Kultuuriministri määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avalik-õigusliku meediateenuse ja selle osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamisel" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

30.05.2025

KULTUURIMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avalik-õigusliku meediateenuse ja

selle osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

(1) Eesti Rahvusringhäälingu ülesanded avalik-õigusliku meediateenuse osutajana on:

1) täita Eesti Rahvusringhäälingu seaduses paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesannet;

2) tagada vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi

ööpäevaringne tootmine ja edastamine avalik-õiguslikule meediateenuste osutajale üleriigilise

levialaga ringhäälinguvõrgu teenust osutavale sideettevõtjale (edaspidi ringhäälinguvõrgu

teenuse osutaja) võrguni;

3) tagada eestikeelsete ja venekeelsete veebipõhiste uudiste ööpäevaringne tootmine;

4) tagada käesoleva lõike punktis 2 nimetatud raadioprogrammide edastamiseks

ringhäälinguvõrgu teenuse osutajale ligipääs sidevõrgule vähemalt kolmest asukohast,

sealhulgas vähemalt kahest asukohast väljaspool Tallinna;

5) tagada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määruses nr 8 „Elutähtsa

telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ nimetatud

sideettevõtjale (edaspidi sideettevõtja) ligipääs veebiuudistele vähemalt kahest asukohast,

sealhulgas ühest asukohast väljaspool Tallinna.

(2) Ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja ülesanded on:

1) tagada vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi

ööpäevaringne edastamine üle riigi;

2) tagada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võrku raadioprogrammide edastamise suutlikkus

vähemalt kolmest asukohast, sealhulgas vähemalt kahest asukohast väljaspool Tallinna.

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

(1) Eesti Rahvusringhääling peab elutähtsat teenust planeerima, tootma ja üldsusele suunama

nii, et teenus oleks häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud.

(2) Ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja peab elutähtsat teenust planeerima, projekteerima,

ehitama, hooldama ja kasutama nii, et teenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri

esinemisel minimaalselt häiritud.

§ 3. Teenuse katkestuse lubatud aeg

(1) Eesti Rahvusringhääling tagab vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadioprogrammi

tootmise ning sellekohasele signaalile ligipääsu ringhäälinguvõrgu teenuse osutajale katkestuse

tekkest mitte hiljem kui 6 tunni jooksul. Raadioprogrammi taastamise hetkest tagab Eesti

Rahvusringhääling raadiouudiste tootmise sagedusega vähemalt 12 korda ööpäevas.

(2) Eesti Rahvusringhääling tagab vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse teleprogrammi

tootmise ja sellekohasele signaalile ligipääsu ringhäälinguvõrgu teenuse osutajale katkestuse

tekkest mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Teleprogrammi taastamise hetkest tagab Eesti

Rahvusringhääling teleuudiste tootmise sagedusega vähemalt 3 korda ööpäevas.

(3) Eesti Rahvusringhääling tagab eesti- ja venekeelsete veebipõhiste uudiste ööpäevaringse

tootmise ja sellekohasele signaalile ligipääsu sideettevõtjale katkestuse tekkest mitte hiljem kui

8 tunni jooksul. Veebiuudiste taastamise hetkest tagab Eesti Rahvusringhääling veebiuudiste

tootmise vähemalt 18 tunnil päevas, 7 päeval nädalas.

(4) Ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja tagab:

1) pidevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raadioprogrammide edastamise

kriisivalmidusega saatejaamadest kuni 1-minutilise katkestusega ümberlülitamise hetkel;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teleprogrammide puhul varuühendustele

ümberlülituse kuni 24 tunni jooksul katkestuse hetkest.

§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Eesti Rahvusringhääling ja ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja kirjeldab elutähtsa teenuse

toimepidevuse riskianalüüsis teenuse toimepidevuse tagamisega kaasnevaid ohtusid, sh

ristsõltuvusi teistest elutähtsatest teenustest ja nendega seotud ohtusid ja katkestusi ning

hädaolukorra seaduse § 91 kohase üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud hädaolukordade või

muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte ning arvestab nendega toimepidevuse plaani

koostamisel.

