Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 13-8/2210-1 |
Registreeritud | 09.06.2025 |
Sünkroonitud | 10.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
Sari | 13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
Toimik | 13-8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Vello Kima (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Töö number 25000037
Tellija Keskkonnaamet
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 4.06.2025
Natura 2000 võrgustiku alade
metsaelupaikade ja -liikide
administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju
strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
2 / 31
Versioon 1
Kuupäev 4.06.2025
Koostanud: Eike Riis, Madis Kullamaa, Raimo Pajula
Esikaane foto: Allikaline häilurohke Oandu sõnajalakuusik Lahemaa rahvuspargis. Allikas:
Kliimaministeerium
Projekti nr 25000037
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
3 / 31
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5
1. KSH OSAPOOLED ............................................................................................... 6
1.1. KSH programmi koostanud eksperdirühm ................................................................ 6
1.2. KSH aruande eksperdirühm ................................................................................... 6
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................. 8
2.1. Kava koostamise eesmärk ..................................................................................... 8
2.2. Kava lühikirjeldus ................................................................................................. 8
2.3. Taustainformatsioon ............................................................................................. 9
3. KSH EESMÄRK JA MÕJU HINDAMISE ULATUS .................................................. 11
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 12
4.1. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ....................................................................... 12
4.1.1. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv ............................................................................ 12 4.1.2. Elurikkuse strateegia aastani 2030 ....................................................................... 13 4.1.3. ELi uus metsastrateegia aastani 2030 ................................................................... 14 4.1.4. Looduse taastamise määrus ................................................................................ 14 4.2. Siseriiklikud õiguslikud ja halduslikud meetmed ..................................................... 15
4.2.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad ................................................................. 15 4.2.2. Metsaseadus ...................................................................................................... 16 4.2.3. Metsade kaitse ja majandamine piiranguvööndis .................................................... 17 4.2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ............................ 18 4.2.5. Vääriselupaikade kaitse ....................................................................................... 18
5. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA
EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 19
5.1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide hetkeseisust ....... 19
5.2. Natura aladel metsateatiste menetlemise senise praktika kirjeldus ........................... 20
5.3. Raiete võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ....................................... 21
5.4. Raiete võimalik mõju metsaelupaigatüüpidele ........................................................ 21
6. KSH LÄBIVIIMISEL KASUTATAVAD METOODILISED ALUSED JA UURINGUD .... 23
6.1. Hindamismetoodika ja alternatiivid ....................................................................... 23
6.2. Mõjuallikad, mõjuala ulatus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ......................... 23
6.2.1. Mõjuala ulatus ja kumulatiivne mõju ..................................................................... 24 6.2.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 25 6.3. Uuringud jm alusmaterjalid ................................................................................. 25
7. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KSH PROGRAMMI MENETLEMISEST .. 27
7.1. KSH menetlusosalised ......................................................................................... 27
7.2. KSH läbiviimise eeldatav ajakava ......................................................................... 28
7.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamisest ja asjaomaste asutuste seisukohtadest .... 29
8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 30
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
4 / 31
Lisad
Lisa 1. KSH algatamise otsus
Lisa 2. Asjaomaste asutuste seisukohad KSH programmi kohta – lisatakse laekumisel (enne
avalikku väljapanekut)
Lisa 3. Avalikustamise käigus esitatud arvamused KSH programmi kohta ja vastused neile –
lisatakse pärast avalikustamist
Kasutatud lühendeid
EH eelhinnang
Kava Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete
kaitsemeetmete rakendamise kava (metsakava)
KeA Keskkonnaamet
KliM Kliimaministeerium
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
LiD linnudirektiiv
LKS looduskaitseseadus
LoD loodusdirektiiv
MS metsaseadus
SKPK Skepast&Puhkim OÜ
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
5 / 31
Sissejuhatus
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kavaga (edaspidi kava) seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele kaitsepõhimõtted.
Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ning tagaks nende
pikaajalise säilimise. Selleks on kavas välja toodud õiguslikud alused (looduskaitseseadus,
metsaseadus, kaitse-eeskirjad jm) ning administratiivsed meetmed, mis reguleerivad metsade
majandamist Natura 2000 võrgustiku aladel.
Kavale algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Keskkonnaameti peadirektori
06.12.2022 käskkirjaga nr 8-2/22/5425. KSH algatati vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ja §
35 lõikele 2 selle vajadust põhjendamata, sest metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal
võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.
KSH peamine eesmärk on hinnata kavas välja töötatud tingimuste ja piirangute asjakohasust
elupaikadele ja liikidele tagamaks, et kava kohaste tingimuste ja piirangute rakendamisel üksik-
otsuste tegemisel (metsateatiste registreerimisel ning KMH eelhinnangute koostamisel) metsade
majandamine ei mõjuks negatiivselt Natura 2000 ala kaitse-eesmärkele. Ühtlasi looks kava
raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab edaspidi hinnata raiete mõju KMH
eelhindamise või KMH läbiviimiseks.
KSH programmi koostamisel on lähtutud KeHJS-e § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetest.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
6 / 31
1. KSH osapooled
KSH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1). Muud menetlusosalised, sh asjaomased
asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 7.1.
Tabel 1. KSH osapooled
Osapool Asutus /
institutsioon
Kontaktisik Kontaktandmed
Kava koostamise
korraldaja, koostaja ja kinnitaja; KSH läbiviimise
korraldaja ja otsustaja
Keskkonnaamet Ester Pindmaa
peaspetsialist (KSH)
Gert Enno
projekti koordinaator (kava)
Roheline 64, 80010 Pärnu
tel 5696 6409
tel 662 5999
KSH ekspert Skepast&Puhkim OÜ1
Eike Riis
KSH juhtekspert
Laki põik 2, 12919 Tallinn
tel 501 1548
1.1. KSH programmi koostanud eksperdirühm
KSH juhtekspert KSH programmi koostamise etapis on Eike Riis, kelle pädevus vastab KeHJS-e § 34
lõikes 4 esitatud nõuetele. KSH programmi koostanud Skepast&Puhkim OÜ eksperdirühma koosseis
on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. KSH programmi eksperdirühma liikmed
Ekspert Valdkond Ülesanne töörühmas/mõju valdkond
Eike Riis KSH juhtekspert Eksperdirühma töö korraldamine; KSH programmi koostamine; KSH programmi menetluses osalemine
Madis Kullamaa Metsandusekspert KSH programmi koostamine; KSH programmi
menetluses osalemine
Raimo Pajula Metsaliikide ekspert KSH programmi koostamine; KSH programmi menetluses osalemine
1.2. KSH aruande eksperdirühm
Kava KSH programm ja KSH aruanne koostatakse eraldi hankega. Seetõttu võib KSH aruannet
koostav eksperdirühm muutuda, kuid KSH programmis nimetatud valdkonnad peavad olema
1 KSH programmi etapis, sest Skepast&Puhkim OÜ-l on sõlmitud Tellijaga leping vaid KSH programmi
koostamiseks. Pärast KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist kuulutatakse KSH aruande koostamiseks
välja eraldi hange.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
7 / 31
eksperdirühma kuuluvate ekspertidega kaetud vastavalt allpool toodule (Tabel 3), st valdkondade
mõju hindamiseks tuleb kaasata vajaliku pädevusega eksperdid.
Kaasatavad eksperdid peavad omama kas magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni
taset vastaval erialal (hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on seotud hinnatava
valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõju
(strateegilise) hindamise või analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna
eksperdina. Sama isik võib KSH käigus hinnata mõju ka mitmes valdkonnas, kui tal on selleks piisav
pädevus.
Tabel 3. KSH aruandes hinnatavad mõjuvaldkonnad ja eksperdirühma liikmete
pädevusnõuded (vastavas mõjuvaldkonnas)
Mõjuvaldkond Eksperdi pädevusnõuded
KSH juhtekspert Vastab KeHJS § 34 lg 4 nõuetele, sh omab pädevust mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele
Metsaelupaigatüüpide kaitse tagamine
Metsaelupaigatüüpide ekspert (või eksperdid)
Metsaliikide kaitse tagamine Metsaliikide eksperdid – vähemalt peamiste liigirühmade (imetajad, linnud, vee-elustik, roomajad, kahepaiksed, putukad, samblad, samblikud, seened, soontaimed) kaupa, sh Natura- alade kaitse-eesmärgiks olevad metsaliigid
Õigusaktide regulatsioonide hindamine
Keskkonnaõiguse valdkonnale spetsialiseerunud juriidilise haridusega ekspert
Metsanduslikud aspektid Metsamajanduse valdkonna ekspert, kes omab mh metsade majandamise kogemust Natura aladel/kaitsealadel
KSH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 7).
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
8 / 31
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
2.1. Kava koostamise eesmärk
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava koostamise eesmärk on:
• kirjeldada metsaelupaikade kaitseks Natura aladel kehtestatud õiguslikke meetmeid;
• anda alapõhiseid soovitusi administratiivsete meetmete rakendamiseks;
• anda terviklik ülevaade Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse-
eesmärkidest.
Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja tagaks nende
pikaajalise säilimise. Selleks on kavas välja toodud õiguslikud alused (LKS, MS, kaitse-eeskirjad) ja
administratiivsed meetmed, mis reguleerivad metsade majandamist Natura 2000 võrgustiku aladel.
2.2. Kava lühikirjeldus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 lõikele 1 võib kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks
koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra alusel
koostatakse administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava, et vältida
ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustiku aladele jäävatele nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
(nn loodusdirektiivi e LoD) lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (nn linnudirektiivi e LiD) lisas I nimetatud
linnuliikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kava kinnitamise kohta
avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Tegemist on administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga. Kavas kirjeldatakse ära
metsaelupaikade ja metsaliikide kaitse põhimõtted ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja
antakse üldised suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku kaitse
põhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab välistada metsa raiest tingitud negatiivseid mõjusid
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Lisaks on tegemist on koondkavaga, mis võtab
kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavades seatud metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide
kaitse-eesmärgid ning täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui see on väärtuste soodsa seisundi
saavutamiseks vajalik.
Koostatav kava käsitleb kümmet LoD I lisa metsaelupaigatüüpi. Nendeks on: metsastunud luited
(2180), vanad loodusmetsad (9010*2), 3) vanad laialehised metsad (9020*), 4) rohunditerikkad
kuusikud (9050), 5) okasmetsad moreenikõrgendikel (9060), 6) soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*), 7) rusukallete ja jäärakute metsad (9180*), 8) siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), 9)
lammi- lodumetsad (91E0*), 10) laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0). Nimekirjast on välja
jäetud elupaigatüüp puiskarjamaad (9070), mida käsitletakse direktiivis kui metsaelupaika, kuid
siseriiklikult pärandniiduna. Puiskarjamaade levikut ja seisundit hinnatakse poollooduslike koosluste
inventuuride põhjal.
2 Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
9 / 31
Kava käsitleb 251 kaitsealust metsaliiki ja metsadega seotud liiki3, millest ühtlasi 52 on määratud
Natura korralduse4 järgi Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks.
Kava käsitleb metsade kaitset ja majandamist ainult kitsalt metsaraietest (metsaseaduse § 28), v.a
raadamine, tulenevate mõjudena kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele, mitte
laiemalt metsade majandamisega seotud tegevuste (kraavide hooldamine, kuivendamine jne)
täiendavate mõjude avaldumist, mis võivad tekkida muu inimtegevuse käigus. Seetõttu
keskendutakse kavas eelkõige just metsateatiste menetlustes vajalike protsesside läbimisele ja
tingimustele, et loa väljastajal oleks veendumus, et planeeritaval raiel puudub negatiivne mõju
Natura ala kaitse-eesmärgile ja terviklikkusele. Muud asjaolud, mis võivad liigi või elupaigatüübi
seisundit mõjutada, tuleb hinnata eraldiseisva eelhindamise (EH) või keskkonnamõju hindamise
(KMH) käigus.
Koostatav kaitsepõhimõtete rakendamise kava on Keskkonnaameti (KeA) sisemist töökorraldust
reguleeriv dokument, mis samas loob raamistiku raietele KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks.
Kavas käsitletav otsustuspuu ja administratiivsed meetmed on abimaterjalid/suunis metsateatiste
menetlemisel. Seega, kavas ja selle KSH aruandes kirjeldatavaid meetmeid on edaspidi võimalik
kasutada metsateatiste väljastamisel, kas eelhinnangu andmiseks või kui metsateatise menetlemisel
olemasoleva KSH käigus asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja tegevus piirneb antud kava
raamistikus (ning kavale tehtud KSH ei ole vanem kui 4 aastat), võib jätta eraldiseisva
keskkonnamõju hindamise algatamata5.
Lisaks on kavas esitatud teemakaardid iga Natura ala kohta, mis sisaldavad ülevaadet kavaga seatud
raiepiirangutest ning alapõhistest kaitse-eesmärkidest, mis on seatud metsaelupaigatüüpidele ja
metsaliikidele. Kaitse-eesmärkide seadmine käesoleva kavaga on põhjendatud, sest KSH jaoks on
kokku koondatud olemasolevates kaitsekorralduskavades seatud olemasolevad kaitse-eesmärgid
ning vajadusel on ajakohastatud alapõhiseid kaitse-eesmärke.
2.3. Taustainformatsioon
Vastavalt loodusdirektiivile ja linnudirektiivile on igal liikmesriigil kohustus kehtestada kaitsealade
suhtes kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad ka kaitsekorralduskavad. Kaitsekorralduskavad peavad
olema eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse ning vastama aladel esinevate
LoD I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele ning LiD lisas I
nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele.
Kava koostatakse tulenevalt Euroopa Komisjoni 9. juunil 2021 algatatud rikkumismenetluse otsusest,
mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste puhul, mis
võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 aladele. Eelkõige on rikkumismenetluse keskmeks kaitse-
eeskirjades lubatud raied kaitsealade piiranguvööndites. Euroopa Komisjoni hinnangul ei piisa
asutusesisesest mõjude hindamisest ja analüüsist kaitse-eeskirjadele6.
Direktiiv 2011/92/EL on integreeritud siseriiklikku õigusse läbi keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS). Asjakohast hindamist käsitleb nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse (edaspidi
3 Vt kava lisa 2. Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis
4 Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldus nr 148 „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” muutmine“. RT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848
5 KeHJS § 11 lg 62
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0092&from=LV
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
10 / 31
loodusdirektiiv) artikli 6 lõige 3, mis kohustab liikmesriike kasutusele võtma kontrollmeetmeid,
tagamaks, et liikmesriigi asutused annavad tegevusele loa vaid siis, kui see ei avalda negatiivset
mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Seega loodusdirektiivi ja
KeHJS tähenduses oleks vaja igale metsateatisele läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi
KMH), kui metsateatis esitatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale või on kahtlus, et teatise
alusel tehtav raie võib avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele või ala terviklikkusele.
KMH on ressursimahukas tegevus ning arvestades Keskkonnaametile esitatavate metsateatiste
hulka, pole otstarbekas hinnata iga metsateatise mõju läbi keskkonnamõjude hindamise, vaid pigem
koondada senine kaitsekorralduse reeglistik ühe kava alla ning hinnata tegevuste mõjusid
üleriigiliselt läbi KSH.
Ühtlasi looks kava raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab edaspidi hinnata
raiete mõjusid KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks. Asjakohase hindamise läbiviimiseks on
kavas koondatud kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavadega seatud kaitse-eesmärgid
metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele, vajadusel kava täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui
see on soodsa seisundi saavutamiseks vajalik. Alapõhised kaitse-eesmärgid on esitatud kavas
teemakaartidena iga Natura 2000 võrgustiku ala kohta, juurde on lisatud informatiivsed kaardid
alapõhistest raiepiirangutest, mida on kavas meetmetena käsitletud.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
11 / 31
3. KSH eesmärk ja mõju hindamise ulatus
KSH eesmärk on hinnata kavas käsitletud õiguslike aluste ja administratiivsete meetmete piisavust,
et saavutada alapõhised kaitse-eesmärgid.
