnõu kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine

Juuni 2025 (14 päeva*) KeA

KSH programmi eelnõu kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade laekumine

30 päeva jooksul KSH programmi saamisest

arvates*

Asjaomased asutused

KSH programmi täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele

Tööks vajaliku aja jooksul (eeldatavalt 2 nädalat;

juuli–august 2025 SKPK

KSH programmi ja kava eelnõu avalikust

väljapanekust teavitamine

August 2025 (14 päeva jooksul KSH programmi

saamisest arvates*)

KeA

KSH programmi ja kava eelnõu avalik

väljapanek September 2025

(vähemalt 14 päeva*) KeA

Seisukohad/vastused ettepanekute esitajatele ja nende teavitamine avalikust arutelust

Tööks vajaliku aja jooksul (eeldatavalt 4 nädalat; september–oktoober

2025)

KeA, SKPK

KSH programmi ja kava eelnõu avalikustamise tulemuste avalikud arutelud Tallinnas, Tartus ja Pärnus

3 päeva (oktoobris 2025) KeA, SKPK

Avalikustamisel esitatud ettepanekutele

vastamine ja KSH programmi eelnõu

täiendamine avalikustamisel esitatu põhjal

Tööks vajaliku aja jooksul

(eeldatavalt 4 nädalat; oktoober–november

2025)

KeA, SKPK

KSH programmi esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks

November 2025 SKPK

KSH programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse tegemine ning

menetlusosaliste ja puudutatud/huvitatud

isikute teavitamine sellest

Detsember 2025 (30 päeva jooksul KSH

programmi saamisest arvates*+14 päeva

jooksul*)

KeA

KSH aruande etapp

KSH aruande hanke korraldamine ja läbiviimine

KSH aruande koostamise ja menetlemise ajakava

KeA

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

29 / 31

Tegevus Aeg Osapool

KSH aruande koostamise lepingu

allkirjastamine ja avakoosolek

lähtub KeHJS-es seatud

menetlustähtaegadest ning sõltub

hanketulemuste selgumise ajast ja tööks vajalikust ajast. Ajakava

koostab KSH aruande koostaja koostöös kava

koostamise korraldajaga.

KeA, KSH aruande

koostaja

KSH aruande koostamine KSH aruande

koostaja

KSH aruande menetlus (sh kava eelnõu avalikustamine koos KSH aruande eelnõu

avalikustamisega)

KeA, KSH aruande koostaja, mõjutatud/

huvitatud osapooled

KSH aruande kooskõlastamine ja nõuetele vastavaks tunnistamine

Asjaomased asutused, KeA

KSH aruande tulemuste viimine kavasse KeA

Kava kinnitamine KeA

* KeHJS-es sätestatud tähtajad

Eeltoodud ajakava on indikatiivne ja võib töö käigus muutuda (nt menetlustähtaegade pikenemisest

vm asjaoludest) või kui muutuvad kava eelnõu koostamise etapid.

7.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamisest ja asjaomaste asutuste

seisukohtadest

Peatükk sisustatakse pärast KSH programmi avalikustamist ja seisukohtade laekumist.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

30 / 31

8. Kasutatud materjalid

• Aastaraamat „Mets“ väljaanded (Keskkonnaagentuur)

• Article 17 web tool. Habitat report: https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Forests&country=EE&re

gion=

• Asjakohased Eesti Vabariigi õigusaktid – Riigi Teataja

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS): www.eelis.ee

• EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-

content/summary/eu-biodiversity-strategy-for-2030.html

• Elupaikade seisund 2019. Kliimaministeerium:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf

• Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat, Natura 2000 alade kaitsekorraldus:

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Väljaannete talitus, 2019,

https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298

• Euroopa Komisjoni teatis: ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Brüssel, 20.05.2020:

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN

• Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade, 17. juuni 2024: Looduse taastamise määrus: nõukogu

andis lõpliku rohelise tule

• Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta

aastani 2030 (2020/2273(INI)): https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-

2021-0277_ET.pdf

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku

linnustiku kaitse kohta

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, looduse

taastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (EMPs kohaldatav tekst)

• European Commission: Directorate-General for Environment, The state of nature in the EU

– Conservation status and trends of species and habitats protected by the EU nature

directives 2013–2018, Publications Office of the European Union, 2021,

https://data.europa.eu/doi/10.2779/083297

• Kohv, K.; Liira, J. (2005). Anthropogenic effects on vegetation structure of the boreal forest

in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research, 20, 122−134

• Leivits, M. 2019. Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018)

elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal. Aruanne. Keskkonnaagentuur.

• Leivits, M. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist, 2019. Keskkonnaagentuur

• Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate

metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). Raport,

Keskkonnaagentuur.

• Liira, J.; Kohv, K. (2010). Stand characteristics and biodiversity indicators along the

productivity gradient in boreal forests: Defining a critical set of indicators for the

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH programmi eelnõu

31 / 31

monitoring of habitat nature quality. Plant Biosystems, 144 (1), 211−220. DOI:

10.1080/11263500903560868.

• Loodusdirektiivi rakendamise aruanne:

http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_ha

bitats_reports-20190725-083848.xml&conv=589&source=remote

• Lõhmus, Asko. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs. Aruanne.

Keskkonnaministeerium, 2016

• Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024;

vt https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf

• Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0) tegevuskava (eelnõu)

• Natura elupaigatüüpide ja liikide seisundi hinnangud. Article 17 web tool. Leitav:

https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/

• Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50)

• Palo. A., 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu

• Paluots, T.; Liira, J.; Leis, M.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Franklin, J.F.; Korjus, H. Long-

Term Cumulative Effect of Management Decisions on Forest Structure and Biodiversity in

Hemiboreal Forests. Forests 2024, 15, 2035. https://doi.org/10.3390/ f15112035

• Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“,

Tallinn, 2. märts 2023:

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2550

&FileId=17202

• Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020.

Keskkonnaagentuur, Tallinn.

• Runnel, K., Palo, A., Lõhmus, P., Rosenvald, R, Tammekänd, I. 2021. RMK rakendusuuring

„Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine”

• Statistilise metsainventuuri andmed

Viited kasutatud materjalidele on leitavad ka KSH programmi tekstis joonealiste viidetena.

K Ä S K K I R I

6. detsember 2022 nr 1-1/22/163

"Metsaelupaikade ja metsaliikide

kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura

2000 võrgustiku aladel" keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, keskkonnaministri

30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 8 lõike 2 punkti 18 ja

keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise

kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõiget 1 ja 2 alusel ning

arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis

4, § 35 lõigetes 1, 2 ja 5 ning looduskaitseseaduse § 25 sätestatut:

1. Algatan „Metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000

võrgustiku aladel” (edaspidi kava) keskkonnamõju strateegilise hindamise.

2. Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei seaks ohtu Natura 2000 alade

kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja säilimist. Tegemist on

administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga.

Kavas kirjeldatakse ära metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete õiguslikud alused,

tuuakse välja ohutegurid ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja üldised praktilised

suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku kaitsepõhimõtete

rakendamiseks, mille alusel saab hinnata metsa majandamise mõjusid Natura 2000 ala kaitse-

eesmärkidele. Tegemist on koondkavaga, mis võtab kokku senised Natura alade

kaitsekorralduskavades seatud kaitse-eesmärgid ning täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke,

kui see on väärtuste soodsa seisundi saavutamiseks vajalik.