(2) Eesti Rahvusringhääling ja ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja:

1) määratlevad oma taristu, mis enim mõjutab tema elutähtsa teenuse toimepidevust (edaspidi

kriitiline taristu);

2) tagavad oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja rakendavad turvalisuse tagamise meetmed

vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa teenuse korraldava asutuse korraldustele;

3) regulaarselt analüüsivad ja hindavad küberohte ning rakendavad maandavaid meetmeid

vastavalt küberturvalisuse seadusele ja elutähtsa teenuse korraldava asutuse korraldustele;

4) sõlmivad töötajatega ja alltöövõtjatega lepingud, mis tagavad elutähtsa teenuse

toimepidevuse tagamisega seotud ülesannete täitmise ka töövälisel ajal;

5) vähendavad sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, sh omavad alternatiivseid sidepidamise

lahendusi ning tagavad autonoomse elektritoite vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4.

(3) Eesti Rahvusringhääling tagab avalik-õigusliku meediateenuse toimepidevuse tagamiseks

elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral autonoomse elektritoite vähemalt 12

tunniks avalik-õigusliku meediateenuse toimimiseks.

(4) Ringhäälinguvõrgu teenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse

katkestuse korral tagab ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja autonoomse elektritoite oma

ringhäälinguvõrgu piires vähemalt 72 tunniks ringhäälinguvõrgu osale, mille toimepidevusest

sõltub avalik-õigusliku meediateenuse kättesaadavus.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega

katkestus

(1) Avalik-õigusliku meediateenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest

põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1) Eesti Rahvusringhääling ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3

sätestatud aja jooksul;

2) avalik-õigusliku meediateenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest

tuleneva hädaolukorra.

(2) Ringhäälinguvõrgu teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud

hädaolukorraga on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõikes 4

sätestatud aja jooksul;

2) ringhäälinguvõrgu teenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva

hädaolukorra.

§ 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust

teavitamise korraldus

(1) Eesti Rahvusringhääling teavitab viivitamata teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgede

katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest Kultuuriministeeriumi

kontaktisikut e-posti teel.

(2) Ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja teavitab viivitamata tekkinud ringhäälinguvõrgu

ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu

lõppemisest Kultuuriministeeriumi kontaktisikut ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit e-posti teel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) teenuste ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu algusaeg ja kestus;

2) teenuste ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu tegelik või oletatav

põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuste taastamiseks või ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu mõju

vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;

4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teenuste lõppkasutajale;

5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.

(4) Kultuuriministeerium teavitab elutähtsa teenuse katkestusest tingitud hädaolukorrast või

selle ohust hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras.

Minister

Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 09.06.2025 nr 1-11/628-1

Kultuuriministri määruse "Elutähtsa teenuse

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avalik-

õigusliku meediateenuse ja selle osutamiseks

vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise

tagamisel" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse

„Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avalik-õigusliku meediateenuse ja selle

osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamisel“ eelnõu. Palume Teie

kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Minister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Riigikantselei

Eesti Rahvusringhääling

AS Levira

Andres Jõesaar 628 2338 [email protected]

Karin Närep 628 2230 [email protected]

1

Kultuuriministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avalik-

õigusliku meediateenuse ja selle osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise

tagamisel“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

25.09.2024 vastu võetud hädaolukorra seaduse (edaspidi ka HOS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega täiendati hädaolukorra seadust ja anti Kultuuriministeeriumile ülesandeks

korraldada järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:1) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;

2) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine

(hädaolukorra seaduse § 36 lõige 21). HOSi muudatustele eelnes põhjalik analüüs nimetatud kahe

teenuse elutähtsuse määramise hindamiseks, milles vastavalt sellekohasele metoodikale jõuti

järeldusele, et tegemist on ühiskonna toimimise tagamiseks vajalike elutähtsate teenustega.

Sama seadusega muudeti ka Eesti Rahvusringhäälingu seadust, nimetades hädaolukorra seaduse § 36

lõike 21 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks Rahvusringhäälingu. Lisaks muudeti

elektroonilise side seadust, mille kohaselt on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 2 nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale üleriigilist ringhäälinguvõrgu

teenust osutav sideettevõtja (tänase seisuga ainsana Eestis teenuse osutamiseks nõutavat võimekust

omav AS Levira).