KSH eesmärgid:
• Hinnata õigusaktide regulatsioone
Võttes aluseks looduskaitseseaduse (LKS), kaitse-eeskirjade, metsaseaduse (MS), KeHJS-e
regulatsioonid ja hinnata, kas olemasolev seadusandlus välistab või leevendab negatiivse mõju
avaldumist kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.
• Hinnata kavas olevaid meetmeid
Kas kavas kehtestatud meetmete rakendamine koosmõjus õiguslike regulatsioonidega välistavad
raietest tuleneva ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku aladel? Kavas esitatavad meetmed ja
praktilised suunised nagu elupaigatüüpide raiekeeld, puhveralade moodustamine
elupaigatüüpide ümber, tingimused raietele puhvervööndites, metsade väärtuspõhise kaitse
korraldamise ja majandamise juhise tingimused koostoimes õiguslike regulatsioonidega, peavad
tagama alapõhiselt kaitse-eesmärkide säilimise ning ala terviklikkuse.
• Hinnata juhiste piisavust
Metsateatiste menetlemiseks määrata menetluse kulg (otsustuspuu), mis abistaks spetsialistil
tegevusloa otsuseni jõuda ning välistada seeläbi negatiivse mõju avaldumine. KSH ülesanne on
hinnata, kas otsustuspuu kasutamine tagab metsateatiste menetlemisel piisavalt selge
reeglistiku raiete lubamiseks või keeldumiseks ning välistab ohu Natura 2000 võrgustiku alade
kaitse-eesmärkidele. Kas otsustuspuu kasutamisel esineb kitsaskohti ja millised on ohud?
• Pakkuda välja leevendavaid meetmeid
Juhul, kui kavas käsitletavad meetmed ei taga piisavat kaitstust, siis KSH ülesanne on pakkuda
välja leevendavaid meetmeid, et vältida ebasoodsa mõju avaldumist.
KSH programmi koostamisel on tuginetud kava eelnõule ja kehtivale õigusele.
Kava ja KSH-ga ei ole võimalik igat üksikjuhtumit spetsiifiliselt ära lahendada, vaid pigem on eesmärk
tüüpjuhtumite lahendamine, alapõhiste kaitse-eesmärkide ja meetmete täpsem selgitamine ning
aluse andmine Natura hindamiseks, kui KSH ei anna piisavalt kindlust otsustamiseks. KSH roll on
hinnata kavas käsitletud õiguslike aluste ja administratiivsete meetmete piisavust, et saavutada
alapõhised kaitse-eesmärgid, sh kas nende rakendamine annab piisava kaitstuse negatiivse mõju
vältimiseks Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.
Kava koostamisega ei ole võimalik ära lahendada rikkumismenetluse kõiki aspekte. Seetõttu ei
eeldata KSH-s täiendavate uuringute läbiviimist.
Mõju hindamise ulatus sõltub kava eesmärgist ja sisust. Koostatav kava keskendub
metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele ning nende kaitse tagamisele metsateatiste menetlemisel
Natura 2000 võrgustiku aladel (vt täpsemalt ptk 2.2). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus KSH
käigus käsitleda ja analüüsida nö klassikalisi KSH teemavaldkondi nagu taimestik ja loomastik
üldisemal tasandil, vääriselupaigad, veestik, rohevõrgustik ning muid teemasid nagu mõju inimese
tervisele, kultuuriväärtustele jne.
Piiriülese mõju võimalikkus
Arvestades kava eesmärki ja kavandatava tegevuse iseloomu ei ole tõenäoline, et sellega võiks
kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi territooriumile.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
12 / 31
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Järgnevates peatükkides on toodud riigi Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide
administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega.
4.1. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika
4.1.1. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv
Loodusdirektiiv7 (LoD) on Euroopa Liidu (EL) looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille
põhieesmärk on tagada EL-i jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ja elupaikade soodus
looduskaitseline seisund. Artikli 2 järgi on direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Direktiivi
kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike
looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks. Artikli 2 lõike 3 kohaselt
võetakse direktiivi kohaselt võetud meetmetes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi
vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.
LoD artikli 3 lõike 1 kohaselt kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ka direktiivi 79/409/EMÜ8
(linnudirektiivi, LiD) kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad. Üleeuroopaline erikaitsealade sidus
ökoloogiline võrgustik Natura 2000 ongi loodud LoD artikli 3 lõike 1 ja LiD artikli 4 kohaselt. See
koosneb aladest, kus kaitse-eesmärkideks on seatud LoD I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid,
II lisas loetletud liikide elupaigad ja LiD I lisas nimetatud liikide ning rändlinnuliikide elupaigad, mis
võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada (vt ka ptk 4.1.3) asjaomaste looduslike
elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat seisundit nende looduslikul levilal.
LoD artikli 6 lõike 3 kohaselt: Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega
või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos
muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala
kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või
projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast
seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja
teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.
Euroopa Kohus on hinnanud, et metsa majandamine, mis näeb ette raieid Natura 2000 aladel, on
vastuolus LoD 6 lõikega 3, kui tegevuse puhul ei ole hinnatud meetmete mõju Natura 2000 aladele9.
Eeltoodust lähtuvalt on Euroopa Komisjon 9. juunil 2021 algatatud rikkumismenetluses jõudnud
otsusele, et Eesti Vabariik ei ole läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste (eelkõige
lubatud metsaraied Natura 2000 võrgustiku alade piiranguvööndites) puhul, mis võivad avaldada
olulist mõju Natura 2000 aladele.
7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31992L0043
8 Nõukogu direktiiv, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (79/409/EMÜ), muudetud Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30.
november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon): https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009L0147
9 Kohtuasi C-441/17 punkt 127
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
13 / 31
KSH käigus viiakse läbi sisuline ja juriidiline analüüs, kas koostatavas kavas esitatud
administratiivsed meetmed on kooskõlas LiD ja LoD eesmärkidega ning nende põhjal siseriiklikult
kehtestatud õigusaktidega ning piisavad direktiividega seatud eesmärkide elluviimiseks. Vajadusel
tehakse ettepanekuid kava ning siseriiklike õigusaktide täiendamiseks ja täpsustamiseks.
4.1.2. Elurikkuse strateegia aastani 2030
Euroopa Liidu elurikkuse strateegias aastani 203010 tõdetakse, et elurikkuse kaitseks on vaja võtta
kiireloomulisi meetmeid.
Elurikkuse strateegia seab looduskaitse valdkonnas järgmised peamised kohustused 2030. aastani:
1. Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning lõimida tõelisse
üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.
2. Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles
olevaid loodus- ja põlismetsi.
3. Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid
ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt.
Eeltoodu hõlmab ka Natura 2000 võrgustiku alasid. Eesmärgiks on seatud võtta 2030. aastaks kaitse
alla vähemalt 30% EL-i maismaast ja merest. Seda oodatakse igalt liikmesriigilt, tegemist on ELi-
ülese eesmärgiga. Solidaarselt võrdset panust oodatakse siiski kõikidelt liikmesriikidelt. Strateegia
toonitab Natura 2000 metsaalade tähtsust metsade elurikkuse säilitamisel, kuid märgib samas, et
selliste piirkondade majandamiseks ja jõustamise tagamiseks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid.
Strateegia näeb ette, et erilist tähelepanu tuleks pöörata elurikkuse poolest väga suure väärtuse või
potentsiaaliga aladele. Need alad on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad ja tuleks võtta
range kaitse alla. Seda silmas pidades tuleks range kaitse alla võtta vähemalt kolmandik
kaitsealadest, st 10% ELi maismaast ja 10% ELi merealast. Range kaitse alla võtmiseks on väga
oluline kindlaks määrata, kaardistada ja seire alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus-
ja põlismetsad ning neid rangelt kaitsta (vt ka ptk 4.1.3). Loodus- ja põlismetsad on kõige
rikkamad metsaökosüsteemid, mis seovad atmosfäärist süsinikdioksiidi ja säilitavad suurt
süsinikuvaru.
Strateegia näeb ette, et LiD ja LoD nõuete täitmise tagamisel keskendutakse Natura 2000 võrgustiku
rajamise lõpuleviimisele, kõikide alade tulemuslikule majandamisele, liikide kaitse sätetele ning
halveneva seisundiga liikidele ja elupaikadele.
Strateegia rõhutab, kui oluline on säästva metsamajandamise tasakaalustatud tugevdamine metsa
ökosüsteemide tervise, kliimamuutustele vastupanuvõime ja pikaealisuse seisukohast ning metsade
multifunktsionaalse rolli säilitamiseks, sealhulgas metsade elurikkuse säilitamiseks, samuti kestliku
arengu eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks.
KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse, kas ja mil määral aitavad kavas rakendatavad
administratiivsed meetmed kaasa elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele. Vajadusel tehakse
ettepanekuid kava täiendamiseks ja täpsustamiseks.
10 Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 – toome
looduse oma ellu tagasi (2020/2273(INI)): https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-
0277_ET.pdf; Euroopa Komisjoni teatis: ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Brüssel, 20.05.2020:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
14 / 31
4.1.3. ELi uus metsastrateegia aastani 2030
ELi uus metsastrateegia aastani 203011 (menetluses) rõhutab metsade säästva majandamise
olulisust.
Uus metsastrateegia rõhutab muuhulgas, kui olulised on põlis- ja vanad metsad, mis sisaldavad
rohkesti elurikkust ja palju mikroelupaiku, mis on olulised elurikkuse kõrge taseme säilitamiseks,
ning toonitab nende võtmerolli elurikkuse kaitsmisel, süsiniku sidumisel ja säilitamisel ning
mageveega varustamisel; kordab üleskutset kaitsta kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani
2030 (vt ptk 4.1.2) rangelt kõiki allesjäänud vanu ja põlismetsi; rõhutab, et kaitsta tuleb ka põlis-
ja vanade metsadega külgnevaid puhvertsoone, et toetada vanade metsatunnuste arengut; rõhutab,
et asjakohase kaitse laiendamine puhvertsoonidele parandab suure ökoloogilise väärtusega
elupaikade ühenduvust, mis aitab oluliselt kaasa nende säilitamisele ja leevendab killustatuse
negatiivset mõju; rõhutab vajadust kaaluda mitmekesist ja terviklikku tunnuste kogumit, tagada
paindlikkus, et võtta arvesse biogeograafiliste piirkondade ja metsatüüpide eritingimusi, ning teha
nõuetekohaselt vahet vanadel metsadel ja vanematel puistutel, mida majandatakse pika raieringi
jaoks; rõhutab, et selliste määratluste osas tuleb kiiremas korras kokku leppida, et need peavad
põhinema ökoloogilistel põhimõtetel; samuti tuleb vältida ebaproportsionaalseid majandamisnõudeid
seoses naabermetsade ja metsamaadega, ning võimaldada majandamismeetmeid, mis on seotud
selliste küsimustega nagu katastroofide ennetamine; juhib tähelepanu rahaliste stiimulite rollile
teatavate vanade metsade tulevasel vabatahtlikul arendamisel tootmisest kõrvalejäetud maal.
Uus metsastrateegia tuletab meelde, et põlis- ja vanade metsade kaardistamine on täiesti ebapiisav
ning peab vajalikuks luua andmebaas kõigi võimalike alade kohta, mis vastavad põlismetsade ja
vanade metsade kriteeriumidele.
Eeltoodu on tihedalt seotud elurikkuse strateegia põhimõtetega ning Natura aladel kaitstavate
metsaelupaigatüüpide kontekstis on põhjendatud vaadata mõlema strateegia eesmärke ja
põhimõtteid koos. Seda arvestatakse ka KSH läbiviimisel.
4.1.4. Looduse taastamise määrus
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 24.06.2024 vastu looduse taastamise määruse12 ja see kohaldub
vahetult kõigis EL-i liikmesriikides. Õigusakti eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030.
aastaks vähemalt 20% EL-i maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad
ökosüsteemid. Määrusega kehtestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused
looduse taastamiseks iga loetletud ökosüsteemi jaoks. Määruse eesmärk on leevendada
kliimamuutusi ja loodusõnnetuste mõju. See aitab EL-il täita oma rahvusvahelisi keskkonnaalaseid
kohustusi ja taastada Euroopa looduse.13
Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse
ühise EL-i eesmärgina 2030. aastaks vähemalt 20% EL-i maismaa- ja merealadest. Vältida tuleb
olukorra märkimisväärset halvenemist piirkondades, mis on tänu taastamisele saavutanud hea
seisundi.
11 Euroopa Parlamendi 13. septembri 2022. aasta resolutsioon ELi uue metsastrateegia kohta aastani 2030 –
Euroopa metsade kestlik majandamine: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2022-
0310_ET.html
12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, looduse taastamise kohta ja
millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (EMPs kohaldatav tekst); Euroopa Liidu Teataja: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401991
13 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2024/06/17/nature-restoration-law-council-gives-
final-green-light/
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
15 / 31
Määruses loetletud halvas seisundis elupaikade puhul tuleb liikmesriikidel võtta meetmeid, et
taastada:
• vähemalt 30% 2030. aastaks;
• vähemalt 60% 2040. aastaks;
• vähemalt 90% 2050. aastaks.
Seos koostatava kavaga on tingitud sellest, et määruse järgi seavad liikmesriigid kuni 2030.
aastani taastamismeetmete rakendamisel esikohale Natura 2000 alad. Määrus viitab EL-i
elurikkuse strateegiale aastani 2030, mille kohaselt kaitstavatest aladest vähemalt kolmandik peaks
olema range kaitse all, sealhulgas kõik allesjäänud loodus- ja põlismetsad. Sellega tuleb kava
koostamisel arvestada.
Määruse artikkel 12 käsitleb täpsemalt metsaökosüsteemide taastamist. Rakendada tuleb
taastamismeetmeid, mis on vajalikud, et suurendada metsaökosüsteemide elurikkust, võttes samas
arvesse metsatulekahjude riski. Määrus pöörab metsaliikidest erilist tähelepanu linnustikule.
Saavutada tuleb metsalinnustiku indeksi kasvusuundumus. Määrus näeb ette riikliku taastamiskava
koostamise ning seire ja aruandluse põhimõtted.
Määruse artikli 14 lõike 16 järgi võivad liikmesriigid oma riiklike taastamiskavade koostamisel
vastavalt oma riigisisestele ja piirkondlikele tingimustele kasutada taastamismeetmete erinevaid
näiteid, mis on loetletud VII lisas, ning uusimaid teaduslikke tõendeid. Metsade taastamisega seoses
võib välja tuua määruse VII lisa punktides 10-15 nimetatud taastamismeetmete näiteid:
• suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud
(elupaikpuud) ning lamapuidu ja seisva surnud puidu hulk;
• töötada mitmekesise metsastruktuuri saavutamise suunas, näiteks liigilise koosseisu ja
vanuse osas, ning võimaldada looduslikku uuendust ja puuliikide suktsessiooni;
• aidata kaasa geograafiliste teisendite ja liikide rändele, kui see võib olla vajalik
kliimamuutuste tõttu;
• suurendada metsade mitmekesisust, taastades muude kui metsaelupaikade mosaiike,
näiteks avatud niidu- või nõmmelaike, tiike või kiviseid alasid;
• kasutada looduslähedase või püsimetsanduse meetodeid; istutada kohalikke puuliike;
• toetada põlismetsade ja küpsete puistute arengut (nt raiest loobumisega või aktiivse
hooldamisega, mis soodustab iseregulatsiooni funktsioonide ja asjakohase vastupanuvõime
arengut).
KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse, kas ja kuidas kavas esitatud administratiivsed meetmed
toetavad looduse taastamise määruse rakendamist Eestis. Vajadusel tehakse ettepanekuid kava
täiendamiseks nii metsaelupaigatüüpide kui ka metsaliikide seisundist lähtuvalt.