Kava koostamise vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 9. juuni 2021 algatatud

rikkumismenetluse otsusest, mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast

mõjude hindamist tegevuste puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 alale.

3. Koostatava kava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 4 ja § 35 lõike 2 kohaselt

selle vajadust põhjendamata, kuna metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib

kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.

4. Kava koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaamet (ajutine aadress Pikk 20a,

80011 Pärnu, [email protected]), kontaktisikud: looduskaitse planeerimise spetsialist

Gert Enno, telefon 5699 5307, e-post [email protected] (kava koostamine) ja

keskkonnakorralduse vanemspetsialist Ester Pindmaa, telefon 5696 6409, e-post

[email protected] (keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus).

2 (2)

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda

Keskkonnaameti kontoris aadressil Kopli 76, Tallinn. Digitaalselt on käskkirjaga võimalik

tutvuda Keskkonnaameti avalikus dokumendihaldussüsteemis aadressil https://adr.envir.ee/et/

(pealkirja otsingusõna „kaitsepõhimõtete rakendamise kava”).

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Jaotuskava: Erik Kosenkranius, Leelo Kukk, Taavi Tattar, Kaili Viilma, Olav Etverk, Riina

Kotter, Gert Enno, Helen Manguse, Irma Pakkonen, Ester Pindmaa

Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, SIHTASUTUS

ERAMETSAKESKUS, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, Rahandusministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, EESTI ERAMETSALIIT, MTÜ Eesti

Metsa Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, Mittetulundusühing Roheline Läänemaa, EESTI

LOODUSKAITSE SELTS, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, kõik

kohalikud omavalitsused

Ester Pindmaa

keskkonnakorralduse vanemspetsialist

keskkonnakorralduse büroo

Gert Enno

looduskaitse planeerimise spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2024

Natura 2000 alade metsaelupaikade ja -liikide

administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava

SISUKORD 1. Sissejuhatus................................................................................................................................4

1.2 Metsaelupaikade levik ja seisund Eestis ........................................................................................ 5 1.3 Metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisund.......................................................................... 7 1.4 Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ............................................................................................ 11

1.4.1 Loodus- ja linnudirektiiv..............................................................................................11 1.4.2 Elurikkuse strateegia ....................................................................................................13

...................................................................... 14 1.5.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad.......................................................................14 1.5.2. Metsaseadus ................................................................................................................15

........................................................15 ............................16

................................................................................................17 1.6. Inventuurid ja uuringud............................................................................................................... 18 1.7. Riiklik seire.................................................................................................................................... 18

.........................................................................19

............................................................................................20 ................................ 20

3.2 Kaitsealuste ja kaitse- metsateatiste menetlemisel .................................................................................................................. 26

4. Raiete kumuleerumine............................................................................................................28

5. Teemakaardid..........................................................................................................................29

LISAD...........................................................................................................................................36

- kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra 1 alusel koostatakse administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava

(nn Loodusdirektiiv e LoD) (nn Linnudirektiiv e LiD)

lisas I nimetatud linnu

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor . Teave kava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

kava

kirjeldada metsaelupaikade kaitseks Natura aladel administratiivsete meetmete rakendamiseks;

anda terviklik Natura 2000 alade metsaelupai kaitse- .

Kavas kirjeldatud kaitsemeetmete piisavuse hindamiseks hindamine (edasipidi KSH) lisada info KSH protsessile, toimunud kaasamiskoosolekute kohta, viidata kava lisas olevatele protokollidele.

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti XX spetsialist XXX (tel:, e-post: [email protected])/ Kava koostas XXX (tel: xxxxxxx, e-post: [email protected]).

1

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning Riigi Teataja

1. Sissejuhatus

Vastavalt loodusdirektiivile ja linnudirektiivile on igal liikmesriigil kohustus kehtestada kaitsealade suhtes kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad ka kaitsekorralduskavad.

ning vastama aladel esinevate LoD vajadustele ning LiD lisas I nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata

alade kaitse- -

ted ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja antakse suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku

metsa raiest tingitud negatiivseid ala kaitse- Lisaks on tegemist on koondkavaga, mis

metsaliikide kaitse- - soodsa seisundi saavutamiseks vajalik.

avale viiakse/viidi eskkonna strateegiline hindamine, mille alustele ja meetmetele, sh kas nende

rakendamine annab piisava kaitstuse loodus- ja linnualade kaitse- ja ala terviklikkusele.

LoD I lisa metsaelupai . Nendeks on: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (9010* 2 ), 3) vanad laialehised metsad (9020*), 4)

6) soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), 7) rusukallete j rakute metsad (9180*), 8) siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), 9) lammi- lodumetsad (91E0*), 10) laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0).

s kui andniiduna. Puiskarjamaade levikut ja seisundit hinnatakse

251 kaitsealust metsaliiki ja metsadega seotud liiki3, mi 52 Natura korralduse4 2000 alade kaitse- .

Kava metsade kaitset ja majandamist ainult kitsalt metsaraietest (m , v.a raadamine, tulenevate dena kaitse- , mitte laiemalt metsade majandamisega seotud tegevuste (kraavide hooldamine, kuivendamine jne)

e avaldumist vad tekkida muu inimtegevuse . s ele ja

tingimustele , et Natura ala kaitse- ja teviklikkusele

2 * 3 Lisa 2. . 4 Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k

https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848

seisundit eelhindamise hindamise (KMH)

Keskkonnaameti (KeA) sisemist reguleeriv dokument, mis samas loob raamistiku raietele KMH eelhindamise KMH

administratiivsed meetmed on abimaterjalid/suunis metsateatiste menetlemisel. Seega, kavas ja selle KSH aruandes kirjeldatavaid meetmeid on

metsateatiste , kas eelhinnangu andmiseks

t 5.

Lisaks on kavas kavaga seatud raiepiirangutest ning alap histest kaitse- , mis on seatud metsaliikidele. Kaitse- kavale tehtavast KSH-st, mille jaoks on koondatud kokku kaitsekorralduskavades seatud kaitse- vajadusel on ajakohastatud - .

1.2 Metsaelupaikade levik ja seisund Eestis

Natura 2000 loodusaladel on Eestis kokku 188 214 ha metsaelupaiku (EELIS (Eesti looduse 04.07.2024). Neist 35 905 137 249 ,

reservaatides 3014 ha ja 12 708 ha hoiualadel. 613,7 ha ning riigimaale 27 823 ha. Tegu on ajas muutuva suurusega, sest igal aastal viiakse inventuure, Keskkonnaameti spetsialistid.

Viimase (2019) LoD (artikkel 17) aruande ndis kaks rusukallete j rakute metsad (9180*) ja lammi-lodumetsad (91E0).

ebapiisav halb antakse, kui seisundikriteeriumist (levila, pindala, struktuur ja funktsioonid

on vastava hinnanguga. Peamine miks ebapiisav halb , on tingitud pindala sest i ja funktsioonide ebasoodsast

seisundist 6 . p , miks ei ole hinnatud soodsaks, on loodusaladel toimuva majandustegevus (raied), peamiselt kaitsealade . Tuleb arvestada, et LoD aruandluses akse 2000 alasid7.