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kehtestab

elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevust

korraldava asutuse juht (antud juhul kultuuriminister) või kohaliku omavalitsuse üksuse organ

määrusega.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik

Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338), strateegia- ja innovatsiooniosakonna

arendusnõunik Karin Närep ([email protected], 628 2230) ning õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamisel on

osalenud Eesti Rahvusringhääling ja AS Levira.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt sätestatakse määruses:

1) teenuse kirjeldus ehk see, millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded

kehtivad;

2) nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste

katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras;

3) nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks;

4) elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja vajaduse

korral taastamise prioriteedid;

5) vajaduse korral nõuded elutähtsa teenuse osutaja põhitegevust toetavate teenuste

sisseostmiseks teiselt ettevõttelt;

2

6) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega

katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldav asutus;

7) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse

toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust,

hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning sündmuse kohta

üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord;

71) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud

elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse

osutajaks;

8) muud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks olulised nõuded.

Määrus koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestab elutähtsa teenuse kirjelduse, määratledes nii Eesti Rahvusringhäälingu

kui ka ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja (AS Levira) ülesanded.

Kriisiolukorras operatiivse ja objektiivse info edastamine elanikkonnale on ühiskonna

toimimise jätkumise eeldus. Samas tuleb arvestada, et kriisiolukorras ei ole võimalik tagada

elutähtsate teenuste toimimist nende nn tavaolukorras toimivas mahus, seega on läbi vastava

analüüsi leitud optimaalne tase järgnevate elutähtsa teenuste alateenuste osutamiseks.

Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt on Eesti Rahvusringhäälingul avalik-õigusliku meediateenuse

osutajana viis ülesannet.

1) Esimeseks ülesandeks on tulenevalt Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti

10 sätestatust tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust

ohustavates olukordades.

2) Kui tavaolukorras annab Eesti Rahvusringhääling eetrisse kolme teleprogrammi ja viit

raadioprogrammi, siis kriisiolukorras tuleb tagada vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse

raadio- ja televisiooniprogrammi ööpäevaringne tootmine ja edastamine avalik-õiguslikule

meediateenuste osutajale üleriigilise levialaga ringhäälinguvõrgu teenust osutavale

sideettevõtjale (AS Levira, edaspidi ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja) võrguni.

3) Kolmandaks ülesandeks on eestikeelsete ja venekeelsete veebipõhiste uudiste ööpäevaringse

tootmise tagamine.

4) Neljanda ülesandena tuleb Eesti Rahvusringhäälingul tagada punktis 2 nimetatud

raadioprogrammide edastamiseks ringhäälinguvõrgu teenuse osutajale ligipääs sidevõrgule

vähemalt kolmest asukohast, sealhulgas vähemalt kahest asukohast väljaspool Tallinna.

5) Viienda ülesandena tuleb tagada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a

määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded“ nimetatud sideettevõtjale (eelkõige Telia Eesti AS ja Elisa Eesti AS,

edaspidi sideettevõtja) ligipääs veebiuudistele vähemalt kahest asukohast, sealhulgas ühest

asukohast väljaspool Tallinna.

3

Eesti Rahvusringhääling peab tagama ka ööpäevaringse veebiuudiste tootmise eesti ja vene

keeles, kuid veebiuudiste tarbijani jõudmine toimub läbi andmeside.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määruse nr 8 „Elutähtsa telefoni-,

mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kohaselt peab

elutähtsa teenusena andmesideteenust osutav sideoperaator tagama andmeside toimimise lõpp-

kasutajale määruses sätestatud tingimustel. Seega kui andmeside on tagatud, ei ole

andmesideteenust osutavale sideoperaatorile seoses Eesti Rahvusringhäälingu veebiuudiste

lõpp-tarbijani viimisega vaja sätestada täiendavaid kohustusi. Eesti Rahvusringhäälingule

pannakse aga kohustus tagada andmeside teenust osutavale sideoperaatorile ligipääs

veebiuudistele, et need läbi andmesidevõrgu jõuaks teenust kasutavate lõpp-tarbijateni.

Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt on ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja (AS Levira) ülesanded:

1) tagada vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi

ööpäevaringne edastamine üle riigi;

2) tagada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võrku raadioprogrammide edastamise suutlikkus

vähemalt kolmest asukohast, sealhulgas vähemalt kahest asukohast väljaspool Tallinna.