4.2. Siseriiklikud õiguslikud ja halduslikud meetmed
4.2.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203014 näeb ette, et eelistatud on polüfunktsionaalne mets, mis
on stabiilsem ning vastupidavam haigustele ja olude muutustele ning kui majanduslik nõudlus
muutub, kiiremini kohaldatav uutele nõudmistele. Polüfunktsionaalsena on mõeldud üheaegselt
majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi vajadusi rahuldavat metsa. Koostatava kava
eesmärgiks on kavandatavate raieviiside raamistamine Natura aladel, et vältida vastuolu LKS-i
eesmärkidega, mis on loetletud LKS-i §-s 1. KSH käigus hinnatakse kavas toodud raietingimuste
14 Riigikogu 14.02.2007 otsus "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" heakskiitmine
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
16 / 31
kooskõla LKS-i ja sama seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadega. Selleks võrreldakse kavas
raietele seatud tingimusi LKS-is raietele kehtestatud piirangutega.
LKS-i § 12 lõike 2 alusel piiritletakse kaitse-eeskirjaga ühe või mitme erineva rangusastmega
kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik,
alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. KSH käigus võrreldakse kavas toodud tingimusi raiete
tegemisele kaitse-eeskirjades sätestatuga.
• Kaitse-eeskirjadega lubatud raieviiside võimalik mõju Natura kaitse-eesmärkidele
ja alade terviklikkusele. Siseriiklikele kaitsealadele kehtestatud kaitse-eeskirjadega on
seatud raietele erinevaid tingimusi. Eesmärk on selgitada nende tingimuste sobivust ja
piisavust Natura kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjad
on koostatud lähtuvalt nendel aladel seatud kaitse-eesmärkidele, mis hõlmavad ka Natura
kaitse-eesmärke. KSH käigus hinnatakse, kas kaitse-eeskirjas lubatud raiepiirangud
koostoimes kavas kehtestatud tingimustega tagavad Natura kaitse-eesmärkide saavutamise.
• Kaitse-eeskirjadega lubatud raiete võimalik mõju piirnevatele sihtkaitsevööndi
aladele. Sihtkaitsevööndid on moodustatud seal asuvate looduslike koosluste säilitamiseks
ning seal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Projekteeritavate
sihtkaitsevöönditena on määratud ka piiranguvööndites inventeeritud Natura
metsaelupaigatüübid. KSH käigus hinnatakse kaitse-eeskirjade alusel lubatud raiete
tegemisel tekkivaid servamõjusid.
4.2.2. Metsaseadus
Metsaseaduse (MS) §-st 1 lähtuvalt on seaduse eesmärk muuhulgas metsanduse suunamise, metsa
korraldamise ja majandamise reguleerimine. MS ei reguleeri eraldi metsade majandamist
looduskaitseliste piirangutega aladel, seega tuleb MS-i sätteid arvestada koostoimes LKS-iga. MS-
iga on seatud tingimused nii raietööde tegemisele kui ka raiutava metsa pindalale ning sõltuvalt
raieviisist ka mahule. MS-i § 28 alusel loetakse raietöödeks puude ja põõsaste langetamist,
langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist, metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu ehk kogu
töölõiku kasvava puittaimestiku langetamisest kuni ladustamisalale viimseni. Seega on raiete
tegemisel võimalik mõju nii puistu koosseisu kujundamisel kui raiealal masinatega liikumisel. KSH
käigus võrreldakse kavas toodud piiranguid raietele MS-i sätetega eraldi ja koostoimes LKS-ga.
• Erinevate raieviiside võimaliku mõju ulatus raieala ümbruses. Kavas on seatud raiete
mõjuala ulatuseks 30 meetrit raieala servast. Tuleb hinnata, kas 30 m mõjuala saab
rakendada kõikide raieviiside puhul. Erinevate raieviiside tegemisel muutub puistu täius ja
võib muutuda ka liigiline ning vanuseline koosseis. Hooldusraietel ja uuendusraietel, millega
tekib lagedaid alasid, võib mõjuala ulatus olla erinev.
• Erinevate raieviiside mõju Natura alaga piirnevas majandusmetsas. MS-i alusel
tehtud raiete servamõjud Natura alal asuvatele kaitse-eesmärkidele.
• Mõju iseloom ja intensiivsus. Erinevate raieviiside puhul erineb ka nende tegemise mõju
piirnevatele aladele. Servamõju hulgas on valgustingimuste, tuultele avatuse ja
niiskustingimuste muutumine. Lisaks puude raiumisele piirneval alal võib tekkida mõju
kokkuveo käigus, kui kokkuveotee asub metsaelupaiga alal.
• Püsimetsanduse mõju madalama esinduslikkusega elupaigatüüpides. Leidub
elupaigatüübi tunnustele vastavaid puistuid, kus vaatamata varem tehtud väikese mahuga
raietöödele on säilinud olulised struktuurielemendid.
• Raie elupaigatüübi või liigi elupaiga hoolduseks või taastamiseks. Kaitse-eesmärgi
saavutamiseks on võimalik kavandada kujundusraiet, mida MS-i järgi tehakse vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse
üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
17 / 31
• Uuendusraiete kavandamine varem raiutud lankidega piirnevatel aladel.
Metsaseaduse (MS) ja metsa majandamise eeskirja15 (MME) alusel loetakse mets uuenenuks,
kui uuendataval alal kasvavad MME § 16 punktis 1 loetletud liikide taimed, mille minimaalne
hulk ja kõrgus on samas punktis määratud. Turberaie lankide uuenenuks lugemisel
arvestatakse MME § 5 punktides 5 ja 6 sätestatud piirväärtusi. Olemasoleva lageraie või
turberaie langiga piirneval alal saab teha järgmise raie, kui olemasolevad langid on MS
mõistes nõuetekohaselt uuenenud. Natura võrgustiku aladel kaitse-eesmärgiks olevate
elupaigatüüpide ja elupaikade seisundit võib mõjutada raietööde intensiivsus piirkonnas.
Täiendavate tingimuste seadmine uuenenuks lugemisele hajutab piirnevad uuendusraied
pikemale perioodile. KSH käigus tuleb hinnata, kas MS ja MME alusel sätestatud piirmäärad
metsa uuenenuks lugemisel tagavad sobiva intensiivsusega uuendusraied Natura võrgustiku
aladel.
4.2.3. Metsade kaitse ja majandamine piiranguvööndis
Piiranguvööndis on metsade majandamisele seatud piirangud kaitse-eeskirja alusel. LKS-i § 31 lõike
4 alusel võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa
vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid.
Kaitse-eeskirjades raietele seatud piirangud on seega erinevad ning sõltuvad alade kaitse-
eesmärkidest. KSH käigus hinnatakse kavas kirjeldatud raiete sobivust kaitse-eeskirjadega ja seeläbi
ka alade kaitse-eesmärkide saavutamisega.
• Kavas raietele seatud tingimuste hindamine piiranguvööndi kaitse-eesmärkide
saavutamise seisukohalt. Kava kohaselt on raietel kuni 30 m kaugusel kaitse-eesmärgiks
olevale elupaigatüübile võimalik negatiivne mõju (vt kava tabel 5). Negatiivse mõju
vältimiseks on kavas keelatud elupaigatüübist kuni 30 m kaugusel raied, mille tegemisel
tekib lagedaid alasid. Need on lageraie, veerraie, aegjärkse raie viimane järk, häilraie ja
sanitaarraie raiejärgse täiusega 50% või enam. KSH käigus tuleb eksperdil hinnata raiete
servamõju iseloomu ja ulatust.
• Raiete menetlemise otsustuspuu Alternatiivi 1 ja Alternatiivi 2 võimalike mõjude
hindamine. Kavas toodud joonise 1 alusel on eristatud, kas matsaelupaigatüüp on kaitse-
eesmärgiks või mitte. Metsaelupaigatüüpides, mis pole kaitse-eesmärgiks ning mille pindala
on väike, esinduslikkus madal ja taastamine pole võimalik, lubatakse kava alusel raieid. Tuleb
täpsustada pindala, millest väiksemal alal võib elupaigatüübi looduskaitse seisukohast pidada
ebapiisavaks. KSH käigus tuleb hinnata, kas raied nendel aladel võivad mõjutada kaitse-
eesmärkide saavutamist. KliM 26.03.2025 käskkirja nr 1-2/25/140 alusel muudetakse
siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirju ja lisatakse kõik metsaelupaigatüübid kaitse-
eesmärkideks.
Kaitsealuste liikide elupaiga või kasvukoha alal on kavas ette nähtud raietele piirangute
seadmine, mis on kehtestatud väärtuspõhise metsade majandamise juhises16 ja selle lisaks
olevas andmetabelis17. Kui EELIS-es olevad andmed on vanemad kui 10 aastat või kui
andmed ei ole otsuse tegemiseks piisavad, tehakse alade kohta täiendav analüüs või
hinnatakse nende seisundit välitööl.
15 Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88
16 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf
17 Andmetabel on leitav aadressil https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-
03/Metsamajandamise%20tabel%2028032025.xlsx
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
18 / 31
4.2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Metsa majandamine Natura aladel ei ole kaitsekorralduslikult vajalik, seega võib raietöödel olla
(negatiivne) keskkonnamõju. KSH eesmärgiks on hinnata Natura aladel kavandatud raiete tegemisel
võimalikku olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavas toodud nõuete eesmärk on
metsateatiste menetlemisel ja raiete registreerimisel olulist keskkonnamõju vältida. Keskkonnamõju
võib raietööde tegemisel tekkida raiealal, raietega piirnevatel aladel ja raiete mõjualas, kus asuvad
Natura kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid, liikide elupaigad ja kasvukohad. KSH peab
selgitama, kirjeldama ja hindama kavas toodud nõuete elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju ning peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades kava
eesmärke ja käsitletavat territooriumi.
4.2.5. Vääriselupaikade kaitse
Vääriselupaikade kaitse on tagatud MS-iga ja keskkonnaministri 4.01.2007 määrusega nr 2
„Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks
lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (edaspidi määrus nr 2).
Määruse nr 2 järgi on keelatud raie avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas
Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja
kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomandis asuvate vääriselupaikade kaitse on
vabatahtlik. Vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse
lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Kliimaministeeriumi
kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti
looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks (MS-i § 23 lõige 4). Seega Natura aladel
vääriselupaiga kaitseks lepingut ei sõlmita. Kaitsealadel asuvate vääriselupaikade kaitset
erametsades aitab saavutada tarneahelate sertifitseerimine, mis takistab muuhulgas
vääriselupaikadest hangitud puidu turustamist.
Vääriselupaikade seisundit riigimetsas ja avalik-õiguslikus metsas võivad mõjutada raietööd, mille
mõjualasse vääriselupaigad jäävad. Erametsas võivad vääriselupaikade säilimist ohustada seal
tehtavad raied ja seisundit mõjutada raietööd, mille mõjualasse vääriselupaigad jäävad. Piirnevate
raiete ja raiete mõjualas avalduvate servamõjudena on olulisemad valgustingimuste muutumine,
puistu avamine tuultele ning niiskustingimuste muutumine.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
19 / 31
5. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus
ja eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
5.1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide
hetkeseisust
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 alusel kaitstakse Natura 2000 võrgustiku aladel
rangelt vähemalt 30% ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki loodus- ja põlismetsi. Metsaelupaigad on
kõrge looduskaitselise väärtusega ja loodusliku või looduslähedase struktuuriga puistud, mis on
eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest19. Puistu
loodusliku struktuuri tunnusteks on vanas metsas eri lagunemisastmes lamapuidu rohkus, erinevas
vanuses ja eri rinnetes puude olemasolu koosseisus20. Metsa elupaigatüüpide inventeerimisel
hinnatakse nende struktuurielementide olemasolu ja puistu looduslikkust ehk mis määral on selles
märgata majandamise mõjusid. Erinevad metsamajanduslikud tööd on elupaigatüübile vastavate
tunnustega puistute pindala vähenemise peamine põhjus21. Hooldusraietega eemaldatakse puistust
kahjustatud ja kuivanud puud ning lamapuit, uuendusraiete järgselt tekkinud puistud on enamasti
ühevanuselised ja kasvavad sageli ühe rindena. Soometsade seisundit mõjutavad kõige rohkem
jätkuvalt toimivad kuivendus- ja maaparandussüsteemid ning nende rekonstrueerimine22.
Eesti metsades leidub EELIS-es registreeritud inventeerimisandmete alusel 10 loodusdirektiivi23
elupaigatüüpi: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad)
(9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad)
(*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0), laialehised lammimetsad
(91F0). Viimati, 2019. aastal esitatud loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundiaruande24 põhjal on
Eestis soodsas seisundis kaks metsaelupaigatüüpi – rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ning
lammi-lodumetsad (91E0). Ülejäänud metsaelupaigatüüpide üldhinnang on ebapiisav või halb25.
Üldhinnang „ebapiisav” või „halb” antakse, kui vähemalt üks neljast seisundikriteeriumist (levila,
pindala, struktuur ja funktsioonid või seisund tulevikus) on vastava hinnanguga. Peamine näitaja,
miks üldhinnang on „ebapiisav” või „halb”, on tingitud pindala vähenemisest või struktuuri ja
funktsioonide ebasoodsast seisundist26. Olemasolevate metsaelupaigatüüpide seisund ei ole valdavas
osas soodne ning mitmel loodusalal on metsaelupaigatüüpe inventeeritud väiksemal pindalal, kui
18 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/eu-
biodiversity-strategy-for-2030.html
19 Palo. A., 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu
20 Kohv, K.; Liira, J. (2005). Anthropogenic effects on vegetation structure of the boreal forest in Estonia.
Scandinavian Journal of Forest Research, 20, 122−134.
21 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn.
22 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn.
23 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50). Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN
24 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne. Allikas:
http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports-
20190725-083848.xml&conv=589&source=remote
25 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (Kliimaministeerium, 2025)
26 Article 17 web tool. Habitat report. Leitav aadressil https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Forests&country=EE®ion=
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
20 / 31
kaitse-eesmärgiks seatud. Statistilise metsainventuuri (SMI) 2014-201827 andmetel asus 65%
elupaigatüübiks sobivatest puistutest väljaspool inventeeritud elupaigatüüpe, seega võib olla
arvukalt selliseid alasid veel ka inventeerimata. Tuleb arvestada, et loodusdirektiivi aruandluses
käsitletakse metsaelupaiku ka väljaspool Natura 2000 alasid28. Statistilise metsainventuuri 2023.a
andmetel on metsaelupaigatüüpide pindala kokku 401800 hektarit. Osa inventeeritud
elupaigatüüpidest ei vasta SMI andmete põhjal elupaigatüübi tunnustele, seega on osa
elupaigatüüpide inventeerimisandmetest ebatäpsed29.
EELIS-e andmetel on Natura 2000 võrgustiku alasid Eestis 2025. aasta seisuga kokku 605, sh 66
linnuala ja 539 loodusala. Loodusalasid, mille kaitse-eesmärgiks on metsaelupaikasid, on 366.
Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide
range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile LKS-i § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel
ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate
loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid
oleksid rangelt kaitstud. Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks tehti ettepanek moodustada
Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid.
Eesti Natura 2000 alad on moodustatud 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 136
linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks (Keskkonnaagentuur, 2025). Viimati
avaldatud aruande30 põhjal on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks seatud 47% linnuliikide
seisund soodne, muude liikide puhul on heas seisundis 27% liikidest. LKS-is ja kaitstavate
loodusobjektide kaitse-eeskirjades on sätestatud tingimused metsade majandamisele, samuti on
metsamajandamise juhiseid toodud liigi kaitse tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Keskkonnaamet on lisaks liikide elupaiga vajadustest lähtuvalt koostanud metsade väärtuspõhise
majandamise juhise31, mille alusel seatakse tingimusi ja antakse soovitusi raietöödele metsateatiste
menetlemisel kaitsealuste liikide elupaikades. Direktiivides ei ole eraldi jaotust liikide kohta, kelle
elupaik või sigimisala asub metsas. Kavas on nn metsaliikidena nimetatud liigid, kes on loetletud
Keskkonnaagentuuri metsaga seotud linnustiku ülevaates32 ja Keskkonnaameti väärtuspõhise
metsamajandamise juhise andmetabelis (Keskkonnaamet, 2025).