Tabel 1. Loodusdirektiivi artikli 17 aruandes toodud metsaelu Loodusdirektiivi kood

Kirjeldus Levila Pindala Struktuur ja funktsioonid

Tulevik 2019

Trend 2019

9010* Vanad loodusmetsad

Soodne Ebapiisav Halb Ebapiisav Halb teadmata

9020 Vanad laialehised metsad

Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev

9050 Rohunditerikkad kuusikud

Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev

9060 Okasmetsad oosidel

Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev

5 2

6 -art17.eionet.europa.eu/article17/ 7 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn.

9080* Soostuvad ja soo- lehtmetsad

Soodne Soodne Halb Ebapiisav Halb stabiilne

9180* rusukallete ja Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne stabiilne

91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav stabiilne

91E0* Lammi- lodumetsad

Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne stabiilne

91F0 Laialehised lammimetsad

Soodne Ebapiisav Ebapiisav Soodne Ebapiisav teadmata

2180 Metsastunud luited

Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Halvenev

1.3 Metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisund

Loodus- ja linnudirektiivi aruandluses eraldi metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisundit ei 8 ja

Keskkonnaagentuuri 9

kaksikbiotoopseid maastiku- ja metsamaastikuliike. Metsamaastikuliigid on need, kes vajavad metsamaal suuremat koduterritooriumi

lendorav jne. Teistel juhtudel on liikide pesitsusala mets, aga toitumisala seotud avamaastikuga - -konnakotkas, kaljukotkas jt. EELISes

kajastuvad loomaliikide elupaigad on reeglina pesitusaegsed ehk sigimiselupaigad, mis vajadusel

onidena

Loodusdirektiivi 2019. aasta aruandes (Tabel 2) on kokku 3310 metsaga seotud liiki, millest kolme seisund on teadmata, seitsme seisund ebapiisav, kahe seisund halb ja 11 seisund soodne 11 . Linnudirektiivi 2019. aasta 32

i

metsamaastikuliigid kassikakk, kelle suurim surve- ja ohutegur on kisklus, karvasjalg kakul nii kisklus

-2017 m) liikide elupaiga 12.

Aruandluse kohaselt seisundiga LoD liikide osakaalu. Kui 2007. aastal oli teadmata seisundiga liike 24 %, siis 2019. aastal vaid 7 %. Nii on kasvanud soodsas seisundis liikide hulk 2007. aastast peaaegu kaks korda, 24 protsendilt 56 protsendini. on Eestis LoD liikide seisundi hinnangud maadega paremad. Euroopa Liidu tervikuna on soodsas seisus 31 kidest aruannete

13. %. Euroopa Liidus tervikuna on soodsas seisundis 16 %, ebapiisavas 47 %, halvas 30 % ja teadmata seisundiga 7 % 14

8 (Lisa 2). 9

10 Selles arvestuses pole arvestatud ainult V lisa liikide ja nahkhiirtega. 11 - loodusdirektiivi liikide seisund, 2022. Keskkonnaagentuur. 12

13 - loodusdirektiivi liikide seisund, 2022. Keskkonnaagentuur. 14 k Loodusdirektiivi liikide ja

15 -art17.eionet.europa.eu/article17/

Tabel 2. LoD metsaliikide ja metsaga seotud liikide seisund15

Loodusdirektiivi liik (53) Eesti nimi II IV V Levila Populatsioon Elupaik Tulevik 2019

trend

Agrimonia pilosa Karvane maarjalepp 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Boros schneideri 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Soodne Ebapiisav +

Buxbaumia viridis Roheline hiidkupar 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Canis lupus Hunt 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Castor fiber Kobras 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Cinna latifolia Laialehine nestik 1 1 Soodne Soodne Ebapiisav Soodne Ebapiisav =

Cladonia (Cladina) subsp. Perekond porosamblik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Coenonympha hero Vareskaera-aasasilmik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Cucujus cinnaberinus -punalamesklane 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav +

Cypripedium calceolus Kaunis kuldking 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Dianthus arenarius subsp. arenarius

1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Dichelyma capillaceum Juus-kiilsirbik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Dicranum viride Roheline kaksikhammas 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Eptesicus nilsonii -nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Euphydryas maturna Suur-mosaiikliblikas 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Lacerta agilis Kivisisalik 1 Halb Halb Halb Halb Halb -

Lepus timidus 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Leucobryum glaucum Harilik valvik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Ligularia sibirica Harilik kobarpea 1 1 Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav -

Lutra lutra Saarmas 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Lycopodium spp. Sugukond kollalised 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Lynx lynx Ilves 1 Soodne Halb Soodne Soodne Halb =

Margaritifera margaritifera 1 1 Halb Halb Ebapiisav Halb Halb =

Martes martes Metsnugis 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Moehringia lateriflora Ida- 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Muscardinus avellanarius 1 Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata

Mustela lutreola Euroopa naarits 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Soodne Soodne Ebapiisav =

Mustela putorius Tuhkur 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =

Myotis brandtii 1 Soodne Soodne Teadmata Soodne Soodne +

Myotis dasycneme Tiigilendlane 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Myotis daubentonii Veelendlane 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Myotis mystacinus Habelendlane 1 Teadmata Teadmata Teadmata Soodne Teadmata

Myotis nattereri Nattereri lendlane 1 Teadmata Teadmata Teadmata Soodne Teadmata

Nyctalus noctula Suurvidevlane 1 Soodne Ebapiisav Soodne Soodne Ebapiisav -

Oxyporus mannerheimii Must-seenesultan 1 Soodne Ebapiisav Teadmata Teadmata Ebapiisav =

Pipistrellus nathusii Pargi-nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Pipistrellus pipistrellus -nahkhiir 1 Soodne Teadmata Soodne Soodne Soodne =

Pipistrellus pygmaeus 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Plecotus auritus Pruun- 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Pteromys volans Lendorav 1 1 Halb Halb Halb Halb Halb -

Pulsatilla patens Palu-karukell 1 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav =

Rana arvalis Rabakonn 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav -

Rana temporaria Rohukonn 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav -

Sicista betulina Kasetriibik 1 Soodne Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata =

Stephanopachys linearis 1 Ebapiisav Ebapiisav Teadmata Teadmata Ebapiisav x

Thesium ebracteatum -linalehik 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Triturus cristatus Harivesilik 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav =

Ursus arctos Karu 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +

Vertigo angustior Vasakkeermene pisitigu 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav =

Vertigo genesii pisitigu 1 Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata

Vertigo geyerii Luha-pisitigu 1 Soodne Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata

Vespertilio murinus -nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Xyletinus tremulicola mardikas Xyletinus 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav +

Tabel 3. LiD Metsaliikide ja metsadega (pesitsevad) seotud liikide seisund. Articel 12 web tool16.