Selleks, et Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammid jõuaksid lõpp-tarbijani ehk

elanikeni, peab olema kohustus nende programmide levitamiseks ringhäälinguvõrgus pandud

sideoperaatorile, kes osutab Eesti Rahvusringhäälingule raadio- ja telelevi teenust

ringhäälinguvõrgus. Käesoleval hetkel on selleks sideoperaatoriks AS Levira.

Eelnõu § 2 sätestab nõuded elutähtsa teenuse tasemele.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt peab Eesti Rahvusringhääling elutähtsat teenust planeerima, tootma

ja üldsusele suunama nii, et teenus oleks häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt peab ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja elutähtsat teenust

planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama nii, et teenus oleks sidevõrku ja

sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud.

Eelnõu § 3 sätestab teenuse katkestuse lubatud aja. See on määratletud erinevate teenuste

lõikes (raadio- ja teleprogrammi tootmine, veebipõhiste uudiste tootmine ning raadio- ja

teleprogrammide edastamine).

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt tagab Eesti Rahvusringhääling vähemalt ühe eestikeelse ja ühe

venekeelse raadioprogrammi tootmise ning sellekohasele signaalile ligipääsu

ringhäälinguvõrgu teenuse osutajale katkestuse tekkest mitte hiljem kui 6 tunni jooksul.

Maksimaalselt kuue tunnine teenuse taastamise aeg võib osutuda vajalikuks ekstreemsel juhul

kui ERR peamaja (tavapärane teenuse osutamise taristu) ei ole ootamatu sündmuse tõttu teenuse

osutamiseks kasutatav ning raadioprogrammide tootmist ja edastamist tuleb jätkata teisest

lokatsioonist. Juhul kui ekstreemse olukorra tekke võimalus on täpsemalt ette prognoositav, siis

on ERR kõrgendatud valmisolekus ja saab teise lokatsiooni kasutusele võtta tunduvalt kiiremini

või isegi ilma eetrikatkestuseta. Raadioprogrammi taastamise hetkest tagab Eesti

Rahvusringhääling raadiouudiste tootmise sagedusega vähemalt 12 korda ööpäevas, mis

minimaalselt tähendab täistunni uudiseid päevasel ajal.

4

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt tagab Eesti Rahvusringhääling vähemalt ühe eestikeelse ja ühe

venekeelse teleprogrammi tootmise ja sellekohasele signaalile ligipääsu ringhäälinguvõrgu

teenuse osutajale katkestuse tekkest mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Maksimaalselt 24 tunnine

teenuse taastamise aeg võib osutuda vajalikuks ekstreemsel juhul kui ERR peamaja (tavapärane

teenuse osutamise taristu) ei ole ootamatu sündmuse tõttu kasutatav ning teleprogrammide

tootmist ja edastamist tuleb jätkata teisest lokatsioonist. Juhul kui ekstreemse olukorra tekke

võimalus on täpsemalt ette prognoositav, siis on ERR kõrgendatud valmisolekus ja saab teise

lokatsiooni kasutusele võtta tunduvalt kiiremini või isegi ilma eetrikatkestuseta.

Teleprogrammi taastamise hetkest tagab Eesti Rahvusringhääling teleuudiste tootmise ja

edastamise sagedusega vähemalt 3 korda ööpäevas. Lühiuudiste ja tekstiliste uudiste tootmise

ning edastamise prognoositav sagedus on suurem kui 3 korda ööpäevas.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt tagab Eesti Rahvusringhääling eesti- ja venekeelsete veebipõhiste

uudiste ööpäevaringse tootmise ja sellekohasele signaalile ligipääsu sideettevõtjale katkestuse

tekkest mitte hiljem kui 8 tunni jooksul. Maksimaalselt 8 tunnine teenuse taastamise aeg võib

osutuda vajalikuks ekstreemsel juhul kui ERR peamaja (tavapärane teenuse osutamise taristu)

ei ole ootamatu sündmuse tõttu kasutatav ning veebiuudiste tootmist tuleb jätkata teisest

lokatsioonist. Juhul kui ekstreemse olukorra tekke võimalus on täpsemalt ette prognoositav, siis

on ERR kõrgendatud valmisolekus ja saab teise lokatsiooni kasutusele võtta tunduvalt kiiremini

või isegi ilma uudiste tootmist katkestamata. Veebiuudiste taastamise hetkest tagab Eesti

Rahvusringhääling veebiuudiste tootmise vähemalt 18 tunnil päevas, 7 päeval nädalas.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt tagab ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja:

1) pidevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raadioprogrammide edastamise

kriisivalmidusega saatejaamadest kuni 1-minutilise katkestusega ümberlülitamise hetkel;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teleprogrammide puhul varuühendustele

ümberlülituse kuni 24 tunni jooksul katkestuse hetkest.