5.2. Natura aladel metsateatiste menetlemise senise praktika kirjeldus
Natura 2000 võrgustiku alad asuvad kogu ulatuses siseriiklikel kaitstavatel aladel, kus tingimused
raietele on sätestatud LKS-i ja kaitse-eeskirjade alusel. Natura alade kohta ei ole enamasti
kehtestatud eraldi kaitsekorralduskavasid, kuid nendel aladel kehtivad siseriiklike kaitsealade
kaitsekorralduskavad. Raiete registreerimisel lähtutakse õigusaktides sätestatust, milles on
kehtestatud piirangud lubatud raieviisidele, langi kujule ja suurusele, puistu täiusele, lubatud
ajavahemikele ja tingimused kokkuveo tegemiseks. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.09.2022
lahendist nr 3-21-1203 koostab Keskkonnaamet alates 2024. aasta märtsist Natura 2000 võrgustikku
27 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja
Natura 2000 metsaelupaigad)
28 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn
29 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja
Natura 2000 metsaelupaigad)
30 European Commission: Directorate-General for Environment, The state of nature in the EU – Conservation
status and trends of species and habitats protected by the EU nature directives 2013–2018, Publications Office
of the European Union, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2779/083297
31 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf
32 Leivits, M. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist, 2019. Keskkonnaagentuur
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
21 / 31
kuuluvatel aladel eelhinnangud kavandatud raietele, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-
eesmärkidele või alade terviklikkusele. Kohtuotsuse põhjal ei taga kaitse-eeskirjas sätestatud
tingimustel registreeritud raiete tegemine igasuguse negatiivse mõju puudumist Natura kaitse-
eesmärkide täitmisele. Natura metsaelupaigatüüpide alale esitatud metsateatiste menetlus
peatatakse 28 kuuks LKS-i § 8 lõike 6 alusel.
5.3. Raiete võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
Raietööd kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikades võivad ohustada otseselt isendeid, kahjustada
elupaiga seisundit või mõjutada sigimisedukust sigimisaegse häirimisega. Raietööde käigus võib
kaitse-eesmärgiks olevaid liike ohustada tallamine, kasvukoha või sigimisala rikkumine pinnase
kahjustamisega, elupaiga seisundi halvenemine või sobimatuks muutumine järskude muutustega
metsamaastikus. Kavandatud raied registreeritakse, kui need on kooskõlas kaitse-eeskirjade ja teiste
õigusaktide nõuetega. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigas kavandatud raietele seatakse
vajadusel väärtuspõhise metsamajandamise juhises määratud piirangud, et vältida raietega kaitse-
eesmärgiks olevate liikide ja nende elupaikade kahjustamist. Kavandatud raieid, mis võivad kaitse-
eesmärgiks olevaid liike ja nende elupaiku ja kasvukohti kahjustada, ei registreerita (koostatakse
registreerimisest keelduv otsus).
Raiete kumuleerumisel võib siiski tekkida mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikades ja
kasvukohtades. Eri aegadel uuendusraiete tegemine võib nende seisundit mõjutada vana metsa
osakaalu langemisega või metsamaastiku killustumisega. Raiete kumuleerumise vältimiseks on
kavas ette nähtud 30-meetrise ulatusega puhverala ümber metsaelupaigatüüpide, mis võib
kattumisel lisada täiendavate raiepiirangutega alasid ka liikide elupaikades. Väärtuspõhise
metsamajandamise juhises on määratud kaitse-eesmärgiks olevate (kaitsealuste) liikide elupaikades
ja kasvukohtades lubatud raieviisid, nende suurimad lubatud pindalad ja muud piirangud. KSH käigus
tuleb hinnata, kas kavas, kaitse-eeskirjades ja väärtuspõhise metsade majandamise juhises seatud
piirangud on piisavad, et tagada kaitse-eesmärkideks seatud liikide kaitse ja seega välistada
negatiivne mõju Natura võrgustiku aladele.
5.4. Raiete võimalik mõju metsaelupaigatüüpidele
Loodusdirektiivi põhjal ei ole Natura aladel majandustegevus keelatud, kuid metsade majandamisel
ei tohi kahjustada teadaolevaid elupaigatüüpe. Inventeeritud metsaelupaikades võivad tekkida
servamõjud piirnevatel aladel raietööde tegemisel. Raieviisidest on kõige järsema mõjuga lageraie,
sest selle käigus raiutakse ühe võttega kogu puistu ning aja jooksul alal kujunenud kooslused
hävivad. Lageraiete servamõjudeks on peamiselt valgustingimuste, tuultele avatuse ja
niiskustingimuste muutumine raiealadega piirnevates puistutes. Sarnased mõjud tekivad ka
veerraiete tegemisel. Selle raieviisi puhul koosneb raieala langi servast kuni metsa keskmise kõrguse
laiuselt lagedaks raiutavast veerust ja selle kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse
laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%. Metsaelupaigad on enamasti kujunenud puistutes, kus
metsakooslus on pikka aega olnud looduslikul arengul või minimaalsete inimtegevuse jälgedega.
Servamõjude tekkimine piirnevatel aladel raietööde tegemisel ei ole looduslik häiring, seega
sekkutakse elupaigatüübi looduslikku arengusse.
Natura aladega piirnevates majandusmetsades tehakse raietöid metsaseaduses sätestatud
piirangute kohaselt. Seega võib Natura võrgustiku alade servas asuvaid elupaigatüüpe ja liikide
elupaiku mõjutada suurematel aladel tehtavad lageraied ja ka teised raieviisid, mille käigus raiutakse
puistu esimene rinne. Metsaseaduse alusel on lubatud suurima lageraielangi pindala 7 hektarit,
olulise metsakahjustusega aladel võib see metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raietega olla ka
suurem. KSH käigus tuleb hinnata, kui oluline on väljaspool Natura alasid tehtavate raiete võimalik
mõju ja kas need võivad kahjustada Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärke.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
22 / 31
Kavas toodud joonisel 1 „Natura 2000 loodus- ja linnualal metsaelupaigatüüpide metsateatiste
otsustuspuu“ on lubatud raiete registreerimine madala esinduslikkusega metsaelupaikades, mis ei
ole kaitse eesmärgiks. Madala esinduslikkusega elupaigatüüp on väikesel pindalal väheste
struktuurielementidega ala või on selle kirjelduses märgitud vajadus taastamiseks, kuid
elupaigatüübi taastamine sellel alal ei ole võimalik. Tuleb hinnata, kas madala esinduslikkusega ja
mitte taastatavate elupaigatüüpide raiumine mõjutab üleriigiliselt konkreetse elupaigatüübi pindala
eesmärkide saavutamist. Näiteks on Euroopa Liidu elurikkuse strateegias33 nimetatud võimalus luua
tagasiulatuvalt aastal 2020 põlis- ja vanametsa kriteeriumitele vastanud võimalike alade andmebaas
ning kehtestada kõigile asjaomastele aladele raietööde ajutine moratoorium, et vältida nende
hävimist raietega.
Raiete menetlemise otsustuspuu Alternatiivi 1 ja Alternatiivi 2 järgi registreeritakse kuni 30 meetri
kaugusel metsaelupaigatüüpidest kavandatud raied, mille tegemisel ei tekki lagedaid alasid. Samuti
registreeritakse 30-meetrise ulatusega puhveralas kõik raied kuni 20 tm mahus, raied ohtlike puude
eemaldamiseks, liinikoridoride ja teede kaitsevööndite hooldamiseks tehtavad raied ja kaitse-
eesmärgist lähtuvad raied (kujundusraied). Kava lisas 3 on loetletud tingimused liinikoridoride ja tee
kaitsevööndite hooldustööde ning muude raietööde tegemiseks metsaelupaigatüüpidega piirnevatel
ja kattuvatel aladel. KSH käigus tuleb hinnata, kas kavas kehtestatud tingimuste järgi tehtavatel
raietel võib olla mõju metsaelupaigatüüpidele.
33 Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030
(2020/2273(INI)) Leitav: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0277_ET.pdf
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
23 / 31
6. KSH läbiviimisel kasutatavad metoodilised alused ja
uuringud
6.1. Hindamismetoodika ja alternatiivid
Hinnatakse kavandatavate kaitsemeetmete rakendamise mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele.
Selleks antakse ülevaade Natura alade kaitse-eesmärkidest ja mõjudest, mis võivad tekkida seoses
metsaraiega. Mõjude hindamisel lähtutakse KeHJS-e § 40 sätetest ja teistest asjakohastest
kehtivatest õigusaktidest. Hindamisel kasutatakse varem läbi viidud uuringute andmeid ning
juhteksperdi ja valdkonna ekspertide kogemusi ning kogutud teavet.
Kavas on esitatud kaks alternatiivi kavandatud raiete registreerimiseks. Alternatiivi nr 1 puhul on
loetletud tingimused kõikide raieviiside registreerimiseks, alternatiivis nr 2 on arvestatud võimaliku
LKS-i muudatusega, mille alusel oleksid kaitsealadel lageraied ja veerraied keelatud.
Lähteolukorda hinnatakse kehtivates õigusaktides sätestatu põhjal. Antakse ülevaade millised
raieviisid on erinevatel Natura aladel lubatud, milliseid piiranguid ja tingimusi seatakse raiete
tegemisele. Antakse ülevaade metsamaa osakaalust ja vanuselisest jaotusest, mis on määratud
erineva kaitserežiimiga aladele (reservaadid, sihtkaitsevööndid, piiranguvööndid, hoiualad,
püsielupaigad).
Natura alade kaitse-eesmärkideks olevad metsaelupaigatüübid saavad püsida ja kujuneda vaid
vanades (küpsetes) ja looduslähedase struktuuriga puistutes. Elupaigatüüpideks sobivate puistute
pindala muutuste tuvastamiseks hinnatakse metsamaa vanuselise jaotuse muutumist kehtivate
õigusaktide alusel lubatud raietega. Selleks võrreldakse Natura aladel kasvava metsa vanuselise
jaotuse muutumist varasemate andmete põhjal.
Raiete mõju hindamiseks kaitse-eesmärgiks olevate metsaga seotud liikide elupaikade seisundile
selgub samuti varasemate andmete võrdlemisel. Hinnatakse kehtivate piirangute tulemuslikkust
kaitse-eesmärkide saavutamisel, selleks võrreldakse kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide ja
liikide seireandmeid. Kavas on raiete tegemisele ette nähtud täiendavad piirangud kuni 30 meetri
kaugusel elupaigatüüpidest, kus on lubatud vaid need raieviisid, mille tegemisel ei teki lagedaid
alasid.
6.2. Mõjuallikad, mõjuala ulatus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid
Raietöödeks loetakse puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist,
metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Metsakeskkonnas muutub raiete tegemisel peamiselt
puistu täius, mis võib mõjutada raiealal ja piirnevatel aladel asuvaid kaitse-eesmärke. Sõltuvalt
raieviisist võib piirnevatele aladele avalduda erineva tugevusega mõju, nt hooldusraiete tegemisel
puistute täius oluliselt ei lange, uuendusraiete tegemisel raiutakse korraga (lageraie) või järkudena
(turberaied) kogu puistu. Tuleb hinnata erinevate raieviisidega piirnevatele aladele avalduva mõju
ulatust, selleks kasutada varem läbi viidud uuringute andmeid.
Raietööde tegemisel muutuvad raiealal peamiselt valgustingimused, kasvavad puud jäävad
avatumaks tuultele ning muutuvad varem tihedamas puistus kujunenud niiskustingimused. Nende
keskkonnaelementide muutumine võib avaldada mõju ka piirnevatel ja mõjualas asuvate kaitse-
eesmärgiks olevate ja teiste kaitsealuste liikide elupaikadele. Tuleb hinnata nende
keskkonnaelementide (valgustingimused, avatus tuultele, niiskustingimused) muutumise mõju nii
raiealal kui ka mõjualas varasemate uuringute andmetel.
Kavas on raiete mõjualana kirjeldatud 30 meetrit raieala servast ning selle põhjal on määratud
puhverala elupaigatüüpide ümber, kus on keelatud raieviisid, mille tegemisel tekib lagedaid alasid.
Selliste raieviisidena on loetletud lageraie, veerraie, aegjärkse raie viimane järk, häilraie ja
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
24 / 31
sanitaarraie raiejärgse täiusega 50%. Sanitaarraie puhul on eelnevast loetelust välja arvatud MS-i
mõistes hukkunud puistu (elujõuliste puude täius madalam kui 30%) raiumine. Eksperdil tuleb
varasemate uuringute põhjal hinnata, kas nende raiete loetelu on ammendav ja kas 30-meetrine
puhverala on piisav oluliste mõjude vältimiseks. Olulisteks mõjudeks on kaitse-eesmärgiks seatud
elupaigatüüpide ja liikide elupaikade/kasvukohtade kahjustamine või seisundi halvemaks
muutumine.
6.2.1. Mõjuala ulatus ja kumulatiivne mõju
Kava alusel välditakse raiete kumulatiivset mõju administratiivsete meetmetega, milleks on
metsaelupaigatüüpide range kaitse, 30-meetrise ulatusega puhveralad ümber metsaelupaigatüüpide
ja tingimused, mis seatakse raietele väärtuspõhise metsamajandamise juhise ja selle lisaks oleva
andmetabeli alusel. Loetletud meetmed rakendatakse kava alusel lisaks MS-is, LKS-is ja nende
alamaktides sätestatud piirangutele. Raiete kumuleerumise all mõeldakse aja jooksul piirkonnas
tehtud raiete koondmõju. Selline koondmõju võib avalduda vana (küpse) metsa osakaalu
vähenemisena ja üksnes looduslikul arengul olevate puistute pindala vähenemisena. Vana, raieküps
mets on eelistatud elupaigaks ja kasvukohaks liikidele, kes sõltuvad looduslähedastest metsadest,
kus on mitmekesine struktuur ja inimtegevusest puutumata või vähe mõjutatud ökosüsteem.
Küpsetes puistutes kavandatakse peamiselt uuendusraieid, mis ajapikku samasse piirkonda
koondudes võivad alal avaldada negatiivset mõju metsamaa killustumisega ja vana (küpse)
metsamaa pindala vähenemisega. Õigusaktides (LKS, kaitse-eeskirjad) on sätestatud
uuendusraietele piirangud, millega arvestuslikult kaitsealal metsade vanuseline jaotus säilib või
oluliselt ei muutu. Riigikontrolli poolt Riigikogule 2023.a esitatud aruandes34 on juhitud tähelepanu,
et kuni 2 ha suuruste lageraiete lubamisega saab raieviiside kombineerimisel lagedaks raiuda
ulatuslikke alasid ning kaitsealuse piiranguvööndi metsi on võimalik majandada sarnaselt metsadega,
mis pole kaitse all.
Hooldusraiete (harvendusraie, sanitaarraie) tegemisel puistu esimene rinne säilib ning ka puistu täius
oluliselt ei muutu. Seega ei ole hooldusraietel piirnevatele aladele olulist mõju. Hooldusraiete
tegemisel sekkutakse siiski puistute looduslikku arengusse, mille tõttu ei kujune seal looduslikku
struktuuri. Sanitaarraie tegemisel raiutakse kahjustatud ja kuivanud puud, mille tagajärjel ei tekki
puistutes lamapuitu ja tüükaid. Harvendusraiega kujundatakse ühtlase täiusega puistud, enamasti
raiutakse ka metsanduslikus mõistes halva fenotüübiga (kõverad, harunenud tüvega, kasvus alla
jäänud) puud, mis võiksid vanemas eas aidata kaasa elustiku mitmekesisusele sellel alal.
Riigikontrolli 2023. a aruandes on nimetatud põhiliste probleemidena, et kaitsealadel kasvava metsa
andmete analüüsimiseks ei ole defineeritud konkreetseid parameetreid. Selline olukord võimaldab
andmeid erinevalt tõlgendada ja jõuda järeldusteni, mis ei näita kaitstavate metsade tegelikku
pindala.