Liik (82) Eesti nimi trend 2019 pikk populatsiooni trend 2019

Accipiter gentilis all others Kanakull stabiilne langev

Accipiter nisus all others Raudkull stabiilne stabiilne

Aegithalos caudatus Sabatihane stabiilne stabiilne

Aegolius funereus Karvasjalg-kakk e laanekakk stabiilne langev

Alcedo atthis stabiilne

Anthus trivialis Metskiur stabiilne langev

Aquila chrysaetos Kaljukotkas

Bonasa bonasia langev langev

Bubo bubo Kassikakk langev langev

Buteo buteo Hiireviu stabiilne stabiilne

Carduelis carduelis Ohakalind stabiilne

Certhia familiaris Porr langev stabiilne

Chloris chloris Rohevint

Ciconia nigra Must-toonekurg langev langev

Circaetus gallicus Madukotkas stabiilne stabiilne

Clanga clanga Suur-konnakotkas langev langev

Clanga pomarina -konnakotkas stabiilne

Coccothraustes coccothraustes Suurnokk-vint stabiilne langev

Columba oenas stabiilne langev

Columba palumbus palumbus Kaelustuvi

Corvus corax Ronk stabiilne stabiilne

Cuculus canorus stabiilne stabiilne Cyanistes caeruleus s. str. Sinitihane stabiilne stabiilne

Dendrocopos leucotos Valgeselg- stabiilne

Dendrocopos major all others Suur- stabiilne

Dryobates minor - langev langev

Dryocopus martius stabiilne

Emberiza citrinella Talvike stabiilne langev

Erithacus rubecula Punarind langev stabiilne

Falco columbarius langev langev

Falco subbuteo 21 stabiilne stabiilne

Ficedula hypoleuca Must- langev langev

Ficedula parva - stabiilne

Fringilla coelebs all others Metsvint stabiilne stabiilne

Garrulus glandarius stabiilne

Glaucidium passerinum

Grus grus Sookurg stabiilne

Haliaeetus albicilla Merikotkas

Jynx torquilla stabiilne langev

Lanius collurio Punaselg- langev langev

Leiopicus medius Tamme-

Lophophanes cristatus Tutt-tihane langev langev

Loxia curvirostra Kuuse-

16 Article 12 -art12.eionet.europa.eu/article12/

Loxia pytyopsittacus - stabiilne langev

Lullula arborea langev langev

Lyrurus tetrix tetrix Teder langev langev

Muscicapa striata Hall- stabiilne stabiilne

Nucifraga caryocatactes stabiilne

Oriolus oriolus Peoleo stabiilne stabiilne

Pandion haliaetus Kalakotkas

Parus major Rasvatihane stabiilne stabiilne

Periparus ater all others Musttihane stabiilne stabiilne

Pernis apivorus Herilaseviu stabiilne stabiilne

Phoenicurus phoenicurus Lepalind

Phylloscopus collybita s. str. -lehelind stabiilne langev

Phylloscopus sibilatrix Mets-lehelind langev langev

Phylloscopus trochiloides s. str. -lehelind stabiilne

Phylloscopus trochilus Salu-lehelind langev langev

Picoides tridactylus langev stabiilne

Picus canus Hallpea- stabiilne

Picus viridis s. str. langev langev

Poecile montanus stabiilne langev

Prunella modularis stabiilne langev

Pyrrhula pyrrhula Leevike langev langev

Regulus regulus langev langev

Scolopax rusticola Metskurvits langev langev

Sitta europaea Puukoristaja stabiilne stabiilne

Spinus spinus Siisike langev langev

Strix aluco Kodukakk stabiilne stabiilne

Strix nebulosa Habekakk stabiilne stabiilne

Strix uralensis stabiilne stabiilne

Sylvia atricapilla Mustpea- stabiilne

Sylvia borin Aed- langev stabiilne

Sylvia curruca - langev stabiilne

Tetrao urogallus all others Metsis langev langev

Tringa ochropus Metstilder stabiilne stabiilne

Troglodytes troglodytes all others stabiilne

Turdus iliacus langev langev

Turdus philomelos stabiilne stabiilne

Turdus pilaris langev langev

Turdus viscivorus stabiilne

Turdus merula

1.4 Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika

moodustamise ja kaitse - ja linnudirektiiv. Eesti Natura 2000 alad on moodustatud Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas loetletud

pide ja II lisa liikide ning nende elupaikade kaitseks. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaiku on Eestis , metsaliikide ja metsadega seotud liikide arv 53 ning linnudirektiivi I lisas metsadega seotud liikide arv on 82 (vt tabel 1 ja 2). Loodus- ja linnudirektiiv ei ole vahetult kohalduvad id, kuid eeldavad

elluviimist. LoD II lisa ja LiD I lisa liikide elupaikades moodustatakse loodus- ja linnualasid, et tagada nende LoD IV lisa sisaldab ranget kaitset vajavaid liike, kuid mille jaoks pole vaja moodustada loodusalasid. V lisa liigid on majanduslikku

asurkonna seisund ei halveneks. Sellisel juhul on alust piirata nende liikide kasutamist.

1.4.1 Loodus- ja linnudirektiiv

Loodusdirektiivi artikli 3 1 ja LiD artikli 4 Euroopa erikaitseala Natura 2000. See koosneb aladest, kus esinevad LoD

, II lisas loetletud liikide elupaigad ja LiD I lisas nimetatud liikide elupaigad, mis

seisundit nende looduslikul levilal. a liitumise ajaks, aastal 2004, millega seoses esitati Euroopa Komis 17 . Natura 2000 alade laiendamine toimus 2009. ja 2017. aastal. 2000 alade piisavusest anti 2019. aastal.

Loodusdirektiivi artikkel 3 looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa seisundi (Favourable Conservation Status) e e vajadust Natura 2000 aladel. Vastavalt loodusdirektiivile loetakse loodusliku elupaiga seisundit soodsaks riigi tasemel, kui laienemas;

seisund kohaselt. Artikli 1 punkti i kohaselt on liigi seisund mis pikema aja territooriumil. Liigi seisundit

iooni

Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) on sisustanud elupaiga ja liigi soodsa seisundi

. Liigi

17

https://www.riigiteataja.ee/akt/790098.

olemas piisavalt suur elupaik.

Oluline on, et Eesti riik suudaks meetmete soodsa seisundi saavutamise. Loodusdirektiivi artikli 6 1 kohaselt peavad

, soodsa seisundi tagamiseks tuleb esmalt konkreetsel alal esinevate liikide ja 18 tagada soodne seisund ka riiklikul tasandil . Kaitsealadel l koloogilised vajadused

a ja kohta eraldi.

ndardse andmevormi kohaselt alaks19.

Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed,

Vastavalt loodusdirektiivile on liikmesriikidel kohtustus kehtestada erikaitsealade suhtes vajalikud

meetmed, kuid annab liikmesriikidele voli neid ise rakendada, kuid kohustus on tagada, et adustele ning

tsusega looduslike elupaikade ning looma ja taimeliikide soodsat seisundit. Eesti riik on rakendatud kaitsealadel kaitsemeetmetena kaitsekorralduskavad, millel on meetmed. Kaitsemeetmeteks on veel kaitse-eeskirjad, mis reguleerivad

20. meetmed on liikmesriikidele kohustuslikud21.