Ringhäälinguvõrgu esitajal on loodud tänaseks võimekus nimetatud mahus teenust osutada

võimalike ootamatutest sündmustest tekkinud katkestuste korral.

Eelnõu § 4 sätestab nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks.

Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt kirjeldab Eesti Rahvusringhääling ja ringhäälinguvõrgu teenuse

osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis teenuse toimepidevuse tagamisega

kaasnevaid ohtusid, sh ristsõltuvusi teistest elutähtsatest teenustest ja nendega seotud ohtusid

ja katkestusi ning hädaolukorra seaduse § 91 kohase üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud

hädaolukordade või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte ning arvestab nendega

toimepidevuse plaani koostamisel.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt Eesti Rahvusringhääling ja ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja:

1) määratlevad oma taristu, mis enim mõjutab tema elutähtsa teenuse toimepidevust (edaspidi

kriitiline taristu);

2) tagavad oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja rakendavad turvalisuse tagamise meetmed

vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa teenuse korraldava asutuse korraldustele;

3) regulaarselt analüüsivad ja hindavad küberohte ning rakendavad maandavaid meetmeid

vastavalt küberturvalisuse seadusele ja elutähtsa teenuse korraldava asutuse korraldustele;

5

4) sõlmivad töötajatega ja alltöövõtjatega lepingud, mis tagavad elutähtsa teenuse

toimepidevuse tagamisega seotud ülesannete täitmise ka töövälisel ajal;

5) vähendavad sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, sh omavad alternatiivseid sidepidamise

lahendusi ning tagavad autonoomse elektritoite vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt tagab Eesti Rahvusringhääling avalik-õigusliku meediateenuse

toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral autonoomse

elektritoite vähemalt 12 tunniks avalik-õigusliku meediateenuse toimimiseks. Autonoomse

elektritoite pakkumise ajaline suutlikkus on seotud generaatorite tööks vajaliku diislikütuse

varu suuruse ja selle varu täiendamise võimalusega. Juhul kui varusid saab vastavalt vajadusele

operatiivselt täiendada, siis on elektritoide tagatud ka pikemate katkestuse korral.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt tagab ringhäälinguvõrgu teenuse toimepidevuse tagamiseks

elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja

autonoomse elektritoite oma ringhäälinguvõrgu piires vähemalt 72 tunniks ringhäälinguvõrgu

osale, mille toimepidevusest sõltub avalik-õigusliku meediateenuse kättesaadavus.

Autonoomse elektritoite pakkumise ajaline suutlikkus on seotud generaatorite tööks vajaliku

diislikütuse varu suuruse ja selle varu täiendamise võimalusega. Juhul kui varusid saab

vastavalt vajadusele operatiivselt täiendada, siis on elektritoide tagatud ka pikemate katkestuse

korral.

Eelnõu § 5 sätestab elutähtsa teenuse katkestuse ja elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete

tagajärgedega katkestuse.

Olenevalt ootamatu sündmuse olemusest võib tekkida kriisiolukord, millele ei ole võimalik

vastata katkestuse lubatud aja raamides. Seega, tuleb määratleda eraldi, millistel juhtudel on

tegemist ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt on avalik-õigusliku meediateenuse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks

järgmistest tingimustest:

1) Eesti Rahvusringhääling ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3

sätestatud aja jooksul;

2) avalik-õigusliku meediateenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest

tuleneva hädaolukorra.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt on ringhäälinguvõrgu teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega

katkestusest põhjustatud hädaolukorraga tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1) ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõikes 4

sätestatud aja jooksul;

2) ringhäälinguvõrgu teenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva

hädaolukorra.

Eelnõu § 6 sätestab elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest

või selle ohust teavitamise korralduse.