Kavas on määratud 30 m puhver ümber metsaelupaigatüüpide, kus ei ole lubatud teha raieid, mille
tulemusel tekivad lagedad alad. See seab raietele täiendavaid piiranguid lisaks kehtivates
õigusaktides sätestatule. Lõhmus on 2016. a aruandes35 nimetanud metsa elupaigalist hetkekvaliteeti
täpsustavateks tunnusteks eelkõige 1) puistu vanust; 2) kaitstava metsa-ala pindala ja 3) kaitstava
metsa-ala isoleeritust teistest kaitstavatest metsadest. Seega metsaelupaigatüüpide seisundi
säilimiseks kavas kehtestatud 30 m puhver võib olla asjakohane, sest tekitab lisaks alasid, kus
raietega vana metsa osakaal ei vähene.
34 Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“, Tallinn, 2. märts
2023. Leitav:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2550&FileId=17202
35 Asko Lõhmus. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs. Aruanne. Keskkonnaministeerium,
2016
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
25 / 31
KSH käigus tuleb hinnata, kui suure pindala moodustab elupaigatüüpide ümber moodustatav
puhverala ning millise osakaalu see moodustab piiranguvööndite ja hoiualade, st majandatavate
metsade pindalast. Puhvri pindala on sõltuvuses alade pindalast ja ümbermõõdust, seega
kompaktsema, ringikujulise elupaigatüübi puhvri pindala on suhteliselt väiksem kui pikliku ja sopilise
kujuga elupaigatüübil. KSH käigus tuleb hinnata, kas elupaigatüüpidele moodustatud puhvri pindalal
raietele lisapiirangute seadmine säilitab metsa pindala, millega välistatakse raiete ebasoodne mõju
kaitse-eesmärkidele.
6.2.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid
Kavas seatakse piirangud raietele, mis on kavandatud kuni 30m kaugusel registreeritud
metsaelupaigatüübist, seega võib nendel aladel avalduda raiete mõju järgnevatele
keskkonnaelementidele. Raiete mõju maastikule ja metsamaale avaldub peamiselt metsamaa
killustumise, looduslikku arengusse sekkumise, servamõjudena. Kava alusel puhveraladel selliste
raieviiside tegemine keelatakse, millega tekkib lagedaid alasid. Seega tuleb hinnata, kas kava
rakendamisel sellised mõjud vähenevad.
Veekogusid mõjutavad eelkõige kaldapuistutes (veekaitsevööndis) tehtavad raied, võivad avalduda
veetemperatuuri ja valgustuse muutumisega, võimalik erosiooni suurenemisega. Lisaks võib raietel
olla mõju pinnase niiskusrežiimile, sõltuvalt raieviisist.
Kaitsealuseid taime- ja loomaliike võivad raied mõjutada sõltuvalt raieviisist liigirühmade kaupa
erinevalt (vt Tabel 3).
Tabel 3. Raiete võimalik mõju liigirühmade kaupa
Liigirühm Võimalik mõju
Imetajad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine
Linnud Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, pesitsusaegne häirimine
Vee-elustik Veekogude kaldapuistutes tehtavate raietega veetemperatuuri ja valgustuse muutumine, vee kvaliteedi muutumine kui kaldapuistu hõrenemisega suureneb pinnase erosioon
Roomajad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine, tallamine
Kahepaiksed Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine, tallamine
Putukad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, tallamine
Samblad Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine
Samblikud Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi
muutused, servamõjud, tallamine
Seened Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine
Soontaimed Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine
6.3. Uuringud jm alusmaterjalid
KSH ei eelda täiendavate uuringute läbiviimist.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
26 / 31
KSH läbiviimisel lähtutakse asjakohastest andmebaasidest ning uuringutest Eestis ja välismaal, sh:
• Statistilise metsainventuuri andmed
• Aastaraamat „Mets“ väljaanded (Keskkonnaagentuur)
• Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0) tegevuskava (eelnõu).
• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS): www.eelis.ee
• Natura elupaigatüüpide ja liikide seisundi hinnangud. Article 17 web tool. Leitav:
https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/
• Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat, Natura 2000 alade kaitsekorraldus:
elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Väljaannete talitus, 2019,
https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298
• Runnel, K., Palo, A., Lõhmus, P., Rosenvald, R, Tammekänd, I. 2021. RMK rakendusuuring
„Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine”
• Leivits, M. 2019. Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018)
elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal. Aruanne. Keskkonnaagentuur.
• Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate
metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). Raport,
Keskkonnaagentuur.
• Liira, J.; Kohv, K. (2010). Stand characteristics and biodiversity indicators along the
productivity gradient in boreal forests: Defining a critical set of indicators for the monitoring
of habitat nature quality. Plant Biosystems, 144 (1), 211−220. DOI:
10.1080/11263500903560868.
• Paluots, T.; Liira, J.; Leis, M.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Franklin, J.F.; Korjus, H. Long-
Term Cumulative Effect of Management Decisions on Forest Structure and Biodiversity in
Hemiboreal Forests. Forests 2024, 15, 2035. https://doi.org/10.3390/ f15112035
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
27 / 31
7. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KSH programmi
menetlemisest
KSH programmi menetlemine toimub vastavalt KeHJS-e §§-de 361-39 nõuetele. Menetlust korraldab
strateegilise planeerimisdokumendi, antud juhul kava koostamise korraldaja ehk Keskkonnaamet.
KSH programmi menetluse etapid ja eeldatav ajakava vt Tabel 4.
Pärast KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist ja hanke läbiviimist KSH aruande koostaja
leidmiseks järgneb KSH aruande koostamine vastavalt KeHJS-e §-le 40 ning menetlus vastavalt
KeHJS-e §§-le 401-44.
7.1. KSH menetlusosalised
Asjaomased asutused, kellelt küsitakse seisukohta KSH programmi (ja järgmises etapis
KSH aruande) kohta:
• Kliimaministeerium;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• Rahandusministeerium;
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
• Maa- ja Ruumiamet;
• Põllumajandus- ja Toiduamet;
• Keskkonnaagentuur;
• Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK);
• kõik kohalikud omavalitsused.
Eeldatavalt mõjutatud ja huvitatud osapooled, keda kaasatakse kava ja selle KSH
avalikustamise käigus (nimekiri ei ole lõplik, see võib täieneda menetluse käigus):
• Eesti Erametsaliit;
• Sihtasutus Erametsakeskus;
• Eesti Omanike Keskliit;
• Eesti Linnade ja Valdade Liit;
• Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ);
• Tartu Ülikool;
• Eesti Maaülikool;
• Tallinna Ülikool;
• Keskkonnaühenduste Koda36 (EKO; liikmed: Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum,
Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ
Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste
Looduskaitsering, MTÜ Päästame Eesti Metsad);
• MTÜ Eesti Metsa Abiks;
• Eesti Looduskaitse Selts;
• MTÜ Roheline Pärnumaa;
• MTÜ Roheline Läänemaa;
• MTÜ Hoiame Loodust.
36 EKO jagab infot oma liikmetele.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
28 / 31
7.2. KSH läbiviimise eeldatav ajakava
KSH viiakse läbi paralleelselt kava eelnõu koostamisega. Järgnevalt (Tabel 4) on esitatud KSH
läbiviimise eeldatav ajakava lähtudes kava koostamise ajakavast. Silmas tuleb pidada asjaolu, et
KSH programmi ja KSH aruande koostamine korraldatakse eraldi hangetega, mistõttu KSH aruande
etapi kohta koostatakse ajakava eraldiseisvalt pärast KSH programmi menetluse läbimist.
Tabel 4. KSH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Aeg Osapool
KSH programmi etapp
KSH programmi koostamise lepingu allkirjastamine ja avakoosolek
Aprill 2025 Keskkonnaamet
(KeA), SKPK
KSH programmi eelnõu koostamine, sh
koostöö kava koostajaga Aprill–mai 2025 (7
nädalat) SKPK, KeA
KSH programmi eelnõu kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine
Juuni 2025 (14 päeva*) KeA
KSH programmi eelnõu kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade laekumine
30 päeva jooksul KSH programmi saamisest
arvates*
Asjaomased asutused
KSH programmi täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele
Tööks vajaliku aja jooksul (eeldatavalt 2 nädalat;
juuli–august 2025 SKPK
KSH programmi ja kava eelnõu avalikust
väljapanekust teavitamine
August 2025 (14 päeva jooksul KSH programmi
saamisest arvates*)
KeA
KSH programmi ja kava eelnõu avalik
väljapanek September 2025
(vähemalt 14 päeva*) KeA
Seisukohad/vastused ettepanekute esitajatele ja nende teavitamine avalikust arutelust
Tööks vajaliku aja jooksul (eeldatavalt 4 nädalat; september–oktoober
2025)
KeA, SKPK
KSH programmi ja kava eelnõu avalikustamise tulemuste avalikud arutelud Tallinnas, Tartus ja Pärnus
3 päeva (oktoobris 2025) KeA, SKPK
Avalikustamisel esitatud ettepanekutele
vastamine ja KSH programmi eelnõu
täiendamine avalikustamisel esitatu põhjal
Tööks vajaliku aja jooksul
(eeldatavalt 4 nädalat; oktoober–november
2025)
KeA, SKPK
KSH programmi esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
November 2025 SKPK
KSH programmi nõuetele vastavaks
tunnistamise otsuse tegemine ning
menetlusosaliste ja puudutatud/huvitatud
isikute teavitamine sellest
Detsember 2025 (30 päeva jooksul KSH
programmi saamisest arvates*+14 päeva
jooksul*)
KeA
KSH aruande etapp
KSH aruande hanke korraldamine ja läbiviimine
KSH aruande koostamise ja menetlemise ajakava
KeA
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
29 / 31
Tegevus Aeg Osapool
KSH aruande koostamise lepingu
allkirjastamine ja avakoosolek
lähtub KeHJS-es seatud
menetlustähtaegadest ning sõltub
hanketulemuste selgumise ajast ja tööks vajalikust ajast. Ajakava
koostab KSH aruande koostaja koostöös kava
koostamise korraldajaga.
KeA, KSH aruande
koostaja
KSH aruande koostamine KSH aruande
koostaja
KSH aruande menetlus (sh kava eelnõu avalikustamine koos KSH aruande eelnõu
avalikustamisega)
KeA, KSH aruande koostaja, mõjutatud/
huvitatud osapooled
KSH aruande kooskõlastamine ja nõuetele vastavaks tunnistamine
Asjaomased asutused, KeA
KSH aruande tulemuste viimine kavasse KeA
Kava kinnitamine KeA
* KeHJS-es sätestatud tähtajad
Eeltoodud ajakava on indikatiivne ja võib töö käigus muutuda (nt menetlustähtaegade pikenemisest
vm asjaoludest) või kui muutuvad kava eelnõu koostamise etapid.
7.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamisest ja asjaomaste asutuste
seisukohtadest
Peatükk sisustatakse pärast KSH programmi avalikustamist ja seisukohtade laekumist.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
30 / 31
8. Kasutatud materjalid
• Aastaraamat „Mets“ väljaanded (Keskkonnaagentuur)
• Article 17 web tool. Habitat report: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Forests&country=EE&re
gion=
• Asjakohased Eesti Vabariigi õigusaktid – Riigi Teataja
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS): www.eelis.ee
• EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-
content/summary/eu-biodiversity-strategy-for-2030.html
• Elupaikade seisund 2019. Kliimaministeerium:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf
• Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat, Natura 2000 alade kaitsekorraldus:
elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Väljaannete talitus, 2019,
https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298
• Euroopa Komisjoni teatis: ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Brüssel, 20.05.2020:
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN
• Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade, 17. juuni 2024: Looduse taastamise määrus: nõukogu
andis lõpliku rohelise tule
• Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta
aastani 2030 (2020/2273(INI)): https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-
2021-0277_ET.pdf
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku
linnustiku kaitse kohta
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, looduse
taastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (EMPs kohaldatav tekst)
• European Commission: Directorate-General for Environment, The state of nature in the EU
– Conservation status and trends of species and habitats protected by the EU nature
directives 2013–2018, Publications Office of the European Union, 2021,
https://data.europa.eu/doi/10.2779/083297
• Kohv, K.; Liira, J. (2005). Anthropogenic effects on vegetation structure of the boreal forest
in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research, 20, 122−134
• Leivits, M. 2019. Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018)
elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal. Aruanne. Keskkonnaagentuur.
• Leivits, M. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist, 2019. Keskkonnaagentuur
• Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate
metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). Raport,
Keskkonnaagentuur.
• Liira, J.; Kohv, K. (2010). Stand characteristics and biodiversity indicators along the
productivity gradient in boreal forests: Defining a critical set of indicators for the
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmi eelnõu
31 / 31
monitoring of habitat nature quality. Plant Biosystems, 144 (1), 211−220. DOI:
10.1080/11263500903560868.
• Loodusdirektiivi rakendamise aruanne:
http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_ha
bitats_reports-20190725-083848.xml&conv=589&source=remote
• Lõhmus, Asko. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs. Aruanne.
Keskkonnaministeerium, 2016
• Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024;
vt https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf
• Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0) tegevuskava (eelnõu)
• Natura elupaigatüüpide ja liikide seisundi hinnangud. Article 17 web tool. Leitav:
https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/
• Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50)
• Palo. A., 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu
• Paluots, T.; Liira, J.; Leis, M.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Franklin, J.F.; Korjus, H. Long-
Term Cumulative Effect of Management Decisions on Forest Structure and Biodiversity in
Hemiboreal Forests. Forests 2024, 15, 2035. https://doi.org/10.3390/ f15112035
• Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“,
Tallinn, 2. märts 2023:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2550
&FileId=17202
• Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020.
Keskkonnaagentuur, Tallinn.
• Runnel, K., Palo, A., Lõhmus, P., Rosenvald, R, Tammekänd, I. 2021. RMK rakendusuuring
„Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine”
• Statistilise metsainventuuri andmed
Viited kasutatud materjalidele on leitavad ka KSH programmi tekstis joonealiste viidetena.
K Ä S K K I R I
6. detsember 2022 nr 1-1/22/163
"Metsaelupaikade ja metsaliikide
kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura
2000 võrgustiku aladel" keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, keskkonnaministri
30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 8 lõike 2 punkti 18 ja
keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõiget 1 ja 2 alusel ning
arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis
4, § 35 lõigetes 1, 2 ja 5 ning looduskaitseseaduse § 25 sätestatut:
1. Algatan „Metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000
võrgustiku aladel” (edaspidi kava) keskkonnamõju strateegilise hindamise.
2. Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei seaks ohtu Natura 2000 alade
kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja säilimist. Tegemist on
administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga.
Kavas kirjeldatakse ära metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete õiguslikud alused,
tuuakse välja ohutegurid ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja üldised praktilised
suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku kaitsepõhimõtete
rakendamiseks, mille alusel saab hinnata metsa majandamise mõjusid Natura 2000 ala kaitse-
eesmärkidele. Tegemist on koondkavaga, mis võtab kokku senised Natura alade
kaitsekorralduskavades seatud kaitse-eesmärgid ning täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke,
kui see on väärtuste soodsa seisundi saavutamiseks vajalik.
Kava koostamise vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 9. juuni 2021 algatatud
rikkumismenetluse otsusest, mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast
mõjude hindamist tegevuste puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 alale.
3. Koostatava kava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 4 ja § 35 lõike 2 kohaselt
selle vajadust põhjendamata, kuna metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib
kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.
4. Kava koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaamet (ajutine aadress Pikk 20a,
80011 Pärnu, [email protected]), kontaktisikud: looduskaitse planeerimise spetsialist
Gert Enno, telefon 5699 5307, e-post [email protected] (kava koostamine) ja
keskkonnakorralduse vanemspetsialist Ester Pindmaa, telefon 5696 6409, e-post
[email protected] (keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus).
2 (2)
5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda
Keskkonnaameti kontoris aadressil Kopli 76, Tallinn. Digitaalselt on käskkirjaga võimalik
tutvuda Keskkonnaameti avalikus dokumendihaldussüsteemis aadressil https://adr.envir.ee/et/
(pealkirja otsingusõna „kaitsepõhimõtete rakendamise kava”).