Loodusdirektiivi 2. Liikmes erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide

Vajalikke meetmeid on kirjeldatud s 1, kuid antud artikli 2 ktiks enne e looduslike elupaikade ja liikide (seisundi) halvenemist ning rakendama selleks ennetavaid meetmeid. Oluline siinjuures on, et liikmesriik suudab kehte ku korra, mis oleks

18 Commission note on establishment conservation measures for Natura 2000 sites. European Commission, Doc. Hab.13-04/05, September 2013 (original version in English). http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/comNote conservation measures_ET.pdf. 19 Commission note on setting conservation objectives of Natura 2000 sites. European Commission, Doc. Hab.12- 04/06, November 2012 (original version in English). Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.

http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/commission_note2_ET.pdf. 20

21

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=21A835E6F6276DC61CCAAF384BDCDCCE?text =&docid=61840&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1966087.

22. Liikmesriikidel on artikli rakendamisel d need peavad seisundi halvenemist ja

t23.

- kehtestatud Vabariigi Valitsuse kaitstava ala kaitse-

korral).

Loodusdirektiivi artikkel

ida see ala kaitse-

kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

kmesriike erikaitsealade kasutusele kontrollmeetmed tagamaks, et liikmesriigi asutused annavad tegevusele loa vaid siis, kui see ei avalda ala tuleb liik viia, kas eraldiseisev Natura hindamine, KMH 24. Oluline on

Loodusd selgitust da sid ( ) tuleks hinnata, kui

alale25. Euroopa Kohus on hinnanud, et metsa majandamine ga

Natura 2000 aladele26.

Linnu- ja Esiteks, moodustavad linnudirektiivi kohaselt valitud linnukaitsealad lahutamatu osa Natura 2000

, kohaldatakse loodus linnukaitsealade suhtes27.

seisukohast oluline .

1.4.2 Elurikkuse strateegia

22 Kohtuasi C-241/08, punkt 76. 23 Kohtuasi C-404/09, punkt 126. 24 5.4. 25 Kohtuasi C-127/02 punkt 26. 26 Kohtuasi C-441/17 punkt 127. 27 Euroopa Liidu Teataja IV teave. Teave Euroopa Liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt. Euroopa Komisjon

https://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES.

Vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale ata ja range kaitse Euroopa Liidus veel alles olevad loodus- . Looduskaitse peamised

kohustused on, et aastaks 2030 oleks kaitse all. Sellest range kaitse all peab o maismaa ja 10% merealadest28. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia visiooni kohaselt peavad

Sealjuures tuleb - smetsad ning neid rangelt kaitsta. Liikmesriigid

peaksid seisund ei halveneks. Loodus-

inud, loodusliku struktuuriga metsade osas tuleb eeldada ka . Elurikkuse strateegia elluviimiseks Euroopa looduse

tegevuste edukust iga kuue aasta tagant kuni rahuldava tulemuse saavutamiseni29

Eestis on kaitstavate alade30 pindala koos territoriaalmerega 2023. aasta ,6 milj. hektari ehk ca 23% kogu riigi pindalast31. Metsamaa kaitsealune pindala on 467 003 ha ehk 19,9% kogu Eesti metsamaast (ETAK). Sealhulgas range kaitse all (SKV ja reservaadid) on 11,1% metsamaast (ETAK)32. Lisades juurde elupaikade33 (edaspidi VEP), Natura elupaikade ja projekteeritavad objektide pindala, kus metsa rangelt kaitstud 18,1%34 (SMI).

1.5 halduslikud meetmed

1.5.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad

Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv ei ole liikmesriikidele on direktiivi LKS-i. LKS reguleerib laiemalt kui ainult loodus-

objektide, liikide ja elupaikade kaitset. Vastavalt loodusdirektiivi artikkel 4 4 loovad liikmesriigid loodusalad elupaikade ja liikide elupaikade seisundi halvenemist. Eestis on eriloodusalad sellised Natura 2000

Eestis kuulub kaitstavatest aladest ligi 92% 35

28 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN. 29European Parliament & Council of the European Union, 2024. Regulation on nature restoration . Official Journal of the European Union. https://ec.europa.eu/environment/nature/restoration/ 30

- loodusobjektid. 31 Keskkonnaportaal. Looduskaitse statistika | Keskkonnaportaal 32

https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. 33 Riigimaal ja eramaal lepingutega. 34

https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. 35.Sirel, K., Pulk, E. 2020. . Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: lk 28-31.

- -

- . Omakorda jagun erinevatesse tesse. Kaitsealade kaitse-eeskirjades

- LoD ja LiD liigid ja LoD elupaigad. Kaitse-eeskirjad peab tagama Natura alade

. Kaitsekorra rakenduslikku osa tegevuskavas.

da metsa piiritletakse valdav osa loodusdirektiivi I lisas nimetatud

ud (ca 157 000 ha), kus metsade majandamine ei ole lubatud.

mate ning siduda kaitseala tervikuks. Pii b samuti loodusdirektiivi metsaelupaiku (ca 42 000 ha) Natura aladel36. LKS uuendus- ja sanitaarraieid.

1.5.2. Metsaseadus

Metsa Keskkonnaametile kontrollida

ke metsaseaduse ja selle alamaktidega, vaid muuhulgas

hinnatakse tegevuse vastavust LKS-le al

ulatuses, mida lubab kaitstava ala kaitsekord. Kaitsekord koosneb Vabariigi Valitsuse lubatud b LKS

-st 14, 17 ja

raietele piirangute seadmis - leiukoht on registreeritud EELIS andmebaasis dokumenteeritud leiukoha andmed ning otsuse tegemise ajaks (raie lubatavuse kohta) on andmed edastatud EELIS andmebaasi haldajale.

1.5.3. Metsade kaitse ja majandamine

LKS keelab kaitsealade uuendusraied, puhtpuistute kujundamise ja energiapuistute rajamise. Kaitse- seades tingimused raielangi suurusele ja kujule, raie tegemise ajale ning metsa koosseisule ja metsa vanusele vastavalt metsaseaduses

36 Keskkonnaameti dokumendiregister kiri 07.02.2022 nr 7-4/22/2442

07.02.2022 tegi Keskkonnaamet ettepaneku (edaspidi 07.02.2022 ettepanek) , et tagada loodusdirektiivi elupaikade ja liikide soodne

seisund. 000 ha Natura metsaelupaiku. Loodusdirektiivi artikli 17 aruande kohaselt on metsaelupaiga st kaheksa seisund ebasoodne (vt tabel 1). Range kaitse ettepanek kehtib kuni looduskaitseseaduses muudetakse metsaraiete

ja tagatakse elupaikade kaitse, seejuures on h ala haldusakti andmine kuni 28 kuuks37.

ka Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) 000-st hektarist 29 412 ha on

riigimaal olevad elupaigad, mille kaitse on tagatud. E 000 ha.

Vastavalt 07.02.2022 ettepanekule hinnatakse metsateatiste menetlemisel elupaiga olemasolu olemasolu, kui see kattub

EELISe Natura elupaikade kaardikihiga siis metsateatise andmine peatatakse. igsust tuleb esmalt kontrollida kameraalselt (ortofoto, metsaregistrit, mudeldatud elupaiku) ning vajadusel teostada kontroll looduses. Elupaikade olemasolus tuleb veenduda ka juhul, kui metsateatise ala kattub mudeldatud elupaigakihiga (edaspidi elupaigamudel) Elupaigamudel on koostanud Keskkonnaagentuur tuvastamaks alasid, kus varem pole metsaelupaiku inventeeritud. Mudeldatud kiht on 27.09.2021 kokku pandud erinevatest andmekihtidest, mi inventeerimata metsaelupaiku. Mudeli andmekiht koosneb 0,1 ha suurustest pikslitest ja on metsaportaalist38. m kaitse korraldamise ja majandamise juhise tabelist39(edaspidi metsamajandamise tabel).