6

Juhul, kui elutähtsa teenuse osutajad ei suuda rakendada vastavaid meetmeid ning toimub

ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus, peab toimima vastav teavitus (sh nii katkestusest,

selle ohust kui ka nende lõppemisest) vastavate asutuste vahel.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt teavitab Eesti Rahvusringhääling viivitamata teenuse ulatuslikust

või raskete tagajärgede katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest

Kultuuriministeeriumi kontaktisikut e-posti teel.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teavitab ringhäälinguvõrgu teenuse osutaja viivitamata tekkinud

ringhäälinguvõrgu ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust ning

katkestuse või selle ohu lõppemisest Kultuuriministeeriumi kontaktisikut ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit e-posti teel.

Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt sisaldab lõigetes 1-2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist

teavet:

1) teenuste ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu algusaeg ja kestus;

2) teenuste ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu tegelik või oletatav

põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuste taastamiseks või ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu mõju

vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;

4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teenuste lõppkasutajale;

5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt teavitab Kultuuriministeerium elutähtsa teenuse katkestusest

tingitud hädaolukorrast või selle ohust hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel kehtestatud

korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Hädaolukorra seaduse muudatuse väljatöötamisel leiti vastava analüüsi tulemusena, et

elutähtsate teenuste hulka, mille eesmärk on tagada ühiskonna toimimine, peavad kuuluma ka

avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ning avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks

vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine.

Eelnõu on kooskõlas CER direktiiviga. CER direktiivi lisas nimetatud sektorite, allsektorite ja

teenuseosutajate nimekiri ei ole ammendav. Liikmesriikidele on jäetud võimalus minna sellest

laiemaks. Direktiivi kohaselt peaks liikmesriikide tegevus elutähtsa teenuse osutajate

identifitseerimisel ja nende toimepidevuse tagamise toetamisel lähtuma riskipõhisest

lähenemisviisist, millega suunatakse jõupingutused neile teenuseosutajatele, mis on elutähtsa

ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse seisukohast kõige olulisemad. Analüüsides

vastavaid teenuseid nende elutähtsuse määramise seisukohalt on tegemist teenustega, millel on

märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saab pidada CER direktiivi

kriteeriumide kohaselt elutähtsateks.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõjuvaldkond - riigivalitsemine. Mõju keskvalitsuse korraldusele (valitsusasutuste

korraldus; avalik-õiguslike juriidiliste isikute korraldus ja rahastamine)

Sihtrühm: Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhääling

7

Määruse täitmiseks peab ERR teostama märkimisväärseid investeeringuid vajalikku taristusse

ning inimestesse. ETO võimekuse tagamiseks tuleb teostada teenuse toimepidevuse

riskianalüüs; samuti välja töötada ning kehtestada detailsed kriisiplaanid erinevates

olukordades tegutsemiseks. Määruse rakendamine eeldab ERR-ilt seniste tööprotsesside

täiendavat läbivaatamist, pidevat riskianalüüsi ja toimepidevuse plaanide ajakohastamist,

samuti juriidilise ja lepingulise valmisoleku tagamist nii põhitegevust toetavate partnerite kui

ka personali tasandil. ERR peab rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid,

sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest

lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali

ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste

kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;

Mõju Kultuuriministeeriumile kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele

(ETKA)

Kultuuriministeerium peab tagama HOS-i alusel ETKA-le pandud kohustuste täitmiseks

vajalikud inimressursid ning vajalikud vahendid. ETKA kohustusteks on koordineerida

elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;

nõustada elutähtsate teenuste osutajaid; teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse

tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;

kinnitada ETO toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani; määrata oma ülesannete täitmise

korraldamiseks kontaktisiku; kord aastas esitada Riigikantseleile kokkuvõtva aruande enda

korraldatava ETOdega seotud sündmustest; koostada HOLPi ning korraldada

riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi (vähemalt üks kord kahe aasta jooksul);

juhtida hädaolukorra lahendamist, sh korraldama kriisikommunikatsiooni;

Kuna ERRile ja Kultuuriministeeriumile pannakse vastavad kohustused esimest korda, siis

tulevad vastavad võimekused eelnimetatud ülesannete täitmiseks ka esimest korda luua.