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
peadirektor
Jaotuskava: Erik Kosenkranius, Leelo Kukk, Taavi Tattar, Kaili Viilma, Olav Etverk, Riina
Kotter, Gert Enno, Helen Manguse, Irma Pakkonen, Ester Pindmaa
Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, SIHTASUTUS
ERAMETSAKESKUS, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, Rahandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, EESTI ERAMETSALIIT, MTÜ Eesti
Metsa Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, Mittetulundusühing Roheline Läänemaa, EESTI
LOODUSKAITSE SELTS, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, kõik
kohalikud omavalitsused
Ester Pindmaa
keskkonnakorralduse vanemspetsialist
keskkonnakorralduse büroo
Gert Enno
looduskaitse planeerimise spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Keskkonnaamet 2024
Natura 2000 alade metsaelupaikade ja -liikide
administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava
SISUKORD 1. Sissejuhatus................................................................................................................................4
1.2 Metsaelupaikade levik ja seisund Eestis ........................................................................................ 5 1.3 Metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisund.......................................................................... 7 1.4 Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ............................................................................................ 11
1.4.1 Loodus- ja linnudirektiiv..............................................................................................11 1.4.2 Elurikkuse strateegia ....................................................................................................13
...................................................................... 14 1.5.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad.......................................................................14 1.5.2. Metsaseadus ................................................................................................................15
........................................................15 ............................16
................................................................................................17 1.6. Inventuurid ja uuringud............................................................................................................... 18 1.7. Riiklik seire.................................................................................................................................... 18
.........................................................................19
............................................................................................20 ................................ 20
3.2 Kaitsealuste ja kaitse- metsateatiste menetlemisel .................................................................................................................. 26
4. Raiete kumuleerumine............................................................................................................28
5. Teemakaardid..........................................................................................................................29
LISAD...........................................................................................................................................36
- kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra 1 alusel koostatakse administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava
(nn Loodusdirektiiv e LoD) (nn Linnudirektiiv e LiD)
lisas I nimetatud linnu
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor . Teave kava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
kava
kirjeldada metsaelupaikade kaitseks Natura aladel administratiivsete meetmete rakendamiseks;
anda terviklik Natura 2000 alade metsaelupai kaitse- .
Kavas kirjeldatud kaitsemeetmete piisavuse hindamiseks hindamine (edasipidi KSH) lisada info KSH protsessile, toimunud kaasamiskoosolekute kohta, viidata kava lisas olevatele protokollidele.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti XX spetsialist XXX (tel:, e-post: [email protected])/ Kava koostas XXX (tel: xxxxxxx, e-post: [email protected]).
1
Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning Riigi Teataja
1. Sissejuhatus
Vastavalt loodusdirektiivile ja linnudirektiivile on igal liikmesriigil kohustus kehtestada kaitsealade suhtes kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad ka kaitsekorralduskavad.
ning vastama aladel esinevate LoD vajadustele ning LiD lisas I nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata
alade kaitse- -
ted ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja antakse suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku
metsa raiest tingitud negatiivseid ala kaitse- Lisaks on tegemist on koondkavaga, mis
metsaliikide kaitse- - soodsa seisundi saavutamiseks vajalik.
avale viiakse/viidi eskkonna strateegiline hindamine, mille alustele ja meetmetele, sh kas nende
rakendamine annab piisava kaitstuse loodus- ja linnualade kaitse- ja ala terviklikkusele.
LoD I lisa metsaelupai . Nendeks on: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (9010* 2 ), 3) vanad laialehised metsad (9020*), 4)
6) soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), 7) rusukallete j rakute metsad (9180*), 8) siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), 9) lammi- lodumetsad (91E0*), 10) laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0).
s kui andniiduna. Puiskarjamaade levikut ja seisundit hinnatakse
251 kaitsealust metsaliiki ja metsadega seotud liiki3, mi 52 Natura korralduse4 2000 alade kaitse- .
Kava metsade kaitset ja majandamist ainult kitsalt metsaraietest (m , v.a raadamine, tulenevate dena kaitse- , mitte laiemalt metsade majandamisega seotud tegevuste (kraavide hooldamine, kuivendamine jne)
e avaldumist vad tekkida muu inimtegevuse . s ele ja
tingimustele , et Natura ala kaitse- ja teviklikkusele
2 * 3 Lisa 2. . 4 Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k
https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848
seisundit eelhindamise hindamise (KMH)
Keskkonnaameti (KeA) sisemist reguleeriv dokument, mis samas loob raamistiku raietele KMH eelhindamise KMH
administratiivsed meetmed on abimaterjalid/suunis metsateatiste menetlemisel. Seega, kavas ja selle KSH aruandes kirjeldatavaid meetmeid on
metsateatiste , kas eelhinnangu andmiseks
t 5.
Lisaks on kavas kavaga seatud raiepiirangutest ning alap histest kaitse- , mis on seatud metsaliikidele. Kaitse- kavale tehtavast KSH-st, mille jaoks on koondatud kokku kaitsekorralduskavades seatud kaitse- vajadusel on ajakohastatud - .
1.2 Metsaelupaikade levik ja seisund Eestis
Natura 2000 loodusaladel on Eestis kokku 188 214 ha metsaelupaiku (EELIS (Eesti looduse 04.07.2024). Neist 35 905 137 249 ,
reservaatides 3014 ha ja 12 708 ha hoiualadel. 613,7 ha ning riigimaale 27 823 ha. Tegu on ajas muutuva suurusega, sest igal aastal viiakse inventuure, Keskkonnaameti spetsialistid.
Viimase (2019) LoD (artikkel 17) aruande ndis kaks rusukallete j rakute metsad (9180*) ja lammi-lodumetsad (91E0).
ebapiisav halb antakse, kui seisundikriteeriumist (levila, pindala, struktuur ja funktsioonid
on vastava hinnanguga. Peamine miks ebapiisav halb , on tingitud pindala sest i ja funktsioonide ebasoodsast
seisundist 6 . p , miks ei ole hinnatud soodsaks, on loodusaladel toimuva majandustegevus (raied), peamiselt kaitsealade . Tuleb arvestada, et LoD aruandluses akse 2000 alasid7.
Tabel 1. Loodusdirektiivi artikli 17 aruandes toodud metsaelu Loodusdirektiivi kood
Kirjeldus Levila Pindala Struktuur ja funktsioonid
Tulevik 2019
Trend 2019
9010* Vanad loodusmetsad
Soodne Ebapiisav Halb Ebapiisav Halb teadmata
9020 Vanad laialehised metsad
Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev
9050 Rohunditerikkad kuusikud
Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev
9060 Okasmetsad oosidel
Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev
5 2
6 -art17.eionet.europa.eu/article17/ 7 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn.
9080* Soostuvad ja soo- lehtmetsad
Soodne Soodne Halb Ebapiisav Halb stabiilne
9180* rusukallete ja Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne stabiilne
91D0* Siirdesoo- ja rabametsad
Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav stabiilne
91E0* Lammi- lodumetsad
Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne stabiilne
91F0 Laialehised lammimetsad
Soodne Ebapiisav Ebapiisav Soodne Ebapiisav teadmata
2180 Metsastunud luited
Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Halvenev
1.3 Metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisund
Loodus- ja linnudirektiivi aruandluses eraldi metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisundit ei 8 ja
Keskkonnaagentuuri 9
kaksikbiotoopseid maastiku- ja metsamaastikuliike. Metsamaastikuliigid on need, kes vajavad metsamaal suuremat koduterritooriumi
lendorav jne. Teistel juhtudel on liikide pesitsusala mets, aga toitumisala seotud avamaastikuga - -konnakotkas, kaljukotkas jt. EELISes
kajastuvad loomaliikide elupaigad on reeglina pesitusaegsed ehk sigimiselupaigad, mis vajadusel
onidena
Loodusdirektiivi 2019. aasta aruandes (Tabel 2) on kokku 3310 metsaga seotud liiki, millest kolme seisund on teadmata, seitsme seisund ebapiisav, kahe seisund halb ja 11 seisund soodne 11 . Linnudirektiivi 2019. aasta 32
i
metsamaastikuliigid kassikakk, kelle suurim surve- ja ohutegur on kisklus, karvasjalg kakul nii kisklus
-2017 m) liikide elupaiga 12.
Aruandluse kohaselt seisundiga LoD liikide osakaalu. Kui 2007. aastal oli teadmata seisundiga liike 24 %, siis 2019. aastal vaid 7 %. Nii on kasvanud soodsas seisundis liikide hulk 2007. aastast peaaegu kaks korda, 24 protsendilt 56 protsendini. on Eestis LoD liikide seisundi hinnangud maadega paremad. Euroopa Liidu tervikuna on soodsas seisus 31 kidest aruannete
13. %. Euroopa Liidus tervikuna on soodsas seisundis 16 %, ebapiisavas 47 %, halvas 30 % ja teadmata seisundiga 7 % 14
8 (Lisa 2). 9
10 Selles arvestuses pole arvestatud ainult V lisa liikide ja nahkhiirtega. 11 - loodusdirektiivi liikide seisund, 2022. Keskkonnaagentuur. 12
13 - loodusdirektiivi liikide seisund, 2022. Keskkonnaagentuur. 14 k Loodusdirektiivi liikide ja
15 -art17.eionet.europa.eu/article17/
Tabel 2. LoD metsaliikide ja metsaga seotud liikide seisund15
Loodusdirektiivi liik (53) Eesti nimi II IV V Levila Populatsioon Elupaik Tulevik 2019
trend
Agrimonia pilosa Karvane maarjalepp 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Boros schneideri 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Soodne Ebapiisav +
Buxbaumia viridis Roheline hiidkupar 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Canis lupus Hunt 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Castor fiber Kobras 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Cinna latifolia Laialehine nestik 1 1 Soodne Soodne Ebapiisav Soodne Ebapiisav =
Cladonia (Cladina) subsp. Perekond porosamblik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Coenonympha hero Vareskaera-aasasilmik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Cucujus cinnaberinus -punalamesklane 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav +
Cypripedium calceolus Kaunis kuldking 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Dianthus arenarius subsp. arenarius
1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Dichelyma capillaceum Juus-kiilsirbik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Dicranum viride Roheline kaksikhammas 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Eptesicus nilsonii -nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Euphydryas maturna Suur-mosaiikliblikas 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Lacerta agilis Kivisisalik 1 Halb Halb Halb Halb Halb -
Lepus timidus 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Leucobryum glaucum Harilik valvik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Ligularia sibirica Harilik kobarpea 1 1 Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav -
Lutra lutra Saarmas 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Lycopodium spp. Sugukond kollalised 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Lynx lynx Ilves 1 Soodne Halb Soodne Soodne Halb =
Margaritifera margaritifera 1 1 Halb Halb Ebapiisav Halb Halb =
Martes martes Metsnugis 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Moehringia lateriflora Ida- 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Muscardinus avellanarius 1 Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata
Mustela lutreola Euroopa naarits 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Soodne Soodne Ebapiisav =
Mustela putorius Tuhkur 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne =
Myotis brandtii 1 Soodne Soodne Teadmata Soodne Soodne +
Myotis dasycneme Tiigilendlane 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Myotis daubentonii Veelendlane 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Myotis mystacinus Habelendlane 1 Teadmata Teadmata Teadmata Soodne Teadmata
Myotis nattereri Nattereri lendlane 1 Teadmata Teadmata Teadmata Soodne Teadmata
Nyctalus noctula Suurvidevlane 1 Soodne Ebapiisav Soodne Soodne Ebapiisav -
Oxyporus mannerheimii Must-seenesultan 1 Soodne Ebapiisav Teadmata Teadmata Ebapiisav =
Pipistrellus nathusii Pargi-nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Pipistrellus pipistrellus -nahkhiir 1 Soodne Teadmata Soodne Soodne Soodne =
Pipistrellus pygmaeus 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Plecotus auritus Pruun- 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Pteromys volans Lendorav 1 1 Halb Halb Halb Halb Halb -
Pulsatilla patens Palu-karukell 1 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav =
Rana arvalis Rabakonn 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav -
Rana temporaria Rohukonn 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav -
Sicista betulina Kasetriibik 1 Soodne Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata =
Stephanopachys linearis 1 Ebapiisav Ebapiisav Teadmata Teadmata Ebapiisav x
Thesium ebracteatum -linalehik 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Triturus cristatus Harivesilik 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav =
Ursus arctos Karu 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne +
Vertigo angustior Vasakkeermene pisitigu 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav =
Vertigo genesii pisitigu 1 Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata
Vertigo geyerii Luha-pisitigu 1 Soodne Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata
Vespertilio murinus -nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Xyletinus tremulicola mardikas Xyletinus 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav +
Tabel 3. LiD Metsaliikide ja metsadega (pesitsevad) seotud liikide seisund. Articel 12 web tool16.
Liik (82) Eesti nimi trend 2019 pikk populatsiooni trend 2019
Accipiter gentilis all others Kanakull stabiilne langev
Accipiter nisus all others Raudkull stabiilne stabiilne
Aegithalos caudatus Sabatihane stabiilne stabiilne
Aegolius funereus Karvasjalg-kakk e laanekakk stabiilne langev
Alcedo atthis stabiilne
Anthus trivialis Metskiur stabiilne langev
Aquila chrysaetos Kaljukotkas
Bonasa bonasia langev langev
Bubo bubo Kassikakk langev langev
Buteo buteo Hiireviu stabiilne stabiilne
Carduelis carduelis Ohakalind stabiilne
Certhia familiaris Porr langev stabiilne
Chloris chloris Rohevint
Ciconia nigra Must-toonekurg langev langev
Circaetus gallicus Madukotkas stabiilne stabiilne
Clanga clanga Suur-konnakotkas langev langev
Clanga pomarina -konnakotkas stabiilne
Coccothraustes coccothraustes Suurnokk-vint stabiilne langev
Columba oenas stabiilne langev
Columba palumbus palumbus Kaelustuvi
Corvus corax Ronk stabiilne stabiilne
Cuculus canorus stabiilne stabiilne Cyanistes caeruleus s. str. Sinitihane stabiilne stabiilne
Dendrocopos leucotos Valgeselg- stabiilne
Dendrocopos major all others Suur- stabiilne
Dryobates minor - langev langev
Dryocopus martius stabiilne
Emberiza citrinella Talvike stabiilne langev
Erithacus rubecula Punarind langev stabiilne
Falco columbarius langev langev
Falco subbuteo 21 stabiilne stabiilne
Ficedula hypoleuca Must- langev langev
Ficedula parva - stabiilne
Fringilla coelebs all others Metsvint stabiilne stabiilne
Garrulus glandarius stabiilne
Glaucidium passerinum
Grus grus Sookurg stabiilne
Haliaeetus albicilla Merikotkas
Jynx torquilla stabiilne langev
Lanius collurio Punaselg- langev langev
Leiopicus medius Tamme-
Lophophanes cristatus Tutt-tihane langev langev
Loxia curvirostra Kuuse-
16 Article 12 -art12.eionet.europa.eu/article12/
Loxia pytyopsittacus - stabiilne langev
Lullula arborea langev langev
Lyrurus tetrix tetrix Teder langev langev
Muscicapa striata Hall- stabiilne stabiilne
Nucifraga caryocatactes stabiilne
Oriolus oriolus Peoleo stabiilne stabiilne
Pandion haliaetus Kalakotkas
Parus major Rasvatihane stabiilne stabiilne
Periparus ater all others Musttihane stabiilne stabiilne
Pernis apivorus Herilaseviu stabiilne stabiilne
Phoenicurus phoenicurus Lepalind
Phylloscopus collybita s. str. -lehelind stabiilne langev
Phylloscopus sibilatrix Mets-lehelind langev langev
Phylloscopus trochiloides s. str. -lehelind stabiilne
Phylloscopus trochilus Salu-lehelind langev langev
Picoides tridactylus langev stabiilne
Picus canus Hallpea- stabiilne
Picus viridis s. str. langev langev
Poecile montanus stabiilne langev
Prunella modularis stabiilne langev
Pyrrhula pyrrhula Leevike langev langev
Regulus regulus langev langev
Scolopax rusticola Metskurvits langev langev
Sitta europaea Puukoristaja stabiilne stabiilne
Spinus spinus Siisike langev langev
Strix aluco Kodukakk stabiilne stabiilne
Strix nebulosa Habekakk stabiilne stabiilne
Strix uralensis stabiilne stabiilne
Sylvia atricapilla Mustpea- stabiilne
Sylvia borin Aed- langev stabiilne
Sylvia curruca - langev stabiilne
Tetrao urogallus all others Metsis langev langev
Tringa ochropus Metstilder stabiilne stabiilne
Troglodytes troglodytes all others stabiilne
Turdus iliacus langev langev
Turdus philomelos stabiilne stabiilne
Turdus pilaris langev langev
Turdus viscivorus stabiilne
Turdus merula
1.4 Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika
moodustamise ja kaitse - ja linnudirektiiv. Eesti Natura 2000 alad on moodustatud Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas loetletud
pide ja II lisa liikide ning nende elupaikade kaitseks. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaiku on Eestis , metsaliikide ja metsadega seotud liikide arv 53 ning linnudirektiivi I lisas metsadega seotud liikide arv on 82 (vt tabel 1 ja 2). Loodus- ja linnudirektiiv ei ole vahetult kohalduvad id, kuid eeldavad
elluviimist. LoD II lisa ja LiD I lisa liikide elupaikades moodustatakse loodus- ja linnualasid, et tagada nende LoD IV lisa sisaldab ranget kaitset vajavaid liike, kuid mille jaoks pole vaja moodustada loodusalasid. V lisa liigid on majanduslikku
asurkonna seisund ei halveneks. Sellisel juhul on alust piirata nende liikide kasutamist.