1.5.4

Riiklikult

kui: 1) t

k Natura 2000

- selleks otseselt vajalik.

- seid tunnuseid, kuid

paikade ja liikide haavatavust40.

37

38 Metsaportaal (metsad.ee) 39

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-04/Andmetabel.xlsx 40 RKHKo 3-18-529, p 18

kavaga seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele ted. Kavale algatati 41 vastavalt KeHJS le le

-

on ik-

otsuste tegemisel (metsateatiste registreerimisel ning KMH eelhinnangute koostamisel) metsade -

Keskkonnaamet annab Natura aladel metsateatistele KMH eelhinnangu arendaja (metsateatise esitaja)

1

1

1.5.5.V

aiga (edaspidi VEP) puhul on tegemist alaga, kus kitsalt kohastunud, ohustatud,

metsaseaduse v assifikaatori ja valiku juhend on kehtestatud ministri 42. Riigimetsas

asuvad VEP-id on kaitstud k Kokku on Eestis registreeritud 38 660 638 ha (EELIS seisuga 26.09.2024). Eraomandisse

4515 ha VEP- 840,9 ha. Kaitse all olevatest (riigimaa + eraomand lepinguga) VEP-st 12 138 ha asub loodus/linnualal/ ning 22 341 Metsaelupaikade loodusala -ga 359 jaspool metsaelupaiku on VEP registreeritud 34 197 ha. Linnualadel 6033 ha VEP-e. Avalik-

43 . Kui metsaelupaikadele tuleb pidada arvestust loodusdirektiivi artikli 17 alusel ning tagada kaitse vastavalt loodusdirektiivi artikkel 6 sest need VEP-e oleks

a, kui Natura metsaelupaiku, kuid selleks puudub hetkel olemasolev juhend.

Lisaks riiklikele regulatsioonidele (FSC), vastutustundliku metsamajandamise eest 44 . FSC sertifikaadiga, Natura elupai

41

-2/22/5425. 42

43

1

44 Forest Stewarship Council. Koduleht: https://ee.fsc.org/ee-et

1.6. Inventuurid ja uuringud

Metsaelupaikade inventeerimist ja EELISesse kandmist korraldab Keskkonnaamet. Inventuure tellitakse hanke korras ja neid hanketingimustele kvalifitseerinud spetsialistid. V evad inventuure Keskkonnaameti d. Hankega tellitud inventuuride puhul on Keskkonnaametil kontrolliv roll, et andme vastaksid reaalsusele. Metsaelupaikade inventeerimine toimub vastavalt inventeerimisjuhendile45.

Tabel 4. pindala sissekanded EELIS-sse46. Aasta Inventeeritud elupaikade pindala (ha) 2023 12 040,06 2022 14 452,48 2021 12 215,55 2020 10 863,65 2019 6 831,53 2018 17 639,48 2017 22 178,17

1.7. Riiklik seire

Riiklikku eluslooduse seiret korraldab Keskkonnaagentuur ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire, mis kuulub riikliku keskkonnaseire programmi elustiku mitmekesisuse seire alla. Metsaelupaikade seisundiseiret teostakse iga-aastase juhuvalimi

aks taimekoosluste seirele on riiklikus eluslooduse seires ka arvukalt kaitstavaid ja ohustatud

ku raames.47. Eluslooduse seire met teostatakse iga-aastaselt, 6- ga esitatakse ka seire koondaruanne, mida kasutatakse loodusdirektiivi artikkel 17 aruande koostamiseks. Seni on (2010-2012; 2014-2018) ,

peb 2025. aastal. Seirets eelvaliku seirepunktid, jeldatakse 48.

Liike seiratakse riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogrammi kaudu. Liikide ja nende hmade seire jaguneb vastavalt: soontaimed ja samblad, seene- ja samblikuliigid, selgrootud kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ning imetajad 49 . kategooria kaitsealused liigid ning osa II ja III kategooria liikidest ning optimaalne valik rahvusvaheliselt ohustatud liikidest.

45

46 EELISe inventeeritud elupaikade osa 29.05.2024 seisuga 47

https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=473573 48

https://storymaps.arcgis.com/stories/d4e80db07a9045f7baa18e6f4636e0fc 49 Keskkonnaagentuur, 2018. Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm. Tallinn.

2 administratiivsed meetmed

pressure) ja ohutegurit (threat). , ning ohutegur on ebasoodne tegur, mis

ja meetmete liigitamine tuleneb loodusdirektiivi

meetmed

kavades.

Tabel 5. .

kood Meede

Meetme kood

Tegevuse nimetus

harvendamine (v.a lageraie)

PB06

Metsade majandamise tingimuste muutmine

MB05 Administratiivne meede

raie keeld

moodustamine Metsamajandamise juhise tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine

Uuendusraied PB09

Metsade majandamise tingimuste muutmine

MB05 Administratiivne meede

raie keeld

moodustamine metsamajandamise juhise tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine

Vanade metsade

ja killustumine

PB14

Metsade majandamise tingimuste muutmine

MB05 Administratiivne meede

raie keeld Metsamajandamise juhise tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine

3. Kaitse korral

-s 3. Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle

seisund on soodus vastavalt l 2.

50

-iga liitumishetkel ja tegemist peab olema realistliku saavutatava

pindalaga.

seisundi hinnang ebasoodsaks. Ebasoodne seisund jaguneb omakorda kaheks: ebasoodne-ebapiisav ja ebasoodne-

, siis on seisund ebasoodne- seisund ebasoodne-

.

3.1. Otsustuspuu Natura 2000 aladel metsateatiste menetlemisel

Otsustuspuu (joonis 1) menetluse kulg, et abistada spetsialistil hinnata, kas tegevusloa andmine aladel direktiivide Otsustuspuud

esitatud kaitsealale, ala kaitse- ja milline peaks olema metsateatise otsus. Tingimused kehtivad

Alternatiiv 2 otsustuspuu (joonis 2) puhul on tegemist metsaseadust ja looduskaitseseadust muutva

hoiualal lageraie ja veerraie. Kaitse- va

50 Article 17 of the Habitats Directive Fail Explanatory Notes Art. 17 , lk 93- Habitats Directive Art 17 (europa.eu)

EELISe Natura elupaik kihi

Andmekvaliteet

Andmekvaliteedi kontrollimisel tuleb hinnata te piisavust, selgitamaks Alusandmete kvaliteet on oluline

osa otsustusprotsessis, andmete siis, kui andmed ei

ole vanemad kui 10 aastat (alates 2011. aastast, mil koostati uus metsainventuuride juhend) ning seisundi hinnangud Andmeid saab pidada ebapiisavaks, kui on puudu

olulised andmed, seisundi hinnangud nt metsa vanuse ja kasvukoha ga. Ebapiisavate andmete puhul tuleb

teostada alati (KMH, kameraalne hindamine), alustada teatise menetlust otsustuspuu algusest.

andmete kontroll ja

inventeerimata Kontrollimiseks tuleb kasutada elupaigamudelit ja kameraalset hindamist. Elupaigamudeli

. Kui kattuvust ei tuvastata (liikidest tulenevaid) piiranguid ja raie ei piirdu 30m puhveralaga,

olla kameraalne hindamine, mille puhul saab aluseks -elupai

. Lisaks on . Kui andmete kontrolli

etluspuus kirjeldatule eelhindamise protsessiga andmete kogumine ja

Metsateatise k ga ja raieliik

Metsateatise kattumisel Natura ala tuleb kohaselt

maaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Arvestades, et metsaseadus ega hoiualal sellise raieliigi kohta metsateatise esitamist, siis loa

tegevuse piiramiseks KMH protsess on seotud tegevuslubadega.