4.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud Sihtrühm: AS Levira, sideettevõtted

Määrusega kehtestatavad kohustused eeldavad Leviralt täiendavaid investeeringuid süsteemide

töökindluse, varuvõimsuste ja järelevalvevõimekuse suurendamiseks ning organisatsiooni

siseste protseduuride ja lepinguliste suhete vastavusse viimist elutähtsa teenuse osutajale

kehtestatud nõuetega. Levira peab rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid

meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest

lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali

ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste

kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;

Mõju sideettevõtetele

Teistele sideettevõtetele määrus täiendavat mõju ei avalda. ETO-deks määratud sideettevõtted

täidavad neile HOS-iga ja vastava valdkonna ministri poolt pandud kohustusi juba ka täna.

4.3. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (elanike turvalisus, õnnetuste ennetamine ja

lahendamine, kriisideks valmisolek), mõju sisejulgeolekule

Sihtrühm: riigi elanikkond

8

Avalik-õigusliku meediateenuse ja selle osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu

toimepidevuse tagamine on demokraatliku ühiskonna toimimise seisukohalt kriitilise

tähtsusega, kuna see võimaldab elanikkonnale edastada usaldusväärset ja operatiivset teavet ka

kriisiolukordades. Määrus loob selged ja sidusad nõuded teenuste kättesaadavuse ja

järjepidevuse tagamiseks, vähendades süsteemsete katkestuste riski ning parandades ühiskonna

üldist vastupanuvõimet. Regulatsiooni kaudu tugevdatakse Eesti strateegilist julgeolekut ning

tagatakse, et oluline teave jõuab elanikkonnani igas olukorras – sh hädaolukorras,

looduskatastroofi, sõjalise kriisi või küberrünnakute korral. Määruse rakendamine loob ERRile

ja Levirale võimekuse informeerida Eesti elanikkonda ka erakordsetes kriisioludes.

Elanikkonna adekvaatne informeeritus aitab säilitada sotsiaalset sidusust, takistab

desinformatsiooni levikut ja toetab demokraatlike väärtuste püsimajäämist.

ERRi telekanalite vaatajate osakaal oli 2024. a 70% elanikkonnast, olles samal tasemel ka 2023.

aastal. Raadiokanaleid kuulas 41% elanikkonnast, olles samuti samal tasemel 2023. aastal.

Samas tuleb arvestada senist kogemust, et kasutajaskonnas on olulised muudatused

kriisiolukordades, nii oli teenuse kasutajaskond 60 000 kõrgem Ukraina sõja alguses 2022.

veebruaris (kokku 1,13 miljonit).

Kasutatavusele lisaks ja selle mõjutajaks on usaldusväärsus. ERR on kõrgeima

usaldusväärsusega meediakanal Eestis, mida saame järeldada vastavatest usaldusväärsuse

näitajatest. 2023. aasta IV kvartalis oli ERRi usaldusväärsuse näitaja oli 73%, usaldusväärsuse

näitaja on püsinud kõrgel tasemel kõigil viimastel aastatel.

Samuti tuleb arvestada, et ERRi toodab lisaks eestikeelsele programmile ka venekeelset

programmid (televisioon ja raadio ning veeb). Levira raadiolevi ja TV- levi signaaliga on kaetud

kogu Eesti territoorium ja sellest tulenevalt on võimalus teenust kasutada kogu Eesti

elanikkonnal (nt vaatab antenniga televiisorit 207 000 inimest ja Vikerraadiot kuulab FM

vahendusel igapäevaselt 120 000 inimest).

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Riigikaitselise ülesande täitmiseks eraldati laiapindse riigikaitse investeeringute kavast ERR-

ile 2025. aasta lisaeelarvega 4,1 miljonit eurot täiendavateks investeeringuteks programmide

tootmise ja väljastuse kriisikindlate lahenduste väljaehitamiseks, küberturvalisuse tõstmiseks,

autonoomse elektrivarustuse võimekuse parandamiseks ning nende investeeringutega seotud

kulude katteks.

Aastatel 2026 - 2028 on vajalik investeerida Levira elutähtsa teenuse osutamise toimekindluse

suurendamiseks, ERRi veebiuudiste varulahendusse ja teistesse vajalikesse tegvustesse veel 3,8

miljonit eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Eesti

Rahvusringhäälingule ja AS-le Levira.