1.4.1 Loodus- ja linnudirektiiv
Loodusdirektiivi artikli 3 1 ja LiD artikli 4 Euroopa erikaitseala Natura 2000. See koosneb aladest, kus esinevad LoD
, II lisas loetletud liikide elupaigad ja LiD I lisas nimetatud liikide elupaigad, mis
seisundit nende looduslikul levilal. a liitumise ajaks, aastal 2004, millega seoses esitati Euroopa Komis 17 . Natura 2000 alade laiendamine toimus 2009. ja 2017. aastal. 2000 alade piisavusest anti 2019. aastal.
Loodusdirektiivi artikkel 3 looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa seisundi (Favourable Conservation Status) e e vajadust Natura 2000 aladel. Vastavalt loodusdirektiivile loetakse loodusliku elupaiga seisundit soodsaks riigi tasemel, kui laienemas;
seisund kohaselt. Artikli 1 punkti i kohaselt on liigi seisund mis pikema aja territooriumil. Liigi seisundit
iooni
Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) on sisustanud elupaiga ja liigi soodsa seisundi
. Liigi
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/790098.
olemas piisavalt suur elupaik.
Oluline on, et Eesti riik suudaks meetmete soodsa seisundi saavutamise. Loodusdirektiivi artikli 6 1 kohaselt peavad
, soodsa seisundi tagamiseks tuleb esmalt konkreetsel alal esinevate liikide ja 18 tagada soodne seisund ka riiklikul tasandil . Kaitsealadel l koloogilised vajadused
a ja kohta eraldi.
ndardse andmevormi kohaselt alaks19.
Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed,
Vastavalt loodusdirektiivile on liikmesriikidel kohtustus kehtestada erikaitsealade suhtes vajalikud
meetmed, kuid annab liikmesriikidele voli neid ise rakendada, kuid kohustus on tagada, et adustele ning
tsusega looduslike elupaikade ning looma ja taimeliikide soodsat seisundit. Eesti riik on rakendatud kaitsealadel kaitsemeetmetena kaitsekorralduskavad, millel on meetmed. Kaitsemeetmeteks on veel kaitse-eeskirjad, mis reguleerivad
20. meetmed on liikmesriikidele kohustuslikud21.
Loodusdirektiivi 2. Liikmes erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide
Vajalikke meetmeid on kirjeldatud s 1, kuid antud artikli 2 ktiks enne e looduslike elupaikade ja liikide (seisundi) halvenemist ning rakendama selleks ennetavaid meetmeid. Oluline siinjuures on, et liikmesriik suudab kehte ku korra, mis oleks
18 Commission note on establishment conservation measures for Natura 2000 sites. European Commission, Doc. Hab.13-04/05, September 2013 (original version in English). http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/comNote conservation measures_ET.pdf. 19 Commission note on setting conservation objectives of Natura 2000 sites. European Commission, Doc. Hab.12- 04/06, November 2012 (original version in English). Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.
http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/commission_note2_ET.pdf. 20
21
https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=21A835E6F6276DC61CCAAF384BDCDCCE?text =&docid=61840&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1966087.
22. Liikmesriikidel on artikli rakendamisel d need peavad seisundi halvenemist ja
t23.
- kehtestatud Vabariigi Valitsuse kaitstava ala kaitse-
korral).
Loodusdirektiivi artikkel
ida see ala kaitse-
kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda
kmesriike erikaitsealade kasutusele kontrollmeetmed tagamaks, et liikmesriigi asutused annavad tegevusele loa vaid siis, kui see ei avalda ala tuleb liik viia, kas eraldiseisev Natura hindamine, KMH 24. Oluline on
Loodusd selgitust da sid ( ) tuleks hinnata, kui
alale25. Euroopa Kohus on hinnanud, et metsa majandamine ga
Natura 2000 aladele26.
Linnu- ja Esiteks, moodustavad linnudirektiivi kohaselt valitud linnukaitsealad lahutamatu osa Natura 2000
, kohaldatakse loodus linnukaitsealade suhtes27.
seisukohast oluline .
1.4.2 Elurikkuse strateegia
22 Kohtuasi C-241/08, punkt 76. 23 Kohtuasi C-404/09, punkt 126. 24 5.4. 25 Kohtuasi C-127/02 punkt 26. 26 Kohtuasi C-441/17 punkt 127. 27 Euroopa Liidu Teataja IV teave. Teave Euroopa Liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt. Euroopa Komisjon
https://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES.
Vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale ata ja range kaitse Euroopa Liidus veel alles olevad loodus- . Looduskaitse peamised
kohustused on, et aastaks 2030 oleks kaitse all. Sellest range kaitse all peab o maismaa ja 10% merealadest28. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia visiooni kohaselt peavad
Sealjuures tuleb - smetsad ning neid rangelt kaitsta. Liikmesriigid
peaksid seisund ei halveneks. Loodus-
inud, loodusliku struktuuriga metsade osas tuleb eeldada ka . Elurikkuse strateegia elluviimiseks Euroopa looduse
tegevuste edukust iga kuue aasta tagant kuni rahuldava tulemuse saavutamiseni29
Eestis on kaitstavate alade30 pindala koos territoriaalmerega 2023. aasta ,6 milj. hektari ehk ca 23% kogu riigi pindalast31. Metsamaa kaitsealune pindala on 467 003 ha ehk 19,9% kogu Eesti metsamaast (ETAK). Sealhulgas range kaitse all (SKV ja reservaadid) on 11,1% metsamaast (ETAK)32. Lisades juurde elupaikade33 (edaspidi VEP), Natura elupaikade ja projekteeritavad objektide pindala, kus metsa rangelt kaitstud 18,1%34 (SMI).
1.5 halduslikud meetmed
1.5.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad
Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv ei ole liikmesriikidele on direktiivi LKS-i. LKS reguleerib laiemalt kui ainult loodus-
objektide, liikide ja elupaikade kaitset. Vastavalt loodusdirektiivi artikkel 4 4 loovad liikmesriigid loodusalad elupaikade ja liikide elupaikade seisundi halvenemist. Eestis on eriloodusalad sellised Natura 2000
Eestis kuulub kaitstavatest aladest ligi 92% 35
28 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN. 29European Parliament & Council of the European Union, 2024. Regulation on nature restoration . Official Journal of the European Union. https://ec.europa.eu/environment/nature/restoration/ 30
- loodusobjektid. 31 Keskkonnaportaal. Looduskaitse statistika | Keskkonnaportaal 32
https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. 33 Riigimaal ja eramaal lepingutega. 34
https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. 35.Sirel, K., Pulk, E. 2020. . Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: lk 28-31.
- -
- . Omakorda jagun erinevatesse tesse. Kaitsealade kaitse-eeskirjades
- LoD ja LiD liigid ja LoD elupaigad. Kaitse-eeskirjad peab tagama Natura alade
. Kaitsekorra rakenduslikku osa tegevuskavas.
da metsa piiritletakse valdav osa loodusdirektiivi I lisas nimetatud
ud (ca 157 000 ha), kus metsade majandamine ei ole lubatud.
mate ning siduda kaitseala tervikuks. Pii b samuti loodusdirektiivi metsaelupaiku (ca 42 000 ha) Natura aladel36. LKS uuendus- ja sanitaarraieid.
1.5.2. Metsaseadus
Metsa Keskkonnaametile kontrollida
ke metsaseaduse ja selle alamaktidega, vaid muuhulgas
hinnatakse tegevuse vastavust LKS-le al
ulatuses, mida lubab kaitstava ala kaitsekord. Kaitsekord koosneb Vabariigi Valitsuse lubatud b LKS
-st 14, 17 ja
raietele piirangute seadmis - leiukoht on registreeritud EELIS andmebaasis dokumenteeritud leiukoha andmed ning otsuse tegemise ajaks (raie lubatavuse kohta) on andmed edastatud EELIS andmebaasi haldajale.
1.5.3. Metsade kaitse ja majandamine
LKS keelab kaitsealade uuendusraied, puhtpuistute kujundamise ja energiapuistute rajamise. Kaitse- seades tingimused raielangi suurusele ja kujule, raie tegemise ajale ning metsa koosseisule ja metsa vanusele vastavalt metsaseaduses
36 Keskkonnaameti dokumendiregister kiri 07.02.2022 nr 7-4/22/2442
07.02.2022 tegi Keskkonnaamet ettepaneku (edaspidi 07.02.2022 ettepanek) , et tagada loodusdirektiivi elupaikade ja liikide soodne
seisund. 000 ha Natura metsaelupaiku. Loodusdirektiivi artikli 17 aruande kohaselt on metsaelupaiga st kaheksa seisund ebasoodne (vt tabel 1). Range kaitse ettepanek kehtib kuni looduskaitseseaduses muudetakse metsaraiete
ja tagatakse elupaikade kaitse, seejuures on h ala haldusakti andmine kuni 28 kuuks37.
ka Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) 000-st hektarist 29 412 ha on
riigimaal olevad elupaigad, mille kaitse on tagatud. E 000 ha.
Vastavalt 07.02.2022 ettepanekule hinnatakse metsateatiste menetlemisel elupaiga olemasolu olemasolu, kui see kattub
EELISe Natura elupaikade kaardikihiga siis metsateatise andmine peatatakse. igsust tuleb esmalt kontrollida kameraalselt (ortofoto, metsaregistrit, mudeldatud elupaiku) ning vajadusel teostada kontroll looduses. Elupaikade olemasolus tuleb veenduda ka juhul, kui metsateatise ala kattub mudeldatud elupaigakihiga (edaspidi elupaigamudel) Elupaigamudel on koostanud Keskkonnaagentuur tuvastamaks alasid, kus varem pole metsaelupaiku inventeeritud. Mudeldatud kiht on 27.09.2021 kokku pandud erinevatest andmekihtidest, mi inventeerimata metsaelupaiku. Mudeli andmekiht koosneb 0,1 ha suurustest pikslitest ja on metsaportaalist38. m kaitse korraldamise ja majandamise juhise tabelist39(edaspidi metsamajandamise tabel).
1.5.4
Riiklikult
kui: 1) t
k Natura 2000
- selleks otseselt vajalik.
- seid tunnuseid, kuid
paikade ja liikide haavatavust40.
37
38 Metsaportaal (metsad.ee) 39
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-04/Andmetabel.xlsx 40 RKHKo 3-18-529, p 18
kavaga seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele ted. Kavale algatati 41 vastavalt KeHJS le le
-
on ik-
otsuste tegemisel (metsateatiste registreerimisel ning KMH eelhinnangute koostamisel) metsade -
Keskkonnaamet annab Natura aladel metsateatistele KMH eelhinnangu arendaja (metsateatise esitaja)
1
1
1.5.5.V
aiga (edaspidi VEP) puhul on tegemist alaga, kus kitsalt kohastunud, ohustatud,
metsaseaduse v assifikaatori ja valiku juhend on kehtestatud ministri 42. Riigimetsas
asuvad VEP-id on kaitstud k Kokku on Eestis registreeritud 38 660 638 ha (EELIS seisuga 26.09.2024). Eraomandisse
4515 ha VEP- 840,9 ha. Kaitse all olevatest (riigimaa + eraomand lepinguga) VEP-st 12 138 ha asub loodus/linnualal/ ning 22 341 Metsaelupaikade loodusala -ga 359 jaspool metsaelupaiku on VEP registreeritud 34 197 ha. Linnualadel 6033 ha VEP-e. Avalik-
43 . Kui metsaelupaikadele tuleb pidada arvestust loodusdirektiivi artikli 17 alusel ning tagada kaitse vastavalt loodusdirektiivi artikkel 6 sest need VEP-e oleks
a, kui Natura metsaelupaiku, kuid selleks puudub hetkel olemasolev juhend.
Lisaks riiklikele regulatsioonidele (FSC), vastutustundliku metsamajandamise eest 44 . FSC sertifikaadiga, Natura elupai
41
-2/22/5425. 42
43
1
44 Forest Stewarship Council. Koduleht: https://ee.fsc.org/ee-et
1.6. Inventuurid ja uuringud
Metsaelupaikade inventeerimist ja EELISesse kandmist korraldab Keskkonnaamet. Inventuure tellitakse hanke korras ja neid hanketingimustele kvalifitseerinud spetsialistid. V evad inventuure Keskkonnaameti d. Hankega tellitud inventuuride puhul on Keskkonnaametil kontrolliv roll, et andme vastaksid reaalsusele. Metsaelupaikade inventeerimine toimub vastavalt inventeerimisjuhendile45.
Tabel 4. pindala sissekanded EELIS-sse46. Aasta Inventeeritud elupaikade pindala (ha) 2023 12 040,06 2022 14 452,48 2021 12 215,55 2020 10 863,65 2019 6 831,53 2018 17 639,48 2017 22 178,17
1.7. Riiklik seire
Riiklikku eluslooduse seiret korraldab Keskkonnaagentuur ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire, mis kuulub riikliku keskkonnaseire programmi elustiku mitmekesisuse seire alla. Metsaelupaikade seisundiseiret teostakse iga-aastase juhuvalimi
aks taimekoosluste seirele on riiklikus eluslooduse seires ka arvukalt kaitstavaid ja ohustatud
ku raames.47. Eluslooduse seire met teostatakse iga-aastaselt, 6- ga esitatakse ka seire koondaruanne, mida kasutatakse loodusdirektiivi artikkel 17 aruande koostamiseks. Seni on (2010-2012; 2014-2018) ,
peb 2025. aastal. Seirets eelvaliku seirepunktid, jeldatakse 48.
Liike seiratakse riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogrammi kaudu. Liikide ja nende hmade seire jaguneb vastavalt: soontaimed ja samblad, seene- ja samblikuliigid, selgrootud kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ning imetajad 49 . kategooria kaitsealused liigid ning osa II ja III kategooria liikidest ning optimaalne valik rahvusvaheliselt ohustatud liikidest.
45
46 EELISe inventeeritud elupaikade osa 29.05.2024 seisuga 47
https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=473573 48
https://storymaps.arcgis.com/stories/d4e80db07a9045f7baa18e6f4636e0fc 49 Keskkonnaagentuur, 2018. Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm. Tallinn.
2 administratiivsed meetmed
pressure) ja ohutegurit (threat). , ning ohutegur on ebasoodne tegur, mis
ja meetmete liigitamine tuleneb loodusdirektiivi
meetmed
kavades.
Tabel 5. .
kood Meede
Meetme kood
Tegevuse nimetus
harvendamine (v.a lageraie)
PB06
Metsade majandamise tingimuste muutmine
MB05 Administratiivne meede
raie keeld
moodustamine Metsamajandamise juhise tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine
Uuendusraied PB09
Metsade majandamise tingimuste muutmine
MB05 Administratiivne meede
raie keeld
moodustamine metsamajandamise juhise tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine
Vanade metsade
ja killustumine
PB14
Metsade majandamise tingimuste muutmine
MB05 Administratiivne meede
raie keeld Metsamajandamise juhise tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine
3. Kaitse korral
-s 3. Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle
seisund on soodus vastavalt l 2.