Liinitrasside, teede ja kraavide hooldusalade puhul tuleb arvestada, et tegu on olemasolevate ja selliste aladega

kaardistusandmete detailsus trasside ja teekoridoride

hooldustingimused on kirjeldatud Keskkonnaameti kodulehel 51 . Selliste raiete puhul KMH .

51

(keskkonnaamet.ee)

Raie stamiseks. Loodusdirektiivi artikkel 6 -

on seotud otseselt kaitsekorraldusega. selle vaja KMH liigi elupaiga -

Hooldusraiete kaasnevad raietegevusega

esinduslikkus, struktuur ja funktsioon. Valgustusraiete puhul on tegemist metsamajanduslike vad puude toite- ja valgustingimusi metsas. Raieid tehakse kuni 20- cm keskmise diameetriga puistus ning tegevus ei vaja metsateatise esitamist raiega, mille

le te puude kasvu tulevase raie jaoks, siis langeb selliste raiete tegemine otstarbetuks ja liigseks kuluks, kui

selliste raiete tegemist ning metsaseadus esitamist, kuid arvestada tuleb, et ntsiibis ei vasta noorendikud

iumitele , mis on olnud metsaelupaiga osad

valgustusraiete puhul.

gid (valikraie, uuendusraied, hooldusraied, raadamine), mis kattuvad Natura omavad struktuuri ja funktsiooni halvendavai sid

v hinnata

-

Andmekvaliteedi hindamine on oluline etapp iga otsuse tegemisel. Hea ja rahuldav kvaliteet annab kindluse otsuse tegemiseks ning suunab menetluspuus vajaliku otsuse tegemiseni. Ebapiisavate -

Kattumisel mitte- hinnata elupaiga olulisust/esinduslikkust alal. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhisele52

seda esineb alal elupaika, millel pindala on ebapiisav looduskaitse seisukohast, kuna see on mis on nii et

Lisaks pidada elupaigad, mis vajakasid taastamist, kuid millel puuduvad asjakohased

.

(mudelhindamine, kameraalne- , et tegu ei ole kaitse- looduskaits , tuleks metsateatis peatada ning alustada kaitse-eeskirja muutmise menetlust.

Raiete m

52 European Commission, 2023. Natura 2000 standard data form explanatory notes, p 3.1.8 pg 14.

Raiete 30 m on aitstavate metsafragmentide rakendusuuring 53 , kus leiti, et piirnev ega metsade

raiete serva raie servatsoonidest. Niisamuti on utud 30 m punktobjektidena

kaardistatud leiukohtade puhv -kordne keskmise puistu est Kuna metsaelupaikade kaardistamine toimub (on ka erisusi) metsakorraldusliku eraldise

arvestada majanduskeelu Eraldi ei ole

etakse metsaelupai 30 - 30 m ulatuses

on raieviisid, mis tekitavad lagedaid alasid, sest need kahjustaksid puhverala struktuuri

g , (mis ei ole on tuulemurru ki kahjudega. Sel juhul metsakaitse-

ekspertiisi kui olukord on tekkinud looduslike protsesside tulemusena. 20 tihumeetrid puid, mida

Eelistatult us .

53

3.2 Kaitsealuste ja kaitse- na Natura 2000 aladel metsateatiste menetlemisel Andmekvaliteet

Kui liigiandmete kvaliteet EELISes ei ole otsuse langetamiseks piisav (liiga vanad ( kui 10 aastat) andmed, puudub info asurkonna suurusest, seisundist), siis reeglina teostatakse

(inventuur, liigi elupaigamudel

kaitsealuse liigi elupaiga olemasolu (lindude pesitsusperiood, taimede vegetatsiooniperiood jms). siis tuleb otsus langetada piirangute rakendamise, tingimuste

d (KMH eelhinnangus) da KMH.

Metsade majandamise juhise tabel (lisa 2).

Tabel sisaldab Eestis I, II ja III kaitsekategooria liike, mis on registreeritud EELIS andmebaasis, kas elupaiga Lisas 2 olevas tabelis majanduspiirangud, mida rakendatakse metsaraiele, kui see kattub liigi elupaigaga. Lisaks on

kasvukoha d ning soovitusi. - ja linnualade kaitse- metsaliigid ja lisaks veel direktiivi aruandluses

1 ja joonis 2), v. a. soodsas seisundis liigid. Tabelit haldab ja hoiab

Joonis 2. Natura 2000 loodus- ja linnualal liigileiukohtade ja -elupaikade metsateatiste menetlemise otsustuspuu

Metsateatis loodusalal ja linnualal

Kattub liigi elupaigaga

Andmekvaliteet

Hea/rahuldav

vastavalt metsamajandamise tabeli tingimustele

Halb

4. Raiete kumuleerumine

Raiete kumuleerumine tekib - Ala

terviklikkus on lisaks ala kaitse-

54. l raietel , siis mitmete raiete Eraldi hindamist raiete kumuleerumise kohta , sest k estatud

-eeskirjad, metsamajandamise tabeli tingimused, mis koostoimes istumise

Kaitse-eeskirjades metsade majandamise tingimused on suunatud just kaitse- ttes ning ,

jt kriteeriumeid R s nende majandamise keeld, nende

(Lisa 2), millega seatakse metsade majandamisele. Lisaks, kui kaitse- teisiti, kehtivad metsaseadusest tulenevad puistu keskmise vanuse, keskmise rinnasdiameetri, langi suuruse ja metsa uuenemise kriteeriumid. Arvestada tuleb veel asjaoluga, et RMK usraieid ei tee 55 . Kogu kaitsvate alade metsamaast moodustab riigimaa 74,7% i metsamaast 57,2%56.

Alternatiiv 2 realiseerumisel on raiete kumuleerimise looduskaitseseaduses lage- tes metsaelupaikades majandamise keeld ja elupaikadele b tingimusi metsa (Lisa 2) ja looduskaitseseaduse lisa valik- -

. k toodud metsa uuenemise tingimused, maksimaalse raielang va Samuti kehtib alternatiiv 2 puhul RMK arengukava ja otsus s

54

-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 55 Riigimetsa Majandamise Keskuse arengukava 2024- RMK_arengukava_2024-2028.pdf 56

Keskkonnaportaal

LISAD

Lisa 1. Natura alade nimekiri

Lisa 2. Metsade majandamise juhis ja andmetabel.