50
-iga liitumishetkel ja tegemist peab olema realistliku saavutatava
pindalaga.
seisundi hinnang ebasoodsaks. Ebasoodne seisund jaguneb omakorda kaheks: ebasoodne-ebapiisav ja ebasoodne-
, siis on seisund ebasoodne- seisund ebasoodne-
.
3.1. Otsustuspuu Natura 2000 aladel metsateatiste menetlemisel
Otsustuspuu (joonis 1) menetluse kulg, et abistada spetsialistil hinnata, kas tegevusloa andmine aladel direktiivide Otsustuspuud
esitatud kaitsealale, ala kaitse- ja milline peaks olema metsateatise otsus. Tingimused kehtivad
Alternatiiv 2 otsustuspuu (joonis 2) puhul on tegemist metsaseadust ja looduskaitseseadust muutva
hoiualal lageraie ja veerraie. Kaitse- va
50 Article 17 of the Habitats Directive Fail Explanatory Notes Art. 17 , lk 93- Habitats Directive Art 17 (europa.eu)
EELISe Natura elupaik kihi
Andmekvaliteet
Andmekvaliteedi kontrollimisel tuleb hinnata te piisavust, selgitamaks Alusandmete kvaliteet on oluline
osa otsustusprotsessis, andmete siis, kui andmed ei
ole vanemad kui 10 aastat (alates 2011. aastast, mil koostati uus metsainventuuride juhend) ning seisundi hinnangud Andmeid saab pidada ebapiisavaks, kui on puudu
olulised andmed, seisundi hinnangud nt metsa vanuse ja kasvukoha ga. Ebapiisavate andmete puhul tuleb
teostada alati (KMH, kameraalne hindamine), alustada teatise menetlust otsustuspuu algusest.
andmete kontroll ja
inventeerimata Kontrollimiseks tuleb kasutada elupaigamudelit ja kameraalset hindamist. Elupaigamudeli
. Kui kattuvust ei tuvastata (liikidest tulenevaid) piiranguid ja raie ei piirdu 30m puhveralaga,
olla kameraalne hindamine, mille puhul saab aluseks -elupai
. Lisaks on . Kui andmete kontrolli
etluspuus kirjeldatule eelhindamise protsessiga andmete kogumine ja
Metsateatise k ga ja raieliik
Metsateatise kattumisel Natura ala tuleb kohaselt
maaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Arvestades, et metsaseadus ega hoiualal sellise raieliigi kohta metsateatise esitamist, siis loa
tegevuse piiramiseks KMH protsess on seotud tegevuslubadega.
Liinitrasside, teede ja kraavide hooldusalade puhul tuleb arvestada, et tegu on olemasolevate ja selliste aladega
kaardistusandmete detailsus trasside ja teekoridoride
hooldustingimused on kirjeldatud Keskkonnaameti kodulehel 51 . Selliste raiete puhul KMH .
51
(keskkonnaamet.ee)
Raie stamiseks. Loodusdirektiivi artikkel 6 -
on seotud otseselt kaitsekorraldusega. selle vaja KMH liigi elupaiga -
Hooldusraiete kaasnevad raietegevusega
esinduslikkus, struktuur ja funktsioon. Valgustusraiete puhul on tegemist metsamajanduslike vad puude toite- ja valgustingimusi metsas. Raieid tehakse kuni 20- cm keskmise diameetriga puistus ning tegevus ei vaja metsateatise esitamist raiega, mille
le te puude kasvu tulevase raie jaoks, siis langeb selliste raiete tegemine otstarbetuks ja liigseks kuluks, kui
selliste raiete tegemist ning metsaseadus esitamist, kuid arvestada tuleb, et ntsiibis ei vasta noorendikud
iumitele , mis on olnud metsaelupaiga osad
valgustusraiete puhul.
gid (valikraie, uuendusraied, hooldusraied, raadamine), mis kattuvad Natura omavad struktuuri ja funktsiooni halvendavai sid
v hinnata
-
Andmekvaliteedi hindamine on oluline etapp iga otsuse tegemisel. Hea ja rahuldav kvaliteet annab kindluse otsuse tegemiseks ning suunab menetluspuus vajaliku otsuse tegemiseni. Ebapiisavate -
Kattumisel mitte- hinnata elupaiga olulisust/esinduslikkust alal. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhisele52
seda esineb alal elupaika, millel pindala on ebapiisav looduskaitse seisukohast, kuna see on mis on nii et
Lisaks pidada elupaigad, mis vajakasid taastamist, kuid millel puuduvad asjakohased
.
(mudelhindamine, kameraalne- , et tegu ei ole kaitse- looduskaits , tuleks metsateatis peatada ning alustada kaitse-eeskirja muutmise menetlust.
Raiete m
52 European Commission, 2023. Natura 2000 standard data form explanatory notes, p 3.1.8 pg 14.
Raiete 30 m on aitstavate metsafragmentide rakendusuuring 53 , kus leiti, et piirnev ega metsade
raiete serva raie servatsoonidest. Niisamuti on utud 30 m punktobjektidena
kaardistatud leiukohtade puhv -kordne keskmise puistu est Kuna metsaelupaikade kaardistamine toimub (on ka erisusi) metsakorraldusliku eraldise
arvestada majanduskeelu Eraldi ei ole
etakse metsaelupai 30 - 30 m ulatuses
on raieviisid, mis tekitavad lagedaid alasid, sest need kahjustaksid puhverala struktuuri
g , (mis ei ole on tuulemurru ki kahjudega. Sel juhul metsakaitse-
ekspertiisi kui olukord on tekkinud looduslike protsesside tulemusena. 20 tihumeetrid puid, mida
Eelistatult us .
53
3.2 Kaitsealuste ja kaitse- na Natura 2000 aladel metsateatiste menetlemisel Andmekvaliteet
Kui liigiandmete kvaliteet EELISes ei ole otsuse langetamiseks piisav (liiga vanad ( kui 10 aastat) andmed, puudub info asurkonna suurusest, seisundist), siis reeglina teostatakse
(inventuur, liigi elupaigamudel
kaitsealuse liigi elupaiga olemasolu (lindude pesitsusperiood, taimede vegetatsiooniperiood jms). siis tuleb otsus langetada piirangute rakendamise, tingimuste
d (KMH eelhinnangus) da KMH.
Metsade majandamise juhise tabel (lisa 2).
Tabel sisaldab Eestis I, II ja III kaitsekategooria liike, mis on registreeritud EELIS andmebaasis, kas elupaiga Lisas 2 olevas tabelis majanduspiirangud, mida rakendatakse metsaraiele, kui see kattub liigi elupaigaga. Lisaks on
kasvukoha d ning soovitusi. - ja linnualade kaitse- metsaliigid ja lisaks veel direktiivi aruandluses
1 ja joonis 2), v. a. soodsas seisundis liigid. Tabelit haldab ja hoiab
Joonis 2. Natura 2000 loodus- ja linnualal liigileiukohtade ja -elupaikade metsateatiste menetlemise otsustuspuu
Metsateatis loodusalal ja linnualal
Kattub liigi elupaigaga
Andmekvaliteet
Hea/rahuldav
vastavalt metsamajandamise tabeli tingimustele
Halb
4. Raiete kumuleerumine
Raiete kumuleerumine tekib - Ala
terviklikkus on lisaks ala kaitse-
54. l raietel , siis mitmete raiete Eraldi hindamist raiete kumuleerumise kohta , sest k estatud
-eeskirjad, metsamajandamise tabeli tingimused, mis koostoimes istumise
Kaitse-eeskirjades metsade majandamise tingimused on suunatud just kaitse- ttes ning ,
jt kriteeriumeid R s nende majandamise keeld, nende
(Lisa 2), millega seatakse metsade majandamisele. Lisaks, kui kaitse- teisiti, kehtivad metsaseadusest tulenevad puistu keskmise vanuse, keskmise rinnasdiameetri, langi suuruse ja metsa uuenemise kriteeriumid. Arvestada tuleb veel asjaoluga, et RMK usraieid ei tee 55 . Kogu kaitsvate alade metsamaast moodustab riigimaa 74,7% i metsamaast 57,2%56.
Alternatiiv 2 realiseerumisel on raiete kumuleerimise looduskaitseseaduses lage- tes metsaelupaikades majandamise keeld ja elupaikadele b tingimusi metsa (Lisa 2) ja looduskaitseseaduse lisa valik- -
. k toodud metsa uuenemise tingimused, maksimaalse raielang va Samuti kehtib alternatiiv 2 puhul RMK arengukava ja otsus s
54
-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 55 Riigimetsa Majandamise Keskuse arengukava 2024- RMK_arengukava_2024-2028.pdf 56
Keskkonnaportaal
LISAD
Lisa 1. Natura alade nimekiri
Lisa 2. Metsade majandamise juhis ja andmetabel.
Metsade VP_majandamise juhis
Andmetabel
Lisa 3. Kokkulepped
metsa
sellele rajatud taristust, kuid u
transpordimaale (teemaale) esinemisest
1. soovita itada kahjustused ;
2. teele ohtlike puude eemaldamise (eelistatult sanitaarraiena, vajadusel raadamisega) teemaaga piirnevas kaitseala piirangu
3.
kusjuures
4.
5. ulatuses,
6. arvestab/kontrollib eraldiste kaupa prognoositud sanitaarraie mahtu objekti kohta tervikuna,
7. ja lendorava pesitsusaega tuleb arvestada perioodil 15.02-31.08), kuid realiseerimist kaalutlusotsusena ka lindude pesitsusaegse piirangu ajaks, kui tegevusega ei
aprilli kesk segametsades (laane-, salu-
8. keelab raiutud materjali ladustamise ja pinnase kahjutused (sealhulgas pinnase freesimise) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ning pool-looduslikel kooslustel, s. h. keelab I ja II kaitsekategooria taime - ja viljumisperioodi ja pehme pinnasega;
9. ala hooldusniidukiga hooldatav ning pinnasekahjustuste tekitamisel tuleb pinnas tasandada;
10. liiklemist ega ohusta liiklejaid;
11.
raadatava ala piires; 12.
- ja avariiolukordades, mil piisab Keskkonnaameti teavitamisest; 13.
14.
15. koordineerib teetrasside puhastamise kommunikatsiooni RMK ja Transpordiametiga enne .
Erisused:
-
suse koos
, lendorava pesapuude
Liinikoridoride hoolda
hooldatud. Madalpingeliinid (2+2 m) on
.
Liinikoridoride rajamise, laiendamise ja hooldamise kokkulepped
1. Elektrilevi esitab olemasolevate liinikoridoride hooldamiseks ja laiendamiseks kaitsealustel loodusobjektidel Keskkonnaametile miseks l aastal teisel poolaastal.
2. olemasolevatesse kai
3. Olemasolevates liinikoridorides masinatega liikumine on looduskaitseseaduse (LKS) alusel
- lemasoleva rajatise
4. kinnisasjalt vajab Elektrilevi lisaks maaomaniku teavitamisele kohaselt
tegevusele tingimusi. 5. KeA kodulehel esitatud maatriksist.
esinemisest (nt I kaitsekategooria linnu-
6. koridoride vajalikud raadatavad reaalsed laiused ning KeA annab tingimused ja kaitseala
pa, kandes erinevate ;
7.
8.
9. , ja liinidele
a.
10.
11. eeldab, et raadamiste ja raiealade mahtu ei kajastata metsateatistes kogu liinikoridori ulatuses, Elektrilevi informeerib
maaomanikke antud juhisest; 12. arvestab/kontrollib eraldiste kaupa prognoositud raiete mahtu objekti kohta tervikuna, kuna
13. -
vajadusel metsateatiste realiseerimist kaalutlusotsusena ka lindude pesitsusaegse piirangu
ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude -, salu- ja soovikumetsades) ning
KeA kodulehel esitatud maatriksist, erandite
14. keelab raiutud materjali ladustamise ja pinnase kahjutused (sealhulgas pinnase freesimise) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ning pool-looduslikel kooslustel (kaardiinfo avalikus rakenduses X-GIS 2.0 [looduskaitse] (maaamet.ee)
- ja viljumisperioodi ja pehme pinnasega; 15.
ala hooldusniidukiga hooldatav ning pinnasekahjustuste tekitamisel tuleb pinnas tasandada. de korral mitte
16. ega takista nende hooldust;
17.
p. 2); 18.
suundpuurimise (mitte kaevamise) meetodil; lubab avatud kaevise meetodit kasutada III kaitsekategooria liikide kasvukohtades;
19. ; 20.
21.
22.
23. koordineerib liinikoridoride puhastamise kommunikatsiooni RMK ja Elektrileviga enne
Erisused:
-
leida lahenduse, mis tagaks
vms.
ustuspaikade loomine elupaikadesse.
tuleb metsamajandamisel LKS ja kaitse-eeskiri t ja hoiualal
oluliselt k , kuiva pinnasega seda
ja kaitsekorra , Esmalt tuleb
u ja puidu ladustamist erandina kaaluda tingimusel, et
1. eelistada selleks olemasolevaid trasse (vanad kokkuveoteed, kraavi- looduslikult avatumad alad) ja kohti, kus selleks ei ole vaja teha enam kui 8 cm puittaimestiku raiet, kusjuures ;
2. pinnase kahjustusi, sealjuures
; 3. langeda esinduslikkus.
Tekkinud kahjustused ;
4. (KeA kaaluda erisust vastavalt liigi tundlikkusele, ohustatusele, seisundile, kasvukohale);
5. 15.02-31.08); 6. k
; 7. liikumisteed ai
on keelatud.
tingimustega, et
1. ja kallaste
kahjustamise.
Paljandite, karstide
1. meetrit 2.
1. v ; 2. p t, et see ei takistaks edaspidi niidu
hooldust; 3. metsamaterjali ladustamine on keelatud;
4. nii madalad, et edaspidi oleks ala hooldusniidukiga hooldatav;
5. r cm;
6. le hooldatava niidu on lubatud .
Lisa 4 Kaitse korraldust reguleerivate aktide loetelu
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Vastavalt nimekirjale
09.06.2025 nr 6-5/25/11457-2
Keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi edastamine seisukoha andmiseks
Keskkonnaamet edastab Teile seisukoha esitamiseks1 Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja
-liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) programmi.
Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kavaga (edaspidi kava) seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele kaitsepõhimõtted.
Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000 võrgustiku
alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ning tagaks nende pikaajalise
säilimise. Kava KSH algatati Keskkonnaameti peadirektori 06.12.2022 käskkirjaga nr 8-2/22/5425.
KSH algatati vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ja § 35 lõikele 2 selle vajadust põhjendamata, sest
metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.
Palume esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KSH programmi, sealhulgas selle
asjakohasuse ja piisavuse kohta (kontrollides ka eksperdirühma koosseisulist piisavust) hiljemalt
30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest e-posti aadressile [email protected]. Samuti on
oodatud põhjendatud ettepanekud kava tööversiooni täiendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ester Pindmaa
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Lisad:
1. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm
2. KSH algatamise otsus (programmi lisa 1)
3. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete
rakendamise kava (tööversioon)
1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 361 lg 1 alusel.
2 (2)
Sama: Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Anija Vallavalitsus , Harku Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Kiili
Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Loksa Linnavalitsus, Lääne-Harju
Vallavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue
Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Hiiumaa Vallavalitsus,
Alutaguse Vallavalitsus, Narva Linnakantselei, Lüganuse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus,
Sillamäe Linnavalitsus, Toila Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Põltsamaa
Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Lääne-Nigula
Vallavalitsus, Vormsi Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus,
Rakvere Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Väike-Maarja
Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Räpina Vallavalitsus, Häädemeeste
Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Pärnu
Linnavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus,
Märjamaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa
Vallavalitsus, Elva Vallavalitsus, Kambja Vallavalitsus, Kastre Vallavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Nõo
Vallavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Otepää Vallavalitsus,
Tõrva Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Mulgi Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Viljandi
Linnavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus,
Võru Linnavalitsus, Võru Vallavalitsus
Ester Pindmaa 5696 6409