Metsade VP_majandamise juhis

Andmetabel

Lisa 3. Kokkulepped

metsa

sellele rajatud taristust, kuid u

transpordimaale (teemaale) esinemisest

1. soovita itada kahjustused ;

2. teele ohtlike puude eemaldamise (eelistatult sanitaarraiena, vajadusel raadamisega) teemaaga piirnevas kaitseala piirangu

3.

kusjuures

4.

5. ulatuses,

6. arvestab/kontrollib eraldiste kaupa prognoositud sanitaarraie mahtu objekti kohta tervikuna,

7. ja lendorava pesitsusaega tuleb arvestada perioodil 15.02-31.08), kuid realiseerimist kaalutlusotsusena ka lindude pesitsusaegse piirangu ajaks, kui tegevusega ei

aprilli kesk segametsades (laane-, salu-

8. keelab raiutud materjali ladustamise ja pinnase kahjutused (sealhulgas pinnase freesimise) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ning pool-looduslikel kooslustel, s. h. keelab I ja II kaitsekategooria taime - ja viljumisperioodi ja pehme pinnasega;

9. ala hooldusniidukiga hooldatav ning pinnasekahjustuste tekitamisel tuleb pinnas tasandada;

10. liiklemist ega ohusta liiklejaid;

11.

raadatava ala piires; 12.

- ja avariiolukordades, mil piisab Keskkonnaameti teavitamisest; 13.

14.

15. koordineerib teetrasside puhastamise kommunikatsiooni RMK ja Transpordiametiga enne .

Erisused:

-

suse koos

, lendorava pesapuude

Liinikoridoride hoolda

hooldatud. Madalpingeliinid (2+2 m) on

.

Liinikoridoride rajamise, laiendamise ja hooldamise kokkulepped

1. Elektrilevi esitab olemasolevate liinikoridoride hooldamiseks ja laiendamiseks kaitsealustel loodusobjektidel Keskkonnaametile miseks l aastal teisel poolaastal.

2. olemasolevatesse kai

3. Olemasolevates liinikoridorides masinatega liikumine on looduskaitseseaduse (LKS) alusel

- lemasoleva rajatise

4. kinnisasjalt vajab Elektrilevi lisaks maaomaniku teavitamisele kohaselt

tegevusele tingimusi. 5. KeA kodulehel esitatud maatriksist.

esinemisest (nt I kaitsekategooria linnu-

6. koridoride vajalikud raadatavad reaalsed laiused ning KeA annab tingimused ja kaitseala

pa, kandes erinevate ;

7.

8.

9. , ja liinidele

a.

10.

11. eeldab, et raadamiste ja raiealade mahtu ei kajastata metsateatistes kogu liinikoridori ulatuses, Elektrilevi informeerib

maaomanikke antud juhisest; 12. arvestab/kontrollib eraldiste kaupa prognoositud raiete mahtu objekti kohta tervikuna, kuna

13. -

vajadusel metsateatiste realiseerimist kaalutlusotsusena ka lindude pesitsusaegse piirangu

ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude -, salu- ja soovikumetsades) ning

KeA kodulehel esitatud maatriksist, erandite

14. keelab raiutud materjali ladustamise ja pinnase kahjutused (sealhulgas pinnase freesimise) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ning pool-looduslikel kooslustel (kaardiinfo avalikus rakenduses X-GIS 2.0 [looduskaitse] (maaamet.ee)

- ja viljumisperioodi ja pehme pinnasega; 15.

ala hooldusniidukiga hooldatav ning pinnasekahjustuste tekitamisel tuleb pinnas tasandada. de korral mitte

16. ega takista nende hooldust;

17.

p. 2); 18.

suundpuurimise (mitte kaevamise) meetodil; lubab avatud kaevise meetodit kasutada III kaitsekategooria liikide kasvukohtades;

19. ; 20.

21.

22.

23. koordineerib liinikoridoride puhastamise kommunikatsiooni RMK ja Elektrileviga enne

Erisused:

-

leida lahenduse, mis tagaks

vms.

ustuspaikade loomine elupaikadesse.

tuleb metsamajandamisel LKS ja kaitse-eeskiri t ja hoiualal

oluliselt k , kuiva pinnasega seda

ja kaitsekorra , Esmalt tuleb

u ja puidu ladustamist erandina kaaluda tingimusel, et

1. eelistada selleks olemasolevaid trasse (vanad kokkuveoteed, kraavi- looduslikult avatumad alad) ja kohti, kus selleks ei ole vaja teha enam kui 8 cm puittaimestiku raiet, kusjuures ;

2. pinnase kahjustusi, sealjuures

; 3. langeda esinduslikkus.

Tekkinud kahjustused ;

4. (KeA kaaluda erisust vastavalt liigi tundlikkusele, ohustatusele, seisundile, kasvukohale);

5. 15.02-31.08); 6. k

; 7. liikumisteed ai

on keelatud.

tingimustega, et

1. ja kallaste

kahjustamise.

Paljandite, karstide

1. meetrit 2.

1. v ; 2. p t, et see ei takistaks edaspidi niidu

hooldust; 3. metsamaterjali ladustamine on keelatud;

4. nii madalad, et edaspidi oleks ala hooldusniidukiga hooldatav;

5. r cm;

6. le hooldatava niidu on lubatud .

Lisa 4 Kaitse korraldust reguleerivate aktide loetelu

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Vastavalt nimekirjale

09.06.2025 nr 6-5/25/11457-2

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi edastamine seisukoha andmiseks

Keskkonnaamet edastab Teile seisukoha esitamiseks1 Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja

-liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) programmi.

Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kavaga (edaspidi kava) seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele kaitsepõhimõtted.

Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000 võrgustiku

alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ning tagaks nende pikaajalise

säilimise. Kava KSH algatati Keskkonnaameti peadirektori 06.12.2022 käskkirjaga nr 8-2/22/5425.

KSH algatati vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ja § 35 lõikele 2 selle vajadust põhjendamata, sest

metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.

Palume esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KSH programmi, sealhulgas selle

asjakohasuse ja piisavuse kohta (kontrollides ka eksperdirühma koosseisulist piisavust) hiljemalt

30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest e-posti aadressile [email protected]. Samuti on

oodatud põhjendatud ettepanekud kava tööversiooni täiendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Lisad:

1. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm

2. KSH algatamise otsus (programmi lisa 1)

3. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete

rakendamise kava (tööversioon)

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 361 lg 1 alusel.

2 (2)

Sama: Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Anija Vallavalitsus , Harku Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Kiili

Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Loksa Linnavalitsus, Lääne-Harju

Vallavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue

Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Hiiumaa Vallavalitsus,

Alutaguse Vallavalitsus, Narva Linnakantselei, Lüganuse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus,

Sillamäe Linnavalitsus, Toila Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Põltsamaa

Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Lääne-Nigula

Vallavalitsus, Vormsi Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus,

Rakvere Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Väike-Maarja

Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Räpina Vallavalitsus, Häädemeeste

Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Pärnu

Linnavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus,

Märjamaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa

Vallavalitsus, Elva Vallavalitsus, Kambja Vallavalitsus, Kastre Vallavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Nõo

Vallavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Otepää Vallavalitsus,

Tõrva Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Mulgi Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Viljandi

Linnavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus,

Võru Linnavalitsus, Võru Vallavalitsus

Ester Pindmaa 5696 6409

[email protected]